dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 12. aprill 2023
Viit
1.5-1.1/1525-1
Registreeritud
12. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
KUREKE MTÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2023
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond)
Lahendamise tähtaeg
12. mai 2023

Failid

  • 📎RK_23-00566-2.asice309 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Meie: 11.04.2023 nr 7-5.11/23-00566-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud hoolekandeorganisatsioonide pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee 15 hoolekandeorganisatsiooni avalik kiri Eesti Vabariigi peaministrile 10.04.2023 Austatud peaminister Kaja Kallas Palun lõpetage puuetega inimeste põhiseaduslike õiguste eiramine, millega Sotsiaalminis- teerium kavatseb erivajadustega inimesed lahterdada, et kõige nõrgemate arvelt kulusid kokku hoida. Palume valitsust loobuda Sotsiaalministeeriumis valmivast muudatusest, mis jätab püsiva ja elukestva erihoolekande vajadusega inimesed vajalikest teenustest ilma. Tegemist on nii las- tega, noortega kui ka täiskasvanutega, kes suudavad kõige lihtsamaid eluks vajalikke toimin- guid teha vaid kõrvalise abiga. Erihooleande teenuseosutajate seas valitseb hirm ja ebakindlus, sest Sotsiaalministeerium kavandab pidevat abi vajavate inimeste teenindamiseks mudelit, mis sobib kergema puude korral, kuid raskema puudega inimesed jäetakse vajaliku hooleta. Psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldajaks tahetakse 2025. aastast panna koha- lik omavalitsus, kellel puudub erihoolekande kogemus. Varitseb oht, et püsivat hoolt vajaja- tega hakatakse uut süsteemi katsetama, mis on vastutustundetu. Inimliku ja empaatilise lähenemise asemel lahterdataks kõik hoolekande tegevused poolesa- jaks komponendiks, millele kirjutatakse juurde hinnalipik. Sotsiaaltöötaja koostaks sobiva komplekti ja omavalitsus valiks teenuse osutaja mitte tegelike vajaduste vaid odavama hin- naga pakkumise järgi. Tulemuse muudab küsitavaks fakt, et igal komponendil võib olla erinev teenuse osutaja. Kuid autismi puhul abivajaja olukord ainult halveneb, kui ta sunnitakse läbi käima terve rea erinevate teenusepakkujatega. Kavandatav lahendus sobib inimestele, kes saavad suure osaga oma elust hakkama. Nüüd surutakse seda peale püsiva ning elukestva erihoolekande vajadusega inimestele. Kõikide erivajadustega inimeste ühe vitsaga löömine võib anda näilist kokkuhoidu, kuid erihoolekan- deteenuste osutajad mõtlevad kriisiplaanile, kui riik peaks niigi alarahastatud valdkonda uute võtetega survestama. Erihoolekandeteenus püsib täna paljuski inimeste entusiasmil, kuid piir, millest odavamalt enam ei saa, on ammu ületatud. Teenuse osutajad arvestavad raske ja pingelise tööga, kuid riigipoolse teadliku panustamiseta jääb erihoolekande teenuse pakkujaid veelgi vähemaks. Kuna enamus erihoolekandeteenus- te rajatisi vastab üldhoolekande vajadustele, siis varitseb oht, et loobutakse erihoolekande klientidest ja kujundatakse teenus ümber näiteks vanadekoduks. Valitsus ja Sotsiaalministeerium on seni aastaid vältinud isegi arutelu puuetega inimeste te- gelike erihoolekande vajaduste teemal, lükates sisukate tegude asemel probleemi ühelt insti- tutsioonilt teisele. Põiklev tegevus läheb vastuollu Põhiseaduse mõttega, mis lubab puuetega inimestele vajalikke teenuseid ja teenuskohti riigi poolt ja kulul. Erasektor ja puuetega inimeste pered on valmis erivajadustega inimestele appi tulema, mil- leks tuleb korrastada seadusandlust nii, et see võimaldaks teenusega seotud kulud katta. Seaduse praegune sõnastus tunnistab kulude olemasolu, kuid osade kulude katmiseks kedagi ei kohusta. Erihoolekandeteenuste rahastamine, sealhulgas ruumidega seotud kulude katmine peab olema ühesugune kõikidele erihoolekandeteenuse osutajatele, sõltumata omandivormist, et tagada hoolealuste võrdne kohtlemine. Kohalikud omavalitsused maksavad praegu oma alla- sutustele nende kulude katteks kuni viis korda rohkem ja kui hoolealune vahetab teenu- seosutajat, siis rahastus väheneb. Raskema puude ja suurema toetusvajadusega inimesed peaksid koolitee lõppemisel jõudma sujuvalt erihoolekandeteenusele. Kuid alates 16. eluaastat õpingud lõpetanud töövõimetus- pensioni saavad puuetega inimesed peavad erihoolekandeteenustele pääsemiseks ootama kaks aastat, sest teenust võimaldatakse alates 18. eluaastast. See on puuetega inimeste ja nende perede elu kõige valusam aeg. Erihoolekande tegevusjuhendajate palgatase peaks ulatuma kuni 95%-ni meditsiiniõdede töötasust, milleni, vaatamata aastatepikkusest rääkimisest, jõutud ei ole. Samuti peab kõigil puuetega inimeste peredel olema võimalus võtta osa oma pereliikmele erihoolekande teenuskoha rajamisest, millist võimalust täna seaduslikult ei ole. Riik regulee- rib valdkonna arengut ja oma kulusid läbi teenuskohtade üldise ootejärjekorra, mis igal aas- tasel vaid pikeneb. Kui erasektor, kellest kõige suurema motivatsiooniga on teenust vajavate inimeste pered, rajaks pooled erihoolekande teenuskohtadest, oleks riigil võimalik kokku hoida miljoneid eurosid. Õiguskantsler tõstatas 2016. aastal Riigikogu sotsiaalkomisjoni ees probleemi, et Sotsiaal- hoolekandeseaduse sõnastus on ruumidega seotud kulude katmise osas ebaõnnestunud. Alles tänavuse aasta alguses lubati antud seaduse muutmisega tegeleda, et taotleda lisava- hendeid 2024. aastaks. Kuid ministeeriumi aeglane tegutsemine süvendab kahtlust, et varsti hakatakse rääkima muudatusest alles 2025. aasta jooksul. Erivajadusega inimesed pole ära teeninud riigi poolset hülgamist. Sellegi poolest neid eira- takse juba kaheksa aasta, sest ametnikud ei soovi muuta seadus piisavalt selgeks. Peaminister Kaja Kallas, palun võtke meie häält kuulda. MTÜ Vivere Kool MTÜ Erivajadustega Laste ja Noorte Tugiühing - Hilariuse kool SA Liikva Päikesekodu MTÜ Laste Korrektsiooni ja Arenduskeskus Impulss MTÜ Laste Korrektsiooni ja Arenduskeskus „LAD“ Hetegevusliit Kureke MTÜ MTÜ Eriline Maailm MTÜ Johanna Erivajadustega Inimeste Rehabilitatsiooni Keskus MTÜ LaNoor MTÜ Meie OÜ Forkids MTÜ Pesapuu nõustamis ja koolituskeskus Akersoni OÜ MTÜ Me Hoolime Sinust MTÜ Mumm Täpsem informatsioon: vene keeles: Anna Fattakhova 55617595, [email protected] eesti keeles: Janno Kell 5043172, [email protected] From: KUREKE MTÜ <[email protected]> Sent: Monday, April 10, 2023 6:15 AM To: Kaja Kallas <[email protected]> Cc: Gerrit Mäesalu <[email protected]>; Maimu Mesi <[email protected]> Subject: 15 hoolekandeorganisatsiooni avalik kiri Eesti Vabariigi peaministrile Kaja Kallasele Lp peaminister Kaja Kallas Saadame Teile 15 hoolekandeorganisatsiooni avaliku kirja ühise suure murega. Loodame, et leiate võimaluse probleemiga sisuliselt tutvuda ja kasutada oma autoriteeti Eesti ühiskonna kõige haavatavamatele inimestele abikäe ulatamiseks. Meie hinnangul tooks lahenduse Sotsiaalhoolekandeseaduses ühe lause muutmine või lisamine. Lugupidamisega Anna Fattakhova 55617595, [email protected] Janno Kell 5043172, [email protected] AvalikKiriPeaministerKajaKallasele 230410.pdf
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel