Pöördumine

Sotsiaalministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 10.03.2023 nr 11.4-9/23/455 10122, Tallinn Registrikood: 70001952 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Tööturul osalemist toetavad hoolekandemeetmed“ tegevuse “Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames otsuse Sotsiaalministeeriumile (edaspidi toetuse saaja) projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (struktuuritoetuse registris projekti nr 2014-2020.2.02.18-0129; edaspidi projekt) osas. Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et Saaremaa Vallavalitsus (edaspidi projekti partner) ei ole riigihanke viitenumbriga 234101 „Saaremaa Valla sotsiaaltransporditeenuse raamhange“ (edaspidi riigihange nr 234101) osade 4 ja 7 alusel sõlmitud raamlepingute täitmisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 35 750,49 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 punktid 4 ja 6, § 45 lg 1 punktid 2 ja 3, § 46, § 47 lg 2, § 48 lg 3 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 227, projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega 421, 423, 451, 454, 480, 483, 512, 515, 555, 558, 583, 586, 615, 618, 646, 649, 686, 689, 746, 749, 824, 827, 857, 860 ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Projekti partner on ületanud riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute maksimaalset kogumaksumust 1.1. Rikkumise asjaolud Projekti partner viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke nr 243101, mis oli jaotatud seitsmeks osaks. Saaremaa Vallavalitsuse 20.05.2021 korralduse nr 2-3/770 „Riigihanke „Saaremaa valla sotsiaaltransporditeenuse raamhange“ tulemuste kinnitamine ja lepingute sõlmimine“: 1) punktiga 1.4 tunnistati riigihanke osas 4 alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks Ranna Reisid OÜ, mittetulundusühingu Saare Taksotellimiskeskus, SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ ja AS GoBus esitatud pakkumused; 2) punktiga 1.7 tunnistati riigihanke osas 7 riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks Ranna Reisid OÜ esitatud pakkumus; 3) punktiga 2.4 tunnistati riigihanke osas 4 edukaks Ranna Reisid OÜ pakkumus; 4) punktiga 2.7 tunnistati riigihanke osas 7 edukaks Ranna Reisid OÜ pakkumus; 5) punktiga 3 kvalifitseeriti riigihankes teiste pakkujate hulgas SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ ja Ranna Reisid OÜ, sest nad vastavad riigihanke alusdokumentides esitatud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele ja nende suhtes ei esine riigihankest kõrvaldamise aluseid. Projekti partner sõlmis 08.06.2021 Ranna Reisid OÜ-ga, 10.06.2021 SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ-ga, 15.06.2021 mittetulundusühinguga Saare Taksotellimiskeskus ja 16.06.2021 AS-iga GoBus riigihanke nr 234101 osa 4 tulemusel raamlepingu nr 2-7.7_129-1 (edaspidi osa 4 raamleping), mille alusel sõlmisid projekti partner ja Ranna Reisid OÜ 08.06.2021 esimese hankelepingu nr 2-7.7_129-2. Projekti partner ja Ranna Reisid OÜ sõlmisid 15.07.2021 hankelepingu nr 2-7.7_129-2 muutmise kokkuleppe, millega lõpetasid hankelepingu poolte kokkuleppel alates 01.07.2021. Ranna Reisid OÜ-ga sõlmitud hankelepingu maksumuseks kujunes 132,84 eurot (käibemaksuga). 15.07.2021 sõlmis projekti partner riigihanke osas 4 uue hankelepingu nr 2-7.7_129-5 pingereas järgmise pakkuja SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ-ga perioodiks 11.06.2021 – 31.05.2022. Projekti partner ja Ranna Reisid OÜ sõlmisid riigihanke nr 234101 osa 7 tulemusel 08.06.2021 raamlepingu nr 2-7.7_131-1 (edaspidi osa 7 raamleping) ja selle alusel 08.06.2021 ka hankelepingu nr 2-7.7_131-2. Projekti kulude kontrollimise käigus tuvastas rakendusüksus, et projekti partner on ületanud riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute eeldatavat kogumaksumust. Hanketeates märgitud raamlepingu eeldatava ehk antud juhul maksimaalse kogumaksumuse ületamine on faktiliselt raamlepingu tingimuste muutmine ning tegemist on olulise muudatusega, mis on RHS § 30 lg 1 ja § 123 lg 1 p 7 kohaselt koostoimes RHS § 123 lg 2 punktidega 1 ja 3 keelatud. Kuivõrd projekti partner muutis õigusvastaselt raamlepingute tingimusi ja jättis korraldamata riigihanke teenuse tellimiseks osas, mis ületas raamlepingute maksimaalset maksumust, rikkus ta sellega ühtlasi ka RHS § 3 p-te 1, 2, 3 ja 5. 1.2. Toetuse saaja seisukoht Toetuse saaja selgitas rakendusüksusele 11.10.2022, et: „riigihanke 234101 alusdokumentidest tulenevalt on lepingu ulatus piiritletud kolme näitaja kaudu: - lepingu tähtaeg; - lepingu maksumus (kokku on lepitud kilomeetri hind, sõidualustamise tasu, lisateenuste eest makstav tasu); - lepingu maht. Alusdokumentidest tulenevalt oli periood, mille kestel pidi lepingupartner teenuse tagama 12 kuud st 01.06.2021 - 31.05.2022. Seejuures on raamlepingus sätestatud üksnes lepingu tähtaeg, mitte lepingu (eeldatav või maksimaalne) kogumaksumus ega teenuse/lepingu (eeldatav või maksimaalne) maht. Lepingu alusel osutatud teenuse maht ja maksumus kujunesid esitatud tellimuste alusel. Seega ühtegi lepingutingimust ei olnud vajalik muuta ega ole ka muudetud.“. 1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkiri) kinnitati sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimused koos lisadega. Käskkirjaga kinnitatud lisa „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (edaspidi käskkirja lisa) punkti 2.1.3 kohaselt on toetuse saaja Sotsiaalministeerium ja tegevusi (projekti juhtimine ning vedude ja operaatorteenuse korraldamine) viib projekti partnerina teiste partnerite hulgas ellu Saaremaa Vallavalitsus. Käskkirja lisa punkti 7.1.1 kohaselt kohalduvad toetuse saajale lisaks käskkirjas sätestatule STS §-des 24 ja 26 ning STS-i alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Käskkirja lisa punkti 7.1.2 kohaselt kohaldub partnerile STS § 25. STS § 25 lg 1 kohaselt peab partner täitma STS §-s 26 nimetatud toetuse saaja kohustusi. STS § 26 lg 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Sotsiaalministeerium, kes on riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 tähenduses. Projekti üks partneritest ja antud juhul hankija on Saaremaa Vallavalitsus, kes on kohaliku omavalitsuse üksus RHS § 5 lg 2 punkti 2 tähenduses. Seega on nii toetuse saaja kui ka projekti partner hankijad RHS-i tähenduses ning Saaremaa Vallavalitsus pidi järgima RHS-is sätestatud korda. Projekti kulude kontrollimise käigus tuvastas rakendusüksus, et projekti partner on ületanud riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute eeldatavat ehk antud juhul maksimaalset kogumaksumust: 1) riigihanke nr 234101 osas 4 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine sõitudeks mandri Eestisse“ oli projekti partner hanketeate punktis II.2.6) raamlepingu eeldatavaks maksumuseks märkinud 35 000 eurot käibemaksuta, kuid osa 4 raamlepingu tegelikuks kogumaksumuseks kujunes 42 789,30 eurot käibemaksuta; 2) riigihanke nr 234101 osas 7 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamine Lümanda piirkonna klientidele“ oli projekti partner hanketeate punktis II.2.6) raamlepingu eeldatavaks maksumuseks märkinud 10 000 eurot käibemaksuta, kuid osa 7 raamlepingu tegelikuks kogumaksumuseks kujunes 26 578,04 eurot käibemaksuta. Toetuse saaja selgitas 11.10.2022, et kuivõrd raamlepingutes oli sätestatud üksnes lepingu tähtaeg, mitte lepingu (eeldatav või maksimaalne) kogumaksumus ega teenuse/lepingu (eeldatav või maksimaalne) maht, siis ühtegi lepingutingimust projekti partner ei muutnud. Rahandusministeerium on korduma kippuvate küsimuste rubriigis1 alajaotuses „Raamleping“ küsimuse nr 9 „Kas hankija võib sõlmida raamlepingu alusel hankelepinguid raamlepingu eeldatavat mahtu/maksumust ületavas summas, kui raamlepingus või riigihanke alusdokumentides on märgitud vaid raamlepingu eeldatav maht/maksumus?“ vastusena selgitanud järgmist: 1 Kättesaadav: https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigihanked/korduma-kippuvad- kusimused#raamleping (09.03.2023) „Euroopa Kohtu otsuses C-216/17 Autorità Garante della Concorrenza e del Mercato - Antitrust and Coopservice, mis on küll tehtud direktiivi 2004/18/EÜ pinnalt (uues direktiivis ei ole need sätted muutunud), leidis kohus, et vaatamata direktiivis kasutatud sõnastusele, mille kohaselt on raamlepingu eesmärgiks kehtestada teatava aja jooksul sõlmitavaid lepinguid reguleerivad tingimused, eelkõige hinna ja vajadusel ettenähtud koguse osas, tuleb siiski mitmest direktiivi sättest hankija kohustus raamlepingu maht kindlaks määrata. Eeltoodud seisukohti on Euroopa Kohus täpsustanud 17.06.2021 kohtuasjas C-23/20 Simonsen & Weel A/S. Kõnealuses kohtuasjas asus kohus seisukohale, et raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke hanketeates tuleb märkida raamlepingu alusel ostetavate asjade eeldatav kogus ja/või maksumus ning maksimaalne kogus ja/või maksumus. Kui hanketeates määratud ülempiir on täitunud, siis on raamleping kaotanud kehtivuse ja selle raamlepingu alusel hankelepinguid sõlmida ei tohi. Raamlepinguid ja lepingu muutmist käsitlevaid sätete koostoimelise tõlgendamise tulemusena võib raamlepingutes teha üksnes ebaolulisi muudatusi.“. Seega, kui hankija ei ole riigihanke alusdokumentides sätestanud lisaks raamlepingu eeldatavale maksumusele ka raamlepingu maksimaalset maksumust ja/või mahtu, loetakse raamlepingu eeldatavat maksumust ühtlasi ka raamlepingu maksimaalseks maksumuseks. RHS § 29 lg 1 kohaselt kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid, kui RHS-is ei ole sätestatud teisiti. RHS § 30 lg 1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel raamlepingu tingimustest ja RHS §-s 30 sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi oluliselt muutmata. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaselt on hankelepingu muudatus oluline, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. Raamlepingu ja antud juhul ka hankelepingu maksumus (kuivõrd riigihankes nr 234101 võis nende maksumus olla sama) on riigihankest huvitatud ettevõtja jaoks tähtis asjaolu. Sellest, millised rahalised vahendid on hankija käsutuses ja kui suures ulatuses ta raamlepingu kehtivuse ajal teenust tellib, sõltub riigihankest huvitatud ettevõtja osalemine riigihankel, tema pakkumuse maksumus ning raam- ja hankelepingu hind. Seetõttu peab raamlepingu maksimaalne maksumus olema riigihankest huvitatud ettevõtjatele teatavaks tehtud juba riigihanke alusdokumentides, et riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid õigeaegselt hinnata, kas neil on majanduslikult otstarbekas riigihankes osaleda ja millise maksumusega pakkumust riigihankele esitada. Seega, kui projekti partner oleks riigihanke alusdokumentides sätestanud, et tema käsutuses on oluliselt suuremad rahalised vahendid ja raamlepingu maksimaalne kogumaksumus võib olla suurem kui hanketeates märgitud, oleks raamlepingu tegeliku maksimaalse maksumuse teadmine võinud laiendada võimalike riigihankes osalejate hulka. Alternatiivselt, kui projekti partner oleks korraldanud uue riigihanke teenuse tellimiseks osas, mis ületas raamlepingute eeldatavat maksumust, oleks uuel riigihankel võinud osaleda rohkem pakkujaid kui need lepingupartnerid, kelle käest projekti partner riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 raam- ja hankelepingute maksimaalset maksumust ületavas osas teenust tellis. RHS § 123 lg 1 punkti 3 kohaselt on hankelepingu muudatus oluline, kui muudatus laiendab oluliselt hankelepinguga määratud hankelepingu eseme ulatust. Projekti partner ületas riigihanke nr 234101 osas 4 sõlmitud raam- ja hankelepingu maksimaalset maksumust 22% võrra ning osas 7 sõlmitud raam- ja hankelepingu maksimaalset maksumust 166% võrra. Raam- ja hankelepingute maksimaalse maksumuse ületamine oli tingitud sellest, et projekti partneri vajadus sotsiaaltransporditeenuse järele oli suurem, kui esialgselt planeeritud, ja seetõttu tellis projekti partner teenust rohkem. Rakendusüksus leiab, et kui hanketeates määratud teenust tellitakse 22% ja 166% võrra rohkem, on tegemist raam- ja hankelepinguga määratud raam- ja hankelepingu eseme olulise laiendamisega RHS § 123 lg 1 punkti 3 tähenduses ja seega ka raam- ja hankelepingu olulise muudatusega. Raamleping sõlmitakse riigihanke alusdokumentides, sh hanketeates avaldatud tingimuste kohaselt. See tähendab, et ka hanketeate punktis II.2.6) märgitud raamlepingu eeldatav ehk antud juhul maksimaalne kogumaksumus on raamlepingu tingimus. Eeltoodust tulenevalt on projekti partner hanketeates märgitud raamlepingu eeldatava maksumuse ületamisega muutnud riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute tingimusi ning tegemist on olulise muudatusega RHS § 123 lg 2 punktide 1 ja 3 tähenduses. Seetõttu on projekti partner hanketeates märgitud raam- ja hankelepingu eeldatava ehk maksimaalse maksumuse ületamisega rikkunud RHS § 30 lg 1 ja § 123 lg 1 punkti 7. Kuivõrd projekti partner on riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepinguid oluliselt muutnud ning jätnud korraldamata uue riigihanke teenuse tellimiseks osas, mis ületas raam- ja hankelepingute maksimaalset kogumaksumust, on projekti partner sellega ühtlasi rikkunud ka RHS § 3 p-des 1, 2, 3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punkti 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt. Kui projekti partner ei pea kinni enda poolt hanketeates sätestatud raamlepingu maksimaalsest maksumusest ja ületab seda, ei ole projekti partneri poolt teenuse tellimine läbipaistev ega kontrollitav. Riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks on lisaks raamlepingu ajalisele kehtivusele väga oluline järgida ka hanketeates määratud tellitava teenuse maksimaalset kogumaksumust. RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid võrdselt. RHS § 3 punkti 3 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 3 punkti 5 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et hankija ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühtemoodi. Projekti partner kohtles aga riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt ja asetas SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ ja Ranna Reisid OÜ soodsamasse olukorda, kui nad oleksid pidanud olema. Nimelt tellis projekti partner nende käest teenust raam- ja hankelepingute maksimaalset maksumust ületavas osas ning teenuse tellimine raam- ja hankelepingute maksimaalset maksumust ületavas osas on sisuliselt RHSiga vastuolus oleva otseostu tegemine. Kuivõrd projekti partner ei võimaldanud teistel ettevõtjatel raam- ja hankelepingute maksimaalset maksumust ületavas osas raam- ja hankelepingutele kandideerida, rikkus projekti partner sellega RHS § 3 punkti 2. Selleks, et hankija saaks konkurentsi efektiivselt ära kasutada, peab hankija korraldama riigihanke RHS-is sätestatud nõudeid järgides, et kõigil ettevõtjatel oleks võimalik riigihankele võrreldavat pakkumust esitada. Projekti partner ei korraldanud aga üldse riigihanget raamlepingu maksimaalset maksumust ületavale osale, vaid tellis teenust riigihanke nr 234101 osade 4 ja 7 raamlepingu partneritelt, kuigi raamlepingu maksimaalse maksumuse muutmine sellises ulatuses ei olnud lubatud. Kui turul on konkurents olemas, kuid projekti partner ei ole seda ära kasutanud ja riigihanget korraldanud, ei ole tagatud teenuse tellimine (raamlepingu maksimaalset maksumust ületavas osas) parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Seetõttu rikkus projekti partner ka RHS § 3 punktides 3 ja 5 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et projekti partner ei ole täitnud STS § 25 lõikest 1 ja § 26 lõikest 1 tulenevat kohustust järgida RHS-i. Sellega on ka toetuse saaja automaatselt rikkunud STS § 26 lõiget 1, sest kõik projekti elluviimiseks sõlmitud raam- ja hankelepingud ei ole täidetud kooskõlas RHS-iga. 1.4. Raam- ja hankelepingutele kohaldatavad finantskorrektsiooni määrad STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse eelnõu seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Kui projekti partner oleks hanketeates sätestanud suurema raamlepingute maksimaalse maksumuse, oleks riigihankes nr 234101 võinud osaleda rohkem ettevõtjaid. Alternatiivselt, kui projekti partner oleks riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raamlepingute muutmise asemel korraldanud uue riigihanke teenuse tellimiseks osas, mis ületas raamlepingute maksimaalset maksumust, oleksid raam- ja hankelepingutele saanud kandideerida ning esitada võrreldava pakkumuse ka teised ettevõtjad peale nende, kelle käest projekti partner (raam- ja hankelepingute eeldatavat maksumust ületavas osas) teenust tellis. Seetõttu oleks projekti partner võinud esialgsed raamlepingud või uued raam- ja hankelepingud teenuse tellimiseks osas, mis ületas raamlepingute maksimaalset maksumust, sõlmida teis(t)e pakkuja(te)ga ning teise maksumusega pakkumus(t)e alusel. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et RHS-i rikkumine riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 ei olnud üksnes formaalne ning esineb põhjendatud oht, et raam- ja hankelepingute õigusvastane muutmine ning uue riigihanke korraldamata jätmine tõi kaasa rahalise mõju. Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti. Ühendmääruse § 227 lg 1 kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud RHS § 123 lõiget 1. Ühendmääruse § 227 lg 2 kohaselt kohaldatakse algsele hankelepingu väärtusele § 227 lõikes 1 sätestatud finantskorrektsiooni määra ning hankelepingu muudatuse väärtusele 100-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankelepingu väärtusele on muudatusest tulenevalt lisandunud väärtus üle 50 protsendi algse hankelepingu maksumusest. Ühendmääruse § 227 lg 3 kohaselt kohaldatakse hankelepingu muudatuse väärtusele lisaks ühendmääruse § 227 lõikes 1 sätestatud finantskorrektsiooni määrale 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui hankelepingu algsele väärtusele on muudatusest tulenevalt lisandunud väärtus kuni 50 protsenti algse hankelepingu maksumusest. Seega sõltub kohaldatav finantskorrektsiooni määr sellest, kui suur oli raam- ja hankelepingute muudatuse väärtus. Riigihanke nr 234101 osas 4 oli projekti partner hanketeate punktis II.2.6) raamlepingu eeldatavaks maksumuseks märkinud 35 000 eurot käibemaksuta, kuid osa 4 raamlepingu tegelikuks kogumaksumuseks kujunes 42 789,30 eurot käibemaksuta. Seega lisandus algsele raam- ja hankelepingu maksumusele muudatuse tulemusena väärtus kuni 50% raam- ja hankelepingu algsest maksumusest. Ühendmääruse § 227 lg-te 1 ja 3 kohaselt peab rakendusüksus nii raam- ja hankelepingu algsele maksumusele kui ka raam- ja hankelepingu muudatuse väärtusele kohaldama 25%-list finantskorrektsiooni määra. Riigihanke nr 234101 osas 7 oli projekti partner hanketeate punktis II.2.6) raamlepingu eeldatavaks maksumuseks märkinud 10 000 eurot käibemaksuta, kuid osa 7 raamlepingu tegelikuks kogumaksumuseks kujunes 26 578,04 eurot käibemaksuta. Seega lisandus algsele raam- ja hankelepingu maksumusele muudatuse tulemusena väärtus üle 50% raam- ja hankelepingu algsest maksumusest. Ühendmääruse § 227 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab rakendusüksus raam- ja hankelepingu algsele maksumusele kohaldama 25%-list finantskorrektsiooni määra ning ühendmääruse § 227 lg 2 kohaselt raam- ja hankelepingu muudatuse väärtusele 100%-list finantskorrektsiooni määra. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega kohustuse eiramise võimalikku mõju juba kaalutud. Nimelt on seletuskirjas öeldud, et Euroopa Komisjoni juhendis [14.05.2019 otsus nr C(2019) 3452] kui ka ühendmääruses nimetatud rikkumisjuhtumite puhul ettenähtud määrade skaala (5%, 10%, 25% ja 100%) alusel tehtud finantskorrektsioonide puhul on juba eeldatav rahaline mõju hinnatud ja protsendimäärad vastavad proportsionaalsuse põhimõttele2. Seega puudub rakendusüksusel antud juhul finantskorrektsiooni määra kohaldamisel kaalutlusõigus ja rakendusüksus kohaldab ühendmääruse § 227 alusel: 2 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse muutmise eelnõu seletuskiri, lk 2. Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/91b355fa-7522-4c05-bbdb-02d7a777b222  1) riigihanke nr 234101 osas 4 sõlmitud raam- ja hankelepingute algsele maksumusele ning raam- ja hankelepingu muudatuse väärtusele 25%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab osa 4 raam- ja hankelepingute alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25% võrra; 2) riigihanke nr 234101 osas 7 sõlmitud raam- ja hankelepingu algsele maksumusele ehk 9 977,75 eurole3, millele lisandub käibemaks, 25%-list finantskorrektsiooni määra ning raam- ja hankelepingu muudatuse väärtusele 100%-list finantskorrektsiooni määra ning vähendab samas ulatuses ka osa 7 raam- ja hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on projekti partneril riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute alusel tekkinud abikõlblikku kulu kajastanud tegevuse nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames kokku summas 83 240,80 eurot. Rakendusüksusele riigihanke nr 234101 osa 4 alusel esitatud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kulu- Abikõlblik summa Mitteabikõlblik Mitteabikõlbliku summa dokumendi km-ga summa 25% seisund tunnus 512 4 271,52 eurot 1 067,88 eurot Makstud 555 4 048,83 eurot 1 012,21 eurot Makstud 583 6 649,00 eurot 1 662,25 eurot Makstud 615 3 140,83 eurot 785,21 eurot Makstud 646 4 924,75 eurot 1 231,19 eurot Makstud 686 4 466,25 eurot 1 116,56 eurot Makstud 480 3 466,15 eurot 866,54 eurot Makstud 746 5 022,25 eurot 1 255,56 eurot Makstud 824 5 146,92 eurot 1 286,73 eurot Makstud 421 132,84 eurot4 33,21 eurot Makstud 423 1 652,58 eurot 413,15 eurot Makstud 454 2 735,42 eurot 683,86 eurot Makstud 857 5 689,80 eurot 1 422,45 eurot Maksmata Kokku 51 347,14 eurot 12 836,80 eurot 3 Kuigi raamlepingu maksimaalne maksumus on 10 000 eurot, arvestab rakendusüksus 25% finantskorrektsiooni määra summalt 9 977,75 eurot, sest järgmise sõidu maksumus on 30,91 eurot (käibemaksuta), mis ületab juba raam- ja hankelepingu maksimaalset kogumaksumust. 4 SFOS-is on kuludokument tunnusega 421 seotud riigihanke nr 234101 osaga 7, kuid kommentaaridesse on toetuse saaja lisanud selgituse, et tegelikult on Ranna Reisid OÜ arve summas 132,84 eurot seotud riigihanke osaga 4. Toetuse saaja kommentaar on järgmine: Algselt sõlmis Saaremaa VV osas 4 parima pakkumise teinud firmaga Ranna Reisid hankelepingu. Selgus, et ta ei soovi/ei suuda lepingut täita ja leping lõpetati poolte kokkuleppel. Uus leping sõlmiti paremuselt teise pakkujaga Siinorite Transportteenus OÜ. Saaremaa VV hankespetsialisti sõnul oli väike eksitus, Ranna Reiside lepingut RHRs ei sisestatud vaid kohe Siinorite leping. VT. kiri SFOS-i postkastis (31.08.21) I tasandi kontrolli vastustega/selgitustega. Rakendusüksusele riigihanke nr 234101 osa 7 alusel esitatud kulude jaotus on toodud alljärgnevas tabelis: Kulu- Abikõlblik Abikõlblik Finants- Mitte- Mitte- dokumendi summa summa korrektsiooni abikõlblik abikõlbliku tunnus km-ga km-ta määr summa summa seisund 515 1 252,68 eurot 1 043,90 25% 313,17 Makstud eurot eurot 558 2 385,77 eurot 1 988,14 25% 596,44 Makstud eurot eurot 586 4 101,06 eurot 3 417,55 25% 1 025,27 Makstud eurot eurot 618 2 609,95 eurot 2 174,96 25% 652,49 Makstud eurot eurot 649 1 623,84 eurot 1 353,20 25% 405,96 Makstud eurot eurot 2 838,76 eurot 2 365,63 100% 2 838,76 eurot eurot 689 3 901,21 eurot 3 251,01 100% 3 901,21 Makstud eurot eurot 483 573,89 eurot 478,24 eurot 100% 573,89 Makstud eurot 749 3 878,63 eurot 3 232,19 100% 3 878,63 Makstud eurot eurot 827 4 373,08 eurot 3 644,23 100% 4 373,08 Makstud eurot eurot 451 31,80 eurot 26,50 eurot 100% 31,80 eurot Makstud 860 4 322,99 eurot 3 602,49 100% 4 322,99 Maksmata eurot eurot Kokku 31 893,66 eurot 22 913,69 eurot Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ja võttes aluseks ühendmääruse § 227, loeb rakendusüksus projekti tegevuse nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks: 1) riigihanke nr 234101 osas 4 sõlmitud raam- ja hankelepingute alusel tekkinud kuludest 25% ehk 12 836,80 eurot (51 347,14 * 25%); 2) riigihanke nr 234101 osas 7 sõlmitud raam- ja hankelepingu alusel tekkinud kuludest 22 913,69 eurot (11 973,30 eurot * 25% + 19 920,36 * 100%). Kokku moodustab riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute alusel tekkinud mitteabikõlblik kulu 35 750,49 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 30 387,93 eurot ja omafinantseering 5 362,56 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. STS § 47 lg 2 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Käskkirja lisa kohaselt on rakendusasutus Sotsiaalministeerium ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Seega peab Sotsiaalministeerium Riigi Tugiteenuste Keskuse finantskorrektsiooni otsuse alusel vähendama käskkirjaga kinnitatud projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ abikõlblike kulude eelarvet tegevuses nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ 35 750,49 euro võrra. 2. Toetuse saaja ja projekti partneri arvamus ning vastuväited otsuse eelnõu kohta Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 23.12.2022 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht hiljemalt 16.01.2023 (tähtaega on pikendatud toetuse saaja 09.01.2023 taotluse alusel). Toetuse saaja ja projekti partner esitasid oma seisukohad 16.01.2023. 2.1. Toetuse saaja ja projekti partneri arvamus ning vastuväited Toetuse saaja selgitas, et sotsiaaltranspordi riigihanke 234101 alusdokumentidest võib lepingu ulatust piiritleda kolme näitaja kaudu: lepingu tähtaeg, lepingu maksumus, lepingu maht. Võlaõigusseadus ei määra lepingu tingimustele nö hierarhiat, et kui neist näitajatest tulenevalt tekivad kollisioonid. Rakendusüksus on aga täielikult arvestamata jätnud ühe lepingu olulise tingimuse, mis samaväärselt või vaadates teenuse sisu, võib hankes osalemisest huvitatud ettevõtjate jaoks olla tähtsamgi kui teenuse indikatiivne maht – see on lepingu tähtaeg, mille vältel teenust osutatakse. Just selleks perioodiks peab ettevõtja tagama sõidukite olemasolu (nt sõlmima kasutus- või kapitalirendi lepingud) ja sõlmima lepingud sõidukijuhtidega st hankes osalev ettevõtja on võtnud lepinguperioodiks endale siduvad kohustused ning nende ennetähtaegse lõpetamisega võivad kaasneda täiendavad kulud. Kui leping võib igal ajahetkel lõppeda, siis on ettevõtja jaoks selgelt tegemist lepingulise ja ärilise riskiga, mis kajastub ka teenuse (kallimas) hinnas. Riigihanke 2341010 tulemusena sõlmitud lepingute täitmisest võib järeldada, et nii tellija (Saaremaa vald) kui ka teenuse osutajad mõistsid lepingu tingimusi ühtemoodi selliselt, et nad on oma lepinguliste kohustustega seotud kogu lepinguperioodi, mille vältel osutatava teenuse maht on indikatiivne (st teenust võib olla vaja rohkem, aga ka vähem). Projekti partneri hinnangul ei tulene riigihangete seadusest õiguslikku alust, mis raamlepingu eeldatava maksumuse täitumisel tooks kaasa ka raamlepingu alusel juba sõlmitud hankelepingute automaatse lõppemise st keelaks pooltel hankelepinguga võetud kohustusi edasi täita. Riigihanke alusdokumentides (sh raam- või hankelepingus) puudus säte, mis oleks hankelepingu lõppemise sidunud teenuse mahu või maksumuse täitumisega. Projekti partner on seisukohal, et hankelepingu piiritlemine teenuse osutamise perioodi kaudu on kooskõlas võlaõigusseaduse ja RHS-iga - lepinguperiood on üheks oluliseks lepingutingimuseks st juba hankemenetluse ajal määratakse ettevõtja jaoks periood, mille vältel tal peab olema valmisolek teenust osutada. Lepingu tähtaega kui lepingu olulist tingimust ei saa kumbki lepingupool ühepoolselt muuta – selline muudatus saaks toimuda vaid kooskõlas RHS-i vastava regulatsiooniga. Projekti partner on seisukohal, et lepingu tähtaeg, mille vältel peab teenuse pakkuja teenust osutama, on teenust pakkuva isiku jaoks sama oluline või olulisemgi kui teenuse maht. RHS on lepingu sõlmimise ja muutmise osas võlaõigusseaduse suhtes eriseadus ja Euroopa Kohus on RHS-i aluseks olevat 26.02.2014 direktiivi 2014/24/EL tõlgendades 17.06.2021 kohtuasjas nr C-23/20 asunud seisukohale, et kui hanketeates märgitud raamlepingu maksimaalne kogus ja/või maksumus on saavutatud, siis kaotab see raamleping kehtivuse. Seega on Euroopa Kohus pidanud raamlepingu tähtajast prioriteetsemaks raamlepingu maksumust ja/või selle mahtu. Rakendusüksuse etteheide projekti partnerile seisneb selles, et pakkujate ring oleks võinud olla laiem, kui projekti partner oleks hanketeates märkinud suurema raamlepingu eeldatava maksumuse. Toetuse saaja ega projekti partner ei saa teada, kuidas mõistsid (kumba lepingu tingimust pidasid prioriteetseks) hankemenetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad, kes riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 ei osalenud, kuid kes oleksid võinud seda teha, kui hanketeates oleks märgitud suurem raamlepingu eeldatav maksumus. Rakendusüksus tuvastas, et sama teenuse tellimiseks korraldatud uues suurema raamlepingu eeldatava maksumusega riigihanke nr 247891 osades 4 ja 7 lisandusid uued pakkujad ja pakkujate ring oli erinev. Seetõttu ei saa antud juhul lähtuda ainult sellest, kuidas mõistsid raamlepingu tingimusi projekti partner ning riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 osalenud ettevõtjad. Nii toetuse saaja kui ka projekti partner leiavad, et raamlepingu p 2.3.1 kohaselt oli projekti partneril õigus tellida täiendavat teenust 20% ulatuses lisaks hanketeates märgitud raamlepingu eeldatavale maksumusele. Raamlepingu p 2.3.1 on sõnastatud: Tellijal on õigus täiendavalt sõlmida hankeleping Raamlepingu pooleks oleva vabalt valitud pakkujaga eeldusel, et sõlmitud hankelepingud ei rahulda veovajadust ja nende hankelepingute kogumaksumus ei ületa 20% kogu Raamlepingu maksumusest ja iga sellise hankelepingu maksumus on väiksem kui riigihanke piirmäär (RHS § 30 lg 8). RHS § 30 lg 8 ega raamlepingu p 2.3.1 ei reguleeri raamlepingu eeldatava ega maksimaalse maksumuse määramist. Seda teeb RHS § 23 lg 4, mille kohaselt on raamlepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks raamlepingu kehtivusaja jooksul raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus. Seega peab ka RHS § 30 lg 8 ja raamlepingu p 2.3.1 alusel vabalt valitud pakkujaga sõlmitud hankelepingu maksumus olema arvestatud raamlepingu eeldatava ja maksimaalse ning hanketeates märgitud maksumuse sisse. Seetõttu ei saa raamlepingu p 2.3.1 alusel 20% ulatuses tellitava teenuse maksumust hanketeates märgitud raamlepingu eeldatavale maksumusele juurde liita. Rakendusüksus juhib tähelepanu ka asjaolule, et riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raamlepingute maksimaalse kogumaksumuse ületamine ei olnud tingitud RHS § 30 lg-s 8 ja raamlepingu p-s 2.3.1 sätestatud 20% erandi kasutamisest. Riigihanke nr 234101 osas 7 osales hankemenetluses ainult üks pakkuja Ranna Reisid OÜ, kellega projekti partner sõlmis ka ainsa raam- ja hankelepingu. Seega riigihanke nr 234101 osas 7 ei olnud raamlepingu pooleks muid pakkujaid, kelle käest oleks projekti partner saanud tellida teenust 20% ulatuses kogu raamlepingu maksumusest. Riigihanke nr 234101 osas 4 sõlmis projekti partner esimese hankelepingu hankemenetluses majanduslikult soodsaima pakkumuse teinud pakkujaga Ranna Reisid OÜ-ga. Projekti partner ja Ranna Reisid OÜ lõpetasid riigihanke nr 234101 osas 4 sõlmitud hankelepingu poolte kokkuleppel. Toetuse saaja sõlmis riigihanke nr 234101 osas 4 uue hankelepingu pingereas järgmise pakkujaga SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ-ga, kelle käest tellis raamlepingu lõpuni sotsiaaltransporditeenust sõitudeks mandri Eestisse. Seega asendas projekti partner pakkuja Ranna Reisid OÜ pakkujaga SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ. Kuivõrd riigihanke alusdokumendid ei näinud ette võimalust asendada pakkujat, kellega oli sõlmitud esimene hankeleping, ei olnud selline asendus RHS § 123 lg 1 p 5 kohaselt lubatud, isegi mitte raamlepingu p 2.3.1 alusel, sest tegemist ei olnud raamlepingu punktis 2.3.1 kirjeldatud olukorraga. Seetõttu tohtis projekti partner SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ käest tellida teenust ainult 20% ulatuses kogu raamlepingu maksumusest, kuid projekti partner tellis riigihanke nr 234101 osas 4 peaaegu5 kogu teenuse SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ käest. 5 Välja arvatud Ranna Reisid OÜ-le makstud 132,84 eurot. Nii toetuse saaja kui ka projekti partner tuginevad Euroopa Kohtu 14.07.2022 otsusele liidetud kohtuasjades nr C-274/21 ja C-275/21, milles Euroopa Kohus täpsustas 17.06.2021 otsuses kohtuasjas nr C-23/20 Simonsen & Weel A/S antud seisukohta raamlepingu maksimaalse mahu ja/või maksumuse ületamise kohta ning selgitas, et ka raamlepingus on lubatud teha muudatusi, mis ei ole olulised direktiivi 2014/24 artikli 72 lg 1 punkti e tähenduses. Sellest teevad toetuse saaja ja projekti partner järelduse, et teenuste raamlepingu maksimaalset maksumust on võimalik suurendada 10% võrra RHS § 123 lg 1 p 1 alusel. Euroopa Kohus ei ole 14.07.2022 otsuses liidetud kohtuasjades nr C-274/21 ja C-275/21 väljendanud seisukohta, et asjade ja teenuste raamlepingu maksimaalse mahu ja/või maksumuse suurendamist 10% ulatuses saab automaatselt lugeda raamlepingu mitteoluliseks muudatuseks. Direktiivi 2014/24/EL art 72 lg 2 sissejuhatava lauseosa kohaselt võib lepinguid nende kehtivusajal de minimis määral muuta ilma, et oleks vaja kontrollida, kas art 72 lg-s 4 sätestatud (muudatuse olulisuse) tingimused on täidetud. Seega ei tulene direktiivist 2014/24/EL, et art 72 lg 2 muudatus on automaatselt ebaoluline, vaid, et muudatuse olulisust ei ole vaja kontrollida. Kuivõrd Euroopa Kohus on muid direktiivide sätteid tõlgendanud selliselt, et need teevad lepingute muutmise osas raamlepingute puhul erisuse, ei saa eeldada, et raamlepingute puhul oleks RHS § 123 lg 1 p 1 kohaldatav ilma muudatuse olulisust hindamata. Rakendusüksus on aga otsuse punktis 1.3 muudatuse olulisust hinnanud ja jõudnud järeldusele, et riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute maksimaalsete maksumuste ületamised kujutavad endast raam- ja hankelepingute olulist muudatust RHS § 123 lg 2 p-de 1 ja 3 tähenduses, sest täiendava teenuse tellimine ning selle tõttu raam- ja hankelepingute maksimaalse kogumaksumuse ületamine oli märkimisväärne (osas 4 oli ületus 22% ja osas 7 oli ületus 166%). Kui toetuse saaja ja projekti partner pidasid 16.01.2023 vastuses silmas seda, et rakendusüksus peaks tellitud teenuse tükeldama ja lugema tellitud teenuse 10% ulatuses raamlepingu maksimaalsest maksumusest õiguspäraselt tellituks, siis selgitab rakendusüksus, et selline raam- ja hankelepingu muudatuse väärtuse tükeldamine maksumusest lähtudes ei ole võimalik. See tähendab, et kui lepingu muudatuse väärtus ületab RHS § 123 lg 1 p-s 1 sätestatud piirmäära, loetakse kogu muudatus ebaseaduslikuks ja ühte raam- või hankelepingu muudatust ei saa tükeldada selliselt, et 10% sellest on ikkagi õiguspäraselt tellitud. Rakendusüksuse etteheide projekti partnerile seisneb selles, et hanketeates märgitud raamlepingu eeldatava maksumuse ületamisega muutis projekti partner õigusvastaselt riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepinguid. Ühendmääruse § 227 kohaselt peab rakendusüksus finantskorrektsiooni kohaldama nii esialgsele raam- ja hankelepingule kui ka nende õigusvastasele muudatusele. Kuivõrd riigihanke nr 234101 osas 4 jäi muudatuse väärtus alla 50% algse raamlepingu maksumusest, kohaldab rakendusüksus kõikidele riigihanke nr 234101 osa 4 kuludele 25%-list finantskorrektsiooni määra, sõltumata sellest, kas tegemist on esialgse raamlepinguga või selle muudatusega. Seega RHS § 123 lg 1 p 1 alusel väidetavalt lubatud 10%-line raamlepingu muudatus, millele toetuse saaja ja projekti partner tuginevad, ei mõjutaks riigihanke nr 234101 osas 4 kohaldatavat finantskorrektsiooni määra ega summat. Riigihanke nr 234101 osas 7 sõlmis projekti partner ainsa raam- ja hankelepingu Ranna Reisid OÜ-ga. Muid lepinguid peale nende kahe lepingu projekti partner riigihanke nr 234101 osas 7 ei sõlminud. Seega ületas projekti partner riigihanke nr 234101 osas 7 Ranna Reisid OÜ-ga sõlmitud raam- ja hankelepingu maksimaalset kogumaksumust, mis antud juhul kattuvad. Kuivõrd ületus puudutas ühte hankelepingut, mille maksimaalset kogumaksumust projekti partner ületas 166% võrra, ei saa ühte hankelepingu muudatust tükeldada selliselt, et tellitud 166%-st saaks teenuse 10% ulatuses lugeda ikkagi õiguspäraselt tellituks. Toetuse saaja leiab, et raamlepingule saab finantskorrektsiooni kohaldada üksnes ühendmääruse § 227 lg 1 alusel ning ühendmääruse § 227 lg-d 2 ja 3 ei ole raamlepingute puhul asjakohased. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse § 227 lg-te 2 ja 3 puhul ei ole tegemist eraldiseisvate sätetega, mida saaks kohaldada ilma ühendmääruse § 227 lg 1 kohaldamata ehk tegemist on lg 1 täiendavate sätetega. Kui raamlepingu muutmisega seotud rikkumine vastab lg-s 1 toodud eeldustele ja muudatusele on omistatav rahaline väärtus, rakendatakse raamlepingu algsele maksumusele lg-s 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra (25%) ning lisaks sellele ka raamlepingu muudatuse väärtusele lg-s 2 või lg-s 3 toodud finantskorrektsiooni määra (25% või 100%). Kui ühendmääruse § 227 lõikest 1 tulenevad eeldused ei ole täidetud, ei saa kohaldada ka lg 2 ega lg 3. Eeltoodust tulenevalt tuleb raamlepingu muudatuse puhul tõlgendada ühendmääruse § 227 lõikeid 1, 2 ja 3 eesmärgipäraselt, s.t selliselt, et lg-tes 2 ja 3 nimetatud mõiste „hankeleping“ all tuleb ühtlasi mõista ka raamlepingut. Samamoodi kohaldub RHS § 123 raamlepingutele, kuigi nimetatud paragrahv käsitleb ainult hankelepinguga seotud muudatusi. Arvestades siinkohal ka asjaoluga, et raamlepingu maksumus kujuneb selle alusel sõlmitud hankelepingute maksumusest ning antud juhul tulenevad riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raamlepingute maksumuste ületused nende alusel sõlmitud ühe hankelepingu maksumuse ületamisest6, ei saa rakendusüksus kuidagi nõustuda toetuse saaja seisukohaga, et ühendmääruse § 227 lg-d 2 ja 3 ei ole raamlepingute puhul asjakohased. 2.2. Projekti partneri arvamus ja vastuväited Projekti partner selgitas, et tema ja toetuse saaja vahel sõlmitud koostöölepingu kohaselt oli projekti maksimaalne abikõlblik kogukulu 644 339,13 eurot (toetus ja omafinantseering) ning projekti tegelik kogukulu oli 498 361,01 eurot. Seega on projekti partner projekti eelarvest kinni pidanud. Rakendusüksus selgitab, et projekti partnerile projekti raames hüvitatav maksimaalne abikõlblik kogukulu ja riigihanke nr 234101 maksimaalne kogumaksumus on erinevad asjad. Asjaolu, et projekti partner ei ole ületanud projekti abikõlblikku kogumaksumust, ei tähenda, et projekti partner on automaatselt järginud ka RHS-i. Projekti partner leiab, et ta on majanduslikust ja soodsaima hinna põhimõttest lähtuvalt käitunud korrektselt, sest igasugune uus hange on näidanud praegu turul toimuvaid hinnatõusude muudatusi ning on selge, et uue hanke korraldamisel oleks tulnud teenuse eest rohkem maksta. Seda toetab ka RHS § 3 punkt 5, mille kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Esiteks viitab rakendusüksus siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2018 otsusele haldusasjas nr 3-18-657, mille punktis 14 on kohus selgitanud, et hankija rahaliste vahendite säästliku kasutamise eesmärk ei ole iseenesest kaalukam teistest riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest (nt läbipaistvus ja kontrollitavus ning võrdne kohtlemine). Seega ei saa raam- ja hankelepingu õigusvastast muutmist õigustada hankija rahaliste vahendite säästliku ning otstarbeka kasutamise üldpõhimõttega. Teiseks on projekti partner 16.01.2023 vastuses välja toonud ja rakendusüksus on riigihangete registrist kontrollinud, et uues 2022. aastal korraldatud riigihanke nr 247891 osas 7 muutus odavamaks ka eduka pakkuja pakkumuse maksumus. Seetõttu ei vasta tõele projekti partneri väide, et igasugune uus riigihange on näidanud hinnatõusu. Osas 7 edukate pakkujate pakkumuste maksumused Aasta Riigihanke viitenumber Osa 7 teenuskilomeeter, sõidualustustasu, €/km € 2021 234101 1,0 5,0 2022 247891 0,75 0 6 Riigihanke nr 234101 osas 4 ületas projekti partner SIINORITE TRANSPORTTEENUS OÜ-ga sõlmitud hankelepingu maksimaalset kogumaksumust ja riigihanke nr 234101 osas 7 ületas projekti partner ainsat Ranna Reisid OÜ-ga sõlmitud hankelepingu maksimaalset kogumaksumust. Projekti partner selgitas, et edukas pakkuja uues riigihanke nr 247891 osas 7 pakkus kogemata sellist hinda, sest arvas ekslikult, et hinnale lisandub käibemaks. Riigihanke nr 247891 osas 7 edukas pakkuja soovis projekti partneri sõnul riigihankest koheselt loobuda, kuid teatud tingimustest tulenevalt osutab siiski teenust riigihankes pakutud hindadega. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et isegi, kui liita teenuskilomeetri maksumusele 0,75 eurot juurde käibemaks 20%, on tulemuseks 0,90 eurot, mis oleks ikkagi odavam kui riigihanke nr 234101 osas 7 eduka pakkuja pakutud teenuskilomeetri maksumus 1,0 eurot (km-ga). Kui aga sõidualustustasule 0 eurot liita juurde käibemaks, on tulemuseks ikkagi 0 eurot. Riigihanke nr 234101 osas 7 oli eduka pakkuja pakutud sõidualustustasu 5 eurot. Seega muutus uue riigihanke nr 247891 osas 7 sotsiaaltransporditeenuse hind odavamaks. Projekti partner väidab, et kui ta oleks korraldanud uue hanke teenuse tellimiseks osas, mis ületas raamlepingute eeldatavat maksumust, oleks uuel riigihankel väga suure tõenäosusega osalenud samad pakkujad, sest kõigil kolmel valla poolt korraldatud hankel on osalenud samad isikud. Projekti partner on seisukohal, et osalejate hulk oleks jäänud samaks. Projekti partner vaatleb pakkujate ringi riigihangetes tervikuna, kuid kuivõrd riigihanked nr 218300, 234101 ja 247891 olid jaotatud osadeks, tuleb ka pakkujate ringi vaadata riigihanke osade kaupa. Ka finantskorrektsiooni kohaldab rakendusüksus üksnes rikkumisega seotud riigihanke osale. Pakkujad riigihanke osas „sotsiaaltransporditeenus sõitudeks mandri Eestisse“ Riigihanke 218300 osa 6 Riigihanke 234101 osa 4 Riigihanke 247891 osa 4 (2020. a) (2021. a) (2022. a) MTÜ Saare Taksotellimiskeskus MTÜ Saare MTÜ Takso Arensburg Taksotellimiskeskus Arvi Hallik AS GoBus Arvi Hallik Siinorite Transportteenus OÜ Siinorite Transportteenus Siinorite Transportteenus OÜ OÜ RN Teenused OÜ Pakkujad riigihanke osas 7 „sotsiaaltransporditeenus Lümanda piirkonna klientidele7“ Riigihanke 234101 osa 7 Riigihanke 247891 osa 7 MTÜ Takso Arensburg Ranna Reisid OÜ Ranna Reisid OÜ RN Liinid OÜ Seega on uues 2022. aastal sotsiaaltransporditeenuse tellimiseks korraldatud riigihanke nr 247891 osades 4 ja 7 muutunud pakkujate ring laiemaks võrreldes riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 osalenud pakkujate ringiga. Mistõttu ei saa rakendusüksus nõustuda projekti partneri seisukohaga, et suure tõenäosusega oleks pakkujate ring olnud sama ka uuel riigihankel, mille projekti partner oleks pidanud korraldama teenuse tellimiseks osas, mis ületas riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 sõlmitud raam- ja hankelepingute eeldatavat kogumaksumust. Kokkuvõttes jääb rakendusüksus oma seisukoha juurde, et esineb põhjendatud oht, et riigihanke nr 234101 osades 4 ja 7 omab hanketeates märgitud raamlepingute maksimaalse kogumaksumuse ületamine rahalist mõju Euroopa Liidu eelarvele. 7 Kuivõrd 2020. a riigihanke nr 218300 osade jaotus ei ole üks-ühele sama riigihanke nr 234101 osade jaotusega, ei ole riigihankes nr 218300 võimalik eraldi välja tuua pakkujate ringi Lümanda piirkonna teenusele. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 35 750,49 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 30 387,93 eurot ja omafinantseering 5 362,56 eurot; 2. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ mitteabikõlbliku kulu 35 750,49 euro võrra; 3. vähendada kuludokumentides tunnusega 857 ja 860 riigihankega nr 234101 seotud abikõlblikku kulu kokku 5 745,44 euro võrra; 4. nõuda Sotsiaalministeeriumilt tagasi kuludokumentide tunnusega 421, 423, 451, 454, 480, 483, 512, 515, 555, 558, 583, 586, 615, 618, 646, 649, 686, 689, 746, 749, 824 ja 827 alusel väljamakstud toetus kokku summas 25 504,31 eurot; 5. tasaarveldada osaliselt tagasinõutav toetus menetluses olevate kuludokumentidega tunnusega 854, 855, 856, 857, 858 ja 859 ning vähendada nende alusel väljamakstavat toetust kokku 19 976,08 euro võrra; 6. Sotsiaalministeeriumil kanda 60 kalendripäeva jooksul alates käesoleva otsuse kehtima hakkamise päevast tagasinõutav toetus summas 5 528,23 eurot Rahandusministeeriumi pangakontole SEB Pank – a/a EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X) või Swedbank – a/a EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X) või LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) viitenumbriga 2800082912. Selgituseks märkida projekti number ja otsuse number. Otsuse peale on õigus esitada vaie Riigi Tugiteenuste Keskusele STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning käskkirja lisa punkti 7.8.2 alusel 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected]  Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 25.04.2023 nr 11.4-9/23/1558-1 Suur-Ameerika tn 1 10122, Harju maakond, Tallinn Projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ abikõlblike kulude eelarve vähendamine Riigi Tugiteenuste Keskus teavitab, et tegi 10.03.2023 Sotsiaalministeeriumile finantskorrektsiooni otsuse nr 11.4-9/23/455, millega luges projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ (projekti nr 2014-2020.2.02.18-0129) raames mitteabikõlblikuks kuluks 35 750,49 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 30 387,93 eurot ja omafinantseering 5 362,56 eurot. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 47 lg 2 kohaselt peab Sotsiaalministeerium vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.03.2023 finantskorrektsiooni otsusele vähendama sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ abikõlblike kulude eelarvet 35 750,49 euro võrra. Ühtlasi juhime tähelepanu, et vaide esitamine ei peata finantskorrektsiooni otsusega pandud kohustuse täitmise tähtaega ja otsuse resolutsiooni punkti 6 kohaselt peab Sotsiaalministeerium tagastama mitteabikõlblikuks osutunud toetuse summas 5 528,23 eurot hiljemalt 09.05.2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Uusen talituse juhataja Lisa: 10.03.2023 finantskorrektsiooni otsus nr 11.4-9/23/455 Kristel Kivijärv 663 1417 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340