Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu Kantselei / 19.04.2023 / 1-1/15-8;
Riigikantselei / 19.04.2023 / 2-5/23-00621
Resolutsiooni teema: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE)
Adressaat: Sotsiaalministeerium
Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse
seisukoha kujundamiseks.
Tähtaeg: 11.05.2023
Adressaat: Rahandusministeerium
Ülesanne: Palun esitada seisukoht.
Tähtaeg: 04.05.2023
Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 18.5.2023 istungil.
Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS, toimik nr 23-0400).
Kontroll: Margit Redi
Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <
[email protected]>
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 19.04.2023
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0400 - Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE)
Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 19.4.2023 resolutsioonile.
Osapooled: Sotsiaalministeerium; Rahandusministeerium
Tähtaeg: 11.05.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db35d1c5-6441-4270-b679-edfef1f55e58
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/db35d1c5-6441-4270-b679-edfef1f55e58?activity=2
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
Vabariigi Valitsus
.04.2023 nr 1-1/15-8/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1
saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Keskerakonna fraktsiooni k.a 17. aprillil
algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel
2) seletuskiri kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnöu
seletuskiri
l. Sissejuhatus
Puudega lapse toetuse, puudega tööealise inimese toetuse, puudega vanaduspensioniealise
inimese toetuse, puudega vanema toetuse, öppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse suumse
aluseks on sotsiaaltoetuste maar, mille kinnitab Riigikogu igal aastal riigieelarvega.
Sotsiaaltoetuste määrä aga ei ole alates 2006. aastast muudetud. 2006. aastal oli see 400 krooni
ning 2011. aastal, kui Eesti läks ule eurole, summa teisendati 25,57 euroks. Seega pole
sotsiaaltoetuste maar 17 aastat muutunud.
Kui puudega laste toetust on vahepeal töstetud, siis ulejäänud väljä toodud toetused on
muutumatuna pusinud terve selle aja.
2. Eelnöu eesmärk
Eelnöu eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olevaid puudega
lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese
toetust, puudega vanema toetust, öppetoetust ja täienduskoolitustoetust. Eelnöuga töstetakse
köiki eelnimetatud toetusi kaks korda.
3. Eelnöu sisu ja analuus
3.1 Eelnöu sisu
Eelnöu koosneb kahest paragrahvist. Eelnöu paragrahvi l punktiga l muudetakse Puuetega
inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) paragrahvi 6 löike 5 punkte l, 2 ja 3, mille
tulemusena makstakse keskmise puudega lapsele toetust 1080 protsenti sotsiaaltoetuse määrast
(276,16 eurot), raske puudega lapsele 1260 protsenti ST määrast (322,20 eurot) ja sugava
puudega lapsele toetust 1890 protsenti ST määrast (483,3 eurot).
Eelnöu punktiga 2 muudetakse (PISTS) paragrahvi 7 löiget 2, mille tulemusena makstakse
puudega tööealise inimese toetust 130-420 protsenti sotsiaaltoetuste määrast (19,6-107,4 eurot)
Eelnöu punktiga 3 muudetakse (PISTS) paragrahvi 7 löiget 2, mille tulemusena makstakse
puudega vanaduspensioniealisele inimesele toetust igakuiselt sugava puudega inimesele 320
protsenti (81,8 eurot), raske puudega inimesele 210 protsenti (53,7 eurot) ja keskmise puudega
inimesele 100 protsenti (25,57 eurot) sotsiaaltoetuste määrast kuus.
Eelnöu punktiga 4 muudetakse (PISTS) paragrahvi 9, mille tulemusena makstakse last uksi
kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale voi eestkostjale voi uhele puudega
vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja pöhikoolis, gumnaasiumis, kutseöppeasutuse
voi rakenduskörgkooli kutseöppe tasemeöppes oppiva voi Sotsiaalministeeriumi hallatava
riigiasutuse statsionaarse öppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta
kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust l 50 protsenti (3 8,4 eurot)
sotsiaaltoetuste määrast. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust
jooksva öppeaasta löpuni voi öpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni voi täienduskoolituse
kursuse löppemiseni voi öpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.
Eelnöu punktiga 5 muudetakse (PISTS) paragrahvi 10 löiget 2, mille tulemusena makstakse
öppetoetust vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 50 protsenti (12,8
eurot) ega rohkem kui 200 protsenti (51,1 eurot) sotsiaaltoetuste määrast.
Eelnöu punktiga 6 muudetakse (PISTS) paragrahvi 12 löiget 2, mille tulemusena makstakse
täienduskoolitustoetust tegelike koolituskulude osaliseks hiivitamiseks kuni 48-kordses
sotsiaaltoetuste määras (1227,4 eurot) kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse
esmakordsest määramisest.
Eelnöu paragrahviga 2 märgitakse ära, et seadus jöustub uheaegselt 2024. aasta riigieelarve
seadusega.
3.2 Eelnou analuus
1999. aastal vastu vöetud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärk on puuetega
inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja vördsete vöimaluste toetamine ning
öppimiseja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise huvitamise kaudu.
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste aluseks on sotsiaaltoetuse maar, mille kinnitab Riigikogu
igal aastal. ST määrä ei ole alates 2006. aastast muudetud. 2006. aastal oli see 400 krooni. 2011.
aastal, kui Eesti läks iile eurole, summa teisendati 25,57 euroks. 2023. aastal on ST maar
endiselt 25,57 eurot. Seega pole toetus 17 aastat suurenenud ning on tugevalt ajalejalgujäänud.
Oluline on märkida, et tarbijahinnaindeks on vaadeldavalt perioodil 2006 - 2023 muutunud
282,40 %. On äärmiselt kahetsusvääme, et uhiskonna nörgimate gruppide huve pole selle juures
arvestatudja toetuse määrää onjäänud 2006. a tasemele.
4. Eelnöu terminoloogia ja vastavus Euroapa Liidu öigusele
Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi tennineidja siin ei ole vastuolusid Euroopa Liidu öigusega.
5. Seaduseelnöu möjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnöu möju riigieelarvele aastas on ligikaudu 60-70 miljonit eurot.
Seadusemuudatus möjutab puudega inimesteja nende lähedaste toimetulekut positiivselt ning
aitab vähendada inimeste vaesusesse sattumist. Seaduseelnöu rakendamisega ei kaasne
täiendavaid halduskulusid.
Täpsemad arvutused on vaja teha Rahandusministeeriumi poolt.
6. Seaduse joustumine
Käesolev seadus jöustub uheaegselt 2024. aasta riigieelarve seadusega.
Algatab Eesti K.eskerakonna fraktsioon 17.04.2023
Tanel Kiik
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus
§ l. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahvi 6 löige 5 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(5) Puudega lapse toetust makstakse jargmistes suurustes:
l)keskmise puudega lapsele - 1080 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
2) raske puudega lapsele - 1260 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;
3) sugava puudega lapsele - 1890 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;"
-.tt
2) paragrahvi 7 löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(2) Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 130 protsentija
mitte rohkem kui 420 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus."
a
3) paragrahvi 7' löige 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(2) Toetust makstakse igakuiselt sugava puudega inimesele 320 protsenti, raske puudega
inimesele 210 protsenti ja keskmise puudega inimesele 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast
kuus."
4) paragrahv 9 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
㤠9. Puudega vanema toetus
Last uksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale voi eestkostjale voi uhele
puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja pöhikoolis, gumnaasiumis,
kutseöppeasutuse voi rakenduskörgkooli kutseöppe tasemeöppes oppiva voi
Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse öppega täienduskoolituse kursuse
nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega
vanema toetust 150 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse
puudega vanema toetustjooksva öppeaasta löpuni voi öpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni
voi täienduskoolituse kursuse löppemiseni voi öpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast
välj aarvamiseni."
it
5) paragrahv 10 löiget 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
^iigikogu «ant^eleä
Kuupäev _^i_Ö^ ^0^
v"t^i_yZ/2:hi:
,,(2) Oppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 50
protsenti ega rohkem kui 200 protsenti sotsiaaltoetuste määrast."
6) paragrahv 12 löiget 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
,,(2) Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks huvitamiseks kuni
48-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest
((
määramisest."
§ 2. Seaduse jöustumine
Käesolev seadus jöustub uheaegselt 2024. aasta riigieelarve seadusega.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2023
Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 17.04.2023
Tanel Kiik
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Puudega lapse toetuse, puudega tööealise inimese toetuse, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus e, puudega vanema toetuse, õppetoetuse ja täienduskoolitustoetuse suuruse aluseks on sotsiaaltoetuste määr, mille kinnitab Riigikogu igal aastal riigieelarvega. Sotsiaaltoetuste määra aga ei ole alates 2006. aastast muudetud. 2006. aastal oli see 400 krooni ning 2011. aastal, kui Eesti läks üle eurole, summa teisendati 25,57 euroks. Seega pole sotsiaaltoetuste määr 17 aastat muutunud. Kui puudega laste toetust on vahepeal tõstetud , siis ülejäänud välja toodud toetused on muutumatuna püsinud terve selle aja. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olevaid puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoetust. Eelnõuga tõstetakse kõiki eelnimetatud toetusi kaks korda. 3. Eelnõu sisu ja analüüs 3.1 Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) paragrahvi 6 lõi ke 5 punkte 1, 2 ja 3, mille tulemusena makstakse keskmise puudega lapsele toetust 1080 protsenti sotsiaaltoetuse määrast (276,16 eurot), raske puudega lapsele 1260 protsenti ST määrast (322,20 eurot) ja sügava puudega lapsele toetust 1890 protsenti ST määrast (483,3 eurot). Eelnõu punktiga 2 muudetakse (PISTS) paragrahvi 7 lõiget 2, mille tulemusena makstakse puudega tööealise inimese toetust 130-420 protsenti sotsiaaltoetuste määrast (19,6-107,4 eurot) Eelnõu punktiga 3 muudetakse (PISTS) paragrahvi 7 1 lõiget 2, mille tulemusena makstakse puudega vanaduspensioniealisele inimesele toetust igakuiselt sügava puudega inimesele 320 protsenti (81,8 eurot), raske puudega inimesele 210 protsenti (53,7 eurot) ja keskmise puudega inimesele 100 protsenti (25,57 eurot) sotsiaaltoetuste määrast kuus. Eelnõu punktiga 4 muudetakse (PISTS) paragrahvi 9, mille tulemusena makstakse last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 150 protsenti (38,4 eurot) sotsiaaltoetuste määrast. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. Eelnõu punktiga 5 muudetakse (PISTS) paragrahvi 10 lõiget 2, mille tulemusena makstakse õppetoetust vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 50 protsenti (12,8 eurot) ega rohkem kui 200 protsenti (51,1 eurot) sotsiaaltoetuste määrast. Eelnõu punktiga 6 muudetakse (PISTS) paragrahvi 12 lõiget 2, mille tulemusena makstakse täienduskoolitustoetust tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 48-kordses sotsiaaltoetuste määras (1227,4 eurot) kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest. Eelnõu paragrahviga 2 märgitakse ära, et seadus jõustub üheaegselt 20 24 . aasta riigieelarve seadusega. 3.2 Eelnõu analüüs 1999. aastal vastu võetud Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eesmärk on puuetega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse integratsiooni ja võrdsete võimaluste toetamine ning õppimise ja töötamise soodustamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste aluseks on sotsiaaltoetuse määr, mille kinnitab Riigikogu igal aastal . ST määra ei ole alates 2006. aastast muudetud. 2006. aastal oli see 400 krooni. 2011. aastal, kui Eesti läks üle eurole, summa teisendati 25,57 euroks. 2023. aastal on ST määr endiselt 25,57 eurot. Seega pole toetus 17 aastat suurenenud ning on tugevalt ajale jalgu jäänud. Oluline on märkida, et tarbijahinnaindeks on vaadeldavalt perioodil 2006 – 2023 muutunud 282,40 %. On äärmiselt kahetsusväärne, et ühiskonna nõrgimate gruppide huve pole selle juures arvestatud ja toetuse määrad on jäänud 2006. a tasemele. 4. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid ja siin ei ole vastuolusid Euroopa Liidu õigusega. 5. Seaduseelnõu mõjud ja rakendamiseks vajalikud kulutused Eelnõu mõju riigieelarvele aastas on ligikaudu 60-70 miljonit eurot . Seadusemuudatus mõjutab puudega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut positiivselt ning aitab vähendada inimeste vaesusesse sattumist. Seaduseelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid halduskulusid. Täpsemad arvutused on vaja teha Rahandusministeeriumi poolt. 6. Seaduse jõustumine Käesole v seadus jõustub üheaegselt 2024 . aasta riigieelarve seadusega. Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 17.04.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus § 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 lõi ge 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Puudega lapse toetust makstakse järgmistes suurustes: 1) keskmise puudega lapsele – 1080 protsenti sotsiaaltoetuste määrast; 2) raske puudega lapsele – 1260 protsenti sotsiaaltoetuste määrast; 3) sügava puudega lapsele – 1890 protsenti sotsiaaltoetuste määrast;“ 2) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 130 protsenti ja mitte rohkem kui 420 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.“ 3) paragrahvi 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Toetust makstakse igakuiselt sügava puudega inimesele 320 protsenti, raske puudega inimesele 210 protsenti ja keskmise puudega inimesele 100 protsenti sotsiaaltoetuste määrast kuus.“ 4) paragrahv 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „§ 9. Puudega vanema toetus Last üksi kasvatavale puudega vanemale, hoolduspere vanemale või eestkostjale või ühele puudega vanematest makstakse kuni 16-aastase lapse ja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel igakuiselt puudega vanema toetust 150 protsenti sotsiaaltoetuste määrast. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni. “ 5) paragrahv 10 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Õppetoetust makstakse vastavalt isiku tegelikele lisakulutustele, kuid mitte vähem kui 50 protsenti ega rohkem kui 200 protsenti sotsiaaltoetuste määrast .“ 6) paragrahv 12 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 48-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul, arvates toetuse esmakordsest määramisest.“ § 2 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üheaegselt 2024. aasta riigieelarve seadusega. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 Algatab Eesti Keskerakonna fraktsioon 17.04.2023 Tanel Kiik Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees