Väljatöötamiskavatsuse esitamine

Riigikohus Lossi 17 50093 TARTU 12.09.2017 nr 5-1/17/2439 [email protected] Väljatöötamiskavatsuse esitamine Austatud Riigikohtu esimees Esitame Teile arvamuse andmiseks Kaitseministeeriumis koostatud kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuse eesmärgiks on täiendavate meetmete rakendamise võimaldamine kaitseväeteenistuskohustusest kõrvalehoidjate hulga vähendamiseks. Täiendavate meetmetena nähakse kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate osas ette teatud õiguste peatamine ja omandamise keelamine. Kaitseministeeriumi hinnangul omaksid väljatöötamiskavatsuses väljapakutud meetmed suuremat preventiivset mõju kui praegu kehtiva õiguse kohaselt määratavad rahatrahvid ning sunnirahad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Gerli Morell +372 717 0230 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Kaitseväeteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidmine Põhiseaduse kohaselt on kõik Eesti kodanikud kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduse ettenähtud korras (§ 124 lg 1 ja 2) . Eesti riigikaitse ja kaitsevõime baseerub reservarmeel, mis moodustub ajateenistuses väljaõpetatud isikutest. Vajalikus mahus reserva r mee komplekteerimiseks nähakse riigikaitse arengukavades ette iga-aastaselt vähemalt 3200 ajateenija väljaõpetamist ning ligikaudu 3000 reservis oleva isiku õppekogunemisele kutsumist nende oskuste ning väljaõppe värskendamiseks. Kaitseväekohustuslaste üle peab arvestust Kaitseressursside Amet, kes korraldab kutsealuste arvelevõtmist, isikute arstlikku komisjoni suunamist ning ajateenistusse kutsumist. Õppekogunemisele kutsumist korraldab Kaitsevägi. Iga-aastaselt suunatakse ajateenistuskohustust täitma 3200-3300 kutsealust. Vajaliku arvu komplekteerimiseks viib Kaitseressursside Amet läbi erinevaid toiminguid, mis muuhulgas hõlmab isikutele kutsete ja teadete kättetoimetamist, tervise seisundi hindamist ning erinevate seadusest tulenevate ajapikenduste ning vabastuste andmise menetlemist. Arstlikku komisjoni suunamiseks saadab Kaits e ressursside Amet välja umbes 23 000 kutset aastas, ent arstlikku komisjoni jätab ilmumata ligikaudu 17% kutsututest ning ca 4 %-le ei ole võimalik kutseid kätte toimetada puudulike aadress i andmete tõttu. Õppekogunemistele jätab ilmumata ligikaudu 28% kutsututest. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed, kuid praktika näitab, et osa kaitseväekohustuslasi eirab neile riigi poolt pandud kohustusi. Samas saavad seadustest tulenevaid Eesti kodanikele ettenähtud õigusi kasutada kõik, sõltumata kodaniku kohusetundest ja seadusekuulekusest. Eeltoodud olukord on ebaõiglane just seaduskuulekate kodanike suhtes, kes justkui saavad „karistada“ ajateenistusse suunamise läbi ning seeläbi kelle õiglustunnet sellega riivatakse . Kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt on nii aja- või asendusteenistus s e kui ka õppekogunemise le ilmumise kohustuse eirami ne väärte o korras karistatav . Nii k utsealusena aja- või asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise kui ka reservis oleva isikuna õppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga . Aja- ja asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise ning asendusteenistusest omavolilise puudumise väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitseressursside Amet. Õppekogunemisele ilmumise kohustuse rikkumise kohtuväline menetleja on Kaitsevägi. Lisaks väärteomenetlusele rakendab Kaitseressursside Amet haldussun nimeetmeid tehes ettekirjutusi ning määrates ettekirjutuste täitmata jätmisel sunniraha isikutele, kes jätavad arstlikku komisjoni ilmumata , ei esita nõutavaid andmeid ja tõendeid või jätavad ilmumata muude vajalike toimingute tegemiseks . Statistikast ilmneb, et 2016. aastal jättis arstlikku komisjoni esmakordsel kutsumisel ilmumata 4014 kutsealust ehk 17% kutsututest . 2015. aastal ei täitnud viidatud kohustust 3707 kutsealust ehk 16% ning 2014.a 14% kutsututest. 2016. aastal tegi Kaits e ressursside Amet kaitseväekohustuslastele 1896 ettekirjutust arstlikku komisjoni ilmumata jätmise eest ning algatas ajateenistuskohustuse täitmisele ilmumata jätmise eest 169 väärteomenetlust , millest 131 -l juhul on määratud karistus. Kokkuvõttes on Kaitseressursside Ameti poolt määratud sunnirahade rakendamine olnud järgmine: 2012 – 80 korral; 2013 – 73 korral; 2014 – 468 korral; 2015 – 575 korral; 2016 – 807 korral; 2017 seisuga 31.05. - 438 korral. Esmakordselt määratakse sunnirahaks üldjuhul 50 eurot, mis kutse järjekordsel eiramisel hakkab 50 euro võrra tõusma. 2016. aastal oli keskmiseks määratud sunniraha suuruseks 115 eurot, st suurem osa sunnirahasid määratakse juba korduvalt. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot. Seega näitab lähiaastate võrdlus, et v aatamata haldussunnimeetmete rakendamisele (sh sunnirahade sissenõudmi ne on suurene nud) on ilmumata jät nute osakaal viimaste aastate jooksul tõusmas . Praktikast nähtub, et määratud sunniraha makstakse ära, kuid ettekirjutus jäetakse täitmata (nt arstlikku komisjoni ilmumata). Eelnevast saab järeldada, et olemasolevate haldussunnivahendite rakendamine ei ole osutunud piisavalt tõhusaks meetmeks tagamaks isikute riigikaitselise kohustuse täitmist. Ka väärteokaristusena määratud rahatrahvid ei ole vähendanud kõrvalehoidjate osakaalu . Ajateenistusse mitteilmumise tõttu Kaitseressursside Ameti poolt algatatud väärteomenetluste statistika on järgmine: 2015 – alustatud 149 väärteomenetlust, otsuseid 113, keskmine karistus 309 eurot; 2016 – alustatud 169 väärteomenetlust, otsuseid 131, keskmine karistus 362 eurot; 2017 hetkeseisuga – alustatud 35 väärteomenetlust, otsuseid 30 , keskmine karistus 497 eurot. Kaitsevägi algatas 2016. aastal 314 väärteomenetlust isikute suhtes, kes ei ilmunud õppekogunemisele . K aristusena määratud trahvisumma on tavapäraselt 140 eurot. Ajateenistusse ilmumata jätmise eest on isikuid karistatud maksimaalselt 1200 euro suuruste rahatrahvidega. Kaitseressursside Amet on esitanud kohtule avaldusi ka karistamaks ajateenistusest kõrvalehoidjaid arestiga, kuid kohus ei ole pidanud seda vajalikuks. Väärteo eest kohaldatav maksimaalne rahatrahvi suurus tuleneb karistusseadustikust. Selleks, et vähendada kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate hulka, peavad sunnimeetmed olema tõhusad ja preventiivsed ning võimaldama individualiseeritu d lähenemist . Eelnevast lähtudes on käesolevas VTK-s valitud lahenduseks töötada välja mee tmed , mis seonduvad riigikaitsekohustuse eirajate teatavate õigus t e peatamis e või õigus t e saamise piirami sega . Eeskujuks on võetud täitemenetluse seadustik, kus on ettenähtud s arnane e rinevate õiguste piiramine lapse elatise võlgnevuse korral . L apse elatis e võlgniku kalastuskaar di , jahipidamisõigus e , mootorsõiduki juhtimisõigus e , relv aloa ja relvasoetamisloa ning väikelaeva ja jeti juhtimisõigus e kehtivuse võib kohus tähtajatult peatada (või lo a andmise keelata ) . Samalaadseid õiguste piiramise meetmeid soovitakse hakata rakenda m a kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate puhul . Lähtutud on kaalutlusest, et kodanikele, kes jätavad täitmata põhiseadusest tuleneva kohustuse v õtta osa riigikaitsest , ei peaks piiramatult laienema teatavate õiguste saamine ja kasutamine. Õ iguste piiramis e meetmete rakendamine on ilmselt ka tõhusam vahend nende isikutega kontakti saamiseks , kes on muidu vältinud suhtlust kaitseväekohustuslastega tegelevate asutustega. Asjakohane on siinkohal välja tuua, et kehtivas õiguses on juba olemas kaitseväekohustuse eirajate õigusi piirav meede – relvaseaduses on ettenähtud, et isikule, kes on väärteomenetluse korras karistatud (karistusandmed peavad olema kehtivad) ajateenistuse kohustuse või õppekogunemis ele ilmumise kohustuse eiramise eest, ei an ta soetamisl uba ega relval uba. Täiendavalt peab Kaitseministeerium vajalikuks kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidmise ga seotud rahatrahvi määramise aluseks oleva karistusseadustikus sätestatud rahatrahviühiku suuruse tõstmist kahekordselt. Tänane keskmine rahatrahvi määr kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidmisel on ca 400 eurot ning maksimaalseks väärteotrahvi summaks 1200 eurot . Seetõttu motiveerib tänane süsteem seaduskuuletuid isikuid end täna ajateenistusest ja reservõppekogunemistest „vabaks ostma“. Praegune maksimaalne trahviühiku suurus ei ole piisavalt mõjus, et sunniks inimesi õiguskuulekale käitumisele. Eelpool kirjeldatud probleeme ja lahendusettepanekuid tutvustas k aitseminister 11.05.2017 toimu nud Vabariigi Valituse kabinetinõupidamisel, kus otsustati toetada Kaitseministeeriumi ettepanekuid ja nende rakendamisega seonduvate seadusemuudatuste eelnõu väljatöötamise kavatsuse koostamist. 2. Sihtrühm Esime s e sihtrühm a moodustavad kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidvad kutsealused , kes hoiavad kõrvale Kaitseressursside Ameti arstlikus komisjonis terviseseisundi hindamisest. Nimetatud sihtrühm on üsna suur : 2016 . aastal ei ilmunud arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamisele u 4000 kutsutud kutsealustest . Teise sihtrühma moodustavad aja- ja reservteenistusest kõrvalehoidvad isikud . Selle sihtrühma suurus on väiksem: 2016. aastal ajateenistusse minemisest hoidis kõrvale u 170 kutsealust ning reservõppekogunemistest hoidis kõrvale 28% kutsututest. Kolmandasse sihtrühma kuuluvad Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi, k ui asutused, kelle poolt viia kse läbi kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud reeglite kohaselt väärteomenetlusi kõrvalehoidjate suhtes ning rakendatakse haldussundi . Neljas sihtrühm on õiguste piiramise meetmeid täideviivad asutused: Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet, Keskkonnaministeerium , Veeteede Amet . 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Eesmärgiks on muuta õigusruumi selliselt, et: suureneb kaitseväekohustusest osavõtjate arv (kutsutud ilmuvad ajateenistusse, õppekogunemisele ning arstlikku komisjoni); on loodud mõjusad meetmed kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate distsiplineerimiseks ; meetmete rakendamisel on preventiivne mõju ja isikud käituvad õiguskuuleka lt juba kutse või teate esmakordsel kättesaamisel; väheneb vajadus kulutada ressurssi kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate mõjutamiseks mittetoimivatele meetmete rakendamisele. lõppeb olukord, kus riigi poolt pandud kohustuste mittetäitmine ei too endaga kaasa mingeid piiranguid õiguste osas ning riigi poolt pakutavate teenuste tarbimises. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Eesti Vabariigi põhiseadus e § 1 2 4 : Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. Kui seadus ei näe teenistuse erilaadi huvides ette teisiti, on kaitseväe ja asendusteenistuses olevatel isikutel kõik põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused. Riigikaitse arengukava aastateks 2017-2026 : järgmise kümnendi jooksul hakatakse iga-aastaselt ajateenistusse kutsuma vähemalt 4000 ajateenijat senise 3200 asemel. Seega arengukavas püstitatud eesmärkide täitmiseks tuleb suurendada ajateenistusse suunatavate isikute arvu vajalikus mahus väljaõpetatud reservüksuste komplekteerimiseks. Kaitseväeteenistuse seadus: kaitseväekohustus on Eesti kodaniku kohustus osaleda riigikaitses ja kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud toimingute tegemises. Isik, kellel on kaitseväekohustus, on kaitseväekohustuslane. Kaitseväekohustuslane on: k utsealune; 18-60- aastane meessoost isik; k aitseväekohustuse võtnud üle 18- aastane isik. Kaitseväeteenistuskohustuse täitmine on kaitseväekohustuslase kohustus läbi teha kindlaksmääratud ajavahemikul aja- ja reservteenistus Kaitseväes. Ajateenistus on meessoost kaitseväekohustuslase kaitseväeteenistuskohustuse täitmine ning naissoost isiku vabatahtlik kaitseväeteenistusse asumine ja selle läbimine sõjaväelise väljaõppe saamise eesmärgil. Reservteenistus on kaitseväeteenistuskohustuse täitmine õppekogunemisel. Kutsealuste aja- ja asendusteenistusse kutsumist korraldab Kaitseressursside Amet ning reservis olevate isikute õppekogunemisele kutsumist korraldab Kaitsevägi. Kaitseväeteenistuse seaduses on aja- ja asendusteenistuse kui ka õppekogunemise eiramise eest väärteo karistusena ettenähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut või arest. Aja- ja asendusteenistusse asumise kohustuse eiramise ja asendusteenistusest omavolilise puudumise väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitseressursside Amet. Õppekogunemisele ilmumise kohustuse eiramise väärteo kohtuväline menetleja on Kaitsevägi. Lisaks väärteomenetlus ele on kaitseväekohustuslasele õigus teha ettekirjutusi ning määrata sunniraha. Kaitseressursside Ametil on õigus teha kaitseväekohustuslasele ettekirjutus, kui isik: ei esita Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduse kohaselt esitamisele kuuluvaid andmeid ja tõendeid; ei ilmu Kaitseressursside Ametisse või ameti määratud kohta vajalike toimingute tegemiseks; ei osale terviseseisundi hindamisel või arstliku komisjoni suunamisel täiendaval arstlikul läbivaatusel või uuringul ettenähtud ulatuses või kui ta ei osale kutsesobivuse hindamisel. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib Kaitseressursside Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 640 eurot. Väärteo eest kohaldatava rahatrahvi piirmäär tuleneb karistusseadustiku §-st 47 , mille kohaselt suurima lubatud karistusena väärteo eest võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot. Väljatöötamise kavatsuse s planeeritavate m uudatus t e sisseviimiseks tuleb muuta eriseadusi, mis reguleerivad vastavate õiguste taotlemise ning saamise aluseid sarnaselt täitemenetluse seadustikus sätestatule. Täitemenetluse seadustikus on ettenähtud võimalus piirata lapse elatise võlgniku alljärgnevaid õigusi: h arrastuspüügiõigus; k utselise kalapüügi õigus; j ahipidamisõigus; m ootorsõiduki juhtimisõigus; r elva käitlemise õigus; v äikelaeva ja jeti juhtimisõigus. Nimetatud õiguste andmise ja peatamise alused on sätestatud vastavates eriseadustes: Kalapüügiseadus: Kalapüügiseaduse § 27 sätestab kalastuskaardi andmisest keeldumise ja kehtivuse peatumise alused. Jahiseadus: Jahiseaduse § 36 sätestab jahitunnistuse andmise ning § 37 kehtivuse peatamise alused. Liiklusseadus; Liiklusseaduse § 106 kehtestab auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmise alused ning § 124 juhtimisõiguse peatamise ja peatumise alused. Relvaseadus : Relvaseaduse § 36 kohaselt ei anta soetamisluba ega relvaluba isikule, kes hoiab kõrvale kaitseväeteenistusest (lg 1 p 4) või on väärteomenetluse korras karistatud ajateenistuse kohustuse eiramise või õppekogunemise kohustuse eiramise eest (p 14). Relvaseaduse § 36 lg 1 p 4 mõistes on kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmine k aristusseaduse §-s 440 sätestatud süütegu, mille kohaselt nähakse kaitseväeteenistusest kõrvalehoidumise eest endale vigastuse tekitamise või tekitada laskmise, haiguse simuleerimise , dokumendi võltsimise või muu pettuse teel karistusena ette üh e- kuni viieaastast vangistust. Kõnesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt sama teo eest eesmärgiga kõrvale hoiduda kaitseväeteenistusalaste kohustuste kandmisest- karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega. Meresõiduohutuse seadus: Meresõiduohustuse seaduses sätestatakse väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatumine ning nende õiguste andmisest keeldumine. 5. Tehtud uuringud Kaitseministeerium esitab iga-aastaselt Vabariigi Valitsusele aruande kaitseväekohustuse täitmisest eelneva aruandlusaasta kohta. Aruannetes antakse ülevaade kutsealuste arvelevõtmise, ajateenistusse kutsumise, väljaõppe ning õppekogunemiste kohta. Aruannetes on kajastatud ka ajateenistusest ning õppekogunemisest kõrvalehoidjate problemaatikat. Töötasandil on probleemi analüüsitud ning üritatud leida erinevaid lahendusi , mis ei ole omanud soovitud mõju. Samuti viiakse Kaitseministeeriumi tellimusel iga-aastaselt läbi avaliku arvamuse uuring Eesti elanike seas , milles küsitakse kodanike arvamusi riigikaitse ja julgeoleku küsimustes . Nimetatud u uringud näitavad, et kodanike kaitsetahe on kõrge ning arvamused Kaitseväest ja ajateenistuse läbimisest on samuti väga positiivsed. Kohustuslikku ajateenistust peetakse vajalikuks iseseisva kaitsevõime tagamiseks. 6. Kaasatud osapooled Seadus eelnõu koostamise käigus kavatsetakse konsulteerida või kaasata eelnõu koostamise töörühma sõltuvalt teemast: Kaitseressursside Amet, Kaitsevägi, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Kesk k onnaministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Samuti kuuluvad kaasatavate hulka Politsei- ja Piirivalveamet, Maanteeamet ja Veeteede Amet. Vajadusel konsulteeritakse või kaasatakse töörühma ka teisi ministeeriume , valitsusasutusi ja huvigruppe. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Avalikkuse teavitamine x Rahastuse suurendamine Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine x Senise regulatsiooni parem rakendamine x Muu (palun täpsusta) 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine: Ülevaadet riigikaitses toimuva kohta antakse pidevalt nii suuremate meediakanalite kui ka sotsiaalmeedia vahendusel. Näiteks 2015. aastal esmakordselt õppekogunemise „SIIL” raames viidi läbi isikute teadlikkuse tõstmiseks suuremahuline teavituskampaania „Siil 2015- iga okas loeb” kasutades populaarsemaid sotsiaalmeedia kanaleid. Lisaks käivad Kaitseressursside Ameti alluvuses tegutseva Kaitseväe värbamiskeskuse esindajad iga-aastaselt üldkeskhariduskoolides pidamas loenguid ajateenistusest ja õppimisvõimalustest Kõrgemas S õjakoolis . Loengutes tutvustatakse erinevaid väeosasid ning ajateenistusele eelnevaid dokumentide esitamise protsess e ja antakse ülevaade arstlikus komisjonis tehtavatest protseduuridest. 2016. aastal korraldati üle Eesti kokku 169 esinemist , neist 126 korral keskkooliõpilastele, 18 korral põhikooliõpilastele ja 25 loengut toimusid kutse- või kõrgkoolides. Kaitseministeeriumi toetusel toimub riigikaitseõpetuse andmine u 75 protsendis üldkeskhariduskoolides, mis samuti tutvustab noortele riigikaitse ning kaitseväeteenistuse olemust. Kaitseressursside Amet saadab 17-aastastele meessoost isikutele teate tema andmete kandmisest kaitseväekohustuslaste registrisse. Vastava teatega informeeritakse , et isik on kutsealuse staatuses ning täiendavalt antakse info t selle kohta , mis on kutsealuse õigused (ajapikenduse taotlemise alused) ja kohustused (kohustus ilmuda kutse saamisel Kaitseressursside Ameti arstlikku komisjoni terviseseisundi hindamiseks). Samuti käivitasid Kaitseministeerium ja Kaitseliit 2017. aastal noorte isamaalise hariduse programmi, millega laiendatakse Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Noored Kotkad ja Kodutütred tegevust ning mille üheks eesmärgiks on samuti noortes riigikaitse ja kaitseväeteenistuse suhtes positiivsete hoiakute soodustamine ja kujundamine. Kuigi Kaitseministeerium koos valitsemi s ala asutustega viivad läbi erinevaid kampaaniaid ja informeerivad isikuid personaalselt eesmärgiga olla nähtavad ning kodanikele avatud, siis ei ole see märkimisväärselt ja vahetult kaasa aidanud kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate hulga vähenem isele. Eespool kirjeldatud kampaaniatel on kahtlemata suur mõju laiema elanikkonna kaitsetahte suurendamisel ning nende noorte hoiakute kinnistamisel, kes suhtuvad kaitseväeteenistuse kohustusse soosivalt. Samas on arusaadav ja objektiivne, et soov kaitseväeteenistusega seotud kohustustest kõrvale hoida on mõnevõrra suurem nende seas, keda see kohustus vahetult puudutab ja mõjutab, mistõttu on otstarbekas rakendada käesolevas VTK-s kirjeldatud täiendavaid meetmeid, et kaitseväekohustuse täitmine muuta vältimatuks ning sellest kõrvalehoidmisega kaasnevad piirangud ja sanktsioonid mõjusamaks. Mitte midagi tegemine tähendab, et jätkub praegune olukord nii nagu see on kirjeldatud selle VTK I osa 1. punktis. Senise regulatsiooni parem rakendamine on võimalik osaliselt VTK I osa alapunktis 1 kirjeldatud meetme osas ehk juba esmakordselt määratavate sunnirahade ning trahvide suurendamis e kaudu . Käesolevaks hetkeks on a lates 2015. aastast keskmine trahvi suurus tõusnud 56%, kuid meetme rakendamine ei ole vähendanud kõrvalehoidjate hulka. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsed lahendused ei võimalda saavutada soovitavaid eesmärke nimetatud probleemide lahendamiseks. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Seaduseelnõu koostamisel on plaanis analüüsida Soome praktikat. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus 2016. aasta 1. märtsil jõustus täitemenetluse seadustiku muutmise seadus, millega karmistati meetmeid lapse elatise võlgnike distsiplineerimiseks ning võla tasumiseks. Vastava regulatsiooniga piiratakse isikute (võlgnike) põhiõigusi ja vabadusi vastavalt põhiseadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest. Täitemenetluse seadustiku kohaselt saab kohus elatise mõjuva põhjuseta tasumata jätmise korral peatada võlgniku harrastuspüügiõiguse, kutselise kalapüügi õiguse, jahipidamisõiguse, mootorsõiduki juhtimisõiguse, relva käitlemise õiguse ning väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse. Nimetatud õiguste andmise saab peatada kohus kohtutäituri avalduse alusel. Kohus saab võlgniku õigused peatada ja keelata nende andmise ainult siis, kui kohtutäitur on võlgnikku eelnevalt hoiatanud, et tema õigused võidakse peatada ja õiguste andmine võidakse keelata. Hoiatuse tegemine ning selles olevate tingimuste täitmata jätmine on eelduseks, et kohtutäitur saaks esitada kohtule avalduse võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta. Kohtutäituri on avaldus kohtule võlgniku õiguste peatamise ja õiguste andmise keelamise kohta on eelduseks, et kohus saaks seadustikus nimetatud õigusi peatada ja nende andmist keelata. Õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks peab võlgnik jätma maksmata vähemalt kolme kuu elatise, mida kohtutäituril ei õnnestu sisse nõuda võlgniku vara arvelt. Sarnaselt täitemenetluse seadustiku muudatusega soovitakse samu meetmeid rakendada kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate puhul, kuivõrd riigikaitses osalemine on samuti Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev kohustus. Kuna ilmumata jätmiste osakaal on viimaste aastate jooksul kasvamas, siis see näitab, et sunnirahade määramine ning ettekirjutuste tegemine ei ole piisavalt tõhus meede kohustamaks isikuid täitma riigikaitselist kohustust. Kui täna on Kaitseressursside Ametil õigus teha ettekirjutusi, määrata sunniraha ning väärteokaristusena rahatrahve, siis muudatuse tulemusel tekiks Kaitseressursside Ametil ja Kaitseväel õigus lisaks olemasolevate meetmete rakendamisele algatada isiku suhtes piiravate meetmete täideviimise menetlus. Kui Kaitseressursside Ametil on õigus algatada väärteomenetlusi ning haldustäitemenetlusi, siis Kaitseväel on täna seadusest tulenev õigus algatada vaid väärteomenetlusi õppekogunemisele ilmumata jätmise eest. Seega piirangute seadmise õigus peab kehtima nii haldustäitemenetluse kui ka väärteomenetluse puhul. Muudatuse kohaselt nähakse võimalus alljärgnevate õiguste piiramiseks: harrastuspüügiõigus; kutselise kalapüügi õigus; jahipidamisõigus; mootorsõiduki juhtimisõigus; relva käitlemise õigus; väikelaeva ja jeti juhtimisõigus. Kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjad on enamuses kutsealuse staatuses – vanuses 18-28. aastat meessoost isikud. Selles vanusegrupis noormeestel tekib huvi ja võimalus taotleda relvaluba, mootorsõiduki ja laevajuhtimisluba. Eeskätt mootorsõiduki juhiloa omamine on selles vanusegrupis isikule väga oluline, mida näitab ka Maanteameti koostatud statistika 2015. aasta kohta . Maanteeameti kodulehel olevast statistikast nähtub, et 2015. aastal väljastati esmane mootorsõiduki juhtimisluba 9223 meessoost isikule vanuses 18-24 ning 3074 luba vanuses 25-34. Juhiluba omas 18-24 vanusegrupis 22 023 ning vanusegrupis 25-34 vastavalt 74 914 isikut. Seisuga 31.03.2017 jättis aasta jooksul arstlikku komisjoni ilmumata kokku 4459 kutsealust, kellest 2611 omavad juhiluba ja 1848 ei oma. Seega lubab eeltoodu järeldada, et mootorsõiduki juhtimisloa taotlemise ning pikendamise piiramine peaks olema piisavalt efektiivne ja samas preventiivne meede, millega saaks käesoleva VTK sihtrühma kuuluvaid isikuid mõjutada ja õiguskuulekale käitumisele suunata. 9.1. Õiguste piiramise rakendamiseks on kaalutud kolme varianti: 9. 1 . 1. Õiguste piiramise rakendamine toimub Kaitseressursside Ameti /Kaitseväe poolt antava haldusakti alusel Kaitseressursside Amet (või õppekogunemisest kõrvalehoidmise korral Kaitsevägi) teeb haldusakti, millega rakendatakse isiku suhtes piiravaid meetmeid. Haldusakt saadetakse nii isikule, kui ka registripidajatele piirava kande tegemiseks kuni haldusaktis märgitud tähtajani või kuni kohustuse täitmiseni, mille järel tehakse uus haldusakt piirangute lõppemise kohta . Selle lahenduse puhul lasub halduskoormus valdavalt Kaitseressursside Ametil /Kaitseväel endal, kes viib läbi vajaliku menetluse ning langetab kaalutletud otsuse . Vaidlustada saab Kaitseressursside Ameti /Kaitseväe poolt antud haldusakti. Seega oleks Kaitseministeeriumi valitsemisala välistel haldus organitel administratiivkoormuse suurenemine minimaalne. 9.1. 2. Õiguste piiramise meetmeid rakenda b asjaomane haldusorgan Kaitseressursside Amet /Kaitsevägi annab operatiivselt andmeid kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjatest asjaomastele asutus t el e. A sutus t el tekib kohustus enne teatud õiguse andmist /lubade väljastamist teha pärin gu id Kaitseressursside Ametile /Kaitseväele isiku võimalikest kohustuste täitmata jätmis t e kohta. Piiravat e meetmete rakendamiseks luuakse eriseadustesse vastavad loa või õiguse andmist välistavad õiguslikud alused (analoog selt kehtiva relvaseaduse §-ga 36 ) . O tsuse meetme rakendamise kohta teeb asjaomane haldusorgan . Selle variandi puhul on vaidlustatavaks otsuseks vastava haldusorgani haldusakt. Suurem töökoormus (andmevahetus KRA-ga, HA-de menetlemine, võimalike vaidluste lahendamine) meetme rakendamisel langeb eeskätt õigusi/luba väljastavale asutusele. Isikul, kes asutuse otsusega ei nõustu, on õigus pöörduda kaebusega halduskohtu poole. 9.1. 3. Õiguste piira mise meetme rakendamise otsustab kohus Selle lahenduse puhul kasutatakse analoogiat elatisvõlgnikele piirangute seadmisega. Erisuseks on siinkohal asjaolu, et piiravaid meetmeid võidakse rakendama hakata vajadusel juba haldussu nnivahendite kohaldamise faasis . Kaitseressursside Amet/Kaitsevägi pöördub kohtu poole isikule piirangute seadmiseks (siinkohal tuleb kaaluda olemasolevate õiguslike aluste rakendamise võimalusi ja piisavust) . Kuna aastas hoiab kaitseväekohustuse täitmisest kõrvale ca 4500 (kutsealused kui ka ajateenistusse, reservteenistusse ilmumata jäänud isikud), kellest maksimaalselt ca 1500 oleks vajalik rakendada täiendavaid piiravaid meetmeid . S ellise hulga taotluste menetlemine on aeganõudev ning toob kohtule kaasa märkimisväärse täiendava töökoormuse. Soovitud mõjuga tulemuse saavutamiseks on kõige otstarbekam lähtuda esimeses variandis toodud menetlusprotsessist, mis ei ole liialt aeganõudev ning teistele asutustele ebamõistlikult koorma v . Otsus e piirangute rakendamise kohta teeb Kaitseressursside Ame t/Kaitsevägi ning vaidemenetlus toimub samuti Kaitseressursside Ameti/Kaitseväe ja kodaniku vahel. 9.2. Rahatrahvi määramise aluseks oleva t rahviühiku kahekordistamine Karistusseadustik annab ette piirid, millises ulatuses võib väärteo toimepanemise eest rahatrahvi määrata. Hetkel kehtiv maksimaalne karistusmäär ei ole piisavalt heidutav, mida kinnitab kaitseväekohustuse täitmisest kõrvalehoidjate suurenev hulk. Sellest lähtuvalt teeb Kaitseministeerium ettepaneku muuta karistusseadustikus sätestatud rahatrahvi määramise aluseks oleva rahatrahvi suurus t, tõstes seda 2 korda. Muudatuse kohaselt oleks väärteo rahatrahvi maksimaalne summa 2400 eurot senise 1200 euro asemel. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Plaanitava regulatsiooniga soovitakse tagada, et Eesti kodanikud täidaksid oma põhiseaduslikku kohustust võtta osa riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras tulenevalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § -le 124. V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 1. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju riigi julgeolekule on suur, kuna demograafilised näitajad on võrreldes kümne aasta taguse perioodiga langemas, mis tähendab, et kutsealusena arvelevõetavate hulk on iga-aastaselt vähenemas ning vajaliku hulga ajateenijate komplekteerimine muutub järjest komplitseeritumaks. Riigikaitse seisukohast on oluline välja õpetada vajalik hulk reservüksusi iseseisva kaitsevõime säilitamiseks, mistõttu väheneva inimressursi juures tuleb kaitseväekohustuse täitmisele suunata võimalikult suur hulk teenistuseks kõlblikke kutsealuseid. 2016. aasta statistika näitab, et Kaitseressursside Ameti arstlikud komisjonid tegid 12 211 otsust, millest 3922 (32%) olid teenistuseks kõlblikuks tunnistamise otsused, mittekõlblikuks tunnistamise otsuseid oli 3042 (25%) ning ajutiselt mittekõlblikuks tunnistamise otsuseid tehti 5247, mis moodustab 43% tehtud otsustest. Lisaks terviseprobleemidele, kaotatakse täiendavat inimressurssi kõrvalehoidjate näol. Kui 2016. aastal saatis Kaits e ressursside Amet välja 23 000 kutset arstlikku komisoni ilmumiseks, siis kohale jättis ilmumata 17% kutsututest. Riigikaitse arengukava kohaselt nähakse ette 3200-3300 kutsealuse ajateenistusse kutsumine ning seda arvu planeeritakse tõsta 4000 peale. Seega ettenähtud mahus kaitseväekohustuslaste komplekteerimiseks on oluline prioritiseerida ajateenistuse läbimist ning osalemist riigikaitses riigis tervikuna, mis eeldab riigi institutsioonidevahelist koostööd. 2. Mõju majandusele puudub 3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Meetmete rakendamine avaldab mõju neid täideviivatele asutustele. Tuleb luua efektiivsed andmevahetuse võimalused ning tagada vajalik inimressurss menetluste läbiviimiseks. Asutustel võib tekkida täiendav rahaline kulu tehniliste arenduste läbiviimiseks ning menetluse korraldamiseks. Muudatusega kaasneb täiendav koormus meetmeid täideviivate asutuste ning menetlusi algatava asutuse töökorraldusele. Kuna piirangute seadmise otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, laienevad sellele kõik haldusaktile esitatavad nõuded, seal hulgas on isikul õigus i piirav haldusakt vaidlustada, mis omakorda suurendab esitatavate vaiete hulka. Trahviühiku tõstmisel jääb karistust määraval asutusel endiselt kaalutlusõigus, millises ulatuses trahvi määrata. Kõrgemate rahatrahvide puhul võib tekkida täiendav koormus nende sissenõudmise osas. Võib tekkida oht, et isikud ei ole võimelised määratud summas rahatrahvi tasuma, mistõttu pikeneb rahatrahvi tasumise aeg. Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Mõju kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele on minimaalne või puudub. 4. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Meetmete rakendamisega kaasnev sotsiaalne mõju avaldub kõikidele kaitseväekohustuslastele. Riigikaitses osalemise kohustust peavad tajuma kõik kaitseväekohustuslased võrdselt ning ajateenistusest ning reservteenistusest võtavad osa kõik selleks kohustatud isikud. Riigipoolse kohustuse täitmata jätmisel peavad kaasnema piirangud Sellega vähendatakse ebavõrdsust seaduskuulekate ning kõrvalehoidvate isikute vahel. Kaitseressursside Amet võtab igal aastal arvele ligikaudu 6500 meessoost kodanikku, kes on jõudnud kaitseväekohustuslase staatusesse. Meetmete loodetava mõjuna võtavad kõik selleks kohustatud isikud osa Kaitseressursside Ameti poolt ettenähtud toimingutest ning ajateenistuskohustuse täitmisest vabastatakse vaid terviseprobleemidega või muudel seadusest tulenevatel põhjustel vabastatud isikud. Piiravate meetmete rakendamise eesmärgiks ei ole isikute represseerimine vaid preventiivsus ehk meede peab olema piisavalt mõjus, et hoida ära kaitseväekohustusest kõrvalehoidmist. Tänase praktika pinnalt võib järeldada, et tänaseid r ahatrahve ei tajuta märkimisväärse karistusena ning kõrvalehoidjad tunnetavad, et rahasumma maksmine vabastab nad kaitseväekohustuse täitmisest. 5. Mõju regionaalarengule, elu- ja looduskeskkonnale puudub. Lõplik mõju sõltub valitud lahendusest. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatuse tulemusel hakatakse piirama kaitseväekohustusest kõrvalehoidjate riigipoolsete hüvede ja õiguste saamist . Isikutel tekib tõenäoliselt huvi ne ndele määratud piirava te meetme te vaidlusta miseks , mistõttu tõuseb inime ste vaates nende endi halduskoormus. Samas tekib lisakoormus ka kaebusi menetlevatele asutustele. 13. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Tulud Muudatusega kaasnev tulu avaldub peamiselt inimressursina. Kuna muudatuse eesmärgiks on vajalikus mahus kaitseväekohustuslastega ajateenistuse ja õppekogunemise läbiviimine, siis tulu nähakse inimvara kasvus. Seega tulu ei saa mõõta rahalises vääringus, vaid riigikaitsest osalejate arvu tõusus. Kulud Muudatusega võivad kaasneda erinevate registrite andmevahetuseks tehniliste võimaluste uuendamise kulud. Kuna suureneb piirangute seadmise menetluste ja vaidemenetluste arv, võib tekkida vajadus ka täiendava inimressursi järele, kes vastavaid menetlusi läbi viivad. Samuti võib tekkida täiendavaid kulusid suurenenud rahatrahvide sissenõudmisel. 14. Edasine mõjude analüüs Eelnõu ettevalmistamise käigus analüüsitakse kavandatavate muudatuste mõjusid täiendavalt. VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 15. Valitav lahendus 15.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 15.2. Muudatused tehakse senise seaduse struktuuris x 15.3 Selgitus Planeeritavad muudatused koondatakse ühtsesse seaduste muudatuste eelnõu paketti. Iga seaduse muutmiseks ei koostata eraldi eelnõud. 16. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Kaitseväeteenistuse seadus Väärteomenetluse seadustik, Liiklusseadus, Kalapüügiseadus, Jahiseadus, Meresõiduohutuse seadus, Karistusseadustik, (Vajadusel) Vabariigi Valits u se 28.03.2013 määrus nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“. 17. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK ja selle alusel koostatav eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväe juhatajale, Kaitseressursside Ametile ning Õiguskantslerile. 18. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Eraldi mõjuanalüüsi ei ole kavas koostada. 19. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna koostatakse eelnõu kontseptsioon) Kontseptsiooni ei koostata. 20. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise aeg Juuni 2017 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg Aprill 2018 22. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Gerli Morell, kaitseväeteenistuse nõunik, 717 0230, [email protected] ; Peeter Kuimet, kait seväeteenistuse osakonna juhataj a, 717 0116, [email protected] ; Signe Reinsalu, õigusloome jurist, 717 0024, [email protected] ; Anu Rannaveski, Kaitseressursside Ameti õigusosakonna juhataja, 717 0776, [email protected] .