Saatja: Peep Peterson <
[email protected]>
Saadetud: 19.04.2023 11:27
Adressaat: <"SM Info">
Teema: Fwd: Kutsehaigete Liidu pöördumine
Manused: Eesti Kutsehaigete Liidu ettepanekud.pdf
---------- Forwarded message ---------
Saatja: Eesti Kutsehaigete Liit <
[email protected]>
Date: K, 19. aprill 2023 09:52
Subject: Kutsehaigete Liidu pöördumine
To:
[email protected] <
[email protected]>, Hele Everaus <
[email protected]>
Tere!
Täname Teid, et leidsite kiirel valimiseelsel ajal aega meiega kohtuda ja meie muresid ära
kuulata. Lubasime saata omapoolsed ettepanekud töökeskkonna ohutegurite tõttu
tervisekahjustuse saanud inimeste toimetuleku parandamiseks ja ettepanekud, et vähendada
bürokraatiat ning muuta asjaajamise ja suhtluse riiklike ametkondadega lihtsamaks.
Lisan manusena ettepanekud.
-
Lugupidamisega
Tiina Kink
Eesti Kutsehaigete Liidu
tegevjuht
tel 5180837
Eesti Kutsehaigete Liidu ettepanekud:
Võiks toimuda koheselt:
1. Kutsehaigusest tingitud töövõime kaotuse protsendi määramine – SKA alt üle
viia Töötukassasse.
Põhjendus:
- Tervisekao ulatuse määramine protsendiliselt on vajalik enamasti
tööealisel kutsehaigel või tööõnnetuses kannatanul.
- Töötukassa ekspertarst hindab töövõime vähenemist, seega on juba
kursis isiku terviseandmetega ja saab anda koheselt hinnangu ka KH või
TÕ tõttu tervisekao ulatuse kohta
- Jääks ära dubleerimine (SKA ekspertarst ei pea enam uuesti andmeid üle
vaatama)
- Kokkuhoid nii tööajas kui ka menetlusajas.(praegu peab pärast TVH otsust
tegema pöördumise SKA-le, et küsida ekspertarsti arvamust -läheb umbes
1,5 kuud enne vastuse saamist)
2. FIE-na töötamine on põhjustanud kutsehaigestumise (juuksurid; kosmeetikud;
õmblejad jne):
- Kui töötamine lõpetatud siis SKA-le (nagu likv ettevõtete korral – võrdsuse
põhimõte) ja kahjuhüvitis arvestada miinimumpalga alusel kui FIE-na
sotsiaalmaksu maksnud.
3. Likvideerimisel või pankrotimenetluses ettevõtete eest kahjuhüvitise
maksmise kohustus riigile kas SKA või Töötukassa kaudu .
Põhjendus:
- Pankroti või likvideerimismenetlus võib venida enne asutuse kustutamist
mitme aasta pikkuseks;
- Asutus kellel on likvideerimis või pankrotimenetlus käimas ei maksa KH
saajale sel ajaperioodil hüvitist
- Praegu võtab SKA üle alles hetkest, kui asutus on äriregistrist kustutatud,
sel perioodil kui käis menetlus jääb hüvitise saaja oma hüvitisest ilma
- Riigil kas SKA või Töötukassa kaudu oleks kergem likvideerijalt või
pankrotihaldurilt hüvitise summa sisse nõuda.
4. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 244 Tööõnnetusest ja kutsehaigusest
tingitud tervisekahjustuse korral kahjuhüvitise maksmine peaks kehtima ka
asutustele.
Põhjendus:
- Kahjuhüvitise taotlejate ebavõrdne kohtlemine
- Need kahjuhüvitise saajad, kelle asutus on likvideeritud saavad hüvitise
taotlemisel lähtuda seadusest, kuid asutuste olemasolu korral ei ole
kehtivat seadusandlust, millele hüvitise taotlemisel viidata.
5. Lisakulutuste hüvitamine TTOS-is võiks olla ka üks § milles on kirjeldatud
tööst põhjustatud tervisekahju hüvitise saajate lisakulutuste vajadus:
- Praegusel juhul tulenevad lisakulutused nn Ajutisest korrast ja palju
asutused ei aktsepteeri nende vajadust.
- Lisakulutuste piirmäärad – praegu on asutused sealhulgas ka
Sotsiaalkindlustusamet kehtestanud lisakulutustele piirmäärad (nt
taastusravi päevade arv ja maksumus; sõidukulu piirmäär).
- Piirmäärad peaksid olema kooskõlas elukalliduse tõusuga ja need peaksid
kuuluma igal aastal ülevaatamisele - näiteks indekseerimisele.
6. Puude raskusaste vanaduspensioniealistel.
Viimasel ajal on suurenenud inimeste hulk, kellel vanaduspensionile jõudes
enam puude raskusastet ei tuvastata. Jääb arusaamatuks, kui enne
vanaduspensioniikka jõudmist on inimesele funktsioonihäired tuvastatud,
kuidas nüüd kaovad terviseprobleemid ära seoses vanaduspensionile
jõudmisega. Jääb mulje, et Sotsiaalkindlustusamet püüab teostada
kokkuhoidu kõige haavatavama ühiskonnagrupi arvelt.
Koostas Eesti Kutsehaigete Liidu juhatus:
Tiina Kink
EKHL tegevjuht
Tel.5180837