Arvamus

Teie 03.07.2017 nr 5-17-11/2 Riigikohus Meie 17.08.2017 nr 10-3/5046 [email protected] Justiitsministri arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-11-17 Riigikohus edastas justiitsministrile Tartu Maakohtu otsuse, mille alusel tunnistati tsiviilasjas nr 2-17- 1368 põhiseadusvastaseks ja jäeti kohaldamata kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 41 lg 2 koostoimes KTS § 35 lg 2 punktiga 15. Riigikohus palus justiitsministri arvamust eelpool nimetatud sätete põhiseaduspärasuse kohta. 1. Vaidlustatud sätted KTS § 35. Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad (2) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 3200 eurot, arvutatakse kohtutäituri põhitasu järgmiselt: 15) nõude summalt 319 601–383 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 18 214 eurot; KTS § 41. Kohtutäituri tasu täitemenetluse lõpetamise korral nõude varasema lõppemise tõttu (2) Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. 2. Normikontrolli lubatavus a. Põhiseaduslikkuse järelevalve asi Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS) § 4 lõikele 1 kontrollib Riigikohus õigustloova akti põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või - määruse alusel. PSJKS § 4 lg 3 järgi algatab kohus menetluse kohtuotsuse või -määruse edastamisega Riigikohtule. PSJKS § 9 lg 1 järgi edastab esimese või teise astme kohus õigustloova akti või välislepingu põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise tõttu kohaldamata jätmise otsuse või määruse Riigikohtule. Antud asjas tunnistas Tartu Maakohus KTS § 41 lõike 2 koostoimes KTS § 35 lg 2 punktiga 15 põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastas vastava määruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. Seega on tegu põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga. b. Vaidlustatud sätte asjassepuutuvas Normikontrolli eelduseks on asjassepuutuvus. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-4-1-5-02 (RKPJKo, 28.10.2002) punktile 15 kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ainult kohaldamisele kuuluva ehk asjassepuutuva sätte või seaduse põhiseaduspärasust. Vaidlustatav säte peab olema kohtuasjas lahendamiseks otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on tegu siis, kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama asja teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Praeguses olukorras on vaidlustatud kohtutäituri põhitasu suurus ning sellest tulenevalt ka kohustatud isiku kohustus täitemenetluse lõpetamisel enne nõude täielikku sissenõudmist tasuda kohtutäiturile pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata võlasumma osalt (KTS § 35 lg 2 p 15 ja KTS § 41 lg 2). On selge, et antud normide põhiseadusega vastuolu korral muutuks kohustatud isiku kohustused ja põhiõiguste riive määr, mis on antud juhul vaidluse esemeks. Seega on vaidlusalused normid asjassepuutuvad. 3. Normikontrolli põhjendatus 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et kontrollitav akt vastab kõigile põhiseadusest tulenevatele pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele. Kohtutäituri seadus hakkas uuel kujul kehtima 2010. aastal (vastu võetud 2009. aastal). KTS § 35 lg 15 sisaldus esmasel kujul ning KTS § 41 lg 2 sisaldus esmakordselt praegusel kujul 2009. aastal vastu võetud kohtutäituri seaduses. Seega on põhjendatud 2009. aastal vastu võetud kohtutäituri seaduse formaalne normikontroll. Seaduse on vastu võtnud Riigikogu 09.12.2009 toimunud istungil, eelnõu (462 SE) on läbinud kolm lugemist, seadus võeti vastu 83 poolthäälega. Seadus kuulub põhiseaduse (edaspidi PS) § 104 alusel Riigikogu koosseisu häälteenamust nõudvate seaduste hulka, kuna seadusega muudeti kohtumenetluse norme. Seoses euro kasutuselevõtuga jõustus 01.01.2011 KTS uus redaktsioon, milles on §-s 35 sisalduvad summad arvutatud ümber eurodesse, muid sisulisi muutusi võrreldes varasemalt kehtinud redaktsiooniga ei esine, seega pole 01.01.2011 jõustunud KTS redaktsiooni formaalse põhiseaduspärasuse kontroll vajalik. 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus 3.2.1 Riive legitiimne eesmärk KTS § 35 lõikel 2 on kaks eesmärki: kohtutäiturite rahaline motiveerimine suurte nõuete puhul tekkivat vastutust kandma ja täitemenetluse kättesaadavuse säilitamine. KTS § 41 lõike 2 eesmärgiks on kindlustada tasu kohtutäituri poolt tehtud töö eest olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt kohtutäiturist mitteolenevatel põhjustel. Kohtutäituritel lasub vastavalt KTS § 9 lõikele 1 vastutus oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest. Tulenevalt KTS § 10 lõikest 1 on kohtutäitur kohustatud sõlmima vastutuskindlustuslepingu ametitegevuse käigus tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks. Sama sätte 2. punktis määratakse kindlaks minimaalsed kindlustushüvitise alam- ja ülempiirid. Kindlustushüvitise ülempiirist suuremate kahjude korral rahuldatakse kahju hüvitamise nõuded kohtutäituri vara arvel. Sellistel asjaoludel tekkiva isikliku varaga vastutuse tõttu ei pruugi kohtutäiturid olla motiveeritud endale suurte nõuete menetlemisest tingitud vastutust võtma. Samas on oluline, et täitemenetlus toimiks ühesuguse efektiivsusega kõigi võlgnike puhul olenemata võlgnetava väärtuse suurusest. Seega saab kohtutäiturite rahalist motiveerimist suurnõuete menetlemisest tingitud vastutuse kandmiseks pidada sätte legitiimseks eesmärgiks. Samuti on sätte eesmärgiks tagada täitemenetluse kättesaadavus kogu riigis, suurendades selleks kohtutäituritele laekuvate tasude koguhulka ning võimaldades kohtutäituritel pidada üleval büroosid piisava hulga kohtutäiturite abidega. Täitemenetluse üleriigilise kättesaadavuse tagamist saab pidada legitiimseks eesmärgiks. Vastavalt KTS § 41 lõikele 2 peab kohustatud isik tasuma menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt, kui sissenõudja taotles täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid. Sätte eesmärgiks on kindlustada, et kohtutäitur saab piisavalt tasustatud juba tehtud täitetoimingute eest. Juhul kui kohtutäitur on teinud pingutusi ning kulutusi võlgnevuse sissenõudmiseks, on tal õigus nõuda tehtud toimingute eest tasu, milleks on määratud pool sissenõudmata summa pealt arvutatud menetluse põhitasust. Kohtutäituri töö tasuga kindlustamist ehk kohtutäituri omandipõhiõiguste kaitset saab pidada sätte legitiimseks eesmärgiks. Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 3.2.2 Riive proportsionaalsus Põhiõiguse riivet saab pidada proportsionaalseks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet (RKPJKo 05.03.2001 3-4-1-2-01 p 16). Riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (RKPJKo 26.03.2009 3-4-1-16-08 p 29). a) Sobivus Proportsionaalne sobivuse mõttes on meede, mis soodustab eesmärgi saavutamist, ning ebaproportsionaalne meede, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist (RKPJKo 26.03.2009 3-4-1-16-08 p 29). Tulenevalt KTS § 35 lõikest 2 sõltub kohtutäituri põhitasu suurus nõude summast. Suuremate nõuete puhul on kohtutäituril võimalik saada suuremat põhitasu, mis omakorda parandab kohtutäituri büroo jätkusuutlikkust ning kohtutäituri ning tema heaks töötavate kohtutäituri abide sissetulekuid ning seega ka elatustaset. Elatustaseme tõus on kahtlemata suureks motivaatoriks riskide võtmisel. Seega suuremate nõuete puhul saadav kõrgem tulu motiveerib kohtutäitureid kandma suure nõude puhul kaasnevat suuremat vastutust. Seetõttu on meede sobiv sätte eesmärgi saavutamiseks. KTS § 35 lõike 2 eesmärgiks on ka tagada täitemenetluse kättesaadavus kogu riigis. Säte pakub kohtutäituritele võimalust teenida suuremal hulgal tulu suuremate nõuete sissenõudmise korral. Riiklikult on kehtestatud kindlad põhitasu määrad mitmetele kohtutäiturite ametitoimingutele (KTS § 36, § 37). Kindlaksmääratud põhitasude määrad on seotud miinimumpalga tasemega. Kohtutäiturite tegelikud kulud võivad osutuda nende ametitoimingute teostamisel suuremateks kui seaduses ettenähtud põhitasumäärad. Seetõttu peavad kohtutäiturid nende täitetoimingute teostamist finantseerima teiste, tulusamate täitetoimingute arvel. Sama probleem on ka väikeste võlgnevuste puhul. Täitetoimingute teostamisest tekkinud kulu kohtutäiturile võib osutuda suuremaks kui kohtutäituri põhitasust saadav tulu, vaatamata sellele, et protsentuaalselt moodustab kohtutäituri põhitasu väikevõlgnike puhul suurima osa põhinõudega võrreldes. Kohtutäiturid peavad seetõttu finantseerima nende võlgnevuste sissenõudmist tulusamatest täitemenetlustest saadavate tulude abil. Riigikohus on leidnud: „Kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1- 108-15 p 22).“ Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on selgitanud: „Seega ei ole kohtutäituri tasu üksnes tema enda kulutatud ajast ning toimingute arvust ja mahust lähtuv tasu, vaid selle tasuga peab kohtutäitur katma ka oma büroo kulud. Nimetatud tasuga peab kohtutäitur tagama temale seadusega antud ülesande (pöörata isikute taotlusel sissenõue kellegi varale) täitmise (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 2-16-13951, p 25).“ Kohtutäiturite tasude vähendamise korral võib juhtuda, et kõik kohtutäiturid ei suuda finantseerida madalama tulususega täitemenetlusi suurema tulususega täitemenetluste arvel, mis võib omakorda negatiivselt mõjutada kohtutäiturite suutlikkust majandada bürood ja palgata kohtutäituri abisid. See omakorda võib tähendada mitmete kohtutäiturite koondumist ühte büroosse ja suurematesse keskustesse, samuti võib sellega kaasneda kohtutäituri abide tööhõive vähenemine. Eelneva tulemusel väheneks täitemenetluse kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi. Kohtutäiturite põhitasude suurendamine võimaldab samas kohtutäituritel saada rohkem tulu, seega ka pidada üleval kohtutäituri bürood ja palgata kohtutäituri abisid. See omakorda suurendab avatavate büroode ning palgatavate kohtutäituri abide arvu ning parandab täitemenetluse kättesaadavust väljaspool suuri keskusi. Seega on tegu eesmärgi saavutamiseks sobiva meetmega. KTS § 41 lõike 2 eesmärgiks on kindlustada, et kohtutäitur saab tehtud töö eest tasu. Seetõttu on kohustatud poolele sättega kehtestatud kohustus maksta kohtutäiturile pool sissenõudmata võlasummalt arvutatud kohtutäituri põhitasust juhul, kui täitemenetlus on lõpetatud enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt. Kui kohtutäitur on teinud kogu võlasumma sissenõudmiseks vajalikke ametitoiminguid, peab kohtutäitur saama tasustatud ametitoimingute eest ka selles ulatuses, milles nõudest hiljem loobutakse. Selle eesmärgi saavutamiseks on sissenõudmata võlasumma põhjal arvutatud kohtutäituri põhitasust poole maksmine kohtutäiturile lisaks menetluse alustamise tasule sobiv viis, kindlustamaks kohtutäituri piisav tasustamine ametitoimingute teostamise eest. b) Vajalikkus Abinõu on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009 3-4-1-16-08 p 29). Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 KTS § 35 lõike 2 eesmärgiks on pakkuda kohtutäituritele rahalist lisamotivatsiooni suurte ja kohtutäituri jaoks riskantsete nõuete menetlusse võtmiseks. Kuna vastavalt KTS § 9 lõikele 1 lasub kohtutäituril vastutus ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis kaasneb kõigi nõuete menetlemisega kohtutäiturite jaoks teatud risk, et kohtutäituri tegevuse tulemusel tekib kahju ning kohtutäitur peab selle kahju hüvitama isikliku vara arvel. Kuigi vastavalt KTS §-s 10 sätestatule peavad kohtutäiturid sõlmima kohustusliku ametikindlustuslepingu ametitegevuse käigus tekkinud kahju hüvitamise tagamiseks, on väljamakstavatel kindlustushüvitistel ülempiir. Väga suurte nõuete menetlemisel kohtutäituri süül tekkida võiv kahju võib osutuda sellest ülempiirist suuremaks. Kuna sellisel juhul vastutaks kohtutäitur kogu oma varaga, on tegu kohtutäituri jaoks kõrge riskiga menetlusega. Juhul, kui kõrge riskiga menetlusest saadav tulu oleks madal, ei motiveeriks see kohtutäitureid suurt riski võtma. Et motiveerida kohtutäitureid võtma enda kanda mainitud riske, on oluline pakkuda neile kas tagatisi või muud majanduslikku tulu, mis aitaks vähendada riskide realiseerumisel tekkivat negatiivset mõju kohtutäituri elatustasemele. Ühelt poolt oleks riigil võimalik tagada kohtutäiturilt välja nõutavate kahjude ülempiir, mis aitaks küll säästa kohtutäitureid kahjuhüvitise negatiivsetest majanduslikest mõjudest, kuid mis võib samas vähendada kohtutäiturite vastutustunnet, kuna nende kohustuste rikkumisele ei järgneks sanktsioone. Samuti oleks selline lahendus ebaõiglane kohtutäituri poolt tekitatud kahju tõttu kannatanud isikute seisukohast. Seetõttu oleks selline meede lubamatu. Teiselt poolt oleks võimalik tõsta kohtutäituri kohustusliku ametikindlustuse kaudu välja makstavate kindlustushüvitiste ülempiire, vähendades sel viisil kohtutäiturite isiklikku varalist vastutust ning kindlustades samas ka kannatanule võimalikult suures osas hüvitise laekumine. Siiski oleks selline meede liigselt koormav nii kindlustusandjatele kui kohtutäituritele. Mida suurem on kindlustushüvitise võimalik summa, seda suuremat riski kätkeb endas kindlustuslepingu sõlmimine ka kindlustusandjale. Suurtest võimalikest kindlustushüvitistest lähtuvat potentsiaalset majanduslikku kahju tasakaalustavad kindlustusandjad kõrgete kindlustustasude määramisega. Kõrged kindlustustasud võivad omakorda käia üle jõu paljudele kohtutäituritele, seega vähendades nende valmidust riskeerimiseks. Kui kohtutäitur pole suuteline maksma kõrgeid kindlustustasusid, võib ta valida odavama kindlustuspoliisi ning seetõttu võib ta edaspidi valida ka ainult madalama riskiga täitemenetlused. Samas on vajalik, et tegeldaks ka suurte võlgade sissenõudmisega. Samuti ei saa panna kindlustusandjatele kohustust sõlmida kohtutäituritega suurte hüvitissummadega kindlustuslepinguid ilma kindlustuspoliisi hinda tõstmata, sest see oleks omakorda ebaproportsionaalselt raske meede kindlustusandjate suhtes. Seega on kohtutäituritele suure riskiga täitemenetlustest suurema tulu saamise võimaldamine isikute õigusi kõige vähem riivav meede, mis võimaldaks siiski kohtutäitureid piisavalt motiveerida enda kanda võtma kõrge riskiga täitemenetlusi. Seega saab meedet pidada eesmärgi saavutamiseks vajalikuks. Meede aitab parandada täitemenetluse kättesaadavust kogu riigis, kuna lubab kohtutäituritel kasvatada oma sissetulekut iseäranis suurnõuete menetlemisel. Juhul kui mitte rakendada antud meedet, oleks vajalik leida alternatiivseid mooduseid, kindlustamaks täiteteenuse kättesaadavust kogu riigis. Üheks selliseks alternatiiviks oleks raskesti toime tulevate kohtutäituribüroode doteerimine. See aitaks kindlustada teenuste kättesaadavuse, kuna ka keskustest kaugemal asuvatel kohtutäituritel oleks piisavalt vahendeid büroo ülalpidamiseks ja kohtutäiturite palkamiseks. Samas tuleb arvestada, et kohtutäiturite büroode doteerimine oleks riigile märkimisväärne lisakulu, mis ei ühilduks kohtutäituri ameti kui vabakutse põhimõtetega. Kuna vabakutsete eesmärgiks on vähendada riigipoolset osalust teenuste pakkumises, poleks kohtutäiturite büroode doteerimine efektiivne lahendus büroode toimetuleku probleemi lahendamiseks ja samal ajal kohtutäituriameti kui vabakutse säilitamiseks. Seetõttu on kohtutäiturite sissetulekute kasvatamine suurnõuete menetlemisel vajalik täitemenetluse kättesaadavuse tagamiseks. KTS § 41 lõige 2 aitab kindlustada kohtutäiturite tasustamise tehtud ametitoimingute eest. Sissenõudja algatusel täitemenetluse lõpetamisel enne kogu võlasumma sissenõudmist pole kohtutäituri tegevusel täitemenetluse lõpetamisele mõju. Ometi mõjutab täitemenetluse sellisel viisil lõpetamine põhinõude sissenõudmise ulatust ja seega ka kohtutäituri põhitasu. Kuna sissenõudja tegevus täitemenetluse lõpetamise taotlemisel vähendab kohtutäituri ametitoimingute hüvitamise ulatust, on pandud kohustatud isikule kohustus tasuda teatud ulatuses põhitasu võla väljanõudmata osa eest. See meede riivab kohustatud isiku omandipõhiõigust (PS § 32). Meetme alternatiiviks oleks mainitud tasu kohustatud isikult mitte välja nõudmine. Sellisel juhul riivataks aga oluliselt kohtutäituri omandipõhiõigust, jättes ta ilma ametitoimingute peale tehtud kulutuste hüvituseta. Kuna selline meede ei oleks vähem põhiõigusi riivav, võib sättes esinevat meedet pidada vajalikuks. Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 c) Mõõdukus ehk proportsionaalsus kitsamas mõttes Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (RKPJKo 06.03.2002 3-4-1-1-02 p 15). KTS § 35 lõikes 2 sisalduvate kohtutäituri põhitasude määrade eesmärk on kindlustada kohtutäiturite jaoks piisav stiimul suurnõuete menetlemisest tulenevate riskide võtmiseks. Samal ajal ei tohi selline meede olla ka liialt koormav võlgniku suhtes. KTS § 35 lg 2 punktis 15 sätestatud kohtutäituri põhitasu määr on 5,5% nõude summast, kui nõude summa on 319 601–383 500 eurot (kuid põhitasu määr ei saa sellisel juhul olla rohkem kui 18 214 eurot). On selge, et tegu on suure summaga, mis võib olla võlgnikule koormav. Kohtutäituri põhitasu lisandumine võlasummale tähendab sisuliselt võla suurenemist, mis halvendab võlgniku majanduslikku olukorda. Meetme eesmärk – tagada kohtutäiturite valmisolek menetleda suuri nõudeid ja seeläbi tagada täitemenetluse kättesaadavus ka suurnõuete korral – on suure tähtsusega. Samas võib meetmega põhjustatud võlgniku omandiõiguse riive osutuda liialt intensiivseks. Liigselt intensiivseks võib meetme rakendamine osutuda juhul, kui see halvendab võlgniku majanduslikku olukorda oluliselt võrreldes meetme rakendamata jätmisega. Siinkohal on oluliseks vaadelda põhivõla suuruse ja kohtutäituri põhitasu suuruse omavahelist seost. Kõnealuse sätte punktis 15 sätestatud põhinõude puhul on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast. Esialgsel vaatlusel on ilmne, et kohtutäituri põhitasu sellise põhinõude suuruse korral on kõrge. Samas on tegu ka suure põhinõudega. Arvestades põhinõude suurust, ei pruugi kohtutäituri põhitasu antud määras sätestamine olla ebamõistlik võlgniku suhtes. Kohtutäituri põhitasu küll suurendab võlgniku võlgnevusi, kuid teeb seda piiratud määras, antud juhul 5,5%. Kui põhinõue on väga suur, siis ei pruugi kõrge kohtutäituri põhitasu moodustada suurt osa nõude kogusummast. Lisaks tuleb vaadelda ka KTS § 35 teisi osi. Sellest vaatlusest selgub, et võrreldes põhivõla suurusega on kohtutäiturite põhitasud kõrgeimad just väikeste võlgnevuste korral ning mida suurem on põhinõue, seda väiksema osa põhinõude summast moodustab kohtutäituri põhitasu määr. Seetõttu saab pigem väita, et võlgniku põhiõiguste riive intensiivsus on väiksem suurvõlgnike puhul kui väikevõlgnike puhul. Teisalt, kõrge kohtutäituri põhitasu võib teatud tingimustel siiski oluliselt halvendada võlgniku olukorda. Seda eelkõige juhul, kui võlgnikul on ajutised makseraskused. Sellisel juhul võib suures ulatuses nõude suurenemine põhjustada püsiva maksejõuetuse. Samuti võib suures ulatuses kohtutäituri põhitasu määramine viia kogu võlgniku vara sundtäitmisele, ent võlgniku võime edaspidi teenida tulu ja seega ka võlgnevusi tasuda võib oleneda suuresti just teatud vara kasutamise võimalusest. Näiteks sõiduauto sundvõõrandamisel ei pruugi olla töökohast kaugel elaval võlgnikul võimalik säilitada töökohta, mis omakorda võib suurendada riski, et võlgnik satub sügavasse vaesusse, samuti võib see vähendada nõude täitmise võimalikkust tulevikus. Tuleb arvestada ka võlgniku leibkonnaga, kelle majanduslik seisukord võib märkimisväärselt halveneda nõude suurenemise korral, kuna väheneb võlgniku poolne võime oma leibkonna liikmeid ülal pidada. Lisaks on oluline vältida ka võlgniku sattumist raskustesse sellisel määral, et ta võib püsivalt vajada riigi sotsiaalabi. Seega juhul, kui ei leiduks võimalust arvestada loetletud probleemidega, poleks välistatud kõigi KTS §- s 35 sätestatud määrade ebaproportsionaalsus võlgniku suhtes. Ometi on olemas meede võlgnike õiguste kaitseks. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Sätte teine lause sätestab kaalutlusõiguse ja vajaduse arvestada nii sissenõudja huvisid kui võlgniku majanduslikku ja perekondlikku olukorda. Kuna leiduvad sätted, mis võimaldavad võlgniku suhtes käimasolevat täitemenetlust kas peatada või täitmist pikendada või ajatada, ei saa pidada KTS § 35 lg 2 punkti 15 ebaproportsionaalseks. Täitemenetluse üleriigilise kättesaadavuse kindlustamine on oluline eesmärk, tagamaks võlausaldajate omandipõhiõiguste kaitset. Kui võlausaldajatel puuduks juurdepääs täitemenetlusele, tekiks võimalus nende omandipõhiõiguste äärmiselt intensiivseteks riiveteks, mille eest on riik kohustatud võlausaldajaid kaitsma. Seega täitemenetluse võlausaldajatele kättesaamatuse näol oleks iseenesest tegu põhiseadusvastase olukorraga. Seetõttu on täitemenetluse kättesaadavuse tagamine äärmiselt suure tähtsusega eesmärk. Kohtutäituri-ameti näol on tegemist vabakutsega. See tähendab, et vastavalt KTS § 2 lõikele 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäituri amet kui vaba elukutse tähendab ühtlasi, et kohtutäiturid vastutavad ise enda sissetulekute eest, seadusega pannakse paika vaid piirmäärad teatud ulatuses. Seega peavad kohtutäiturid suutma katta oma büroo tegevuskulud ja nii enda kui oma abide palgakulud ametitoimingute ja -teenuste eest saadavast tasust. Teisalt on riik kehtestanud piiratud tasumäärad teatud juhtudel. Kindla põhitasu määraga täitetoimingud on sätestatud KTS §-des 36-37. Nende toimingute puhul kohtutäituri põhitasu Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 määramise eesmärgiks on vältida liigset majanduslikku koormust madalama sissetulekuga inimestele. Samas võib nende toimingute teostamine osutuda kohtutäiturite jaoks kulukamaks kui nende eest saadava tasu suurus. Sama kehtib ka väikevõlgade menetlemisel. Seetõttu on vajalik kindlustada, et eelpoolnimetatud toimingute teostamisel tekkiv kahju oleks tasakaalustatud muude toimingute teostamisest saadava kasuga. Vastasel juhul poleks kohtutäiturid motiveeritud tegelema väikenõuete ja kindla tasumääraga täitetoimingutega, mis tooks samuti kaasa isikute omandipõhiõiguste märkimisväärseid riiveid. Kohtutäituritele piisavate sissetulekute kindlustamiseks on kohtutäiturite põhitasu seatud vastavusse võlasumma suurusega. Seega suurema võlgnevuse korral on ka kohtutäituri põhitasu suurem. See annab kohtutäituritele võimaluse subsideerida kahjumlike ametitoimingute teostamist ja jätkata vajalike teenuste pakkumist vajalikul määral. Arvestades, et põhivõla suurenedes väheneb kohtutäituri põhitasu protsentuaalne määr võrreldes põhinõude suurusega, pole põhjust pidada meedet suurvõlgniku suhtes liialt intensiivseks, kuna meede kasvatab võlgniku võla suurust väiksemas mahus võrreldes analoogilise olukorraga väikevõlgnike puhul. Samuti peab ka siinkohal arvestama TMS §-s 45 sätestatust tuleneva võimalusega ajatada või pikendada täitemenetlust, kui selle jätkamine senisel viisil on võlgniku suhtes ebaõiglane. Selline kaitsemeede aitab vältida võlgniku jaoks ebaproportsionaalse riive tekkimist ning seetõttu ei saa kõnealust KTS sätet ka täitmismenetluse kättesaadavuse eesmärgi täitmiseks pidada ebaproportsionaalseks. KTS § 41 lõike 2 järgi peab menetluse lõpetamisel enne kohtutäituri poolt kogu võlasumma sissenõudmist tasuma kohtutäiturile pool põhitasu sissenõudmata võlasummast, kui kohtutäitur on teinud ametitoiminguid. Selle eesmärk on kindlustada, et kohtutäitur saaks piisavalt tasustatud tehtud ametitoimingute eest olukorras, kus nendel ametitoimingutel puudub mõju sissenõudjast olenevatel põhjustel. Ometi tekib küsimus sellise meetme proportsionaalsusest. Seda eelkõige olukorras, kus kohtutäituri poolt tehtud töö maht on olnud väike ning sissenõudja ja võlgnik on jõudnud kokkuleppele, mille kohaselt loobub sissenõudja suuremast osast nõudest. Sellisel juhul võib kohtutäitur minimaalse tööpanuse eest nõuda märkimisväärses ulatuses põhitasu. On küll selge, et kohtutäituri poolt tehtud tööd tuleb tasustada ka siis, kui sissenõudja loobub hilisemalt selle töö tulemuste kasutamisest, kuid samal ajal on vajalik kindlustada, et nii võlgniku kui ka sissenõudja omandipõhiõigust ebaõiglaselt ei riivataks. Seadusesäte eeldab, et juhul, kui täitemenetlus lõpeb enne võlasumma täielikku sissenõudmist, on kohtutäitur panustanud pool vajalikest ressurssidest sissenõudmata võlasumma sissenõudmiseks ja seega on ka mõistlik kompensatsioon kohtutäiturile sissenõudmata summa järgi arvutatud põhisummast pool. Ometi ei pruugi see olla nii. Juhul, kui kohtutäitur on teinud vähesel hulgal ametitoiminguid, loob see olukorra, kus kohtutäituri tasu on täitemenetluse ennetähtaegsel lõpetamisel ebamõistlikult suur. Taoline olukord võib aset leida siis, kui sissenõudja ja võlgnik on jõudnud kokkuleppele täitemenetluse algfaasis ja sissenõudja vähendab võlasummat märkimisväärselt. Samuti võib selline olukord tekkida kohtutäituri suure passiivsuse korral (RKTKm 15.06.2016 3-2-1-32-16, p 19, RKTKm 01.06.2016 3-2-1-36-16, p 21). Sellisel juhul tooks vastav olukord kaasa kohtutäituri rikastumise võlgniku (ja mõnel juhul ka sissenõudja) arvel. Kohtutäiturite tasusüsteem ei tohi aga viia selleni, et sellega riivatakse ebaproportsionaalselt mh vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate omandiõigust (RKTKm 16.12.2015 3-2-1-108-15, p 28). On võimalik ka vastupidine olukord. Kui kohtutäitur on teinud palju ametitoiminguid, seega kulutanud märkimisväärsel hulgal oma aega ja muid ressursse, võib kohtutäiturile poole põhitasu maksmine sissenõudmata summalt riivata kohtutäituri omandipõhiõigust. Seda seetõttu, et kohtutäituri ametitoimingud on ressursikuluks kohtutäiturile. Juhul kui kulutusi ei kompenseerita, jääb kohtutäitur kahjumisse ja seda mitte enda tegevuse tulemusena, vaid võlasuhte osapoolte kokkuleppe tulemusena. Samuti võib esineda olukordi, kus sissenõudja ja võlgnik saavutavad omavahel kokkuleppe eesmärgil vähendada makstavaid täitetasusid. Seda eelkõige olukorras, kus täies ulatuses võlgnikult võla sissenõudmine osustub võimatuks ja sissenõudja saab rahuldada kohtutäituri põhitasu arvel suurema osa oma nõudest. Selliselt kohtutäituri poolt teostatud ametitoimingute eest makstava tasu sõltuvusse seadmine kellegi teise kui kohtutäituri enda tegevusest ei ole ilmselt proportsionaalne soovitava eesmärgi suhtes. Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 4. Kokkuvõte Lähtudes eelpool toodust, olen seisukohal, et KTS § 41 lg 2 koostoimes KTS § 35 lg 2 punktiga 12 võib olla põhiseadusega vastuolus osas, mis ei võimalda kohtutäituri tasu arvestamisel eeskätt suuremate võlasummade puhul lähtuda konkreetse täitemenetluse käigus tegelikult sooritatud kohtutäituri toimingutest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu minister Marko Susi (praktikant) Mirjam Rannula 620 8195 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898