Tagasiside

Saatja: SOS Lasteküla Eesti Ühing <[email protected]> Saadetud: 26.04.2023 15:10 Adressaat: <"SM Info"> Teema: Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse tagasisidestamine. Manused: VTK_sisend_Sotsiaalministeeriumiel_26_04_23.asice Tere Edastame Teile SOS Lasteküla Eesti Ühingu poolt dokumendi. -- Gerly Leit sekretär [email protected] Sotsiaalministeerium Teie: 21.03.2023 nr 1.2-1/1246-1 Suur-Ameerika 1 Meie: 26.03.2023 nr 1-8/579-1 10122 Tallinn Lugupeeud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Tänan Teid kaasamise eest Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse tagasisidestamisse. SOS Lasteküla Eesti Ühing hindab kõrgelt asjaolu, et üsna pikalt arutelu all olnud ja vananevad õigusaktid saavad lähitulevikus uuendatud. Leiame, et väljatöötamise kavatsuses kajastuvad lahendused ühtlustavad teenuse osutamiseks vajalikke nõudeid ning loovad asendushoolduses selgema pildi erinevate peresarnase hoolduse mudelite kohta. Lisaks sellele pakuvad nimetatud lahendused võimalusi uute teenuste arendamiseks ning loovad selgemad kriteeriumid teenuseosutajate ettevalmistamiseks, toetamiseks ning tagasisidestamiseks. SOS Lasteküla Eesti Ühing on olnud riigile pilootprojekti raames koostööpartneriks kriisihoolduspere teenuse korral- damisel, mistõttu on meie arvates teretulnud vastava eriregulatsiooni sisseviimine Sotsiaal- hoolekande seadusesse. Peame samuti tunnistama, et meie poolt antud sisend jääb mõne lahenduse puhul üldiseks, sest vastavalt VTK- kirjeldatule saavad meie täna üleskerkinud küsi- mused vastuse seaduseelnõu loomise etapis. Meiepoolsed, sisendina mõeldud küsimused ja ettepanekud, on alljärgnevad: 1. VTK lk.17 on kirjas, et kutselise hoolduspere süsteemiga liidetakse ka praegu asutusepõhise hoolduse regulatsiooni all asuvad perekodud, kus teenust osutab oma kodus 1 – 2 perevanemat. VTK-st ei selgu sõnapaari “oma kodu” täpsem tähendus ehk kas üüripinnal või tugiteenuseid osutava organisatsiooni poolt pakutaval elamispinnal perekoduteenuse pakku- mine 1 – 2 perevanemaga vajab tulevikus teistsugust tegevusluba või mitte. 2. Väljatöötamise kavatsuse, edaspidi VTK lk. 18 räägib tegevusloa vajadusest kutselise hool- duspere puhul, kui teenust osutab juriidiline isik. Dokumendist ei selgu, kas tegevusloa ko- hustus ja võimalus laienevad ka füüsilisele isikule või tema perele. 3. Täna osutab SOS Lasteküla Eesti Ühing peaasjalikult asendushooldusteenust 1 - 2 perevanemaga perekodus. Kui uue seaduse valguses on see käsiteldav kutselise hool- dusperena, siis tähendab see meie jaoks täiesti uut lähenemist, mis nõuab väga pikka üleminekuaega. VTK´st ei selgu, milline on muudatuste rakendumise mõju tänastele teenuseosutajatele ning kui pikk üleminekuaeg vajaminevate muutuste läbiviimiseks an- takse. 4. VTK kohaselt värbab kutselise hoolduspere n.ö. tulevane tugiorganisatsioon, mille koos- seisus tulevane kutseline hoolduspere hakkab teenust pakkuma. Tekkib küsimus, kuidas lahendatakse olukord, kus SKA ja tugiorganisatsioon jäävad pere sobivuse osas eriar- vamusele. 5. Tänane praktika näitab, et erinevate teenusevormide hinnad on erinevad ja need kehtestab täna teenust pakkuv organisatsioon. Kuidas see sobitub kutselise hooldusperede puhul osalise tugiteenuse rahastamise ja kulude katmisega SKA kaudu? 6. Teeme ettepaneku viia väljatöötamise kavatsusse relevantne statistika, mis näitaks kuidas täna lapsed erinevate teenuste vormide vahel liiguvad. Näiteks: kui palju hooldusperest liigub asenduskodusse ja perekodusse või vastupidi. 7. VTK´s tuuakse välja, et SKA korraldab kutseliste hooldusperede värbamist, hindamist, ettevalmistamist ja järelevalvet. Lisaks on SKA ülesanne osaline tugiteenuse rahastamine ja koolituse kulude katmine. Kuidas ja kes hindab SKA nende eesmärkide täitmist, pakutavat kvaliteeti ja vahendite efektiivset kasutamist? Seniks kuni see on reguleerimata ja asendushooldusteenuse pakkujatele arusaamatu ei ole võimalik sisulist teenust arendada. 8. Meie arvates võiks kutselise hoolduspere hindamiseks SKA pigem välja töötada ühise pro- grammi ja hindamise juhendi ning hoolduspere hindamise saaksid läbi viia asendushool- dusteenuse tegevusloaga (nagu kirjeldab VTK) organisatsioonid. See kiirendaks värbamist, vähendaks sellele kuluvat aega, lihtsutaks arusaama tegelikust kutselise hoolduspere tööst. Meid kaudselt puudutavad VTK´s käsitletud küsimused ja ettepanekud: 9. Kindlasti nõustume sellega, et peredes eestkostel viibinud noored jäävad ebavõrdsesse seisu iseseisvumise etapis saadava toe osas, sest järelhooldusteenuse osutamine eestkostelt lahkuvatele õppivatele noortele ei ole KOV´ile kohustuslik ning KOV´ide praktika nende noorte toetamisel on erinev. 10. Praegune projekti- ja hankepõhine süsteem perede toetamiseks peab olema kindlam ja jä- tkusuutlikum. 11. Eestkosteperede toetamine, ülevaade eestkoste peredest ja nö KOV´i seire perede üle on mõistlik ning eestkostjate toetamine lapse kasvatamisel on vajalik. Kuna suure osa eestkos- tel viibivatest lastest kasvavad vanaemade hoole all, siis üha rohkem jõuavad vanaemad (lastekaitsjate jagatud informatsioon) KOV´i liiga hilja ehk teismelise lapselapse kasvatamisel esineb juba suuremaid muresid ning on olnud kogemusi, kus vanaemad/vanaisad jõuavad KOV´i juba sooviga eestkostest loobuda (kiire paigutus asenduskodusse). Seega on hea kui ülevaade peres kasvavatest lastest on parem ning võimalik oleks probleeme ennetada. KOV´ides tähendaks see ilmselt ka lisa inimressurssi vajadust. 12. Laste asutusse suunamine tuleb muuta kontrollitumaks ning luua selleks täiendavad me- hhanismid. Tuginedes oma kogemustele oleme selle võimaliku muudatuse osas suhelnud mitme KOV´i lastekaitsespetsialistiga ning antud võimalik muudatus tekitab enim küsimusi. Mitmeid leiavad, et see ei ole korralduslikult võimalik. Ühtlasi tekitab küsimusi see, et kui seadusest tulenevalt on KOV´i kohustus korraldada asendushooldusteenust ning kui laps on perest eraldatud ning KOV määratud eestkostjaks (seaduslik esindaja), siis ei saa KOV sea- dusest tulenevaid kohustusi täita ilma SKA´ga kooskõlastamata. Esmaselt tuleks tegeleda sellega miks (võimalikud probleemid on dokumendis juba kirjeldatud) on hooldusperedesse suunamine vähenenud, mitte muuta süsteemi keerulisemaks ja aeganõudvamaks st panna lapsi ootele. 13. VTK´s toodud ettepanekule peaks KOV lisaks oma praegusele ülesandele asendushool- dusteenuse korraldajana panustama aktiivselt kohalikul tasandil hooldusperede leidmisse. KOV´i ülesandeks asendushooldusteenuse korraldajana jääb jätkuvalt oma piirkonna lastele perepõhise asendushoolduse võimaluste tagamine, muu hulgas perepõhise hoolduse pak- kujate aktiivne otsimine. Täna tegeleb hooldusperede otsimise ja koolitamisega SKA. Kui täiendav ülesanne selles osas tuleks ka KOV´ile, siis oleks vaja selgemalt välja tuua kum- magi asutuse rollid hooldusperede leidmise, koolitamise ja hindamise osas. Milline on KOV´i roll peale võimaliku hoolduspere „leidmise“? Sellest sõltub ka meie kui teenusepakkuja tegevuse kujundamine. 14. Arvestades, et lapsendaja- ja hooldusperede hindamisega tegeleb SKA, tuleks kaaluda ka eestkoste määramise protsessis SKA kaasamist neil juhtudel, kui eestkostjaks soovib saada endine lapse hoolduspere või kui eestkostjaks soovib saada perekond, kes ei oma lapsega eelnevat lähedast kontakti. Kuigi TsMS § 198 lõige 3 võimaldab seda ka praegu, ei ole see levinud praktika ega kohustus. Selle muudatuse ettepanek ja vajadus jääb segaseks. Millist kasu antud muudatus tooks ja mis on selle mitte muutmisel nö siis miinuseks. Ehk mis võib juhtuda, kui ei kaasa eestkoste määramisel SKA´d? Leiame, et iga lisanduva kohustuse osas (kellegi kaasamine vms) peab olema põhjendatud vajadus ning ei tohiks muuta eestkoste määramise või muud protsessi keerulisemaks. Meie puhul võib eeldada, et nn ajutiste pai- gutuste hulk suureneb. SOS Lasteküla Eesti Ühing on valmis ka edaspidi andma omapoolse panuse asendushool- duse korraldamise õiguloome arendamisse. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Oro Tegevdirektor