Leping

RAVIMITE JA MEDITSIINISEADMETE HINNAREGULATSIOONI TOIMIMISE JA MUUDATUS- VAJADUSTE ANALÜÜS PAKKUMUS  „Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs” PAKKUMUS Hankija: Sotsiaalministeerium (registrikood 70001952) Pakkuja: Tartu Ülikool (registrikood 74001073) Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik: Minni Saapar, e-post [email protected] Märts 2023 SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................................. 3 1. PAKKUJA MEESKONNA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS ...................................................................................... 4 2. UURINGU TAUST JA EESMÄRGID ................................................................................................................... 7 2.1 SISSEJUHATUS JA TAUST .............................................................................................................................................7 2.2 UURINGU EESMÄRK JA UURIMISKÜSIMUSED ...................................................................................................................8 3. METOODIKA ................................................................................................................................................ 11 3.1. UURINGU LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED .........................................................................................................11 3.2. UURINGU LÄBIVIIMISE PROTSESS ...............................................................................................................11 3.3. MEETODID...................................................................................................................................................12 3.3.1. Teaduskirjanduse ja dokumendianalüüs ............................................................................................13 3.3.2. Intervjuud ...........................................................................................................................................14 3.4. UURINGU VÄLJUND .....................................................................................................................................15 3.5. UURINGU EETILISED ASPEKTID ....................................................................................................................16 4. RISKIANALÜÜS ............................................................................................................................................. 17 5. KOOSTÖÖ TELLIJAGA ................................................................................................................................... 21 6. UURINGU EELARVE ...................................................................................................................................... 24 LISA 1. MEESKONNA CV-D.................................................................................................................................... 25 CURRICULUM VITAE – MINNI SAAPAR ..............................................................................................................................25 CURRICULUM VITAE – MIKK JÜRISSON .............................................................................................................................28 CURRICULUM VITAE – MATI MÕTTE ................................................................................................................................31 CURRICULUM VITAE – DORIS PAVLOV ..............................................................................................................................33 CURRICULUM VITAE – ENE TUBELT ..................................................................................................................................35 CURRICULUM VITAE – KERLI ILVES ...................................................................................................................................38 3 1. PAKKUJA MEESKONNA TUTVUSTUS JA TÖÖJAOTUS Pakkumuse on koostanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (edaspidi RAKE). RAKE (rake.ut.ee) on võrgustikutüüpi rakendusuuringute keskus, mille missioon on suurendada teadmistel põhinevate otsuste osakaalu Eesti ühiskonnas. Kõrgeima kvaliteedi tagamiseks kaasatakse projektidesse lisaks RAKE meeskonnale parimaid valdkonnaeksperte nii Tartu Ülikoolist kui väljastpoolt. RAKE võrgustik hõlmab TÜ sotsiaalteadlasi ning meditsiini-, loodus-, tehnika- ja humanitaarteaduste valdkonna esindajaid. Uuringu meeskond on valitud nii, et kaetud oleksid kõik uuringu kvaliteetseks läbiviimiseks vajalikud kompetentsid. Oleme käesoleva uuringu meeskonda kaasanud mitmekülgse kogemusega liikmed. Uuringu meeskonda kuuluvad: Minni Saapar (projektijuht-analüütik) töötab Tartu Ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) projektijuht-analüütikuna. Minni on lõpetanud Tartu Ülikooli rahvatervishoiu magistriõppe ning omandamisel on doktorikraad neuroteadustes. Tal on hulgaliselt kogemusi nii kvalitatiiv- kui ka kvantitatiivanalüüsi meetodite rakendamisel ning ravijuhendite koostamisel nii teaduskirjandusega töötava liikmena kui ka meeskonna juhi ja metoodikanõunikuna. Varasemalt on ta juhtinud projekte nii avalikule kui erasektorile tehtud töödes, sh kahe riikliku ravijuhendi meeskonda (Insuldijärgne taastusravi. Eesti ravijuhend RJ-I/37.1-2019 ja Põletikulise liigesehaigusega patsiendi käsitlus esmatasandil. Eesti ravijuhend RJ-M/41.1-2020) ning personali töörahulolu-uuringu projekti „Mobire töörahulolu-uuring 2022“. Samuti on ta osalenud tervisevaldkonna teadus- ja rakendusuuringutes, sh „Nooreea insuldi kliiniline, molekulaarne ja geneetiline profileerimine“ ja „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs“. Selles projektis on Minni projektjuhiks, tegeledes administratiivse juhtimisega seotud ülesannetega nagu ajakava ja meeskonna töö jälgimine, suhtlus tellijaga, tehtud tööde kvaliteedi kontrollimine. Lisaks osaleb ta analüütikuna dokumendianalüüsis (kaardistamine, riikide süvaanalüüs) ning vastutab koos teiste meeskonnaliikmetega lõpparuande valmimise eest. Mikk Jürisson (rahvatervishoiu ja tervisetehnoloogiate hindamise ekspert) (PhD) on TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi kaasprofessor. Ta on rahvatervishoiu ekspert, kellel on mitmete teaduslike ja rakendusprojektide läbiviimise kogemus rahvatervishoiu alal. Tema uurimisvaldkonnaks on krooniliste haiguste tervise- ja majandusmõju hindamine ja ta juhib TÜ tervisetehnoloogiate hindamise keskust ja on mitmete tervisetehnoloogiate hindamise raporti autor või kaasautor. Ta osaleb ka tervishoiusüsteemi arendamises, juhtides Eesti Tervisekassa juures asuvat Tervishoiuteenuste loetelu komisjoni. Ta on rahvusvahelise uurimisrühma Global Burden of Disease Study (Washingtoni Ülikool, Seattle) kaastöötaja ning on osalenud paljude teadus- ja rakendusprojektide läbiviimisel, näiteks „Farmakogeneetilise analüüsi tervisekasu ja kulutõhusus südame-veresoonkonnahaiguste ravis“ ja “Sooneutraalse HPV-vastase vaktsineerimise kulutõhusus Eestis”. Antud projektis aitab Mikk 4 ekspertteadmistega kirjanduse leidmisel, süvaanalüüsi riikide valikul ja Eesti stsenaariumite koostamise juures ning vastutab koos teiste meeskonnaliikmetega lõpparuande valmimise eest. Mati Mõtte (analüütik) töötab RAKEs analüütikuna ja on ka majandusarengu ja ettevõtluse teemavaldkonna juht. Mati omab majanduse valdkonnas analüüside läbiviimise kogemust alates 2009. aastast. Samuti on tal ka mitmekülgne arengukavade hindamise kogemus. Viimastest mõjude hindamise projektidest saab esile tuua „Koolikava programmi rakendamise hindamine“ (2023), kus hindas koolipuuvilja ja -köögivilja kava ning koolipiimakava rakendamist. Ühtlasi on Matil mitmekülgne küsitlusuuringute läbiviimise kogemus, nt „Work in Estonia tööandjate välisvärbamise hetkeolukorra ja vajaduste uuring“ (2021) ja „Toidu tarneahela toimepidevus isevarustatuse tagamisel kriisiolukorras“ (2022). Toidu tarneahle toimepidevuse uuringus töötati välja põhjalikud kriisistsenaariumid. Kvalitatiivsete uuringute läbiviimisel ja sh fookusgruppide läbiviimise kogemuse saab esile tuua veel projekti „Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021–2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel“ (2022) näitel, mis ühtlasi oli aluseks kohaliku ressursi väärindamise teekaartide koostamiseks. Antud projektis vastutab Mati kogutud andmete sünteesi ja Eesti stsenaariumite koostamise eest ning koos teiste meeskonnaliikmetega ka lõpparuande valmimise eest. Samuti toetab ta esmase kaardistamise juures infoallikate leidmise osas. Doris Pavlov (analüütik) töötab RAKEs projektijuht-analüütikuna. Doris omab pikaajalist analüüside ja küsitlusuuringute koostamise kogemust väga erinevates valdkondades. Dorisel on magistrikraad majandusteaduses (spetsialiseerumine innovatsioonile ja majanduse modelleerimisele) ning omandamisel magistrikraad ühiskonna ja infoprotsesside analüüsi valdkonnas ning tal on head teadmised nii kvantitatiivsetest kui ka kvalitatiivsetest uurimismeetoditest. Dorise eestvedamisel valmis just Eesti merenduse valdkonna kaardistamise ja majandusliku mõju analüüs. Samuti juhtis Doris Hiiumaa majandusliku potentsiaali uuringu valmimist. Mõlemas uuringus osales Doris ka analüütikuna. Selles uuringus osaleb Doris dokumendianalüüsi (kaardistamine, riikide süvaanalüüs) koostamisel, tegeleb tulemuste sünteesiga ja vastutab koos teiste meeskonnaliikmetega lõpparuande valmimise eest. Ene Tubelt (analüütik) töötab RAKEs assistent-analüütikuna. Enel on kogemused nii kvalitatiivsete kui kvantitatiivsete uurimismeetodite rakendamisel, sealhulgas sotsiaal- ja tervisevaldkonna rakendusuuringutes (näiteks „Töötervishoiuteenuse uuring“, kus osales eelkõige töötervishoiuteenuse alternatiivsete mudelite väljatöötamises, „Kaitstud töö teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus“, kus osales peamiselt teiste riikide praktikate analüüsimisel, aga ka „Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine“, kus tegi intervjuusid kohalike omavalitsuste esindajatega ning vastutas majutusteenuse alternatiivse rahastamismudeli väljatöötamise eest). Enel on majandusvaldkonna rakenduskõrgharidus (ärijuhtimine spetsialiseerumisega finantsjuhtimisele) ning magistrikraad (teises valdkonnas). Selles uuringus osaleb Ene analüütikuna dokumendianalüüsi (kaardistamine, riikide süvaanalüüs) ja sünteesi juures, aitab intervjuude korraldamisel ja läbiviimisel ning vastutab koos teiste meeskonnaliikmetega lõpparuande valmimise eest. 5 Kerli Ilves (analüütik) töötab RAKEs projektijuht-analüütikuna. Kerli on juhtinud ja osalenud analüütikuna mitmes tervishoiuteenuste ja -süsteemide analüüsimise ja edendamisega seotud uuringus (nt „Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs“, „Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs“, „Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis“, „Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus“ Sotsiaalministeeriumile). Kerli valdab hästi nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Uuringute raames on tal kogemusi muuhulgas ka intervjuude- ja aruteluseminaride korraldamisest, läbiviimisest ja analüüsist. Kerlil on magistrikraad kognitiivses neuropsühholoogias ning omandamisel doktorikraad tervisekäitumise geneetikas. Selles uuringus osaleb Kerli toetava analüütikuna ja vastutab intervjuukavade koostamise eest, aitab vajaduspõhiselt intervjuude läbiviimise ja info sünteesi juures ning vastutab koos teiste meeskonnaliikmetega lõpparuande valmimise eest. 6 2. UURINGU TAUST JA EESMÄRGID 2.1 Sissejuhatus ja taust Tervise Arengu Instituudi andmetel moodustab täna Eestis patsiendi omaosalusest tervisele ligikaudu kolmandiku ravimikulu1. Ravimite hinnad on aastatega aga oluliselt tõusnud ning ravimite käive ja pakendite arv madalamates hinnavahemikes on aasta aastalt langenud2. Riigil on õigus ja kohustus ravimite ja meditsiiniseadmete hindu reguleerida, et tagada nende kättesaadavus patsientidele (olemuselt haavatav sihtrühm). Lisaks aitab ravimite ja meditsiiniseadmete hea kättesaadavus kaasa võrdsusele tervise valdkonnas ning toob kaudselt riigile ka majanduslikku kasu (varasem ja tõhusam ravi tähendab rohkem tervena elatud eluaastaid ja seega suuremat panust riigi hüvanguks läbi maksukoormuse jms). Tervise- ja tööministri 2. jaanuari 2023. a käskkirjaga kinnitati Ravimipoliitika 2030, mis ütleb „Ravimipoliitika eesmärk on efektiivsete, kvaliteetsete, ohutute ja taskukohaste ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutamine, mis toetab patsientide elukvaliteedi paranemist ja tervena elatud eluea pikenemist.“3 Lisaks tuuakse seal välja, et keskmiselt on ühe inimese kohta kulutused ravimitele umbes 314 eurot aastas (milles umbes kolmandik on patsiendi enda kulud), mistõttu WHO soovitab „kaaluda võimalusi madala sissetulekuga isikutele suunatud hüvitiste suurendamiseks, kuna kulutuste mõju madalama sissetulekuga leibkondadele on kõige suurem“. Eestis on ravimite hinnaregulatsioon püsinud muutumatuna üle 20 aasta, samas kui nii ravimiturul kui ühiskonnas on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi. Seetõttu nähakse vajadust ravimite (ja meditsiiniseadmete) hinnaregulatsiooni kaasajastamiseks. Kehtival hinnaregulatsioonil on leitud ka mitmeid spetsiifilisi puudusi, nt puudub volitatud järelvalveasutus ravimite hulgimüüjate esitatud sisseostuandmete osas, puudub sisuline kontroll hulgimüügi sisseostuhinna üle ja vananenud on kehtiva juurdehindlussüsteemi hinnavahemikud ja vastavad juurdehindlusmäärad2. Praegu kujuneb ravimi hind tarbijale järgmiselt: tootja hind + lubatavad kulud (hulgiostuhind) + hulgimüüja juurdehindlus + jaemüüja juurdehindlus + käibemaks. Soodusravimite puhul kujuneb ravimite hind patsiendile sõltuvalt ravimile rakenduvast soodusmäärast ja piirhinda ületavast osast ning 2,5-eurosest fikseeritud retseptitasust. Ravimite käibemaks on madalam tavapärasest kaupade käibemaksust (9% vs 20%). Kõigi meditsiiniseadmete puhul Eestis juurdehindluseid riiklikult ei reguleerita ning puudub ravimitega sarnane juurdehindluse piirmäärade süsteem. Osadele meditsiiniseadmetele rakendatakse vähendatud käibemaksu (9%)4. Lisaks rakendatakse hinnakokkulepet ja piirhinnasüsteemi Eesti Haigekassa 1 Tervise Arengu Instituut. Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. https://statistika.tai.ee/ 2 Sotsiaalministeerium, 2021. Ravimite kaalutud keskmiste juurdehindluste analüüs 2021. a kohta 3 Sotsiaalministeerium, 2023. Ravimipoliitika 2030. https://www.sm.ee/media/2771/download 4 Sotsiaalministri määrus. Käibemaksumääraga 9% maksustatavad ravimid, rasestumisvastased vahendid, sanitaar- ja hügieenitooted, meditsiiniseadmed ning abivahendid. Vastu võetud 04.12.2006 7 hüvitatavate meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme pakenditele5 ning piirhinnasüsteemi Sotsiaalkindlustusameti hüvitatavate abivahendite loetellu kuuluvatele 6 meditsiiniseadmetele . Haigekassa meditsiiniseadmete loetellu kantakse need meditsiiniseadmed, mille osas on Haigekassa ja meditsiiniseadme tootja sõlminud hinnakokkuleppe, kuid puudub keeld Haigekassa soodusnimekirja kuuluvatele meditsiiniseadmetele jaemüügis kõrgema hinna rakendamiseks. Kuna meditsiiniseadmeid müüvad ka teised ettevõtjad (nt apteegid), kes ei ole hinnakokkuleppe ja seaduse alusel tekkiva meditsiiniseadmete müügilepingu osapooleks, ei pea nad kinni pidama hinnakokkuleppes fikseeritud jaemüügihinnast. Seetõttu võivad erinevatel müüjatel olla samal meditsiiniseadmel erinevad jaemüügihinnad, mis toob kaasa patsiendi omaosaluse suurenemise. Regulatsioonide erinevus tingib vajaduse vaadata ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni eraldi ning varieeruvad tausttingimused loovad ka erinevad võimalused Eesti tulevaste stsenaariumite kavandamiseks. 2.2 Uuringu eesmärk ja uurimisküsimused Tulenevalt hanke tehnilisest kirjeldusest näeme vajadust sõnastada 3 uuringu eesmärki järgmiselt: 1. Eesmärk: Koguda andmed ja kaardistada 25 Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis ja vajadusel Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riigis ning Ühendkuningriigis (UK)) rakendatud ravimite ja meditsiiniseadmete hinna reguleerimisel meetmed, sh riiklike hüvitamis- ja rahastamismehhanismide üldine olemus, juurdehindluste piirmäärade süsteem, rakendatavad käibemaksumäärad, hulgimüügi sisseostuhinna kontrollimeetmed jmt. ning koostada kogutud informatsioonist lühiülevaade iga riigi kohta. 2. Eesmärk: Koostada süvaanalüüs 2–4 Eestiga sarnase ravimite ja/või meditsiiniseadmete turuga riigi kohta hinna reguleerimisest võttes fookusessse nendes riikides rakendatavate meetmete plussid ja miinused ning olulised aspektid/head praktikad meetmete ellu viimisel. 3. Eesmärk: Kirjeldatud tulemuste ja läbiviidud ekspertintervjuude tulemuste põhjal koostatakse võimalikud stsenaariumid Eestis ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni arendamiseks koos võimalike riskide ja kasu hinnanguga osapooltele (nt patsiendid, tervishoiuteenuse osutajad, riigiasutused, ravimite ja meditsiiniseadmete hulgi- ja jaemüüjad jmt). https://www.riigiteataja.ee/akt/129122021041?leiaKehtiv 5 Tervise- ja tööministri määrus. Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord. Vastu võetud 12.12.2022 nr 86 https://www.riigiteataja.ee/akt/115122022003 6 Sotsiaalkaitseministri määrus. Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed. Vastu võetud 21.12.2015 https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022020?leiaKehtiv 8 Uuringu eesmärkide täitmiseks lähtume uurimisküsimustest, mis on järgmised: Ravimite hinnaregulatsioon: 1) Millised on teiste riikide poolt rakendatud korraldused ravimite hinna reguleerimiseks ja milliseid neist võiks rakendada Eestis? Kuidas tuleks võrdlusriikide näitel regulatsiooni kavandades arvestada Eesti ravimituru kontekstiga (sh väheste suurte hulgimüüjate turujõud ja asjaolu, et puudub arvestatav kohalik ravimitootmine ja ravimid tuuakse sisse teistest riikidest ning muud olulised aspektid), selleks et kavandatav regulatsioonimudel saaks Eestis eesmärgipäraselt tööle hakata? 2) Kas ja kuidas kehtivat juurdehindluste piirmäärade süsteemi muuta nii, et see tagaks ravimihindade ja patsientide omaosaluskoormuse tõhusa kontrolli, moonutamata samas ravimiturul konkurentsi? Juhul kui kehtivat juurdehindluste piirmäärade süsteemi on võimalik eesmärgipäraselt toimima panna (sh tõhusa järelevalve abil), siis mida tuleb selles eelkõige muuta? Kas piirmäärade süsteem, piirmäärad ise (ja seotud hinnavahemikud) vajaksid korrigeerimist, millise perioodilisusega peaks neid muutma ning millele tuginedes, millist infot on turuosapooltelt vaja ja millised võiksid olla süsteemi loomiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused? 3) Millised on võimalused praegust juurdehindluste piirmäärade süsteemi muutes või muul moel ravimite hinnastamise kontrollimisel teha kindlaks tegelik hulgimüügi sisseostuhind, millele lubatud juurdehindlused lisanduvad. Milliseid menetlusvõimalusi see eeldab (nt ettevõtja ulatuslik kaasaaitamis- ja tõendamiskohustus, kohustuste laienemine valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjatele)? Kas tootjapoolsete tagasimaksete keelamine on võimalik ja rakendatav lahendus, sh kuidas eristada tagasimakseid ja tootjatele tegelikult osutatud teenuste (sh logistika, turundus) eest (sh ülemääraselt) makstud summasid? Milles peaks seisnema järelevalve väljund, nii et sellel oleks ettevõtja jaoks piisavalt heidutav mõju, et tagasimaksete praktikat mitte jätkata? 4) Kas hulgimüüja sisseostuhinnale rajaneval mudelil on alternatiive ja kui, siis milliseid ning kas neid saaks rakendada Eestis ning millised oleks võimalikud mõjud? Kuidas hulgimüügi sisseostuhinda kontrollimata on võimalik teada saada, müügitulu teatud ravimipakendilt, - partiilt või laiemalt võttes – konkreetse ravimitootjaga aasta lõikes tehtud tehingutelt? Mil viisil välistada ravimitootjatelt tagasimaksete kaudu hinnaregulatsioonist möödaminek ja tagada saadavate allahindluste lõpptarbijale ülekandumine? 5) Millise haldusorgani pädevuse ja menetlusõigustega oleks ravimimüügi hinnaregulaatori ülesanded kõige paremini ühildatavad ja miks? Vastates pöörake palun eriliselt tähelepanu eelmistes punktides toodud eeldustele, et tulemuslikult kontrollida ravimihindade kujunemist (sh teha kindlaks tegelik hulgimüügi sisseostu hind). 9 Meditsiiniseadmete hinnaregulatsioon: 1. Millised on teiste riikide poolt rakendatud korraldused meditsiiniseadmete hinnastamisel ja hinna reguleerimisel ning milliseid neist võiks rakendada Eestis? Kuidas tuleks võrdlusriikide näitel regulatsiooni kavandades arvestada Eesti meditsiiniseadmete turu kontekstiga (sh hulgimüüjate turujõud, olemasolev hulgi- ja jaemüüjate võrgustik ja kohalike meditsiiniseadme tootjate vähesus) ning arvestades riiklikku rahastamise ja hüvitamise mehhanismi, et võimalik regulatsioonimudel võiks Eestis olla rakendatav. 2. Kas ja kuidas saaks rakendada Eestis hulgi- ja jaemüügi juurdehindluste piirmäärade süsteemi meditsiiniseadmetele, et tagatud oleks meditsiiniseadmete hindade tõhus kontroll ja riiklikult hüvitatavate meditsiiniseadmete soetamisel ei esineks patsiendi omaosaluse põhjendamatut suurenemist, kuid tagatud oleks meditsiiniseadmete turul piisav konkurents ja sektori jätkusuutlikkus? 3. Juhul kui juurdehindluste piirmäärade süsteemi on võimalik eesmärgipäraselt rakendada (sh tõhusa järelevalve abil), siis missugused riskid ja kasud kaasneksid osapooltele (meditsiiniseadmete tootjad ning hulgi- ja jaemüüjad, patsiendid, riigiasutused)? Missugused riskid ja kasud võivad ilmneda, kui juurdehindluse piirmäärad oleksid kehtestatud kõigile Eesti turul levitatavatele meditsiiniseadmetele ja juhul, kui juurdehindluse piirmäärad oleksid kehtestatud ainult nendele meditsiiniseadmetele, mida riiklikult hüvitatakse EHK meditsiiniseadmete loetelu ja SKA abivahendite loetelu kaudu? Kas juurdehindluste piirmäärade süsteemi rakendamisel tuleks (ja missuguse perioodilisusega) neid piirmäärasid (ja seotud hinnavahemikke) üle hinnata? Millist infot on turuosapooltelt vaja ja võimalik koguda ning millised võiksid olla süsteemi loomiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused? 10 3. METOODIKA 3.1. UURINGU LÄBIVIIMISE PÕHIMÕTTED Uuringu läbiviimisel lähtume järgmistest põhimõtetest: • kvaliteetse tulemi saavutamiseks kasutame uurimisküsimusi, mis aitavad määrata sobivaid mõõdikuid ja sõnastada hinnangut, • hinnangute andmisel lähtume andmetest (sh prognoositavast pikaajalisest mõjust), • järgime meetmete hindamisel nende mõju erinevatele sihtrühmadele, • kaasame süva-analüüsi tellijaga kooskõlastatud asjakohaseid hindamiskriteeriume (nt meetme asjakohasus, tõhusus, proportsinaalsus; mõju võrdsusele; sihtrühmade eelistused või meetme vastuvõetavus; SWOT-analüüs). 3.2. UURINGU LÄBIVIIMISE PROTSESS Uuringu tegemisel järgime teadusuuringule kehtivaid andmekogumise, töötlemise ja analüüsimise nõudeid ning kvaliteedikriteeriume. Uuringu läbiviimise protsessi juhib projektijuht ja tegevusi viivad läbi RAKE analüütikud vastavalt uuringu etappidele (alljärgnevas tabelis). Tabel 1. Uuringu etapid, meetodid ja selgitused Etapi Uuringu etapp Meetodid Selgitus nr 1. Kaasatakse rahvusvahelist statistikat, teadusartikleid, Kaardistamine: vähemalt 25 välisriigi uuringuraporte, strateegilisi olukorra ning rakendatud meetmete Dokumendianalüüs dokumente jms. Materjalide kirjeldamine ravimite ja meditsiiniseadmete koondamisel konsulteeritakse hinna reguleerimisel vajadusel tellijaga (sobivus, kaetus) 2. Valitud riikide süvaanalüüs 2.1 Esmaselt soovitame vähemalt 2–3 riiki Eestiga 2.1 Võrdlusriikide valik: kaardistatud info sarnase ravimite turuga ja 2–3 põhjal pakume koostöös eksperdiga välja Süntees, arutelud, riiki Eestiga sarnase välja 5–6 riiki ja esitame lühiülevaade neis dokumendianalüüs, meditsiiniseadmete turuga. riikides rakendatavatest meetmetest vajadusel intervjuud Lõplik valik langetatakse välisriigi ekspertidega ravimite ja meditsiiniseadmete hinna koostöös tellijaga, sh reguleerimisel. Koostöös tellijaga valime toimuvad otsustamise süvaanalüüsiks 1–2 riiki nii ravimite kui toetamiseks vajadusel meditsiiniseadmete kohta. koosolekud 11  2.2 Võrdlusriikide süvaanalüüs: valitud 2.2 Kaasatakse lisaks esimese riikides rakendatavate meetmete plusside ja etapi materjalidele ka riiklikke miinuste ning muude oluliste aspektide või materjale, vajadusel viiakse heade praktikate kohta. läbi ekspertintervjuu riigi esindajaga 3. Vastavalt tellija soovidele kaasatakse vähemalt Sotsiaalministeeriumi, Ravimiameti, Terviseameti, Intervjuud: meetmete Eestis rakendamise Eesti Haigekassa, võimalikkuse ning kasude ja riskide Konkurentsiameti, vähemalt väljaselgitamiseks viime läbi intervjuud Eesti Intervjuud, ühe üldapteekide tervisepoliitika ja rahastamismudeli kvalitatiivne analüüs esindusorganisatsiooni, Eesti kujundajate ning ravimite ja Ravimitootjate Liidu, Eesti meditsiiniseadmete turu osapooltega Ravimihulgimüüjate Liidu, MTÜ M-Ringi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad 4. Eesti stsenaariumite loomine: kirjeldame teiste riikide kogemuse ja ekspert- Osapooltena arvestame nt intervjuude põhjal stsenaariume Eestis patsiente, tervishoiuteenuse ravimite ja meditsiiniseadmete Süntees osutajaid, riigiasutusi, ravimite hinnaregulatsiooni arendamiseks koos ja meditsiiniseadmete hulgi- võimalike riskide ja kasu hinnanguga ja jaemüüjaid, patsiente jne vastavatele osapooltele 5. Lõppraporti esitamine: uuringu tulemuste põhjal koostatakse tellijale lõppraport 3.3. MEETODID Uuringu empiiriline osa põhineb kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete sünteesil. Uuringu käigus kogutud kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete alusel töötatakse uuringu meeskonna poolt välja stsenaariumid ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni arendamiseks koos võimalike riskide ja kasu hinnangutega erinevatele osapooltele Eestis. Kokkuvõtvalt kasutatakse kombineeritud meetodit, kus rakendatakse nii kvantitatiivsete kui kvalitatiivsete andmete kogumist ja analüüsi. Erinevatest allikatest kogutud andmed ja kasutatavad meetodid moodustavad andmete triangulatsiooni (vt joonis 1). 12  Dokumendianalüüs (sh teaduskirjandus), rahvusvahelised meetmed ja praktikad Probleem- küsimused Intervjuudes kogutud arvamus Joonis 1. Analüüsis kasutatav andmete triangulatsioon Triangulatsioon on määratletud kui kahe või enama meetodi kasutamine, mille käigus erinevatest allikatest saadud infot omavaheliselt võrreldakse ja täiendatakse 7. Triangulatsiooni kasutamine annab panuse tulemuste usaldusväärsusesse ja võimaluse leida uusi infoallikaid. Dokumendianalüüsi käigus kaardistatakse uuringu teemaga seotud eelnevalt tehtud analüüsid selleks, et kaardistada ravimite ja meditsiiniseadmete hinna reguleerimise meetmete positiivseid ja negatiivseid aspekte ja hinnata olemasolevate praktikate sobivust Eesti kontekstis. Kokku kogutakse vastavasisuline teaduskirjandus, tehtud uuringud, strateegilised dokumendid jm asjakohane materjal. Kvalitatiivse meetodina kasutatakse intervjuusid, selgitamaks erinevate osapoolte (Eesti tervisepoliitika ja rahastamismudeli kujundajad, ravimi ja meditsiiniseadmete turu osalised) arvamusi ja hinnanguid ravimite ja meditsiiniseadmete hinna reguleerimise meetmete Eestis rakendamise võimalikkuse ning kasude ja riskide väljaselgitamiseks. 3.3.1. Teaduskirjanduse ja dokumendianalüüs Ravimite ja meditsiiniseadmete hinna reguleerimisel rakendatud rahvusvaheliste meetmete ja riikide olukorrast ülevaate saamiseks uuritakse teemakohast välismaist teaduskirjandust, rahvusvahelisi ülevaateid ja riiklikke dokumente. Lisaks viiakse analoogselt läbi ka välisriikide praktikate süvaanalüüs, keskendudes üksikutele Eesti ravimite ja meditsiiniseadmete turuga sarnastele riikidele. See võimaldab paremini saavutada uuringu eesmärki ehk selgitada välja välisriikides kasutatavate ravimite ja meditsiiniseadmete hinna reguleerimise meetmete kohandatavust Eesti kontekstis. Dokumendianalüüsis kasutatakse süstemaatilise kirjanduse ülevaate (inglise k The systematic literature review (SLR)) kohandatud meetodit. SLR meetod on RAKE poolt kohandatud rakendusuuringus vajalike aspektide esile toomiseks. See tähendab, et uuringu sisuliste mõistete ja teemadel alusel süstematiseeritakse varem avaldatud kvaliteetsete artiklite, uuringute jm 7 Cohen, L., Manion, L. & Morrison, K. (2001). Research Methods in Education. London: RoutlegeFalmer 13 teemakohaste dokumentide kümne aasta (2012–2022) tulemused. Sealjuures keskendutakse eelkõige tulemuste kontekstiliste tähenduste esitamisele ning seostamisele käesoleva teemaga/valdkonnaga. Asjakohase kirjanduseni jõudmiseks on meeskonda kaasatud valdkonna ekspert (rahvatervishoid ja tervisetehnoloogiad), kelle soovituste põhjal koondatakse, süstematiseeritakse ja analüüsitakse vastav materjal ning esitatakse kokkuvõtvalt raportis. Samuti arvestatakse tellija poolt soovitatud materjali ja suunistega. Analüüsi tugevdatakse tulemuste ristvalideerimise kaudu, mis tähendab, et otsitakse vastavat sisu erineva suunitlustega dokumentidest (nt teadusartiklid, varasemad uuringud, strateegilised dokumendid). RAKE-l on koostöös TÜ raamatukoguga juurdepääs paljudele kirjanduse andmebaasidele, mis on tugevuseks võrreldes mitmete teiste Eestis uuringuid korraldavate organisatsioonidega. Valdav osa kasutatavatest teaduskirjanduse andmebaasidest on tasulised, kuhu aga TÜl on vaba juurdepääs, millega tagatakse kõikehõlmav teaduskirjanduse ülevaade. Käesolevas uuringus planeeritakse kasutada mh järgmiseid otsingumootoreid: Pubmed, EBSCOhost, Emerald, IEEExplore, ScienceDirect, Springer, Taylor and Francis Online, Oxford Academic (Oxford University Press), Wiley Online. Otsingul kasutatakse ingliskeelseid märksõnu (nt pharmaceutical price regulation, pharmaceutical pricing policy/policies, payment models for medicines, pharmaceutical expenditure forecast, cost plus pricing, internal and external reference pricing, manufacturer profit regulation, tax and/or tariff exemptions/relaxations jne). Kirjanduse analüüsil kasutatakse otsingut, allikate nn „sõelumist“ ja ka lumepalli meetodit. Viimane tähendab, et uute allikateni jõutakse asjakohaste allikate, nt. artiklite viidete kaudu. Varasema kogemuse põhjal on võimalik pealkirja, märksõna ja teadaolevate autorite otsinguna leida kuni 100 artiklit (arvestades artiklite vanuseks kuni 10 aastat), mille resümee vaatlemise järel väheneb artiklite arv 25–40% ja pärast terviktekstiga tutvumist jääb vaatluse alla 20–30%. Analüüsi koostamisel võib leida artiklitest kattuvusi või mittesobivust, mistõttu väheneb artiklite arv veelgi süstematiseeriva ülevaate koostamise käigus. 3.3.2. Intervjuud Intervjuud aitavad selgitada konkreetse osapoole suhtumist ja arusaamist ravimite ja meditsiiniseadmete rahvusvaheliste hinnaregulatsiooni meetmete kohandamise võimalikkusest Eesti kontekstis. Ühtlasi võimaldavad intervjuud kaardistada võimalikke probleemkohti meetmete rakendamisel ja hinnata kaasnevaid riske, sest hinna reguleerimise juures on oluline silmas pidada mitte ainult võimalikke kasusid, vaid kindlasti ka negatiivset külge. Intervjuude kava välja töötamise aluseks on teaduskirjanduse ja välisriikide praktikate süvaanalüüsi väljundite sisust lähtuv süntees. Intervjuudesse kutsutakse isikuid meili või telefoni teel ja pika esmase etteteatamisega (seoses intervjuude toimumisega suveperioodil). Intervjuud viiakse läbi poolstruktureeritud meetodil – nii on võimalik küsimusi intervjuu käigus ümber sõnastada ning uurida intervjuus ka neid teemasid, mida intervjueeritu ise oluliseks peab. 14 Intervjuude sihtrühm ja valim Intervjuude valimisse kuuluvad Eesti tervisepoliitika ja rahastamismudeli kujundajad ning ravimite ja meditsiiniseadmete turu osapooled. Minimaalselt kaasame Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Eesti Haigekassa, Konkurentsiameti, vähemalt ühe üldapteekide esindusorganisatsiooni, erialaliitude (Eesti Ravimitootjate Liit, Eesti Ravimihulgimüüjate Liit), Eesti Patsientide Liidu, MTÜ M-Ringi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajad. Nimekiri ei ole lõplik ja intervjueeritavate nimekiri kooskõlastatakse eelnevalt tellijaga. Peame väga oluliseks, et kaasatud oleks erinevate tasandite esindajad: riik (seadusandlus, järelvalve), tootjad, müüjad (hulgimüüjad, apteegid) ja patsiendid. Samuti võib kirjanduse analüüsi tulemusel tasandeid lisanduda (nt arstid kui retseptiravimite väljakirjutajad või juristid kui alternatiivsete süsteemide meie õigusruumi sobivuse hindajad). Intervjuud viiakse läbi vastavalt tellija ja osalejate soovidele kas individuaalintervjuudena või väikeste fooksugrupi-intervjuudena (2–4 inimest). Intervjuude analüüsimiseks kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi ja tulemused esitatakse teemade kaupa. 3.4. UURINGU VÄLJUND Uuringu peamiseks väljundiks on: 1. Vähemalt 25 välisriigi kokkuvõtliku ülevaate koostamine tabeli vormis (ELi liikmesriigid ja vajadusel EFTA riigid ning UK). 2. Võrdlusriikide (2–4) süsteemide kirjelamine vastavalt metoodikale ja uurimisküsimusele. Sealhulgas on meie poolt fookuses valitud välisriikide meetmete või mudelite eeliste kirjeldamine, aga ka süsteemsete kitsaskohtade ja väljakutsete esile toomine. Kirjeldavas ülevaates toome esile järgmised aspektid: • hinnaregulatsiooni meetmete mõju ravimite ja meditsiiniseadmete rahalisele kättesaadavusele (sh toote müügihinna ja patsiendi omaosaluskoormuse tõus/alanemine jmt); • hinnaregulatsiooni meetmete mõju ravimite ja meditsiiniseadmete füüsilisele kättesaadavusele (sh toodete valik, müügipartnerite valik, geograafiline kättesaadavus); • hinnaregulatsiooni meetmete mõju ettevõtjate (nii jae- kui hulgimüüjad) majandustegevusele; • hinnaregulatsiooni meetmete mõju riigieelarvele; • hinnaregulatsiooni meetmete mõju või rakendatavus tulenevalt riiklikust rahastus- ja hüvitamismudelist. Oleme valmis nimekirja täiendama tellija soovide ja töö käigus tekkivate oluliste punktidega. 3. Juurdehindluste piiramise stsenaariumid (aluseks esialgne tellija poolne stsenaariumite loetelu, mis võib täieneda): 15  • Kui ilma hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärade regulatsiooni loomata oleks RaKS-is sätestatud keeld EHK hüvitatavate meditsiiniseadmete müügil müüa meditsiiniseadet hinnakokkuleppehinnast kõrgema jaemüügihinnaga, siis missuguseid võimalikke riske võib ilmneda (nt meditsiiniseadmete kättesaadavuse halvenemine, kui EHK müügilepingu osapooleks mitteolevad müüjad peaksid edaspidi lähtuma hinnakokkuleppes kokku lepitud tingimustest) ja missuguseid vajadusi lisaks õigusakti muudatustele (nt eeldused tõhusaks järelevalveks) tuleks arvestada? • Missugune oleks töö- ja halduskoormus ning võimalikud riskid ja kasu osapooltele, kui EHK hakkaks sõlmima müügilepinguid ka üldapteekidega, keda 2023. aasta veebruari seisuga on 475? Müügilepingute tüüptingimused seejuures sätestavad kohustuse järgida meditsiiniseadmete loetelus kehtestatud maksimaalseid jaemüügihindu. 3.5. UURINGU EETILISED ASPEKTID Käesolev uuring ei eelda eetikakomitee luba ja puudub eriliigiliste andmete kogumine. Intervjuus osalenutele täiendava anonüümsuse tagamiseks oleme valmis viima kõik intervjuud läbi individuaalintervjuudena (intervjuude toimumine individuaal- või fookusgrupi-intervjuudena lepitakse kokku koos tellijaga). Intervjuudes kajastunud projektiga mitteseotud info (näiteks kommentaarid asutuste või isikute töö kohta) on konfidentsiaalne info, mis intervjueerija poolt edastamisele ei kuulu. Läbiviidud intervjuude salvestusi ega täistranskriptsioone tellijale ei edastata ning samuti on intervjuus osalejal igal hetkel õigus uuringus osalemisest loobuda (sh ka intervjuu toimumise käigus). Kõik kogutud salvestused kustutatakse projekti lõppemisel ning uuringuga seotud dokumendid arhiveeritakse Tartu Ülikooli serverisse ligipääsupiiranguga kaitstud kausta. 16 4. RISKIANALÜÜS Pakkuja peab oluliseks tuua välja ja teadvustada erinevaid uuringu teostamisega seotud sisemisi ja väliseid riske. Selleks, et projekti jooksul tekkivaid võimalikke riske ennetada ja/või maandada, on Pakkuja toonud välja ja hinnanud olulisimad võimalikud uuringuga käiguga seotud riskid. Välja toodud riskide hulka ei arvestatud COVID-19 võimalikku mõju, kuna tegemist on vääramatu jõuga, mille üle Pakkujal puudub kontroll. Juhul, kui Eestis kehtestatakse projekti läbiviimise vältel eriolukord COVID-19 puhangu tõttu, oleme valmis Tellijaga koostöös leidma lahendusi, kuidas uuring lõpuni viia. Pakkuja riskianalüüs on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 2. Riskianalüüs Riski tase Riskitegur (madal/keskmi Meetmed riski vähendamiseks Vastutav isik ne/suur) ÜLDISED RISKID Andmete kogumine võtab kavandatust keskmine Kuna käesolevas uuringus on vaja analüüsida suurt hulka andmeid ja Projektijuht, kauem aega. andmete kogumine on töömahukas, siis varutakse iga ülesande jaoks analüütikud lisaaega (ka pakkumuse ajakavas on seda arvestatud) ning vajadusel kaasatakse lisaks meeskonnaliikmeid. Tellija ja Pakkuja mõistavad analüüsi madal Avakoosoleku eesmärk on arutada läbi nii Tellija ootus analüüsile, analüüsi Projektijuht, eesmärke erinevalt, mistõttu eesmärgid, kui ka Pakkuja arusaam sellest, kuidas eesmärkideni jõuda. analüütikud, Tellija lõpptulemus ei vasta täies mahus Tellija Samuti aitab seda riski maandada Pakkuja projektijuhi suhtlemine Tellija (tagasiside andmise esindajaga kogu projekti jooksul, mis võimaldab jooksvalt ootuseid ootustele. kaudu) täpsustada ja selgitada ning Tellijat töö käiguga kursis hoida. Pakkumuse ajakava ei pea enam paika, keskmine Pakkuja on ajakava ümberplaneerimisel paindlik ning varasematest Projektijuht sest mõni muu tegevus on võtnud kogemustest lähtuvalt teadlik, et mõned tegevused võivad võtta oodatust kavandatust kauem aega. vähem aega ja mõned rohkem. Ajakavas on sellega arvestatud ning vajadusel on võimalik kaasata lisaks samaväärse kvalifikatsiooniga meeskonnaliikmeid, et leevendada projektimeeskonna põhiliikmete töökoormust. Pakkumuses kirjeldatud metoodika ei madal Pakkuja on esitanud pakkumuses põhjaliku uurimismetoodika kirjelduse Projektijuht, kata kõiki püstitatud uurimisküsimusi. ning selgitanud, kuidas valitud metoodika aitab uuringueesmärke täita. analüütikud, Tellija Avakohtumisel arutatakse Tellijaga uurimisküsimusi ja ka Pakkuja poolset nägemust analüüsi metoodikast. Vajadusel täiendatakse metoodikat ning 17  Tellija kooskõlastab enne tegevuste algust tegevusplaani ja metoodika. (tagasiside andmise Projekti jooksul toimub jooksev Pakkuja ja Tellija vaheline suhtlus. kaudu) Projektijuht ja/või analüütikud lahkub madal Uuringu meeskonna liikme lahkumise korral leiab projektijuht liikmele Projektijuht töölt ja/või käesolevast projektist asendaja, kes vastab hankedokumentides toodud nõuetele ja oleks võimeline katma samu ülesandeid, mida lahkuv liige. Asendus kooskõlastatakse Tellijaga esimesel võimalusel. Uus liige viiakse kurssi käesoleva projekti eesmärkide, metoodika, käekäigu ja sisuga, nii et tal oleks võimalikult efektiivne võimalus võtta lahkuva liikme töö üle. RAKEs töötab projektijuhte ja analüütikuid, kel on olemas pädevused ja kogemused uuringu meeskonna liikmete asendamiseks. KIRJALIKE MATERJALIDE ANALÜÜSIGA SEOTUD RISKID Uurimisrühm ei jõua asjakohaste keskmine Varasemale kogemusele tuginedes oleme aja- ja tegevuskavas arvestanud Projektijuht, materjalideni ja/või ei ole need meile vastava aja sobilike materjalide kogumisele. Materjalideni jõudmisel analüütikud, tellija kättesaadavad ja/või on keeles, mida nõustab meid tiimi kaasatud ekspert. Võimalusel ootame soovitusi ja esindaja (koostöö) uuringutiim ei valda koostööd võimalikult kiirelt asjakohaste materjalideni jõudmisel ka Tellija esindajaga. Kombineerime analüüsides nii dokumendi- kui teaduskirjanduse analüüsi ja asjakohaseid materjali otsime mitmetest alternatiivsetest allikatest, sh oleme valmis vajadusel kirjutama ka valitud riikide asjakohastele eksperditele, kes võiks osata aidata meid sobivate materjalideni jõudmisel. RAKE analüütikutel on oskused ja kompetents tõenduspõhiste andmete ja materjalide kogumisega. Vajadusel kasutame abi tõlkemootoritelt. Lisaks oleme kirjalike materjalide puudulikkuse ja/või kättesaadavuse riski kompenseerimiseks planeerinud tegevuskavasse ka intervjuude läbiviimise, millega püüame võimalusel täiendada puudulikke kohti kirjanduse analüüsis. Kirjalike materjalide analüüs ei vasta madal Analüüsi viivad läbi kogenud analüütikud, kel on varasemast Analüütikud, ekspert, uuringu eesmärkide saavutamiseks rahvusvaheliste praktikate analüüsi tegemisest kogemused. Lisaks nõustab projektijuht vajalikule infole ja/või on laialivalguv analüütikuid uuringu meeskonda kaasatud ekspert, kes ka töö sisulise kvaliteedi osas analüütikuid pidevalt nõustab. Samuti vaatab analüütikude 18  töö üle projektijuht ning peamisi vahetulemusi arutatakse vahekohtumistel Tellija esindajatega. Raporti esitamisel oleme arvestanud Tellijalt tagasiside saamisega, misläbi saab Tellija ka ise kvaliteedikontrolli teha ning oleme valmis tagasisidest lähtuvalt raportit parandama ja arendama. See sisaldab nii jooksva suhtluse käigus saadud tagasisidet kui ka esmast tagasisidet lõppraportile. Kirjalike materjalide analüüs võtab madal Meie meeskonnas on analüütikud, kel on varasemast kogemused ja Analüütikud, ekspert eeldatust kauem aega (nt materjalide kompetent teadusartiklite-, dokumendi- ja rahvusvaheliste praktikate leidmine, analüüsitulemite saavutamine) analüüsi tegemisest, seega oleme kursis ja oskame analüüsile kuluvat aega hinnata. Ka on uuringu aja- ja tegevuskavas arvestatud (puhver)aeg selle tegevuse sooritamiseks. Meie uuringu meeskonda on kaasatud ka ekspert, kes aitab analüütikutel jõuda võimalikult efektiivselt kõige asjakohasemate materjalideni. INTERVJUUDE TEGEMISEGA SEOTUD RISKID Intervjueeritavate värbamisega seotud keskmine Sobiliku profiiliga intervjueeritavate nimekirja koostamisega alustame Analüütikud takistused, nt ei leita piisavalt sobiliku varakult ning kontaktideni jõudmiseks kasutame võimalusel otsekontakte profiiliga intervjueeritavaid, kes oleksid (tiimiliikmetel on tutvusi ja kontakte sihtrühma esindajatega, lisaks on valmis uuringus osalema RAKEl varasematest uuringutest lai ring koostööpartnereid ja tutvusi ka käesoleval teemal) ning pakume intervjueeritavatele võimalikult palju sobivaid aegasid intervjuu toimumiseks. Intervjuude ettevalmistusel ja läbiviimisel arvestame aja- tegevuskavas puhverajaga ning seoses puhkusteperioodiga lähevad esmased intervjuukutsed välja juba enne suvekuude algust. Ka potentsiaalse intervjueeritavate nimekirja koostame varuga ning esimeste kontaktide keeldumise korral palume neil soovitada mõnda teist intervjuukontakti enda asemele. Intervjuude läbiviimiseks oleme valmis kasutama nii näost näkku, telefoni kui veebi teel (MS Teams platvormil) intervjuude läbi viimise meetodeid vastavalt intervjueeritute soovidele ning kulutõhususele, et leida optimaalseim viis kõigi vajalike osapoolte kaasamiseks. Meie analüütikutel on kõigi nende võimaluste osas ka varasemaid kogemusi intervjuude 19  korraldamisel. Vajadusel saame intervjuude läbiviimisel kaasata ka teisi RAKE kolleege, kel on laialdased kogemused ja oskused intervjuude läbiviimisest. Peame sobivate kontaktideni jõudmisel oluliseks ka koostöö tegemist tellija esindajaga. Intervjuude ettevalmistus ja läbiviimine keskmine Intervjuude meetod toetub otseselt uuringu eelnevate analüüsimeetodite Analüütikud, võtab planeeritust kauem tulemusele ja kvaliteedile. Oleme aja- ja tegevuskavas arvestanud võimalike projektijuht aega/Intervjuude sisuline kvaliteet ei täiendavate ajakuludega intervjuukavade ettevalmistamisel (nt eelmiste vasta ootustele analüüsijuppide valmimise hilinemine) ning eraldanud sellele tegevusele puhveraja. Meie tiimis valmistavad intervjuusid ette ja viivad läbi analüütikud, kel on varasemast head teadmised ja kogemused intervjuude meetodi kasutamisest, lisaks saame kaasata RAKEst veel pädevaid kolleege ja/või assistente selle ülesande eesmärgi saavutamiseks. Ka intervjuude kvaliteedi tagamiseks on intervjuusid läbi viimas heade kogemustega analüütikud. Intervjuukavandid toetuvad varasemale analüüsile, samuti saadame intervjuukavandid kooskõlastamiseks tellijale. Projektijuht jälgib regulaarselt kogu uuringu tööprotsessi ja juhul, kui tekib tõrkeid (nt varasemate uuringufaaside valmimise viibimine, mistõttu intervjuukavasid ei saa koostada), reageerib neile kohaselt, teavitades ka tellija esindajat. Intervjuud venivad liiga pikaks ja/või madal Intervjuukavade koostamisel arvestame intervjuuks ettenähtud optimaalse Analüütikud nende käigus ei kaeta kõiki vajalikke ajalimiidiga. Kavade loomisel konsulteerime uuringutiimi kaasatud teemasid eksperdiga, kelle nõu võimaldab selgitada olulisimad teemad ja küsimused, mida käsitleda, ning heita kõrvale uuringu eesmärkide seisukohas teisejärgulisemad teemad. Intervjuude läbiviijatel on piisav arusaam teemast ja uuringu eelnevatest tulemitest, et osata prioriseerida teatud teemasid, mis vajavad intervjuudest enim sisendit (täiendamaks teiste meetodite tulemusi). 20 5. KOOSTÖÖ TELLIJAGA Uuringu tulemuste kvaliteedi ja tellija ootustele vastamise tagamiseks on tähtis, et tellija ja pakkuja vahel toimuks kogu uuringu käigus tihe ja efektiivne koostöö. Pakkuja peab koostöö all silmas: ➢ regulaarset suhtlust pakkuja ja tellija esindajate vahel (e-kirjadega + regulaarsed veebikohtumised nt kord kuus), ➢ paindlikkust töökoosolekute planeerimisel ja pidamisel (nii tellija kui pakkuja poole pealt kompromissid sobiva aja ja vormi valikul), ➢ kiiret ja ausat mõlemapoolset infovahetust, ➢ uuringu alguses seatud eesmärkide juurde jäämist ja raamides püsimist (s.t uuringu käigus ei muutu uuringu maht esialgsest oluliselt suuremaks ning ei teki juurde lisaeesmärke või - ülesandeid), ➢ mõlemapoolset varajast teavitamist ja kursis hoidmist kõigist võimalikest uuringut mõjutavatest teguritest (meeskonnaliikmete vahetumine, muutused ajakavas jms.), ➢ probleemide mõlemapoolset konstruktiivset lahendamist, ➢ kokkulepetest kinnipidamist, ➢ õigeaegset ja õiglast tagasisidet tehtud tööle Tellijalt (kokkulepitud aegadel), ➢ tellija poolset mõistvat suhtumist uuringu tegemisel ettetulevatesse võimalikesse probleemidesse ja takistustesse, ➢ tellija objektiivset tagasiside aruandele või küsimustele kokkulepitud aegadel (kokkulepped saab sõlmida avakoosolekul), ➢ pakkuja poolset õigeaegset ja kvaliteetset tööde esitamist tellijale. Varasemate kogemuste põhjal peab pakkuja oluliseks tellijaga kohe uuringu alguses läbi arutada kõik uuringu käiku mõjutada võivad erinevad tegurid ning leppida kokku meetodid ja ajad regulaarseks suhtluseks uuringu vältel. Selgitame omapoolset strateegiat võimalike probleemidega toimetulekuks juba avakohtumisel, lisaks oleme koostanud riskianalüüsi, et olla paremini valmistunud võimalike takistustega tegelemiseks. Tellijalt ootame mõistvat suhtumist ja kaasamõtlemist, et uuringu käigus ettetulevad probleemid võimalikult efektiivselt ja optimaalselt lahendada. Lisaks eeldame, et kui soovitakse uuringutulemuste tutvustusüritust, toimub selle korraldamine koostöötellija ja pakkuja vahel. Kõik olulisemad muudatused, mis projekti jooksul tekivad (nt. meeskonnaliikmete vahetus, muutused aja- ja/või tegevuskavas jms.) kooskõlastame eelnevalt tellijaga. Arvestame, et lepinguperiood on kuus kuud lepingu sõlmimisest. Täpsem ajakva on ära toodud eraldi ajakava tabelis (järgmisel lehel) ning lepingu sõlmimise nihkumisel liiguvad vastavalt ka järgnevate tegevuste ajad. Ajakava koostamisel oleme arvestanud, et ekspertintervjuude läbiviimine juulis ei ole reeglina teostatav seoses puhkuste perioodiga (nii intervjueeritavate kui intervjueerijate jaoks), seega on intervjuude esmane kokkuleppimine plaanitud maikuusse (võimalik planeerida vastavalt puhkustegraafikule) ning intervjuude toimumised valdavalt augustikuusse ning septembri algusesse. 21  Projektikuu Aprill Mai Juuni Juuli August September Okt Kalendrinädal 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 Lepingu sõlmimine Metoodika täpsustamine ja avakohtumine tellijaga Tellija koondatud mater- I etapp jalide edastamine pakkujale Välisriikide olukorra ja hinnaregulatsiooni meetmete kaardistamine Analüüsi riikide valiku arutelud eksperdiga, materjalide koostamine II etapp Süvaanalüüsi riikide valik (arutelu tellijaga) Valitud riikide süvaanalüüs Esmane süntees Intervjuude kokkuleppimine III etapp Intervjuukavade koostamine Intervjuude läbiviimine Intervjuutulemuste analüüs Kõigi tulemuste süntees IV etapp Eesti stsenaariumite loomine Vajaduspõhised täiendused ja arutelud Lõppraporti koostamine V etapp Lõppraporti mustandi eel- esitamine tellijale 05.10 Lõppraporti täiendamine ja lõplik esitamine 12.10 Tulemuste tutvustamine Kokkuleppel vastavalt tellija soovidele (okt–dets 2023) 22 Lähtuvalt ajakavast on vajalik tellija valmisolek järgmiste tegevuste osas: • teadaoleva kirjanduse alase info edastamine pakkujale hiljemalt lepingu sõlmimisele ülejärgmisel nädalal; • intervjueeritavate nimekirja kooskõlastamine hiljemalt mai kolmandaks nädalaks (või 7. nädalal pärast lepingu sõlmimise nädalat); • süvaanalüüsi riikide valiku alasel koosolekul osalemine juuni esimesel nädalal (või 9. nädalal pärast lepingu sõlmimise nädalat); • intervjuukavade kooskõlastamine juuli viimasel nädalal (või 16. nädalal pärast lepingu sõlmimist), sh esmane tagasiside hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast mustandversiooni kättesaamist; • uuringu lõppraporti mustandversiooniga põgus tutvumine ja tagasiside (põhimõtteliste muudatusettepanekute ja küsimuste osas, mitte detailne läbitöötamine) hiljemalt kolme tööpäeva jooksul pärast mustandversiooni kättesaamist (10. oktoobril kella 17.00-ks); • regulaarsed kohtumised veebikoosolekutel (umbes kord kuus). Kõiki nimetatud tähtajad on kohandatavad läbirääkimiste etapis lepingu sõlmimise eel, kuid eeldame põhimõttelist valmisolekut kõigis loetletud tegevustes osalemiseks. 23 6. UURINGU EELARVE Uuringu tegemise eelarve on 29 450 eurot (+ KM). Tabelis toome ära eelarve kuluartiklite lõikes. Tegevus Ühiku hind, € Tunnid Hind Projektijuhtimine (6 kuud) 50 60 3000 Välisriikide olukorra ja hinnaregulatsiooni meetmete kaardistamine 45 140 6300 Süvaanalüüsi riikide valik (arutelud eksperdiga, materjalide koostamine, arutelu tellijaga) 50 16 800 Valitud riikide süvaanalüüs 50 100 5000 Individuaalintervjuud ekspertidega (MS Teams/Tartu) Ettevalmistus + läbiviimine 45 60 2700 Intervjuutulemuste analüüs 50 80 4000 Kogutud andmete süntees, vajadusel täiendused 50 55 2750 Eesti stsenaariumite loomine 50 58 2900 Aruande koostamine ja toimetamine 50 40 2000 Kogumaksumus ilma käibemaksuta 29 450 Käibemaks 5 890 Kogumaksumus koos käibemaksuga 35 340 24 LISA 1. MEESKONNA CV-d Curriculum Vitae – Minni Saapar Nimi MINNI SAAPAR Sünniaeg 14. märts 1992 Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, projektijuht-analüütik Haridus 2019– Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, doktoriõpe (neuroteadused) 2015–2018 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, magistriõpe (MSc epidemioloogias, cum laude) 2011–2015 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, bakalaureuseõpe (BA eripedagoogika peaerialal, psühholoogia kõrvalerialal) 2008–2011 Tartu Miina Härma Gümnaasium, keskharidus 1999–2008 Saaremaa Ühisgümnaasium, põhiharidus Teenistus- 2022– Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, käik projektijuht-analüütik 2020– Tartu Ülikool, ravijuhendite püsisekretariaat, koostööd erinevates ravijuhendites sekretariaadi liikmena 2020–2020 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut, nooremteadur (ASTRA projekt) 2018–2019 Tartu Ülikool, ravijuhendite püsisekretariaat, ravijuhendite metoodikanõunik 2018–2020 Tervise Arengu Instituut, Terviseriskide ennetamise keskus, vanemspetsialist 2016–2018 Tervise Arengu Instituut, Terviseriskide ennetamise keskus, spetsialist 2015–2015 Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, psühholoog 2013–2014 Nordic Digital AS, klienditeenindaja 2007–2011 Kaastööd ja hooajaline töö ajalehtedes „Meie Maa“ ja „Aken“ Ühiskond- 2021– õppetöö läbiviimine Tartu Ülikoolis arsti eriala õppeainetes lik tegevus „Teadustöö üliõpilastele“ ja „Tervise edendamine“ 2018– erinevate lõputööde retsenseerimine Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2015–2018 Tartu Ülikool, Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi nõukogu, tudengite esindaja 2014–2015 Tartu Ülikooli Üliõpilasesindus, lihtliige 2008 Õpilaste teadustööde riiklik konkurss – 1. preemia 25 Täiendus- • Modified Rankin Scale (mRS) certification A V2.0 (American Academy of CME koolitus inc, 06.05.2020) • ICH Good Clinical Practice E6 (R2) (The Global Health Network, 15.04.2020) • RedCap veebipõhised andmebaasid kliiniliste uuringute andmete kogumiseks (Tartu Ülikool, Kliiniliste uuringute keskus, 25.10.2019) • Erakorralise meditsiini tehniku eriala ained patsiendi läbivaatus, ravimiõpetuse alused, eluohtlikud ja erakorralised haigestumised, hooldustoimingud ja õe abistamine, töötervishoid ja tööohutus (Tartu Tervishoiu Kõrgkool, 2018) • Bioloogia ja ökoloogia moodul, 24 EAP (Tartu Ülikool, 2013–2014) Kogemused Osalemine sotsiaalteaduslikes rakendusuuringutes: • Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste tuvastamiseks (2022–2023), tellija: Sotsiaalministeerium, roll projektis: analüütik • Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs (2022), tellija: Sotsiaalministeerium, roll projektis: analüütik • ESF kohanemis- ja lõimumismeetme lõpphindamine (2023), tellija: Kultuuriministeerium, roll projektis: analüütik • Mobire töörahulolu-uuring (2022), roll projektis: projektijuht-analüütik • Temporary protected Ukrainians in Estonia (2022), tellija: Turu Ülikool, roll projektis: analüütik • Ukraina kriisiga seotud teemade uurimine (2022), tellija: Eesti Teadusagentuur, roll projektis: analüütik Osalemine akadeemilistes teadusprojektides: • Nooreea insuldi kliiniline, molekulaarne ja geneetiline profileerimine. PRG1915, Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, kliinilise meditsiini instituut. Roll projektis: analüütik, meeskonna liige. Keelte- eesti keel – emakeel oskus inglise keel – väga hea kõnes ja kirjas (C1) vene keel, rootsi keel – kõrgem algtase (A2) Publikat- • Saapar M, Vibo R, Schneider S, Kõrv L, Mallene S, Kõrv J. Health behavior of sioonid young patients with ischemic stroke in Estonia: A score of five factors. Brain Behav. 2023 Mar;13(3):e2908. doi: 10.1002/brb3.2908. • Espenberg K, Saapar M, Jauhiainen JS. Ukraina sõjapõgenike eelistused laste koolivaliku osas. Ülevaade haridussüsteemi välishindamisest 2021/2022 õppeaastal. 2022. Haridus- ja Teadusministeerium. • Vaher U, Haldre S, Truupõld K, Lindmäe A, Kirss A, Voolaid KK, Maala K, Kõiv T, Mälk G, Ringmäe L, Rakitin A, Strelkova A, Saapar M, Meren T, Saar M, Kallavus K, Laisaar KT. Epilepsia käsitlus fertiilses eas naistel ja rasedatel. 2022. Ravijuhend RJ-G/58.1-2022. • Saapar M, Schneier S, Kõrv L, Mallene S, Vibo R, Kõrv J. The prevalence of mental health disorders after stroke in young adults. Poster: European Stroke Organisation Conference 2022; 4.–6. mai 2022. 26  • Saapar M, Vibo R, Kõrv J. Insuldijärgsed psüühika- ja käitumishäired noortel insuldipatsientidel. Poster: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents 2021; 6.–8. oktoober 2021. • Saapar M, Schneier S, Kõrv L, Mallene S, Vibo R, Kõrv J. Health behaviour of young stroke patients in Estonia: a short score of 5 risk factors. Poster: European Stroke Organisation Conference 2021; 1.–3. september 2021. • Saapar M, Vibo R, Schneider S, Kõrv L, Mallene S, Kõrv J. Mental health after stroke among young stroke patients in Estonia. Poster: XXI Nordic Stroke Society Congress; 26.–27. august 2021. • Schneider S, Taba N, Saapar M, Vibo R, Kõrv J. Determinants of long-term health-related quality of life in young ischemic stroke patients. Journal of Stroke and Cerebrovascular Diseases: The Official Journal of National Stroke Association. 2021: 30, 105499. • Saapar M, Schneider S, Kõrv L, Mallene S, Vibo R, Kõrv J. Health behaviour before and 3 months after after stroke in young adults in Estonia. Poster: European Stroke Organisation Conference 2020; 7–9 november 2020. • Laas K, Raussi E-K, Pruunsild C, Peterson K, Virks A, Sooba E, Kõrve K, Tohus I, Põder A, Kullamaa L, Sarapuu L, Metusala C, Paiste S, Tisler-Sala A, Laisaar, KT, Saapar M, Kallavus K. Põletikulise liigesehaigusega patsiendi käsitlus esmatasandil. 2020. Eesti ravijuhend RJ-M/41.1-2020. • Saapar M, Schneider S, Vibo R, Kõrv J. Isheemilise insuldiga patsientide tervisekäitumine. Poster: Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva teaduskonverents 2020; 15–16 oktoober 2020. • Lukmann A, Kansi H, Koit K, Kompus T, Kõrv J, Männik E, Palatu R, Pettai R, Piilberg H, Sinirand A, Tammik T, Uriko A, Jürgenson A, Leheste A-R, Orav K, Suurküla A, Väljaots P, Laisaar K-T, Saapar M. Insuldijärgne taastusravi. 2019. Eesti ravijuhend RJ-I/37.1-2019. • Schneider S, Saapar M, Ringmets I, Vibo R, Kõrv J. Self-Rated Health Quality in Young Estonian Stroke Patients. Poster: European Stroke Organisation Conference 2019; 22–24 mai 2019. • Saapar M, Schneider S, Vibo R, Ringmets I, Kõrv J. Noorelt insulti haigestunud patsientide insuldijärgne tervisekäitumine. Eesti Arst: 97 (Lisa 2), 18–19, 2018. 27 Curriculum Vitae – Mikk Jürisson Nimi MIKK JÜRISSON Sünniaeg 22. juuli 1963 Töökoht Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, rahvatervishoiu kaasprofessor Haridus 2011–2017 Tartu Ülikool, meditsiiniteaduste valdkond, PhD 2005–2008 Londoni Hügieeni ja Troopilise Meditsiini Kool, teadusmagister 1981–1990 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, pediaater-lasteneuroloog Teenistus- 2021– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja käik rahvatervishoiu instituut, rahvatervishoiu kaasprofessor 2016– Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, analüütik 2018–2021 Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, rahvatervishoiu teadur 2014–2018 Tartu Ülikool, Rahvatervishoiu lektor, tervisetehnoloogiate hindamise töögrupi analüütik 2016–2017 Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut, rahvatervishoiu lektor 2014–2015 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut, rahvatervishoiu lektor 2014–2015 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, Tervishoiu instituut, analüütik 2012–2014 AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Arenduskeskuse juhataja 1994–2011 Merck Sharp & Dohme OÜ, Balti piirkonna tegevjuht 2005–2008 Merck Sharp & Dohme, turundusdirektor, Skandinaavia ja Iirimaa 1990–1994 Tallinna Lastehaigla Kesklinna Polikliinik Ühiskond- 2020– Medicina toimetuskolleegiumi liige lik tegevus 2019– Juhendanud nelja magistritööd Kogemused Osalemine akadeemilistes teadusprojektides: • Sooneutraalse HPV-vastase vaktsineerimise kulutõhusus Eestis (2022), rahastaja: Tervise Arengu Instituut, roll projektis: vastutav täitja • Tervisetehnoloogiate hindamise keskus - 2021. a tegevused (2021), rahastaja: Eesti Haigekassa, roll projektis: vastutav täitja • Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame- veresoonkonna haiguste täppisennetuses (2021), rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, roll projektis: meeskonnaliige • COVID-19 aktiivne seire-2 (2021), rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium, roll projektis: vastutav täitja 28  • Osteoporootilise luumurruga seostud kulude ja elukvaliteedi uuring (2015), rahastaja: Eesti Teadusfond ja Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, roll projektis: meeskonnaliige • Tervise uuringud tõenduspõhiseks otsustamiseks rakendades klassikalisi ja innovatiivseid epidemioloogilisi meetodeid (2014), rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium, roll projektis: meeskonnaliige Publikat- • Global Burden of Disease 2021 Health Financing Collaborator Network. sioonid Global investments in pandemic preparedness and COVID-19: development assistance and domestic spending on health between 1990 and 2026. Lancet Glob Health. 2023 Mar;11(3):e385-e413. doi: 10.1016/S2214-109X(23)00007- 4. Epub 2023 Jan 24. PMID: 36706770; PMCID: PMC9998276. • GBD 2019 Healthcare Access and Quality Collaborators. Assessing performance of the Healthcare Access and Quality Index, overall and by select age groups, for 204 countries and territories, 1990-2019: a systematic analysis from the Global Burden of Disease Study 2019. Lancet Glob Health. 2022 Dec;10(12):e1715-e1743. doi: 10.1016/S2214-109X(22)00429-6. Epub 2022 Oct 6. PMID: 36209761; PMCID: PMC9666426. • Jürisson M. Vaimse tervise veebirakendused: teaduskirjanduse ülevaade ja soovitused. 2022. • GBD 2019 Cancer Risk Factors Collaborators. The global burden of cancer attributable to risk factors, 2010–19: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. 2022 The Lancet, 400 (10352), 563−591. DOI: 10.1016/S0140-6736(22)01438-6. • Juus E, Alloja J, Kuldsaar K, Jaal J, Kiivet R-A, Jürisson M. Metastaatilise kopsuvähi immuunravi kulutõhusus. 2022. • Põld M, Lepp, H-L;,Uibo, O, Juus E, Oad S, Reinson K, Lember M, Saarsalu S, Kiivet R-A; Jürisson M. Suukaudse toitmisravi efektiivsus, kulud ja korraldus. 2022. • Lutsar K, Alloja J, Oselin K, Rooväli L, Nurk K, Kiivet R-A, Jürisson M. Kaugelearenenud heledarakulise neeruvähi immuunravi kulutõhusus. 2022. • Orumaa M, Lutsar K, Alloja J, Uusküla A, Jaal J, Jürisson M. Sooneutraalse HPV vastase vaktsineerimise kulutõhusus Eestis, TTH58. 2022. • Alloja J, Saar A, Põld M, Milani L, Juus E, Jürisson M. Farmakogeneetilise analüüsi tervisekasu ja kulutõhusus südame-veresoonkonnahaiguste ravis. 2022. • Viigimaa M, Jürisson M, Pisarev H, Kalda R, Alavere H, Irs A, Saar A, Fischer K, Läll K, Kruuv-Käo K, Mars N, Widen E, Ripatti S, Metspalu A. Effectiveness and feasibility of cardiovascular disease personalized prevention on high polygenic risk score subjects: a randomized controlled pilot study. Eur Heart J Open. 2022 Dec 15;2(6):oeac079. doi: 10.1093/ehjopen/oeac079. • Jürisson M, Pisarev H, Uusküla A, Lang K, Oona M, Kalda R. Prevalence of chronic conditions and multimorbidity in Estonia: a population-based cross- sectional study. BMJ Open. 2021 Oct 5;11(10):e049045. doi: 10.1136/bmjopen-2021-049045. PMID: 34610934; PMCID: PMC8493909. • Global Burden of Disease Health Financing Collaborator Network. Health sector spending and spending on HIV/AIDS, tuberculosis, and malaria, and 29  development assistance for health: progress towards Sustainable Development Goal 3. Lancet. 2020 5-11 Sep;396(10252):693-724. doi: 10.1016/S0140-6736(20)30608-5. Epub 2020 Apr 23. PMID: 32334655. • GBD 2019 Universal Health Coverage Collaborators. Measuring universal health coverage based on an index of effective coverage of health services in 204 countries and territories, 1990-2019: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2019. Lancet. 2020 Oct 17;396(10258):1250-1284. doi: 10.1016/S0140-6736(20)30750-9. Epub 2020 Aug 27. PMID: 32861314. • Global Burden of Disease Health Financing Collaborator Network. Past, present, and future of global health financing: a review of development assistance, government, out-of-pocket, and other private spending on health for 195 countries, 1995-2050. Lancet. 2019 Jun 1;393(10187):2233-2260. doi: 10.1016/S0140-6736(19)30841-4. Epub 2019 Apr 25. Erratum in: Lancet. 2021 Sep 11;398(10304):956. PMID: 31030984; PMCID: PMC6548764. • GBD 2016 Healthcare Access and Quality Collaborators. Measuring performance on the Healthcare Access and Quality Index for 195 countries and territories and selected subnational locations: a systematic analysis from the Global Burden of Disease Study 2016. Lancet. 2018 Jun 2;391(10136):2236-2271. doi: 10.1016/S0140-6736(18)30994-2. Epub 2018 Jun 1. PMID: 29893224; PMCID: PMC5986687. • Global Burden of Disease Health Financing Collaborator Network. Evolution and patterns of global health financing 1995-2014: development assistance for health, and government, prepaid private, and out-of-pocket health spending in 184 countries. Lancet. 2017 May 20;389(10083):1981-2004. doi: 10.1016/S0140-6736(17)30874-7. Epub 2017 Apr 19. PMID: 28433256. • Alloja J, Jürisson M, Otsa K, Tälli S. Reumatoidartriidi bioloogilise ravi varasema alustamise kulutõhusus võrreldes bioloogilise ravi tavapraktikaga Eestis. 2017. • Jürisson M, Pisarev H, Kanis J, Borgström F, Svedbom A, Kallikorm R, Lember M, Uusküla A. Quality of life, resource use, and costs related to hip fracture in Estonia. Osteoporos Int. 2016 Aug;27(8):2555-66. doi: 10.1007/s00198-016- 3544-4. Epub 2016 Feb 23. PMID: 26905271. Publikatsioonide täielik loetelu Eesti Teadusinfosüsteemis 30 Curriculum Vitae – Mati Mõtte Nimi MATI MÕTTE Sünniaeg 11. märts 1978 Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, vanemanalüütik Haridus 2016 –2022 Õpingud katkestatud. Eesti Maaülikool, majandus- ja sotsiaalinstituut, doktoriõpe (arengukavade mõjude hindamine, maamajandus) 2000–2002 Eesti Põllumajandusülikool, põllumajanduse- ja keskkonnainstituut, magistriõpe (põllumajandussaaduste tootmine) 1996–2000 Eesti Põllumajandusülikool, põllumajanduse- ja keskkonnainstituut, bakalaureuseõpe (põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise eriala) Teenistus- 2021– Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, käik vanemanalüütik 2018–2021 Põllumajandusuuringute Keskus, maamajanduse uuringute ja analüüsi osakonna nõunik/ analüütik 2009–2018 Eesti Maaülikool, uuringute ja analüüsi osakonna juhataja/ projektijuht/analüütik 2003–2009 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), arengutoetuste osakonna juhataja asetäitja 2001–2003 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), arengutoetuste osakonna analüütik Kogemused Osalemine sotsiaalteaduslikes rakendusuuringutes: • „Innovatsiooni analüüsid 2022-2023“ Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vastutav täitja, projektijuht-analüütik • „Koolikava (Koolipuuvilja ja -–köögivilja kava, koolipiimakava, kaasnevad haridusmeetmed) rakendamise hindamine perioodil 1.08.2017-31.07.2022“. 2022, tellija Maaeluministeerium. Vastutav täitja, projektijuht-analüütik. • „Toidu tarneahela toimepidevus isevarustatuse tagamisel kriisiolukorras“ 2022, tellija Maaeluministeerium. Vastutav täitja, projektijuht-analüütik. • „Hiiumaa majandusliku potentsiaali uuring“ 2022, tellija: Sihtasutus Hiiumaa Arenduskeskus. Analüütik, • Uuring“ Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021-2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel“ 2022, tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Põhitäitja, projektijuht-analüütik. • Hindamine “Pärnu Bay Golf Links golfiväljakute laienduse sotsiaal- ja regionaalmajandusliku mõjuhinnangu andmine koostamiseks“. 2021, tellija: Golfer OÜ. Põhitäitja, projektijuht-analüütik. • „Work in Estonia tööandjate välisvärbamise hetkeolukorra ja vajaduste uuring“. 2021, tellija Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Põhitäitja, analüütik. 31  • „Põllumajandusloomade ja väetiste osas integreeritud KHG ja õhusaasteainete prognoosimise süsteemi loomine“. Nn põllumajandus-valdkonna prognoosimudel: sisendandmed SA masinloetavatest tabelitest, FADN andmebaasist ja PRIA andmebaasist. Mudel rakendub R statistics Shiny app’ina. 2021, tellija Maaeluministeerium. Projektijuht/analüütik. • „RTE mõjude hindamine“. 2020, tellija Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium. Valdkondlik KHG ja majandusliku mõju hindav analüütik. • Uuring „Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajaduste ja võimaliku sekkumisloogika analüüs“ 2020, tellija: Maaeluministeerium. Põhitäitja, majandusnäitajate analüütik • „Eesti Maaelu arengukava 2014–2020 vahehindamine“. 2019, tellija: Maaeluministeerium, 2019. Projektijuht, metoodiline juht. • „Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses ja selle sektorites“. WP1.1 Bioressursi väärtusahelate kaardistamine, WP2.1 Pikaajalised bioressursi potentsiaali prognoosid: 2030 ja 2050. 2021, tellija: Eesti Teadusagentuuri rakenduuringute toetusmeetme RITA valdkondlik projekt. Põhitäitja, vastutav valdkondlik analüütik. • „Põllumajanduse suurandmete kasutamise analüüs – pikaajalise teadmussiirde programm“. 2019, tellija: Maaeluministeerium. Põhitäitja, analüütik, • „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 eelhindamine“. 2018, tellija: Maaeluministeerium. Projektijuht. Keelte- eesti keel – emakeel oskus inglise keel – hea kõnes ja kirjas saksa keel, vene keel – vähene kõnes ja kirjas Publikat- • Mõtte M, Lillemets J, Värnik R. A systematic approach to exploring the role of sioonid primary sector in the development of Estonian bioeconomy. Agronomy Research 2019, 17 (1), 220−233. • Nurmet M, Mõtte M, Lemsalu K, Lehtsaar J. Bioenergy in Agricultural Companies: Financial Performance Assessment. Agronomy Research 2019, 17 (3), 771−782. • Mõtte M, Lillemets J, Aro K, Leola T. Veeseaduse nõuetest tulenevate põllumajandustootjate investeeringuvajaduste analüüs. 2018. • Viira A-H, Mõtte M, Aro K, Matveev E, Josing M, Ahermaa E, Hein P, Aruvee P, Pulver B, Viileberg M. Ühise põllumajanduspoliitika tulevikuanalüüs. 2017. • Mõtte M, Prits M, Aro K. LEADER Approach in Estonia: Seven Key Element in the Local Development Strategies and in the Implementation of LEADER. Raupelienė, Asta (Ed). Proceedings of the 8th International Scientific Conference Rural Development 2017. (1213−1219). Aleksandras Stulginskis University. DOI: 10.15544/RD.2017.222. • Mõtte M, Kauer K, Värnik R, Aro K, Lillemets J, Väljataga K, Lind S, Ansbaek J, Doktorova J, Maiceikaite V. Veekaitsenõuete riikidevaheline võrdlev analüüs ja nõuete tõhususe hindamise mudel. 2017. • Lillemets J, Mõtte M. Maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise meetme investeeringute mõjususe analüüs. 2016. 32 Curriculum Vitae – Doris Pavlov Nimi DORIS PAVLOV Sünniaeg 25. juuli, 1986 Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, projektijuht-analüütik Haridus 2020– Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, magistriõpe (ühiskonna ja infoprotsesside analüüs) 2008–2018 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, magistriõpe (majandusteadus) 2005–2008 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste valdkond, bakalaureuseõpe (majandusteadus) Teenistus- 2021– Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, käik projektijuht-analüütik 2016–2021 SA Eesti Teadusagentuur, analüütik 2015–2016 Tartu Ringkonnakohus ja Tartu Halduskohus, analüütik 2012–2014 MTÜ Arheopolis, projektianalüütik 2012–2013 Balti Uuringute Instituut MTÜ, projektianalüütik 2010–2013 B.I.A. OÜ, projektijuht-analüütik Täiendus- • Ärianalüütika programm Power BI, BCS Itera-Margus Sakk (aprill 2021) koolitus • 17th International Conference of Scientometrics & Infometrics, Rooma La Sapienza Ülikool (02. –05.09.2019) • Töö rahulolu koolitus, Tiina Saar-Veelmaa (mai 2019) Kogemused Osalemine sotsiaalteaduslikes rakendusuuringutes: Programmi või strateegia või teenuse mõju- ja finantsanalüüs: • Uuring „Kohtunikuameti kuvand Eestis“ (2023). Tellija: Riigikohus, roll projektis: projektijuht-analüütik • Eesti meremajanduse kaardistuse 1. osa (2022–2023). Tellija: Transpordiamet, roll projektis: projektijuht-analüütik • Hiiumaa majandusliku potentsiaali uuring (2022), Tellija: SA Hiiumaa Arenduskeskus, roll projektis: projektijuht-analüütik • Uuring „Teaduse valdkondliku mitmekesisuse määratlemine, selle seire metoodika ja mõõdiku väljatöötamine“ (2021–2022), Tellija: Eesti Teadusagentuur, roll projektis: uuringu spetsialist/täitja • Uuring „Eesti osalemine rahvusvaheliselt võrreldavates ühiskonnauuringutes: ettepanekud riikliku toetussüsteemi loomiseks“ (2021–2022), Tellija: Eesti Teadusagentuur, roll projektis: projektijuhi assistent • Eesti ettevõtete innovatsiooni- ja ettevõtlusvõimalused TAIE arengukava 2021– 2035 fookusvaldkondade jaoks strateegiliselt olulistes globaalsetes väärtusahelates osalemisel (2021–2022), tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, roll projektis: analüütik • Aruande "Lasteaedade rahuloluküsitluste tulemused 2021" koostamine (2021), Tellija: Haridus-ja Noorteamet, roll projektis: projektijuht 33  • Aruande "Kutsekoolide rahulolu- ja koolikeskkonna küsitluste tulemused 2021" koostamine (2021), Tellija: Haridus-ja Noorteamet, roll projektis: projektijuht • „Mobiilne eluviis, avalike teenuste tarbimine ja elukohaandmed riiklikes registrites (1.07.2019−31.12.2021)", Tellija: SA Eesti Teadusagentuur, roll projektis: analüütik • „Discovering the Archaeologists Of Europe (DISCO)“ (2012–2014), Tellija: Euroopa Komisjon, roll projektis: analüütik • „Rahvusvahelistumise mõju ettevõtete innovaatilisusele” (01.01.2008– 31.12.2011), Tellija: SA Eesti Teadusfond, roll projektis: analüütik Keelte- eesti keel – emakeel oskus inglise keel – väga hea kõnes ja kirjas vene keel, hispaania keel – nõrgem kesktase prantsuse keel, itaalia keel – vähene kõnes ja kirjas 34 Curriculum Vitae – Ene Tubelt Nimi ENE TUBELT Sünniaeg 06.09.1982 Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, assistent-analüütik Haridus 2023 (ekstern) Tartu Ülikool, semiootika ja kultuuriteooria, MA (2008–2014, 2022– 2023) Magistritöö teema: 5G ohtude diskursuse konstrueerimine Eesti meedia näitel. 2016–2019 Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, ärijuhtimine spetsialiseerumisega finantsjuhtimisele; rakenduslik kõrgharidus Lõputöö teema: Kinnisvaravahendusega tegelevate Eesti ettevõtjate teadlikkus rahapesu tõkestamisest. 2001–2007 Tartu Ülikool, semiootika ja kulturoloogia, kõrvaleriala filosoofia; BA Bakalaureusetöö teema: Eestlase identiteedi kujutamine romaanis „Rehepapp“ ja filmis „Malev“ läbi oma ja võõra prisma. Teenistus- 2019– Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (RAKE), käik assistent-analüütik 2007–2019 Raamatukauplus Krisostomus OÜ, raamatupidamisassistent 2011–2018 Tartu Ülikooli Raamatupood OÜ, prokurist 2005–2006 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, raamatukogu klienditeenindaja Kogemused Osalemine rahvusvahelistes rakendusuuringutes: • EduTech – veebipõhine magistriõppe programm (2017–2020, minu osalus 2020). Tellija: Euroopa Komisjon. Roll: analüütik. Ülesanded: grupiintervjuude läbiviimine ja kvalitatiivne analüüs (inglise keeles; viis intervjuud Zoomis 3–5 osalejaga). Osalemine siseriiklikes rakendusuuringutes: • Uuring info levikust Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonnas (2022–2023). Roll: vastutav täitja (projektijuht), analüütik. Ülesanded: küsitlusuuringu korraldamine, fookusgrupiintervjuud, kvantitatiivne (kirjeldav statistika) ja kvalitatiivne andmeanalüüs, aruande kirjutamine, tulemuste esitlemine. • Eesti edtech teenuste kasutusulatuse ja vajaduste uuring (2022–2023). Roll: analüütik. Ülesanded: osalemine kvantitatiivses ja kvalitatiivses andmekogumises ja aruande kirjutamises. • Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2040“ alusuuring Rahandusministeeriumile. Roll: assistent. Ülesanded: eksperdiseminaride koordineerimine, aruande toimetamine. • Kaardistuse “Kohaliku tasandi noortevaldkonna rahastusotsused” läbiviimine (2022–2023). Roll: analüütik. Ülesanded: kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete andmete kogumine (küsitlus, intervjuu), kirjeldav statistika, aruande koostamises osalemine. 35 • Rapla maakonna avalike- ja erateenuste osutamise võrgustiku rahvastikumuutustega ja tulevikutrendidega kohandamise võimaluste uuring (2021–2022). Roll: analüütik. Ülesanded: andmete kogumine ja korrastamine. • Andekate õpilaste kõrgkoolivalikud (2022). Tellija: Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakond. Roll: vastutav täitja (projektijuht), analüütik. Ülesanded: 10 individuaalintervjuud Zoomi vahendusel, intervjuude analüüs ja aruande kirjutamine, tulemuste esitlemine. • Eesti osalemine rahvusvaheliselt võrreldavates ühiskonnauuringutes: ettepanekud riikliku toetussüsteemi loomiseks (2021–2022). Tellija: Eesti Teadusagentuur. Roll: Analüütik. Ülesanded: andmete kogumine ja analüüs, aruande koostamises osalemine. • Esmakursuslaste koolivaliku fookusgrupiuuring (2021). Tellija: Tartu Ülikooli turundus- ja kommunikatsioonitalitus. Roll: analüütik. Ülesanded: fookusgrupiintervjuud nii silmast silma kui veebis, aruande kirjutamine. • Eesti tõlkijate uuring 2021 (2021). Tellija: Euroopa Komisjon. Roll: analüütik. Ülesanded: kvantitatiivne andmeanalüüs (kirjeldav statistika), aruande kirjutamine ja kujundamine. • Euroopa teadlaste harta ja juhendi põhimõtete järgimine Eesti teadus- ja arendusasutustes (2021). Tellija: Eesti Teadusagentuur. Roll: analüütik. Ülesanded: kvantitatiivne andmeanalüüs (kirjeldav statistika). • Noorte õigusrikkujate uuring (2020–2021). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: osalemine andmete kodeerimises ja aruande kirjutamises, aruande toimetamine ja kujundamine. • ADAPTERi mõju-uuring (2020–2021). Tellija: ADAPTER. Roll: analüütik. Ülesanded: poolstruktureeritud intervjuude tegemine teadlaste ja ettevõtjatega, aruande kirjutamises osalemine, aruande kujundamine. • Eriolukorra õppetundide analüüs (2020). Tellija: Tartu Ülikooli rektoraat. Roll: analüütik. Ülesanded: osalemine kvantitatiivse andmeanalüüsi tegemises ja aruande kirjutamises, aruande toimetamine. • Riikliku huvihariduse ja huvitegevuse 2017–2020 perioodi tulemuste ja kavade analüüs (2020). Tellija: Eesti Noorsootöö Keskus. Roll: analüütik. Ülesanded: andmete korrastamine, aruande kirjutamises osalemine, aruande toimetamine. • Eesti Teadusagentuuri koordineeritavate partnerluste mõju- ja tulemuslikkuse analüüs ning hinnang Osaluskava protsessi rakendamisele (2020). Tellija: SA Eesti Teadusagentuur. Roll: assistent. • Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja parandamise viisid Eesti teaduses (2020–2021). Tellija: SA Eesti Teadusagentuur. Roll: analüütik. Ülesanded: poolstruktureeritud intervjuude tegemine, intervjuudel osalemine märkmete tegijana, aruande kirjutamises osalemine, infograafika. • Vanglast vabanenute tugiteenuse tulemuslikkuse hindamine (2019–2020). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: välitöödel osalemine, intervjuude tegemine (kaheksa individuaalintervjuud telefonitsi, Skype’is, MS 36  Teamsis), rahastamismudeli väljatöötamine, aruande toimetamine ja kujundamine. • Ehitise elukaare õigusruumi digitaliseerimiseks kohandamine (2019–2020). Tellija: Advokaadibüroo Sorainen AS. Roll: analüütik. Ülesanded: andmete kogumine ja korrastamine. • Töötervishoiuteenuse uuring (2019–2020). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: välitööde ja intervjuude organiseerimine, osalemine mudelite väljatöötamises, aruande toimetamine ja kujundamine. • Kaitstud töö teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus (2019- 2020). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: rahvusvahelise kogemuse analüüs, osalemine välitööl. • Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüs (2019–2020). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: andmete kogumine ja korrastamine, aruande toimetamine. • e-Valitsemise teadus- ja arendustegevuse kontseptsioon (2019). Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: andmete korrastamine. Publikat- • Urmann, Helen; Tubelt, Ene (2023, ilmumas). Internal information flow in a sioonid higher education institution: an example from the Faculty of Social Sciences of University of Tartu. In: INTED2023 Proceedings (7752–7759). INTED2023, 17th International Technology, Education and Development Conference. IATED. DOI: 10.21125/inted.2023.2118. • Remmik, Marvi; Urmann, Helen; Tubelt, Ene (2022). Behind higher education decisions: Estonian students’ take on choosing higher education institute and speciality. In: 8th International Conference on Higher Education Advances (HEAd’22) (323–330). Editorial Universitat Politecnica de València. DOI: 10.4995/HEAd22.2022.14657. • Remmik, Marvi; Urmann, Helen; Tubelt, Ene (2021). Teaching from distance – practices and challenges in University of Tartu. In: INTED2021 Proceedings (5684−5691). INTED2021, 15th International Technology, Education and Development Conference. IATED. DOI: 10.21125/inted.2021.1146. Täiend- • Programmeerimise alused (Python), Tartu Ülikool (17.01.2017–12.03.2017) koolitused • Programmeerimisest maalähedaselt (Python), Tartu Ülikool (10.10.2016– 06.11.2016) • Raamatupidamine, Koolituskeskus Reiting (2012) Keeleoskus eesti keel – emakeel inglise keel – väga hea saksa keel – keskmine vene keel – vähene 37 Curriculum Vitae – Kerli Ilves Nimi KERLI ILVES Sünniaeg 26.03.1997 Töökoht Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, projektijuht-analüütik Tartu Ülikool, psühholoogia instituut, õppejõud Haridus 2022– Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, genoomika instituut, tervisekäitumise geneetika doktorant-nooremteadur. 2019–2020 University of Edinburgh, Human Cognitive Neuropsychology, MSc (with distinction) 2016–2019 Tartu Ülikool, psühholoogia, bakalaureusekraad sotsiaalteadustes Teenistus- 2020– Tartu Ülikool, sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, käik projektijuht-analüütik 2016–2021 Psühhobuss, teaduskommunikatsioon 2018–2021 MTÜ Lahendus.net, juhatuse liige, veebinõustaja, mentor Kogemused Osalemine siseriiklikes rakendusuuringutes: • Cleveron AS töötajate töökeskkonnaga rahulolu kordusküsitlus aastal 2023. Roll: projektijuht. • Välisriikide madala intensiivsusega psühholoogiliste sekkumiste rakendusmudelite analüüs (2022). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: projektijuht- analüütik. Ülesanded: projekti adminsitratiivne ja sisuline juhtimine, metoodika väljatöötamine, välisriikide praktikate analüüs, teaduskirjanduse ja dokumendianalüüs, uurimisrühma juhtimine, suhtlus tellijaga, raportite kirjutamine, tutvustusüritustel uuringu tutvustamine. • Inimkeskse haiglaeelse erakorralise meditsiinilise abi analüüs (2022–2023). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: projekti koordinaator, projektijuhi assistant. Ülesanded: projektijuhi assisteerimine, tiimitöö juhtimine, raportite kirjutamine. • Tõenduspõhiste sekkumiste rakendamisvõimalused koos mõju hindamisega terviseharituse parandamisel Eestis (2022). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: projektijuht-analüütik. Ülesanded: projekti administratiivne ja sisuline juhtimine, metoodika väljatöötamine, välisriikide praktikate analüüsi tegemine, teaduskirjanduse- ja dokumendianalüüsi tegemine, uurimisrühma juhtimine, suhtlus tellijaga, raportite kirjutamine, tutvustusüritused. • Eesti tõlkijate uuring 2021. Tellija: Euroopa Komisjon, Eesti Tõlkebüroode Liit. Roll: projektijuht, analüütik. Ülesanded: projekti juhtimine, metoodika väljatöötamine, küsimustiku koostamine, suhtlus tellijaga, andmete kogumine, andmete puhastamine, kvantitatiivanalüüsid, aruande kirjutamine, andmete tutvustamine. • Mobiilne sekkumine õigusrikkujatele (2020–2021). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: projekti koordinaator, analüütik. Ülesanded: pakkumuse kirjutamine, metoodika väljatöötamine, meeskonnatöö koordineerimine, projektijuhi assisteerimine, suhtlus Tellijaga, teaduskirjanduse analüüs, rahvusvaheliste praktikate analüüs, intervjuude korraldamine läbiviimine, aruteluseminaride 38  korraldamine ja juhtimine, kvalitatiivse materjali analüüs, aruannete kirjutamine, projekti juhtimine, tulemuste tutvustamine. • Noorte õigusrikkujate uuring (2020–2021). Tellija: Justiitsministeerium. Roll: analüütik, projektijuhi assistent. Ülesanded: pakkumuse kirjutamine, meeskonnatöö koordineerimine, suhtlus Tellijaga, teaduskirjanduse ja dokumendianalüüs, loataotlused ja andmepäringud, intervjuud ja aruteluseminarid/fookusgrupid ekspertidega, intervjuude/aruteluseminaride/fookusgruppide analüüs, aruannete kirjutamine. • Tööalase rehabilitatsiooni teenuse tulemuslikkuse hindamine ja rahvusvaheline võrdlus (2020–2021). Tellija: Sotsiaalministeerium. Roll: analüütik. Ülesanded: teaduskirjanduse analüüs, loataotlused, andmepäringud, andmete puhastamine, kvantitatiivanalüüsid, aruannete kirjutamine.. • Ülemiste linnaku terviseedendamise ja -hoidmise programm (2020–2021). Tellija: Mainor AS. Roll: analüütik. Ülesanded: teaduskirjanduse analüüs, mudeli arendamine, aruande kirjutamine, loataotlused, kvantitatiivanalüüsid. • Eesti Advokatuuri liikmete küsitlemine seksuaalse ahistamise, tööstressi ja klaaslae teemal aastal 2020. Tellija: Eesti Advokatuur. Roll: analüütik, projektijuhi assistant. Ülesanded: küsimustiku koostamine, suhtlus tellijaga, meeskonnatöö koordineerimine, andmete kogumine, andmete puhastamine, kvantitatiivanalüüsid, aruande kirjutamine, tulemuste tutvustamine. • Riikliku huvihariduse ja huvitegevuse 2017–2020 perioodi tulemuste ja kavade analüüs (2020). Tellija: Eesti Noorsootöö Keskus. Roll: analüütik. Ülesanded: andmetabelite puhastamine, kvantitatiivanalüüsid, aruande kirjutamine. Osalemine akadeemilistes teadusprojektides: • “Geneetiline loterii aitab mõista isiksuse, vaimsete võimete ja tervise vahelist põhjuslikkust” (2022 – 2025). PSG759. Roll: analüütik. Ülesanded: isiksuse ja tervise ning vaimsete võimete ja tervise vaheliste põhjuslike seoste uuringute planeerimine, läbiviimine ja analüüsimine. • Tartu Ülikooli Psühholooga Instituut „Õpilaste interneti ja nutiseadmete kasutamine ning vaimne tervis“ uuring (osalemine 2018–2019). Roll: analüütik. Ülesanded: teaduskirjanduse analüüs, andmete kogumine koolides üle Eesti, andmete sisestamine, töötlemine ja andmeanalüüs, uurimistöö kirjutamine kognitiivse emotsioonide regulatsiooni seosest probleemse nutiseadme kasutusega Keeleoskus eesti keel – emakeel inglise keel – IELTS skoor 8 (C1) saksa keel – kõrgem algtase (A2) 39  Lisa 2 väikeostule Pakkumuse vorm Pakkuja üldandmed Pakkuja ärinimi Tartu Ülikool Pakkuja registrikood 74001073 Pakkuja juriidiline aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja Pakkuja kontaktisik / volitatud esindaja lepingu Minni Saapar, e-post täitmisel - nimi ning kontaktandmed [email protected], tel 5300 8247 Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot) Projektijuhtimine (6 kuud) tund 50 60 3000 Välisriikide olukorra ja tund hinnaregulatsiooni meetmete kaardistamine 45 140 6300 Süvaanalüüsi riikide valik tund (arutelud eksperdiga, materjalide koostamine, arutelu tellijaga) 50 16 800 Valitud riikide süvaanalüüs tund 50 100 5000 Ettevalmistus + läbiviimine tund 45 60 Intervjuutulemuste analüüs tund 50 80 2700 Kogutud andmete süntees, tund vajadusel täiendused 50 55 4000 Eesti stsenaariumite loomine tund 50 58 2750 Aruande koostamine ja tund toimetamine 50 40 2900 Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 29 450 Käibemaks: 5 890 Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 35 340 1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest. 2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja. 3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu. 4. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud. Pakkuja: Tartu Ülikool Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja /allkirjastatud digitaalselt/  Saatja: Tairi Täht </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USER9FB9C762> Saaja: Maret Voore Teema: FW: Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs Tairi Täht nõunik | Ravimiosakond 6269 183 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> From: Minni Saapar <[email protected]> Sent: Monday, April 10, 2023 10:59 AM To: Tairi Täht <[email protected]> Subject: RE: Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs Tere Tänan täpsustuse küsimise eest! Tõepoolest, uuringu väljunditena välja toodud 3. punkti all „juurdehindluste piiramise stsenaariumid“ oleme tegeliikuses mõelnud kajastada võimalikke alternatiivseid stsenaariume nii meditsiiniseadmete kui ka ravimite kohta. Seega tuginedes valitud võrdlusriikide analüüsile pakume välja alternatiivseid stsenaariume nii meditsiiniseadmete kui ka ravimite osas, kirjeldades nende mõjusid erinevatele osapooltele. Loodan, et see vastas küsimusele. Kui midagi jäi veel täpsustamata, siis kindlasti küsige! Lugupidamisega Minni Saapar RAKE Sent from Mail <https://go.microsoft.com/fwlink/?LinkId=550986> for Windows From: Tairi Täht <mailto:[email protected]> Sent: 05 April 2023 13:35 To: Minni Saapar <mailto:[email protected]> Cc: [email protected] <mailto:[email protected]> ; Maret Voore <mailto:[email protected]> Subject: Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs Tere! Aitäh, et olete esitanud pakkumuse väikeostu hankele „Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs”. Hindamiskomisjon on pakkumuse läbi vaadanud ning soovime täpsustada pakkumuse punkti 3.4 ehk uuringu väljundit. Nimelt olete uuringu peamiste väljunditena esitanud: 1. vähemalt 25 välisriigi kokkuvõtliku ülevaate, 2. võrdlusriikide (2-4) süsteemide kirjeldamise ja 3. juurdehindluste piiramise stsenaariumid. Kuna 3. punkti all juurdehindluste piiramise stsenaariumide all on kajastatud võimalikke valikuid ainult meditsiiniseadmete kohta, tekkis meil küsimus, kas ravimite puhul plaanisite võimalike alternatiivsete mudelite hindamise teha 2. punkti raames või tuleks see eraldi täpsustusena välja tuua siiski 3. punkti all? Meie soov (vastavalt pakkumuskutse punktile 2.2.1.4) oli, et võrdlusriikide hinnaregulatsiooni mudelite kohta tehtud põhjalikumast analüüsi põhjal pakutakse välja alternatiivseid stsenaariume (võimalikke muudatusi süsteemis) ka ravimite puhul ja kirjeldatakse nende mõjusid erinevatele osapooltele. Näiteks kui võrdlusriikide analüüsist selgub, et on juurdehindluse piirmäära asemel kasutatud välisriikidele viitamise metoodikat ja fikseeritud hinnad teatud riikide keskmisena (näiteks majandusregulaatoriks määratud asutuse poolt), siis tuginedes selle mudeli rakendatavuse kohta intervjuudest saadud infole kirjeldada mõjusid osapooltele. 2.2.1.4 Kirjeldada teiste riikide kogemuse ja ekspertintervjuude tulemuste põhjal stsenaariume Eestis ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni arendamiseks koos võimalike riskide ja kasu hinnanguga osapooltele (nt patsiendid, tervishoiuteenuse osutajad, riigiasutused, ravimite ja meditsiiniseadmete hulgi- ja jaemüüjad jmt). Võimalusel ootame vastust hiljemalt esmaspäevaks, 10.04. Heade soovidega Tairi Täht nõunik | Ravimiosakond 6269 183 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-3/2158-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt analüüsi „Ravimite ja meditsiiniseadmete hinnaregulatsiooni toimimise ja muudatusvajaduste analüüs“ läbiviimine ja sellekohase lõppraporti esitamine (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija 08.03.2023 pakkumuskutses ning töövõtja 31.03.2023 pakkumuses ja 10.04.2023 esitatud selgituses. Töö tulemusena esitatav lõppraport on eesti keeles (kasutada tuleb valdkonnas heaks kiidetud terminoloogiat), raportis esitatavad materjalid võivad olla eesti ja inglise keeles. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest alates. Tööde teostamise ja vahekohtumiste täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 29 450 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). Lepingu hind sisaldab endas kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu autoriõiguste eest. 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel ühe maksena pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted Töövõtja kohustub tagama, et töid teostavad pakkumuses nimetatud uurimisrühma liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühmas liikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes olid nimetatud töövõtja pakkumuses 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajateks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Tairi Täht, tel 626 9138, e-post [email protected] ja Maret Voore, tel 626 9366, e-post [email protected], või volitatud esindajaid asendav(ad) isik(ud). 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Minni Saapar, tel 5300 8247, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – töövõtja 31.03.2023 pakkumus; 6.2. Lisa 2 – e-kirjavahetus töövõtja pakkumuse täpsustamiseks (10.04.2023). 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib  prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 737 5100 E-post: [email protected] E-post: [email protected]