dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Aruanne

Sotsiaalministeerium · 28. aprill 2023
Viit
1.1-8/1218-2
Registreeritud
28. aprill 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-8 Kirjavahetus ministeeriumi tegevuse ja juhtimise korraldamisega seotud küsimustes
Toimik
1.1-8/2023
Vastutaja
Kristiina Hunt (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1_1-3_2427-1_SA_Tartu_Ulikooli_Kliinikumi_2022_aasta_eesmarkide_taitmise_aruanne.asice598 KB

Sisu (failidest)

Maarjo Mändmaa Teie 20.03.2023 nr 1.1-8/1218-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 28.04.2023 nr 1.1-3/2427-1 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 2022. aasta eesmärkide täitmise aruanne Lugupeetud Maarjo Mändmaa Esitame Kliinikumi 2022. aasta eesmärkide täitmise aruande. Kliinikumi nõukogu aruanne on kättesaadav Kliinikumi kodulehel – https://www.kliinikum.ee/haiglast/dokumendid/aruanded/ 21.10.2022 kinnitasid asutajad Kliinikumi uue põhikirja. Põhikirja muudatused kajastavad riigivaraseaduse nõudeid riigi osalusel asutatud sihtasutuse põhikirjale. Erikontrolle sihtasutuses läbi ei viidud, samuti ei toimunud ühinemisi ega jagunemisi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Perens Juhatuse esimees Lisa(d): Tartu_Ulikooli_Kliinikumi_2022_aasta_tegevuseesmarkide_taitmise_aruanne.pdf KINNITATUD SA Tartu Ülikooli Kliinikum nõukogu 31.03.2023 otsusega Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum 2022. aasta tegevuseesmärkide täitmise aruanne Tegevusvaldkond 2022 eesmärk COVID-19 pandeemiast tingitud plaanilise töö piirangutest väljumine ja täismahulise ravitöö taastamine kõikidel kliinikumi erialadel (haigekassa lepingu täitmine) Covid-19 haigete haiglaravivajadus mõjutas ka 2022. aasta ravitöö korraldust ja muude haigete ravivõimalusi. Covid-19 haigete arv moodustas 5-20% kõikidest aktiivravi haigetest. Covid-19 haigete arv aktiivravis oli kokku 1 452 ehk 3,8% kõikidest aktiivravi haigetest (2021.a. 1 824 haiget, 4,8%). Covid-19 haigete keskmine ravikestus oli 13 päeva, mis oli endiselt kaks korda pikem kui aktiivravi vastav näitaja. Covid-19 pandeemia 2022 aasta kevadel esinenud laine mõjutas tervishoiuteenuse osutamist väga Tervishoiuteenuse osutamine vastavalt Eesti Haigekassa ravi olulisel määral. Seda eelkõige plaanilise statsionaarse töö piiramise põhjustamise kaudu. Enim said rahastamise lepingule kannatada kirurgilist abi pakkuvate erialade plaanilised tegevused. Sellele vaatamata sai ravi rahastamise leping kokku täidetud nii ravijuhtudes kui summas 100%, sh eriarstiabi erialade leping täidetud ravijuhtudes 102% ja summas 101%, ambulatoorse ületööga 2 161 tuh eur. Aasta jooksul leping kasvas 26 386 tuh eur, sh > 27 000 ravijuhtu ambulatoorselt ja > 1 000 ravijuhtu statsionaaris, mis täidetud. Eriarstiabi erijuhtude leping täidetud summas 95%, kasutamata lepingu summa 1 189 tuh eur. Kliinikumi eriarstiabi turuosa oli 23,6% Eesti Haigekassa eriarstiabi täitmise mahust. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtimismudeli ja -põhimõtete rakendamine Toimunud on uute kliinikujuhtide konkursid neljas kliinikus. Kliinikumi juhtimismudelile vastavad lepingud on sõlmitud kõigi nelja uue juhiga ning nad on 1. oktoobrist alustanud tööd vastavalt nahahaiguste kliinikus, psühhiaatriakliinikus, spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus ning ortopeediakliinikus. Stomatoloogiakliiniku juht on valitud. Toimunud on ühe kliiniku ja 16 osakonna õendus- ja ämmaemandusjuhtide konkursid, mis jätkuvad 2023. aastal. 2022-2026 Arengukava koostamine Arengukava on koostatud, võtmenäitajad defineeritud ja veebis kättesaadavad (https://www.kliinikum.ee/haiglast/dokumendid/arengukava-2/ ja https://statistika.kliinikum.ee/, alamenüü võtmenäitajad). Kliinikud on koostanud arengukavast lähtuvalt tegevuskavad 2022-2023 aastateks. Tegevuskavadest tulevad sisendid 2023. aasta eelarve kavandamise aruteludele. Kliinikute ravitegevuse mahu, rahalise tulemuse ja kvaliteedi igakuise raporteerimise loomine BI aruandluskeskkonnas on välja töötatud ravitegevuse põhinäitajate raportite formaat kliinikute ja valdkondade lõikes. Vastavad raportid laekuvad automaatselt iga kuu 10. kuupäevaks pdf formaadis juhtide postkasti. Täpsemalt on andmed vaadatavad BI keskkonnas. Arendustööd on vaja veel labori- ja radioloogiateenuste põhinäitajate ning anestesioloogia ja intensiivravi raportite koostamiseks. Rahalise tulemuse raportid on genereeritavad juhi töölaualt, mille esimene versioon on lähiajal kasutajatele kättesaadav. Ravikvaliteedi näitajad: Tööplaanis on Eestis heakskiidetud kliiniliste indikaatorite raporti tekitamine Kliinikumi statistika töölauale. Sellega saame tegeleda 2022.a. viimases ja 2023.a. esimeses kvartalis. Kaasaegse ülikoolihaigla edasiarendamine Patsientide teenusekogemuse ja -ohutuse edendamine Läbi on viidud kliinikumi patsiendi raviteekonna kogemuse kvalitatiivne uuring nii ambulatoorsetel kui ka statsionaarsetel patsientidel, samuti rahvusvaheline kampaania „Mis on Sinu jaoks oluline?“, mille tulemused on koondatud konkreetsetel probleemidel ja lahendustel põhinevasse kavasse ning kitsaskohad on esitatud postrina. Toimus ka kliinikumi ja tütarhaiglate ambulatoorsete patsientide rahuloluuuring, kus laekus rekordarv vastuseid (üle 9000 vastuse, hinnanguliselt 35% sel perioodil vastuvõtul käinud inimestest). Vastused on analüüsitud ja kliinikute kaupa tagasisidestatud. On alustatud patsientidelt vahetu tagasiside küsimist soovitusindeksi meetodil – pilootosakondadeks on naiste-, meeste-, laste- ja kõrvakliiniku ambulatoorsed osakonnad. Testimisega on liitunud stomatoloogiakliinik ja infektsioonide ennetamise osakond. Testkliinikute soovitusindeks on püsivalt kõrge (86%). 2023 on kavas laiendada tagasiside küsimist teistele ambulatoorsetele ja statsionaarsetele patsientidele. Tütarhaiglate esindajad on kaasatud kliinikumi patsientide nõukoja töösse, kliinikumi eeskujul on patsientide nõukoja loonud Ida-Viru Keskhaigla ning loomas Põlva Haigla. Avatud on tugigrupid ja vestlusringid erinevate haigusseisunditega patsientidele ja lähedastele; jätkub projektipõhine raviteekondade arendamine koos patsientide teenusekogemuse ning tervisetulemite hindamisega. Toimunud on Kliinikumi haiglate ja partnerhaiglate vahelised koostöökohtumised ning koolitused, eesmärgiga patsiendiohutuse edendamine ühistegevuste kaudu ning ohujuhtumite registreerimise süsteemi ühine kasutuselevõtt. Tütarhaiglates ja Viljandi Haiglas on süsteem kasutusel; kasutusvalmis on süsteem Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas. Koostöös Tartu Ülikooliga on loodud patsiendiohutuse teemaline e-kursuste sari („Patsiendiohutuse baaskoolitus“, „Patsiendiohutuskultuur“, „Ravimivigade vältimine“ ja „Juhtumite süvaanalüüs“). Toimuvad kliinikuteülesed patsiendiohutusjuhtumite arutelud. Jätkub POI süsteemi arendamine – selle uue ilme ja funktsionaalsusega kasutajakeskkond on kättesaadav nii kliinikumi kui ka tütarhaiglate töötajatele. Kliinikumi haiglate ühtsete tegevuspõhimõtete loomine Kliinikumi sidushaiglate omavaheline majandustegevus on kaardistatud. Alanud on regulaarsed konsultatsioonid juhatuste vahel koostöömudeli väljatöötamiseks. Ülikoolihaigla ja regiooni tütar- ning partner-haiglate Partnerhaiglate osas on jätkunud endine koostöö ning olulisel määral intensiivistunud Narva Haiglaga. Narva Haiglas toimub Kliinikumi onkoloogiaalane ambulatoorne tegevus, samuti onkoloogilise tihedama koostöömudeli välja töötamine kirurgia alased ambulatoorsed vastuvõtud ning hematoloogi vastuvõtud. Ettevalmistus käib kohapeal patsientidele ka keemiaravi alustamiseks. Ühtse ravikvaliteedi komitee loomine ja töö käivitamine Kliinikumi kvaliteedisüsteem on üle vaadatud. Samuti on võrdlevalt tutvutud Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravikvaliteedi süsteemiga. Ravikvaliteedi komitee loomine ühe kvaliteedisüsteemi integreeritud osana on veel töös.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel