Maris Jõgeva Teie 28.05.2026
[email protected] Meie 12.06.2026 nr 20-1/4257
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Maris Jõgeva
Palute läbi viia haldusjärelevalve Vormsi Vallavolikogu 26.05.2026 otsuste nr 24, 25, 26, 27, 28 ja 29
õiguspärasuse üle. Volikogu otsusega nr 24 valiti senine Vormsi volikogu esimees Vormsi
vallavanemaks ning volikogu otsusega nr 25 kinnitati vallavalitsuse koosseis, millega sai vallavanem
seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused. Vormsi valla põhimääruse § 13 lõige 2 näeb ette
volikogule uue esimehe valimise alles järgmisel volikogu istungil pärast volikogu esimehe volituste
lõppemist. Antud juhtumi asjaolude kohaselt valis volikogu endale samal istungil (Vormsi Vallavolikogu
istungi protokoll nr 8) uue esimehe (Vormsi Vallavolikogu otsus nr 26). Ehkki volikogu valis endale uue
esimehe, jätkas volikogu esimehe ülesannete täitmist (sh allkirjastas volikogu otsused) selleks hetkeks
juba endine volikogu esimees.
Täname Teid pöördumise eest. Informatsioon kohalike omavalitsuste tegevuse osas on meile oluline.
Esmalt selgitame, et vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 753 lõikele 1 teostab Justiits- ja
Digiministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle.
Ministeeriumi poolt teostatava järelevalve eelduseks on VVS § 75 3 lõikest 4 tulenevalt kohaliku
omavalitsuse üksuse haldusakti õigusvastasus ja avaliku huvi rikkumine. Mõlemad eeldused peavad
olema täidetud samaaegselt. Sõltumata sellest, kas tingimused on või ei ole täidetud, on Justiits- ja
Digiministeeriumil kaalutlusõigus küsimuses, kas järelevalvet alustada või mitte. Eelnev tähendab, et
ainuüksi asjaolu, et kohaliku omavalitsuse üksus on olnud mõne juhtumi puhul õigusvastaselt
tegevusetu, ei tähenda veel, et täidetud oleks ka avaliku huvi rikkumise kriteerium. Muidugi peab
haldusorgani tegevus alati olema õiguspärane, aga ministeeriumi järelevalve objektiks on vaid sellised
haldusaktid, mis kahjustavad ka mõnda olulist avalikku huvi.
Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste ja seda saab hinnata üksnes juhtumipõhiselt, kõiki asjas
tähtsust omavaid asjaolusid kaaludes. Justiits- ja Digiministeeriumi poolt läbiviidavas haldusjärelevalves
oleme avaliku huvi sisustanud kui ülekaaluka huvi kohaliku omavalitsuse või riigi elanike vaatest
tervikuna, mis hõlmab laiemalt ühiskondlikke hüvesid ja väärtusi.
Justiits- ja Digiministeerium konsulteeris pöördumises esitatud asjaoludele hinnangu andmiseks ka
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, kelle pädevusse kuulub kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduse kohta selgituste andmine. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium andis alljärgnevad
selgitused:
1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 49 lõike 3 kohaselt ei või vallavanem olla
samaaegselt volikogu esimees. Vormsi Vallavolikogu 26.05.2026 otsusega nr 24 valiti Tanel
Viks vallavanemaks ning otsusega nr 25 kinnitati vallavalitsuse koosseis. Sellest hetkest
omandas vallavanem seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
2. Kuivõrd vallavanema ja volikogu esimehe ametite ühitamine ei ole seadusega lubatud, lõppes
Tanel Viks’i õigus täita volikogu esimehe ülesandeid hetkest, mil ta valiti vallavanemaks.
Seetõttu oleks volikogu istungi juhatamine tulnud üle anda volikogu aseesimehele. Volikogu
aseesimees osales istungil. Pärast uue volikogu esimehe valimist otsusega nr 26 oleks istungi
juhatamine pidanud jätkuma volikogu esimehe juhtimisel. Ka volikogu esimeheks valitud Ove
Koska osales istungil;
3. Samas tuleb eristada volikogu esimehe ülesannete täitmist ja volikogu liikme volitusi. KOKS-i
kohaselt ei peatu vallavanemaks valitud volikogu liikme volitused automaatselt vallavanemaks
valimise otsuse tegemisel, vaid valla valimiskomisjoni vastava otsuse jõustumise hetkest.
Seetõttu võis Tanel Viks küll osaleda samal istungil volikogu liikmena päevakorrapunktide
arutelul ja hääletamisel, kuid tal ei olnud pädevust täita volikogu esimehe ülesandeid (sh
juhatada volikogu istungit);
4. Vormsi valla põhimääruse § 13 lõige 2 näeb ette volikogule uue esimehe valimise alles järgmisel
volikogu istungil pärast volikogu esimehe volituste lõppemist.
Siduvaid õigusalaseid selgitusi ja tõlgendusi valla põhimääruse kohta saab anda kohalik
omavalitsus ise. Kui tõlgendada nimetatud sätet kooskõlas KOKS-i ning kohaliku omavalitsuse
toimimise üldpõhimõtetega, on sätte eesmärgiks tagada volikogu juhtimise järjepidevus ning
mitte takistada volikogul tekkinud olukorra viivitamatut lahendamist. Sätet ei tohiks tõlgendada
selliselt, et see välistaks volikogu võimaluse valida uus esimees samal istungil, kui senise
esimehe jätkamine ametis ei ole seadusest tulenevalt enam võimalik;
5. Tuleb arvestada, et Vormsi valla põhimääruse § 13 lõige 2 reguleerib olukordi, kus volikogu
esimehe volitused on lõppenud enne istungi kokkukutsumist. Käesoleval juhul tekkis vajadus
valida uus volikogu esimees samal istungil. KOKS ei sisalda keeldu valida uus volikogu esimees
samal istungil, mil senise esimehe volitused lõppevad;
6. Istungi materjalidest nähtub, et volikogu esimehe valimise küsimus oli päevakorda võetud ning
vastav eelnõu oli volikogu liikmetele enne istungit nõuete kohaselt teatavaks tehtud;
7. Menetlus- ja vorminõuete rikkumise tagajärgi reguleeriv haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58
sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti
andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud
rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.
Eeltoodu kokkuvõtteks leiab Justiits- ja Digiministeerium, et menetluslikud minetused ei ole sedavõrd
kaalukad, et see võiks kaasa tuua Vormsi Vallavolikogu 26.05.2026 otsuste nr 24, 25, 26, 27, 28 ja 29
õigusvastasuse (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-21-1366/45 punkt 24).
Küll aga peame vajalikuks rõhutada, et volikogu liikmel on nii õigused kui ka kohustused. Mistõttu tuleb
volikogu liikmel oma poliitilise tahte realiseerimiseks lähtuda eeskätt kohaliku omavalitsuse korralduse
seaduses sätestatud võimalustest, sh võimalusest esitada eelnõusid ja pöördumisi. Seejuures on
volikogu liikme hääletamisõigus kui võimu teostamise keskne akt. Volikogu liikmel on võimalus anda
oma poolt- või vastuhääl või jääda erapooletuks. Ka on võimalik jätta hääletamata. Küll aga peab
arvestama sellega, et poolthäälte enamuse puhul lähevad arvesse vaid poolt- ja vastuhääled.
Omavalitsuse sisesuhete pinnalt tekkivate vaidluste lahendamine valdkonna eriseaduses ettenähtud
võimaluste kaudu aitab aga kaasa volikogu liikmete vastutuse tunnetamisele ning oma rolli
teadvustamisele kohaliku omavalitsuse kui terviku toimimises.
Avaldame lootust, et meie selgitused on informatiivsed ning abiks edasiste tegevuste planeerimisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Victoria Tamme
nõunik
2
Victoria Tamme 53523094
[email protected]
3