Vastus pöördumisele

Keemikute Ametiühing Teie 20.03.2023 nr 10/ [email protected] Meie 14.04.2023 nr 4.1-1/1210-2 Vastus pöördumisele Lugupeetud Julia Leontjeva Täname pöördumise eest. Vastame järjest Teie ettepanekutele. 1. Psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud kutsehaigused lisati kutsehaiguste loetellu 01.01.2023 ehk tegemist on võrdlemisi uue muudatusega. Kutsehaigusi diagnoositakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuses, kellega Sotsiaalministeerium teeb ka aktiivset koostööd, et tagada kõigi kutsehaiguste ekspertiiside läbiviimine. Sotsiaalministeerium plaanib suunata ka Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid kutsehaiguste diagnoosimise parandamisele. Täname tagasiside eest ja kinnitame, et otsime koostöös töötervishoiuarstide ja psühholoogide/psühhiaatritega olukorrale lahendust. 2. Tööpakkumiste e-töötukassas avaldamisel kontrollib Eesti Töötukassa esitatud tööpakkumise kooskõla õigusaktide ja heade tavadega, olukorras kus tööpakkumine on ilmselges vastuolus eelnimetatuga jäetakse tööpakkumine avaldamata. Samuti ei avalda Eesti Töötukassa e-töötukassa keskkonnas neid tööpakkumisi, kus on ilmselgelt esitatud eksitavaid või valeandmeid tööandja või pakutava töö osas. Süsteemset kontrolli tööpakkumise avaldanud tööandjate likvideerimis- või pankrotimenetluse kohta Eesti Töötukassa ei tee, usaldades tööandja parimat teadmist oma tööjõuvajaduse osas. Nii näiteks võib likvideerimisel olev ettevõtte vajada likvideerimismenetlusega seoses tööjõudu vms. Ettevõtete tööpakkumisi, kelle tegevus on lõpetatud, töötukassa ei avalda. Avaldatud tööpakkumine ning selles märgitud töötasu vastavuse hindamine vastava sektori palgatasemele ei ole otseselt Eesti Töötukassa pädevuses, töö ning selle eest saadav tasu on tööandja ja töövõtja vaheline kokkulepe arvestades pakutava tööiseloomu, koormust, kvalifikatsiooni jms. Seejuures jälgitakse tööpakkumise avaldamisel töökoormuse ja töötasu suhet, alampalka ning ilmselge ebatäpsuste korral pöördutakse tööandja poole täpsustamaks esitatud andmeid, tööpakkumise avaldamisest keeldumiseks õigust siiski pole. Eesti Töötukassal pole põhjendatud õigust kontrollida tööpakkumise avaldamisel pakutava töötasu suurust ning tegelikult deklareeritud töötasude vastavust. Tööjõumaksud ja nende korrektne tasumine on Eesti Maksu- ja Tolliameti pädevuses. 3. Täname Teid ettepaneku eest luua süsteem, kus oleks näha väljateenitud sooduspensioni staaž. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Esmalt selgitame tänast olukorda. Sotsiaalkindlustusametil puuduvad andmed selle kohta, kui paljudel töötajatel on tänaseks omandatud või on omandamisel soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vajalik staaž. Pensioni määramise andmed näitavad, et sooduspensionile ei minda enamasti soodustust andvalt kutsealalt. Sotsiaalkindlustusameti andmetel läks 2018. aasta aprillis soodustingimustel vanaduspensioni taotlejatest pensionile vaid 11% soodustust andvalt kutsealalt ning 50% oli sellelt töölt lahkunud kümme või enam aastat tagasi, sh 1/3 kakskümmend või enam aastat tagasi. Ja selline tendents on jätkuvalt püsiv. Pensioniõigusliku staaži kindlakstegemiseks Sotsiaalkindlustusamet kogub tööraamatuid, Kuid tööraamatute andmete alusel tehakse kindlaks üldine pensioniõiguslik staaž kuni 31. detsembrini 1998, kuid ei tehta ja ei ole tehtud kindlaks soodusstaaži. Põhjenduseks on asjaolu, et sooduspensioni määramiseks ei piisa tööraamatu kandest, vaid valdavalt on vaja saada erinevatelt tööandjatelt lisaandmeid. Seetõttu ei ole võimalik üksnes tööraamatu kande alusel soodusstaaži kindlaks teha. Alates 1. jaanuarist 1999 on registris näha andmed sotsiaalmaksu maksmise kohta ning täpset teavet, kas inimese töö vastab soodusstaaži nõuetele, nimetatust ei nähtu. Kahtlemata saaksime arutada võimalust, et inimesed sisestaksid omaalgatuslikult süsteemi oma soodusstaaži. Kahjuks see sisend ei pruugi vastata seaduse sätetele ja nõuetele ning inimesel võib tekkida asjatu lootus oma soodusstaaži pikkuse kohta. Seetõttu osutuks taolise süsteemi loomine ebaotstarbekaks. Lisaks eelnevale, Teie ettepanek luua süsteem, milles oleks võimalik näha andmeid soodusstaaži kohta, peaks hõlmama mitte üksnes ühe valdkonna töötajaid, vaid kõikide valdkondade töötajaid. Seetõttu on tegemist suuremahulise ettepanekuga. Kahuks me ei saa kasutada süsteemi, kus on näha andmed sooduspensioni saamise õiguse kohta 3 ja enama lapse eest, kuivõrd andmed laste kohta on Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis juba olemas. Andmeid soodusstaaži kohta Sotsiaalkindlustusameti süsteemis ei ole. Seetõtt eeldaks sellise süsteemi loomine nii rahalise, samuti infotehnoloogilise ressursi ja ajakulu arvestamist. Praegu tuleb esmalt lahendada need ülesanded, mis juba on Sotsiaalkindlustusameti infotehnoloogiliste arenduste plaanides olemas ja vajavad ellu rakendamist, nende seas on ka mitmeid kiireloomulisi ülesandeid. Tänases majanduslikus olukorras puuduvad võimalused suurteks täiendavateks rahalisteks kuludeks, mis eeldavad ka suuremahulist inimressursi kasutamist. Lisaks eelnevale märgime, et suhtlesime telefoni teel Keemikute Ametiühingute juristiga ja ootame andmeid isikute arvu kohta, kes töötavad sooduspensionile õigust andval tööl. Andmete alusel saame kaaluda, kas Sotsiaalkindlustusametil on võimalik teostada nõustamist , nii et isikud saaksid teada, kas neil on soodusstaaž olemas. 4. Tegite ettepaneku luua süsteem, kus töötaja saaks näha oma töötuskindlustusstaaži. Märgite, et töötuskindlustusstaaži nägemisel töötaja teaks, millisele hüvitisele tal õigus on. Täname teid ettepaneku eest. Ainuüksi töötuskindlustusstaaži nägemine ei anna kindlat teadmist, millisele töötushüvitisele inimesel õigus on või selline õigus võib tekkida. Töötuskindlustusstaaži arvestamise loogika oma olemuselt ei võimalda ka alati kindlustusstaaži automaatselt tuvastada. Lisaks kindlustusstaaži tingimusele omab töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumisel tähtsust ka töö- või teenistussuhte lõppemise alus. Selleks, et tekiks õigus töötuskindlustushüvitisele peab töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud. Viimaselt töö- või teenistuskohalt ei ole lahkutud: enda algatusel (erandina tekib õigus töötuskindlustushüvitisele töölepingu seaduse § 37 lõikes 5, § 91 lõikes 2 ja § 107 lõikes 2 ning avaliku teenistuse seaduse § 105 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel), kokkuleppel tööandjaga töölepingu seaduse § 79  3 alusel või süülise käitumise tõttu töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktide 3–8, avaliku teenistuse seaduse § 94 alusel. Töötuskindlustusstaaž muutub igakuiselt. 12 kuud kindlustusstaaži peab olema just töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul. Seega töötuna arvelevõtmise hetk on see alguspunkt, millest tagasi vaadatakse kindlustusstaaži täitumust. Inimesel võib kokku olla kindlustusstaaži näiteks enam kui viis aastat, aga see jääb varasemasse perioodi ning töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul ei tule täis 12 kuud kindlustusstaaži. Töötuskindlustusstaaži arvestamise loogika ei võimalda alati kindlustusstaaži automaatselt tuvastada. Töötuskindlustusseaduse kohaselt on töötuskindlustusstaaž periood, mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest, kui nendelt on kohustus kinni pidada töötuskindlustusmakse. Töölepingu alusel töötamise puhul tuvastatakse automaatsel töötamise perioodi põhjal arvutatud kindlustusstaaž ning töötuskindlustushüvitise taotlemise menetluse käigus kontrollitakse muuhulgas ka seda, kas tasu on selle perioodi eest regulaarselt makstud. Kui tasu ei ole regulaarselt makstud, siis automaatselt tuvastatud kindlustusstaaž ei ole õige. Sellisel juhul tehakse inimesele päring ning vajadusel korrigeeritakse kindlustusstaaži käsitsi. Samuti on teisi juhtumeid, kus kindlustusstaaži tuleb käsitsi korrigeerida. Näiteks kui vanemapuhkuse andmed ei ole töötamise registrisse kantud või ka olukord, kus inimene töötas võlaõigusliku lepingu alusel, kuid tööandja ja tasu maksja on erinevad asutused jmt. Maksu- ja Tolliameti e-keskkonda sisenedes saab inimene ka täna näha oma töötamise perioode. Kuid veelkord, see ei anna täielikku informatsiooni sellest, kas tekib õigus töötuskindlustushüvitisele, sest hüvitise saamist mõjutavaid tegureid on rohkem. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ulla Saar asekantsler Sandra Kuus 6269 251 [email protected]