Pöördumine

Saatja: Madis Päts <[email protected]> Saadetud: 14.04.2023 12:36 Adressaat: <"Heidi Alasepp">; <"SM Info"> Teema: v.adv. Madis Pätsilt - selgitustaotlus VV 30.05.2013 määruse nr 84 "Tervisekaitsenõuded koolidele" tõlgendamise küsimuses Manused: MADIS PÄTS selgitustaotlus Sotsiaalministeeriumile 14042023.asice Austatud pr Alasepp Viitega meie 12.04.2023 vestlusele edastan selgitustaotluse Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 "Tervisekaitsenõuded koolidele" § 7 lg 2 tõlgendamise küsimuses. Vastusest manuses olevale selgitustaotlusele sõltub suuresti see, kas ja kuidas on võimalik mitmetele Tallinna keskklinna üldhariduskoolide nende ruumikitsikuse lahendamiseks juurdeehituste rajamine ja nende koolide õpilaste õppimis- ja sportimisvõimaluste parandamine juba lähimas tulevikus. Tallinna Reaalkooli osas on küsimus kiireloomuline, sest kooli uue õppekorpuse eelprojekti koostamine on hetkel jõudmas lõpule. Juhul, kui Teil on antud teemaga seoses täiendavaid küsimusi või vajate täiendavat teavet, palun võtke minuga ühendust. Lugupidamisega Madis Päts vandeadvokaat Tallinna Reaalkooli hoolekogu esimees Pr Heidi Alasepp terviseala asekantsler Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn e-post: [email protected] [email protected] Edastatud elektrooniliselt Tallinnas, 14. aprillil 2023 SELGITUSTAOTLUS Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määruse nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” kohaldamise küsimuses koolihoonete spordisaalidele Austatud pr H. Alasepp Käesoleval ajal on pooleli Tallinna Reaalkooli uue õppekorpuse (koolihoone) eelprojekti koostamine. Kuna uus koolihoone asub Tallinna kesklinnas Estonia pst 6 asuval väikesel maa-alal ja projekteerimise aluseks olev kehtiv detailplaneering ei võimalda uue koolihoone kõiki ruume uue hoone maapealsesse osasse rajada, on kooli jaoks hädavajaliku ruumiprogrammi saavutamiseks uues koolihoones võimlemis(spordi)saal koos selle abiruumidega planeeritud koolihoone kahele maa-alusele korrusele. Kavandatud võimlemis(spordi)saalis on eelprojekti kohaselt tagatud loomulik valgus ning projekt vastab allakirjutanule teada olevalt kõikidele muudele projekteerimis-, ehitus- ja ohutusnõuetele. Eelduslikult võimaldab kõnealune lahendus kasutada võimlemis(spordi)saali edaspidi vajadusel ka varjumiskohana. Projekteerimistööde käigus on tõusetunud küsimus sellest, kas kavandatavas koolihoones võimlemis(spordi)saali kavandamine hoone maa-alusele keldrikorrustele on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrusega nr 84 “Tervisekaitsenõuded koolidele” (edaspidi ka määrus). Küsimusi tekitab eelkõige määruse § 7 lg 2 tõlgendamine. Mainitud sätte kohaselt võivad õpperuumid asuda üksnes kõigil koolihoone maapealsetel korrustel, kus on õppetöö läbiviimiseks piisav loomulik valgustus. Määruse seletuskirja kohaselt tuleb määruse kontekstis õpperuumidena käsitleda ka võimlemis(spordi)saale, kuivõrd ka nendes ruumides toimub riikliku õppekava realiseerimine. Seega määruse seletuskirjast tulenevalt oleks justkui välistatud koolihoones võimlemis(spordi)saali ehitamine koolihoone maa-alusele korrusele või korrustele. Hetkel jääb eelmainitud asjaoludel ebaselgeks määruse § 7 lg 2 õige tõlgendus ehk küsimus sellest, kas vastav norm ja selles sisalduv ruumi asukoha piirang kohalduvad ka koolide võimlemis(spordi)saalide suhtes või mitte. Allakirjutanu hinnangul määruse grammatilise ja süstemaatilise tõlgendamise kaudu kõnealune norm koolihoones asuva võimlemis(spordi)saali suhtes ei saa kohalduda ega kohaldu ning ainuüksi määruse seletuskirjas sisalduvale vastupidisele seisukohale toetudes ei ole võimalik käsitleda koolihoones asuvaid võimlemis(spordi)saale õpperuumidena kehtiva õiguse tähenduses. Määruse § 6 lg 1, mis määratleb määruse reguleerimiseseme eristab kooliruumidena õpperuume, õpperuumi abiruume, aulaid, auditooriume, kooliraamatukogu lugemissaale, einestamisruume, tervishoiuteenuse osutamise ruume, taastusruume, võimlasaale, võimlasaali abiruume, riidehoiuruume, tualett- ja duširuume ning õpilaskodu ruume. Määruse § 2 kohaselt kasutatakse määruses termineid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ja ehitusseaduse tähenduses. Eelnimetatud seadused õpperuumi mõistet eraldi ei defineeri. Ka määruse kui terviku pinnalt järeldub, et sellise koolihoone erineva otstarbega ruumide eristamist on Vabariigi Valitsus pidanud vajalikuks selleks, et sätestada eri liiki kooliruumidele erinevad tervisekaitse nõuded. Mainitud järelduse õigust kinnitab ka see, et kui samastada võimlemis(spordi)saali õpperuumiga, peaks lisaks määruse § 7 lg-le 2 spordisaali suhtes kohalduma näiteks ka määruse § 13 lg 2, mille kohaselt loomulik ja tehisvalgustus peavad tagama piisava ühtlase ja varjudeta hajutatud valgustatuse igal õppetöökohal õpperuumis, võimaluse korral tuleb eelistada vasakpoolset loomuliku valguse suunda õppekohale. Viimati mainitud nõue on mõistetav klassiruumi kui õpperuumi kontekstis, kuid muutub sisutuks ja arusaamatuks võimlemis(spordi)saali puhul. Lisaks eelmainitule tuleb märkida ka seda, et määruse eelmises, so 2009 redaktsioonis, ei eristatud omavahel õpperuume ja spordisaale. Mainitud asjaolu viitab sellele, et Vabariigi Valitsus on määruse praegu kehtiva redaktsiooni koostamisel pidanud vajalikuks rõhutada õpperuumide (ilmselt oleks täpsem mõiste siiski klassiruum) võimlasaalide (ilmselt oleks täpsem määratlus spordisaal) eristamise vajadust tervisekaitsenõuete kontekstis. Määruse seletuskirja loogika, mis vaatamata eelmainitule käsitleb võimlemis(spordi)saali siiski õpperuumina, viib paratamatult eluvõõra järelduseni sellest, et kõik koolihoone ruumide või vähemalt nende absoluutne enamus peaksid tingimata asuma koolihoone maapealses osas, kuivõrd sisuliselt kõiki või vähemalt väga suurt enamust koolihoones asuvatest ruumidest tuleks sellisel juhul käsitleda õpperuumidena ja eelistada, kuivõrd neis kõigis on võimalik läbi viia õppetööd ja sageli seda ka tehakse. Muutunud õpikäsitluse (MÕK) kohaselt realiseeritakse riiklikku õppekava kaasaegses koolis lisaks klassiruumidele ka paljudes teistes koolihoone ruumides (einestamisruumides, koridorides, aulates, spordisaalides jms). Mainitud tegevus ei muuda mainitud ruume siiski õpperuumideks määruse tähenduses. Käesoleval ajal puudub seega õigusselgus selles, kas määruse tähenduses võimlemis(spordi)saali tuleb pidada õpperuumiks või mitte. Ebaselgus tekib eelkõige mitte määruses sisalduvate ebaselgete normide, vaid määruse sisu ja selle seletuskirja vastuolu pinnalt. Rõhutada tuleb ka seda, et küsimus ei ole oma iseloomult üksnes õigusteoreetiline, kuivõrd sellega seondub otseselt praktiline küsimus sellest, kas määrus ja sellest tulenevad koolihoonete tervisekaitsenõuded võimaldavad ehitada koolihoones võimlemis(spordi)saale vajadusel ka koolihoonete maa-alustesse osadesse või mitte. Mainitud vajadus on praktikas seni eelkõige tõusetunud Tallinna kesklinnas asutavate mitmete koolihoonete laiendamise või samasse piirkonda uute koolihoonete rajamisega seoses. Tegemist ei ole väheolulise üksikküsimustega, sest Tallinna kesklinnas paikneb rida olulisi suuri haridusasutusi ning õpib märkimisväärne hulk õpilasi. Eelmainitut arvestades palun Teil ja Teie isikus Sotsiaalministeeriumil selgitada seda, kas ministeeriumi hinnangul määrus, eelkõige määruse § 7 lg 2, võimaldab projekteerida ja ehitada võimla(spordi)saale koolihoonete maa-alustele korrustele või välistab selle. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ _______________________ vandeadvokaat Madis Päts Tallinna Reaalkooli hoolekogu esimees