Pöördumine

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 27.04.2023 nr 1.4-3/261 [email protected] Pöördumine Lugupeetud terviseminister pr. Riina Sikkut! Kirjutan Teile seoses AS Põlva Haigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) renoveerimisplaanidega. Põlva Haigla praegune hoone on rajatud 1981. aastal, mistõttu on see käesolevaks hetkeks amortiseerunud. Kõige kehvemas seisus ongi EMO, mille pindala on kõigest ~240 m2 ja mis peab töötama tänapäeva nõuetele mittevastavates tingimustes. Osakonnas on küll mõningal määral värskendusremonti tehtud, kuid ruumiprogramm on jäänud kunagisele tasemele ja need ei ole sobilikud kaasaegse meditsiiniteenuse pakkumiseks. Koroonaajastu on meile veelgi enam näidanud, kuidas EMO praegune lahendus ei vasta kehtivatele nõuetele ning seetõttu on kvaliteetse arstiabi osutamine oluliselt keerulisem. Osakonnas puuduvad isolatsioonipalatid ning ka „punase“-haige käsitlemiseks sobilik ruum. Jälgimissaalis elustamissituatsiooni tekkimisel on vaja teised haiged raamidega kõrvale lükata, et ravimeeskond ümber kriitilises seisus haige liikuda saaks. Ka personali puhketingimused ei ole inimlikud ning olemasoleva ruumiplaneeringu tõttu ei ole võimalik olukorda ka paremini lahendada. Kuna oleme maakonna ainus erakorralist meditsiiniabi osutav asutus, leiame, et meie olemasolu on määrava tähtsusega kohalikule kogukonnale. Maakonnas on 2 kiirabi baasi (Põlvas ja Räpinas), kes toovad kõrgema etapi arstiabi mittevajavad haiged Põlva Haigla EMO-sse. Samuti võivad Põlvasse haigeid tuua ka ümbritsevate piirkondade brigaadid. Lisaks kiirabidele pöörduvad väga paljud inimesed ka otse EMO-sse. Tänu lisandunud pädevale personalile on EMO-sse pöördumiste arv ajas järjest kasvamas ning hindame, et pärast osakonna kaasajastamist on pöördujate arv veelgi suurenemas, sest uurimisvõimaluste paranedes saab patsiendi ära käsitleda Põlva Haigla EMO-s ning haiget ei ole vaja transportida Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO-sse, mis on niigi patsientide poolt ülerahvastatud. EMO-sse pöördumine on 2021/2022 aastate võrdluses suurenenud 17%, sealjuures ei ole Põlvas esikohal mitte rohelise nagu paljudes EMO-des kohata võib, vaid kollase triaažikategooria esindajad, moodustades kogu pöördumistest 50%. Põlva Haiglas on uurimisvõimekus ajas oluliselt paranenud ning täna on ka kompuuteruuringute kättesaadavus 24 tundi ööpäevas, kuna aga kõiki uurimismeetodeid meie juures ei rakendata, on tihtipeale on vaja haige viia vaid uuringu jaoks kõrgema etapi haiglasse ning pärast tagasi hospitaliseerimiseks tagasi Põlvasse transportima – see aga on täiendav koormus kiirabile ning üks brigaad on kinni pelgalt patsiendi transpordi jaoks. See on väga oluline põhjus, miks oleme otsustanud osakonda laiendada, kaasajastada ja võimekust tõsta. Põlva maakonna rahvaarv on prognooside kohaselt langevas tendentsis, maakonna elanike keskmine vanus on aga järjest suurenev. Põlva maakonnas on 65+ vanuseid elanikke lausa 5% rohkem kui kogu Eestis. 65+ elanike arv Põlva maakonnas on kasvamas, jõudes Statistikaameti prognooside kohaselt 2030. aastaks 29,1%-ni. Eakama populatsiooni suur osakaal on aga üheks EMO-sse pöördumiste suurenemise põhjuseks. Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. Lisaks on Põlvamaa elanike tervena elatud aastad 10 aasta võrra madalamad kui Eestis keskmiselt, see aga toob omakorda endaga kaasa suurema nõudluse mitmete tervishoiuteenuste järele. Ka Põlvamaa Arengustrateegias 2035+ on võtmeprobleemidena välja toodud elanike puudulik tervisekäitumine ja kehvad tervisenäitajad ning teenuste kallidus ja piiratud arv ja kättesaadavus. Need probleemid viitavad sellele, et haigla (sh EMO) olemasolu maakonnakeskuses on oluline, sest terviseteenuste vajadus on ajas järjest suurenev ja suure piirkondliku hajaasustuse ning elanike kõrge ea tõttu on maakonna inimestel raskendatud sõita arstiabi kättesaadavuse jaoks kodukohast kaugele. Lisaks koroonalainetele muutis meie elu ka kuupäev 24.02.2022. Paraku on Põlva Haigla piirile väga lähedal olev tervishoiuasutus ning sellest tulenevalt peame valmis olema erinevateks situatsioonideks. Seetõttu ei saa alahinnata Põlva Haigla EMO tähtsust. Asetseme küll Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla läheduses, kuid tänases situatsioonis on väga oluline iga üksiku haigla roll. Tervishoidu ei tohiks tsentraliseerida, vaid peab jääma alles hajutatus ning igas maakonnakeskuses olev haigla peab suutma ära käsitleda oma teeninduspiirkonna inimesed ning lisaks olema valmis tegelema suuremate kannatanute hulgaga. Täna jääb Põlva Haigla võimekus selles osas kahjuks väga kesiseks just suuresti ruumipuuduse ning amortiseerunud hoone tõttu. Haiglad on tänast sõjasituatsiooni vaadates üheks sihtmärgiks ning Tartu Ülikooli Kliinikum kui Lõuna-Eesti piirkonna ainuke regionaalhaigla ja Lõuna-Eesti Haigla sõjaväeosa asukoha tõttu on potentsiaalsed sihtmärgid. Seetõttu on oluline, et Põlva Haigla EMO oleks nõuetele vastav ja suudaks teenindada suuremat hulka inimesi, kui meie tänane võimekus on. Maakondades on loomulik, et kõikidel erialadel eriarstiabi osutada ei saa, aga erakorralise abi osutamine peab olema maakonna ja ümberkaudsete inimeste jaoks tagatud ning see on ka Haigla Liikide Nõuete määruses sätestatud (§ 2. Üldhaiglas osutatavad tervishoiuteenused). Põlva Haigla säilimine on oluline kogu maakonnale ning Põlva Valla arengukavas 2016-2030 on ühe arengusuunana välja toodud haigla säilimine ja jätkamine üldhaiglana ning oluline on vajadustele vastavalt välja arendatud tervishoiusüsteem. Tervishoiu ühe arengueeldusena on välja toodud korras hoone ja tehnilise varustatusega Põlva Haigla olemasolu, kus head erialaspetsialistid, tasemel rehabilitatsiooni ja taastusravi osakond ning õendusabi korraldus ning tänu võrgustamisele koostöö sihtasutusega Tartu Ülikooli Kliinikum. Seega on haigla kõigi oma tänaste teenustega maakonna elanike jaoks prioriteetne asutus, mille jaoks on vajalik korra hoone ning heal tasemel tehniline varustatus. Oleme tänaseks juba EMO renoveerimise ja laiendamisega algust teinud. Projekteerimine on lõpusirgel ning hetkel on käimas viimaste ekspertiisitäpsustuste sisseviimine. Renoveerimise ja laiendamise tulemusel on plaan suurendada EMO ruume kuni 500 ruutmeetrini, välja ehitada 2 nõuetekohast isolatsioonipalatit, ehitada välja kiirabihall suurusega 100m2 ning mõelda läbi ka võimalused masskannatanute situatsiooniks. EMO ümberehitusega renoveerime ka haigla peasissepääsu ning registratuuri, seega on kogu ehitusalune pindala koos kiirabihalliga ~700m2. EMO-sse tulevad inimväärsed tingimused personalile ning piisavalt avarad ruumid kriitilises situatsioonis patsientidega tegelemiseks. Projekti valmimise tähtajaks on seatud mai 2023, millele järgneb ehitushanke läbiviimine. Ehitusega on planeeritud alustada 2023 aasta suvisel perioodil ning tööde valmimiseks planeerime isolatsioonipalatite osas 2023 aasta lõppu ning kogu EMO osas 2024 aasta kevadet. Kogu projekti maksumuseks on esialgsete mahutabelite alusel eelarvestaja poolt kalkuleeritud 2,2mln eurot, mis hõlmab endas kogu ehitust, sisustust ja aparatuuri. Eelarvesse on hetkel kalkuleeritud 15% reservi, kuid ehituse osas on antud eelarvestustöö täpsus ±15%, sisustuse ja mööbliosa puhul ±30%. Nimetatud summale lisandub väliosa (teede ja vertikaalide) projekteerimine ning ehitus ning projekteerimise summa, lisades kogumaksumusele juurde 229 092€. Projekteerimise kulud katab haigla täielikult omavahenditest. Seega võib esialgne projekti maksumus küündida 2,5 mln euroni. EMO-sse rajatavate isolatsioonipalatite jaoks kasutatakse osaliselt rahastust meetmest „2014- 2020.15.1 COVID-19 valmisoleku tagamine“. Kahe isolatsioonipalati ehitamiseks on haiglale eraldatud 146 000€. Ülejäänud rahastuse osas on haigla valmis täiendavalt kasutama ~10% ulatuses omafinantseeringut (moodustades koos projekteerimisega haigla omaosaluseks ~20%), kuid otsime hetkel ka täiendavaid rahastusallikaid. Kogu EMO renoveerimiseks võib olla vajalik kaasata laenuraha, mis väikehaigla puhul tähendaks aga teiste oluliste investeeringute edasilükkamist või mittetegemist. Oleme esitanud Sotsiaalministeeriumile ka kinnisvarainvesteeringu taotlusvormi, et rahastada ehitust osaliselt riigieelarvest. Pöördun Põlva Haigla nimel Teie poole, et kaaluksite võimalusel Põlva Haigla EMO renoveerimise riigipoolset toetamist. Vajadusel olen valmis saatma täiendavat infot, prognoose ning kalkulatsioone. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margot Bergmann Juhatuse liige Saatja: <[email protected]> Saadetud: 28.04.2023 10:05 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Pöördumine Manused: 1_4-3_261_27_04_2023_Poordumine_27_04_2023_08_28.asice Reg number: 1.4-3/261 Reg kuupäev: 27.04.2023 Edastan pöördumise. -- Lugupidamisega Krista Heering juhataja assistent Aktsiaselts Põlva Haigla [email protected] 7999101