Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.12.2020, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Laura Jõgisoo Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 20278001877 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 201 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXXA (XXXXXXXXXX) Kuriteo toimepanemise aeg: 30.10.2020-01.11.2020 Kohtueelses menetluses esitati XXXXX XXXXXAle kahtlustus KarS § 201 lg 1 järgi selles, et omastas ajavahemikul 30.10.2020 kell 07.30 kuni 01.11.2020 kell 07.00 teenindusjaama puhkeruumis asuvast seifist AS-ile XXXXX XXXXXXXX kuuluva kassaraha summas 4226,56 eurot. XXXXX XXXXXAle esitatud kahtlustus on põhjendatud ning tema süü KarS § 201 lg 1 järgi on tõendatud menetluses kogutud tõenditega: 04.11.2020 kuriteoteade, XXXXXX XXXXXXXi ja XXXXX XXXXXA omavaheline kirjavahetus, tunnistaja XXXXXX XXXXXXXXi ütlused, kahtlustatava XXXXX XXXXXA ütlused. KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavale etteheidetava süüteo näol on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3), mille eest karistusseadustiku eriosa näeb ette võimaliku karistusena kas rahalise karistuse või kuni üheeaastase vangistuse (KarS § 201 lg 1) Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Samuti on selline vajadus üldjuhul olemas, kui isikut on aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse (s.o oportuniteedi) printsiibi kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõendanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Kahtlustatavat ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning ühtegi kehtivat väärteokaristust ei ole. Nimetatud asjaolu viitab seaduskuuleka elu elamisele XXXXX XXXXXA poolt. Lisaks on XXXXX XXXXXX tänaseks tunnistanud oma viga, avaldanud kahetsust, asunud tegelema põhjustega, mis viisid kuriteoni ning jõudnud kannatanuga kokkuleppele maksegraafiku osas, mistõttu kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi. Samuti on kannatanu võtnud XXXXX XXXXXX tööle tagasi. Prokuratuuri hinnangul saab asuda seisukohale, et tegemist oli ühekordse, juhuslikku laadi kuriteotunnustega teo toimepanemisega ja üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud XXXXX XXXXXA elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. Kui hinnata kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, siis nähtub, et XXXXX XXXXXX on küll omastamises süüdi, kuid antud süü nende tegude puhul ei ole niivõrd suur, et isikut peaks kohtulikult karistama. Samuti ei ole alust arvata, et kriminaalkaristuse asemel oportuniteediprintsiibi rakendamine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Isik on saanud aru oma teo keelatusest ning puudub informatsioon selle kohta, et isik oleks samalaadsete või teiste kuritegude toimepanemist jätkanud. XXXXX XXXXXX nõustub menetluse lõpetamisega oportuniteedi alusel ning ta on nõus täitma talle määratavat kohustust. XXXXX XXXXXXle on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. Tulenevalt eeltoodust leian, et XXXXX XXXXXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 20278001877 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: - KrMS § 202 lg 2 p 3 järgi kohustub XXXXX XXXXXX tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks on 11.06.2021. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: kehtivat tõkendit ei ole. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: mälupulk X teenindusjaama videosalvestiga jätta kriminaalasja juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei ole registrisse kantud 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale ja kannatanu esindajale XXXXXX XXXXXXXX) 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Laura Jõgisoo abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. ___________________________________________________________________________ (nimi ja allkiri)