Aruande edastamine

Saatja: SA EPI Fond <[email protected]> Saadetud: 26.04.2023 13:52 Adressaat: <"SM Info">; Tmssepp <[email protected]>; <"Lili Tiri"> Teema: Eesti Puuetega Inimeste Fondi asutajaõiguste aruanne 2022 Manused: Asutajaõiguste aruanne Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond.asice Tere Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fondi asutajaõiguste aruanne on manuses. Parimat Eero Kiipli Juhataja SA Eesti Puuetega Inimeste Fond Tel: 56496102 -- Eero Kiipli SA EPI Fond juhataja 56496102 www.epifond.ee Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (reg. kood 9000145) Eesti Puuetega Inimeste Fond i (edaspidi EPIFond) asutajaks oli Vabariigi Valitsus. Fondi põhikiri ja nõukogu koos s eis kinnitati 7.aprillil 1994.a. valitsuse määrusega nr.129 ja registreeriti Tallinna Linnavalitsuses 4.mail 1994.a. Vastavalt põhikirja 4.punktile oli Fond riigi eelarveväline ja Fondi riiklike vahendite allikaks olid eraldised hasartmängumaksust. Valitsuse 4.veebruari 1997.a. korraldusega nr.117-k kujundati EPI Fond ümber sihtasutuseks nimega Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond. Asutaja õiguste teostajaks määrati Sotsiaalministeerium. EPIFond on riigi tööriist valdkonna õiglasel ja võrgustikku kaasaval rahastamisel . EPIFond i nõukogu s kujundatakse valdkonna rahastuspõhimõtted ning strateegilised suunad. EPIFondi nõukogu on hästi tasakaalustatud ning seal on võrdväärselt esindatud nii riigi , kui kolmanda sektori esindajad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et EPIFondi tegevuse ja valdkonna finantseerimise põhimõtete tulemusena on Eestis olemas oluliselt laialdasem puuetega inimeste võrgustik, kui samast situatsioonist alustanud naaberriikidel. Tänu erinevate puudeli ikide esindatusele on ühiskonnas tehtud olulisi otsuseid, mille tulemusena inimeste elukvaliteet on paranenud ning riik on kokku hoidnud suures mahus rahalisi vahendeid. Puuetega inimeste valdkonnas on ennetusele suunatud kulud suurusjärgu võrra väiksemad hoolduskuludest. Näitena võib tuua harvikhaigusena esineva hemofiilia. Kui eelnevalt oli hemofiilia haigete ennustatav eluiga maksimaalselt kolmekümne aasta lähedal, ning enamasti inimesed jäid ratastooli ning vajasid intensiivset hooldamist , siis tänaseks saavad hemofiilia haiged inimesed osaleda ühiskonnaelus ning teha isegi tipptasemel sporti. Seda see tõttu, et Eesti Hemofiiliaühing teeb järjepidevat selgitustööd noorte hulgas preparaadi manustamise vajalikkuse kohta, teeb koostööd eriala arstidega, selgitab vajadusi Tervisekassale jne. Sarnaseid näiteid võib tuua nii l Eesti Diabeedi Liidu , Eesti Fenüülketonuuria Ühingu ning enamuse 48 puuetega inimese organisatsiooni kohta, keda EPIFond rahastab. Valdkond kokku koosneb EPI Kojast, kui üleriigilisest katusorganisatsioonist , 33 puudespetsiifilisest üleriigilisest liidust ning 15 maakondlikust puuetega inimeste kojast. Ne ist paljud on vastava puudeliigi või maakonna erinevate organisatsioonide jaoks katusorganisatsioonid , mille alla koondub kokku üle 200 organisatsiooni. Puuetega inimeste osakaal ühiskonnas kahjuks suureneb, samuti on lisandunud ka erinevaid puudespetsiifilisi organisatsioone. Selle tulemusena lõpuks konkreetsetele organisatsioonidele jaotatavad finantsvõimalused jäävad aasta-aastalt k esise maks ning ei käi kaasas elukalliduse tõusuga . EPI Fondi roll valdkonna rahastamisel on olnud neutraalse ja objektiivse rahastuse tagamine organisatsioonidele, kes tihti võivad ja vahest ka peavad olema kriitilised riigi otsuste või ühiskonna arengute suhtes. Tänu EPI Fondi rahastusele saavad ühingud anda objektiivset tagasiside t riigile. On kaalutud ka teistsuguseid organisatsioonide rahastusviise, näiteks otsetoetused ministeeriumist või kollektiivsele jagamisele suunatud toetused läbi katusorganisatsiooni , kuid enamasti põrkuvad need lahendused mitmele alusprobleemile: Organisatsioonil on vajadusel enda otserahastajat (ministeeriumi) keeruline kritiseerida, eriti kui sellega kaasnevad poliitilised järelmid. Valdkonnas tegutsemine eeldab organisatsioonide koostööd. Kui rahastus liigub vahetult läbi katusorganisatsiooni (EPI Koja), on oht, et senise koostöövaimu asemel tekib omavaheline konkurents , tõuseb subjektiivsete otsuste tegemise risk . EPI Koja esindajate kaasamine otsustusprotsessi tõstab võrgustiku usaldusväärsust rahastuse õiglase jaotamise osas . A rvestada tuleb a dministratiiv se suutlik k us ega – väikesed ühingud ei suuda projektide kirjutamises võistelda suurte organisatsioonidega, kus on palgaline administreerimine. Ka on huvikaitse ja koolituse teemadel kuluefektiivsem, kui seda tehakse ühiselt EPI Koja koordineerimisel. Ministeeriumi või mõne teise riikliku ametkonna kaudu finantseerimine võib tähendada oluliselt suurema inim- ja finantsressursi vajadust. EPI Fondis on ainult 1 palgaline töötaja, nõukogu teeb oma tööd ühiskondlikus korras ja tasuta. EPI Fondi nõukogus on esindatud nii riigi kui kolmanda sektori esindajad. Nõukogus toimuvad sisulised arutelud, mille käigus otsitakse strateegilisi suund i ning tehakse valdkonna arengu seisukohast olulisi rahastusotsuseid. EPI Fond näeb endiselt endal rolli valdkonna kaalutletu d ja õiglase rahastajana , kes tasakaalustab võrgustiku vajadusi riiklike finantseerimise võimalustega . Mitte vähem oluline kui eelpool öeldu , on ka see, et EPI Fondi poolne toetus on taganud organisatsioonidele võime kaasata oma tegevusse lisaraha. Kui EPI Fond jagas 2023 . aastal toetusi ca 1 200 000 euro t, siis organisatsioonid kaasasid annetuste ja teenuste osutamiste, projektide ja muu majandustegevuse abil täiendavalt kaks korda rohkem raha. Loomulikult on selles edukamad suuremad organisatsioonid , nagu näiteks Eesti Vähiliit või Eesti Pimedate Liit ja teised , kui väikesed ühingud. EPI Fond on olnud seisukohal, et võrgustiku organisatsioonidega annetuste korjamisel ei konkureerita. Oluline on ka see, et EPI Fond riigi sihtasutusena ei taha luua puudega inimeste suhtes üldist haletsust vajavat kuvandit, mis ei kajasta inimeste elusid ja ühiskonda objektiivselt. Küll aga oleme olnud edukad annetuste kogujad puuetega inimeste spetsiifiliste haridus - ja arengukampaaniate korraldamisel. S eisukoht sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta; Hinnang sihtasutuse tegevusele Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond täidab oma põhikirjalisi eesmärke ning on oma tegevuse tulemusena taganud puuetega inimeste valdkonna stabiilse arengu. Esindusorganisatsioonid on kaasarääkijad ühiskonnaprotsessides ning osalevad oma võimetele vastavalt valdkonna poliitikate kujundamises. Puuetega inimeste võimalused ühiskonna elus osaleda on avardunud. Puuetega inimeste huvikaitse põhiline kompetents ja suutlikus on Eesti Puuetega Inimeste Kojas. 202 2 aastal EPI Fondist suurimat finantstoetust saanud Eesti Puuetega Inimeste Koda on valdkonna eestkõnelejana panustanud kodanikuühiskonna arengusse. Tegevuseesmärkide saavutamise analüüs Sihtasutuse tegevuse põhieesmärgiks on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ning soodustada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning nendele võrdsete võimaluste loomist hariduse, töö, eluaseme ja muu vajaliku omandamisel. 202 2 aastal toetati valdkonda 1 227 371,50 euro ulatuses. Selle hulgas 90 796,00 eurot psüühikahäiretega inimestele suunatud tugigruppide. SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi halduskulud e eelarve aastal 202 2 oli 42 000 eurot . Aastal 202 2 jätk ati SA Eesti Puuetega Inimeste Fond koostööleping uga LHV pangaga. Läbi LHV koostööleppe on kogutud üle kaheksa tuhande euro. EPI Fondi poolt väljatöötatud ja pikaajaliselt rakendatud rahastamistingimus ed on taga n ud puuetega inimeste esindusorganisatsioonide läbipaistva rahastamise. Taotluste rahuldamisel võetakse arvesse kuute komponenti: esindusorganisatsiooni liikmesorganisatsioonide hulka, füüsiliste liikmete arvu, keda organisatsioon esindab, omatulu teenimise võimekust, kaasatuse määra, informatsiooni jagamise võimekust kodulehel ning baasnivood. Et tagada valdkonna rahastuse läbipaistvus ja andmete analüüsi võimekus rahastatavate puuetega inimeste organisatsioonide kaupa , on fond arendanud välja ja võtnud kasutusele avalik u statistikamooduli, mis on oluliselt lihtsustanud organisatsioonidel avalduste esitamist ja aruandlust ja taganud hea ülevaate erinevate organisatsioonide rahastusest. Moodul on leitav aadressilt: https://taotlused.epifond.ee/seaded/graafikud/ Aasta jooksul t oimusid intensiivsed läbirääkimised Sotsiaalministeeriumi ga võrgustiku uue rahastusperioodi finantsvahendite ning jaotuspõhimõtete üle. Selle raames toimus ka õppevisiit Norra Kuningriiki. Õ p pevisiidil selgus, et ka Norras on kasutusele võetud Eestile sarnane jaotusmudel , kuigi oluliselt hiljem, kui Eestis ( aastast 2014 ). Eesti on sellist rahastusskeemi kasutanud juba aastast 2008. Hilisemalt on seda modifitseeritud seoses arengutega ühiskonnaelus. Strateegilise partnerluse periood Sotsiaalministeeriumiga lõppes 2022 aastal. Ministri poolt on otsustuskorras eraldatud toetus uueks perioodiks ( 2023 – 2025 ) kokku 4 400 000 eurot, mis on Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud alljärgnevalt: aastal 2023 rahastatakse puuetega inimeste ja psüühikahäiretega inimeste huvikaitse organisatsioone 1 400 000 euro ulatuses, a astal 2024 rahastatakse 1 500 000 euro ulatuses ning 2026 rahastatakse 1 500 000 euro ulatuses. ( Tervise- ja tööministri ning sotsiaalkaitseministri 30.01.2023 käskkirjaga nr 14 „Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta eelarve toetuste loetelud“, 02.02.2022 käskkirjaga nr 25 „Vabaühenduste rahalise toetamise komisjoni moodustamine“ moodustatud komisjoni Vabaühenduste rahastuse toetamise komisjoni koosoleku protokoll 06.09.2022). Olulise teemana on tõstatunud puuetega inimeste digioskused. Seda eelkõige ääremaastumise ning füüsiliste teenuste keskustesse koondumise kontekstis. EPIFondi eestvedamisel vaadati teemat Riigikantselei juures toimunud Innosprindi raames. 2023 aastal on planeeritud kahe teemat adresseeriva pilootprojekti käivitamine. Üheks tõsisemaks teemaks, mis vajab lähiajal olulist tähelepanu, on võrgustiku juhtide keskmise vanuse pidev tõus ja motivatsiooni puudumine noorte l selle tööga tegel e da. SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi sisuliste eesmärkide täitmine on esitatud allolevas tabelis: Eesti Puuetega Inimeste Koja võrgustikule tegevustoetuse taotlemisel lähtub EPI Fond EV Valitsuse poolt 15.mail 2001.a. heakskiidetud EV Invapoliitika Üldkontseptsiooni “Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid” 18.reeglist, mille kohaselt peab riik tunnustama, et puuetega inimeste organisatsioonidel on invapoliitika arendamisel oma roll: • vajaduste ja prioriteetide määratlemine • planeerimises osalemine • puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine • ning rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine Alates aastast 2020 mõõdab EPI Fond Sotsiaalministeeriumi strateegilise partnerluse raames rahastatavate puuetega inimeste huvikaitse tegevuste tulemuslikust alljärgnevate näitajate abil. Arvnäitajad (EPIKoda) Aasta 2021 Aasta 2022 1 Aktiivne osalemine valdkonna riiklike ja KOV õigusaktide väljatöötamises ja muutmises (õigusaktide arv, millele on sisendit antud otse või EPIKoja kaudu) 12 26 2 Esindajate osalemine üleriigilistes ja KOV töögruppides, komisjonides, nõukogudes ja ümarlaudadel (regulaarsete töögruppide, komisjonide jt. arv) 40 41 3 Sihtgrupi individuaalne konsulteerimine (suuliselt, kirjalikult ja viipekeeles konsulteeritud inimeste arv) 606 1842 4 Osalemine valdkondlike riigi ja KOV strateegiliste dokumentide, nt arengukavad ja strateegiad, loomisel (dokumentide arv) 2 3 5 Ekspertarvamuste edastamine poliitika rakendajatele jt koostööpartneritele üleriiklikul ja KOV tasandil (esitatud arvamuste arv) 21 33 6 Sihtgrupi teadlikkuse tõstmine ja avaliku arvamuse kujundamine läbi avaliku meedia (meediakajastuste arv) 31 48 7 Kontaktüritused sihtgrupile ja spetsialistidele (korraldatud ürituste nt koolituste, infopäevade arv, infopäevad kuhu kutsutakse esinema jne) 16 31 8 Infomaterjalid sihtgrupile ja spetsialistidele (välja töötatud paber- ja e-materjalide arv (mitte tiraaž)) 11 22 9 Sihtgrupi teadlikkuse tõstmine ja avaliku arvamuse kujundamine läbi omakanalite sh sotsiaalmeedia (kontaktide arv kokku: nt kodulehe külastajate, sotsiaalmeedia kodulehe jälgijate, sotsiaalmeedia grupi või foorumi liikmete arv, ajakirja tiraaž jt omakanalite kontaktide arv) 52 559 80 162 10 organisatsiooni(de) pädevuse arendamine (koolituste, arendustegevuste arv) 1 7 24 11 Oma- ja kaasfinantseeringute näol kaasatud lisaraha (summa eurodes) 1 237 50 0 2 345 524 12 Organisatsiooni eripärast tulenevad näitajad (juhul kui organisatsiooni eripärast tulenevalt on huvikaitse tegevusi, mis eelpool loetletu alla ei mahu, tuua välja tegevus, ühik ja väärtus). Uuringud ja raportid (tk). ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraporti täiendatud ja uuendatud versiooni esitamine ÜROle (1); uuringu Puudega inimeste toimetulek kriisiajal läbiviimine ja raporti koostamine (2); Puuetega inimeste õiguste peatüki koostamine ja esitamine ÜRO-e Eesti inimõiguste olukorra variraportis (UPR - Universal Periodic Review) (3). 2 2 Sihtasutusel ei ole osalusi äriühingutes. Aruande perioodil EPI Fondi puudutavaid erikontrolle läbi viidud ei ole . EPI Fond kontrollib regulaarselt toetuse saajaid ning korraldab ka pistelist kohapealset kontrolli. Pistelist kontrolli teostati 2022 aastal 5 organisatsioonis. EPIFondi k innitatud auditeeritud majandusaasta aruanne ning audiitori otsus on lisatud. EPIFondis ü hinemisi ja jagunemisi 2022 . aastal ei ole toimunud. Sihtasutus on tegutsev ning andme i d sihtasutuse lõpetamise ning vara jaotuse kohta esitada ei ole. M u id olulis i asjaolud või sündmuse i d 2022 . aastal ei ol nud . Nõukogu aruan ne on esitatud tavapärases korras. Nõukogu aruanded on leitavad siit: http://www.epifond.ee/fondist/dokumendid/aruanded/ Ülevaade nõukogu liikmete tasustamise kohta, näidates ära nõukogu liikmete arvu ja nõukogu liikmetele ja esimehele makstud tasu kokku ja iga liikme kohta eraldi (sealhulgas eraldi ka nõukogu organite tegevuses osalemise eest makstud tasud), andes seejuures ülevaate nõukogu liikme osalemisest nõukogu koosolekutel ja nõukogu organite tegevuses; EPI Fondil on 6- liikmeline sotsiaalministri käskkirjaga kinnitatud nõukogu. Nõukogu koosneb Sotsiaalministeeriumi (2 liiget), Eesti Puuetega Inimeste Koja (2 liiget), Rahandusministeeriumi (1 liige) ja Tööandjate Keskliidu (1 liige) esindajatest. Nõukokku määratavate EPI Koja liikmete kohta teeb sotsiaalministrile ettepaneku EPI Koda. Fondi põhikirja punkt 4.6 kohaselt võib Nõukogu liikmetele maksta tasu, mille suuruse otsustab sotsiaalminister. Minister Nõukogu määramise käskkirjaga sellist tasu ei kehtestanud ja seetõttu nõukogu liikmetele tasu ei maksta. Samas oleks seda vaja ministeeriumi tasandil kaaluda ja rakendada teiste sihtasutustega võrreldavat poliitikat . Nõukogu kogunes 202 2 . aastal 7 korral. Nõukogu koosoleku protokollid on avalikud ning kõigile kättesaadavad kodulehel: http://www.epifond.ee/fondist/dokumendid/protokollid/ Sihtasutuse jätkamise vajadus EPI Fond näeb endal rolli valdkonna stabiilse rahastajana ja seeläbi turvalisse ja solidaarsesse ühiskonda panustajana. Oma asutamise algusest alates on EPI Fond valdavalt rahastanud puuetega inimeste organisatsioonide tegevust, et selle kaudu toetada puuetega inimeste integreerumist ühiskonda ja suurendada nende sotsiaalset aktiivsust. Fondi asutamisel laekus 49 % hasartmängumaksust Fondi. Hasartmängumaksuseaduse muudatusega 01.02.1996.a likvideeriti seadusega garanteeritud laekumised Fondi ja nüüd tuleb ühiskonnas regulaarselt selgitada puuetega inimeste huvikaitse olulisust ühiskonnas, et Fond saaks piisavalt riiklike vahendeid, et tagada puuetega inimeste võrgustiku jätkusuutlik tegevus ja areng. Alates aastast 2020 on Sotsiaalministeerium olnud SA E PI Fond strateegiliseks partneriks, kes korraldab puuetega inimeste huvikaitse tegevuse rahastamist aastatel 2020-2022 ning loodetavasti jätkab seda ka uuel perioodil aastatel 2023-2025. Sellega seoses on lihtsustunud organisatsioonide toetuste jaotamise ja aruandluse protsess, lisandunud pikem a ajaline perspektiiv ning rõhutatud huvikaitse olulisust. Organisatsioonid hindavad sellesuunalisi arenguid positiivseteks , kuna annab olulise panuse võrgustiku jätkusuutlikkusse. Samuti on oluline , et organisatsioonid saaksid täita EV i nvapoliitika ü ldkontseptsiooni reeg lis 18 p.3 nimetatud rolle: puuetega inimeste vajaduste ja prioriteetide määratlemine ; planeerimises osalemine ; puuetega inimeste elu puudutavate teenuste ja abinõude osutamine ja hindamine ; rahva teadlikkuse tõstmisele ja muutuste elluviimisele kaasaaitamine. EPI Fondi ülesandeks on toetada EPI Koja liikmeorganisatsioonide võimekuse kasvu, kuna neil on kanda „Puuetega inimeste õiguste konventsioon ja fakultatiivprotokollist“ („Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ratifitseerimise seadus“, Vastu võetud 21.03.2012, mis jõustab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee poolt vastu võetud 2006. aasta 13. detsembril New Yorgis Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja millele Eesti Vabariik kirjutas alla 2007. aasta 25. septembril.) tulenevad kohustused. Eesti puuetega inimeste organisatsioonidel on eelpool viidatud konventsiooni ellu rakendamisel oluline roll (artikkel 4 punkt 4). SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on oma tegutsemisaastate jooksul suutnud taga da olulise toe puuetega inimeste valdkonna organisatsioonide stabiilse sse rahastami sse ja valdkonna arengu sse . Arvestades võrgustiku organisatsioonide spetsiifikat ei ole neist paljudel , kes tegutsevad reeglina ühiskondlikel alustel , haldussuutlikkust , mis lubaks edukalt konkureerida projektikonkurssidel kõigi vabaühendustega. Et tagada võrgustikku kuuluvate organisatsioonide jätkusuutlikkus, on samas vaja kaaluda võrgustiku edasist võimestamist, sh rahastuse tõstmist, mis võimaldaks kaasata organisatsioonidesse asjatundjaid (sh tasustatavale tööle). MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2022 aruandeaasta lõpp: 31.12.2022 sihtasutuse nimi: SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND registrikood: 90000145 tänava/talu nimi, Toompuiestee 10 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10137 telefon: +372 6616628, +372 56496102 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.epifond.ee SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 5 Bilanss 5 Tulemiaruanne 6 Rahavoogude aruanne 7 Netovara muutuste aruanne 8 Raamatupidamise aastaaruande lisad 9 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 9 Lisa 2 Raha 10 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Võlad ja ettemaksed 11 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused 11 Lisa 6 Jagatud annetused ja toetused 12 Lisa 7 Mitmesugused tegevuskulud 13 Lisa 8 Tööjõukulud 13 Lisa 9 Seotud osapooled 13 Lisa 10 Sündmused pärast aruandekuupäeva 14 Aruande allkirjad 15 Vandeaudiitori aruanne 16 2 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne 1. Sissejuhatus SA Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond või Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud Sotsiaalministeerium. EPI Fondi otsustusorganiks on nõukogu, kuhu aruande aastal kuulus kuus liiget. Sihtasutuse täidesaatev organ koosnes aruande aastal ühest liikmest – juhatajast. Juhataja juhib ja esindab sihtasutust ning vastutab sihtasutuse tegevuse eest. EPI Fondi eesmärk on rahaliste vahendite kogumise ja eraldamise kaudu toetada ja soodustada puuetega inimeste integreerimist ühiskonda, nende sotsiaalse aktiivsuse suurendamist ning neile võrdsete võimaluste loomist. Läbi püstitatud eesmärkide püüab EPI Fond tagada puuetega inimeste organisatsioonide elujõulisuse ning tagada puuetega inimeste esindatuse seadusloomes ning huvikaitses. Käesoleval aastal toetati puuetega inimeste organisatsioone hasartmängu maksust laekuvatest eelarvelistest vahenditest, Sotsiaalministeeriumi ja EPI Fondi vahelise strateegilise partnerluse raames. Toetuste eesmärgiks on, et võimalikult paljud puuetega inimeste organisatsioonid saaksid teostades puuetega inimeste huvikaitset. Organisatsioonide riikliku toetuse liikumine läbi Fondi annab parema ülevaate ja nägemuse, kuidas riikliku toetust kasutatakse. 1. EPI Fondi eesmärgid aastal 2022 olid järgmised: Läbi viia strateegilise partnerluse taotlusvoorud puudega ja psüühikahäirega inimeste organisatsioonide rahastamiseks perioodil 2020-2022. Läbi selle tagada valdkonna organisatsioonide stabiilne rahastus. Tagada läbi Fondi eraldatud riikliku toetuse kasutamise maksimaalne läbipaistvus ja otstarbekus ning teostada Fondi lepingupartnerite lepingu täitmise kontrolli kohtadel vähemalt 5-s organisatsioonis; Erasektorist finantsvahendite kaasamine puuetega inimeste valdkonna arendamiseks. Inimeste üldise teadlikkuse tõstmine puudega inimeste käekäigust läbi avaliku meedia. 1. EPI Fondi tegevused SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner taotlusvooru „Puudega ning psüühikahäirega inimeste huvikaitse ja võimestamine“ raames. Strateegiline partnerlus sisaldab endas kahte suunda: • Suund 1: puudega inimeste huvikaitse. • Suund 2: psüühikahäirega inimeste huvikaitse välja arendamine ning kogukondade võimestamine. Eesmärkide teostamiseks on Sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fondile eraldatud otsustuse 19.12.2019 nr.11.6-26/0698 alusel toetus kogusummas 3 600 000 eurot, millest aastasse 2022 oli planeeritud 1 200 000 eurot. Tulenevalt 2020 aastal toimunud COVID-19 tulenenud muudatustest kasutati aastal 2022 aastal koondprojekti raames reservi jäetud 2021 aasta summadest 27371,50 eurot, et katta lepingulisi kohustusi. 2022 aastal on EPI Fond saanud Sotsiaalministeeriumi poolt jaotatavast Hasartmängumaksu laekumistest kokku 1 224 101. EPI Fondile toimus 4 kvartaalset laekumist: 1. makse 2. makse 3. makse 4. makse 10.01 07.04 28.06 07.10 300000,00 € 300000,00 € 300000,00 € 300 000,00 € EPI Fond rahastas 2022 aastal 47 puudega inimeste esindus organisatsiooni ja 7 psüühikahäiretega inimestele suunatud projekti. Nende hulgas Eesti Puuetega Inimeste Koda, 31 puudespetsiifilist esindusorganisatsiooni ning 15 maakondlikku puuetega inimeste koda. Lisaks rahastati Hiiumaa puuetega inimeste organisatsioone läbi Hiiumaa Vallavalitsuse taotlusvooru. 3 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne EPIFondi poolt rahastatud Eesti Puuetega Inimeste Koja (edaspidi EPI Koja) koordineeritud tegevused, eesmärgiga luua soodsad tingimused psüühikahäiretega inimeste ja nende lähedasi koondava katusorganisatsiooni sünniks olid edukad. Selle tulemusena on tekkinud Eesti Läbi EPI Fondi 2022. aastaks eraldatud EPI Koja puuetega inimeste organisatsioonide võrgustiku riigipoolse toetuse vahendite kasutamine organisatsioonide lõikes on toodud bilansi ning tulude ja kulude aruandes. Aastal 2022 jätkus koostöö LHV pangaga eraannetuste kogumiseks 2022 aastal toimusid arutelud ning läbirääkimised Sotsiaalministeeriumiga järgmise perioodi puuetega inimeste organisatsioonide rahastamise tingimuste ja põhimõtete üle. Sellega seoses toimus Eesti Puuetega Inimeste Kojaga ühine õppevisiit Norra Kuningriiki. Õppevisiidi käigus uuriti kuidas ja mis alustel on seal korraldatud puuetega inimeste organisatsioonide rahastamine. EPI Fondi juhatus on jätkuvalt järginud nõukogu ja EPI Koja juhatuse seisukohta, et me ei sekku organisatsioonide siseprobleemidesse ja osaleme organisatsioonide palvel info andmiseks ja meie seisukohtade edastamiseks/selgitamiseks. Kontrolli funktsioon tuleneb ja piirdub organisatsioonidega sõlmitud lepingust tuleneva kohustusega kasutada saadud rahalisi vahendeid sihipäraselt. EPI Fond kontrollib organisatsioonide poolt esitatud sisulise töö- ja finantsaruandeid ja teeb kohtadel kontrolli, kuidas on korraldatud raamatupidamine ja fondiga sõlmitud lepingu täitmine. Raamatupidamise alase kompetentsi ja taseme tõstmiseks on võrgustikus valdavalt kasutusele võetud AS Merit raamatupidamisprogramm. Aastal 2022 teostas EPI Fond kohapealset kontrolli organisatsioonides. Kontrolli käigus ilmnes olulisi puudusi Eesti Sclerosis Multiplexi Ühingute Liidu raamatupidamise korraldamises, sellest tulenevalt küsiti täiendavaid selgitusi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2022. aasta on olnud edukas, oleme suutnud tagada valdkonna stabiilse rahastuse ning võimaldanud organisatsioonidel tegeleda huvikaitse tegevustega, vähendatud bürokraatiat ning käivitatud mitmed olulised protsessid psüühikahäiretega inimeste toimetuleku valdkonnas. Peamised finantsnäitajad (eurodes) 2022 2021 1 204 1 227 Tulud kokku (annetused ja toetused) 947 200 -27 Aruandeperioodi puhastulem 34 198 644 108 Käibevara 136 564 492 108 Varad kokku 136 564 492 Kohustised kokku 1 652 2 080 106 Netovara kokku 134 484 840 1 187 1 152 Jagatud toetused 371 798 -29 Tööjõukulud -25 133 785 Töötajate keskmine arv 1 1 4 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 104 328 133 388 2 Nõuded ja ettemaksed 4 164 3 176 3 Kokku käibevarad 108 492 136 564 Kokku varad 108 492 136 564 Kohustised ja netovara Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 1 652 2 080 4 Kokku lühiajalised kohustised 1 652 2 080 Kokku kohustised 1 652 2 080 Netovara Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 66 223 66 223 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 68 261 34 063 Aruandeaasta tulem -27 644 34 198 Kokku netovara 106 840 134 484 Kokku kohustised ja netovara 108 492 136 564 5 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Tulemiaruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 1 204 947 1 227 200 5 Kokku tulud 1 204 947 1 227 200 Kulud Jagatud annetused ja toetused -1 187 371 -1 152 798 6 Mitmesugused tegevuskulud -15 435 -14 035 7 Tööjõukulud -29 785 -25 133 8 Muud kulud 0 -1 036 Kokku kulud -1 232 591 -1 193 002 Põhitegevuse tulem -27 644 34 198 Aruandeaasta tulem -27 644 34 198 6 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2022 2021 Lisa nr Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem -27 644 34 198 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -988 -2 540 3 Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus -428 789 4 Kokku rahavood põhitegevusest -29 060 32 447 Kokku rahavood -29 060 32 447 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 133 388 100 941 Raha ja raha ekvivalentide muutus -29 060 32 447 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 104 328 133 388 7 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Netovara muutuste aruanne (eurodes) Kokku netovara Sihtkapital/Osakapital Akumuleeritud tulem nimiväärtuses 31.12.2020 66 223 34 063 100 286 Aruandeaasta tulem 34 198 34 198 31.12.2021 66 223 68 261 134 484 Aruandeaasta tulem -27 644 -27 644 31.12.2022 66 223 40 617 106 840 8 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsarvestuse standardid ja rahvusvahelised avaliku sektori raamatupidamise standardid) ning mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ja mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud nõuded. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Kuna sihtasutus Eesti Puuetega Inimeste Fond (edaspidi EPI Fond) asutajaks on Vabariigi Valitsus ning asutaja õiguste teostajaks on määratud Sotsiaalministeerium, siis on sihtasutusel kohustus järgida avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendit. Arvestuspõhimõtete või informatsiooni esitusviisi muutused Käesoleva aastaaruande koosseisus on muudetud võrreldes varasemaga rahavoogude aruande esitlusviisi. Varasemalt koostati rahavoogude aruanne aastaaruande koosseisus otsesel meetodil, nüüdsest koostatakse see kaudsel meetodil. Põhjuseks on asjaolu, et saldoandmike infosüsteemis esitatakse rahavood kaudsel meetodil ja eesmärgiks on seatud objektiivsem kajastus ning vastavus üldeeskirjale. Meetodivaliku muutmisel on seetõttu mõju vaid esitlusviisile. Finantsvarad Finantsvarad võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstava või saadava tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara soetamisega otseselt kaasnevaid tehingukulutusi. Juhul, kui soetatud finantsvara eest tasutakse koheselt rahas, loetakse selle soetusmaksumuseks makstud rahasumma nominaalväärtust. Raha Bilansis kajastatakse raha ja pangakontode kirjel Riigikassa kontode jääke. Nõuded ja ettemaksed Kõik nõuded (nõuded ostjate vastu ning muud lühiajalised nõuded), kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas. Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase tegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõuete hindamisel on vaadeldud iga nõuet eraldi arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele tingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja kohta eraldi. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kulu allahindlusest kajastatakse tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena ja/või muudes tuludes. Ebatõenäoliselt laekuvateks arveid aruandeperioodil ei tunnistatud. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, viitvõlad ning muud lühiajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine 9 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile kajastatakse tegevuse sihtfinantseerimist järgmiselt: (1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna siis, kui: (a) sihtfinantseerimise laekumine on praktiliselt kindel; ja (b) sihtfinantseerimisega seotud sisulised tingimused on täidetud. (2) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena. Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. (3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist (5000 eurot ilma käibemaksuta). Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Seotud osapooled Seotud osapooled Osapooli on loetud seotuks juhul, kui üks osapool omab kas kontrolli teise osapoole üle või olulist mõju teise osapoole ärilistele otsustele. Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond seotud osapoolteks on: 1) asutaja õiguste teostaja - Sotsiaalministeerium; 2) teised samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtted (sh Sotsiaalministeeriumi teised äriühingud ja sihtasutused); 3) juhatuse ja nõukogu liikmed; 4) eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed (elukaaslased ja lapsed) ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised varade ja kohustuste hindamist mõjutavad asjaolud, mis ilmnesid bilansi kuupäeva ja aruande koostamise kuupäeva vahemikul, kuid on seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega või mõjutavad oluliselt järgmist aruandeperioodi. Vt.ka Lisa 10 Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2022 31.12.2021 Raha sihtkapitali kontol 66 283 66 283 Raha halduskulu kontol 33 258 66 277 Raha sponsorkontol 4 787 828 Kokku raha 104 328 133 388 10 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 3 527 3 527 Ostjatelt laekumata 3 527 3 527 5 arved Maksude ettemaksed ja 637 637 tagasinõuded Kokku nõuded ja 4 164 4 164 ettemaksed 31.12.2021 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 2 539 2 539 Ostjatelt laekumata 2 539 2 539 5 arved Maksude ettemaksed ja 637 637 tagasinõuded Kokku nõuded ja 3 176 3 176 ettemaksed Lisa 4 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2022 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 202 202 Maksuvõlad 1 450 1 450 Kokku võlad ja ettemaksed 1 652 1 652 31.12.2021 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 394 394 Maksuvõlad 1 686 1 686 Kokku võlad ja ettemaksed 2 080 2 080 Lisa 5 Sihtotstarbelised tasud, annetused ja toetused (eurodes) 11 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne 31.12.2020 Laekunud Kajastatud 31.12.2021 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 0 0 1 224 661 1 227 200 2 539 0 3 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 0 0 1 224 661 1 227 200 2 539 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 0 0 1 224 661 1 227 200 2 539 0 tasud, annetused ja toetused 31.12.2021 Laekunud Kajastatud 31.12.2022 Lisa tulemiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine 2 539 0 1 203 959 1 204 947 3 527 0 3 tegevuskuludeks Kokku sihtfinantseerimine 2 539 0 1 203 959 1 204 947 3 527 0 tegevuskuludeks Kokku sihtotstarbelised 2 539 0 1 203 959 1 204 947 3 527 0 tasud, annetused ja toetused LHV Pank AS toetus summas 3.527,00 on laekunud 2023 aasta alguses. Lisa 6 Jagatud annetused ja toetused (eurodes) 2022 2021 EPI Kojale ja tema liikmesorganisatsioonidele 1 187 371 1 152 798 Kokku jagatud annetused ja toetused 1 187 371 1 152 798 12 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2022 2021 Mitmesugused bürookulud 2 904 141 Lähetuskulud 4 295 75 Koolituskulud 187 4 231 Transpordikulud 0 185 Sideteenused (telefon) ja postikulu 697 397 Arvestus- ja auditeerimisteenused 5 690 5 090 Muud administreerimiskulud 540 13 Info- ja PR teenused 100 3 089 Inventar ja selle tarvikud 0 814 Muud 1 022 0 Kokku mitmesugused tegevuskulud 15 435 14 035 Lisa 8 Tööjõukulud (eurodes) 2022 2021 Palgakulu 22 386 18 364 Sotsiaalmaksud 7 399 6 770 Kokku tööjõukulud 29 785 25 134 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1 Palgakulude all on kajastatud fondi juhataja tasu summas 21 000 EUR ja ühekordse töövõtulepingu alusel makstud tasu summas 1 386 EUR. Vt. ka Lisa 9 Lisa 9 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2022 2021 Arvestatud tasu 21 000 17 800 13 SIHTASUTUS EESTI PUUETEGA INIMESTE FOND 2022. a. majandusaasta aruanne Lisa 10 Sündmused pärast aruandekuupäeva Ülemaailmne manajduskriis mõjutab vähesel määral ka SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi tegevust, kuid ei sea ohtu organisatsiooni jätkusuutlikust. SA Eesti Puuetega Inimeste Fond on Sotsiaalministeeriumi strateegiline partner puuetega inimeste organisatsioonide rahastamisel ja rahalised vahendid selleks tulevad hasartmängumaksu laekumistest. Sotsiaalkaitse ministri ja Tervise- ja tööministri käskkirjaga on eraldatud aastateks 2023-2025 puuetega inimeste organisatsioonide toetuseks 4,4 miljonit eurot, millest 2023 aastaks 1,4 miljonit (Käskkiri 30.01.2023 nr 14), mistõttu ohtu SA tulubaasile lähitulevikus ei ole. 14  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Sihtasutuse Eesti Puuetega Inimeste Fond (Sihtasutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2022 ning tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Sihtasutuse finantsseisundit seisuga 31. detsember 2022 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme Sihtasutusest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama Sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas Sihtasutuse likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Sihtasutuse raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks Sihtasutuse sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Sihtasutuse suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada Sihtasutuse suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Paide Vandeaudiitor, avaliku sektori vandeaudiitor, tegevusloa number 603 Alliance Audit OÜ Audiitorettevõtja, tegevusloa number 277 Kalmuse tee 17 Tallinn 11911 22. märtsil 2023  SA Eesti Puuetega Inimeste Fond reg nr 9000145 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 Tel: 56496102 e-post: [email protected] 29.03.2023 Tallinn SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu aruanne SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu on 6 liikmeline. 2022 aastal oli nõukogu koosseis järgmine: Eesti Puuetega Inimeste Koja esindajad: Toomas Sepp (nõukogu esimees) ja Monika Haukanõmm. Sotsiaalministeeriumi esindajad: kuni 16.05.2022 Liina Kanter ja Agris Koppel alates 16.05.2022 Anniki Lai ja Meelis Joost kuni 01.11.2022 alates 23.11.2022 Lili Tiri Rahandusministeeriumi esindaja: Siiri Tõniste. Tööandjate Keskliidu esindaja: Kerstin Jaani. Nõukokku määratavate Eesti Puuetega Inimeste Koja liikmete kohta teeb sotsiaalministrile ettepaneku Eesti Puuetega Inimeste Koda. Fondi põhikirja punkt 5.6 kohaselt võib Nõukogu liikmetele maksta tasu, mille suuruse otsustab sotsiaalminister. Minister nõukogu määramise käskkirjaga sellist tasu ei ole kehtestanud. SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemise eest tasu ei ole makstud. Veebide hindamiskomisjoni töös osalemise eest sai Fondilt tasu tasu nõukogu liige Monika Haukanõmm summas 300 eurot. Nõukogu kogunes 2022. aastal 7 korral. Nõukogu koosoleku protokollid on avalikud ning kõigile kättesaadavad EPIFondi kodulehel: http://www.epifond.ee/fondist/dokumendid/protokollid/ Lisaks tavapärasele nõukogu tööle toimusid arutelud Sotsiaalministeeriumi kantsleriga puuetega inimeste valdkonna rahastamise aluste üle ning läbirääkimised uue strateegilise partnerluse perioodi üle. Toimus õppevisiit Norra Kuningriiki, mille eesmärgiks oli tutvuda sealse puuetega inimeste organisatsioonide rahastamismudeliga. Toomas Sepp SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi nõukogu esimees Eero Kiipli SA Eesti Puuetega Inimeste Fondi juhataja. Tel. 56496102 [email protected]