Arvamuse andmine

Riigikogu õiguskomisjon Teie 10.08.2017 nr Carina Rikart [email protected] Meie 31.08.2017 nr 6-6/17-35 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 453 SE - alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmise kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kask Riigikohtu koolitusosakonna juhataja õigusteabe osakonna juhataja ülesannetes Lisa 1: Riigikohtu arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) 453 SE Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Riigikohtu arvamus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (alaealiste õigusrikkujate kohtlemise muutmine) 453 SE 1. KarS § 87 lg-d 1 ja 2 – kõnealuste sätetega soovib kohus täiendada vähemalt 14-, kuid alla 18-aastaselt süüteo toimepannud isikule kohaldatavate mõjutusvahendite loetelu seni alaealiste komisjonide pädevuses olnud mõjutusvahenditega, kuid eelnõu praegusest redaktsioonist (ega ka seletuskirjast) ei selgu üheselt, milliseid mõjutusvahendeid on võimalik kohaldada üksnes süüteo toimepannud alaealise nõusolekul ja milliste mõjutusvahendite kohaldamisel pole nõu- solek määrav. Tõsi, KarS § 87 lg 1 p 10 ja lg 2 p 9 võimaldavad kohaldada alaealisele ka „muud asjakohast isiku poolt vabatahtlikult võetavat kohustust“ ja selline sõnakasutus viitab asjaolule, et eespool loetletud mõjutusvahenditest on võimalik vähemalt kohustusi kohaldada üksnes isiku nõusolekul. Samas pole kõikide mõjutusvahendite puhul selge, kas neid tuleb käsitada kohus- tusena või mitte (nt sõltuvus- või muu ravi, lepitusteenus). Seetõttu võiks kaaluda, kas KarS § 87 lg-tes 1 ja 2 tuleb iga mõjutusvahendi juures täpsustada, milline neist eeldab isiku nõuso- lekut, või enne loetelude algust märkida, et (kõiki) mõjutusvahendeid on võimalik kohaldada isiku nõusolekul. KarS § 87 lg 1 p-ga 9 ja lg 2 p-ga 8 seonduvalt tuleks täpsustada viidet ja selgelt ette näha, mida kriminaalasja lahendav kohtunik peab kinnisesse lasteasutusse paiguta- misel järgima ja mida põhjendustesmärkima (vt ka KrMS § 306 lg 1 p 8). TsMS põhimõtete rakendamist KrMS ette ei näe ja kogu vajalik menetlusreeglistik peaks olema kirjas KrMS-s. 2. KarS § 87 lg 3 – kuna KrMS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt on käitumiskontrollile võimalik allu- tada üksnes kuriteo toime pannud alaealist, siis tuleks KarS § 87 lg-s 3 asendada sõna „teo“ sõnaga „kuriteo“. 3. KarS § 87 lg 5 – kuna KrMS § 87 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib liikumisvabaduse piirangut ko- haldada nii kuri- kui ka väärteo toime pannud alaealisele, siis tuleks KarS § 87 lg-s 5 asendada sõna „teo“ sõnaga „süüteo“. 4. KarS § 87 lg 7 teine lause − kõnealune säte on vastuolus sama paragrahvi eelnevate lõigetega ja karistusest vabastamise olemusega. Nimelt näevad KarS § 87 lg-d 1 ja 2 ette, et kohus võib süüdimõistvat otsust tehes vabastada vähemalt 14-, kuid alla 18-aastasena süüteo toimepannud isiku karistusest ja kohaldada talle mõjutusvahendeid. Üksnes KarS § 87 lg 6 sätestab, et kohus võib ka alla 21-aastasena kuriteo toimepannud täisealise isiku mõistetavast karistusest vabas- tada, kohaldades talle mõjutusvahendeid. Eelnevast nähtuvalt ei ole KarS §-s 87 loetletud mõ- jutusvahendid käsitatavad karistusena ja mõjutusvahendite kohaldamisel üldjuhul karistust ei mõisteta (vt ka KrMS § 306 lg 1 p 8). KarS § 87 lg 7 teine lause sätestab, et kui isik ei täida talle mõjutusvahendina määratud kohustust ning mõjutusvahendi liigi muutmise abil ei ole või- malik karistuse eesmärke saavutada, võib kohus pöörata mõistetud karistuse täitmisele. Juhul kui seadusandja soovib sätestada võimaluse alla 21-aastasena kuriteo toime pannud täisealine talle mõistetud karistuse kandmisest eritingimustel vabastada, peab see normi sõnastusest sel- gelt nähtuma. Samuti tuleb sel juhul arvestada, et mõistetud karistusest tingimisi vabastamine ei kujuta endast mittekaristuslikku mõjutusvahendit (vt ka KarS §-d 73 ja 74). 5. KrMS § 201 lg 2 – kõnealune säte ei kajasta seletuskirjas kirjeldatut ja sellest ei selgu, millal võib prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 201 lg 2 alusel lõpetada ja millal tuleb süüdis- tusakt kohtusse saata. Seletuskirja kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada siis, kui ta leiab, et alaealisele ei tule kohaldada KarS §-s 87 sätestatud kohtu määratavaid mõjutus- vahendeid või karistust (lk 18). Vastavalt tuleks täiendada ka KrMS § 201 lg 2. Samuti võiks eelnõus või seletuskirjas õigusselguse põhimõttest tulenevalt täpsustada prokuratuuri pädevust  Lisa 1 menetluse lõpetamisel hoiatamise ja kohustuste määramisel (kas alternatiivsed või kumulatiiv- sed tingimused), sh olukorras, mil isik ei ole kohustuste rakendamisega nõus. 6. KrMS § 201 lg 4 – Justiitsministeeriumile antud arvamuses märkis Riigikohus, et KrMS § 201 lg-s 4 sätestatud selgitamiskohustus peaks kohustuslikult hõlmama ka kriminaalmenet- luse uuendamise võimalust. Selle ettepaneku alusel täiendati küll seletuskirja, kuid eelnõu tekst muudatust ei kajasta. 7. KrMS § 308 – kõnealune säte ei kajasta seletuskirjas kirjeldatut. Nimelt on seletuskirja ko- haselt täpsustatud sätte sõnastust, et selgitada alaealiste ja noorte täiskasvanute puhul mõjutus- vahendi kasutamise erisusi (vt lk 20), kuid kõnealusest normist neid erisusi ei ilmne. Eelnõu kohaselt koheldakse alaealisi ja noori täiskasvanuid ühtmoodi (s.o kui kohus jõuab kriminaal- asja arutamise tulemusena järeldusele, et nimetatud isikuid saab mõjutada ilma neid karista- mata, vabastab kohus kohtuotsuse tegemisel isiku karistusest ning kohaldab KarS §-s 87 sätes- tatud mõjutusvahendeid). KarS § 87 lg-d 1 ja 2 ning lg 6 (eelnõu sõnastuses) kasutavad aga erinevat terminoloogiat, rääkides vastavalt karistusest vabastamisest ja mõistetavast karistusest vabastamisest (vt ka KrMS § 306 lg 1 p-d 7 ja 8). 8. KrMS § 385 p 5 ja § 390 lg 4 – eelnõuga asendatakse sõnad „kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikendamise“ sõnadega „kinnisesse lasteasutusse paigutamise“. Selle asemel tuleks aga mõlemast sättest sõnad „ja alaealise kasva- tuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamise või tema seal viibimise tähtaja pikenda- mise“ välja jätta. Kuna KrMS § 404 tunnistatakse kehtetuks, ei näe kriminaalmenetluse seadus- tik enam ette kohtumäärusega alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamist. 9. KrMS § 387 lg 2 – eelnõuga asendatakse sissejuhatavas lauseosas sõnad „kasvatuse eritingi- musi vajavate õpilaste kooli“ sõnadega „kinnisesse lasteasutusse“. Eelmises punktis toodud põhjustel tuleks ka siin sõnad „alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paiguta- mise“ välja jätta. 10. Eelnõu seletuskirja kohaselt loetakse KrMS § 130 lg-s 32 nimetatud kinnisesse lasteasutusse paigutamine eelvangistuseks ja arvatakse sarnaselt tavapärase vahistusega karistusaja hulka (lk 13). Muudatuste tegemisel tuleb tagada kooskõla süüteomenetluses tekitatud kahju hüvita- mise seadusega (SKHS). Nii tuleks kaaluda, kas täiendada SKHS § 5 lõiget 1, lisades loetellu kohtueelses menetluses kinnisesse lasteasutusse paigutamise, või täpsustada seletuskirjas, et vahistamise asendamine on kehtiva SKHS § 5 lg 1 p-ga 1 juba hõlmatud. 11. SKHS § 6 lg 3 näeb ette isiku õiguse nõuda kahju hüvitamist kriminaalasja teistmise korral, kui tühistatud kohtulahendiga kohaldati isiku suhtes muid mõjutusvahendeid karistusseadustiku 7. peatüki tähenduses. Seega hõlmab SKHS § 6 lg 3 nt kriminaalmenetluses kinnisesse laste- asutusse paigutamisega tekitatud kahju hüvitamise, kuid mitte väärteomenetluses sama meet- mega tekitatud kahju hüvitamise. Selleks, et mõlemad olukorrad oleks kaetud, tuleks SKHS § 6 lõiget 3 täiendada viitega sama paragrahvi 2. lõikele.