Tagasiside

Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus (viited: SOM/23-0398 1.2-2/44.1) Arvamus seaduseelnõu kohta Pere Sihtkapital Sihtasutus 21. aprill 2023. a. Lp Sotsiaalministeerium ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo! Edastan Pere Sihtkapitali arvamuse 17.04.2023 algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse kohta (edaspidi: eelnõu). Pere Sihtkapital on oma arvamuse jaganud kahte osasse: kõigepealt küsimused ja teiseks ettepanekud. Selgitamist vajavad küsimused Küsimus 1. Missugune on eelnõu mõju möödunud aastal vastu võetud seaduseelnõu 703SE (algatatud 29.09.2022) eesmärkide suhtes? Eelnõu 703SE, millega muuhulgas tõsteti perehüvitisi, indekseeriti lasterikka pere toetus ja loodi sujuvama väljumise süsteem, eesmärk oli: „Eelnõu eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut ja toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga, säilitades seega toetuse reaalväärtuse. /.../” Käesoleva eelnõu eesmärk, mis 703SE-ga tehtud muudatused suures osas tagasi pöörab, on vastavalt seletuskirjale: „Seaduse eesmärk on luua tasakaalustatum ja riigieelarve seisukohast jõukohasem peretoetuste süsteem, kus hüved on eri laste arvu ja vanemate arvuga perede vahel jagunenud õiglasemalt. /.../” Käesoleva eelnõu eesmärk on eelnõu 703SE-ga võrreldes täiesti erinev. Seetõttu vajab täpsustamist, kas: Pere Sihtkapital Sihtasutus +372 5562 6898 Kohtu 6, Tallinn 10130 [email protected] Registrikood: 90014626 www.peresihtkapital.ee 1 a) lastega perede toimetuleku parandamise ja sündimuse toetamise eesmärgid on juba saavutatud, või b) ei mõjuta uus seadus lastega perede toimetulekut ega sündimust, või c) asendatakse eelnõuga tekkiv tagasiminek toimetuleku parandamisel ja sündimuse toetamisel muude, sama tõhusate (!) meetmetega, või d) ongi valitsuse eesmärgid muutunud ja enam pole vaja lastega perede toimetulekut parandada, sündimust toetada ega lasterikka pere toetuse reaalväärtust säilitada, või e) varasemad eesmärgid on küll olulised, kuid muud eesmärgid (mis eesmärgid täpselt?) on hetkel (mis perioodil?) olulisemad. Samuti ei põhjendata eelnõu seletuskirjas selgelt, kuidas aitavad eelnõuga planeeritavad muudatused jagada hüvesid eri laste arvu ja vanemate arvuga perede vahel õiglasemalt, nagu ka pole defineeritud, mis on „hüvede jaotuse õiglus” iseenesest. Küsimus 2. Kas eelnõu eesmärgid on seletuskirjas korrektselt kirjeldatud? Eelnõust, lisaks küsimuses 1 juba toodud eesmärkidele: „Muudatused võimaldavad suunata lisaraha teenustesse, hooldus- ja haigushüvitise ning laste ravi rahastamisse ja turvalise elukeskkonna loomisesse.” Palume täpsustada, missuguste meetmesse ja mis (rahalises) mahus läheb eelnõuga n-ö kokku hoitav raha teenustesse, hooldus- ja haigushüvitise ning laste ravi rahastamisse ja turvalise elukeskkonna loomisesse? Kui eelnõu peamine (rahaliselt mõõdetav) eesmärk on eelarve kulusid (mingil perioodil) vähendada (nt vähendamaks eelarvedefitsiiti või riigivõlga), oleks korrektne seda ka eelnõu eesmärgina nimetada ja mitte üldsõnaliselt kirjeldada muid eesmärke, milleks tegelikult tegevuskava puudub ja seega pole ka nende saavutamise rahaline kulu teada, mistõttu omakorda pole teada, kas vabanenud vahendid on piisavad ja/või tarvilikud nende soovide täitmiseks. Küsimus 3. Mis andmetega on põhjendatud väide, et „riivata on saanud ühe- ja kahelapseliste vanemate õiglustunne”? Palume selgitust, mitme ühe- ja kahelapselise pere õiglustunne on riivata saanud ja mis on nende osakaal kõikidest ühe- ja kahelapselistest peredest? Kas eelnõu kostajad peavad realistlikuks, et mistahes toetusmeede pole mõne ühiskonnaliikme arvates ebaõiglane? Norstat on Pere Sihtkapitali tellimusel korduvalt küsitlenud Eesti naiste hinnangut lapsetoetusega, samuti lasterikka pere toetusega seotud meetmetele. 2 Järeldame tulemuste põhjal, et suhtumine lasterikka pere toetusesse on enamjaolt positiivne. Hea meelega anname Sotsiaalministeeriumi käsutusse täpsemaid küsitlustulemusi, kui ministeerium selleks soovi avaldab. Ettepanekud Ettepanek 0. Pere Sihtkapitali ettepanek on mitte muuta ega tühistada ühtegi praegustes seadustes sätestatud lasterikka pere toetusega seotud meedet. Eelkõige eelnõu negatiivse demograafilise mõju, kuid ka laiemalt (ja pikemaks perioodiks) lastega perede ebakindluse suurendamise tõttu, teeme ettepaneku, et eelnõu keskenduks vaid elatisabi küsimusele. Äärmisel juhul, kui on vaja riigieelarve kulusid vähendada ja muid võimalusi selleks pole, tuleks toetuse indekseerimist alustada 2024. aasta asemel 2025. aastal (alla 10% jääva reaalväärtuse languse puhul kannatab võib-olla oodata ka 2026. aastani, et hoida toetuse määra seni positiivset demograafilise mõju omanud tasemel), samuti otsida sujuva väljumise skeemi optimeerimise võimalusi (kindlasti mitte seda täielikult kaotada). Meetme lahjendamise juurde peab käima peredele pikaajalist kindlust sisaldav, äärmise hoolikusega läbi mõeldud ja teostatud kommunikatsioon, mis selgitab, et muid võimalusi ei ole ja perede ning laste arvelt on viimane koht, kust kokku hoida, kuid ... meie kõigi ühistes huvides jne. (Tõenäoliselt eeldaks usutav lasterikka pere toetuse lahjendamise kommunikatsioon ka esmalt loobumist nn maksuküüru kaotamise plaanist. Nn küüru kaotamisest loobumine suurendaks riigieelarve tulusid, samas keegi ei kaotaks midagi ja ei oleks seega põhjust ka eriliselt pahane olla, kuivõrd säilitatakse lihtsalt olemasolev süsteem. Prioriteetide järjekord peab olema õige: lasterikka pere toetuse reaalväärtuse tagamine on märgatavalt olulisem kui nn maksuküüru kaotamise teema.) Ettepanek 1. Hinnata põhjalikumalt eelnõu demograafilist mõju. Rahvastikumõju olemasolu tuleb perepoliitilise eelnõu puhul eeldada ning tavapärasest pikemalt käsitleda. Kriisidest põhjustatud ebakindlus hoiab praegu ja lähiaastatelgi sündimust tagasi. Ebakindlust oleks võimalik vähemalt osaliselt kompenseerida riigi poolt pikaajaliselt tagatud panusega lastega perede majanduslikku kindlusesse. Praegusest eelnõust jääb mulje, et loobutakse sündimuse toetamise võimalusest küllaltki kergekäeliselt ja süvenemata pikaajalistesse tagajärgedesse. 3 Pikemas vaates, püsiva reaalväärtusega meetme puhul võib eeldada toetuse mõju püsimist ja ehk isegi suurenemist aja jooksul, sest inimeste teadlikkus meetme kohta ja usaldus selle stabiilsuse suhtes ajas suurenevad. Vastavalt põhikirjale on Pere Sihtkapitali eesmärk aidata kindlustada Eesti rahvastiku ja rahvusriigi kestlikkus. Kestmiseks vajalik komponent on piisaval tasemel järelkasv, st taastetasemel sündimus. See oleks keskmiselt 2,07 last naise kohta. Eesti on sellest eesmärgist kümne või pisut enama protsendi kaugusel. Riigi kehtivas keskpikas strateegias „Eesti 2035” püstitatakse miinimumeesmärgina kohortsündimuskordaja praeguse taseme hoidmine (1,84 last naise kohta). Teeme ettepaneku hinnata eelnõu võimalikku mõju kohortsündimuskordajale vähemalt aastani 2035, samuti uuendada pikaajalise mõju hindamiseks rahvastikuprognoos aastani 2080. (Statistikaametil on olemas 2019. aasta seisuga prognoos aastani 2080, sellele on võimalik lisada alternatiivsed stsenaariumid. Praegune põhiprognoos on seejuures küllaltki optimistlik, kuivõrd prognoosi koostamise ajal oli sündimus mh lasterikka pere toetuse abil püsimas rahuldaval tasemel.) Vt: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvastikuprogn oos Püüame omalt poolt aidata hinnata eelnõu mõju sündide arvule. Ebastabiilse ajastu lõppu pole praegu näha (samuti väheneb järelkasvu potentsiaal lähikümnendi jooksul pidevalt), seepärast arvestagem aastatel 2023- 2027 mullusega analoogselt 11000-12000 sünniga. Lasterikka pere toetuse tõusu järel suurenes aastatel 2018–2021 kolmandate ja järgnevate sündide arv. Lisandunud sünnid moodustasid 5,5% kõigist sündidest. Lasterikka pere toetuse indekseerimisest loobumise negatiivset mõju majanduslikule kindlustundele laste saamisel märkisid hiljutises küsitluses ligi 40% neist kahe lapse emadest, kes soovivad lähema kolme aasta jooksul veel üht last saada (kolme lapse emade puhul oli see osakaal veelgi suurem). Kui eeldatav sündide arv nelja aasta peale kokku saab olema 45000, lasterikka pere toetuse potentsiaalne mõju 5,5% sündide koguarvust, millest 40% majandusliku ebakindluse tõttu ära jääksid, tähendaks see kuni aastani 2027 suurusjärgus tuhande sünni ärajäämist. Igal aastal paar protsenti sündidest. See efekt kajastuks üpris kiiresti ilmselt ka kohortsündimuskordajas, vähemalt juhul, kui seda arvutada 40-aastaste puhul. Küsitluse toimumise hetkel ei olnud veel teada, et koos indekseerimisest loobumisega on kavas toetust kahesaja euro võrra vähendada. Seda arvesse võttes võib lähiaastatel sündimata laste arv suuremgi olla. 4 Kaugemale vaadates tähendaks eelnev, et ära jääb mitu tuhat sündi: 1. Hüpoteetilise arvutuse tegime vaid nelja aasta kohta. Kui toetus vahepeal ei tõuse, kaob mõne aja pärast ka hetkel kavandatuga osaliselt allesjääv lühiajaline mõju (tõsi, ka praegust toetuse sündimust soosivat efekti ilmselt nõrgendaks eelnõuga loodav negatiivne foon); 2. Sündide arvu vähenemine kandub võimendatuna edasi järgmisesse põlvkonda. Lasterikastest peredest pärit täiskasvanutel on umbes viiendiku võrra teistest enam lapsi. Kui järelkasvu vähenemine lähiaastatel toimub lasterikaste perede arvelt, tähendab see põlvkond hiljem omakorda väiksemat sündide arvu; 3. Sündimata lastel pole võimalik tulevikus endil lapsi saada. Samal põhjusel, üheksakümnendate madala sündimuse mõjul, väheneb sündide arv praegugi paar protsenti aastas. Sarnane efekt tekib täna ärajäävatest sündidest kolme aastakümne pärast. (Selle sündimuslangust põlistava nähtuse iseloomustamiseks kasutas prof Rein Taagepera terminit „demograafiline vetsupott”, vt EPL, 30.08.2005: https://epl.delfi.ee/artikkel/51018065/rein- taagepera-demograafiline-vetsupott). Huvitava asjaoluna võib lasterikka pere toetus aidata peredel lapse saamise otsust teha juba esimese lapse puhul, sest selle positiivset mõju (2023. aasta määrades) oma sünnikavatsustele on küsitluses märkinud ka 20-24-aastased naised. Kas see tegelikult esimestele sündidele mõju avaldab, on raske hinnata, kuid see võib vihjata, et noored täiskasvanud rakendavad pikaajalist majanduslikku planeerimist, mille raames võib märkimisväärse suurusega ja pikaajaliselt indekseerimisega tagatud toetussumma anda alust varakult arvestada perspektiivis kolme või enama lapsega. Ettepanek 2. Eelnõu sihtrühma määramisel ja mõjutatud rühmade analüüsil kasutada realistlikumaid lähtekohti. Eelnõu seletuskirjast: „Lasterikastes peredes kasvavad lapsed ja nende vanemad või eestkostjad moodustavad kogurahvastikust ca kümnendiku ning seega on sihtrühma hinnanguline suurus võrreldes elanikkonnaga keskmine.” Toodud arvutus eeldab, et eelnõust mõjutatud sihtrühm on vaid (hetkel) lasterikkad (kolme ja enama alaealise lapsega) pered. Arvestamata on, et rahvastikupoliitilised sihtrühmad on ka veel lapsi soovivad kahe lapsega ja miks mitte ka pikemalt ette planeerivad 0- ja 1-lapselised pered, kes tänu lasterikka pere toetusele saavad oma tulevasi tegevusi planeerida. Arvestamata on ka asjaolu, et aja jooksul mõjutatud sihtrühm kasvab. Igal aastal lisandub sihtrühma lasterikkaks saavaid peresid. Samal ajal jääavad eelnõust mõjutatuks ka need lapsed, kes vahepeal 19-aastaseks said, samuti need lapsevanemad, 5 kelle pere väljub toetusest. Mõju kestab lasterikastest peredest pärit lastele või nende vanematele edasi, sest pere varasemad majanduslikud võimalused mõjutavad ka nii laste kui lapsevanemate tulevast elukvaliteeti. Tuleb arvestada, et Eesti kogurahvastikust moodustavad kolme- ja enamalapselistest peredest pärit inimesed peaaegu poole ja see osakaal aasta- aastalt suureneb. Ettepanek 3. Kasutada perede toimetuleku võrdlemisel korrektsemaid eeldusi. Andres Võrgu ekvaliseeritud sissetuleku mudelit on eelnõu seletuskirjas rakendatud: a) absoluutse vaesuse kaaludega (teine täiskasvanu ja üle 14-aastased lapsed 0,7, kuni 14-aastased lapsed 0,5); b) eeldusega, et kõikides peredes on kõik lapsed alla 14 aasta vanad; c) maksudejärgse sissetulekuga 2800 eurot kahe täiskasvanu kohta. Ettepanekud, missuguseid eeldusi kasutada: a) mudeli kaalud ei arvesta korrektselt kinnisvara soetusmaksumuse (ega suurema pere vältimatu suurema sõiduki) vajadusega. Euribori tõusu tõttu on eluasemelaenude intressimaksed enam kui kahekordistunud, mis just eluasemelaenude maksjaid kõige enam mõjutab. Seejuures mida suurem lastega pere, seda suurema ja ilmselt keskmiselt ka kallima eluaseme järgi on vajadus, järelikult euribori mõju suureneb laste arvu kasvades. See tähendab, et tegelikkuses on laste kaalud sünnijärjekorrast sõltuvalt pisut erinevad. Ükski mudel ei arvesta neid õigesti, kuid ministeerium võiks realistlikud kaalud püüda kõiki asjaolusid võttes välja selgitada; b) kolme ja enama lapsega peres on suurema tõenäosusega ka mõni vähemalt 14-aastane laps (laste vanusevahed ei ole nii palju väiksemad), seega ka praeguseid kaale kasutades peaks keskmine lapse kaal suuremas peres olema suurem kui 0,5; c) õige pea peaks selguma 2023. aasta I kvartali keskmine palk. Võtta see netosissetuleku arvutamisel uueks brutopalgaks. Igal juhul peaks mudelis 6 muutuja „peremuusissetulek” väärtus tulema kahe keskmist palka saava täiskasvanu puhul suurem kui 2800. Ettepanek 4. Nelja- ja enamalapselised pered on eelnõus meetmetest kõrvale jäetud. Seda tuleb õigluse huvides parandada. Kui eelnõu arutleb teise ja kolmanda lapse vahelise õigluse üle ja leiab, et lasterikka pere toetuse vähendamine aitab õiglust suurendada, on muuhulgas Andres Võrgu olemasolevatel eeldustel rakendatud mudelilt näha, et isegi praeguste kaalude juures kukub nelja ja enama lapse puhul ekvaliseeritud sissetulek pereliikme kohta oluliselt. Eelnõu ei adresseeri seda ebaõiglust ühegi meetmega, kuigi ka eelnõu seletuskirjas olevas mõjuanalüüsis on ära toodud, et „Kui taotleda erineva laste arvuga perede võrdsemat toetamist, peaks edaspidi rohkem tähelepanu pöörama nende perede rahalisele toetamisele, kus on neli või enam last (nelja ja enama lapsega peresid on SKA 31. märtsi 2023 andmetel 4608 – kõigist lasterikastest peredest moodustavad need pered 19%).” Eelnõu ei ole oma eesmärkides tõsiseltvõetav, kui nelja- ja enamalapseliste perede suhtes jäetakse meetmed täiendamata. Ettepanek 5. Hinnata ka arvuliselt mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Seletuskirjas on tõdetud, et „kui 2023. aastal jõustunud seaduseelnõuga toodi välja kaudne positiivne mõju maapiirkondade ja eeslinnade arengule, kuhu sünnib rohkem kolmandaid ja järgnevaid lapsi ning kus juba elavate lasterikaste perede toimetulek paraneb, siis toetuse vähenemine võib vähendada ka kirjeldatud mõju ulatust.” Kui Sotsiaalministeerium on oma analüüsis leidnud, et selline mõju võib olla, palume hinnata selle võimalikku ulatust. Teada on, et 90% maapiirkondade elanikest on rahvuselt eestlased. Seega, kuivõrd riigi üks eesmärk on eestlust hoida, on võimaliku negatiivse mõju väljaselgitamine ja maandamine vältimatu. 7 Kokkuvõte Kokkuvõttes hindab Pere Sihtkapital, et eelnõu on alles mustand, mis vajab oluliselt tööd, saavutamaks nii negatiivsete mõjude olulist vähendamist kui loomaks selgust oma eesmärkides ja põhjendustes. Lugupidamisega Hillar Petersen Pere Sihtkapital SA juhatuse liige --- Pere Sihtkapital on 2019. aastast tegutsev rahvastikupoliitika valdkonna mõttekoda Eestis, olles partneriks valitsusele, avalikule ja erasektorile ning laiemale üldsusele. Pere Sihtkapitali eesmärk on aidata kindlustada Eesti rahvastiku ja rahvusriigi kestlikkus. Eesmärk tugineb põhiseadusele, mille kohaselt peab riik tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Sihtkapitali arengut suunab kuueliikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad Katrin Kiisk (esimees, Eesti Lasterikaste Perede Liit), Raul Eamets (Tartu Ülikool), Monika Haukanõmm (Eesti Naisliit), Parvel Pruunsild (Lasterikkad Isad), Allan Puur (Tallinna Ülikool) ja Tarmo Soomere (Eesti Teaduste Akadeemia). 8 Saatja: <"SM Info"> Saadetud: 22.04.2023 10:48 Adressaat: <"SM Info"> Teema: FW: Tagasiside PHS eelnõule 23-0398 Manused: attachment-2.png; attachment-3.png; Tagasiside_PHS_eelnõule_SOM-23- 0398_Pere_Sihtkapital.asice Saatja: Hillar Petersen <[email protected]> Saadetud: Friday, April 21, 2023 8:58:56 PM Adressaat: [email protected] <[email protected]> Teema: Tagasiside PHS eelnõule 23-0398 Lp Merlin Murumets! Saadan Pere Sihtkapitali tagasiside 17.04.2023 eelnõule "Perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seadus" (1.2-2/44- 1). Lugupidamisega Hillar Petersen Juhatuse liige +372 522 6016 [email protected] www.peresihtkapital.ee