Riigikogu 13.04.2023 nr 5-23-1/14
Õiguskantsler PSJV nr 5-23-1
Justiitsminister
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusamet
Kaebaja
lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Paas
Kohtunõue
Pöördusime teie poole arvamuse saamiseks põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-1.
Sotsiaalkindlustusamet märkis vastuseks, et normide põhiseaduslikkuse hindamine ei kuulu
ameti pädevusse.
Kuna põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus hõlmab ka asjassepuutuva normi ja selle sisu
väljaselgitamist, paluksime Sotsiaalkindlustusametilt siiski selgitusi järgmistes küsimustes.
Esiteks. Vastavalt PPVS § 1111 lõike 1 punktile 1 (veebruaris 2022 kehtinud redaktsioonis)
tekib õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile 55-aastasel isikul, kes on
2019. aasta 31. detsembri seisuga politseiteenistuses ja kellel on pensionile jäämise ajaks
vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse
staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile
politseiteenistusest. Meile teadaolevalt ei olnud kaebaja ajavahemikul 1. oktoober 2014 kuni
11. juuni 2018 politseiteenistuses. Kas võiksite, palun, selgitada, milliste normide alusel
määrati kaebajale politseiametniku väljateenitud aastate pension ja milline on nende normide
väljakujunenud rakenduspraktika.
Teiseks palume täpsustada, milline palgamäär võeti politseiniku väljateenitud aastate pensioni
määramisel arvestuse aluseks enne 1. jaanuari 2013 ehk millal hakkas kehtima süsteem, mille
rakendamist enesele kaebaja põhikohtuasjas sisuliselt taotles.
Kolmandaks palume selgitada põhiseaduslikkuse järelevalve algatanud kohtu konstrueeritud
gruppide õiguslikku olukorda väljateenitud aastate pensionide määramisel (sh suuruse
arvutamisel, ümberarvutamisel, indekseerimisel jne). Täpsemini huvitab meid, kas enne
1. jaanuari 2020 pensionile läinud ja pärast 1. jaanuari 2020 pensionile läinud
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
politseiametnikke kohtleb seadus erinevalt ka mõnes muus aspektis kui väljateenitud aastate
pensioni suuruse arvutamisel aluseks võetav palgamäär.
Neljandaks palume selgitada, kas ja kuidas kuulub kaebaja suhtes kohaldamisele PPVS § 1113
lõige 21 juhul, kui kaebaja peaks politseiteenistusest lahkuma (eeldusel, et kaebaja töötab
jätkuvalt politseiteenistuses). Kui kaebaja soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension
sellisel juhul ümber, siis kas selline või sellega analoogne õigus on olemas ka sellel grupil,
kellega võrdset kohtlemist kaebaja sisuliselt taotleb (enne 1. jaanuari 2020 pensionile läinud
politseiametnikud).
Viiendaks palume selgitada, kas ja kuidas omab politseiametnike väljateenitud aastate
pensionide määramisel tähtsust see, millisel alusel teenistussuhe katkeb. Meile teadaolevalt
lahkus kaebaja politseiteenistusest 30. septembril 2014 koondamise tõttu.
Sotsiaalministeeriumil palume võimalusel esitada kalkulatsioonid selle kohta, milline on
politseiametniku väljateenitud aastate pensionide suuruse arvutamisel aluseks võetava
palgamäära muutmise juba avaldunud ja eeldatav mõju riigieelarvele, sh pikas perspektiivis.
Sotsiaalministeeriumi arvamuses viidatud Riigikontrolli 2014. aasta audit on kohtule
kättesaadav.
Palume teie vastuseid hiljemalt 20. aprilliks 2023.
Kui ülaltoodud küsimustega seoses on infot või tähelepanekuid teistel menetlusosalistel,
palume ka need Riigikohtule esitada nimetatud ajaks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
sekretär
2(2)
Saatja: Kadri Nõmm <
[email protected]>
Saadetud: 13.04.2023 11:42
Adressaat: <
[email protected]>; <"Info">; <"JM info Shared MB">;
<"SM Info">; <
[email protected]>
Teema: Kohtunõue - põhiseaduslikkuse järelevalve asi nr 5-23-1
13.04.2023
Kiri nr 5-23-1/14
PSJV nr 5-23-1
Kohtunõue
Lugupidamisega
Kadri Nõmm
Riigikohtu sekretär