Saatja: "Katrin Talihärm" <
[email protected]>
Saaja: "Justiits- ja Digiministeerium" <
[email protected]>
Teema: väljaläinud kiri
Kuupäev: 2026-06-04 08:54
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Katrin Talihärm
Eesti Pangaliit
T +372 611 6569
M +372 50 60701
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] Teie: 17.04.2026 nr 8-1/3058-1
Meie: 4.06.2026 nr 32
Karistusseadustiku muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (juriidilise isiku karistusõiguslik
vastutus)
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Karistusseadustiku muutmise seaduse
väljatöötamiskavatsuse (juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus) (edaspidi VTK) kohta.
Pangaliit toetab VTK karistusseadustiku muutmist, millel oleks positiivne mõju ausale konkurentsile.
VTK eesmärk tõkestada kuritegelikel ühingutel vastutusest kõrvale hiilimist on igati tervitatav, see
aitab kaasa ausa ja läbipaistva majanduskeskkonna loomisele. Samas toob kavandatav muudatus kaasa
olulisi praktilisi riske, mis vajavad seaduseelnõu koostamisel tähelepanu.
1. Suurenenud riskid tehingute finantseerimisel: kavandatav muudatus suurendab
märkimisväärselt riske ühinemis- ja ülevõtmistehingute (M&A) ning restruktureerimiste
finantseerimisel. Panga ja kliendi jaoks kasvab hüppeliselt hoolsuskohustuse maht ja kulu,
kuna hinnata tuleb ka omandatava ettevõtte varasema tegevuse varjatud kriminaalriske.
Selline ebakindlus võib pidurdada tehinguturgu, eriti raskustes ettevõtete päästmisel.
2. Heauskse omandaja ja finantseerija ebapiisav kaitse: VTK’s puuduvad selged mehhanismid,
mis kaitseksid ettevõtte heauskset omandajat ja tehingut finantseerinud panka. See seab
otsesesse ohtu panga laenunõude ja tagatiste väärtuse, kui omandatud ettevõte osutub
maksejõuetuks varasema tegevuse eest määratud karistuse tõttu. Vastutuse piiramine
ülevõetud vara väärtusega on küll vajalik, kuid ei pruugi olla piisav kaitse. Tuleb tagada, et
varasemad pandiõigused oleksid eelistatud hiljem tekkiva karistusnõude ees, et vältida
tagatisportfelli ootamatut väärtuse kaotust.
1. Kriminaalmenetlus ja võimalik karistus, mis võivad selguda alles pärast ettevõtte
omandamist/ühinemist/jagunemist, tekitab heausksetele omandajatele suure ebakindluse
ning selle vältimiseks oleks vaja luua vastav mehhanism, mis välistaks täielikult heauskse
omandaja vastutuse. Näiteks võiks selleks olla põhjaliku ja dokumenteeritud hoolsuskohustuse
läbiviimine, mille läbimine välistaks kuritegeliku ettevõtte õigusjärglase karistusõigusliku
vastutuse ülekandumise.
Mõelda võiks sellisele lahendusele, millega seotud isikute vahelise ühinemise, jagunemise ja ettevõtte
(majandusliku identiteedi) ülemineku puhul oleks kriminaalvastutuse üleminek õigusjärgluse korras
lihtsam/automaatsem kui nt mitteseotud/sõltumatu heauskse ettevõtte omandaja korral.
Täiendavalt märgiks, et VTK’s toodud statistika kohaselt on kõige suurem probleem see, et juriidilisele
isikule määratud rahaline karistus jääb tasumata, kuna andmete kohaselt tasuti karistus täielikult vaid
ligikaudu 18,5% juhtudest, osaliselt veel ligikaudu 4,6% juhtudest ning ligikaudu 76,9% vaadeldud
Maakri 30, Tallinn 10145
T +372 611 6567
[email protected] pangaliit.ee
juhtudest on karistus täielikult jäänud tasumata. Seega on need juriidilised isikud olnud, kas algusest
peale varatud või viidi varad neist „õigeaegselt“ välja, nagu VTK’s sellest statistikast järeldatakse. Lisaks
tuleb VTK’s välja, et positiivne mõju on olnud 2023 a. jõustunud ÄRS §-l 60, mis seab piirangud kohtu-
või kriminaalmenetluses osalevate juriidiliste isikute registrist kustutamisele.
Seega on peamine probleem, et ühingud on või muutuvad varatuks enne neile karistuse mõistmist,
mitte niivõrd see, kas nad ühinevad, jagunevad või ettevõtte läheb üle. Arvatavasti on praktika selline,
et asutatakse ühing, pannakse toime kuritegu/väärtegu, kanditakse ühing tühjaks (teise ühingusse
vms), misjärel varatu ühing jäetakse maha ning kõik kordub uuesti.
Samas 2023 a. jõustunud KrMS § 1414 lg 1 annab üsna laiaulatuslikud võimalused (TsMS §-s 378
sätestatud hagi tagamise abinõud), millega tagada rahalise karistuse täitmine tulevikus. Seega sellest
lähtuvalt paar mõtet:
- Riik peaks loovamalt ja tõhusamalt rakendama ja vajadusel täiendama KrMS § § 141 4 lg-s
1 koosmõjus TsMS §-ga 378 toodud rahalise karistuse tagamise vahendeid, mis annaks
võimaluse näiteks ennetavalt ajutiselt piirata: dividendide maksmist, oma osade või
aktsiate tagasiostu, kapitali vähendamise väljamakseid, juhtorgani liikmetele tavapäratut
tasu või boonuseid, kontsernisiseseid laene, seotud isikutele antavaid tagatisi, vara müüki
alla turuhinna, võimalikke muid vara väljakantimise võimalusi – ühinemine, jagunemine,
ettevõtte üleminek.
- Viia sisse vastutusotsuse-laadne mehhanism juhtorgani liikmete suhtes, nt et juhtorgani
liige vastutab isiklikult juriidilise isiku rahalise karistuse täitmise eest, aga ainult siis, kui ta
süüliselt põhjustas või soodustas seda, et juriidiline isik muutus varatuks ja rahalise
karistuse täitmine muutus seetõttu võimatuks. Ehk, et juhtorgani liige ei muutuks nö
kaasvastutavaks juriidilise isikuga karistuse kandmise eest, vaid vastutuskohustus tekib tal
ainult juhul, kui ta rikkus pärast süüteo toimepanemist, kriminaalmenetluse alustamist või
karistusriski tekkimist oma juhatuse liikme kohustusi (hoolsus- ja lojaalsuskohustus, sh
vara säilimise kohustust). Võõrandab tahtlikult või raskelt hooletult ühingu vara, teeb
seotud isikutele väljamakseid, korraldab nn pettuslike restruktureerimisi jagunemise,
ühinemise näol või korraldab ettevõtte ülemineku viisil, mis muudab rahalise karistuse
täitmise võimatuks või oluliselt raskemaks. Sellisel juhul võiks määrata tema isikliku
vastutuse ühingule määratud rahalise karistuse eest ulatuses, milles tema käitumine
põhjustas rahalise karistuse täitmata jäämise.
Loodame, et ministeeriumil on võimalik meie tähelepanekutega arvestada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Katrin Talihärm
Tegevjuht