Arvamus

Saatja: Teele Joks <[email protected]> Saadetud: 21.04.2023 23:56 Adressaat: <"SM Info"> Teema: MTÜ Õiglase Riigi Nimel Manused: Arvamus_MTÜ_Õiglase_Riigi_NimelA.asice Tere! Edastan MTÜ Õiglase Riigi Nimel arvamuse. Lugupidamisega Teele Jõks - juhatuse liige 58226511 Saatja: Teele Joks <[email protected]> Saaja: SM Info Teema: Re: MTÜ Õiglase Riigi Nimel Tere! Õnnetul kombel sattus meie arvamusse suure kiiruga üks lõik, milles on mõned vead. Tegemist on väikese osaga tekstist, kuid oleks siiski väga oluline vead korrigeerida. Me vabandame ja toome selgituseks, et aega arvamust kirjutada oli vähe ja see oli meil ka esimene kord seda teha. Palun, kas oleks võimalik üks lõik tekstist teisega asendada. Muutus oleks ühe lühikese lause ja ühe lauseosa lisamine ning ühe ülearuse sõna eemaldaminie. Meil jäi ka ajast puudu, et lisada arvamusele viited, mis oleksid samuti olulised juurde panna, aga kuna neid on tekstis erinevates kohtades, siis seda oleks veidi keerulisem teha. Lugupidamisega Teele Jõks - MTÜ Õiglase Riigi Nimel juhatuse liige 58226511 ________________________________ From: Teele Joks Sent: Friday, April 21, 2023 10:56 PM To: [email protected] <[email protected]> Subject: MTÜ Õiglase Riigi Nimel Tere! Edastan MTÜ Õiglase Riigi Nimel arvamuse. Lugupidamisega Teele Jõks - juhatuse liige 58226511 Saatja: Merlin Murumets </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=5E11F3FA06C047F9AFCC184008F2606E-MERLIN MURUMETS> Saaja: SM Info Teema: Fwd: MTÜ Õiglase Riigi Nimel arvamus parandatud kujul Palun deltas lisada juba nende poolt varasemalt 21.04 esitatu juurde. Merlin Sent from Outlook for iOS <https://aka.ms/o0ukef> ________________________________ Saatja: Teele Joks <[email protected]> Saadetud: Sunday, April 23, 2023 1:44:37 PM Adressaat: Merlin Murumets <[email protected]> Teema: MTÜ Õiglase Riigi Nimel arvamus parandatud kujul Tere, Merlin! Suur aitäh võimaluse eest arvamust parandada. Ei muutunud ükski sisuline seisukoht, aga tegin väikeseid sõnastuse parandusi veel mõnesse kohta, et mõte oleks selgem. Ja sai pandud üks kahelauseline lisa, mis jäi alguses panemata, kuna selle asemel pidi algselt tulema graafik, mida me ei saanud ikkagi panna. Ja kui see selgus, ei jõudnud enam tekstiga seda asendada. Väga loodan, et nii võis. Põhimõtteliselt arvamuses mitte midagi ei muutunud. Kahju, et me ei saanud lisada viidet äsjasele E.-M. Tiidu pikale ja põhjalikule artiklile Postimehes, milles ta muuhulgas ütleb, et Põhjamaade kogemus näitab, et rahalised toetused aitavad tunduvalt vähem sündimusele kaasa kui peresõbralikud meetmed. Aga see artikkel avaldati alles 22.04 kl 00.00 ja seega me seda panna ei saanud. Veelkord Sind väga tänades. Heade soovidega Teele J 58226511 Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn Arvamus perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõule MTÜ Õiglase Riigi Nimel on tutvunud eelnõuga ja lisab omalt poolt mõtteid, kuidas riigi ja rahvastiku toimimise nimel võiks laste ja lastega perede toetamisega edasi minna. I osa – vahetu tagasiside eelnõule Lasterikka pere toetuse indekseerimi s e tühistamine . Peame õigeks lasterikka pere toetuse indekseerimise tühistamist. Kui riik otsustab lastele ja lastega peredele mõeldud toetust indekseerida, peaksid sellest kasu saama kõik lapsed. Seega leiame, et õigem oleks sellisel juhul indekseerida lapsetoetus. Mõistame siiski, et riigi praeguses rahanduslikus olukorras on õige indekseerimisest täielikult loobuda. Sujuva väljumi s e lõpetamine lasterikka pere toetusest. Peame õigeks lasterikka pere toetusest sujuva väljumise lõpetamist. Sujuv väljumine praegusel kujul ei ole asjakohane ega õiglane. Riik ei peaks üle 19-aastaseid noori toetama sünnipere kaudu, vaid otse ja seda edasiõppimise korral. Praegu kehtiv seadus õppimist ei arvesta. Samuti ei arvesta praegu kehtiv seadus laste vanusevahedega, st et pere võib sujuva väljumise toetust saada ka veel siis, kui lasterikka pere toetuse sajaprotsendilise maksmise lõpetamisest on möödunud viis või isegi kümme või enam aastat. See seab väiksemad pered võrreldes suurematega ebavõrdsesse olukorda, sest toetus ühe alla 19-aastase lapse kohta erineb sellisel puhul mitmekordselt, kuigi suurema pere vanim laps/vanemad lapsed on juba iseseisvunud. Samuti kohtleb praegu kehtiv sujuva väljumise kord ebaõiglaselt neid suuremaid peresid, kes sujuvale väljumisele ei kvalifitseerunud. Toetame koalitsiooni plaani kahekordistada vajaduspõhised õppetoetused, et toetada nii suuremate kui väiksemate perede üle 19-aastasteid lapsi hariduse omandamisel. Leiame, et kaasajastamist vajaksid ka summad, mille alusel vajaduspõhisele õppetoetusele kvalifitseerutakse. Elatisabi suurendamine. Peame õigeks elatisabi suurendamist 200 eurole. Esimese ja teise lapse lapsetoetuse samaks jätmine võrreldes praegu kehtivate määradega. Me ei pea õigeks, et vastavalt eelnõule ei ole kavas tõsta esimese ja teise lapse lapsetoetust alates 2024. aastast. Me leiame, et ühest küljest on tegemist põhimõttelise küsimusega – ei ole kuidagi õigustatud, et kui alates kolmandast lapsest lisandub peretoetus, peaks alates kolmandast lapsest kõrgem olema ka lapsetoetus. Teiseks aga on kahelapseliste perede puhul tegemist olukorraga, kus, juhul kui toetust ei tõsteta, kahaneb riigi reaalne rahalise toetuse tõus 2024. aastal võrreldes 2019. aastaga, mil lapsetoetust viimati tõsteti, 9 eurole ja 20 sendile pere peale kuus. See on 4 eurot ja 60 senti lapse kohta reaalset rahalise toetuse tõusu kuus viie aasta jooksul. Arvutuskäik. 2019. aastast kehtestati esimese ja teise lapse lapsetoetuseks 60 eurot kuus. 2023. aastast tõusis see 80 eurole, st et kahelapselise pere toetuse tõus oli kokku 40 eurot kuus. 2024. aastast plaanib riik vastavalt koalitsioonileppele kaotada täiendava tulumaksuvabastuse lastega peredele. Kahelapselisele perele oli maksuvaba tulu määr seni 1848 eurot aastas, mis teeb maksimaalseks maksutagastuseks 369 eurot aastas. Jagades selle 12 kuu peale, on igakuine võit 30 eurot ja 80 senti. Seega oleme olukorras, kus 2023. aastal andis riik kahelapselisele perele juurde 40 eurot, aga võtab 2024. aastal sellest summast üle kolmveerandi tagasi. Me leiame, et reaalse riigipoolse rahalise toetuse tõus 4 eurot ja 60 senti lapse kohta viie aasta jooksul on ebaadekvaatselt vähe. Valitsuse tasandil on põhjendatud maksuvabastuse kaotamist asjaoluga, et sellest ei võida madalate sissetulekutega vanemate lapsed. Siiski juba ca 825 eurost brutopalka teeniv kahe lapse vanem saab praegu kasutada täiendavat tulumaksuvabastust täies ulatuses. Seega saavad selle ära kaotamisega pihta ka selgelt madalamate sissetulekutega kahelapselised pered. Palume tungivalt kaaluda esimese ja teise lapse toetuse tõusu lisamist praegusesse perehüvitiste seaduse muutmise seaduseelnõusse ning leiame, et täiendava tulumaksuvabastuse kaotamisest vabanevad vahendid tuleks suunata esimese ja teise lapse toetuse tõusu. Lasterikka pere toetuse vähendamine. Leiame, et praegu kehtivas seaduses on lõhe väiksemate (ühe- ja kahelapseliste) ning osade suuremate perede toetamise vahel põhjendamatult suur. Probleem kerkib esile eriti kahe- ja kolmelapselisi peresid võrreldes - nende suuruse erinevus on üks laps, ent toetuse vahe on 750 eurot kuus (160 eurot vs 910 eurot), kusjuures kahelapselise pere toetus ühe lapse kohta on 3,8 korda väiksem kui kolmelapselise pere toetus ühe lapse kohta (80 eurot vs 303 eurot). Peame õigeks püüdu seda probleemi leevendada ning kuigi eelistaksime, et toetuste ühtlustamine toimuks kas osaliselt või täielikult väiksemate perede toetuse märkimisväärse tõusu abil, mõistame me riigirahanduse keerulist olukorda ning toetame seega eelnõus välja pakutud lahendust. Seda ka põhjusel, et praegu kehtiva toetuse maksmine survestab riigieelarvet viisil, mis teeb raskeks kõige haavatavamate laste (puudega lapsed, üksikvanemate lapsed) toetamise ning lastele ja lastega peredele suunatud teenuste tagamise. Siiski leiame me, et eelnõus sisalduv lahendus ei ole pikemaajaliselt jätkusuutlik, sest lahenduseta jäävad järgmised probleemid: 1) vahe kahelapseliste ja kolmelapseliste perede vahel jääb endiselt liiga suureks ; 2) enama kui kolme lapsega peredes on toetus lapse kohta väiksem kui kolme lapsega peres. Seega tuleks meie hinnangul peale esmaste muudatuste läbiviimist kiiresti asuda tööle paremini tasakaalustatud, õiglaselt ja läbipaistvalt ülesehitatud toetussüsteemi loomiseks tulevikus. II osa – põhjused, miks eelnõus sisalduv lahendus toetussummade osas ei ole pikemaajaliselt jätkusuutlik Vahe kahelapseliste perede ja kolmelapseliste perede vahel. Eelnõu seletuskirjas on ära toodud graafik, millel kujutatakse erineva suurusega perede ekvaliseeritud sissetulekuid pereliikme kohta. Juhime tähelepanu kahele asjaolule: 1) seletuskirjas ei põhjendata, miks aluseks võeti just absoluutse vaesuse kaalud , mitte suhtelise vaesuse kaalud; 2) aluseks võetud sissetulekutega arvutades ei arvestata väiksema sissetulekuga peredega. Leiame, et võimalikult rohkemate laste huvide kaitsmise nimel tuleks arvutused läbi viia madalamate sissetulekute alusel, kuna netopalk 1400 eurot ei ole kaugeltki kõigile lapsevanematele kättesaadav. Mida väiksem on sissetulek, seda suuremat rolli mängib toetus pere toimetulekus. Me ei pea õigeks toetustega sissetulekute kompenseerimist, vaid just madalamate sissetulekutega perede laste võimaluste tasandamist kõrgemate sissetulekutega perede lastega võrreldes. Seetõttu peame õigeks taoliste arvutuste tegemist madalamaid sissetulekuid arvesse võttes. Leiame ka seda, et põhjendus, mille kohaselt töötamine rohkemate laste kõrvalt on keerulisem, ei oma kolmelapseliste perede puhul piisavat kaalu, vaid on asjakohasem nelja- ja enamalapselistes peredes. Järgnevalt toome lisaks eelnõus toodud näitajatega tehtud graafikule ära alternatiivsed graafikud, mis demonstreerivad, et vahe kahelapselise ja kolmelapselise pere riikliku toetamise vahel peaks taolist arvutusmetoodikat arvesse võttes tulevikus veelgi kahanema. Nagu näha võib, on vahed kahelapseliste perede kahjuks seda suuremad, mida madalamad on vanemate sissetulekud. Seda eriti arvutades suhtelise vaesuse kaaludega, kus ekvaliseeritud sissetulek ühe pereliikme kohta erineb pere 2000-eurose netosissetuleku puhul eelnõus toodud toetusmäärasid arvesse võttes 100 euro võrra ning 1600-eurose netosissetuleku puhul 124 euro võrra, absoluutse vaesuse kaalude puhul on 1600-eurose netosissetulekuga perede puhul see erinevus 70 eurot. Leiame, et kuni toetussüsteemi üldine ülesehitus ei muutu, peaks riik pakkuma madalapalgalistele väiksematele peredele sissetulekutepõhist peretoetust. Vahet kahelapseliste perede ja kolmelapseliste perede vahel aitaks muuhulgas vähendada lapsetoetuse tõus. Nelja- ja enamalapseliste perede toetamine võrdluses kolmelapseliste peredega. Praeguse toetussüsteemi ülesehituse viis, mida arutlusel olev eelnõu ei muuda, tingib selle, et alates neljast lapsest peres on toetus ühe lapse kohta väiksem kui kolmelapselises peres. Meie hinnangul tuleks seda muuta. Nelja- ja enamalapselises peres peaks toetus ühe lapse kohta olema vähemalt sama suur kui kolmelapselises peres. Seda saab luua, kasutades kahte mehhanismi: 1) lapsetoetuse tõus – mida suurem on lapsetoetuse osakaal toetusskeemis, seda rohkem saavad sellest kasu pered, milles on rohkem lapsi; 2) peretoetuse diferentseerimine – peretoetuse astmeline tõus iga järgneva lapsega, mis aitab õiglasemalt kohelda nii nelja- ja enamalapseliste perede lapsi kui ka luua ühtlasemat üleminekut kahelapseliste ja kolmelapseliste perede vahele. Näidisskeemid. Lähtuvalt kahest eelnevast punktist pakume välja kaks näidisskeemi. Nende loomisel oleme lähtunud põhimõttest, et süsteemil peaks olema selge ülesehitus ja läbipaistvus. Meie hinnangul need puuduvad nii praegu kehtiva seaduse kui ka antud eelnõu puhul. Näidisskeem nr 1 Lapsetoetus = 120 € Peretoetus alates kolmest lapsest peres = laste arv korrutatud lapsetoetusega Vahe toetuses ühe lapse kohta suuremates ja väiksemates peredes = 2 korda (praegu kehtiva seaduse kohaselt on see ligi 3,8 korda, eelnõu järgi 3 korda). Ühelapseline pere 120 € = 120 €/laps Kahelapseline pere 240 € = 120 €/laps Kolmelapseline pere 360 € (peretoetus) + 360 € (lapsetoetus) = 720 € = 240 €/laps Neljalapseline pere 480 € (peretoetus) + 480 € (lapsetoetus) = 960 € = 240 €/laps Viielapseline pere 600 € (peretoetus) + 600 € (lapsetoetus) = 1200 € = 240 €/laps Jne Näidisskeem nr 2 Lapsetoetus = 150 € Peretoetus alates kolmest lapsest = 2 korda lapsetoetus + 100 € iga järgneva lapse kohta alates neljandast lapsest Vahe toetuses ühe lapse kohta suuremates ja väiksemates peredes = 1,7 korda Ühelapseline pere 150 € = 150 €/laps Kahelapseline pere 300 € = 150 €/laps Kolmelapseline pere 300 € (peretoetus) + 450 € (lapsetoetus) = 750 € = 250 €/laps Neljalapseline pere 400 € (peretoetus) + 600 € (lapsetoetus) = 1000 € = 250 €/laps Viielapseline pere 500 € (peretoetus) + 750 € (lapsetoetus) = 1250 € = 250 €/laps Jne Palume arvestada, et tegemist on näidisskeemidega, mis on mõeldud näitlikustama printsiipi, mille poole meie arvates peaks tulevikus liikuma. Mõistame, et välja toodud summade puhul oleks koormus riigieelarvele palju suurem võrreldes kõnealuses eelnõus ette nähtuga. Samas leiame, et riik peaks hakkama samm-sammult liikuma õiglasema ülesehitusega, korrastatuma ja läbipaistvama süsteemi suunas. Arutelu teemal, mis on riiklike toetuste eesmärk. MTÜ Õiglase Riigi Nimel leiab, et on oluline ära mõtestada, mis on riikike toetuste eesmärk nii riigi, laste kui vanemate seisukohast. Eelnõu seletuskirjas tehtud arvutused ekvaliseeritud sissetulekutega pereliikme kohta viitavad, nagu oleks toetuste eesmärk sissetulekute asendamine. Sellele viitab ka aluseks võetud netopalkade summa 2800 eurot. Meie leiame, et eesmärk peaks pigem siiski olema väiksema sissetulekuga perede laste võimaluste nö tasandamine paremate rahaliste väljavaadetega laste võrdluses. Mõistame, et riik kohtleb praegu kõiki kolme- ja enamalapselisi peresid abivajajatena, st nö grupipõhiselt vajaduspõhiselt, toetades väiksemaid peresid kordades vähem, kuid me ei ole veendunud, et selline lähenemine on õigustatud. Või kui seda rakendada, siis toonitame veelkord vajadust võtta aluseks arvutused madalamate sissetulekutega, vastasel juhul jäävad madalamapalgalised kahelapselised pered jätkuvalt perehüvitiste süsteemi hammasrataste vahele. Oleme nõus, et mida suurem on laste arv, seda vajalikum on ka riigipoolne toetus perele. Leiame näiteks seda, et viie- ja enamalapseliste perede toetamine mahus, mis võimaldaks ühel vanemal vajadusel lastega koju jääda või töötada osakoormusega, on õigustatud. Kuid me näeme probleemkohta selles, kui maksumaksja raha läheb heal järjel kolmelapselise pere toetamisse kordades suuremal määral kui madalapalgaliste vanematega kahelapseliste perede toetamisse. Ühiskond vajab seda, et keegi teeks ära ka madalapalgalised tööd, ning ka tihtipeale ebaatraktiivseteks peetavatel ametikohtadel töötavatel inimestel on oluline panus ühiskonna toimimisse. Me mõistame, et riigil on kergem administreerida grupipõhiseid toetusi, aga see ei tohiks olla kaasaegses, arenenud, õiglases ja hoolivas ühiskonnas peamiseks mõõdupuuks. Praegu toetab ja ka selle eelnõu põhjal toetaks riik heldelt igat kolmelapselist peret nö igaks juhuks, aga kahelapselist peret mitte mingil juhul. T oome siinkohal ära Eesti Advokatuuri ootuse äsja ametisse asunud koalitsioonile: „Kohtleme lapsi toetuste jagamisel võrdselt. Lastele kordades erineva toetuse jagamine nende sünnijärjekorra ja õvede arvu järgi rikub võrdse kohtlemise printsiipi.“ Me ei leia, et Eestis kehtivat peretoetuste süsteemi peaks päevapealt muutma ja see pole ka võimalik, aga me leiame siiski, et arutelu alternatiivide üle peaks olema avatud. Selles arutelus võiks olla mitmeid komponente. Näiteks oleks asjakohane arutada, kui suures mahus peaks riik maksumaksja raha panema rahalistesse toetustesse, ning kui palju lastele ja lastega peredele suunatud teenustesse. Kui riik looks lapse- ja peresõbraliku ühiskonna, millega tagatakse kõigi laste kasvatamiseks vajalik standard sihitatud meetmete ja lastele ja lastega peredele suunatud teenuste abil, ning seda hoolimata vanemate sissetulekutest ja lapse õdede-vendade arvust, siis saaks rahaliste toetuste osakaalu vähendada. Kui aga raha läheb suurtesse rahalistesse toetustesse, jäävad investeeringud vajalikesse sihitatud meetmetesse ja teenustesse ebapiisavateks ning sellest kannatavad eelkõige madalamate sissetulekutega perede lapsed. (Nt suurema sissetulekuga pere laps saab pöörduda tasulisele teenusele, aga madalate sissetulekute puhul see ei õnnestu. Kui teenus oleks aga piisavalt rahastatud, siis oleks olukord võrdsem.) Maksumaksja raha peaks kasutama viisidel, et sellest saaks kasu võimalikult rohkem lapsi ja lastega peresid. Demograafiline vaade. MTÜ Õiglase Riigi Nimel leiab, et riik ei tohi kasutada sündimuse soodustamiseks meetmeid, mis kohtlevad lapsi ebaõiglaselt. See ei ole lapse valik, kas tema vanemad saavad kahele lapsele kolmanda lisaks või mitte. Sellest ei tohi sõltuda riigipoolne tugi lapsele (vt advokatuuri seisukoht eespool). Sündimuse soodustamine on väga oluline, kuid seda peab tegema viisil, mis kohtleks õiglaselt juba olemasolevaid lapsi. Lisaks leiame me, et väiksemate perede rolli rahvastiku hoidmisel, eriti kahe vanema ja kahe lapsega perede oma, ei tohi alahinnata. Seega peab riik väiksemaid peresid samuti hästi kohtlema ega tohi seadusandlusega edastada sõnumit laste erinevast väärtusest riigi jaoks. Meie vaateid tugevdavad mitmed valdkonna asjatundjate seisukohad ja uuringud. Nimelt on rahvastikuteadlane Mare Ainsaar korduvalt rõhutanud, et demograafia seisukohast on olulisimad just esimesed ja teised lapsed ning ta on ka öelnud, et riik peaks neisse rohkem panustama . Samuti on mitmetes uuringutes leitud et rahalised toetused ei oma olulist mõju sündimusele. Sellist seisukohta on avaldanud ka rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit. Leiame, et riik vajab visiooni, kuidas noori aidata pere loomisel, st esimese lapse saamisel. Noore pere kujunemisel lastega pereks on vajalik toetada ning luua turvatunne eriti esimese lapse sünniks, kinnitades, et kõik lapsed on riigile ühtmoodi väärtuslikud. Probleemiks on esmasünnitajate ea tõus, millel võib olla ka majanduslik taust (muuhulgas nt kinnisvaraturule sisenemine). Lävend esimese lapse sünniks võib praegusel ajal osutuda varasemast kõrgemaks ja ka selle kohta avaldas hiljuti oma seisukoha ka E.-M. Tiit: „ Võiks mõelda ka sellele, kuidas toetada ja julgustada noori oma peret nooremas eas looma. Tänapäeval ei kehti enam aastakümnete tagune tõdemus – esimene laps sünnib nagunii, toetada tuleb järgmisi. Eesti statistika näitab pigem, et kui sünnib esimene laps, sünnib peatselt ka teine ja kui pere on küllalt noor, siis ka kolmas .“ Kokkuvõtvalt. Palume tungivalt lisada eelnõusse esimese ja teise lapse toetuse tõus. Muus osas kiidame eelnõu heaks. Kuid tahame panna valitsejatele südamele nende vastutust tegeleda toetusetemaatikaga edasi ning teha seda põhjalikult ja samas võimalikult operatiivselt. Laste ja lastega perede toetamise korraldamine parimal võimalikul viisil peab olema Eesti riigi üks põhiprioriteetidest. Iga laps on oluline! Lugupidamisega MTÜ Õiglase Riigi Nimel 21.04.2023.a.