Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0404 - Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 21.4.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 11.05.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e6765927-fac5-4819-aa5c-85265194920d
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e6765927-fac5-4819-aa5c-85265194920d?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 20.04.2023 / 1-1/15-15;
Riigikantselei / 20.04.2023 / 2-5/23-00636
Resolutsiooni teema: Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 11.05.2023
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 04.05.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 18.5.2023 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-0404).
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 21.04.2023
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Vabariigi Valitsus
.04.2023 nr 1-1/15-15/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 20. aprillil
algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (15 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu ühel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri
l. Seaduse eesmärkja sissejuhatus
Käesoleva eelnöu eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise vöimalus isikule, kes on
vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt l O aastat, on
vanaduspensioni ajaks sumud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning vördub sumud
abikaasale arvutatud riikliku pensioniga. Lesepensionit ei määrätä, kui see on isiku enda
riiklikust pensionist väiksem. Lesepensioni indekseeritakseja töstetakse erakorraliselt samadel
alustel nagu vanaduspensioni. Lesepensioni taotlemise korraja esitatavate dokumentide loetelu
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määmsega.
2. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Statistikaameti andmetel on oodatava eluea kasv pidurdunud. Oodatav eluiga on inimese
sunnihetkel keskmiselt eladajäänud aastate arv, kui suremus ei muutu. Meeste oodatav eluiga
oli 2021. aastal 72,8 ning naiste oodatav eluiga 81,4 aastat. Nende andmetejärgi elavad naised
meestest 8,6 aastat kauem. Kaotades abikaasa, kaob ka leibkonna täiendav sissetulek ning
toimubjärsk elustandardi langus.
Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavördsus vörreldes teiste elanikega on suur ning uksi
elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse maar oluliselt körgem kui teistel.
Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal allpool suhtelise vaesuse määrä 59,8%
vanaduspensionäridest. Uksi elavate inimeste vaesuse maar on aga oluliselt körgem ning
uuringute kohaselt ulatub uksi elavate 65-aastasteja vanemate inimeste suhtelise vaesuse maar
81,7%-ni.
Lesepensioni vöimaldamisega toetame me uksikute pensionäride toimetulekut ning austame
pikaaegset abielu. Lesepension määratakse vaidjuhul, kui see on suurem inimesele endale väljä
arvutatud riiklikust pensionist.
Lesepensioni taotlemise kon-a ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega. Lesepensioni taotlemiseks pöördub isik Sotsiaalkaitseametisse,
kus esitades abikaasa surmatöendi ning abielutunnistuse, arvutatakse väljä isiku enda pension
ning tema sumud abikaasa pension. Peale taotluse rahuldamist määrab Sotsiaalkindlustusamet
inimesele lesepensioni.
3. Eelnöu terminoloogia
Eelnöuga vöetakse kasutusele uus termin ,,lesepension".
4. Seaduse möjud
Käesoleva eelnöuga parandatakse uksikute pensionäride toimetulekut.
5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Käesoleva eelnöuga tehtud muudatused suurendavad riigieelarve kulusid.
6. Seaduse koosköla Euroopa Liidu öigusega
Käesolev eelnöu on vastavuses Euroopa Liidu öigusega.
7. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril.
Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 20.04.2023
^-^rr—^
Tanel Kiik
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus
§ l. Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sönastuses:
,5) lesepension";
;5
2) seadust täiendatakse peatukiga 51 järgmises sonastuses:
,,51 peatukk
LESEPENSION
§ 232 Öigus lesepensionile
(l) Oigus lesepensionile on vanaduspensioniikkajöudnud isikul, kelle abikaasa, kellega on isik
abielus olnud vähemalt 10 aastat, on isiku vanaduspensioniea saabumise ajaks voi
vanaduspensionile minemise ajaks sumud.
(2) Lesepension määratakse eluajaks.
(3) Lesepensioni taotlemise korraja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.
§ 233 Lesepensioni suurus
(l) Lesepensioni suurus vördub isiku sumud abikaasale käesoleva seaduse sätetele vastavalt
arvutatud riiklikule pensionile. Lesepensioni arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) Isikule ei määrätä lesepensioni, kui see on isiku riiklikust pensionist väiksem."
ii.
§ 2. Seaduse jöustumine
Seadusjöustub 2024. aasta l.jaanuaril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2023
Algatab Eesti Keskerakoana fraktsioon 20.04.2023
Tanel Kiik
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
Rjigikogu Kantsele^
Kuupäe^^^_^^
viit'_/^Z/Z5?FL:
Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Seaduse eesmärk ja sissejuhatus Käesoleva eelnõu eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise võimalus isikule, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on vanaduspensioni ajaks surnud. Lesepension määratakse eluks ajaks ning võrdub surnud abikaasa le arvutatud riikliku pensioniga . Lesepensionit ei määrata, kui see on isiku enda riiklikust pensionist väiksem. Lesepensioni indekseeritakse ja tõstetakse erakorraliselt samadel alustel nagu vanaduspensioni. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Statistikaameti andmetel on oodatava eluea kasv pidurdunud. Oodatav eluiga on inimese sünnihetkel keskmiselt elada jäänud aastate arv, kui suremus ei muutu. Meeste oodatav eluiga oli 2021. aastal 72,8 ning naiste oodatav eluiga 81,4 aastat. Nende andmete järgi elavad naised meestest 8,6 aastat kauem. Kaotades abikaasa, kaob ka leibkonna täiendav sissetulek ning toimub järsk elustandardi langus. Vanaduspensioni saajate sissetulekute ebavõrdsus võrreldes teiste elanikega on suur ning üksi elavate vanaduspensioniealiste suhtelise vaesuse määr oluliselt kõrgem kui teistel. Statistikaameti andmetel elas 202 1 . aastal allpool suhtelise vaesuse määra 5 9 , 8 % vanaduspensionäridest. Üksi elavate inimeste vaesuse määr on aga oluliselt kõrgem ning uuringute kohaselt ulatub üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr 81 , 7 %- ni . Lesepensioni võimaldamisega toetame me üksikute pensionäride toimetulekut ning austame pikaaegset abielu. Lesepension määratakse vaid juhul, kui see on suurem inimese le enda le välja arvutatud riiklikust pensionist. Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Lesepensioni taotlemiseks pöördub isik Sotsiaalkaitseametisse, kus esitades abikaasa surmatõendi ning abielutunnistuse, arvutatakse välja isiku enda pension ning tema surnud abikaasa pension. Peale taotluse rahuldamist määrab Sotsiaalkindlustusamet inimesele lesepensioni. 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele uus termin „lesepension“. 4. Seaduse mõjud Käesoleva eelnõuga parandatakse üksikute pensionäride toimetulekut . 5. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Käesoleva eelnõuga tehtud muudatused suurendavad riigieelarve kulusid. 6. Seaduse kooskõla Euroopa Liidu õigusega Käesolev eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 7 . Seaduse jõustumine Seadus jõustub 202 4 . aasta 1. jaanuaril. ___________________________________________________________________________ Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 20 . 04 .202 3 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seadus § 1. Riikliku pensionikindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) lesepension“; 2) seadust täiendatakse peatükiga 5 1 järgmises sõnastuses: „5 1 peatükk LESEPENSION § 23 2 Õigus lesepensionile (1) Õigus lesepensionile on vanadus pensioniikka jõudnud isikul, kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on isiku vanaduspensioniea saabumise ajaks või vanaduspensioni le minemise ajaks surnud. (2) Lesepension määratakse eluajaks. (3) Lesepensioni taotlemise korra ja esitatavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 23 3 Lesepensioni suurus (1) Lesepensioni suurus võrdub isiku surnud abikaasa le käesoleva seaduse sätetele vastavalt arvutatud riiklikule pensionile. Lesepensioni arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (2) Isikule ei määrata lesepensioni, kui see on isiku riiklikust pensionist väiksem.“ § 2. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 20 .04.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees