Arvamuse küsimine

MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmine Määrus kehtestatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 alusel. § 1. Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruses nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ tehakse järgmised muudatused: 2 1) Paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (1) Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus peetakse halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud kohtuasjade kohta üksnes digitaalset toimikut. 2 1 2 2) paragrahvi 58 täiendatakse lõigetega 1 ja 1 järgmises sõnastuses: 1 „(1 ) Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus peetakse maksuasjade kohta, välja arvatud maksuotsused, üksnes digitaalset toimikut. 2 (1 ) Harju Maakohtus peetakse isikute kinnisesse asutusse paigutamise asjade kohta üksnes digitaalset toimikut. Asjas tehtava lahendi peale edasikaebamisel ja asja saatmisel kõrgema astme kohtusse moodustab pabertoimiku vajaduse korral kõrgema astme kohus. Pabertoimiku moodustab väljatrükk kohtute infosüsteemis kohtuasja kohta registreeritud digitaalse toimiku andmetest.“; 3 3) paragrahvi 77 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: 2 1 2 „(2) Käesoleva määruse § 58 lõikeid 1 ja 1 ei kohaldata enne 1. septembrit 2017. aastal alustatud kohtuasjadele.“. § 2. Määrus jõustub 1. septembril 2017. aastal. Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler  Justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga muudetakse justiitsministri 22. detsembri 2005. a määrust nr 57 „Maa- haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ (edaspidi kantselei kodukord). Muutmisvajadus on tingitud töökorralduse muudatustest Tallinna Halduskohtus, Harju Maakohtus, Tallinna Ringkonnakohtus ning Riigikohtus seoses digitaalse kohtumenetluse rakendamisega määruses nimetatud haldusasjadele ja tsiviilasjadele. 13. märtsist 2017. a alustati digitaalse kohtumenetluse rakendamise esimese etapiga. Alates nimetatud kuupäevast ei moodustata Tallinna Halduskohtus, Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis loetletud asjades pabertoimikut ning kohtuasju menetletakse digitaalselt kohtute infosüsteemis ja digitoimikus. Tegemist oli digitaalsele kohtumenetlusele ülemineku esimese etapiga ja ühtlasi prooviajaga, mille käigus katsetati uut töökorraldust eesmärgiga välja selgitada, millised on digitaalse kohtumenetluse eduka rakendamise eeldused, ning prooviti digitoimiku toimivust ja sobivust kohtuasjade digitaalseks menetlemiseks. Esimese etapi rakendamine on osutunud edukaks, kõrvaldatud on rakendamise käigus välja tulnud vead digitoimiku töös ning digitoimiku rakendamisega seotud kohtutes on paigas uus töökorraldus. Kõnesoleva eelnõuga laiendatakse digitaalset kohtumenetlust haldusasjades ning alustatakse digitaalse menetluse rakendamisega tsiviilasjades. Eelnõuga nähakse ette, et Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus ei moodustata maksuasjades (välja arvatud maksuotsused) ning Harju Maakohtus isikute kinnisesse asutusse paigutamise asjades pabertoimikut. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud justiitshalduspoliitika osakonna kohtute talituse nõunikud Kairit Kirsipuu (e-post [email protected], tel 680 3109) ja Margit Lauri (e-post [email protected], tel 680 3144). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik (e-post [email protected], tel 620 8270). Eelnõuga muudetakse justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 „Maa- haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.03.2017, 6. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõuga täiendatakse ja muudetakse kantselei kodukorra paragrahve 582 ja 773. Paragrahvi 582 lõike 1 muudatusega ühtlustatakse nimetatud lõike sõnastust järgmiste lõigete sõnastusega, sätte sisu ei muutu. Paragrahvi 582 lõigetega 11 ja 12 määratakse, millistes kohtutes ja millistes asjades pabertoimikut ei moodustata. Lõikega 11 nähakse ette, et Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus ei peeta maksuasjade kohta, välja arvatud maksuotsused, pabertoimikut. Tegemist on digitaalse kohtumenetluse rakendamise teise etapiga halduskohtumenetluses. Nimetatud kohtutes on digitaalset kohtumenetlust rakendatud alates 13. märtsist 2017. a halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis loetletud asjades. Kokkuleppeliselt Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtuga laiendatakse digitaalse toimiku pidamist ka maksuasjadele, välja arvatud maksuotsused. Nendes kohtuasjades ei ole menetlusdokumentide hulk väga suur ning menetlusosalised reeglina suhtlevad kohtuga digitaalselt. Kuna muudatus puudutab ka Riigikohut, on see läbi räägitud ka Riigikohtuga. Lõikega 12 määratakse, et alates 1. septembrist 2017. a ei moodustata Harju Maakohtus isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjade kohta pabertoimikut ning nimetatud kohtuasju menetletakse digitaalselt kohtute infosüsteemis ja digitoimikus. Tegemist on tsiviilasjades digitaalse kohtumenetluse rakendamise esimese etapiga. Justiitsministeerium ja Harju Maakohus leppisid kokku, millistes kohtuasjades prooviperioodi rakendatakse ning millised on eduka rakendamise eeldused. Asja liigi, milles digitaalset kohtumenetlust prooviajal rakendatakse, valis Harju Maakohus. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud asjades dokumentide hulk väga suur ja asjast puudutatud isikule on kohtu poolt tulenevalt TsMS § 535 lg-st 1 määratud alati esindaja. Puudutatud isik teostab selles menetluses oma menetlusõigusi alati esindaja kaudu, mistõttu ei näe kohus takistusi selles asjas toimiku pidamiseks digitaalselt. Digitoimiku pidamisele üleminek ei too asjast puudutatud isikule kaasa senise korraldusega võrreldes selliseid muudatusi, mis võiksid piirata tema õigusi menetluses osalemisele või sellele juurdepääsule. Enne määruse jõustumist on muudetud kohtunike ja ametnike töövahendeid, tagatud võimalus kasutada lisaks kohtute infosüsteemile digitoimiku infosüsteemi ning arutatud läbi võimalikud töökorralduse muudatused. Menetlusosaliste juurdepääsu toimiku materjalidele eelnõu ei piira. Toimikuga on edaspidigi võimalik soovi korral tutvuda paberkandjal. Sel juhul väljastab kohus isiku taotluse alusel talle toimiku väljavõtte paberkandjal (kantselei kodukorra § 691 lg 2). Samuti on toimikuga võimalik tutvuda avaliku e-toimiku või digitoimiku infosüsteemi vahendusel. Määrusega nähakse ette, et asjas tehtava lahendi peale edasikaebamisel ja asja saatmisel kõrgema astme kohtusse moodustab vajaduse korral pabertoimiku kõrgema astme kohus. Pabertoimiku moodustab väljatrükk kohtute infosüsteemis kohtuasja kohta registreeritud digitaalse toimiku andmetest. Määruse eelnõu ei välista, et ka kõrgema astme kohus võib asja menetlemist jätkata digitaalses kohtumenetluses, kui ta peab seda otstarbekaks ja võimalikuks. Nimetatud asjades ei ole dokumentide hulk väga suur. Kui see oleks suur, võiks paberivaba kohtumenetluse rakendamisel probleeme tekkida. Pabertoimiku tegemata jätmine annab kohtuasja menetlemisel ajavõidu ning vähendab ametnike tööd. Paragrahvi 773 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2. Lõikes 2 nähakse ette digitaalse kohtumenetluse rakendamise kord ja tähtaeg. Kohtutega kokkuleppeliselt on rakendamise tähtajaks määratud 1. september 2017. Enne nimetatud kuupäeva alustatud kohtuasjade suhtes digitaalse toimiku pidamise nõuet ei rakendata. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kavandatav muudatus seisneb selles, et isikute kinnisesse asutusse paigutamise asjades ei moodustata pabertoimikut. 4.1.1. Sihtrühm Muudatus avaldab mõju eelkõige Harju Maakohtu isikute kinnisesse asutusse paigutamise kohtuasju lahendavatele kohtunikele (11) ja ametnikele (50). Võrreldes kõigi tööealiste elanike arvuga Eestis (2015. aastal 631 000) on mõjutatud sihtrühm väike. 4.1.2. Mõju ulatus Mõju on väike, kuna töökorralduse muudatus puudutab üksnes pabertoimikute pidamist Harju Maakohtu kinnisesse asutustesse paigutamise asjades. Tegemist on Eesti kõige suurema kohtuga, kuid planeeritav muudatus puudutab 6,9% asju (2016. aasta statistika andmete alusel). 4.1.3. Mõju avaldumise sagedus Mõju esinemise sagedus on väike, sest asjade arv, kus digitaalset kohtumenetlust rakendatakse, on väike. Kinnisesse asutusse paigutamise asjad moodustavad 6,9% kõikidest Harju Maakohtus alustatud kohtuasjadest. 4.1.4. Ebasoovitavate mõjude risk Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Ebasoovitavad on võimalikud ebakõlad infosüsteemides, mis ei võimalda kohtuasju digitaalselt menetleda. Kõiki infosüsteeme arendatakse, mis võimaldab võimalikke puudusi kõrvaldada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid riigieelarvesse ei laeku. Digitaalse menetluse rakendamiseks tehakse vajalikud uuendused Harju Maakohtu 11 kohtuniku töövahendites (arvutid, kuvarid). Tegemist on olemasolevate seadmete vahetamisega uute vastu. Uued töövahendid tagatakse muudatusega seotud kohtunikele hiljemalt määruse rakendamise ajaks. Pabertoimikutest loobumine toob kohtute jaoks kaasa paberikulu vähenemise. Tulenevalt sellest, et praegu puudutab töökorralduse muudatus umbes 6,9 protsenti Harju Maakohtus menetletavaid kohtuasju, ei ole kõnesoleva muudatusega oodata märkimisväärset kulude kokkuhoidu. Tegemist on prooviajaga, mille jooksul selgitatakse välja võimalikud vajadused ja probleemkohad. Selline prooviaeg on vajalik digitaalse kohtumenetluse rakendamiseks kogu kohtusüsteemis. Määruse rakendamise eel on kohtutega arutatud võimalikke muudatusi töökorralduses ning lepitud kokku vajalikes kohtute infosüsteemi ja digitoimiku arendustöödes, mis on digitaalse kohtumenetluse eduka rakendamise eeldused. Tallinna Ringkonnakohtu kantseleil tekib mõningane koormus seoses pabertoimiku moodustamise vajadusega, kui Harju Maakohtu lahendi peale esitatakse edasikaebus kõnealuses tsiviilasjas. Edasikaebuse protsent nimetatud kohtuasjades on 2%, seega on koormuse kasv minimaalne. Vastav töökorralduse muudatus on kohtuga kooskõlastatud. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2017. a, kuna alates nimetatud kuupäevast rakendatakse digitaalset kohtumenetlust eelnõuga määratud kohtuasjades. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõuga kavandatavad muudatused saadeti esmakordselt arvamuse avaldamiseks kõigile kohtutele ning Registrite ja Infosüsteemide Keskusele 30.06.2017. Kohtute arvamuste alusel on esialgsest eelnõust uude eelnõusse eraldatud digitaalse kohtumenetluse rakendamist puudutavad sätted. Kohtute arvamused ja nendega arvestamise ülevaade on esitatud seletuskirja lisas. Ülevaates on kajastatud üksnes need arvamused, mis on seotud kõnesoleva eelnõu sätetega. Eelnõuga planeeritud muudatuste kavandamisse on olnud kaasatud Tallinna Halduskohtu, Tallinna Ringkonnakohtu ja Harju Maakohtu esindajad. Digitaalse kohtumenetluse laiendamine haldusasjades on kooskõlastatud Riigikohtu esindajaga. Eelnõu ei esitata kooskõlastamiseks EIS- i, kuna määrus puudutab I ja II astme kohtute kui ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste sisemist töökorraldust. Kõnesolev eelnõu ja seletuskiri saadetakse arvamuse avaldamiseks Tallinna Halduskohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule ja Riigikohtule. Marko Aavik Asekantsler  LISA Arvamuste tabel justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmise määruse eelnõu juurde. Esitaja/märkuse sisu Arvestatud/mitte arvestatud Tartu Maakohus 1) Kehtiv TsMS § 61 ütleb, et valdkonna eest Mitte arvestatud. vastutav minister kehtestab määrusega TsMS § 61 annab viite justiitsministri 22.12.2005. kohustuslikule digitaalse toimiku pidamisele a määrusele nr 57 „Maa-, haldus- ja ülemineku aja ja korra jne. Praegu TsMS § 61 ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Digitaalse ei anna viidet (linki), et selline kord oleks toimiku pidamisele ülemineku korra ja tähtajaga ministri poolt kinnitatud. Et sellist korda ei ole, seotud sätted on lisatud eelviidatud määrusesse ütleb ka seletuskiri, mis kuulus kohtuistungite põhjusel, et kõik kohtutoimiku regulatsiooniga helisalvestamise määruse eelnõu juurde seonduv, sõltumata sellest, millises vormis (saabunud maikuus). Praegusest eelnõust toimikut peetakse, oleks ühes aktis koos. Kuna võib aru saada, et selline ülemineku aeg ja pabertoimikuga seonduvat reguleerib kantselei kord oleks nagu kusagil juba kehtestatud. kodukord, siis oli otstarbekas lisada ka digitaalse Ettevalmistatava määruse päisest nähtub kohtutoimiku osa olemasolevale kantselei viide TsMS §-le 61 ehk siis tegelikult see kodukorrale. määrus peaks olemagi see ministri poolt kehtestatav määrus, mis näeb ette kohustuslikule digitaalsele toimiku pidamisele ülemineku aja ja korra. Kui on nii, tuleb TsMSi §-s 61 teha ka vastav viide (link). Viru Maakohus 2) Meie arvates on kohatu sätestada kodukorras, Mitte arvestatud milline kohus millist toimikut millisest Kehtiv tsiviilkohtumenetluse seadustik näeb ette, kuupäevast täisdigitaalsena peab. Viru et ülemineku aeg ja kord nähakse ette ministri Maakohus oleks valmis pidama digitaalsena määruses. Eelkõige on mõeldud kohustuslikule kinnisesse asutusse paigutamise, esialgset digitaalse toimiku pidamisele ülemineku korda. õiguskaitset puudutavaid ning täitemenetluse Asjade loetelu, milles kohustuslikult minnakse üle lõpetamise asju. Samuti on Viru Maakohus digitaalse toimiku pidamisele, kehtestamine juba aastaid pidanud paralleelselt kantselei kodukorras ei välista seda, et kohus ise pabertoimikuga täiesti identset elektroonilist otsustab kooskõlast TsMS-iga, et pabertoimikuid toimikut tsiviilasjades. Sellest tulenevalt ei pea teatud asjades ei moodustata. Kõnesolev eelnõu me õigeks, et kantselei kodukorras seda võimalust ei välista. sätestatakse teatud kohtute puhul teatud asjades ainult digitoimikute pidamine. Kohtute üleminek digitoimikute pidamisele võiks sisalduda kantselei kodukorras üldise põhimõttena ning konkreetsete kohtute üleminek digitoimikutele võiks olla reguleeritud kas eraldi kokkulepetes kohtutega vm viisil. Muidu tuleb ju hakata iga kord muutma kodukorda, kui mõni kohus mingit liiki asju ainult digitoimikuna pidama hakkab. Tartu Ringkonnakohus 3) Sellist kiirustamist kantselei kodukorra Mitte arvestatud muutmisel ei saa mitte millegagi õigustada, Kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustikuga (TsMS isegi mitte sellega, et kuuldavasti on § 61) on antud ministrile volitus kehtestada kiirustamise põhjuseks justiitsministeeriumi määrusega kohustuslikule digitaalse toimiku soov avada 1. septembrist 2017 Harju pidamisele ülemineku aeg ja kord, tehnilised Maakohtus digitoimiku pilootprojekt kinnisesse nõuded digitaalse toimiku pidamisele ja sellega asutusse paigutamise asjades (§ 32 lg 5, § tutvumisele, samuti elektrooniliste dokumentide 50). On vägagi küsitav, kas digitoimikule säilitamisele. Kõnesoleva sätte alusel on  ülemineku kohustuslikkust teatud digitaalse kohtumenetluse esimest etappi edukalt kohtuasjades saab ikkagi kehtestada ministri rakendatud teatud haldusasjades Tallinna määrusega. Halduskohtus, Tallinna Ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Pabertoimikuga seonduvat reguleerib kantselei kodukord, mistõttu oli otstarbekas lisada ka digitaalse kohtutoimiku osa olemasolevale kantselei kodukorrale. Tallinna Ringkonnakohus 4) Määruse eelnõu ega seletuskirja järgi ei ole Arvestatud arusaadav, kuidas toimub nende asjade Esialgsest kohtutele arvamuse avaldamiseks menetlemine Tallinna Ringkonnakohtus, mille saadetud eelnõust on eraldatud digitaalse kohta Harju Maakohus ei peaks teatud ajast kohtumenetluse rakendamisega seotud sätted alates enam toimikut koostama. Kuna Tallinna ning neid on muudetud tulenevalt kohtute Ringkonnakohtus tsiviilasjade menetlemise arvamusest. Uue eelnõu kohaselt rakendatakse osas eelnõus mingit erikorda ei ole, siis digitaalset kohtumenetlust isiku kinnisesse tähendab see, et maakohtu kantselei peaks asutusse paigutamise asjades prooviperioodil määruskaebuse edastamisel koostama üksnes Harju Maakohtus. Eelnõuga täpsustatakse toimiku. Eeldatavasti ei saa seda panna pabertoimiku moodustamisega seonduvat, kui üksnes kantselei õlule, sest üksnes asja esimese astme kohtulahendile esitatakse menetlev kohtunik ja tema menetlusgrupp edasikaebus ning toimik peaks liikuma edasi omavad piisavat ülevaadet sellest, millised kõrgema astme kohtusse. Vastav töökorralduse konkreetsed dokumendid peaksid muudatus on Tallinna Ringkonnakohtuga läbi pabertoimikus sisalduma (reeglina on KIS-s räägitud. Pabertoimiku moodustamisel tuleks kordusi ja tehnilist laadi kirjeid, mida ei peaks lähtuda eelkõige menetlusseadustikus toimiku panema pabertoimikusse pelgalt seepärast, et kohta sätestatud nõuetest. Määrus ei välista, et ka maakohus menetleb asja digitaalselt). kõrgema astme kohus võib asja menetlemist jätkata samuti digitaalses kohtumenetluses, kui ta peab seda otstarbekaks ja võimalikuks. 5) Eelnõuga kavandatakse muu hulgas Mitte arvestatud muudatusi ka kohtutoimikuga seoses. Kehtiv TsMS võimaldab toimikut pidada ka Kohtutoimikuga seonduvat reguleerivad digitaalselt (TsMS § 57). Digitaalse menetlusseadustikud, tsiviilkohtumenetluse kohtumenetluse rakendamise esimeses etapis on puhul tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis on seotud kohtud (Tallinna Halduskohus, Tallinna konstitutsiooniline seadus. Kohtud lähtuvad Ringkonnakohtu halduskolleegium ja Riigikohtu oma tegevuses menetluste läbiviimisel halduskolleegium) pidanud võimalikuks minna menetlusseadustikest. TsMS-i kohaselt peab eelnevalt kokkulepitud asjades üle digitaalsele kohus toimikut. Menetluse läbiviimisel on toimiku pidamisele. Vaata lisaks punktide 3 ja 4 kindlad toimingud ja kindlad kohustused, mida selgitusi. kohus peab toimikuga seoses tegema. TsMS-i tähenduses käsitletakse kehtiva seaduse kohaselt toimikuna pabertoimikut. Selliseid reegleid ei saa seadusest madalama õigusjõuga ministri määrusega muuta. TsMS ei näe ette võimalust, et teatud liiki tsiviilasjades kaotatakse pabertoimiku pidamine üldiselt ära. TsMS § 56 lg 3 ls 2 olukorra kohta peaks kohus tegema praeguse seaduse mõtte järgi määruse, st ilma seadust muutmata eeldab tsiviilasja pabertoimikust loobumine kohtuniku või (kohtuniku juhiste alusel tegutseva) kohtuametniku otsustust - ka seda ei saa asendada ministri määrusega. Johtuvalt eeltoodust palume määruse eelnõu vastavalt muuta ja viia eelnõu kehtivate seadustega kooskõlla. 6) Juhul, kui määruse koostajad soovivad mingis Arvestatud  ajalises perspektiivis tulevikus minna üle Olemasolevate töövahendite väljavahetamine uute üksnes digitaalsele toimikule, siis sellisel vastu, sealhulgas sülearvuti soetamine üleminekul tuleks kõigepealt alustada sellest, kohtunikele on planeeritud. Kõikide kohtunike et kõikidele tsiviilasju menetlevatele lauaarvutid on kavas välja vahetada sülearvutite kohtunikele ja kohtujuristidele tagatakse vastu järgmise 3 aasta jooksul. Väljavahetamist selline riistvara, mis digitoimikuga tõrgeteta ja alustatakse kohtutest, kus rakendatakse sujuvat tööd võimaldab. Tallinna digitaalset kohtutoimikut, et tagada sujuv töö Ringkonnakohtus menetlevad kõiki liiki jätkumine digitaalsele kohtumenetlusele tsiviilasju kõik tsiviilasju lahendavad ülemineku korral. Senise praktika kohaselt on kohtunikud ja vastavale kohtunike arvule enne digitaalse toimiku pidamisele üleminekut kõik vastav arv kohtujuriste. Seega tuleks kõikidele töökorralduslikud muudatused ja kohtutele sellega nimetatud isikutele tagada kohane riistvara. kaasnevad vajadused eelnevalt läbi räägitud ja Sama vajadus kehtib ka maakohtu kohtunike vajalikud tegevused kooskõlastatud. Ka toimub ja kohtujuristide osas. Samuti tuleks läbi viia asjade valik, milles digitaalse toimiku pidamisele koolitused ja kohase pikkusega üle minna, koostöös kohtuga. Senist praktikat üleminekuperiood ning tagada IT tugi. Enne plaanitakse jätkata. Etapiviisiline rakendamine vastavate meetmete rakendamist ei ole võimaldab üleminekut teha sujuvamalt ja kohtute digitoimikule üleminek mõeldav. tööd vähem häirivalt. Kohtus, kus digitaalse toimiku pidamisele üleminekut on rakendatud, on olnud tagatud täiendav tugi uute tööprotsesside juurutamise ajaks. Riigikohus 7) Digitaalse toimiku pidamise võiks Arvestatud kooskõlastada Riigikohtuga. Olenemata Kõnesolev eelnõu edastatakse kõikidele sellest, et lõikes 4 nimetatakse vaid Harju kavandatud muudatusega seotud kohtutele Maakohut. arvamuse avaldamiseks.  Tallinna Ringkonnakohus Meie 18.08.2017 nr 8-1/5988 Tallinna Halduskohus Harju Maakohus Riigikohus Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määruse nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmine Esitame arvamuse avaldamiseks justiitsministri määruse „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ muutmise määruse eelnõu. Arvamusi ootame hiljemalt 25. augustiks 2017. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Katariina Kärsten 620 8177 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898