Arvamus

Teie 03.07.2017 nr 2-15-17249/38 Riigikohus Meie 17.08.2017 nr 10-3/5045 Justiitsministri arvamus tsiviilasjas nr 2-15-17249 Riigikohtu üldkogu edastas justiitsministrile Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määruse, mille alusel antakse menetletav tsiviilasi nr 3-2-1-20-17 üle Riigikohtu üldkogule, et hinnata kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) § 35 lg 2 punkti 12 põhiseaduspärasust koostoimes KTS § 32 lõikega 5. Riigikohus palus justiitsministri arvamust eelpool nimetatud sätete põhiseaduspärasuse kohta. Lisaks palus Riigikohus justiitsministril vastata Riigikohtu poolt esitatud küsimustele. Küsimustele on vastatud käesoleva arvamuse lõpus. I Kooskõla põhiseadusega 1. Vaidlustatud sätted KTS § 32. Kohtutäituri tasu sissenõudmine (5) Kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. KTS § 35. Sissenõude summast sõltuvad põhitasu määrad (2) Kui täitmiseks esitatakse täitedokument, millega võlgnik kohustub sissenõudjale tasuma rahasumma, mis ületab 3 200 eurot, arvutatakse kohtutäituri põhitasu järgmiselt: 12) nõude summalt 127 801–191 800 eurot on kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot; 2. Normikontrolli lubatavus a. Põhiseaduslikkuse järelevalve asi Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (edaspidi PSJKS) § 4 lõikele 1 kontrollib Riigikohus õigustloova akti põhiseadusele vastavust põhistatud taotluse, kohtuotsuse või - määruse alusel. PSJKS § 3 lg 3 järgi lahendab Riigikohtu üldkogu Riigikohtu haldus-, tsiviil- või kriminaalkolleegiumi või erikogu üleantud asja, kui kolleegiumil või erikogul tekib põhjendatud kahtlus kohtuasja lahendamisel asjassepuutuva õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu põhiseadusele vastavuses. Antud juhul esitati algselt vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-dele 696 ja 697 määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtu tsiviilkolleegiumile. Riigikohtu tsiviilkolleegium andis vastavalt PSJKS § 3 lõikele 3 määruse, millega anti asi lahendamiseks Riigikohtu üldkogule. Seega on tegu põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga. b. Vaidlustatud sätte asjassepuutuvus Normikontrolli eelduseks on asjassepuutuvus. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-4-1-5-02 (RKPJKo, 28.10.2002) punktile 15 kontrollib Põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ainult kohaldamisele kuuluva ehk asjassepuutuva sätte või seaduse põhiseaduspärasust. Vaidlustatav säte peab olema kohtuasjas lahendamiseks otsustava tähtsusega. Otsustava tähtsusega on tegu siis, kui kohus peaks sätte Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama asja teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse korral. Kuna praeguses olukorras on vaidlustatud kohtutäituri põhitasu suurus (10 562 eurot 60 senti) võrreldes reaalselt sissenõutud põhivõla suurusega, on asjassepuutuvateks normideks KTS § 32 lõige 5 ja KTS § 35 lg 2 punkt 12. On selge, et antud normide põhiseadusega vastuolu korral muutuks kohtutäituri põhitasu suurus, mis on antud juhul vaidluse esemeks. Seega on vaidlusalused normid asjassepuutuvad. 3. Normikontrolli põhjendatus 3.1 Formaalne põhiseaduspärasus Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et kontrollitav akt vastab kõigile põhiseadusest tulenevatele pädevus-, menetlus- ja vorminõuetele. Minule teadaolevalt ei ole kohtutäituri seaduse vastuvõtmisel rikutud menetlusnorme. 3.2 Materiaalne põhiseaduspärasus 3.2.1 Riive legitiimne eesmärk KTS §-l 35 on kolm eesmärki: kohtutäiturite rahaline motiveerimine suurte nõuete puhul tekkivat vastutust kandma, väikevõlgnike motiveerimine kohustust enne täitemenetlust täitma, täitemenetluse kättesaadavuse säilitamine. Kokkuvõtlikult võib öelda, et KTS § 35 eesmärgiks on täitemenetluse efektiivsuse tagamine. KTS § 32 lõikel 5 on kaks eesmärki: motiveerida kohtutäitureid tegema pingutusi võlasumma sissenõudmiseks ja kindlustada põhinõude rahuldamine võimalikult suures ulatuses. Kohtutäituritel lasub vastavalt KTS § 9 lõikele 1 vastutus oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest. Tulenevalt KTS § 10 lõikest 1 on kohtutäitur kohustatud sõlmima vastutuskindlustuslepingu ametitegevuse käigus tekitatud kahju hüvitamise tagamiseks. Sama sätte punktis 2 määratakse kindlaks minimaalsed kindlustushüvitise alam- ja ülempiirid. Kindlustushüvitise ülempiirist suuremate kahjude korral rahuldatakse kahju hüvitamise nõuded kohtutäituri vara arvel. Sellistel asjaoludel tekkiva isikliku varaga vastutuse tõttu ei pruugi kohtutäiturid olla motiveeritud endale suurte nõuete menetlemisest tingitud vastutust võtma. Samas on oluline, et täitemenetlus toimiks ühesuguse efektiivsusega kõigi võlgnike puhul olenemata võlgnetava väärtuse suurusest. Seega saab kohtutäiturite rahalist motiveerimist suurnõuete menetlemisest tingitud vastutuse kandmiseks pidada sätte legitiimseks eesmärgiks. Vastavalt KTS § 32 lõikele 4 peab võlgnik maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu, kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. Seega, kui võlgnik täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist, ei rakendu talle KTS § 35 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasumäärad. KTS § 35 lõigete 1 ja 2 kohaselt on suurimad kohtutäituri põhitasu määrad võrreldes põhinõude suurusega just väikeste võlgnevuste puhul. Sellise regulatsiooni eesmärgiks on mõjutada väikevõlgnikke täitma oma kohustusi enne täitemenetluse alustamist, mida saab pidada legitiimseks eesmärgiks. Samuti on sätte eesmärgiks tagada täitemenetluse kättesaadavus kogu riigis, suurendades selleks kohtutäituritele laekuvate tasude koguhulka ning võimaldades kohtutäituritel pidada üleval büroosid piisava hulga kohtutäituri abidega. Täitemenetluse üleriigilise kättesaadavuse tagamist saab pidada legitiimseks eesmärgiks. KTS § 32 lõike 5 eesmärkideks on seada kohtutäituri tasu suurus sõltuvusse tema töö tulemuslikkusest, sundides kohtutäitureid tegema pingutusi võlgade sisse nõudmiseks ning võimaldada võimalikult suures osas põhinõuet rahuldada. Mõlemaid tuleb pidada legitiimseteks eesmärkideks. 3.2.2 Riive proportsionaalsus Põhiõiguse riivet saab pidada proportsionaalseks vaid siis, kui on järgitud proportsionaalsuse põhimõtet (RKPJKo 05.03.2001 3-4-1-2-01 p 16). Riive on proportsionaalne, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas (RKPJKo 26.03.2009 3-4-1-16-08 p 29). Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 a) Sobivus Proportsionaalne sobivuse mõttes on meede, mis soodustab eesmärgi saavutamist, ning ebaproportsionaalne meede, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist (RKPJKo 26.03.2009 3-4-1-16-08 p 29). Tulenevalt KTS § 35 lõikest 2 sõltub kohtutäituri põhitasu suurus nõude summast. Suuremate nõuete puhul on kohtutäituril võimalik saada suuremat põhitasu, mis omakorda parandab kohtutäituri büroo jätkusuutlikkust ning kohtutäituri ning tema heaks töötavate kohtutäituri abide sissetulekuid ning seega ka elatustaset. Elatustaseme tõus on kahtlemata suureks motivaatoriks riskide võtmisel. Seega suuremate nõuete puhul saadav kõrgem tulu motiveerib kohtutäitureid võtma suure nõude puhul suurema vastutuse kandmisest tulenevaid riske. Seetõttu on meede sobiv sätte eesmärgi saavutamiseks. KTS § 32 lõike 4 järgi peab võlgnik maksma üksnes täitemenetluse alustamise tasu, kui ta täidab täitedokumendi enne vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist. See tähendab, et juhul, kui võlgnik tasub oma võlgnevused aegsasti, ei suurene ta võlakoormus märkimisväärselt. Teisalt, kui võlgnik oma kohustust ettenähtud tähtaja jooksul ei täida, suureneb ta võlakoormus kohtutäituri põhitasu lisandumise tõttu võrdlemisi suures ulatuses. Kuna KTS § 35 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt suureneb võlgniku võlakoormus mitteõigeaegsel nõude täitmisel oluliselt ja kuna tulenevalt KTS § 32 lõikest 4 saab võlgnik võla varase tasumisega võlakoormuse suurenemist vältida, aitab KTS §-s 35 sätestatud meede mõjutada võlgnikke täitma oma kohustusi enne täitemenetluse algust, mistõttu on meede eesmärgi saavutamiseks sobiv. KTS § 35 lõike 2 eesmärgiks on ka tagada täitemenetluse kättesaadavus kogu riigis. Säte pakub kohtutäituritele võimalust teenida suuremal hulgal tulu suuremate nõuete sissenõudmise korral. Riiklikult on kehtestatud kindlad põhitasu määrad mitmetele kohtutäiturite ametitoimingutele (KTS § 36 ja § 37). Kindlaksmääratud põhitasude määrad on seotud miinimumpalga tasemega. Kohtutäiturite tegelikud kulud võivad osutuda nende ametitoimingute teostamisel suuremateks kui seaduses ettenähtud põhitasumäärad. Seetõttu peavad kohtutäiturid nende täitetoimingute teostamist finantseerima teiste, tulusamate täitetoimingute arvel. Sama probleem on ka väikeste võlgnevuste puhul. Täitetoimingute teostamisest tekkinud kulu kohtutäiturile võib osutuda suuremaks kui kohtutäituri põhitasust saadav tulu, vaatamata sellele, et protsentuaalselt moodustab kohtutäituri põhitasu väikevõlgnike puhul suurima osa põhinõudega võrreldes. Kohtutäiturid peavad seetõttu finantseerima nende võlgnevuste sissenõudmist tulusamatest täitemenetlustest saadavate tulude abil. Riigikohus on leidnud: „Kohtutäituri põhitasu peamine eesmärk on võimaldada kohtutäituril saada endale ja maksta kohtutäituri büroos töötavatele isikutele tasu tehtud (ameti)toimingute eest (Riigikohtu lahend nr 3-2-1- 108-15 p 22).“ Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium on selgitanud: „Seega ei ole kohtutäituri tasu üksnes tema enda kulutatud ajast ning toimingute arvust ja mahust lähtuv tasu, vaid selle tasuga peab kohtutäitur katma ka oma büroo kulud. Nimetatud tasuga peab kohtutäitur tagama temale seadusega antud ülesande (pöörata isikute taotlusel sissenõue kellegi varale) täitmise (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 2-16-13951, p 25).“ Kohtutäiturite tasude vähendamise korral võib juhtuda, et kõik kohtutäiturid ei suuda finantseerida madalama tulususega täitemenetlusi suurema tulususega täitemenetluste arvel, mis võib omakorda negatiivselt mõjutada kohtutäiturite suutlikkust majandada bürood ja palgata kohtutäituri abisid. See omakorda võib tähendada mitmete kohtutäiturite koondumist ühte büroosse ja suurematesse keskustesse, samuti võib sellega kaasneda kohtutäituri abide tööhõive vähenemine. Eelneva tulemusel väheneks täitemenetluse kättesaadavus väljaspool suuremaid keskusi. Kohtutäiturite põhitasude suurendamine võimaldab samas kohtutäituritel saada rohkem tulu, seega ka pidada üleval kohtutäituri bürood ja palgata kohtutäituri abisid. See omakorda suurendab avatavate büroode ning palgatavate kohtutäituri abide arvu ning parandab täitemenetluse kättesaadavust väljaspool suuri keskusi. Seega on meede sobiv täitemenetluse kättesaadavuse parandamiseks. KTS § 32 lõike 5 üheks eesmärgiks on seada kohtutäituri põhitasu suurus sõltuvusse sellest, millises ulatuses õnnestub võlgnikult võlga sisse nõuda. Selle sätte tõttu peab kohtutäitur tegema pingutusi, et võlgnikult vara sisse nõuda. Seega kohtutäitur peab sätte kohaselt täies ulatuses põhitasu saamiseks aktiivselt kasutama kõiki saadaolevaid võimalusi, et võlgnevuse tasumine kindlustada. Kuna põhitasu vähenemine töö väiksema tulemuslikkuse korral on suureks motivaatoriks kohtutäiturile töö efektiivsuse tõstmiseks, saab meedet pidada selle eesmärgi seisukohalt sobivaks. Eelnevaga seonduvalt on KTS § 32 lõike 5 eesmärgiks ka kindlustada, et võimalikult suur osa sissenõudja nõudest saaks rahuldatud. Seda soovitakse saavutada kohtutäituri motiveerimise teel. Mida efektiivsem on kohtutäitur oma töös, seega mida tulemuslikumalt tal õnnestub kindlustada Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 võlgnevuse tasumine võlgniku poolt, seda suurem on kohtutäituri tasu. See sunnib kohtutäiturit pingutama nõude võimalikult suures osas täitmise nimel, mis kaitseb omakorda sissenõudja huve. Seetõttu on tegu sobiva meetmega eesmärgi saavutamiseks. b) Vajalikkus Abinõu on vajalik, kui eesmärki pole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009 3-4-1-16-08 p 29). KTS § 35 lõike 2 eesmärgiks on pakkuda kohtutäituritele rahalist lisamotivatsiooni suurte ja kohtutäituri jaoks riskantsete nõuete menetlusse võtmiseks. Kuna vastavalt KTS § 9 lõikele 1 lasub kohtutäituril vastutus ametikohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks, siis kaasneb kõigi nõuete menetlemisega kohtutäiturite jaoks teatud risk, et kohtutäituri tegevuse tulemusel tekib kahju ning kohtutäitur peab selle kahju hüvitama isikliku vara arvel. Kuigi vastavalt KTS §-s 10 sätestatule peavad kohtutäiturid sõlmima kohustusliku ametikindlustuslepingu ametitegevuse käigus tekkinud kahju hüvitamise tagamiseks, on väljamakstavatel kindlustushüvitistel ülempiir. Väga suurte nõuete menetlemisel kohtutäituri süül tekkida võiv kahju võib osutuda sellest ülempiirist suuremaks. Kuna sellisel juhul vastutaks kohtutäitur kogu oma varaga, on tegu kohtutäituri jaoks kõrge riskiga menetlusega. Juhul, kui kõrge riskiga menetlusest saadav tulu oleks madal, ei motiveeriks see kohtutäitureid suurt riski võtma. Et motiveerida kohtutäitureid võtma enda kanda mainitud riske, on oluline pakkuda neile kas tagatisi või muud majanduslikku tulu, mis aitaks vähendada riskide realiseerumisel tekkivat negatiivset mõju kohtutäituri elatustasemele. Ühelt poolt oleks riigil võimalik tagada kohtutäiturilt välja nõutavate kahjude ülempiir, mis aitaks küll säästa kohtutäitureid kahjuhüvitise negatiivsetest majanduslikest mõjudest, kuid mis võib samas vähendada kohtutäiturite vastutustunnet, kuna nende kohustuste rikkumisele ei järgneks sanktsioone. Samuti oleks selline lahendus ebaõiglane kohtutäituri poolt tekitatud kahju tõttu kannatanud isikute seisukohast. Seetõttu oleks selline meede lubamatu. Teiselt poolt oleks võimalik tõsta kohtutäituri kohustusliku ametikindlustuse kaudu välja makstavate kindlustushüvitiste ülempiire, vähendades sel viisil kohtutäiturite isiklikku varalist vastutust ning kindlustades samas ka kannatanule võimalikult suures osas hüvitise laekumist. Siiski oleks selline meede liigselt koormav kindlustusandjatele. Mida suurem on kindlustushüvitise võimalik summa, seda suuremat riski kätkeb endas kindlustuslepingu sõlmimine ka kindlustusandjale. Suurtest võimalikest kindlustushüvitistest lähtuvat potentsiaalset majanduslikku kahju tasakaalustavad kindlustusandjad kõrgete kindlustustasude määramisega. Kõrged kindlustustasud võivad omakorda käia üle jõu paljudele kohtutäituritele, seega vähendades nende valmidust riskeerimiseks. Kui kohtutäitur pole suuteline maksma kõrgeid kindlustustasusid, võib ta valida odavama kindlustuspoliisi ning seetõttu võib ta edaspidi valida ka ainult madalama riskiga täitemenetlused. Samas on vajalik, et tegeldaks ka suurte võlgade sissenõudmisega. Samuti ei saa panna kindlustusandjatele kohustust sõlmida kohtutäituritega suurte hüvitissummadega kindlustuslepinguid ilma kindlustuspoliisi hinda tõstmata, sest see oleks omakorda ebaproportsionaalselt raske meede kindlustusandjate suhtes. Seega on kohtutäituritele suure riskiga täitemenetlustest suurema tulu saamise võimaldamine isikute õigusi kõige vähem riivav meede, mis võimaldaks siiski kohtutäitureid piisavalt motiveerida enda kanda võtma kõrge riskiga täitemenetlusi. Seega saab meedet pidada eesmärgi saavutamiseks vajalikuks. KTS § 35 lõigete 1 ja 2 järgi tuleb võlgnikul tasuda kohtutäituri põhitasu suhteliselt suures ulatuses võrreldes põhivõla suurusega. Mida väiksem on võlasumma, seda suurem on kohtutäituri põhitasu võrreldes põhinõude summaga. Tegu on võlgniku jaoks intensiivse omandipõhiõiguse (PS § 32) riivega, kuna see suurendab võlgniku võlakoormust märkimisväärselt. See omakorda võib vähendada võlgniku suutlikkust tasuda võlgnevused täies ulatuses. Samas tuleb KTS § 35 lõikeid 1 ja 2 vaadelda koostoimes KTS § 32 lõikega 4. Viimati mainitud sätte järgi pole võlgnik kohustatud maksma kohtutäituri põhitasu, kui ta täidab täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Seega nende kahe sätte koostoimest järeldub, et võlgnik saab õigeaegse võla tasumisega ennetada oma põhiõiguse intensiivset riivet. KTS varasema redaktsiooni (01.03.2016 jõustunud ja 31.12.2016 kehtivuse kaotanud redaktsiooni) § 32 lõike 4 kohaselt peab võlgnik vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul oma kohustuse täitmisel tasuma ainult poole kohtutäituri põhitasust. Sellega võrreldes on praeguses redaktsioonis sisalduva § 32 lõike 4 kujul tegu vähem võlgniku omandipõhiõigust riivava meetmega, kuna võimaldab võlgnikul oma aktiivse tegevusega täielikult vältida kohtutäituri põhitasu maksmise kohustusest tulenevat võlakoormuse suurenemist. Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 On ka selge, et selline meede aitab motiveerida võlgnikke võlgnevusi kiirelt tasuma. Alternatiivsed meetodid, mis võiksid samuti motiveerida võlgnikke kohustusi õigeaegselt täitma, oleks muuhulgas intresside rakendamine, väärteotrahvid, arest või mootorsõiduki juhilubade kehtivuse peatamine, kuid nende meetmete näol oleks tegemist põhiõiguste märgatavalt suurema riivega. Seega on KTS § 35 lõigetes 1 ja 2 sisalduv meede koostoimes KTS § 32 lõikes 4 sisalduva meetmega põhiõiguste selgelt väiksem riive võrreldes alternatiividega. Võlgnikule on sisuliselt antud võimalus vältida intensiivset omandipõhiõiguse riivet, seega on tegu eesmärgi saavutamiseks sobivatest meedetest vähim intensiivsemaga ning meede on seetõttu vajalik. Meede aitab parandada täitemenetluse kättesaadavust kogu riigis, kuna lubab kohtutäituritel kasvatada oma sissetulekut iseäranis suurnõuete menetlemisel. Juhul kui mitte rakendada antud meedet, oleks vajalik leida alternatiivseid mooduseid, kindlustamaks täiteteenuse kättesaadavust kogu riigis. Üheks selliseks alternatiiviks oleks raskesti toime tulevate kohtutäituribüroode doteerimine. See aitaks kindlustada teenuste kättesaadavuse, kuna ka keskustest kaugemal asuvatel kohtutäituritel oleks piisavalt vahendeid büroo ülalpidamiseks ja kohtutäiturite palkamiseks. Samas tuleb arvestada, et kohtutäiturite büroode doteerimine oleks riigile märkimisväärne lisakulu, mis ei ühilduks kohtutäituri ameti kui vabakutse põhimõtetega. Kuna vabakutsete eesmärgiks on vähendada riigipoolset osalust teenuste pakkumises, poleks kohtutäiturite büroode doteerimine efektiivne lahendus büroode toimetuleku probleemi lahendamiseks ja samal ajal kohtutäituriameti kui vabakutse säilitamiseks. Seetõttu on kohtutäiturite sissetulekute kasvatamine suurnõuete menetlemisel vajalik täitemenetluse kättesaadavuse tagamiseks. Kohtutäituri põhitasu suuruse sõltuvusse seadmine väljanõutud võlaosa suurusest aitab kindlustada kohtutäituri töö efektiivsust. Tasu suuruse määramine töö tulemuslikkuse põhjal on üheks efektiivseimaks meetodiks, et tagada kohtutäituri aktiivsus ametitoimingute teostamisel. Alternatiivseks meetmeks oleks kohtutäituri süülise vastutuse laiendamine ametitoimingute tegemata jätmisele. Samas oleks selline meede äärmiselt repressiivne kohtutäiturite suhtes. Lisaks ei tagaks selline meede kohtutäituri töö tulemuslikkust juhul, kui võlgnikult polegi võimalik võlgnevust täies ulatuses välja nõuda võlgniku vara puudumise tõttu. Praegu kehtiva sätte järgi pole võlgnikult täies ulatuses võla väljanõudmise võimatusel nii suurt mõju kohtutäituri õigustele kui kohtutäituri passiivsuse karistatavaks muutmisel. Kohtutäiturite motiveerimine ametitoimingute võimalikult aktiivseks teostamiseks aitab kindlustada ka võimalikult suures osas võla edukat sissenõudmist. Eelpooltoodust tulenevalt saab hetkel kehtivat meetodit, mille järgi on vaid kohtutäituri põhitasu suurus sõltuvuses nõude rahuldamise määrast, pidada kohtutäituri töö efektiivsuse tagamise ja sissenõudja nõude võimalikult suures osas rahuldamise eesmärkide saavutamiseks vajalikuks. c) Mõõdukus ehk proportsionaalsus kitsamas mõttes Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt eesmärgi tähtsust (RKPJKo 06.03.2002 3-4-1-1-02 p 15). KTS § 35 lõikes 2 sisalduvate kohtutäituri põhitasude määrade eesmärk on kindlustada kohtutäiturite jaoks piisav stiimul suurnõuete menetlemisest tulenevate riskide võtmiseks. Samal ajal ei tohi selline meede olla ka liialt koormav võlgniku suhtes. KTS § 35 lg 2 punktis 12 sätestatud kohtutäituri põhitasu määr on 7,5% nõude summast, kui nõude summa on 127 801–191 800 eurot (kuid põhitasu määr ei saa sellisel juhul olla rohkem kui 13 900 eurot). On selge, et tegu on suure summaga, mis võib olla võlgnikule ebamõistlikult koormav. Kohtutäituri põhitasu lisandumine võlasummale tähendab sisuliselt võla suurenemist, mis halvendab võlgniku majanduslikku olukorda. Meetme eesmärk – tagada kohtutäiturite valmisolek menetleda suuri nõudeid ja seeläbi tagada täitemenetluse kättesaadavus ka suurnõuete korral – on suure tähtsusega. Samas võib meetmega põhjustatud võlgniku omandiõiguse riive osutuda liialt intensiivseks. Liigselt intensiivseks võib meetme rakendamine osutuda juhul, kui see halvendab võlgniku majanduslikku olukorda oluliselt võrreldes meetme rakendamata jätmisega. Siinkohal on oluliseks vaadelda põhivõla suuruse ja kohtutäituri põhitasu suuruse omavahelist seost. Kõnealuse sätte punktis 12 sätestatud põhinõude puhul on kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast. Esialgsel vaatlusel on ilmne, et kohtutäituri põhitasu sellise põhinõude suuruse korral on kõrge. Samas on tegu ka suure põhinõudega. Arvestades põhinõude suurust, ei pruugi kohtutäituri põhitasu antud määras sätestamine olla ebamõistlik võlgniku suhtes. Kohtutäituri põhitasu küll suurendab võlgniku võlgnevusi, kuid teeb seda piiratud määras, antud juhul 7,5%. Kui põhinõue on väga suur, siis ei pruugi kõrge kohtutäituri põhitasu moodustada suurt osa nõude kogusummast. Lisaks tuleb vaadelda ka KTS § 35 lõiget 1. Sellest vaatlusest selgub, et võrreldes põhivõla suurusega on kohtutäiturite põhitasud kõrgeimad just väikeste võlgnevuste korral ning mida suurem on põhinõue, seda väiksema osa Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 põhinõude summast moodustab kohtutäituri põhitasu määr. Seetõttu saab pigem väita, et võlgniku põhiõiguste riive intensiivsus on väiksem suurvõlgnike puhul kui väikevõlgnike puhul. Teisalt, kõrge kohtutäituri põhitasu võib teatud tingimustel siiski oluliselt halvendada võlgniku olukorda. Seda eelkõige juhul, kui võlgnikul on ajutised makseraskused. Sellisel juhul võib suures ulatuses nõude suurenemine põhjustada püsiva maksejõuetuse. Samuti võib suures ulatuses kohtutäituri põhitasu määramine viia kogu võlgniku vara sundtäitmisele, ent võlgniku võime edaspidi teenida tulu ja seega ka võlgnevusi tasuda võib oleneda suuresti just teatud vara kasutamise võimalusest. Näiteks sõiduauto sundvõõrandamisel ei pruugi olla töökohast kaugel elaval võlgnikul võimalik säilitada töökohta, mis omakorda võib suurendada riski, et võlgnik satub sügavasse vaesusse, samuti võib see vähendada nõude täitmise võimalikkust tulevikus. Tuleb arvestada ka võlgniku leibkonnaga, kelle majanduslik seisukord võib märkimisväärselt halveneda nõude suurenemise korral, kuna väheneb võlgniku poolne võime oma leibkonna liikmeid ülal pidada. Lisaks on oluline vältida ka võlgniku sattumist raskustesse sellisel määral, et ta võib püsivalt vajada riigi sotsiaalabi. Kaaludes eelnevalt nimetatud probleeme, on selge, et leidub palju reaalelulisi takistusi kohtutäituri põhitasude määramisel. On ka selge, et lisaks suurvõlgnikele mõjutavad mainitud probleemid ka väikevõlgnikke, kellele võib kõrge kohtutäituri põhitasu määr võrreldes põhinõude summaga olla isegi suurema mõjuga kui suurvõlgnikele. Sätte eesmärk, väikevõlgnike distsiplineerimine võlgnevuste varajaseks tasumiseks, on olulise tähtsusega, kuna võimaldab vältida edasist kahju võlausaldaja omandiõigustele ning lubab ka võlgnikul kiiremini naasta võlakoormuseta elu juurde. Samas, võrreldes põhinõude suurusega on kohtutäiturite põhitasud protsentuaalselt suurimad just väikenõuete puhul. Väiksema sissetulekuga inimeste jaoks võib selline võla drastiline suurenemine oluliselt halvendada nende majanduslikku olukorda ja võimet pidada üleval leibkonnaliikmeid. Seega juhul, kui ei leiduks võimalust arvestada loetletud probleemidega, poleks välistatud kõigi KTS §- s 35 sätestatud määrade ebaproportsionaalsus võlgniku suhtes. Ometi on olemas meede võlgnike õiguste kaitseks. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Sätte teine lause sätestab kaalutlusõiguse ja vajaduse arvestada nii sissenõudja huvisid kui võlgniku majanduslikku ja perekondlikku olukorda. Kuna leiduvad sätted, mis suudavad kaitsta võlgnikku kirjeldatud olukorras, siis ei saa pidada KTS § 35 lg 2 p 12 ebaproportsionaalseks. Täitemenetluse üleriigilise kättesaadavuse kindlustamine on oluline eesmärk, tagamaks võlausaldajate omandipõhiõiguste kaitset. Kui võlausaldajatel puuduks juurdepääs täitemenetlusele, tekiks võimalus nende omandipõhiõiguste äärmiselt intensiivseteks riiveteks, mille eest on riik kohustatud võlausaldajaid kaitsma. Seega täitemenetluse võlausaldajatele kättesaamatuse näol oleks iseenesest tegu põhiseadusvastase olukorraga. Seetõttu on täitemenetluse kättesaadavuse tagamine äärmiselt suure tähtsusega eesmärk. Kohtutäiturite ameti näol on tegu vabakutsega. See tähendab, et vastavalt KTS § 2 lõikele 1 peab kohtutäitur avalik-õiguslikku ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Kohtutäituri amet kui vaba elukutse tähendab ühtlasi, et kohtutäiturid vastutavad ise enda sissetulekute eest, seadusega pannakse paika vaid piirmäärad teatud ulatuses. Seega peavad kohtutäiturid suutma katta oma büroo tegevuskulud ja nii enda kui oma abide palgakulud ametitoimingute ja -teenuste eest saadavast tasust. Teisalt on riik kehtestanud piiratud tasumäärad teatud juhtudel. Kindla põhitasu määraga täitetoimingud on sätestatud KTS §-des 36-37. Nende toimingute puhul on kohtutäituri põhitasu määramise eesmärgiks vältida liigset majanduslikku koormust madalama sissetulekuga inimestele. Samas võib nende toimingute teostamine osutuda kohtutäiturite jaoks kulukamaks kui nende eest saadava tasu suurus. Sama kehtib ka väikevõlgade menetlemisel. Seetõttu on vajalik kindlustada, et eelpoolnimetatud toimingute teostamisel tekkiv kahju oleks tasakaalustatud muude toimingute teostamisest saadava kasuga. Vastasel juhul poleks kohtutäiturid motiveeritud tegelema väikenõuete ja kindla tasumääraga täitetoimingutega, mis tooks samuti kaasa isikute omandipõhiõiguste märkimisväärseid riiveid. Kohtutäituritele piisavate sissetulekute kindlustamiseks on kohtutäiturite põhitasu seatud vastavusse võlasumma suurusega. Seega suurema võlgnevuse korral on ka kohtutäituri põhitasu suurem. See annab kohtutäituritele võimaluse subsideerida kahjumlike ametitoimingute teostamist ja jätkata vajalike teenuste pakkumist vajalikul määral. Arvestades, et põhivõla suurenedes väheneb kohtutäituri põhitasu protsentuaalne määr võrreldes põhinõude suurusega, pole põhjust pidada meedet suurvõlgniku suhtes liialt intensiivseks, kuna meede kasvatab võlgniku võla suurust väiksemas mahus võrreldes analoogilise olukorraga väikevõlgnike puhul. Samuti peab ka siinkohal arvestama TMS §-s 45 sätestatust tuleneva võimalusega ajatada või pikendada täitemenetlust, kui selle jätkamine senisel viisil on võlgniku suhtes ebaõiglane. Selline kaitsemeede Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 aitab vältida võlgniku jaoks ebaproportsionaalse riive tekkimist ning seetõttu ei saa kõnealust KTS sätet ka täitmismenetluse kättesaadavuse eesmärgi täitmiseks pidada ebaproportsionaalseks. KTS § 32 lõike 5 eesmärgiks on kindlustada nii kohtutäituri aktiivsus ametitoimingute tegemisel kui ka sissenõudja nõude võimalikult suures osas rahuldamine. Mõlemat eesmärki saab pidada kaalukaks. Selleks, et oleks kaitstud võlausaldajate omandipõhiõigus, on oluline, et täitemenetlust viidaks läbi vastavalt seadusele. Täitemenetluse tulemuslikkuses mängib suurt rolli kohtutäituri aktiivsus ametitoimingute teostamisel. Seetõttu mõjutab kohtutäituri aktiivsus olulisel määral ka sissenõudja omandipõhiõiguse kaitse ulatust. Võlausaldaja omandipõhiõiguste kaitseks on äärmiselt oluline tagada tema nõude võimalikult suures osas rahuldamine. Samas võib selline meede osutuda ebaproportsionaalselt koormavaks kohtutäituri suhtes. Siinkohal peab arvestama mitme asjaoluga. Esiteks on võimalik, et kohtutäitur kasutab kõiki talle seadusega ettenähtud võimalusi nõude võimalikult suures osas rahuldamiseks, kuid võlgniku vara puudumise tõttu pole võimalik rahuldada täit nõuet või isegi mitte osa nõudest. Sellisel juhul on kohtutäitur aktiivselt teostanud ametitoiminguid, kuid ei saa selle eest piisavas ulatuses tasu. Samas tuleb ka märkida, et vastavalt KTS §-le 29, § 30 lõikele 3 ning §-le 33 ja TMS §-le 40 saab kohtutäitur nõuda sissenõudjalt täitekulude ettemaksu. Hiljem, kui täitekulud on võlgnikult täielikult sisse nõutud, tagastatakse sissenõudjale täitekulude ettemaks (TMS § 41 lg 1). Ka juhul, kui võlgnikult pole mõistliku aja jooksul õnnestunud täitekulusid sisse nõuda, tagastab kohtutäitur sissenõudjale vähemalt poole ettemaksust (TMS § 41 lõige 2). See meede kindlustab vähemalt osaliselt, et kohtutäituri poolt tehtud kulutused täitmistoimingutele saavad tasutud. Kuna kohtutäituril on isegi nõude osalise või puuduliku täitmise korral võimalus katta sissenõudja poolsest ettemaksust täimiskulusid, ei ole KTS § 32 lõike 5 näol tegu kohtutäituri seisukohalt ebaproportsionaalse meetmega. 4. Kokkuvõte Lähtudes eelpooltoodust, olen seisukohal, et KTS § 32 lõige 5 ning KTS § 35 lg 2 punkt 12 on põhiseadusega kooskõlas. II Vastused Riigikohtu poolt esitatud küsimustele Tulenevalt ligipääsust asjakohastele statistilistele andmetele saab Justiitsministeerium vastata küsimustele 4 ja 5. Teistele Riigikohtu esitatud küsimustele annab vastuse Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. 1) Vastus küsimusele nr 4: kas ja millises ulatuses oleks vajalik säilitada kohtutäiturite tasustamisel selline süsteem, mil vara müümise menetluses saadavate tasude arvel subsideeritakse neid täitemenetlusi, milles seadusandja on kehtestanud oluliselt madalamad tasumäärad – võrreldes täitetoimingute töö- ja kulumahukust selle eest saadava (proportsionaalse) tasuga Täitemenetluse läbiviimise töö- ja kulumahukus on vaid üks tegur paljudest, mida seadusandja on kohtutäituri tasumäärade kujundamisel arvesse võtnud. Kehtiva, 01.01.2010 jõustunud kohtutäituri seadusega võeti suuremas osas üle varem kehtinud kohtutäituri seadusega (RT I 2001, 16, 69) ning selle 01.01.2006 muudatustega kehtestatud kohtutäituri tasude süsteem, ning tasumäärade proportsioonid on valdavas osas säilinud tänaseni. Esmalt on mõistlik olemasoleva tasusüsteemi muutmise või säilitamise vajalikkuse kindlakstegemiseks välja selgitada seadusandja tahe ja eesmärgid kõnealuse tasusüsteemi algsel kujundamisel. 01.01.2006 jõustunud kohtutäituri seaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE I) seletuskirja (leitav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3d2d78d6-bfa0-395f-885c- c3cb6970b1ca/Kohtutäituri%20seaduse%20muutmise%20seadus ) kohaselt on väga suurte nõuete puhul tasumäära väljatöötamisel arvestatud eelkõige kohtutäituri vastutuse küsimusega. Seletuskirjast nähtuvalt on arvestatud, et kuigi kohtutäituri ametitegevus on küll kaetud kohustusliku vastutuskindlustusega (63 900 euro ulatuses), kuuluvad nõuded üle kindlustussumma hüvitamisele kohtutäituri isikliku vara arvelt, mistõttu on põhjendatud, et kohtutäituri tasu peab olema proportsionaalne vastutuse suurusega. Samuti on arvestatud, et suurte nõuete menetlemine on enamasti seotud keerulisemate õiguslike probleemide ja suurema töömahuga, mida KTS § 43 alusel ettenähtud lisatasu võimalus teatud konkreetsete toimingute eest ei pruugi korvata. Seletuskirjast nähtuvalt on tasustamise korra muutmise Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 eesmärk ka tõhustada täiturite tööd - suurendada abipersonali ning motiveerida kohtutäitureid keerulisemate nõuete täitmiseks. Samuti on seadusandja eesmärk kõrgemate tasumäärade kaudu suurendada kodanike õiguskuulekust ja motiveerida võlgnikke tasuma oma võlgnevusi vabatahtlikult enne võlgnevuse sundtäitmisele pööramist või vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul. Kui kohtutäituri põhitasu suurus sõltuks üksnes täituri töö mahust ja bürookulude suurusest, siis ei pruugi need võlgnikke piisaval määral distsiplineerida oma kohustusi vabatahtlikult täitma. Seletuskirjast nähtuvalt on tasumäärade kujundamisel soovitud välistada olukorda, kus võlgnikul oleks majanduslikult kasulikum võla tasumisega venitada, teenides näiteks võlasumma lühiajalise väljalaenamisega suuremaid laenuintresse (lühiajaliste laenude puhul üldteadaolevalt kuni 5% kuus või isegi rohkem), kui täitemenetlusega kaasnev kulu ja täituri tasu. Täituritasude suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud ka vajadusega tagada täiturite ühtlasem võrgustik ja võlgnikule elukohalähedane täitemenetlus. Seletuskirjas märgitu kohaselt on bürookulude tõus tinginud kohtutäiturite koondumise ühistesse büroodesse, mistõttu on täituritasusid tõstmata raske tagada, et paljud maakonnad ei jääks täiturita või et suurbüroo ei muutuks piirkonnas monopoliks. Kõik eelpool nimetatud eesmärgid on asjakohased ja aktuaalsed ka tänasel päeval täituritasude suurust ja tasumäärade proportsioone hinnates. Täitetoimingute töö- ja kulumahukus pole siiski ainuke tegur, mida tuleks tasumäärade suuruse põhiseaduspärasuse hindamisel arvesse võtta. Oluline on märkida, et 01.01.2017 jõustunud KTS tasumuudatused vähendasid täituritasusid oluliselt, keskmiselt ligikaudu kolmandiku võrra. Muudatustega: 1) kaotas kehtivuse senine pool põhitasu, kui täitedokument täidetakse vabatahtliku aja jooksul ehk KT saab võlgnikult sellisel juhul nõuda üksnes täitemenetluse alustamise tasu (TMS § 25 lg 2); 2) kinnisvara müügi puhul fikseeriti lisatasu piir kuni 2 000 eur (seni 3% müügihinnast ilma piiranguta) (KTS § 45 lg 1); 3) elektroonilise arestimissüsteemi kaudu täidetud nõude puhul fikseeriti kohtutäituri põhitasu summas 16 eurot (KTS § § 40-1 lg 1). 2) Vastus küsimusele nr 5: millises ulatuses oleks võimalik vähendada KTS § 35 lõikes 2 sätestatud tasusid, ilma et selle tagajärjel satuks ohtu olemasoleva täitevsüsteemi jätkusuutlikkus Tänane tasusüsteem vajab säilitamist ning täituritasude (s.h KTS § 35 lõikes 2 sätestatud tasude) vähendamine ei ole põhjendatud, sest see seaks täitesüsteemi jätkusuutlikkuse tõsise löögi alla. Tasusid vähendades ei pruugi olla tagatud piisav täiteteenuse kättesaadavus väiksemates maakondades kohtutäiturite arvu vähenemise ja kohtutäiturite koondumise tõttu. Täitesüsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on vajalik kohtutäituritele eelkõige kindlustada tasu, mis tagaks kohtutäituritele konkurentsivõimelise sissetuleku ka väikestes maakondades, kus täitemenetlusi on vähe ja täituri tulu seetõttu väiksem, motiveeriks kohtutäitureid võtma vastutust ka suurte nõuete sundtäitmisel, samuti mõjutaks inimesi täitma oma kohustusi kiiremini, sealhulgas täitemenetluse väliselt, aidates sellega kaasa isikute õiguskuulekuse tõstmisele ja võlausaldajate õiguste kaitsele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) minister Marko Susi (praktikant) Mirjam Rannula 620 8195 [email protected] Alar Must 680 3113 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Triin Lepp 620 8155 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898