Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine

EELNÕU 19 .0 5 . 202 6 Käibemaksuseaduse muutmise seadus § 1. Käibemaksuseaduse muutmine Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 3 lõike 4 punkti s 5 asendatakse sõna „kauba“ tekstiosaga „ kauba, välja arvatud teises liikmesriigis nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 4 . peatüki „ Kasutatud kaupade, kunstiteoste, kollektsiooni- ja antiikesemete suhtes kohaldatav erikord“ 2 . ja 3. jao alusel kehtestatud erikorra ( edaspidi kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikor d või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikor d ) alusel maksustatud kauba“; 2 ) paragrahvi 3 lõi get 6 täiendatakse punkt iga 7 järgmises sõnastuses: „ 7 ) käesoleva seaduse § -de 43 ja 43 1 alusel erikorda rakendav isik erikorras sätestatud tingimustel ja korras , samuti ning teises liikmesriigis nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki  „ Erikorrad, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele või tegelevad kaupade kaugmüügiga või teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid “ 2. või 3. jaos kehtestatud erikorra (edaspidi )  alusel erikorra rakendajana või 4. jaos kehtestatud erikorra (edaspidi ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikord ) alusel erikorra rakendajana ja tema vahendajana registreeritud isik tehingutelt, mi lle maksukohustus tekib Eestis . “; 3 ) paragrahvi 3 lõike 6 punktis 7 asendatakse tekstiosa „ „ Erikorrad, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid mittemaksukohustuslastele või tegelevad kaupade kaugmüügiga või teevad teatavaid omamaiseid kaubatarneid“ 2. või 3. jaos kehtestatud erikorra (edaspidi teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord ) “ tekstiosaga „ „ Erikorrad, mida kohaldatakse maksukohustuslas t e suhtes, kes osutavad osuta b teenus t eid mittemaksukohustuslas t ele või tegele b vad kau ba pade kaugmüügiga , tee b vad teatavaid riigisiseseid kaubatarneid või viivad vii b üle oma kaup a u “ 2. või 3. jaos kehtestatud erikorra (edaspidi ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikord ) “; 4 ) paragrahvi 4 lõike 2 punktis 6 asendatakse arv „10“ arvuga „21“; 5 ) paragrahv i 7 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „ sealhulgas “ tekstiosaga „ käesoleva seaduse § -s 43 3 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorra s deklareeritud kau ba teise liikmesriiki toimetamine ning “; 6 ) paragrahvi 7 lõike 2 punkt i st 7 jäetakse välja tekstiosa „ , kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustati Eestis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba teise liikmesriiki toimetamisest “ ; 7 ) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Kui maksukohustuslane toimetab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul kauba teise liikmesriiki teise maksukohustuslase nimel ning see se da ei toimu t ehta kauba omaniku selgesõnalisel taotlusel, esitab ta kauba omanikule hiljemalt kauba veol või lähetamisel järgmise teabe: 1) l iikmesrii gid , kust ja kuhu kaup toimetatakse; 2) kauba kirjeldus ja kogus; 3) kauba lähetamise või veo alguse kuupäev.“; 8 ) paragrahvi 8 lõike 3 punkt ist 11 jäetakse välja tekstiosa „ , kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse teises liikmesriigis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba Eestisse toimetamisest“ ; 9 ) paragrahvi 10 1 lõi get 2 täiend a takse teise lausega järgmises sõnastuses: „ Kui osutatakse teenust, mille käigus tehakse internetipõhise kauplemiskoha kaudu võimalikuks tehing u või toiming u tegemine , mille käibe tekkimise koht on Eesti , tehakse võimalikuks internetipõhise kauplemiskoha kaudu ning sellist ja seda teenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik , on sellise teenuse käibe tekkimise koht Eesti .“; 1 0 ) paragrahvi 10 1 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõnad „ mujale liikmesriiki kui kauba võõrandaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriik“ sõnadega „kauba võõrandaja asukoha või püsiva tegevuskoha liikmesriigist mujale liikmesriiki“; 1 1 ) paragrahvi 10 1 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui osutatakse teenust, mille käigus tehakse internetipõhise kauplemiskoha kaudu võimalikuks tehing u või toiming u tegemine , mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, tehakse võimalikuks internetipõhise kauplemiskoha kaudu ning sellist ja seda teenust osutatakse isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, on kõnealuse sellise teenuse käibe tekkimise koht rii k , kus on nimetatud tehingu või toimingu käibe tekkimise koht.“; 1 2 ) paragrahvi 10 1 lõik e 7 punktis 2 asendatakse sõna „ toimetatakse“ sõnadega „toimetatakse Eestist “; 1 3 ) paragrahv i 10 1 täiendatakse lõi kega 11 järgmises sõnastuses : „(11) Erandina käesoleva paragrahvi lõi kest 3 on käibe tekkimise koht vastavalt sama paragrahvi lõigetele 1 ja 2 Eesti , kui teise liikmesriigi maksukohustuslane rakendab Eestis tekkiva käibe maksustamisel teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord a . Erandina käesoleva paragrahvi lõigetest 7 ja 8 on käibe tekkimise koht vastavalt sama paragrahvi lõigetele 5 ja 6 teine liikmesriik, kui maksukohustuslane rakendab teise s liikmesriigis tekkiva käibe maksustamisel käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda.“; 1 4 ) paragrahv i 10 1 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ läbivalt sõnadega „ ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“; 1 5 ) paragrahv i 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõigetes 3 ja 3 1 ning § 8 lõigetes 4 ja 7“ tekstiosaga „§ 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4“; 1 6 ) paragrahvi 15 lõiget 3 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses: „1 6 ) teise liikmesriigi isiku poolt teises liikmesriigis nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. peatüki 5. jao „ Oma kaupade üleviimise erikord“ alusel kehtestatud erikorra (edaspidi oma kaupade üleviimise erikor d ) rakendamisel ühendusesiseselt soetatud kaup .“ ; 1 7 ) paragrahvi 15 lõi get 3 1 täiendatakse pärast tek s tiosa „ käesoleva seaduse §-le 28 “ tekstiosaga „ , välja arvatud juhul, kui oma kauba teise liikmesriiki toimetamine on deklareeritud käesoleva seaduse § -s 43 3 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorra alusel“; 1 8 ) paragrahvi 15 lõike 4 punktis 1 asendatakse tekstiosa „§ 16 kohaselt“ tekstiosaga „§ 16 kohaselt või §-s 19 1 sätestatud väikeettevõtete erikorra rakendamise korral“; 19 ) paragrahvi 16 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „6) osalus või väärtpaber, mis annab kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse, välja arvatud selline osalus või väärtpaber, mis annab omanikule eelnimetatud õiguse käesoleva lõike punkti 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse üle ;“; 2 0 ) paragrahvi 19 lõike 1 1 punkt i 2 täiendatakse pärast sõnu „tingimused täidetud“ sõnadega „ jooksval kalendriaastal ja need ei olnud täidetud ka eelmisel kalendriaastal “ ; 2 1 ) p aragrahvi 19 lõike 1 1 punkt is 3 asendatakse sõna „saanud“ sõnadega „ saanud maksuhalduri kinnituse alusel“ ; 2 2 ) paragrahvi 19 täiendatakse lõigetega 1 2 ja 1 3 järgmises sõnastuses: „(1 2 ) Maksuhaldur keeldub andmast ettevõtlusega tegelevale teise liikmesriigi isikule maksuvabastuse rakendamise õigust või lõpetab t ema õiguse rakendada maksuvabastust Eestis järgmistel juhtudel: 1) Eestis tekkinud käibe korral on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimise tingimused täidetud jooksval kalendriaastal või need olid need täidetud ka eelmisel kalendriaastal ; 2) isik registreeritakse maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel. (1 3 ) Maksuhaldur saadab ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku suhtes maksuvabastuse rakendamise õiguse andmisest keeldumise või maksuvabastuse rakendamise lõpetamise otsuse elektrooniliselt tema isiku asukohariigi maksuhaldurile isikule kättetoimetamiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 2 punktis 1 nimetatud juhul jõustub maksuvabastuse rakendamise õiguse andmisest keeldumise otsus selles otsuses nimetatud kuupäeval ja maksuvabastuse rakendamise lõpetamise otsus maksuvabastuse rakendamise tingimuse äralangemise kuupäeval. Käesoleva paragrahvi lõike 1 2 punktis 2 nimetatud juhul jõustub otsus isiku maksukohustuslasena registreerimise kuupäeval. “; 2 3 ) paragrahvi 19 lõike 3 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Registreerimiskohustust ei teki teise liikmesriigi maksukohustuslasel ega ettevõtlusega tegeleval ühendusevälise riigi isikul teenuse osutamisel ja kauba võõrandamisel juhul, kui isik on registreeritud teises liikmesriigis ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikor ra rakendajana ja nimetatud käive kuulub maksustamisele selle erikorra alusel.“; 2 4 ) paragrahvi 19 lõikes 3 1 asendatakse tekstiosa „teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ega internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ sõnadega „ ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“; 2 5 ) paragrahvi 19 1 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „isikul“ tekstiosaga „isikul, välja arvatud käesoleva seaduse § -s 43 1 sätestatud ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda rakendav al isik ul , “; 2 6 ) paragrahvi 19 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Maksuvabastust rakendatakse kogu käibe suhtes, mis tekib liikmesriigis , kus rakendatakse erikorda .“; 2 7 ) paragrahvi 21 lõike 2 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „maksuvabal soetamisel (§ 18)“ sõnadega „ ega teises liikmesriigis oma kaupade üleviimise erikorra rakendamise korra l kauba ühendusesise sel soetami sel “; 2 8 ) paragrahvi 22 lõike s 2 1 asendatakse tekstiosa „ teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra“ sõnadega „ ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorra või oma kaupade üleviimise erikorra “; 29 ) paragrahvi 22 täiendatakse lõi k e ga 2 2 järgmises sõnastuses: „ (2 2 ) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik on registreeritud Eestis maksukohustuslasena ja ta on saanud käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 1 sätestatud tingimustel õiguse rakendada erikorda Eestis, kustutatakse isik maksukohustuslasena registrist arvates kuupäevast, millal asukohariigi maksuhaldur on väljastanud Eestis erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral kinnituse registreerimisnumbri kinnituse kehtivuse kohta . “; 3 0 ) paragrahvi 2 7 lõi g e 1 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1 5 ) Käibedeklaratsioonil kajastatakse ühendusesisese käibe ja teises liikmesriigis tekkiva käibe andmed, kui: 1) maksukohustuslasel on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 43 3 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorra alusel deklareeritud käive , või ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus; 2) maksukoh us t u slane on maksustamisperioodi jooksul teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele võõrandanud kaupa , välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kaupa , või osutanud teenust , mis kuulub teises liikmesriigis kauba või teenuse saaja poolt maksustamisele, välja arvatud nullmääraga maksustamisele .“ ; 3 1 ) paragrahvi 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3 2 ) paragrahvi 29 lõike 1 teises lauses asendatakse tekstiosa „punktides 1 ja 6“ tekstiosaga „punktis 1“; 3 3 ) paragrahvi 35 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „ T eenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ sõnadega „ Ü hendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste “; 3 4 ) paragrahvi 37 lõi kes 2 1 asendatakse tekstiosa „ käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse osutamisel“ tekstiosaga „ kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel , mis kuulub maksustamisele kauba soetaja või teenuse saaja liikmesriigis , “; 3 5 ) parag rahvi 43 pealki r i muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 43 . Ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibe maksuga maksustamise erikord “; 3 6 ) paragrahvi 43 l õike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse tekstiosa „ Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu võõrandatava kauba “ sõnadega „ Ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste “ ; 3 7 ) paragrahvi 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendatakse sõna d „ ei ole registreeritud“ sõnadega „ ei ole üheski liikmesriigis registreeritud“; 3 8 ) paragrahvi 43 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ osutab teenust liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud “ tekstiosaga „ osutab teenust , mille käibe tekkimise koht on ühenduses , isikule , kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud “ ; 39 ) paragrahvi 43 lõike 1 punktides 10 ja 11 a sendatakse sõna d „ võõrandada maksukohustuslasena “ sõnadega „ võõrandada käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena “; 4 0 ) paragrahvi 43 lõ ike 1 punktides 1 0 ja 1 1 asendatakse tekstiosa „isikule , kui “ sõnadega „isikule ilma kauba soetajale toimetamiseta või kui “ ; 4 1 ) p a ragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13 – 15 järgmises sõnastuses: „ 13) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kes kasutab seda kaupa selles teises liikmesriigis ; 14) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis, võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kes kasutab seda kaupa selles teises liikmesriigis; 15) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võõrandab võrgu kaudu edastatavat maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiat ühenduses, sealhulgas Eestis, isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena .“; 4 2 ) paragrahvi 43 lõiget 1 täiendatakse punktidega 1 6 – 2 5 järgmises sõnastuses: „ 1 6 ) maksukohust u slane , kelle ettevõtte asukoht on Eestis , võõrandab teises liikmesriigis paigaldatava ja kokkupandava kauba isikule, kes ei ole selles teises liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena ; 1 7 ) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis, võõrandab teises liikmesriigis paigaldatava ja kokkupandava kauba isikule, kes ei ole selles teises liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena; 18 ) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võõrandab ühenduses, sealhulgas Eestis, paigaldatava ja kokkupandava kauba isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena; 1 9 ) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik, vee - või õhusõiduki pardal või rongis , mis väljub teisest liikmesriigist ühenduse territooriumil toimuvale reisile; 20 ) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeri tud isik , vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub teisest liikmesriigist ühenduse territooriumil toimuvale reisile; 21) ma ksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeri tud isik , vee- või õhusõiduki pardal või rongis, mis väljub liikmesriigist, sealhulgas Eestist, ühenduse territooriumil toimuvale reisile; 2 2 ) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis , võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeri tud isik , teises liikmesriigis ilma kauba soetajale toimetamiseta või kui kauba toimetami ne soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis ; 2 3 ) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeri tud isik , teises liikmesriigis ilma kauba soetajale toimetamiseta või kui kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis; 24) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võõrandab kauba isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeri tud isik , ühenduses, sealhulgas Eestis, ilma kauba soetajale toimetamiseta või kui kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis, sealhulgas Eestis; 2 5 ) maksukohustuslane, kes on teise liikmesriiki toimetatud kauba d deklareerinud käesoleva seaduse § -s 43 3 sätestatud oma kauba kau pade üleviimise erikorra alusel ja kellel tekib sellis t e kaupade kau ba omatarbelt maksukohustus või sisendkäibemaksu korrigeerimise kohustus .“; 4 3 ) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) E rikorda ei või rakendada isik , kes on registreeritud teises liikmesriigis ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste erikorra või oma kaupade üleviimise erikorra rakendajana .“; 4 4 ) paragrahvi 43 lõi kes 3 asendatakse sõna „ osutamisel“ tekstiosaga „ osutamisel ega kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel maksustatud niisuguse kauba ühendusesisese kaugmüügi korras võõrandamisel “; 4 5 ) paragrahvi 43 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis on selline otsus on maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.“; 4 6 ) paragrahvi 43 lõi get 10 täiendatakse pärast esimest lauset lausega järgmises sõnastuses: „Nimetatud käibedeklaratsioonil kajastatakse erikorraga hõlmatud maksustatavad , sealhulgas nullprotsendise maksumääraga maksustatavad tehingud.“; 4 7 ) paragrahvi 43 lõikes 11 asendatakse sõna d „ osutab maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule “ tekstiosaga „ osutab isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik, “ ; 4 8 ) paragrahvi 43 lõi ge 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (13) Kui e rikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni andme id on vaja muuta enne deklaratsiooni esitamise tähtaega täht päev a , lisatakse need muudatused asjaomasesse käibedeklaratsiooni . Varasema perioodi andmete muudatused esitatakse jooksva kvartali asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast a rv a tes, märkides liikmesriigi, kus erikorraga hõlmatud kaup võõrandati või teenust osutati, ning perioodi ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik. “ ; 49 ) paragrahvi 43 lõi ge 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(15) Erikorda rakendav isik on kohustatud säilitama erikorraga hõlmatud tehingute üksikasjalikku arvestust kümme aastat tehingu toimumise aasta 31. detsembrist alates .“; 5 0 ) paragrahvi 43 lõi kes 16 ja § 43 1 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „ käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teabe“ sõnadega „ erikorraga hõlmatud tehingute arvestusandmed “; 5 1 ) paragrahvi 43 lõike 19 neljas lause tunnistatakse kehtetuks ; 5 2) paragrahvi 43 lõikes 20 asendatakse tekstiosa „ §-s 43 1 “ tekstiosaga „ §-s 43 1 ega 43 3 “; 5 3 ) paragrahvi 43 lõike 21 punkt is 3 ja § 43 1 lõike 24 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teavet“ sõnadega „ erikorraga hõlmatud tehingute arvestusandmeid “ ; 5 4 ) paragrahvi 43 1 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna te k stiosa „ isik ) ud “ tekstiosaga „ isik ) ud , välja arvatud käesoleva seaduse § -s 19 1 sätestatud väikeettevõtete erikorda rakendav isik“; 5 5 ) p aragrahvi 43 1 lõi get 3 täiendatakse kolma nda lause ga järgmises sõnastuses : „ Ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku vahendajana , kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub Eestis p ü siv tegevuskoht , ning teise liikmesriigi maksukohustuslase v ahendajana on õigus tegutseda mitteresidendi maksuesindajal maksukorralduse seaduse tähenduses.“; 5 6 ) paragrahvi 43 1 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ (12) K ui i mporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni andme id on vaja muuta enne deklaratsiooni esitamise tähtaega täht päeva , lisatakse need muudatused asjaomasesse käibedeklaratsiooni . Varasema perioodi andmete muudatused esitatakse jooksva k uu asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast a rv a tes, märkides liikmesriigi, perioodi ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik. “; 5 7 ) paragrahvi 43 1 lõige 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(15) Erikorda rakendav isik ja vahendaja iga oma esindatava kohta on kohustatud säilitama erikorraga hõlmatud tehingute üksikasjalikku arvestust kümme aastat tehingu toimumise aasta 31. detsembrist alates .“; 5 8 ) paragrahvi 43 1 lõike 22 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „§-s 43“ tekstiosaga „§ -s 43 ega 43 3 “; 59 ) seadust täiendatakse § - ga 43 3 järgmises sõnastuses: „ § 43 3 . Oma kau pade üleviimise erikord (1) Oma kaupade üleviimise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord ) võib kohalda da ühendusesisese käibena käsitatava l kauba toimetamisel Eestist või muust liikmesriigist teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks. (2) Erikorda võivad rakendada järgmised isikud (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik ): 1) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis; 2) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis ja kes toimetab kauba Eestist teise liikmesriiki ; 3) maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht ning kes toimetab kauba Eestist teise liikmesriiki . (3) Erikorda rakenda v isik peab erikorra raames teise liikmesriiki toimetatud kaubaga seal maksustatava tehingu tegemiseks olema registreeritud maksukohustuslasena üksnes Eestis. ( 4 ) Erikorda kohalda takse kõi kidele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaupade le , millele kohaldub sisendkäibemaksu täielik u mahaarvamise õigus . ( 5 ) Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust , on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis on selline otsus maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal. ( 6 ) Erandina kä esoleva paragrahvi lõike 2 punktidest 2 ja 3 ning lõikest 4 ei registreerita isikut erikorra rakendajana Eestis, kui isik on registreeritud teises liikmesriigis oma kaupade üleviimise erikorra või ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste erikorra rakendajana. ( 7 ) Maksukohustuslane, kes soovib oma kaupade üleviimise erikorda rakendada, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse. ( 8 ) Erikorda hakatakse rakenda ma takse alates avalduse esitamise le järgneva kuu esimesest kuupäevast. Kui erikorraga hõlmatud kaup toimetatakse teise liikmesriiki enne avalduse esitamis t, kohaldatakse kõnealust erikorda esimese üleviimise toimumise kuupäevast a rv ates tingimusel , et maksukohustuslane esitab erikorra rakendamiseks avalduse hiljemalt erikorraga hõlmatud kaupade üleviimise kuu le järgneva kuu kümnendal päeval. ( 9) Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kuu kohta oma kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni, olenemata sellest, kas erikorraga hõlmatud kaupa on teise liikmesriiki toimetatud . Oma kaupade üleviimise käibedeklaratsioon esitatakse käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks. ( 10 ) Kui kaup toimetatakse teise liikmesriiki muust liikmesriigist kui Eesti, siis sisaldab oma kaupade üleviimise käibedeklaratsioon sisaldab erikorr aga hõlmatud kau ba käibemaksuta koguväärtust eurodes iga liikmesriigi kohta, kust kaup toimetati. (1 1 ) Kui o ma kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni andme id on vaja muuta enne deklaratsiooni esitamise tähtaega täht päeva , lisatakse need muudatused asjaomasesse käibedeklaratsiooni. K äibedeklaratsiooni andmete v V arasema perioodi o ma kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni andmete muudatused esitatakse jooksva k uu asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast a rv a tes, milles mär gitakse kides liikmesrii gi k , kuhu ja kust kaup toimetat i , ning periood i ja maksustatav a väärtus e , mille puhul muudatus on vajalik. (1 2 ) Kui teise liikmesriiki toimetatava kauba maksustatav väärtus on muus valuutas kui euro, siis kohaldatakse oma kaupade üleviimise käibedeklaratsioonil vajalike andmete eurodes väljendamiseks eurodes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, mis kehtis käibedeklaratsiooni esitamise kuule eelnenud kuu viimasel päeval, või kui selle päeva kurssi ei ole avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi. ( 1 3 ) E rikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorra rakendamise lõpetamisest või oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta ei täida enam erikorra rakendamiseks vajalikke tingimusi , vähemalt 15 päeva enne selle kuu lõppu, mis eelneb kuule , mil lal ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise. ( 1 4 ) Maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise, kui erikorda rakendav a isik u puhul on täitnud esineb vähemalt ü ks he järgmistest asjaoludest : 1) ta on teatanud erikorra rakendamise lõpetamisest ; 2) ta ei ole kahe aasta jooksul deklareerinud kau ba erikorra alusel toimetamist teise liikmesriiki ; 3) ta ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele; 4) ta on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata. ( 1 5 ) Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise lõpetamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub selle saatmise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud juhul jõustub ot s us sellest teavitamise kuu le järgneva kuu esimesest esimese l kuupäevast kuupäeva l . Kui erikorra rakendami n e on lõpeta tud isiku asukoha või püsiva tegevuskoha muutumise või kaupade lähetamise või veo alguskoha muutu mise tõttu , jõustub otsus selle muutuse kuupäeva l. Kui erikorra rakendami n e on lõpeta tud seetõttu, et erikorda rakendav isik on korduvalt jätnud selle kõnealuse korra rakendamiseks kehtestatud nõu d e d täitmata, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval. ( 1 6 ) Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmine korduv, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva k uu kohta meeldetuletused oma kaupade üleviimise käibedeklaratsioonide esitamise kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase k uu kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud; 2 ) pärast maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik teinud elektrooniliselt kättesaadavaks erikorraga hõlmatud t oimingute arvestusandmeid . ( 1 7 ) Kui maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise, kuna isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust erikorda ega käesoleva seaduse §- des 43 ega 43 1 sätestatud erikord i rakendada kahe aasta jooksul erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kvartalile järgnevast kvartalist arvates. ( 1 8 ) Erikorda rakendav isik on kohust a tud säi litama erikorraga hõlmatud kauba teise liikmesriiki toimetamise üle peetud üksikasjalikku arvestust kümme aastat oma kaupade üleviimise aasta 31. detsembrist alates ja tegema selle maksuhalduri või teise liikmesriigi maksuhalduri nõudmisel , kust või kuhu kaup on toimetatud, elektrooniliselt kättesaadavaks. “; 6 0 ) paragrahvi 44 lõiget 11 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud t eenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõranda mise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendami sel erikorraga hõlmatud kauba võõrandamine või teenuse osutamine . “; 6 1 ) paragrahvi 44 lõik e 11 punkti s 6 asendatakse tekstiosa „ teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ sõnadega „ ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste“; 6 2 ) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase õiguse rakendada erikorda selle rakendamise tingimuste äralangemise päevast arvates , kui maksukohustuslane ei ole vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 8 teavitanud maksuhaldurit, et ta on loobunud erikorra rakendamisest.“ ; 6 3 ) p aragrahvi 46 täiendatakse lõi getega 29 ja 30 järgmises sõnastuses : „ ( 29 ) Kalendrikuust pikema maksustamisperioodi otsused, mis on tehtud enne 2026. aasta 31. detsembrit, kaotavad kehtivuse alates 2027. aasta 1. jaanuarist jaanuari l . (3 0 ) Kuni 2028. aasta 30. juunini loetakse käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktides 13 – 15 nimetatud käive §- s 43 sätestatud erikor r a rakendamisel ühendusesiseseks kaugmüügiks.“; 6 4 ) paragrahvi 46 täiendatakse lõi kega 31 järgmises sõnastuses : „( 31 ) 2028. aasta 30. juunini Eestist teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist Eestisse nõudmiseni varuna toimetatud kaubale kohaldatakse kuni 2028. aasta 30. juunini kehtinud nõudmiseni varu regulatsiooni. “ ; 6 5 ) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „ (7) Käesoleva seaduse § 2 lõige 3 1 , § 7 lõike 1 punkt 4, lõike 2 punktid 12 – 14 ja lõige 3 1 , § 8 lõike 3 punkt 14 ning lõiked 6 ja 7 ning § 36 lõike 1 punkt x kehtivad kuni 2028. aasta 30. juunini.“ ; 6 6 ) seaduse normit ehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „ ja (EL) 2022/542 (ELT L 107, 06.04.2022, lk 1 – 12) “ tekstiosaga „, (EL) 2022/542 (ELT L 107, 06.04.2022, lk 1–12) ja (EL) 2025/516 ( E LT L 2025/516, 25. 0 3.2025)“. § 2 . Seaduse jõustumine (1) Käesolev s eadus jõustub 202 7 . aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3 , 5 , 7 , 9 , 1 1 , 1 4 – 1 7 , 2 3 , 2 4 , 2 7 , 2 8 , 3 0 , 3 3 – 3 6 , 4 0 , 4 2 – 4 4 , 4 6 , 4 8 – 5 0 , 5 2 , 5 3 , 5 5 – 59 , 6 1 ja 6 4 jõustuvad 2028. aasta 1. juulil. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn 202 6 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valits us 202 6 allkirjastatud digitaalselt 1 9 .0 5 . 202 6 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS ) muutmise seaduse eelnõu ga (edaspidi eelnõu ) kavanda tavate m uudatus t e eesmärk on piiriüleselt tegutsevate käibe maksukohustuslaste (edaspidi maksukohustus lane ) halduskoormuse vähendamine teistes riikides tekkiva käibemaksu kohustuse täitmisel. Selleks lisatakse piiriülese käibe korr al maksukohustust lihtsustavasse teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS ) seni veel erikorraga katmata käive, mille korral tekib maksukohustus teises liikmesriigis. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist laiendatakse nimetatud erikorda võrgu kaudu edastatava le maagaasi le või elektri-, soojus- või jahutusenergiale . Muudele , seni erikorraga katmata olukordadele teises liikmesriigis kauba võõrandamisel maksukohustuse tekkimisel laien datakse erikord a 2028. aasta 1. juulist , et maksuhaldurile jääks piisav aeg vajalike IT-arenduste tegemiseks . Lisaks kehtestatakse uus erikord oma kaupade üleviimise le teise liikmesriiki, mis laiendab täna kehtivat nõudmiseni varuna käsitatavat regulatsiooni. Sellega seoses tunnistatakse 202 8 . aasta 1. juulil nõudmiseni varu regulatsioon kehtetuks. Lisaks , alates 2028. aasta 1. juulist muudetakse i nternetipõhise kauplemiskoha teenuse käibe tekkimise kohta selliselt, et selleks on põhitehin g u käibe tekkimise koht senise teenuse saaja asukoha asemel. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist kavandatakse muudatusi õigusselguse huvides, mis puudutavad erinevate erikordade koostoimel seaduse rakendamist ning teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevale isikule Eestis maksuvabastuse rakendamise õiguse andmisest keeldumise või maksuvabastuse rakendamise lõpetamise korda. Lisaks , Maksu- ja Tolliamet (edaspidi maksuhaldur ) saab õigus e lõpetada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise õigus otsusega, kui selle erikorra rakendamise tingimused ei ole enam täidetud ja isik ise ei ole erikorra rakendamise lõpetamisest maksuhaldurit teavitanud. Samuti kavandatakse tunnistada kehtetuks võimalus maksukohustuslasel kasutada kalendrikuust pikem at maksustamisperiood i . Lisaks kavandatakse tõst a reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäära 10 eurolt 21 eurole. Muudatused ei mõjuta oluliselt riigieelarve la ekumist, kuna puudutavad eeskätt ma ksu tasumisega seotud pr otsess ide lihtsustamist . K ehtiva käibemaksusüsteemi kohaselt peavad piiriüleselt tegutsevad ettevõtjad mitmel juhul täitma käibemaksukohustusi erinevates liikmesriikides, sh end seal maksukohustuslasena registreerima ja esitama aruandeid. Eelnõu kokkuvõttes vähendab halduskoormust . Vähesel määral suuren eb halduskoormus seoses maksukohustuse täitmise lihtsustamisega seotud aruandluskohustustega . Inimestele ja vabaühendustele ei kaasne eelnõuga otsest halduskoormuse muutust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu (aet [email protected], tel 5885 1300 ). Eelnõu õigus ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson ( agnes.peterson @fin.ee, tel 5885 1301 ) . Eelnõu mõju riigieelarve laekumisele hindas fiskaalpoliitika osakonna analüütik Rait Kiveste ( [email protected] , tel 5885 1459 ). Keele liselt toimeta s eelnõu Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ( [email protected] , tel 5 303 2849 ). 1.3. Märkused KMS - i muudatustega võetakse üle n õukogu direktiiv i (EL) 202 5 / 516 , millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ digiajastu käibemaksunormide osas , artik lid 2 – 4, mis jõustuvad vastavalt 2027. aasta 1. jaanuaril, 2028. aasta 1. juulil ja 2029. aasta 1. juulil , välja arvatud platvormimajanduse maksustamist puudutavad muudatused . Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva seaduse eelnõuga. E e lnõuga kavandatakse KMS - i 202 7 . a asta 1. jaanuaril jõust u va redaktsiooni (RT I, 30.12.2025, 22 ) muudatused. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Nõudmiseni varu regulatsiooni kehtetuks tunnistamine ja oma kaupade üleviimise erikorra kehtestamin e Eelnõu kohaselt tunnistatakse nõudmiseni varu regulatsioon kehtetuks 202 8 . aasta 1. juulist. Rakendussätte alusel kohaldatakse kuni 2028. aasta 30. juunini teise liikmesriiki nõudmiseni varuna üle viidud kaupadele kuni 2028. aasta 30. juunini kehtinud nõudmiseni varu regulatsiooni . See puudutab nõudmiseni varuna üle viidud kaupade võõrandamist, tagasitoomist Eestisse või soetaja muutust . Nõudmiseni varu regulatsioon kehtestati 2020. aasta 1. jaanuaril tulenevalt käibemaksudirektiivi muudatusest , millega lihtsustati ühendusesisest käivet teostava ettevõtja maksukohustuse täitmise protseduure. Kui ü ldjuhul tekib ühendusesisese käibena käsitatava oma kauba teise liikmesriiki toimetamisel kohustus kauba omanikul teises liikmesriigis end maksukohustuslasena registreerida, et selline kauba üleviimine deklareerida teises liikmesriigis ka ühendusesisese soetusena , siis n õudmiseni varuna oma kauba teise liikmesriiki toimetamisel ei teki kauba omanikul teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustus t . Nõudmiseni varu on selline kaup, mille kauba võõrandaja toimetab kauba soetajaga sõlmitud kokkuleppe alusel soetajale teise liikmesriiki. Kauba omanik deklareerib nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba ühendusesisese käibe na siis, kui toimub selle kau ba teises liikmesriigis võõranda mine . Nõudmise n i varu korral peavad olema täietud teatud tingimused, näiteks kau p tuleb võõrandada teises liikmesriigis 12 kuu jooksul arvates kauba teise riiki toimetamisest vastavalt ostjaga sõlmitud kokkuleppele. Eelnõu kohaselt kehtestatakse 2028. aasta 1. juulist teise liikmesriiki oma kauba üleviimisel käibemaksukohustus ega seotud nõuete täitmise lihtsustamiseks oma kaupade üleviimise erikord (KMS § 43 3 ) . Nime t at ud erikorra rakendamisel sarnaselt kehtiva nõudmiseni varu regulatsiooniga ei tekita oma kaupade üleviimine teise lii k mesriiki selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise ega aruandluskohustust , kuid n imetatud erikord on laiem ja paindlikum kui kehtiv nõudmiseni varu regulatsioon , sisalda des ka olukordi, mis kehtiva seaduse kohaselt on kaetud nõudmiseni varu regulatsiooniga. Erinevalt nõudmiseni varuna käsitatavast kaubast ei ole oma kaupade üleviimise erikorra rakendamiseks eritingimusi , vaid erikorda on õigus rakendada kõikidel juhtudel, kui oma kauba üleviimine on käsitatav ühendusesisese käibena . Erikorra rakendamisel ei teki maksukohustuslasel teises liikmesriigis kaupade ühendusesisese soetuse tõttu maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kuna selline soetus on maksustatud 0% määraga. Erikorra rakendamisel deklareeritakse oma kaupade üleviimine erikorra alusel kehtestatud käibedeklaratsioonil ning sellist kaupade üleviimist ei deklareerita ühendusesisese käibena ega sihtriigi s ka ühendusesisese soetusena. Sellise kauba võõrandamine teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule maksustatakse vastavalt laiendatud KMS §- ga 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) rakendades (vt punkt 2.2.) ning kauba võõrandamisel teise liikmesriigi maksukohustuslasele maksustatakse see saaja poolt pöördmaksustamist rakendades. Alates 2028. aasta 1. juulist näeb käibemaksudirektiiv ette , et kui maksukohustuslasele võõrandab kaupa või osutab teenust teise liikmesriigi maksukohustuslane, kellel puudub kauba või teenuse saaja liikmesriigis asukoht või püsiv tegevuskoht, siis rakendatakse alati pöördmaksustamist ehk maksukohustus tekib saajal. Seni kehtiva korra kohaselt on riikide p ra ktika erinev, kuna käibemaksudirektiiv lubab , kuid ei kohusta üldist pöördmaksustamist rakendada. Oma kaupade üleviimise erikorra rakendamine maksukohustuslasele on vabatahtlik. Maksukohustuslasel on endiselt õigus järgida piiriülese käibe maksustamise üldreegleid deklareerides oma kauba teise liikmesriiki üleviimine nii ühendusesisese käibe kui ka sihtriigis ühendusesisese soetusena ning täita sellega seoses teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise ja sellega kaasnevat aruandluskohustust. 2. 2 . KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra laiendamine 2015. aasta 1. jaanuari l kehtestati KMS §-ga 43 erikord teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmise lihtsustamiseks elektroonilise side teenustele ja elektrooniliselt osutatavatele teenustele (OSS) ning seda laiendati 2020. aasta 1. jaanuarist ka muudele teenustele, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis ning ka ühendusesisesele kaugmüügile . Eelnõuga kavandatavate muudatuste kohaselt laiendatakse erikorda alates 2027. aasta 1. jaanuarist võrgu kaudu edastatava maagaasi le või elektri-, soojus- või jahutusenergia le ning alates 2028. aasta 1. juulist kõikidele kaupadele, mis võõrandatakse käibe tekkimise kohas maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ja mille käive tekib liikmesriigis, kus ei ole kauba võõrandaja asukoht ja kus kauba võõrandaja ei ole maksukohustuslasena registreeritud. Erikorra eesmärk on lihtsustada piiriüleselt t egutsevate maksukohustuslaste teistes liikmesriikides tekkivate käibemaksukohustuste täitmist. Erikorra laiendamisega seoses muudetakse vastavalt ka erikorra pealkirja – ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikord . Erikorra rakendamine on maksukohustuslasele vabatah tlik. Erikorra rakendamisel täidetakse teistes liikmesriikides tekkiv maksukohustus sellise käibe deklareerimisel ja tasumisel maksuhaldurile ilma , et see tooks kaasa teistes liikmesriikides maksukohustuslasena registreerimise ja aruandlusnõuete täitmise kohustust. 2. 3 . Internetipõhise kauplemiskoha vahendusteenuse käibe tekkimise koht Kehtiva korra kohaselt on internetipõhise kauplemiskoha poolt automaatse, inimsekkumist mittenõudva kauba või teenuse kättesaadavaks tegemise teenus elektrooniliselt osutatav teenus, mille käive tekib teenuse saaja asukohas ka juhul, kui tegemist on isikuga, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeri tud , ehk lõpptarbijaga. Muudatusega nähakse ette, et kui internetipõhise kauplemiskoha kaudu toimub kauba võõrandamine või teenuse osutamine, siis kauplemiskoha teenus, milleks on põhitehingu vahendus, maksustatakse põhitehingu käibe tekkimise kohas. Muudatus tuleneb käibemaksudirektiivi muudatusest, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide praktikat. 2. 4 . Erikordade koostoimet puudutavad muudatused Kavandatavate muudatustega täpsustatakse alates 2027. aasta 1. jaanuarist üheaegselt erinevate eri kordade tingimustele vastamise korral eri kordade rakendamise korda. T eenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord (OSS) (KMS § 43) näeb ette, et erikorda tuleb kohaldada kõigi erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste maksustamisel . S amas KMS § 10 1 näeb ette erisuse, et kui isik omab asukohta üksnes Eestis ja ühendusesisene kaugmüük või piiriülese elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käive ei ületa kalendriaastas 10 000 eurot, siis käsitatakse käibe tekkimise kohana Eesti t . Juhul kui isik on valinud nimetatud erikorra rakendamise, siis loetakse, et isik käsitab käibe tekkimise koha na teis t liikm esrii ki ja maksukohustus täidetakse sellisel juhul erikorra alusel ning sellisel juhul 10 000 eurost piirmäära ei arvestata . Kui maksukohustusla ne vastab nii väikeettevõtjate eri korra rakendamise tingimustele , mis puudutab teises liikmesriigis väikeettevõtjana tegutsemist (KMS § 19 1 ) kui ka ü hendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikor ra (IOSS) rakendamise tingimustele (KMS § 43 1 ) , siis mõlemat erikorda korraga rakendada ei saa, kuna ühel juhul on tegemist maksuvabastuse õiguse andmisega ja teisel juhul maksukohustuse täitmisega . Lisaks täpsustatakse kass a põhis e käibemaksuarvestus e erikorra (KMS § 44) ja teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) ( KMS § 43 ) rakendamis e koosmõju . Kuna teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra raames toimuva käibe aeg määratakse üldreegli alusel, siis õigusselguse huvides täpsustatakse kass a põhise käibemaksuarvestuse erikorda ja välistatakse se llest teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra raames kauba võõrandamine või teenuse osutamine. 2. 5 . Reklaami eesmärgil üleantava kauba maksumuse maksuvaba piirmäära suurendamine (KMS § 4 lõige 2 punkt 6) Muudatuse e esmärgiks on KMS-s reklaami eesmärgil üleantava kauba maksuvaba piirmäär viia kooskõlla tulumaksuseaduse §-s 49 sätestatud maksuvabastusega. Nimetatud kauba üleandmisest ei teki käivet, kui reklaami eesmärgil üleantava kauba maksustatav väärtus ei ületa 21 eurot. Kehtiva seaduse kohaselt on see 10 eurot. 2. 6 . Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra lõpetamine maksuhalduri otsusega (KMS § 44 lg 13) Muudatuse e esmärgiks on anda maksuhaldurile õigus lõpetada kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamine juhul, kui maksukohustuslase tegevus ei vasta enam erikorra tingimustele ja isikul on kohustus rakendada maksustamisel üldkorda. 2. 7 . Kalendrikuust pikema maksustamisperioodi rakendamise võimaluse lõpetamine Muudatusega tunnistatakse kehtetuks maksuhalduri õigus kehtestada oma otsusega maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi. Käesoleval ajal puudub praktiline vajadus pikema maksustamisperioodi kehtestamiseks. 2. 8 . Väljatöötamiskavatsuse koostamine Seaduseelnõu koostati eelneva väljatöötamiskavatsus e ta. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „H ea õi gusloome ja normitehnika eeskir i“ § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei nõuta seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus t , kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva l iidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest. Nõukogu direktiiv i (EL) 202 5 / 516 põhimõtete rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu asjakohased normid ja avaldada need vastavalt nimetatud direktiivi artikli s 6 sätestatud tähtaegadel. Nimetatud direktiivi artiklis 2 sätestatud muudatused tuleb liikmesriigil avaldada hiljemalt 20 2 6 . aasta 31. detsembriks . Nimetatud direktiivi ülevõtmine siseriiklikus seadusandluses direktiivis sätestatud tähtaeg u järgides on liikmesriigile kohustuslik ning selle k s ei ole liikme s riigile jäetud diskretsiooni. Eelnõu aluseks oleva direktiivi (EL) 2025/516 muudatuste mõju on hinnatud Euroo pa Komisjoni dokumendis SWD (20 22 ) 393 , mille kommenteeritud kokkuvõte on esitatud komisjoni töödokumendis SWD(20 22 ) 394 . Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas 2023. aasta 15. septembril Euroopa Komisjon i 2022. a asta 8. detsembril Euroopa Liidu Nõukogule menetlemiseks esitatud digiajastu käibemaksu paket t i , mis koosnes nõukogu direktiivi ettepanekust (COM(2022) 701) , nõukogu määruse ettepanekust (COM ( 2022) 7 03 ) ja nõukogu rakendusmääruse ettepanekust (COM ( 2022) 704) . Riigikogu Euroopa Liidu asjade k omisjon otsus tas toetada kooskõlas rahanduskomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsuse 20 23 . a asta 1 5 . juunil digiajastu paketi kohta vastuvõetud seisukohti . Valitsus toetas põhimõtteid , mis kajastuvad eelnõu aluseks oleva käibemaksudirektiivi muu t va s nõukogu direktiivi s (EL) 2025/516 . KMS-i § 4 lõike 2 punkti 6 muudatusega, millega tõstetakse reklaami eesmärgil üleantava kingituse maksuvaba summat, ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju, vaid KMS viiakse kooskõlla tulumaksuseaduses toodud vastava maksuvabastusega. Tulumaksuseaduses muudeti reklaami eesmärgil antava kauba summat seoses elukalliduse indeksi tõusuga. KMS-i muud muudatused, mis ei ole seotud seletuskirja punktis 1.3 nimetatud direktiivi ülevõtmisega on täpsustav a ja õigusselgust loova iseloomuga ning nende muu datustega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. Seega ei ole nimetatud sätete muutmiseks tulenevalt HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 5 väljatöötamiskavatsus nõutav. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist . Eelnõu §-ga 1 muudetakse KMS -i ning §-ga 2 nähakse ette jõustumine. 3.1. Muudatused, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril 3.1 . 1 . Eelnõu § 1 punkt 1 – KMS § 3 lõige 4 punkt 5 KMS § 3 lõikes 4 on loetletud tehingud, millelt peab maksukohustuslane arvestama ja maksma käibemaksu. Punktis 5 on sätestatud kaupade osas nn üldine pöördkäibemaksu kohustus , mille kohaselt on maksukohustuslasel kohustus tasuda käibemaksu ka nimetatud lõikes eraldi nimetamata kauba soetamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis maksukohustuslasena registreeritud ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, kuid kellel tekib antud tehingu osas Eestis maksustatav käive. Muudatusega sätet täpsustatakse, kooskõlas KMS § 9 lõike 2 punktiga 4, et pöördmaksukohustust ei teki sellise kauba soetamisel, mis on maksustatud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel . Nimetatud juhul on käibe tekkimise koht välisriigis, kus on erikorda rakendava ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku asukoht või püsiv tegevuskoht ja kus kaup on erikorra alusel maksustatud. Seega näiteks teise liikmesriigi isikult nimetatud erikorra alusel maksustatud kasutatud kauba soetamisel Eestis sellelt kaubalt pöördmaksustamise kohustust ei teki. Selline kaup on maksustatud eelnimetatud erikorra alusel teises liikmesriigis. Praktikas muudatus muutuseid kaasa ei too. 3.1. 2 . Eelnõu § 1 punkt 2 – KMS § 3 lõige 6 punkt 7 KMS § 3 lõikes 6 on sätestatud eri juhud, millal tekib isikul lõigetes 4 ja 5 nimetamata juhtudel käibemaksu tasumise ko hus tus . Õigusselguse huvides lisatakse l õikesse 6 punkt 7 , mis puudutab Eestis või teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikor ra (alates 2028. aasta 1. juulist ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikord) (OSS) või ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendaja ja tema vahendaja maksukohustust. Kui isik on registreeritud KMS § 43 alusel erikorra rakendajana või 43 1 alusel erikorra rakendajana või tema vahendajana , siis tekib tal erikorras sätestatud juhtudel maksukohustus teise s liikmesrii gi s või ka Eestis, mis deklareeritakse ja tasutakse erikorras sätestatud tingimustel ja korras (KMS § 43 lõige 10 ja § 43 1 lõige 11). Samuti te kib teises liikmesriigis nimetatud erikordade rakendajana või IOSS erikorra korral vahendajana registreeritud isikutel maksukohustus muuhulgas ka Eestis, mis deklareeritakse ja tasutakse vastava registreerimisliikmesriigi maksuhaldurile. Selline isik ei ole Eesti maksukohustuslane, kuid tal teki b Eestis käibemaksukohustus, mille ta täidab oma asukohariigis erikorda rakendades. 3.1. 3 . Eelnõu § 1 punkt 4 – KMS § 4 lõige 2 punkt 6 Muudetakse reklaami eesmärgil üle antava kauba käibemaksuga maksustamist. KMS § 4 lõike 2 punkti 6 kohaselt ei teki käivet reklaami eesmärgil kauba üleandmisest, kui kauba maksustatav väärtus ei ületa 10 eurot. Nimetatud kauba võõrandamist käibemaksuga ei maksustata, kuid selle tarbeks kaupade ja teenuste ostmisel on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. Tulumaksuseaduse § 49 muudeti 1. jaanuarist 2025 ning suurendati reklaami eesmärgil üleantava kauba tulumaksuvabastust 10 eurolt 21 euroni. Eelnõuga kavandatakse sarnaselt tulumaksuseaduse muudatusega tõsta reklaami eesmärgil üleantava kauba käibemaksu vabastust 21 euroni. Kümne eurone piirmäär on kehtinud alates 1. jaanuarist 2011, enne seda oli piirmääraks 150 krooni. 3.1. 4 . Eelnõu § 1 punkt id 6 ja 8 – KMS § 7 lõige 2 punkt 7 ja § 8 lõige 3 punkt 11 KMS § 7 lõikes 2 on sätestatud juhud, millal toimingut ei käsitata kauba ühendusesisese käibena ning § 8 lõikes 3 vastavalt ka toimingud, mida ei käsitata ühendusesisese soetusena. KMS § 7 lõike 2 punkti 7 ja § 8 lõike 3 punkti 11 kohaselt ei käsitata kauba ühendusesisese käibe na ja ühendusesisese soetuse eksporti tingimusel, et ekspor di tolliprotseduur on alustatud vastavalt selles liikmesriigis kust kaup ekspordi eesmärgil teise liikmesriiki toimetatakse. Vastavalt käibemaksudirektiivi artiklile 17 (1) koosmõjus artikliga 146, ei näe direktiiv asjaomasel juhul ette lisatingimusi. Sellest tulenevalt muudetakse KMS § 7 lõike 2 punkti 7 ja § 8 lõike 3 punkti 11 sõnastust ja jäetakse välja tingimus, mis puudutab ekspordi tolliprotseduuri alustamise kohta ja kauba ühendusest välja toimetamise aega. Muudatus praktikas muutuseid kaasa ei too, kuna juba praegu lähtutakse antud juhul käibemaksudirektiivi põhimõtetes t. Kui eksporti ei ole alustatud Eestist ja kaup toimetatakse teise liikmesriiki selle ühendusest väljatoimetamiseks, siis sellisel juhul ühendusesisest käivet ei teki ja tehing deklareeritakse käibedeklaratsioonil kauba ekspordina. Eksport ja selle tõendamine on sätestatud KMS § -s 5. 3. 1. 5 . Eelnõu § 1 punktid 1 0 , 1 2 ja 1 3 – KMS § 10 1 lõi g e 3 punkt 2 , § 10 1 lõi g e 7 punkt 2 ja § 10 1 lõige 11 KMS - i § 10 1 lõike 3 punktis 2, § 10 1 lõike 7 punktis 2 on sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning piiriülese elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse kalendriaasta käibe piirmäär 10 000 eurot . Kuni nimetatud piirmäära ü letamiseni käsitatakse sellist piiriülest käivet kauba või teenuse müüja siseseriikliku käibena tingimus el, et käivet teostab liikmesriigi maksukohustuslane, kes omab asukohta või p ü sivat tegevuskohta üksnes ühes liikmesriigis . Muul juhul tekib selline piiriülene käive saaja liikmesriigis. Sätete sõnastusi täpsustatakse selliselt, et see piirmäär hõlmab üksnes sellise maksukohustuslase asukohariigist teise liikmesriiki kaupade toimetamist , mitte mujalt liikmesriikidest kaupade saajale t oimetamist . Nimetatud muudatus tuleneb käibemaksudirektiivi art ikli 59c sõnastuse täpsust usest eesmärgiga ühtlustada liikmesriikide praktikat antud sätte osas . Tegemist on sõnastuse täpsus tamisega, mis Eestis praktikas muudatusi kaasa ei too . Lisaks täiendatakse KMS § -i 10 1 õigusselguse huvides lõikega 11 , millega sätestatak se, et kui on tegemist maksukohustuslasega, kes rakendab KMS § -s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) , siis ka juhul, kui KMS § -i 10 1 alusel oleks võimalik ühendusesisene kaugmüük maksustada Eestisisese käibena, siis nimetatud erikorra rakendamisel loetakse, et erikorda rakendav isik on valinud käibe tekkimise kohaks kauba või teenuse saaja asukoha liikmesriigi ning selline käive maksustatakse erikorra alusel. Selline täpsustus on vajalik, kuna KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord näeb ette, et erikorda tuleb kohaldada kõigi erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste maksustamise l ( KMS § 43 lõige 2), kuid samas KMS § 10 1 näeb ette erisuse , et kui isik omab asukohta üksnes Eestis ja ühendusesisene kaugmüük või piiriüle s e elektroonilise side teenuse ja elektr oo niliselt osutatava teenuse käive ei ületa kalendriaastas 10 000 eurot , siis käsitatakse käibe tekkimise kohana E e sti t . KMS § 10 1 sätestatud käibe tekkimise koha määramise erisuse ja §-ga 43 sätestatud erikorra vahelise s koostoime s õigus selguse huvides on vajalik selgelt välja tuua, et rakendub KMS §-ga 43 sätestatud erikord . 3.1. 6 . Eelnõu § 1 punkt 1 8 – KMS § 15 lõige 4 punkt 1 KMS § 15 lõike 4 punkti 1 kohaselt maksustatakse 0% määraga teenus, mille käibe tekkimise koht ei ole Eesti, välja arvatud juhul, kui KMS § 16 alusel on selle teenuse käive maksuvaba. Õigusselguse huvides lisatakse välistusse ka viide KMS §-le 19 1 , millega on kehtestatud väikeettevõtete erikord (vt KMS § 19 1 lõike 2 1 muudatuse selgitust). 3.1. 7 . Eelnõu § 1 punkt 19 – KMS § 16 lõige 2 punkt 6 Õigusselguse huvides muudetakse KMS § 16 lõike 2 punkti 6. KMS § 16 lõike 2 punktis 6 on sätestatud, et maksuvaba on väärtpaber, välja arvatud kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses ja selline väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse. Sätte mõte on maksustada kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikuid, mis on samuti väärtpaberid, ning vormiliselt väärtpabereid ja osalusi, mis on sisuliselt kinnisasjad. Arvestades, et finantsteenuste maksuvabastus on sätestatud § 16 lõikes 2 1 , siis sellest lähtuvalt muudetakse sätte sõnastust selliselt, et see hõlmaks üksnes osalusi ja väärtpabereid, mis annavad kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse. Kui KMS § 16 lõike 2 punkti 3 alusel on kinnisasi või selle osa maksuvaba, siis ei maksustata ka osalust või väärtpaberit, mis annab sellise kinnisasja või selle osa omandiõiguse või omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse. Samas kui kinnisasjale maksuvabastust ei kohaldata, siis ei kohaldata seda ka osalusele ja väärtpaberile, mis annab õiguse sellisele kinnisasjale, mille m aksuvabastust ei kohaldata. Antud punkti sõnastusest jäetakse välja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikud, kuna selle nimetamiseks puudub vajadus. Finantsteenuste, sealhulgas väärtpaberitehingute maksuvabastused on sätestatud KMS § 16 lõikes 2 1 . Punktis 7 on sätestatud maksuvabastus tehingutele nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud kaubeldavate väärtpaberitega. Väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punkt 8 sätestab väärtpaberina kasvuhoonegaaside heitkoguse ühiku atmosfääriõhu kaitse seaduse § 137 lõike 1 tähenduses. Kuna KMS § 16 lõike 2 1 punktis 7 ei nimetata väärtpaberituru seaduse § 2 punkti 8, siis seega ka kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikule maksuvabastust ei rakendata. KMS § 16 lõike 2 punkti 6 muudatusega jäetakse välja kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikut puudutav välistus, kuid muudatusega sisulist muudatust ei kaasne, kuna kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutele maksuvabastust ei rakendata. 3.1. 8 . Eelnõu § 1 punkt 2 0 – KMS § 19 lõike 1 1 punkt 2 Punkti 2 täpsustatakse arvestades KMS § 22 lõikes 1 sätestatud maksukohustuslasena registrist kustutamise korda ja lisatakse tingimus, et ka eelneval kalendriaastal ei olnud Eestis tekkinud käibe korral registreerimistingimused täidetud. Väikeettevõtete erikorda ehk maksuvabastust kuni registreerimiskohustust tekitava käibe piirmäära ületamiseni on õigus rakendada vaid juhul, kui registreerimiskohustust ei ole tekkinud nii sellel kalendriaastal kui ka eelmisel kalendriaastal. 3.1. 9 . Eelnõu § 1 punkt 2 1 – KMS § 19 lõike 1 1 punkt 3 Koosmõjus KMS § 19 täiendamisega lõigetega 1 2 ja 1 3 täpsustatakse õigusselguse huvides KMS § 19 lõike 1 1 punkti 3 sõnastust . Teise liikmesriigi isiku asukohariigi maksuhaldur annab isikule Eestis maksuvabastuse rakendamiseks registreerimisnumbri järelliitega „EX“ või eelteate muudatuse korral registreerimisnumbri kinnituse juhul, kui maksuhalduritev a h e lise infovahetuse käigus on Eesti maksuhaldur kinnitanud isiku vastavust KMS § 19 lõikes 1 1 punktis 2 sätestatud tingimustele , ehk sellele, et maksuvabastust taotleva isiku registreerimiskohustuse tingimused Eesti s ei ole täidetud jooksval kalendriaastal ega olnud täidetud ka eelmisel kalendriaastal. Maksuhalduritev a h e line asjaomane infovahetus on reguleeritud nõukogu määruse (EL) 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas peatükis Xa. 3.1. 1 0 . Eelnõu § 1 punkt 2 2 – KMS § 19 lõiked 1 2 ja 1 3 KMS § 19 täiendatakse sätetega, mille alusel maksuhaldur oma otsusega keeldub teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevale isikule väikeetevõtete erikorra rakendamise õiguse andmisest või lõpetab õiguse rakendada väikeettevõtete erikorda ehk maksuvabastust Eestis. Teise liikmesriigi isikule Eestis väikeettevõtete erikorra ehk maksuvabastuse rakendamise kohta tehtavas keelduvas või lõpetavas otsuses viitab maksuhaldur hetkel KMS § 19 lg 1 1 ning nõukogu määruse (EL) 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas vastavalt artikli 37b lõi getele 2 või 3, kuid õigusselguse huvides sätestatakse maksuvabastuse rakendamise kohta keelduva või lõpetava otsuse alused KMS §-s 19. Lõike 1 2 punkti 1 kohaselt maksuhaldur keeldub teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevale isikule maksuvabastuse rakendamise õiguse andmisest või lõpetab õiguse rakendada maksuvabastust Eestis, kui lõikes 1 sätestatud tingimus ed on täidetud ehk isiku kalendriaasta käibe piirmäär Eestis 40 000 eurot on ületatud või ületas eelmisel ka l endriaastal . Kui teise liikmesriigi isiku käive ületab jooksval kalendriaastal või ületas ka eelmisel kalendriaastal Eestis kehtestatud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise käibe piirmäära 40 000 eurot, siis teeb maksuhaldur maksuvabastuse rakendamise kohta kas keelduva või lõpetava otsuse, mille saadab isiku asukohariigi maksuhaldurile isikule kättesaadavaks tegemiseks. Selle otsuse alusel piirab isiku asukohariigi maksuhaldur isiku õigust väikeettevõtete erikorda ehk maksuvabastust rakendada välistades isikule väljastatud registreerimisnumbri järelliitega „EX“ kasutuse Eestis. Isikul on õigus pöörduda Eestis maksuvabastuse rakendamiseks antud keelduva otsuse vaidlustamiseks Eesti maksuhalduri poole. Lõike 1 2 punkti 2 kohaselt maksuhaldur keeldub teise liikmesriigi ettevõtlusega tegelevale isikule maksuvabastuse rakendamise õiguse andmisest või lõpetab tema suhtes õiguse rakendada maksuvabastust Eestis , kui väikeettevõtete erikorra alusel Eestis maksuvabastust rakendada sooviv või maksuvabastust rakendav teise liikmesriigi isik registreeritakse tema esitanud avalduse alusel vastavalt KMS § 20 lõikele 2 Eestis maksukohustuslasena ehk enne, kui on tekkinud kohustus maksukohustuslasena registreerimiseks. Vältimaks olukorda, et isik on samaaegselt registreeritud nii maksuvabastuse rakendajana kui ka maksukohustuslasena, teeb maksuhaldur sellisel juhul väikeettevõtete erikorra alusel Eestis maksuvabastuse rakendamise kohta kas keelduva või selle rakendamist lõpetava otsuse, mille edastab isiku asukohariigi maksuhaldurile. Lõikes 1 3 sätestatakse lõikes 1 2 nimetatud otsuste jõustumise tähtajad. Kui isik on saanud õiguse rakendada Eestis maksuvabastust, siis l õike 1 2 punktis 1 nimetatud juhul jõustub maksuvabastuse rakendamise lõpetamise otsus maksuvabastuse tingimuse äralangemise kuupäeval. Kui isiku kalendriaasta käive on ületanud 40 000 eurot, siis vastavalt § 19 lõikele 1 tekib isikul kohustus registreerida end maksukohustuslasena. Erandina ei teki teise liikmesriigi isikul maksukohustuslasena registreerimise kohustust KMS § 19 lõikes 3 nimetatud juhul, kui isik on r egistreeritud teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana ja nimetatud käive Eestis kuulub maksustamisele selle erikorra alusel ehk Eestis tekkiv maksukohustus täidetakse oma asukohariigi kaudu. Kui isik on esitanud oma asukohariigile eelteate Eestis maksuvabastuse rakendamise alustamiseks, kuid isiku kalendriaasta käive on Eestis ületanud 40 000 euro piirmäära, teeb maksuhaldur maksuvabastuse rakendamisest keelduva otsuse, mis jõustub otsuses nimetatud kuupäeval. Lõike 1 2 punktis 2 nimetatud juhul jõustub maksuvabastuse rakendamise lõpetamise otsus isiku maksukohustuslasena registreerimise kuupäeval. 3.1. 1 1 . Eelnõu § 1 punkt id 2 5 ja 5 4 – KMS § 19 1 lõi g e 1 ja § 43 1 lõige 2 Muudat usega täpsustatakse tingimusi, mille korral on maksukohustuslasel õigus rakendada väikeettevõtjate eri korda , mis puudutab teises liikmesriigis väikeettevõtjana tegutsemist (KMS § 19 1 ) ja ü hendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (IOSS) ( KMS § 43 1 ). Kehtiva korra kohaselt on imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda õigus rakendada maksukohustuslasena registreeritud isikul, ehk välistatud on ettevõtjad, kes ei ole maksukohustuslasena registreeritud. Muudatusega kehtestatakse sama põhimõte ka juhuks, kui isik on saanud õiguse rakendada väikeettevõtete erikor da, ehk maksuvabastust teises liikmesriigis . Seega väikeettevõtete erikorda ei saa rakendada isik, kes on registreeritud imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikor ra rakendajana ja ka vastupidi, et imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda ei saa rakendada isik, kes on registreeritud väikeettevõtete erikorra rakendajana. Muudatusega kaotatakse erinevate eri kordade koosmõjus tekkiv ebakõla ühelt poolt teises liikmesriigis maksuvabastuse rakendamise õiguse (KMS § 19 1 ) ja teiselt poolt selles teises liikmesriigis võimaliku impordikäibemaksu tasumise kohustus e täitmise (§ 43 1 ) vahel. 3.1. 1 2 . Eelnõu § 1 punkt 2 6 – KMS § 19 1 lõige 2 1 Õigusselguse huvides täpsustatakse KMS §-i 19 1 ja lisatakse lõige 2 1 , millega sätestatakse, et isik, kes on saanud õiguse rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda, peab rakendama selles teises liikmesriigis maksuvabastust kogu selles teises liikmesriigis toimuva käibe osas. Väikeettevõtete erikorda ei rakendata valikuliselt üksnes teatud tehingutele, mida pöördmaksustamise korras maksustada ei saa. Seega kui ettevõtja rakendab väikeettevõtete erikorda teises liikmesriigis, siis maksuvabastus kohaldub näiteks ka teise liikmesriigi maksukohustuslasele teenuse osutamisel. Sellisel juhul ei maksustata seda teenust 0% määraga, vaid see teenus on maksuvaba, kui isik rakendab väikeettevõtete erikorda ja temale on väljastatud registreerimisnumber järelliitega „EX“. Samas ei teki teise liikmesriigi isikul väikeettevõtete erikorda rakendavalt isikult teenuse saamisel ka pöördmaksustamise kohustust ehk väikeettevõtete erikord ja tavakord üheaegselt ei kehti. 3.1.1 3 . Eelnõu § 1 punkt 29 – KMS § 22 lõige 2 2 KMS § 22 täiendatakse lõikega 2 2 , mille alusel maksuhaldur kustutab ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku maksukohustuslasena registrist juhul, kui isik saab KMS § 19 lõikes 1 1 sätestatud tingimustel õiguse rakendada Eestis maksuvabastust ehk väikeettevõtete erikorda. Sellega välditakse olukorda, et teise liikmesriigi isik on registreeritud Eestis maksukohustuslasena ja samal ajal kehtib tal õigus Eestis ka maksuvabastust rakendada. 3.1.1 4 . Eelnõu § 1 pun kt 3 1 – KMS § 27 lõige 4 KMS § 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte alusel on maksuhalduril õigus kehtestada oma otsusega maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist puudub võimalus kalendrikuust pikema maksustamisperioodi kehtestamiseks. 3.1.1 5 . Eelnõu § 1 punkt 3 2 – KMS § 29 lg 1 KMS § 29 lõikest 1 jäetakse välja viide KMS § 16 lõike 2 punktile 6, kuna see ei ole antud kontekstis asjakohane, sest ei puuduta sisuliselt finantstehingute maksustamist (vt KMS § 16 lõike 2 punkti 6 muudatuse selgitust). 3. 1.1 6 . Eelnõu § 1 punkt id 3 7 , 39 ja 4 7 – KMS § 43 lõike 1 punkt id 1, 2, 10 ja 11 ning lõige 11 Muudatusega täpsustatakse sätete sõnastust , mis puudutab maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikut . Sisulist muudatust ei toimu. Lõike 1 p unktides 1 ja 2 ning lõike s 11 täpsustatakse , et teenuse saaja antud juhul ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik , kuna siin ei ole mõeldud üksnes Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikut . Samuti täpsustatakse lõike 1 punktides 10 ja 11, kui võõrandatava kauba toimeta m ine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis , siis soetaja ei ole käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslaena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik. 3. 1. 1 7 . Eelnõu § 1 punkt 3 8 – KMS § 43 l õi k e 1 p unkt 3 Ü hendusevälise riigi isik, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht ning kes osutab teenust üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule , võib valida KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) rakendamiseks registreerimisriigiks Eesti . Samas, e rikorra rakendamiseks ei ole oluline teenuse saaja asukoht v aid see, et teenuse osutamise koht on ühenduses. Seega kui teenust , mille käibe tekkimise koht on ühenduses osutatakse näiteks ühendusevälise riigi füüsilisele isikule , siis ka sellisel juhul on õigus rakendada erikorda. Elektroonilise side teenus e ja elektrooniliselt osutatav a teenuse osutamisel üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule on käibe tekkimise koha määramisel oluline teenuse saaja asukoht . Kuid näiteks kinnisasjaga seotud teenuse (ehitamine, hindamine) ja kultuuri-, kunsti-, spordi-, hariduse- või meelelahutusteenuse (etendused, kontserdid, näitused) osutamisel üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ei ole oluline teenuse saaja asukoht vaid vastavalt kas kinnisasja asukoht või ürituse toimumise asukoht . Pra ktikas sätte sõnastuse muudatus muudatusi kaasa ei too, kuna erikorra rakendamisel sisuliselt järgitakse teenuse osutamise koha reegleid . 3.1.1 8 . Eelnõu § 1 punkt 4 1 – KMS § 43 lõike 1 punkt id 13 – 15 KMS § 43 lõikes 1 on sätestatud loetelu tehingutest, mille korral on maksukohustuslasel õigus teises liikmesriigis maksukohustuse täitmis e lihtsus tamiseks kohaldada KMS §- ga 43 kehtestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikor da (OSS) . Muudatusega lisatakse tehingute loetellu võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandami ne isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena. Nimetatud erikorra rakendamisel ei ole maksukohustuslane kohustatud registreerima ennast maksukohustuslasena teises liikmesriigis, kus käive toimub, vaid isik deklareerib ja tasub teises liikmesriigis maksustamisele kuuluva käibemaksu Eestis. Erikorra rakendamine lihtsustab näiteks elektriautodele laadimispunktide kaudu elektrit müüva ettevõtja maksukohustuse täitmist, kui sellise elektri müük toimub mitmes liikmesriigis. Erikorra rakendamine annab võimaluse ettevõtjal olla registreeritud üksnes oma asukoha liikmesriigis ja täita oma asukohariigi kaudu teistes liikmesriikides toimuv maksukohustus. Võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamine teises liikmesriigis seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ei ole hõlmatud ühendusesisese kaugmüügi mõistega ja seetõttu kehtiva korra kohaselt ei ole sellise käibe korral õigust ka erikorda rakendada. Sellist käivet loetakse ajutiselt kuni 2028. aasta 30. juunini ühendusesiseseks kaugmüügiks üksnes antud erikorra rakendamise kontekstis (vt rakendussäte KMS § 46 lõige 30) . Nimetatud võimalus on käibemaksudirektiivist tulenevalt planeeritud tähtajalisena, kuna eesmärk ei ole ühendusesisese kaugmüügi mõistet muuta ning alates 2028. 1. juulist näeb direktiiv ette asjaomase erikorra laiendamise, mis hõlmab lisaks ühendusesisesele kaugmüügile ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamisele ka muid tehinguid ja toiminguid, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis ja mida kauba saaja poolt ei maksustata. Näiteks lisatakse erikorra alla lisaks võrgu kaudu edastatavale maagaasile või elektri-, soojus- või jahutusenergiale, ka paigaldatava ja kokkupandava kauba võõrandamine, samuti kauba müük laevadel, lennukites ja rongides ning ka teise liikmesriiki üle viidud oma kauba võõrandamine isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, ehk lõpptarbijale (vt KMS § 43 lõike 1 muudatuste selgitusi seletuskirja punktis 3.2 . ). 3.1. 19 . Eelnõu § 1 punkt 4 5 – KMS § 43 lõige 5 Sõnastuse redaktsiooniline muudatus, millega sätte sisu ei muutu. Sättes sõnastusest jäetakse välja olukorrad, millal ühendusev ä lise riigi i sikul, kelle puudub ühenduses p ü siv tegevuskoht, on õigus erikorda (OSS) rakendada, kuna tegemist on lõikes 1 sätestatud olukordade kordamisega. Sõnastuse muudatuse tulemusena jääb ära vajadus alates 2028. 1. juulist erikorra laiendamise tõttu antud sätet vastavalt täiendada. 3.1. 2 0 . Eelnõu § 1 punkt 5 1 – KMS § 43 lõige 19 KMS § 43 lõikes 19 on sätestatud täht ajad, millal jõustuvad maksuhalduri otsused, mis puudutavad isiku teenuse, ü hendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikor ra rakendamise lõpetamist. Muudatuse kohaselt jäetakse sättest välja neljas lause, mille kohaselt jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval, kui erikorra rakendamise lõpetamine või erikorda rakendava isiku registrist kustutamine on seotud selle isiku poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega , kuna see ei ole kooskõlas nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 282/2011, millega sätestatakse ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed (edaspidi rakendusmäärus ) artikli 58 lõikes 2 sätestatud põhimõttega . Vastavalt rakendusmääruse le jõustub teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamise lõpetamise otsus nimetatud juhul otsuse saatmise kvartalile järgneva kvartali esimesel päeval , mis on sätestatud KMS § 43 lõike 19 teises lauses. 3. 1. 2 1 . Eelnõu § 1 punkt 6 0 – KMS § 44 lõige 11 KMS § -i 44 lõi get 11 täiendatakse õigusselguse huvides punktiga 6 . Lõikes 11 on loetletud tehingud ja toimingud, mille korral kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorda ei rakendata. Muudatusega lisatakse loetel l u KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) rakendamisel erikorraga hõlmatud kauba võõrandamine või teenuse osutamine. Nimetatud muudatuse eesmärgiks on õigusselguse huvides sätestada, et kahe erineva erikorra ( § -d 43 ja 44) rakendamisel kohald atakse KMS §-ga 43 sätestatud erikorda vastavalt § 43 lõikes 2 sätestatud põhimõtte le , et nimetatud erikorda kohalda takse kõigi erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste maksustamisel. Näiteks, kui kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendav maksukohustusla ne võõrandab kaupu teise liikmesriiki füüsilisele isikule (ühendusesisene kaugmüük) ja teises liikmesriigis käibemaksukohustuse täitmiseks rakendab KMS §-ga 43 sätestatud erikorda, siis sellis te tehingute osas ei määrata käibe tekkimise aega arvestades kassapõhise käibemaksuarve s tuse erikorda vaid arvestades KMS §-s 11 sätestatud üldkorda . 3.1. 2 2 . Eelnõu § 1 punkt 6 2 – KMS § 44 lõige 13 KMS § 44 täiendatakse lõikega 13, millega luuakse maksuhaldurile õiguslik alus lõpetada maksukohustuslase õigus rakendada kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda juhul, kui maksukohustuslane ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele ehk tema kalendriaasta käibe piirmäär 200 000 eurot on ületatud ja ta ei ole maksuhaldurit erikorra rakendamisest loobumisest teavitanud eirates KMS § 44 lõikes 8 sätestatud kohustust. 3.1.2 3 . Eelnõu § 1 punkt 6 3 – KMS § 46 lõige 29 Kuna a lates 2027. aasta 1. jaanuarist puudub võimalus kasutada kalendrikuust pikema t maksustamisperioodi , siis kuni 2026. aasta 31. detsembrini tehtud maksuhalduri otsused, mis annavad õiguse teatud maksukohustuslastel kasutada kalendrikuust pikema t maksustamisperioodi, kaotavad kehtivuse . 3.1.2 4 . Eelnõu § 1 punkt 6 3 – KMS § 46 lõige 3 0 Rakendussättega nähakse ette, et teises liikmesriigis maksukohustuse täitmist lihtsustava KMS §-ga 43 kehtestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) rakendamisel käsitatakse ühendusesisese kaugmüügina võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamist teises liikmesriigis isikule, kes ei ole seal registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena. Selle tulemusena lihtsustatakse võrgu kaudu maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia teises liikmesriigis tekkiva käibe maksustamist andes õiguse sellise käibe korral rakendada KMS §-ga 43 kehtestatud erikorda. Nimetatud erikorra rakendamisel ei ole maksukohustuslane kohustatud registreerima ennast maksukohustuslasena teises liikmesriigis, kus käive toimub, vaid isik deklareerib ja tasub teises liikmesriigis maksustamisele kuuluva käibemaksu Eestis. Võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamine teises liikmesriigis seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ei ole hõlmatud ühendusesisese kaugmüügi mõistega ja seetõttu kehtiva korra kohaselt ei ole sellise käibe korral õigust ka erikorda rakendada. Erikorra rakendamine lihtsustab näiteks elektriautodele laadimispunktide kaudu elektrit müüva ettevõtja maksukohustuse täitmist, kui sellise elektri müük toimub mitmes liikmesriigis. Erikorra rakendamine annab võimaluse ettevõtjal olla registreeritud üksnes oma asukoha liikmesriigis ja täita oma asukohariigi kaudu teistes liikmesriikides toimuv maksukohustus. Sellist käivet loetakse ajutiselt kuni 2028. aasta 30. juunini ühendusesiseseks kaugmüügiks üksnes antud erikorra rakendamise kontekstis. Nimetatud võimalus on käibemaksudirektiivist tulenevalt planeeritud tähtajalisena, kuna eesmärk ei ole ühendusesisese kaugmüügi mõistet muuta ning alates 2028. 1. juulist näeb direktiiv ette asjaomase erikorra laiendamise, mis hõlmab lisaks ühendusesisesele kaugmüügile ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamisele ka muid tehinguid ja toiminguid, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis ja mida kauba saaja poolt ei maksustata. Näiteks lisatakse erikorra alla lisaks võrgu kaudu edastatavale maagaasile või elektri-, soojus- või jahutusenergiale, ka paigaldatava ja kokkupandava kauba võõrandamine, samuti kauba müük laevadel, lennukites ja rongides ning ka teise liikmesriiki üle viidud oma kauba võõrandamine isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, ehk lõpptarbijale (vt KMS § 43 lõike 1 muudatuste selgitusi seletuskirja punktis 3.2 . ). 3.1.2 5 . Eelnõu § 1 punkt 6 5 – KMS § 50 lõi g e 7 Muudatusega sätestatakse nõudmiseni varu regulatsiooni kehtivuse tähtaeg. Nõudmiseni varu regulatsioon kehtib kuni 2028. aast a 30. juunini. Seega nõudmiseni varuna käsitatakse KMS § 2 lõikes 3 1 sätestatud tingimustele va stavat kaupa, kui see toimetatakse teise liikmesriiki 2028. aasta 30. juunil või enne seda . Kuna nõudmiseni varu on seotud 12-kuulise perioodiga, mille jooksul tuleb nõudmiseni varu teises liikmesriigis võõrandada, siis sellest tulenevalt k ehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt 2028. aasta 30. juunini Eestist teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist Eestisse nõudmiseni varuna toimetatud kaubale kohaldatakse kuni 2028. aasta 30. juunini kehtinud nõudmiseni varu regulatsiooni ( vt seletuskirja punkt 3.2. 2 1 . ) . 3. 1. 2 6 . Eelnõu § 1 punkt 6 6 – KMS - i normitehnilise märkuse täiendamine Normitehnilist märkust muudetakse, lisades viite ülevõetavale direktiivile. 3.2 . Muudatused, mis jõustuvad 2028. aasta 1. juulil 3.2. 1 . Eelnõu § 1 punkt id 3 , 1 4 , 2 3 , 2 4 , 2 8 , 3 3 ja 6 1 – KMS § 3 lõige 6 punkt 7, § 10 1 lõige 11, 19 lõige 3, § 19 lõige 3 1 , § 22 lõige 2 1 , § 35 lõige 13 ja § 44 lõige 11 Sellistes sätetes, kus on nimetatud KMS §-ga 43 sätestatud erikorda (OSS), muudetakse sõnastust, kuna eelnõu kohaselt erikorra pealkiri muutub tulenevalt erikorra rakendusala laiendamisest 2028. aasta 1. juulist (vt seletuskirja punkt 3.2.10 . ). 3.2. 2 . Eelnõu § 1 punkt 5 – KMS § 7 lõige 1 punkt 3 Seoses KMS §-ga 43 3 oma kaupade üleviimise erikorra kehtestamise ga täpsustatakse sätet, et ka nimetatud erikorra rakendamisel on erikorra alusel deklareeritud kau ba teise liikmesriiki toimetamine ühendusesisene käive. See on maksustatud 0% määraga, kuid erisusena muust ühendusesisese s t käibest seda käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmekoosseis us ei kajastata (vt seletuskirja punkt 3.2. 8 . ) . 3.2. 3 . Eelnõu § 1 punkt 7 – KMS § 7 lõige 5 KMS §-s 7 on sätestatud kauba ühendusesisene käive. J uhtudel, kui ühendusesisese käibena käsitatava oma kaupade toimetamine teise liikmesriiki toimub nö vahendaja kaudu , ehk et kaubad toimetab teise liikmesriiki kauba omaniku nimel teine isik , siis selleks, et kauba omanikul oleks võimalik vastav ühendusesisene käive kas käibedeklaratsiooni ühendusesisese käibe andmekoosseisus või oma kaupade üleviimise erikorra käibedeklaratsioonil õigeaegselt kajastada või vajadusel end teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerida , siis on vajalik kehtestada sellisele teise isiku nimel tegutsevale isikule kohustus kauba omanikku teavitada kaupade teise liikmesriiki üleviimisest, kui see pole tehtud kauba omaniku selgesõnalisel taotlusel. Selline olukord võib tekkida näiteks teises liikmesriigis asuva ostja kaubaga varustamisel , kui kauba omanik on andnud õiguse teisele isikule oma nimel vastavalt kokkulepitud tingimustele kaupade teise liikmesriiki ostjale toimetami seks . 3.2. 4 . Eelnõu § 1 punkt id 9 ja 1 1 – KMS § 1 0 1 lõi ked 2 ja 6 KMS §-s 1 0 1 on sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ja isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht . Üheski liikmesriigis m aksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule v ahendusteenuse osutamisel määratakse käibe tekkimise koht üldjuhul vahendatava tehingu käibe tekkimise koha järgi (KMS § 10 lõige 2 punkt 11 ja lõige 4 punkt 8) . Samas elektrooniliselt osutatavate teenuste ühe ski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule osutamisel on käibe tekkimise koht teenuse saaja asukoht (KMS § 10 1 lõiked 2 ja 6 ) . I nternetipõhise kauplemiskoha poolt automaatse, inimsekkumist mittenõudva kauba või teenuse kättesaadavaks tegemise teenus on elektrooniliselt osutatav teenus , mi stõttu käibe tekkimise koht kehtiva korra kohaselt erineb vahendus teenuse käibe tekkimise kohast . Muudatusega nähakse ette , et kui kau ba võõrandamine või teenus e osutamine tehakse üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata või ettevõtlusega mittetegelevale ühendusevälise riigi isikule võimalikuks internetipõhise kauplemiskoha kaudu , siis selline kauplemiskoha poolt maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule osutava teenuse käibe tekkimise koht on sama, mis kauplemiskoha vahendusel müüdava kauba või teenuse käibe tekkimise koht. N äiteks kui Eesti füüsiline isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena osutab majutusteenus e vahendust pakkuva internetipõhise kauplemiskoha kaudu majutus t Hispaanias, siis kauplemiskoha osutatav teenus sellele isikule kuulub maksustamisele Hispaanias. Sama kehtib ka juhul, kui kauplemiskoha osutatava teenuse eest tasub majutus teenuse saaja ( guest fee ). Kehtiva korra kohasel t , eeldusel, et tegemist on elektrooniliselt osutatava teenusega, on sellisel juhul käibe tekkimise koht Eesti. 3.2. 5 . Eelnõu § 1 punkt 1 6 – KMS § 15 lõige 3 punkt 16 KMS § 15 lõikes 3 on sätestatud 0%-ga maksustatavate kaupade loetelu. Lõikesse lisatakse punkt 16, mille kohaselt maksustatakse 0%-se määraga kauba ühendusesisene soetus juhul, kui see kaup on teise liikmesriigi maksukohustuslase poolt deklareeritud oma kaupade üleviimise erikorra alusel . N äiteks, kui Läti maksukohustuslane rakendab oma kaupade üleviimise erikorda kau pade läheta misel Eestisse, siis Läti maksukohustus lase kaupade ühendusesisene soetus on maksustatud 0%-se määraga ning tal ei teki sellelt kaubalt Eestis maksukohustuslasena registreerimise kohustust aga ka käibemaksu arvestamise ega tasumise kohustust. Sellise kauba m üü k Eestis maksukohustuslasele maksustatakse Eesti maksukohustuslase poolt pöördmaksustamis t rakendades ning müük maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule tuleb Läti maksukohustuslasel deklareerida ja tasuda Lätis ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) rakendades. 3.2. 6 . Eelnõu § 1 punkt 1 7 – KMS § 15 lõige 3 1 Vastavalt KMS § 15 lõike 3 punktile 2 maksustatakse kauba ühendusesisene käive 0% määraga . KMS § 15 lg 3 1 alusel ei ole õigust 0% määra rakendada, kui oma kauba teise liikmesriiki toimetaja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise number või selle kauba ühendusesisene käive ei ole deklareeritud käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmekoosseisus . Kui oma kauba teise liikmesriiki toimetamisel rakendab maksukohustuslane KMS §- ga 43 3 sätesta t ud oma kaupade üleviimise erikorda, siis sellisel juhul kohaldatakse 0%-s t maksumäära olenemata sellest , et maksukohustuslasel ei ole teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit ja sellist kauba üleviimist ei deklareerita ka käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe an dmekoosseisus . Sellest tulenevalt on vastavalt sätet täpsustatud. 3.2. 7 . Eelnõu § 1 punkt 2 7 – KMS § 21 lõige 2 1 KMS § 21 lõikes 2 1 on sätestatud ettevõtlusega tegeleva välisriigi isiku piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus. Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ühendusesisesel kaupade soetamisel. Muudatusega välistatakse piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustusest isikud, kes soetavad ü hendusesiseselt kaupa, mis on Eestisse toimet a tud isiku asukohariigis oma kaupade üleviimise erikorda rakendades. Oma kaupade üleviimise erikorra rakendamisel ei teki isikul teises liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse registreerimise kohustust. Selline ühendusesisene soetu s on maksustatud 0%-se maksumääraga. 3.2. 8 . Eelnõu § 1 punkt 3 0 – KMS § 2 7 lõige 1 5 V astavalt KMS § 2 7 lõike le 1 5 kajastatakse käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmed , milleks on kauba ühendusesise n e käi v e ning samuti nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud oma kau ba andmed . Ühendusesisese käibe andmete na deklareeri takse ka teenused , mis teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutamisel maksustatakse üld reegli kohaselt (KMS § 10 lõige 4 punkt 9) teenuse saaja poolt. Punkti 1 muudetakse tulenevalt nõudmiseni varu regulatsiooni kehtetuks tunnistamisest ja KMS §-s 43 3 uue ome kaupade erikorra kehtestamisest. M uudatusega j ä etakse ühendusesisese käi bena deklareeritavate andmete loetelust välja ühendusesisese käibena käsitatav teise liikmesriiki toimetatud oma kaup, mis dek lareeri takse KMS § -s 43 3 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorra alusel kehtestatud deklaratsioonil. S ätte tekstist jäetakse välja nõudmiseni varu, kuna nõudmiseni varu regulatsioon tunnistatakse kehtetuks. Punkti 2 muudatusega laiendatakse selle ulatust. Punkti 2 alusel deklareeritakse ühendusesisese käibe andmet ena lisaks teises liikmesriigis pöördmaksustamisele kuuluva tele teenus tele ka kaubad. N äiteks deklareeritakse ühendusesisese käibe andmete koosseisus oma kau p ade üleviimise erikorra alusel teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandami ne teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule , kellel sellisel juhul tekib pöördma k sustamise kohustus. Selline maksukäs i tlus on seotud a lates 2028. aasta 1. juulist kehti va käibemaksudirektiivi artikli 194 muudatusega, mille alusel on üldpõhimõt t e ks , et kui maksukohustuslasele võõrandab kaupa või osutab teenust teise liikmesriigi maksukohustuslane, kellel puudub kauba või teenuse saaja liikmesriigis asukoht või püsiv tegevuskoht, siis rakendatakse alati pöördmaksustamist ehk maksukohustus tekib saajal. Hetkel on liikmesrii kidel õigus , mitte kohustus , kehtestada oma riigis selline üldine pöördmaksu stamise kohustus, mistõttu liikmesriikide praktika on erinev. Eesti rakendab üldist pöördmaksustamis e kohustust , mis vähendab välisriigi isikute halduskoormust Eestis. Eesti maksukohustuslaste käibemaksukohustus teistes liikmesriikides sõltub hetkel sellest, kas sihtriik rakendab üldist pöördmaksustamis t või mitte. 3.2. 9 . Eelnõu § 1 punkt 3 4 – KMS § 37 lõige 2 1 KMS § 37 lõikega 2 1 on kehtestatud arve väljastamise tähtaeg piiriüleste tehingute korra. See hõlmab ühendusesisest käivet ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse osutamis t teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele. Nendel juhtudel tuleb arve esitada kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise kuule järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks . M uudatuse ga nähakse ette sama tähtaeg arve väljastamiseks ka muudele piiriülestele tehingutele, millele rakendatakse pöördmaksustamist. See on seotud käibemaksudirektiivist tuleneva üldise pöördmaksustamise kohustuse põhimõtte kehtestamise ga , mis kehtiva korra kohaselt o n liikmesriikidele vabatahtlik. Sellest tulenevalt ühtlustatakse ka arve väljastamise tähta jad juhtudel, kui kauba või teenuse saajal teises liikmesriigis tekib tehingu pöördmaksustamise kohustus. Näiteks, maksukohustuslane on toimetanud kaubad teise liikmesriiki rakendades oma kaupade üleviimise erikorda , mille korral kaupade sihtriigis maksukohustuslasena registreerimise ega ühendusesisese lt soetuse lt maksukohustust ei teki . N ende kaupade teises liikmesriigis maksukohustuslasele võõrandamisel tuleb väljastada arve vastavalt KMS § 37 sätestatud nõuetele käibe tekkimise kuule järgneva kuu 15. kuupäevaks. 3.2. 1 0 . Eeln õu § 1 punkt id 3 5 , 3 6 , 4 0 ja 4 2 – KMS § 43 pealkiri ja lõige 1 Muudatus tega laiendatakse KMS §-s 43 sätestatud teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) , millega lihtsustatakse teises liikmesriigis maksukohustuse täitmist kauba müümisel või teenuse osutamisel käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule , ehk lõpptarbijale . Sellest tulenevalt muudetakse ka § -i 43 pealkirja ja lõike 1 sõnastust. Alates 2028. aasta 1. juulist on kõnealuse erikorra nimetus „Ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikord“. Kehtiv erikord hõlmab käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule osutatavaid teenuseid, mi lle käive tekib teises liikmesriigis ja ühendusevälise riigi isiku poolt osutatavaid teenused ning samuti ka ühendusesisest kaugmüüki ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälise riigi isiku kauba võõrandamist Eestis. Kavandatavate muudatustega laiendatakse erikorra rakendusala lisaks ühendusesisesele kaugmüügile kõikidele kaupadele, mille käive tekib liikmesriigis, kus ei ole kauba võõrandaja asukoht või püsiv tegevuskoht ja kauba saaja on maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik . Erikor ra rakendusalasse lisatakse järgmiste kaupade käive . 1 . P aigaldatava ja kokkupandava kauba v õõ randamine teise liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena liikmesriigis, kus käive tekib ( käibemaksudirektiivi art ikkel 36) – lõike 1 punktid 1 6 ja 1 7 . Näiteks , kui Eesti ettevõtja võõrandab Lätis asuvale füüsilisele isikule seadme koos paigaldamise teenusega ja ettevõtja ei ole KMS § 19 1 alusel väikeettevõtete erikorra rakendaja Lätis, siis tekib Lätis maksukohustus, mis on võimalik täita antud erikorda rakendades ning sellisel juhul ei teki kauba võõrandajal Lätis maksukohustuslasena registreerimise kohustus t . 2 . K aup, mis võõrandatakse rongis või vee- või õhusõiduki pardal isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena ja sellise käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis ( käibemaksudirektiivi art ikkel 37) – lõike 1 punktid 1 9 ja 20 . Sellise kauba, mis võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal või rongis on käibe tekkimise koht reisijateveo lähtepunkt. Seega selline käive maksustatakse selles liikmesriigis kust vee- või õhusõiduk või rong väljub vastavalt selles riigis kehtivale maksumäärale. Näiteks Tallinn – Helsingi liinil sõitval veesõidukil on Tallinnast väljuval suunal reisijatele kaasamüüdav a kauba käibe tekkimise koht Eesti, seega maksustamisel kohaldatakse Eestis kehtivaid käibemaksumäärasid . Helsingist väljumisel on käibe tekkimise koht Soome ja kaupade maksustamisel kohaldatakse Soomes kehtivaid käibemaksumäärasid ning selliselt käibelt tekkiv maksukohustus Soomes on õigus täita er ikorda rakendades . 3 . Kauba võõrandamine teises liikmesriigis isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena ja sellise käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis – lõike 1 punktid 22 ja 2 3 . N äiteks teises liikmesriigis ladustatud kaupade müük, oma kauba üleviimise erikorra alusel teise liikmesriiki toimetatud kauba müük ning kauba müük näitustel ja messidel ning turgudel. 5 . O ma kauba üleviimise erikorra (KMS § 43 3 ) alusel deklareeritud kauba omatarve teises liikmesriigis – lõike 1 punkt 2 5 . Kauba omatarve on maksukohustuslase poolt tema ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta võõrandamine, samuti ettevõtte vara hulka kuuluva kauba tasuta kasutamine maksukohustuslase enda, tema töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme poolt isiklikuks tarbeks või muul ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil (KMS § 2 lõige 6) . 6. M aksukohustusla sel , kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, on õigus rakendada erikorda , kui ta ühenduses , sealhulgas Eestis, võõrandab käibe tekkimise kohas maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule kaupa rongis või vee- või õhusõiduki pardal või paigaldatava ja kokkupandava kauba või kaupa nt messidel vastavalt lõike 1 punktides 18, 21 ja 24 nimetatud juhtudel e . Seega, kui ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses p ü siv tegevuskoht on registreerit ud Eestis erikorra rakendajana, siis saab ta OSS deklaratsioonil kajastada kõik ühenduses punktides 22 – 25 nimetatud käibed, sealhulgas need, mille käibe tekkimise koht on Eesti. 3.2.1 1 . Eelnõu § 1 punkt 4 3 – KMS § 43 lõige 1 1 KMS § -i 43 lisatakse lõi g e 1 1 , mille kohaselt ei ole õigust Eestis rakendada ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) , kui isik on valinud selle erikorr a või siis oma kaupade üleviimise erikorra rakendamiseks juba mõne teise liikmesriigi . Muudatus puudutab ühendusevälise riigi isikuid. Liikmesriigis asukohta omavad isikud ei saagi valida nimetatud erikorra rakendamise kohta – see on alati isiku asukohariik , kuid ühendusevälise riigi isikud võivad valida erikorra rakendamiseks liikmesriigi. Sätte eesmärk on vältida seda, et isik rakenda b ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda ning oma kaupade üleviimise erikorda erinevates liikmesriikides. Isik võib valida kas ühe või mõlema erikor ra rakenda mise , kuid esime n e valik määrab selle, kus tal on õigus teist erikorda rakendada. Mõlema erikorra rakendamiseks on registreerimisliikmesrii k alati sama. 3.2.1 2 . Eelnõu § 1 punkt 4 4 – KMS § 43 lõige 3 KMS § 43 lõike 3 kohaselt ei rakendata ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) sellise teenuse osutamisel, mille käibe tekkimise koht on Eestis või teises liikmesriigis , kus asub ka tema p ü siv tegevuskoht. Muudatusega välistatakse nimetatud erikorra rakendamine ka juhul, kui isik võõrandab ühendusesisese kaugmüügi tingimustele vastavalt kauba, mis on maksustatud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra või avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel . Nimetatud erikordade alusel maksustat ud kauba ühendusesisese käibe tekkimise koht on Eesti vastavalt KMS § 9 lõike 1 punktile 7 ning selline käive deklareeritakse käibedeklaratsioonil . Tegemist on sätte täpsustusega õigusselguse huvides. 3.2.1 3 . Eelnõu § 1 punkt 4 6 – KMS § 43 lõige 10 KMS § 43 lõikes 10 on sätestatud kohustus esitada iga kvartali kohta ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorraga (OSS) hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioon. Nimetatud k äibedeklaratsioonis esi tatakse maksustamisele kuuluva käibe andmed . Erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonil esitatavate andmete loetelu on kehtestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2020/194, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses erikorraga, mida kohaldatakse maksukohustuslaste suhtes, kes osutavad teenuseid maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule , tegelevad kaupade kaugmüügiga ja teatavate riigisiseste kaubatarnetega , III lisas. Kehtiva korra kohaselt ei deklareerita antud erikorra käibedeklaratsioonil 0%-se maksumääraga käivet. Muudatusega sätestatakse, et erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonil deklareeritakse ka 0%-se maksumääraga käive arvestades, et direktiivi kohaselt on liikmesriigil õigus siseriiklikult teatud kaupadele ja teenustele kehtestada vähendatud käibemaksu määr, sealhulgas 0%-line maksumäär. See hõlmab ka näiteks kauba või teenuse müük i diplomaati lisele esindajale või esindusele, rahvusvahelise organisatsiooni esindajale või esindusele, mis on vastavalt direktiivi artikli 151 kohaselt 0%-se maksumääraga maksustatavad tehingud . 3.2. 1 4 . Eelnõu § 1 punkt 4 8 – KMS § 43 l õige 13 KMS § 43 lõikes 13 sätesta takse ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikor r aga (OSS) hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni andemete muudatuste esitamise kord. Kui e rikor raga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni and meid on vaja muut a enne deklaratsiooni esitamise tähtaega, lisatakse muudatus ed asjaomasele deklaratsioonile. Kui on vaja muuta varasemate perioodide andmeid, siis need esitatakse jooksva kvartali kohta esitataval deklaratsioonil, ehk kvartalile järgneval kuul . Sät t e muud atus üldpõhimõtet ei muuda, et varasema te perioodide andmete muudatused tuleb teha jooksva kvartali asjaomasel deklaratsioonil. K uid juhul, kui deklaratsiooni andmeid tuleb muuta deklaratsioonil, mille esitamise tähtaeg pole veel saabunud, siis need muudatused lisatakse asjaomase perioodi kohta esita tud käibedeklaratsioonile. Näiteks, kui isik on oktoobris esitanud 3. kvartali kohta erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuse deklaratsiooni , siis selle deklaratsiooni muutmise vajadusel tehakse muudatused selle l sama l 3. kvartali kohta esitatud deklaratsioonil, kuna deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. oktoobril , ehk et tähtaeg pole veel saabunud . 3.2. 1 5 . Eelnõu punkt id 49 , 5 0 ja 5 3 – KMS § 43 lõi ked 1 5 , 16 ja 21 Erikorra rakendajal on kohustus pidada ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorraga (OSS) hõ l matud tehingute üle üksikasjalikku arvestust . Andmete loetelu, mida peab erikorra rakendaja säilitama ja maksuhalduri nõudmisel tegema elektrooniliselt kättesaadavaks on sätestatud rakendusmääruse artiklis 63c arvestades muudatusi vastavalt nõukogu rakendusmääruse le (EL) 2025/518, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate käibemaksukordadega seoses nõutava teabe osas . Vastavalt rakendusmääruse artikli 63c lõikele 1 tuleb erikorda rakendaval isikul säilitada järgmist teavet: 1 ) liikmesriik, kuhu kaup võõrandati või teenust osutati; 2) võõrandatud kauba kirjeldus ja kogus või osutatud teenuse liik; kohaldataval juhul märge selle kohta, kas tegemist on direktiivi 2006/112/EÜ artikli 16, 18 või 26 kohase kaupade tarnimise või teenuste osutamisega pärast üleviimist oma kaupade üleviimise korra alusel; 3) asjaomane teave korrigeerimiste kohta vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ X jaotise 5. peatükile pärast üleviimist oma kaupade üleviimise korra alusel; 4 ) kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuupäev; 5) maksustatav summa ja kasutatav vääring; 6 ) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine; 7) kohaldatav käibemaksumäär , kui see on asjakohane ; 8 ) mahaarvamisõigusega maksuvabastuse korral viide direktiivi 2006/112/EÜ kohaldatavale sättele või vastavale riigisisesele sättele; 9 ) tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatav vääring , kui see on asjakohane; 10 ) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa; 11 ) enne kauba võõrandamist või teenuse osutamist saadud ettemaksed; 12 ) arve väljastamise korral arves sisalduv teave; 13 ) teenuse puhul teave, mida kasutatakse teenuse osutamise koha kindlaksmääramiseks, ning kauba puhul teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha kindlaksmääramiseks; 1 4 ) tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär , kui see on asjakohane ; 15) KMS § 4 lõikes 1 3 nimetatud juhul maksukohustuslase nimi, postiaadress ja e-posti aadress või veebisait, kelle kau ba võõrandamine on internetipõhise kauplemiskoha kaudu võimalikuks tehtud, ning võimaluse korral: - kauba võõrandaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number või riiklik maksuviitenumber; - kauba võõrandaja pangakonto number või virtuaalkonto number. Tulenevalt erikorra rakendus ala laiendamisest on võrreldes kehtiva korraga laiendatud ka säilitatavate andm ete loetelu. Säilitatavate andmete loetellu on lisatud näiteks 0%-se maksumääraga maksustatavad tehingud arvestades, et liikmesriikidel on õigus ühe vähendatud määrana r akendada teatud kaupa d ele ja teenustele 0%-st maksumäära, lisaks on erikorda hõlmatud ka diplomaatiliste ja konsulaar kokkulepete alusel 0% määraga maksustatavad tehingud . Oma kaupade üleviimise erikorra rakendamisel tuleb ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikor da rakendada ka teise liikmesriiki üle viidud kaupade omatar be maksustamisel ning vajadusel ka maha arvatud sisendkäibemaksu korrigeerimisel tekkiv a maksukohustus e korral . Lisaks on platvormi l kohustus säilitada andmeid lisaks platvormi kaudu võõrandatava kauba kohta ka sellise kauba võõrandaja kohta . Lõi gete 16 ja 21 sõnastust täpsustatakse koosmõjus lõike 15 muudatusega . Sarna selt muudetakse ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugm üü gi käibemaksuga maksustamise erikor da ( KMS § 43 1 lõi ked 16 ja 2 4) . 3.2.1 6 . Eelnõu § 1 punkt id 5 2 ja 5 8 – KMS § 43 lõige 20 ja § 43 1 lõige 22 Kui isik arvatakse kas KMS §- s 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) või KMS §- s 43 1 sätestatud ühendusevälisest riigist imporditud kau ba kaugmüügi käibe maksuga maksustamise erikorra (IOSS) rakendamisest välja erikorra korduva rikkumise põhjusel, siis kaotab isik õiguse rakendada nii KMS § -des 43 ja 43 1 kui ka KMS §-s 43 3 sätestatud oma kaupade üleviimise erikorda kahe aasta jooksul mistahes liikmesriigis alates erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust 3 . 2 . 1 7 . Eelnõu § 1 punkt 5 5 – KMS § 43 1 lõige 3 Vastavalt KMS § 43 1 lõike 2 punktile 2 on ühendusevälise riigi isikul, kellel puudu b ühenduses püsiv tegevuskoht õigus kohaldada ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (IOSS) juhul, kui ta on määranud vahendaja, kes tema eest ja nimel on kohustatud erikorras sätestatud kohustusi täitma. Endale vahendaja määramise kohustust maksukohustuslasel või teise liikmesriigi maksukohustuslase l ei ole , aga samas nad võivad seda teha. M itteresidendist erikorra kohaldaja vahendajana on õigus tegutseda mitteresidendi maksuesindajal maksukorralduse seaduse tähenduses. Mitteresidendi maksuesindajana tegutsemise tingimused on sätestatud m aksukorralduse seaduse § -s 8 1 . 3.2. 1 8 . Eelnõu § 1 punkt 5 6 – KMS § 43 1 lõige 1 2 KMS § 43 1 lõikes 12 sätesta takse imporditud kauba kaugmüügi (IOSS) käibedeklaratsiooni andmete muudatuste esitamise kord. Sarnaselt KMS § 43 lõike 13 muudatusega, mis puudutab ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) käibedeklaratsiooni muudatusi, ka imporditud kaupade käibedeklaratsiooni muudatused perioodi kohta , mille deklaratsiooni esitamise tähtaeg pole veel saabunud, lisatakse asjaomase le käibedeklaratsioonile. Kui muudatusi on vaja teha eelneva periood i kohta esitatud imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsioonil, siis need muudatused esitatakse jooksva kuu deklaratsiooni andmekoosseisus. 2.3. 19 . Eelnõu § 1 punkt 5 7 – KMS § 43 1 lõige 1 5 Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise e rikorra (IOSS) rakendajal on kohustus pidada erikorraga hõ l matud tehingute üle üksikasjalikku arvestust . Sarnaselt KMS § - ga 43 sätestatud erikorraga on ka ühendusevälisest riigist impordi tud kauba kaugmüüki puudutav a ndmete loetelu, mi lle peab erikorra rakendaja säilitama ja maksuhalduri nõudmisel tegema elektrooniliselt kättesaadavaks sätestatud rakendusmääruse artiklis 63c . Võrreldes kehtiva korraga on andmeloetellu lisatud 0%-määra ga maksustatava kauba korral viite lisamine 0% määra aluseks oleval e käibemaksudirektiivi või siseriikliku seaduse sättele. Lisaks juhul, kui internetipõhine kauplemiskoht l oe takse kauba võõrandajaks tuleb internetipõhisel kauplemiskohal säilitada andmeid kau ba tegeliku võõrandaja kohta (nimi, e-posti aadress, veebi sait ning maksukohustuslasena registreerimise number ja pangakonto number , kui need on olemas ) . Vastavalt rakendusmääruse artikli 63c lõikele 2 tuleb e rikorra rakendajal säilitada järgmi st teavet: 1) liikmesriik, kuhu kaup toimetatakse; 2) kauba kirjeldus ja kogus; 3) kauba käibe tekkimise kuupäev; 4) maksustatav summa eurodes; 5) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine; 6) kohaldatav käibemaksumäär , kui see on asjakohane ; 7) mahaarvamisõigusega maksuvabastuse korral viide direktiivi 2006/112/EÜ kohaldatavale sättele või vastavale riigisisesele sättele; 8 ) tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes; 9 ) saadud maksete laekumise kuupäev ja summa eurodes; 10 ) arve väljastamise korral arves sisalduv teave; 1 1 ) teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha kindlaksmääramiseks; 1 2 ) tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär; 1 3 ) tellimuse number või tehingu number; 1 4 ) saadetise number, kui erikorda rakendav isik on kauba toimetamisega otseselt seotud ; 15) tarnete puhul, millega seoses leitakse, et maksukohustuslane on saanud ja tarninud kaupu kooskõlas direktiivi 2006/112/EÜ artikliga 14a, selle tarnija nimi, postiaadress ja e-posti aadress või veebisait, kelle tarned on elektroonilise liidese abil võimalikuks tehtud, ning võimaluse korral : - tarnija käibemaksukohustuslasena registreerimise number või riiklik maksuviitenumber; - tarnija pangakonto number või virtuaalkonto number. Lõi gete 16 ja 24 sõnastust täpsustatakse koosmõjus lõike 15 muudatusega. 3.2. 2 0 . Eelnõu § 1 punkt 59 – KMS § 43 3 KMS-ssi lisatakse uus erikord – oma kaupade üleviimise erikord. Lõikes 1 sätestatakse erikorra kohaldamisala. Erikorda kohaldatakse maksukohustuslase poolt oma kauba teise liikmesriiki üleviimisel tema seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Tegemist on ühendusesisese käibega , ehk seega on erikorrast välistatud samad toimingud, mi da ei käsitata kauba ühendusesisese käibena (KMS § 7 lõi ge 2 ) . Oma kaupade üleviimise erikord on liht s ustus, mis vähendab maksukohustuslase haldu s koormust . Erikord a rakendades ei deklareerita oma kau p ade teise liikmesriiki toimetamist käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmekoosseisus. Sellise kauba soetu s teises liikmesriigis on maksustatud 0%-se maksumääraga ja see ei too kaasa selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustust. Teise liikmesriiki toim e t a tud oma kauba võõrandamine maksukohustuslasele maksustatakse teises liikmesriigis kauba saaja poolt pöördmaksustamis e kaudu ning maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule võõrandami sel teise s liikmesriigis tekkiv maksukohustus täidetakse käesoleva seaduse § -ga 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikor da rakendades . Lõikes 2 on loetletud isikud , kellel on õigus erikorda rakendada. Ühenduses asukohta omav maksukohustuslane saab valida erikorra rakendamiseks oma asukoha liikmesriigi. Seega Eestis ettevõtte asukohta omav maksukohustuslane, olenemata sellest, kas ta on teistes liikmesriikides maksukohustuslasena registreeritud või mitte, saab valida erikorra rakendamiseks ( nn registreerimisliikmes riigiks) üksnes Eesti ( lõike 2 punkt 1) . Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht asub väljaspool ühendust, kuid kes omab Eestis maksukohustuslasena registreeritud püsivat tegevuskohta, võib valida erikorra rakendamiseks registreerimisliikmesriigiks Eesti ka juhul, kui tal on ka teistes liikmesriikides maksukohustuslasena registreeritud püsivaid tegevuskohti ( lõike 2 punkt 2) . Samuti võib maksukohustuslane , kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht valida erikorra rakendamiseks registreerimisliikmesriigi k s Eesti (lõik e 2 punkt 3) . Kui selline ühendusevälise riigi isik on valinud erikorra rakendamiseks Eesti, siis ta ei saa muuta seda valikut alates registreerimisest sellele järgneva kah e kalendriaasta jooksul (lõige 5 ). Maksukohustuslasel, ke lle l puudub asukoht ühenduses on lõikes 2 sätest a tud tingimustel õigus valida erikorra rakendamiseks Eesti. Erikorra rakendajana on võimalik registreeruda üksnes ühes liikmesriigis. Kui selline isik rakendab ka ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) , siis ta registreeritakse Eestis oma kaupade üleviimise erikorra rakendajana üksnes juhul, kui ta on registreeritud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikor ra rakendajana Eestis (KMS § 43) mitte mujal liikmesriigis . Nimetatud kahe erikorra rakendamise ks registreeritakse isik alati samas liikmesriigis (lõige 6 ). Lõikes 3 sätestatakse tingimus, et isik, kes rakendab erikorda peab erikorra raames teise liikmesriiki toimetatud kauba teises liikmesriigis võõrandamisel olema registreeritud maksukohustuslasena üksnes Eestis. See tähendab seda, et erikorra raames oma kaupade teise liikmesriiki toimetamisel isik ei tohi olla maksukohustuslane selles teises liikmesriigis, kuhu ta kaubad toimetab. Kui isik on juba regist r eeritud teises liikmesriigis, siis kohaldub üldkord, ehk et tegemist on ühendusesisese käibega, mis deklareeritakse käibedeklaratsioonil ühendusesisese käibe andmete koosseisus. Erikorra rakendami ne on isikule vabatahtlik. See tähendab, et isikul on valik, kas ta registreerib ennast oma kau ba teise liikmesriiki toimetamisel seal maksukohustuslasena ja maksustab teises liikmesriigis toimuva käibe teise liikmesriigi maksukohustuslasena või rakendab oma kaupade üleviimise erikorda ja ei registreeri ennast kau ba sihtriigis maksukohustuslasena ja maksustab teises liikmesriigis tekkiva käibe KMS §-s 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda rakendades . Kui kaup võõrandatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele, siis maksustatakse see pöördmaksustamist rakendades, ehk maksukohustus on kauba saajal. Isik, kes on valinud erikorra rakendamise peab seda kohaldama kõikide ühendusesisese käibena käsitatavate oma kaupade teise liikmesriiki üleviimiste suhtes tingimusel, et selle s liikmesriigis , kus toimub kaupade ühendusesisene soetamine , on sellise kauba sisendkäibemaks täielikult maha arvatav. Erikorda ja üld korda sama aegselt ei rakendata (lõige 4 ). Lõikes 7 sätestatakse erikorra kasutami seks avalduse esitamise kohustus. Avaldus tuleb esitada maksuhalduri veebilehe kaudu. Lõi kes 8 sätestatakse erikorra rakendamise alustamise aeg. Erikorda rakendatakse üldjuhul selle ks avalduse esitamisele järgneva k uu esimesest päevast. Kui erikorraga hõlmatud kau p a on teise liikmeriiki toimetatud enne erikorra rakendamise ks avalduse esitamist , on maksukohustuslasel võimalik hakata erikorda rakendama alates kauba esimesest üleviimise st, kui avaldus erikorra rakendamiseks esitatakse hiljemalt kaupade teise liikmesriiki toimetamisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse erikorraga hõlmatud kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni esitamise kohustus. D eklareerimisperiood on kalend rikuu. Oma kaupade üleviimise käibed eklaratsioon esitatakse käibe tekkimise k uu le järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Nimetat ud d eklara tsioon esitatakse ka juhul, kui käibe tekkimise kuul ei ole kaup u teise liikmesriiki toimetatud . Deklaratsioonis esitatakse oma maksukohustuslasena registreerimise number ja iga liikmesriigi kohta, kuhu kaubad toimetatakse , nende kaupade koguväärtus eurodes . Kui oma kaupade teise liikmesriiki toimetamine toimub muust liikmesriigist kui Eesti, siis kajastatakse deklaratsioonil oma kaupade üleviimise erikorra kohaldamisalasse kuuluvate kaupade käibemaksuga koguväärtus iga liikmesriigi kohta, kust kaup toimetati . Nimetatud deklareerimisele kuuluvate andmete loetelu kehtest atakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 , halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas alusel komisjoni rakendusmääruse ga. Lõikes 1 1 sätest a takse deklaratsiooni andmete muutmise kord. Eelmiste perioodide käibedeklaratsiooni andmete muudatused lisatakse jooksva kuu käibedeklaratsioonile . M uudatused, mis on vaja teha enne deklareerimisperioodi kohta esitatava deklaratsiooni esitamise tähtaega, lisatakse asjaomase perioodi deklaratsiooni. Kui teise liikmesriiki toimetatud kauba maksustatav väärtus on muus valuutas kui euro, siis arvestatakse see ümber eurodeks kasutades käibe tekkimise kuu viimasel päeval kehtinud Euroopa Keskpanga määra tud euro vahetuskurss i (lõige 1 2 ). Erikorra rakendamise lõpetamisega seotud tähtajad ja tingimused sätestatakse lõigetes 13 – 17. Sisuliselt on tegemist samade tingimustega, mis kehtivad KMS § -i 43 alusel ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikor ra (OSS) ja ka KMS § -i 43 1 alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra ( IOSS) rakendamise lõpetamisel. Lõi ke 1 3 kohaselt tuleb erikorda rakendaval isikul maksuhaldurit teavitada, kui ta otsustab erikorra rakendamise lõpetada või kui ta tegevus on selliselt muutunud, et ta ei täida enam erikorra rakendamise tingimusi. Kui maksukohustuslane e i täida enam erikorra rake ndamiseks vajalikke tingimusi, siis ta teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorraga hõlmatud tegevuse lõpetamisest . Kui erikorra rakendamise lõpetamine on tingitud ettevõtte asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisest, siis isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele Eestis. Sellisel juhul peab isik erikorra jätkuvaks kasutamiseks märkima oma registreerimisliikmesriigiks muu liikmesriigi, kus asub tema ettevõtte asukoht, või juhul, kui tema ettevõtte asukoht pole ühenduses, siis liikmesriigi, kus on tema püsiv tegevuskoht. Kui isik jätkab erikorraga hõlmatud tegevust , kuid soovib lõpetada erikorra rakendamise, siis on ta kohustatud erikorra rakendamise lõpetamisest teatama maksuhaldurile vähemalt 15 päeva enne selle k uu lõppu, mis eelneb kuule, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise. Lõige 14 sätestab juhud, mille korral maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase erikorra rakendamise õiguse . Lõikes 15 on sätestatud erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise tähtajad. Erikorra rakendamise lõpetamise o tsus jõustub otsuse saatmise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Kui e rikorra rakendamine lõpetatakse , ku na isik ise teatab erikorra rakendamisest loobumisest (lõige 14 punkt 1) , siis s ell i sel juhul jõustub otsus isiku poolt teavitamisele järgneva kuu esimesel kuupäeval . K ui isik ei ole oma kaupu üle viinud kahe aasta jooksul , siis loetakse, et maksukohustuslase er i korraga h õlmatud tegevus on lõppenud (lõige 14 punkt 2) . Sellisel juhul maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase erikorra rakendamise õiguse, mille o tsus jõustub otsuse saatmise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud erikorra rakendamise tingimustele mittevas t ami sega seoses isiku asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega või kaupade lähetamise või veo alguskoha muutumisega (lõige 14 punkt 3) , jõustub otsus selle muutuse kuupäeval (lõige 15) . Maksu halduril on õigus erikord lõpetada ka juhul, kui erikorda rakendav isik on korduvalt rikkunud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõudeid (lõige 14 punkt 4) . Korduv rikkumine sätest atakse lõikes 16. Korduvaks rikkumiseks loetakse näiteks kolme järjestikuse k uu kohta erikorra ga hõlmatud oma kaupade üleviimise käibedeklaratsiooni esitamata jätmist, või kui isik ei esita maksuhalduri taotluses nõutava t erikorraga seotud teavet ka pärast meeldetuletuse saamist. Kui isik arvatakse erikorra rakendamisest välja erikorra korduva rikkumise põhjusel, siis kaotab isik õiguse rakendada nii oma kaupade üleviimise erikorda , kui ka KMS § 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) ning ka KMS § 43 1 sätestatud ühendusevälisest riigist imporditud kau ba kaugmüügi käibe maksuga maksustam ise erikorda (IOSS) kahe aasta jooksul mistahes liikmesriigis alates erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise k uule järgnevast k uust (lõige 17) . Isiku poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega seotud otsus jõustub selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval (lõige 15) . Isik, kelle erikorra rakendamine on lõpetatud, täidab oma maksukohustuse vahetult selles liikmesriigis, kus t või kuhu kaup on toimetatud . Lõike 18 kohaselt on erikorda rakendav isik kohust a tud säilitama kümme aastat erikorraga hõlmatud kaupade üleviimiste üle üksikasjalikku arvestust alates oma kaupade üleviimise aasta 31. detsembrist ja tegema need maksuhalduri või teise liikmesriigi, kust või kuhu kaup on toimetatud, maksuhalduri nõudmisel elektrooniliselt kättesaadavaks. Andmete loetelu on sätestatud rakendusmääruse artikl i 63c lõikes 2a, mille kohaselt tuleb erikorra rakendajal säilitada järgmist teavet: 1) liikmesriigi puhul, kust kaup lähetati või veeti: - maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise number või selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas; - aadress, kust kaup lähetati või veeti; 2) liikmesriigi puhul, kuhu kaup lähetati või veeti: - maksukohustuslase käibemaksukohustuslasena registreerimise number või selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas; - aadress, kuhu kaubad lähetati või veeti; 3) teise liikmesriiki lähetatud või veetud kaupade kirjeldus ja kogus, mille puhul märgitakse kohaldataval juhul, kas tegemist on kapitalikaubaga, nagu selle on määratlenud liikmesriik, kuhu kaubad lähetati või veeti; 4) teise liikmesriiki lähetatud või veetud kauba lähetamise või vedamise kuupäev; 5) maksustatav summa ja kasutatud vääring; 6) maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine; 7) endale arve väljastamise korral arves sisalduv teave . 3.2.2 1 . Eelnõu § 1 punkt 6 4 – KMS § 46 lõige 31 Alates 2028. aasta 1. juulist on nõudmiseni varu regulatsioon kehtetu (vt selgitust punktis 3.1. 25 . ) . Kuna nõudmiseni varu regulatsioon on seotud 12-kuulise perioodiga, siis arvestades, et nõudmiseni varuna on võimalik teise liikmesriiki kaupa toimetada kuni 2028. aasta juuni lõpuni, kehtestatakse rakendussäte, mille kohaselt 2028. aasta 30. juunini Eestist teise liikmesriiki või teisest liikmesriigist Eestisse nõudmiseni varuna toimetatud kaubale kohaldatakse kuni 2028. aasta 30. juunini kehtinud nõudmiseni varu regulatsiooni. Näiteks, kui 2028. aasta 1. juunil toimetab Eesti maksukohustuslane teise liikmeriigi maksukohustuslasega sõlmitud võõrandamislepingu alusel kauba nõudmiseni varuna teise liikmesriiki, kus ta ei oma asukohta ega püsivat tegevuskohta, siis tal tuleb selline kaup deklareerida nõudmiseni varuna ühendusesisese käibe aruandel ning see kaup tuleb võõrandada seal hiljemalt 12 kuu pärast, ehk hiljemalt 2029. aasta 31. mail. Ühendusesisese käibe na deklareeritavas a ndmekoosseisus deklareeritakse antud juhul ka andmed, kui nõudmiseni varu soetaja muutub või varu toimetatakse Eestisse tagasi. Kui nõudmiseni varu võõrandamist teises liikesriigis hiljemalt 2029. aasta 31. mail ei toimu, siis tekib isikul teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustus. Kui maksukohustuslane toimetab teise liikmesriigi maksukohustuslasega sõlmitud kauba võõrandamist puudutava kokkuleppe alusel kauba teise liikmeriiki 2028. aasta 1. juulil, siis nõudmiseni varu regulatsioon enam ei kehti. Sellisel juhul on võimalik teises liikmesriigis registreerimiskohustust vältida rakendades alates 2028. aasta 1. juulist kehtivat oma kaupade üleviimise erikorda (KMS § 43 3 ). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei näe ette uute mõistete kasutusele võtmist. 5. Eelnõu v astavus l iidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Nõukogu direktiivi (EL) 202 5 / 5 1 6 normide ja KMS - i sätete võrdlustabel on seletuskirja lisas 1 . 6. Seaduse mõjud Euroopa Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt seisneb muudatuste peamine mõju maksukohustuslaste halduskoormuse ja nõuete täitmisega seotud kulude vähenemises ning maksuhaldurite töö tõhustamises. Edasine mõjuanalüüs keskendub eelkõige Eestis avalduvale mõjule. Muudatustega planeeritav oma kaupade üleviimise erikord ning teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendusala laiendamine lihtsustab ettevõtjate piiriülest tegevust, kuid see üldist majanduskeskkonda, sealhulgas ettevõtete konkurentsi, ei mõjuta. Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud, kuna muudatused piirduvad maksukorralduse tehniliste ja menetluslike aspektidega ega mõjuta otseselt teenuste kättesaadavust, tootmist ega tarbimist. 6.1. Kavandat ud muudatus: Nõudmiseni varu regulatsiooni kehtetuks tunnistamine ( KMS § 2 lõi g e 3 1 , § 7 lõige 1 punkt 4, § 7 lõige 2 punktid 12 – 14, § 7 lõige 3 1 , § 8 lõige 3 punkt 14, § 8 lõiked 6 ja 7, § 11 lõige 2, § 2 7 lõi g e 1 5 punkt 1 , 36 lõige 1 punkt 6 ning § 46 lõige 31 ) ja oma kaupade üleviimise erikorra kehtestamine ( KMS § 7 lõike 1 punkt 3, § 15 lõike 3 punkt 16, § 15 lõige 3 1 , § 21 lõige 2 1 ja § 43 3 ) Mõju valdkond : majanduslik mõju. Mõju sihtrühm : Eestis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud , kes viivad oma kaupu üle teise liikmesriiki oma seal toimuva ettevõtluse tarbeks. Mõju kirjeldus : Alates 2028. aasta 1. juulist kehtib oma kaupade üleviimise erikord. Erikor ra kehtestamine on üks osa kavandatavatest muudatustest, mille eesmärk on lihtsustada piiriülese käibe korral maksukohustuslaste teistes liikmesriikides tekkivat maksukohustuse täitmist . Seda eesmärki kannab ka KMS § -ga 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kau pade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikord. Nende erikordade koosmõjus on maksukohustuslasel võimalik vältida enda mitmes liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimist täites teis t es riikides tekkiva d kohustused oma asukohariigi ehk Eesti maksuhalduri kaudu. Nõudmiseni varuna on võimalik teise liikmesriiki oma kaupa üle viia kuni 2028. aasta 30. juunini. Alates 2028. aasta 1. juulist kehtib oma k aupade üleviimise erikord (KMS § 43 3 ) , mis hõlmab sisuliselt ka nõudmiseni varu, kuid on laiem, hõlmates kogu ü hendusesisese käibena käsitatavat oma kaupade teise liikmesriiki üleviimist. Kui ühendusesisese käibe korral on nõuta v kaupade sihtriigis maksukohustuslasena registreerimi ne, siis erikorra rakendamisel oma kaupade üleviimi ne teise liikmesriiki teises liikmesriigis registreerimiskohustust ei tekita. Maksukohustus teistes liikmesriikides sinna toimetatud kauba võõrandamisel täidetakse kas teises liikmesriigis maksukohustuslasest ostja poolt soetuse pöördmaksustami sel või kui ostja on maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik , siis oma kaupade ülevii mise erikorda rakendava maksukohustuslase poolt rakendades KMS §-ga 43 sätestatud ühendusesisese kaugmüügi ning teatatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) . Maksukohustuslastele jääb valik, kas rakendada erikorda , ehk võimalust mitte re g istreerida ennast erinevates liikmesriikides, kus tal käive tekib , või maksustamise üldr eegleid. Mõju ulatus on keskmine . M uudatus tega ei kaasne sihtrühm a le eeldatavalt kohanemisraskusi. Nõudmiseni varu puudutav regulatsioon on võrreldes kavandatava erikorraga rohkem tegevusi nõudev arvestades selle ühendusesisese käibe aruandel deklareerimise erisusi. Oma kaupade üleviimise erikord sarnaneb juba kehtiva KMS § -ga 43 sätestatud t eenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorraga . Oma kaupade üleviimise erikor ra rakendamine erinevalt nõudmiseni varust ei ole seotud lisatingimustega vaid on kohaldatav kogu ühendusesisese käibena käsitatava oma kaupade üleviimise le . Mõju avaldumise sagedus on keskmine , kuna erikorra rakendamine eeldab igakuiselt deklaratsiooni esitamist. Mõjutatud sihtrühma suurus . Nõudmiseni varuna on deklareerinud 2025. aasta esimese 9. kuu jooksul kaupu 100 maksukohustuslast. Oma kaupade teise liikmesriiki üle viivaid ettevõtjaid on rohkem, kui nõudmiseni varuna kaupa deklareerinud isikuid, kuna nõudmiseni varu erinevalt samuti ühendusesisese käibena käsitatava st oma kaupade üleviimisest on seotud kindlate kriteeriumitega. Järeldus mõju olulisuse kohta : M uudatus on positiivse mõjuga, sest ettevõtja saab valida, kas ta oma kaupade teise liikmesriiki toimetamisel registreerib ennast sihtriigis maksukohustuslasena ja deklareerib seal kauba ühendusesisese soetuse ning selle kauba edasise võõrandamise vastavalt selle riigi siseriikliku käibena v õi rakendab Eestis oma kaupade üleviimise erikorda , mille tulemusena ta l teises liikm e sriig i s sinna toimetatud kauba osas maksustamisega seotud kohustusi ei teki. Erikorra rakendamine mõju tab positiivselt ettevõtja halduskoormus t , kuivõrd erikorra kasutamisel väheneb ettevõtja jaoks käibemaksukohustusega kaasnev kulu ja koormus – ettevõtja ei pea enam registreerima end maksukohustuslaseks ja täitma käibemaksu tasumisega seotud kohustusi igas liikmesriigis, kuhu ta oma kaubad toimetab . Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Võimalikud riskid on seotud tehingute deklareerimise l tehtavate vigadega ning üleminekuperioodil ajutise töökoormuse suurenemisega. Riskid on hinnanguliselt väikesed ja maandatavad. 6.2. Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra kohaldamisala laiendamine ( KMS § 43 ja § 46 lõige 3 0 ) Mõju valdkond : majanduslik mõju. Mõju sihtrühm : Eestis asukohta omavad ettevõtlusega tegelevad isikud , kes tegelevad ühendusesisese kaugmüügiga või osutavad teenuseid või võõrandavad kaupu teises liikmesriigis asuvale maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule . Mõju kirjeldus . Muudatustega kavandatakse laiendada KMS §-ga 43 sätestatud t eenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS) , mille rakendamine annab maksukohustuslasele võimaluse käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustusla s ena registreerimata isikule kauba või teenuse müügil teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse korral deklareerida ja tasuda see käibemaks Eesti maksuhaldurile , kes hiljem kannab käibemaksusummad vastavalt üle asjaomastele liikmesriikidele. Kehti v kord ei hõlma kõiki olukordi, mis üldreeglite rakendamisel toovad kaas a teises liikmesriigis registreerimise ja maksukohustuse täitmise kohustuse . Sellised olukorrad on: - võrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergia võõrandamine käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku le ; - kauba müük näitustel ja messidel ning turgudel ; - kauba võõrandamine rongis või vee- või õhusõiduki pardal isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena ; - p aigaldatava ja kokkupandava kauba võõrandamine isikule, kes ei ole käibe tekkimise liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena . Alates 2027. aasta 1. juulist laiendatakse erikorra rakendusala võrgu kaudu edastatava le maagaasi või elektri-, soojus- või jahutusenergiale ning alates 2028. aasta 1. juulist laiendatakse se e kõikidele kaupadele ja teenustele, mille käibe tekkimise koht ei ole Eestis. Teatud juhul, kui erikorra rakendajast teenuse osutaja või kauba võõrandaja on ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses ka p ü siv tegev uskoht, hõlmab erikord ka Eesti - sisest käivet. Erikorra järk-järguline laiendamine on tingitud käibemaksudirektiivi s kehtestatud tähtaegadest, milles arvestati erikorra laiendamisega seotud maksuhaldurit puudutavate IT arenduste mahtude ja sellega seotud kuludega. Erikorra rakendajale muudatused IT arenduse vajadust ega muid kulusid kaasa ei too. Erik orra rakendamine on jätkuvalt maksukohustuslasele võimalus , mitte kohustus. Erikorra rakendamise eelis üldkorra ees on teistes liikmesriikides tekkiva käibe korral maksukohustuslase halduskoormuse vähendamine. Mõju ulatus on väike või keskmine sõltuvalt sellest , kas tegemist on maksukohustuslasega, kes juba kasutab erikorda või maksukohustuslasega, kellel tekib sell e erikorra rakendamise võimalus tulenevalt selle rakendusala laiendamisest. K una tegemist on kehtiva erikorra laiendamisega, siis erikorda rakendava le maksukohustuslase le ei tekita planeeritavad muudatused märkimisväärs e te muudatus te ega sihiteadliku kohanemis e vajadust. Kui tegemist on maksukohustuslasega, ke llel tulenevalt erikorra rakendusala laiendamisest tekib õigus erikorda rakendada, siis sellisele sihtrühmale on mõju ulatus keskmine , kuna eeldatavasti ei tekita selle erikorra rakendamisega olulist kohanemisraskust. Mõju avaldumise sagedus on keskmine , kuna erikorra rakendamine eeldab kvartaalselt deklaratsiooni esitamist. Mõjutatud sihtrühma suurus : Erikorra rakendajaid oli 2025. aasta 31. detsembri seisuga 2 500 isikut. V õrgu kaudu edastatava maagaasi või elektri-, soo jus- või jahutusenergia müük teise liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ei kuulu KMS kohaselt käibedeklaratsioonil deklareerimisele, ning seetõttu ei ole teada see võimalik sihtrühm, kellel on õigus erikorda alates 2027. aasta 1. jaanuarist rakendada. Alates 2028. aasta 1. juulis t erikor ra rakendusala laieneb kõikidele kaupadele ja teenustele, mis müüakse käibe tekkimise liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule . M õjutatud sihtrühma suurus t ei ole võimalik andmete puudumise tõttu hinnata, kuna sellise käibe korral on isikul kehtiva korra kohaselt kohustus registreerida ennast teises liikmesriigis maksukohustuslasena . Järeldus mõju olulisuse kohta : Erikorra rakendusala laiendami ne on ettevõtja halduskoormusele positiivse mõjuga, kuna erikorra rakendamisel ei teki isikul kohustust teistes liikmesriikides käibe tekkimise korral nendes riikides enda maksukohustuslasena registreeri miseks , et täita seal maksukohustus arvestades selles riigis kehtivaid aruandlus e ja muid reegleid. Olulist riski ei tuvastatud. Võimalikud riskid on seotud erikorra ebaõige rakendamise ja deklareerimisvigadega. Riskid on väikesed ja maandatavad . 6. 3 . I nternetipõhise kauplemiskoha teenuse käibe tekkimise koht (KMS § 10 1 ) Mõju valdkond : majanduslik mõju. Mõju sihtrühm : Isikud, kes osutavad internetipõhise kauplemiskoha kaudu teenust isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik , internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamiseks või teenuse osutamiseks , mille käibe tekkimise koht on Eesti . Mõju kirjeldus : Kehtiva korra kohaselt on internetipõhise kauplemiskoha teenuse , milleks on internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise või teenuse osutamise võimaldamine , käibe tekkimise koht sellise teenuse saaja asukoht vastavalt elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koha määrami s e põhimõtetele. Vastavalt käibemaksudirektiivi muudatusele on alates 2028. aasta 1. juulist sellise käibe tekkimise koht kauplemiskoha kaudu võõrandatava kauba või osutatava teenuse käibe tekkimise koht. Ehk et käibe tekkimise koht määratakse vastavalt põhitehingu käibe tekkimise kohale. Mõju ulatus on väike . Internetipõhise kauplemiskoha kaudu k aupade võõrandamisel võib eeldada, et muudatuse mõju ulatus on väike, kuna kauplemiskoha teenuse saajaks on valdavalt kauba võõrandaja d, ehk ettevõtlusega tegelevad isikud, keda antud muudatus ei puuduta . Kui t eenus osuta takse kauba saajale, ehk klien dile , siis kauba kaugmüü gi korral on käibe tekkimise koht füüsiliselt isikust saaja asukoha riik, ehk kauba sihtriik , mistõttu ka sellisel juhul kehtiva korraga võrreldes muudatust ei toimu . Mõju tatud on majutust vahendavad kauplemiskohad füüsilisele isikule teenuse osutamise korral . Nimetatud juhul tekib kauplemiskohal käive vahendatava majutuse asukoha riigis mitte majutusteenuse saajast füüsilise isiku asukoha riigis nagu seda näeb ette kehtiv kord . K una tegemist on elektrooniliselt osutatav teenusega , on muudatuse ulatus väike, kuna see eelda b ühekordset tegevust , mis puudutab IT süsteemis tehtavat muudatust kauplemiskoha teenuse käibe tekkimise koha määramiseks kauplemiskoha kaudu vahendatava majutuse asukoha järgi . Kui kauplemiskoha teenuse saajaks on majutus teenuse pakkuja, siis üldjuhul antud muudatus käibe tekkimise kohta ei mõjuta , kuna majutusteenuse pakkuja asukoht üldjuhul on kinnisvara asukoha riigis . Mõju avaldumise sagedus on väike , kuna kauplemiskoha kohustused vastavalt käibe tekkimise kohale deklareerida ja tasuda käibemaksu ei muutu. Muutub vaid teenuse füüsilisele isikule osutamisel sihtliikmesriik , ku s asjaomaselt teenuselt t uleb käibemaks deklareerida ja tasuda. Mõjutatud sihtrühma suurus : Internetipõhiseid kauplemiskohti omavaid isikuid , kes tegelevad erinevates riikides asuva majutus e pakkumise võimaldamisega on 2024 aasta DAC7 andmete alusel 33 isikut, sealhulgas vaid 3 Eesti maksukohustuslast , keda võib antud muudatus puudutada. Muudatus puudutab internetipõhist kauplemiskohta omavat isiku t üksnes juhul, kui kauplemiskoha kaudu pakutava majutuse vahendusteenuse saaja on üheski liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik. Järeldus mõju olulisuse kohta : Mõju kokkuvõttes on hinnanguliselt positiivne, kuna muudatusega lihtsustub internetipõhise kauplemiskohta omava isik u teenuse käibe tekkimise koh a määramine, sest see ei sõltu enam füüsilise st isiku st teenuse saajast vaid on seotud majutuse asukohaga. Olulist riski ei tuvastatud. Võimalikud riskid on seotud käibe tekkimise koha vale määramisega ja süsteemide kohandamisega. Riskid on väikesed ja maandatavad. 6. 4 . R eklaami eesmärgil üle antud kauba maksuvaba piirmäära tõstmine (KMS § 4 lõige 2 punkt 6) Mõju valdkond: mõju majandusele Sihtrühm. Maksukohustuslased, kes kingivad kaupu reklaami eesmärgil. Mõju kirjeldus ja ulatus . Reklaami eesmärgil üleantava kauba maksustatav väärtus, mida käibemaksuga ei maksustata, viiakse KMS-s kooskõlla tulumaksuseaduse §-s 49 sätestatud maksuvabastusega. Kümne-eurone piirmäär asendatakse 21-eurose piirmääraga. Maksukohustuslase vaatest suureneb valikuvõimalus, milliseid kingitusi maksuvabalt teha. Ühtne piirmäär alandab veidi ka maksukohustuslase halduskoormust. Keeruline on hinnata, kui suures osas ettevõtjad suuremat piirmäära kasutavad. Mõju avaldumise sagedust on keeruline hinnata, kuna tegemist on maksukohustuslase valikuvabadusega. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. Muudatuse mõju on väike. 6. 5 . Kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise õiguse lõpetamine maksuhalduri otsusega (KMS § 44 lõige 13) Mõju valdkond: mõju majandusele Siht rühm : kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavad isikud Mõju kirjeldus: Kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda on õigus rakendada isikul, kelle käive kalendriaastal ei ületa 200 000 eurot. Kui nimetatud piirmäär on ületatud, siis tuleb isikul maksuhaldurit teavitada erikorra rakendamise lõpetamisest. Kui ta seda ei tee, siis maksuhalduril on õigus otsusega lõpetada isiku erikorra rakendamine kuupäevast, millal käibe piirmäär ületati. Esmalt s aadab maksuhaldur välja märgukirjad, milles juhib tähelepanu, et kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendamise piirmäär on maksuhalduri andmetel ületatud ja palub saata seaduses nõutud teavitus, mis ajast isik on erikorra rakendamise lõpetanud. Otsusega erikorra rakendamise lõpetamine on pigem erandlik, kuid see võib isikule kaasa tuua vajaduse tagasiulatuvalt oma käibedeklaratsiooni korrigeerida vastavalt üldkorras käibe tekkimise ajale. Sihtrühma suurus: 13.05.2026. a seisuga on kogu maksukohustuslaste arv ligi 12 8 000 . Nendest umbes 0,01% ( 2000 isikut ) rakendavad kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda , kellest mõnedel on erikorra rakendamiseks piirmäär ületatud. Arvestades, et pole välistatud , et piirmäära ületanud isik praktikas ei kasuta enam erikorda ja üksnes sellekohane teavitus on maksuhaldurile jäänud tegemata , siis s eega maksuhalduri poolt sekkumist vajavate isikute arv väike . Mõju ulatus ja selle avaldumise sagedus on väike, kuna see puudutab sihtrühmast alla 2%. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6. 6 . Kalendrikuust pikema maksustamisperioodi rakendamise võimaluse lõpetamine (KMS § 27 lõige 4 ja § 46 lõige 29 ) Mõju valdkond: mõju majandusele Siht rühm : isikud, kellele on maksuhaldur oma otsusega andnud õiguse kalendrikuust pikema maksustamisperioodi kasutamiseks. Mõju kirjeldus : Alates 2027. 1. jaanuarist ei ole maksuhalduril õigust oma otsusega maksukohustuslase taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi kehtestamiseks. Seni kalendrikuust pikemat maksustamisperioodi kasutavate maksukohustuslastel tuleb käibe deklaratsiooni andmekoosseis esitada iga kuu 20. kuupäevaks näiteks senise kvartali põhise deklareerimise asemel. Arvestades, et muude maksude deklareerimisel sellist erisust võimalik taotleda ei ole ( tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitatakse iga kuu 10. kuupäevaks ) , siis halduskoormuse tõus on väga väike . Lisaks, p ikem maksustamisperiood lisab teatud juhtudel käibe deklareerimisel keerukust ja seega tõstab isiku halduskoormust, näiteks kui isikul tekib lisaks siseriiklikule käibele ka ühendusesisene käive, mille andmed tuleb esitada kuupõhiselt. Alates 2027. aasta 1. jaanuarist asendatakse deklaratsioonipõhine käibe deklareerimine andmepõhise deklareerimisega. Lisandub võimalus esitada andmekoosseisud masin-masin liidese kaudu otse oma raamatupidamistarkvarast, mis oluliselt lihtsustab isiku deklareerimiskohustuse täitmist. Kalendrikuust pikema maksustamisperioodi kasutamise õigust on taotlenud vaid vähesed maksukohustuslased, kellest mõni deklareeri b käivet siiski igakuiselt. Sihtrühma suurus on 62 isikut (maksukohustuslasi kokku on 12 8 000). Mõju ulatus on väike . Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6. 7 . KMSi muud muudatused, mis ei ole otseselt seotud seletuskirja punktis 1.3 nimetatud direktiivi ülevõtmise ga ja ei too kaasa ettevõtjatele kohustusi. 6. 8 . Muudatuste mõju riigiasutuste korraldusele. Mõju sihtrühm : Maksu- ja Tolliamet ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi RMIT ) . Mõju kirjeldus : T öökoormus on seotud seletuskirja punktis 1.3 nimetatud direktiivi ülevõtmisega seotud IT-lahenduste välja töötamisega ja maksuhalduril lisaks uute normide rakend amise, sh teavitus- ja selgitustööga. Planeeritavad muudatused eeldavad arendusi olemasolevates IT-teenus tes nagu teenuse, ühendusesisese kaugm üü gi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord (OSS ), ühendusesisese käibe aruanne ning elektroonili ne keskne käibemaksualane infovahetussüsteem VIES. M aksuhalduri tegevused seisnevad tööprotsesside kohandamises, sh maksudeklaratsioonide vastuvõtu ja töötlemise, järelevalve ja kontrolliprotseduuride ajakohastamises ning maksukohustuslaste teavitamises ja juhendamises. RMIT tegevused seisnevad vajalike IT arenduste elluviimises, sealhulgas infosüsteemide kohandamises ja uute funktsionaalsuste arendamises ning EL i andmevahetuslahendustega ühilduvuse tagamises. Mõju ulatus on keskmine , kuna planeeritavad muudatused eeldavad IT-arendust ning tekib vajadus ka täiendava tööjõuressursi järgi. RMIT -l on vajadus IT-arendusteks ju u rde värvata k uni kaks töötajat. Samuti prognoosib maksuhaldur kuni kahe töötaja värbamise vajadust nii IT-arenduse, riskianalüüsi , järelevalve tagamiseks. Mõju on väheoluline ja sagedus keskmine , kuna maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus on maksuhalduri igapäevane töö, kuid kehtima hakkavate st muudatuste st tingituna on vahetult muudatustele eelneval ja järgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. IT-lahenduste väljatöötamisega seotud töö koormuse kasv on ühekordne. Pikemas perspektiivis IT-arenduste hooldus- ja jätkuarendus mõningal määral maksuhalduri töö koormust suurendavad ja selleks planeeritakse töötajate värbamist . Eeldatavate kulud e suurus perioodil 2027 – 20 30 on välja toodud punktis 7. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. V õimalikud riskid on seotud IT arenduste ajakava ja süsteemide kohandamisega, kuid need on hinnanguliselt maandatavad. 6. 9 . Koond hinnang mõju olulisusele . Kokkuvõttes on eelnõul positiivne koondmõju. Muudatused lihtsustavad piiriüleste tehingute maksustamist ja aruandlust ning täpsustavad arvestus- ja deklareerimiskohustusi. Hinnanguliselt väheneb ettevõtjate halduskoormus. Muudatused ei avalda otsest mõju inimeste ega vabaühenduste halduskoormusele. Ka riigiasutuste töökoormust muudatused oluliselt ei mõjuta. Ebasoovitavate mõjude risk on tervikuna madal ning seotud peamiselt deklareerimisvigade, ajutise töökoormuse suurenemise ja infosüsteemide kohandamisega. Riskid on hinnanguliselt väikesed ja maandatavad. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. 2028. aasta 1. juulist ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste käibemaksuga maksustamise erikorra (OSS) (KMS § 43) rakendusala laiendamise ja oma kaupade üleviimise erikorra (KMS § 43 3 ) kehtestamisega seotud kulud kokku perioodil 2027 – 2030 on hinnanguliselt 2 547 800 eurot . Tabel 1. Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse kulud 2027–2030 Asutus ja kululiik 2027 2028 2029 2030 Kokku MTA personalikulu 94 700 99 500 104 400 109 600 408 200 MTA halduskulu 6 000 6 300 6 600 6 900 25 800 MTA kokku 100 700 105 800 111 000 116 500 434 000 RMIT personalikulu 143 500 152 100 161 200 170 900 627 700 RMIT IKT investeering 212 100 825 900 98 800 98 800 1 235 600 RMIT halduskulu 18 000 53 500 89 000 90 000 250 500 RMIT kokku 373 600 1 031 500 349 000 359 700 2 113 800 Kokku 474 300 1 137 300 460 000 476 200 2 547 800 Tabelis toodud kulu de prognoos tugineb 2025. aastal valminud v äikeettevõtjate erikor ra rakenduse arendus- ja ajakulul, kuivõrd tehnoloogilisest vaatest on rakenduste ülesehitus ja toimimine arvestataval määral analoogne. IT-a renduse mahu prognoosiks on 13 265 töötundi. Arvestades arenduse keskmist tunnihinda (70 eurot ), teeb see arenduse maksumuseks ca 928 550 eurot . Sellele lisanduvad turvatestide läbiviimise kulu ca 60 000 eurot ning jätkuarenduste maht alates 2028. aastast ( ca 49 428 eurot 2028. a II poolaastas ning alates 2029. aastast ca 98 855 eurot). Kokku on RES 2027-2030 investeeringute lisavajadus 1 235 688 eurot . Täpne maht selgub hangete tulemusel. RMIT halduskulu ehk majandamiskulu on arvestatud 7% kogu investeeringust. Majanduskulud on vajalikud tarkvara pilvetaristul käitamiseks ja ka kasvavate andmemahtudega toimetulekuks. Maksuhalduri tegevused seisnevad tööprotsesside kohandamises, maksudeklaratsioonide esitamise ja töötlemise süsteemide ajakohastamises, järelevalve ja kontrollitegevuste kohandamises ning maksukohustuslaste teavitamises ja juhendamises uute nõuete rakendamisel. Samuti tuleb tagada andmevahetus teiste liikmesriikidega. RMIT tegevused seisnevad vajalike IT arenduste kavandamises ja elluviimises, sh maksuhalduri infosüsteemide kohandamises, andmevahetuse ja aruandluse arendamises ning süsteemide turvalisuse ja töökindluse tagamises. Muudatuse mõju käibemaksu laekumisele on väheoluline , sest need puudutavad piiriüleselt tegutsevate maksukohustuslaste teises riikides tekkiva maksukohustus e täitmis e lihtsustamist halduskoormus e vähendamise eesmärgil . 7.2 Internetipõhise kauplemiskoha teenuse käibe tekkimise koh a muu tumine mõjutab käibemaksu laekumist marginaalselt . Käibemaksu laekumine 2028. aasta l väheneb hinnanguliselt alla 100 tuh euro. 7.3 . Kulud on vaja katta riigieelarvest. Selleks esitab Rahandusministeerium lisataotluse riigi eelarvestrateegia protsessi kaudu. Kui eelarveprotsessis vahendeid ei eraldata, tuleb kulud katta Maksu- ja Tolliameti eelarvest, mis võib kaasa tuua muude teenuste vähenemise . 8. Rakendusaktid Teises liikmesriigis saaja poolt pöördmaksustamisele kuuluva käibe käibedeklaratsioonil deklareerimi se kohustuse kehtestamine alates 2028. aasta 1. juulist toob kaasa rahandusministri määrusega 2027. aasta 1. jaanuarist kehtestatav a määruse „K äibedeklaratsiooni andmekoosseis “ muutmise vajaduse. 2028. aasta 1. juulist muutub KMS § -ga 43 sätestatud erikorra nimetus, mis toob kaasa Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise vajaduse . Nõudmiseni varu regulatsiooni kehtetuks tunnistamine 2029. aasta 1. juulil toob kaasa vajaduse muuta rahandusministri 30 .03.2004. a määrust nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu igapä evase arvestuse pidamise kord“ . Määruste muutmiseks koostatud r akendusakti kavand id on seletuskirja lisas 2. 9. Seaduse jõustumine Seadus on planeeritud jõustuma osaliselt 202 7 . aasta 1. jaanuaril ja osaliselt 2028. aasta 1. juulil , vastavalt sellele, mi ll is est kuupäevast peavad liikmesriigid kohaldama nõu kogu direktiivi (EL) 202 5 / 516 artikl ites 2 – 4 sätestatud põhimõtteid . 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlast a miseks ministeeriumide le ning arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliamet ile, Eesti Kaubandus – Tööstuskojale , Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile , Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Maksumaksjate Liidule . Märkuseid eelnõule ja seletuskirjale esitas id Justiits - ja Digiministeerium ning Maksu- ja Tolliamet . Kooskõlastus tabel on seletuskirja lisas 3. Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskir i L isa 1 Euroopa Liidu õigusallikate ja käibemaksuseaduse muudatuste võrdlustabel id Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid : Nõukogu direktiiv (EL) 202 5 / 516 , millega muudetakse direktiivi 2006/112/ EÜ digiajastu käibemaksunormide osas ( ELT L 2025/516, 25.3.2025 ) . Nõukogu direktiivi (EL) 202 5 / 516 norm Nõukogu direktiivi (EL) 202 5 / 516 normi ülevõtmise kohustus K MS säte Kommentaar id Artikkel 1 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli te 143, 218 ja 232 muutmine) Art-d 218 ja 232 valikulised - Eesti ei rakenda valiku t. Artikkel 2 punkt 1 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 14a muutmine) Jah § 4 lg 1 3 Muudatus ei ole vajalik, kuna KMS § 4 lg 1 3 vasta b direktiivi sättele Artikkel 2 punkt 2 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 17a muutmine) Jah § 50 lg 7 Artikkel 2 punkt 3 (direktiivi 2006/112/EÜ V jaotise 3a pt pealkirja muutmine ) ei § 10 1 Muudatus ei ole vajalik, kuna KMS § 10 1 pealkiri vastab sisuliselt direktiivi sättele. Artikkel 2 punkt 4 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 59c muutmine) Jah § 10 1 lg 3 p 2, lg 7 p 2 ja lg 11 Artikkel 2 punkt 5 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 66 muutmine) Jah § 44 lg 11 Artikkel 2 punkt id 6 ja 7 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli te 167a ja 226 p 7a muutmine) Ei Viite muudatus direktiivi normis. Artikkel 2 punkt 8 ei Artikkel 2 punkt 9 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 359 muutmine ) jah § 43 lg 1 p 3 Artikli 2 punkt id 10 ja 15 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 361 lg 1 p c ja 369p muutmine ) jah § 43 lg 6 j a § 43 1 lg 8 KMS muutmine pole vajalik. Avalduse vorm põhineb komisjoni rakendusmääruse 2020/194 lisal 1 (otsekohalduv). Artikli 2 punkt id 11 , 13 ja 16 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli te 368 , 369j ja369w muutmine) Jah § 35 lg 13 KMS muutmine pole vajalik - § 35 lg 13 vastab direktiivi normile. Artikli 2 punkt 1 2 (direktiivi 2006/112/EÜ artik kel 369aa ) Jah § 43 lg 1 p - d 13 – 15 ja § 46 lg 30 Artikli 2 punkt 14 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 369 m muutmine Jah § 19 1 lg 1 ja § 43 1 lg 2 Artikli 3 punkt 2 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 46a ) Jah § 10 1 lg -d 2 ja 6 Artikli 3 punkt 5 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 13 8 ) Jah § 7 lg 1 p 3 Artikli 3 punkt 7 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 194 ) Jah § 3 lg 4 p -d 2, 3 ja 5 KMS § 3 lg 4 punktide 2 ja 3 muutmine pole vajalik – vastab direktiivi normile. Artikli 3 punkt 8 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 2 22 ) Jah § 37 lg 2 1 Artikli 3 punkt 9 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 2 26 p 4 ) Jah § 37 lg 7 p 4 KMS muutmine pole vajalik - § 37 lg 7 p 4 vastab direktiivi normile. Artikli 3 punkt 11 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 242b ) Jah § 7 lg 5 Artikli 3 punkt 12 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 2 62 lg 1 ) Jah § 27 lg 1 5 Artikli 3 punkt 15 (direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. pt pealkirja muutmine ) ei § 43 pealkir i Artikli 3 punkt 16 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 365 ) Jah § 43 lg 13 Artikli 3 punkt 17 (direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6. pt 3. jao pealkirja muutmine ) ei § 43 pealkiri Artikli 3 punkt 18 (direktiivi 2006/112/EÜ artiklid 369a ) jah § 43 lg -d 1 1 ja 5 Artikli 3 punkt 19 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 3 69b muutmine) Jah § 43 lg 1 Artikli 3 punkt 20 (direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 369g ) Jah § 43 lg -d 10 , 11 , 13 Käibedeklaratsiooni andmekoosseis sätestat akse komisjoni rakendusmäärusega (2020/194) , mis on otsekohalduv. Artikli 3 punkt 2 1 (direktiivi 2006/112/EÜ artikli 369p muutmine) jah § 43 1 l g 8 Avalduse andmekoosseis on sätestatud komisjoni rakendusmäärusega ( 2020/194) , mis on otsekohalduv. Artikli 3 punkt 22 (direktiivi 2006/112/EÜ artik kel 369t ) jah § 43 1 lg -d 11 ja 12 Käibedeklaratsiooni andmekoosseis (§ 43 1 lg 11) sätestatakse komisjoni rakendusmäärusega (2020/194) , mis on otsekohalduv. Artikli 3 punkt 23 (direktiivi 2006/112/EÜ XII jaotise 6 . peatükki lisatakse 5. jagu) jah § 43 3 Artikkel 4 jah § 46 lg 31 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskir i L isa 2 RAKENDUSAKTI KAVAND 1 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Maksukohustuslaste registri põhimäärus e muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019 . a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ §-s 15 asendatakse läbivalt sõnad „ T eenuse, ühendusesisese kaugmüügi, internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise“ sõnadega „ Ühendusesisese kaugmüügi ning teatavate kaupade ja teenuste “. § 2. Määrus jõustub 2028. aasta 1. juulil. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Keit Kasemets Riigisekretär RAKENDUSAKTI KAVAND 2 RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 40 „ Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord “ muutmine. Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 3 6 lõike 5 alusel. § 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruses nr 40 „ Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord “ tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 1 lõi kest 1 jäetakse välja tekstiosa „ nõudmiseni varu,“; 2) paragrahvi 2 lõi ke 2 punktid 10 ja 11 ning § 4 lõiked 3 – 5 tunnistatakse kehtetuks . § 2 . Määrus jõustub 202 9 . aasta 1. j uulil. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks K antsler Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskir i L isa 3 Kooskõlastustabel Märkus või ettepanek A rvestami n e või mitte arvesta mise põhjendus Justiits- ja Digiministeerium 1. Eelnõu § 1 p 30 puudutab käibedeklaratsiooni. Juhime tähelepanu, et isikuandmed, mida deklaratsiooni puhul töödeldakse, tuleb ette näha seaduse tasandil. Kehtiva seaduse § 27 lg 1 alusel kehtestatud määrus näeb ette esitatavate andmete koosseisu. Sama paragrahvi lg 1 2 sätestab, et töödeldakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmeid ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikoodi, notari ja kohtutäituri puhul isikukoodi. Määruses toodud andmekoosseis on laiem, hõlmates ka ees- ja perekonnanime, kontaktandmeid (aadress, telefon). Palume seaduses sätestatud andmete loetelu täiendada, sh vajadusel kajastada ka FIE isikukoodi töötlemine. KMS täiendamine pole vajalik. Deklaratsiooni andmeid töödeldakse MK S § -de 10 1 ja 17 , alusel maksukohustuslaste registris. Lisaks, a lates 2027. 1. jaanuarist asendatakse käibe deklareerimiseks käibedeklaratsiooni vorm andmekoosseisuga. Deklar atsiooni esitamisel esitab maksukohustuslane , sealhulga s füüsilisest isikust ettevõtja registrikood i ning üksnes notar ja kohtutäitur esitavad isikukood i . Ka hetkel kehtiva korra kohaselt deklareeritakse käibedeklaratsiooni lahtrites "registri- või isikukood", "nimi", "aadress ja telefon" äriregistris olevad avalikud andmed. Nt füüsilisest isikust ettevõtja äriregistrisse märgitud nimi , aadress ja registrikood. Käibedeklaratsiooni (vorm KMD) täitmise juhistes on selgitatud: „ Deklaratsioonile märgitakse maksukohustuslase / piiratud maksukohustuslase, sh füüsilisest isikust ettevõtja registrikood. Notar ja kohtutäitur, kes peavad ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena ning kes ei oma registrikoodi, märgivad isikukoodi." . 2. Palume täiendada mõjusid IT arenduste vaatest (eelkõige seletuskirja punkti 6.8), et oleks võimalik aru saada, milliseid arendusi vaja teha ehk mis on arenduste sisu. Lisaks tuleks selgitada, mis on IT arendusteks vajalikud kulud. Ebaselgeks jääb, kas ja milline osa punktis 7.1. olevast tabelist on IT kulu. Märkusega arvestatud. Seletuskirja punkt ides 6.8 ja 7.1 on mõjusid täiendatud IT arenduste vaatest. 3. Palume arvestada seletuskirja failis jäljega tehtud märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. Märkustega arvestatud. Maksu- ja Tolliamet Maksu- ja Tolliamet esitas eelnõu seletuskirja kohta redaktsioonilisi märkuseid ja täpsu stust puudutavaid ettepanekuid. Märkuste ja ettepanekutega on arvestatud. Rahandusministeerium Teie 25.05.2026 nr 1.1-10.1/1765-3, [email protected] RAM/26-0461/-2K Meie 09.06.2026 nr 8-2/3124 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Rahandusministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Eelnõu § 1 p 30 – puudutab käibedeklaratsiooni. Palume eelnõu täiendada viitega, et käibedeklaratsiooni töödeldakse maksukohustuslaste registris. 2. Seletuskirja sisukokkuvõttes on natuke kaheti mõistetav lause: „Vähesel määral suureneb halduskoormus seoses maksukohustuse täitmise lihtsustamisega seotud aruandluskohustustega.“ Seda võiks muuta, näiteks nii: „Eelnõukohane seadus kokkuvõttes vähendab ettevõtjate halduskoormust, kuna võimaldab vältida käibemaksukohustuslasena registreerimist teistes liikmesriikides ning täita vastavad kohustused Eesti kaudu. Samas täiendatakse aruandlusega seotud nõudeid, mis võib mõne ettevõtja jaoks suurendada halduskoormust, eelkõige sagedasema deklareerimise ja detailsema arvestuse pidamise tõttu. Inimestele ja vabaühendustele eelnõuga otsest halduskoormuse muutust ei kaasne.“ 3. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Eelnõu fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega 2. Seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898 Markus Ühtigi 51914873 [email protected] Kristel Niidas Karen Alamets Mari Koik 2