Arvamus_KTS § 35 lg 2 p 12 koostoimes KTS § 32 lg 5 vastavus PS-le

Priit Pikamäe Teie 03.07.2017 nr 2-15-17249/38 Riigikohus [email protected] Meie 31.07.2017 nr 9-2/170955/1703272 Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-2-1-20-17 (KIS menetlus nr 2-15-17249) Austatud Riigikohtu esimees Leian, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p 12 koostoimes KTS § 32 lg-ga 5 on Põhiseadusega vastuolus. Kehtiv regulatsioon välistab kohtutäituri põhitasu määramisel täielikult võimaluse võtta isiku PS § 32 õiguse riivamisel arvesse riive proportsionaalsust. See ei võimalda vähendada tasumisele kuuluvat märkimisväärset summat ka juhul, kui kohtutäituri töö mahukus ja keerukus on minimaalsed. Ühtlasi teatan, et ei soovi asja arutamist suulises menetluses. I Normikontrolli lubatavus 1. Konkreetne normikontroll on lubatav, kuna KTS § 35 lg 2 p 12 ja KTS § 32 lg 5 puudumisel ei saanuks kohtutäitur teha otsust, mille järgi on kohtutäituri põhitasu suurus 10 562 eurot 60 senti (koos käibemaksuga). KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt on kohtutäituri põhitasu suurus 7,5% sundtäitmisele esitatud rahalise nõude summast (kuid mitte üle 13 900 euro), kui nõude summa jääb vahemikku 127 801 eurot kuni 191 800 eurot. Praegusel juhul esitati täitmisele rahaline nõue 162 890 eurot 1 senti. Nõue rahuldati osaliselt, kohtutäiturile laekus sissenõudjale üleandmiseks ja kohtutäituri tasu katteks 127 950 eurot. KTS § 32 lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Nimetatud KTS norme kohaldades arvutas kohtutäitur kohtutäituri põhitasu suuruseks 10 562 eurot 60 senti. Kohtutäituri tasu vähendamist alla nimetatud summa mainitud sätted oma koostoimes kaaluda ei võimalda, kuigi just see on käesolevas asjas avaldaja taotluse põhisisu. II Kohtutäituri põhitasu sätete põhiseaduspärasus (KTS § 35 lg 2 p 12; § 32 lg 5) 2. Kõnealusel juhtumil rahuldati sundtäitmisele esitatud nõue pärast vabatahtliku täitmise tähtpäeva osaliselt ning arestitud asi müüdi kohtutäituri kontrolli all. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on õigus saada kogu põhitasu, kui võlgnik on arestitud asjale ise ostja leidnud. Avaldaja on leidnud, et KTS ja täitemenetluse seadustik (TMS) on põhiseadusega  2 vastuolus, kuna ei võimalda vara müügi korral kohtutäituri kontrolli all kohtutäituri põhitasu vähendada. 3. Kohtud on antud asjas seadust tõlgendades asunud seisukohale, et kohtutäituri kontrolli all võõrandamine ja sellest saadu arvel nõude rahuldamine on nõude täitmine täitemenetluses kohtutäituri vahendusel. Sellise tõlgendusega tuleb nõustuda. TMS § 102 kohaselt on vara kohtutäituri kontrolli all võõrandamine üks täitemenetluses vara müümise võimalustest. KTS § 28 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäitur saab tasumääradest kõrvale kalduda üksnes siis, kui seadus näeb seda ette. Seadus kohtutäituri tasu suuruse vähendamist sellises olukorras ette ei näe. Ka ei anna seadus kohtutäiturile võimalust määrata sellises olukorras tasu suurus kindlaks diskretsiooniotsusega, arvestades seejuures kohtutäituri töömahtu ja panust nõude rahuldamisse. Seega on kohtutäituril puudunud võimalus vähendada kohtutäituri põhitasu. 4. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on kehtivas KTS §-s 34 sätestatud kindla suurusega, mis on üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot, kui aga võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutuseta kätte toimetada, siis 120 eurot (§ 34 lg 3 p 4). Kõnealuse kohtuasja menetlemise ajal kehtinud regulatsioonist tulenevalt oli täitemenetluse alustamise tasu kohtuasja materjalidest nähtuvalt 19 eurot 16 senti. Selle eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused. 5. Kohtutäituri põhitasu näeb KTS ette kas kindla summana või protsendina rahalise nõude suurusest lähtuvalt (KTS § 35) või kindlaksmääratud summana täitetoimingu sisust lähtudes (KTS § 36 jj). Lisaks kohtutäituri tasule on kohtutäituril õigus võlgnikult sisse nõuda vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1. Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt nõude suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel (nt vara müümine) või nö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). 6. KTS § 35 lg 2 p 12 kohaselt on nõude summalt 127 801–191 800 eurot kohtutäituri põhitasu 7,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 13 900 eurot. Kui sundtäitmisele esitatud rahaline nõue õnnestub kohtutäituri tegevuse tulemusel täita osaliselt, tuleb arvestada KTS § 32 lg-s 5 sätestatuga, mille kohaselt on kohtutäituril sel juhul õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Sellisel juhul ei ole määrav, kas ja millal asus võlgnik otsima kinnisasjale ostjat ning kes leidis kinnisasjale ostja, kui vara võõrandamine toimus kohtutäituri kontrolli all. Käesoleval juhul arvutati mainitud KTS norme kohaldades kohtutäituri põhitasu suuruseks 10 562 eurot 60 senti, mis on märkimisväärne summa. 7. Kõrge kohtutäituri põhitasuga riivatakse eeskätt võlgniku omandiõigust PS § 32 mõttes. Juba KTS § 35 lg 2 p-s 12 märgitud käibemaksuta miinimumsumma puhul (7,5 protsenti 127 801 euro suuruselt nõudelt) on omandipõhiõiguse riive tugevalt tajutav – 9 585 eurot 8 senti). Kohtutäituri tasusüsteem ei või aga viia kellegi (eeskätt vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate) omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riivamiseni. Sellele on korduvalt viidanud ka Riigikohus (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 28; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 19).  3 8. Kõnealusel juhul ei ole põhjust kahelda riive eesmärgi legitiimsuses. Kohtutäituri tasude süsteem on rajatud teadlikult selliselt, et osa tasusid töömahukate täitetoimingute eest hoitakse kunstlikult madalal, nii et sellega ei pruugi katta ka toiminguga seotud kulusid, osa tunduvalt vähem töömahukate ja ka sisuliselt lihtsamate täitetoimingute puhul võib tasu aga olla tehtud töö mahukuse, keerukuse ja olemusega võrreldes suur. Eesmärgiks on nõude tõhus täitmine, mille taga on täitemenetluse suurem siht - tagada PS § 15 toimimine, et õigust mõistetaks ja lahendeid täidetaks. Kohtutäituri tasu konkreetsem eesmärk on katta täitemenetluse peamised kulud, milleks on nii kohtutäituri büroo majandamise kulud kui ka täituri enda ja tema töötajate töötasu. Teisalt on tegemist ka seadusandja valikuga riigieelarve prioritiseerimisel, mille eesmärgiks omakorda on ka maksumaksja raha otstarbekas kasutamine ehk siis antud juhul selle kasutamata jätmine täitemenetluse peale. Oluline on tagada süsteemi üldine õiglus, mille sees ebaõiglusena tajutav oleks siiski mõistlik. Seetõttu ei ole ristsubsidiseerimise puhul väikeste nõudesummade täitekulud kulupõhised, vaid kulust väiksemad, ning suurte nõudesummade täitekulud tegelikust toimingukulust kõrgemad. Kokkuvõttes on täielikult täitekuludest finantseeritav ja ristsubsideerimine süsteemina mõistlik väikeriigi valik. Neil põhjustel tuleks hinnata mainitud suured kohtutäituri põhitasu summad ka sobilikuks ja vajalikuks meetmeks. 9. Eelnevast hoolimata võib mõni konkreetne määr osutuda konkreetsel juhtumil siiski mõõdupäratuks. Regulatsiooni põhiseaduspärasuse hindamise keskmes on seega riive mõõdukus. Määrav on, kas meetme eesmärk kaitsta eespool loetletud põhiseaduse järku väärtusi ning menetluslikud garantiid ja muud tingimused tasakaalustavad PS § 32 riivet piisavalt. 10. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandja võib kehtestada tema arvates sobiva tasusüsteemi, kasutades mh ristsubsideerimise võimalust, kuid ristsubsideerimise põhimõtte rakendamise vabadus ei ole siiski põhiseaduslikult piiramatu (RKTKm 16.12.2015 3-2-1-108-15, p 27-28). 11. Mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada täitemenetluse eripära. Selle puhul on menetluse kulukus kohe võlgnikule teada ning mistahes kulu on reeglina ärahoitav. Kokkuleppeid võiks kohe vabatahtlikult täita ning makse kohe maksta, jäämata ootama kohtuni või MTA ettekirjutuseni. Ka maksuotsust või kohtulahendit võiks täita kohe vabatahtlikult, ning kui on raskusi, siis ise läbi rääkida ja leida lahendusi. Võlgnik peaks reageerima kohe, kui saadetakse esimene täitedokument, kus on olemas kõik oluline info (summad ja tähtajad). 12. Sellegipoolest ei tohiks kohustatud isiku suhtes kehtestatud materiaalne kohustus kahjustada võlgnikku rohkem, kui on normide legitiimseks eesmärgiks. Ka Riigikohus on varasemas praktikas toonitanud, et kohtutäituri tasude süsteem peab olema tasakaalustatud ja arvestama kõigi erinevate täitemenetluste osaliste huve, tagades samuti kohtutäituritele piisava sissetuleku ja menetluse korraldamise võimekuse (RKTKm 16.12.2015 3-2-1-108-15, p 28). Vara müümine kohtutäituri kontrolli all ei tähenda küll alati, et kohtutäituril tuleb teha oluliselt vähem täitetoiminguid, kui vara müügi korral enampakkumisel, aga see võib nii olla. Vaidlusaluste normidega nende tänasel kujul on kohtutäituri huvid täitemenetluse tasu saamiseks kaitstud samaväärselt ka siis, kui täituri tegevus ei olnud vajalikul määral hoolas või tulemuslik. Küsimus sellest, kas ka sellisel juhul on alati 10 000 eurole lähenev ja suurem täituri põhitasu proportsionaalne, on asjakohane. Käesolevas kaasuses just selle üle vaidlus käibki, kuid kehtiv seadus välistab täituri põhitasu määramisel isegi sellekohase kaalutlemise. 13. Kui kohtutäituri tasu on ebaproportsionaalselt suur, väheneb vastavalt vara müügist võla kustutamiseks saadu, mis omakorda tähendab võlgniku jaoks suurema võla säilimist vaatamata vara sundmüügile (sama ka RKTKm 16.12.2015 3-2-1-108-15, p 28). Ülemäärase kohtutäituri  4 tasu väljamõistmine vähendab hageja vara väärtust ning takistab selle vaba kasutamist. Täitemenetlus peaks olema suunatud ennekõike võlausaldaja õigustatud huvi tagamisele, et rahuldada sissenõudja nõue kõige kiiremal viisil, kahjustamata seejuures võlgniku õigustatud huve. 14. Norm on põhiseadusega kooskõlas vaid siis, kui kõigil selle kohaldamisjuhtudel on kaasnev põhiõiguste riive mõõdukas. Mõõdukuse puhul tuleb arvestada, et sätete mõjualasse võivad sattuda ühtviisi sotsiaalabist elav inimene või äriühing, aga ka täiesti erinevad juhtumid – nii elatisnõue kui maksuvõlg. 15. Abinõu mõõdukuse üle otsustamisel on kaalukausil ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatus ja intensiivsus ning teiselt poolt eesmärgi tähtsus. Riive intensiivsuse juures tuleb arvestada, et vaidlusaluste sätete puhul läheneb finantsiline mõju ka alammäära korral 10 000-le eurole. Vaidlusalused reeglid täitetasu määramisel kohalduvad ka juhtumeile, mil nõude rahuldamiseni viis võlgniku, mitte täituri aktiivne tegevus ning täituri põhitasu on tema tegelike kulutustega võrreldes selgesti proportsioonist väljas, koormates võlgnikku ülemäära. Samas on kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivate esmaste vajalike kulutuste hüvitamiseks, mida ei muuda täituri hilisem aktiivsus menetluses, juba ette nähtud kindel täitemenetluse alustamise tasu. Abstraktse normikontrolli aspektist ei ole tähtsust, kas konkreetses vaidlusaluses täitemenetluses on tegemist olukorraga, kus täituri reaalne tegevus ja kulud on selges ebaproportsioonis määratud põhitasuga. Oluline on, et sellistel juhtudel peab olema võimalik tagada üksikjuhtumil õiglane ja põhiseaduspärane tasu. Seadus seda täna ei võimalda. 16. Antud juhul ei kaalu kõigil vaadeldavate normide kohaldamisalasse jäävatel juhtudel taotletav eesmärk üles kaasnevat põhiõiguste võrdlemisi intensiivset riivet. Piirang ei oe mõõdupärane, kuna kohtutäituri põhitasu regulatsiooni vaidlusalused sätted ei luba ka märkimisväärsete summade puhul ühelgi juhul arvestada kohtutäituri reaalsete tegevuste ning kulutustega ning samal ajal võlgniku PS § 32 põhiõiguse riivet puudutavate muude asjaoludega. Sellise regulatsiooni puhul ei ole tagatud kohtutäituri tasu maksma kohustatud isiku omandiõiguse piirangu mõõdukus. Olukordi, kus abinõu on üldjuhul mõõdukas, kuid üksnes teatud juhtudel mitte, on normitehniliselt võimalik lahendada näiteks kaalutlusõiguse andmisega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Heili Sepp 693 8419 [email protected]