Arvamus_KTS § 41 lg 2 koostoimes KTS § 35 lg 2 p 15 vastavus PS-le

Priit Pikamäe Teie 03.07.2017 nr 5-17-11/2 Riigikohus [email protected] Meie 31.07.2017 nr 9-2/170956/1703273 Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-11-17 (KIS menetlus nr 2-17-1368) Austatud Riigikohtu esimees Leian, et kohtutäituri seaduse (KTS) § 35 lg 2 p 15 koostoimes KTS § 41 lg-ga 2 on Põhiseadusega vastuolus. Kehtiv regulatsioon välistab kohtutäituri põhitasu määramisel täielikult võimaluse võtta isiku PS § 32 õiguse riivamisel arvesse riive proportsionaalsust. See ei võimalda vähendada tasumisele kuuluvat märkimisväärset summat ka juhul, kui kohtutäituri töö mahukus ja keerukus on minimaalsed. Ühtlasi teatan, et ei soovi asja arutamist suulises menetluses. I Normikontrolli lubatavus 1. Tartu Maakohus tunnistas 19.06.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-1368 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata KTS § 41 lõige 2 koostoimes KTS § 35 lg 2 p-ga 15 osas, milles nõude summalt 319 601 kuni 383 500 eurot on kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 18 214 eurot ning sellest tulenevalt on kohustatud isikul täitemenetluse lõpetamisel enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt kohustus tasuda kohtutäiturile pool menetluse põhitasust. Konkreetne normikontroll on lubatav, kuna nimetatud sätted ei võimaldanuks Tartu Maakohtul tunnistada oma otsuses lubamatuks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse sundtäitmist 1178,73 eurot ületavas osas kohtuotsuses esitatud põhjendustel. Kohtu hinnangul olnuks eelviidatud KTS sätetele tugineva arvutuskäigu tulemusel maksmisele kuuluva kohtutäituri põhitasu suurus olnud 10928,40 eurot. Sätted, mille maakohus kohaldamata jättis, ei võimaldaks kaaluda kohtutäituri tasu vähendamist alla nimetatud määra. II Kohtutäituri põhitasu sätete põhiseaduspärasus (KTS § 35 lg 2 p 15; § 41 lg 2) 2. Kohtuasja tuumaks on olnud küsimus, kui palju on kohtutäitur õigustatud nõudma põhitasu olukorras, kus sissenõudja (Maksu- ja Tolliamet) ja võlgnik on jõudnud kokkuleppele nõude vähendamises ning esitavad ühiselt taotluse kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks ning nõue on rahuldatud nö täitemenetluse väliselt. Võlgnik on olnud seisukohal, et kohtutäituri poolt nõutav kohtutäituri põhitasu on ebamõistlikult suur ning viidanud, et kohtutäitur ei ole täitemenetluses teinud mitte ühtki tulemuslikku toimingut ning põhitasu tuleks vähendada määrani, mis vastab kohtutäituri poolt täitemenetluses tehtud toimingute mahule.  2 3. Kohus on tuvastanud, et sissenõudja MTA avaldas kohtutäiturile tahet oma esialgse nõude (põhinõue maksuvõlg veidi üle poole miljoni euro) osas täitemenetluse läbiviimiseks, kuid võlgnik ja sissenõudja jõudsid täitemenetluse kestel omavahelisele kokkuleppele nõude vähendamises (158 700 eurot). Enne täitemenetluse lõpetamise avalduse esitamist oli hageja tasunud sissenõudjale reaalselt 60000 eurot, mille tasumine toimus otse sissenõudjale, mitte kohtutäituri tulemusliku tegevuse tagajärjel. Kuna sissenõudja vähendas nõuet tervikuna ja sisuliselt loobus nõudest 343102,75 euro (501802,75 - 158700) ulatuses, siis kohtu hinnangul sai seda pidada sissenõudmata jäänud summaks, mille poolelt tuli põhitasu suurus arvutada. Sellegipoolest leidis kohus, et sisuliselt on kohtutäitur teinud vaid üksikuid tulemusteta täitetoiminguid ning KTS § 41 lg 2 ning KTS § 35 lg 2 p 15 alusel võlgniku poolt tasumisele kuuluv põhitasu olnuks sissenõudmata jäänud rahalise nõude summat arvestades ebamõistlikult suur. 4. KTS § 28 lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult KTS-s sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid KTS-s sätestatud tasumäärade või tasu võtmise korra muutmiseks. Kohtutäitur saab tasumääradest kõrvale kalduda üksnes siis, kui seadus näeb seda ette. Seadus ei anna kohtutäiturile võimalust määrata vaidlusaluse olukorraga sarnasel juhtumil tasu suurus kindlaks diskretsiooniotsusega, arvestades kohtutäituri töömahtu ja panust nõude rahuldamisse. 5. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on kehtivas KTS §-s 34 sätestatud kindla suurusena, mis on üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot, kui aga võlgnikule ei ole võimalik täitmisteadet mõistliku pingutuseta kätte toimetada, siis 120 eurot (§ 34 lg 3 p 4). Kõnealuse kohtuasja menetlemise ajal kehtinud regulatsioonist tulenevalt oli täitemenetluse alustamise tasu kohtuasja materjalidest nähtuvalt 19 eurot 16 senti. Selle eesmärk on hüvitada kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivad esmased vajalikud kulutused. 6. Kohtutäituri põhitasu näeb KTS ette kas kindla summana või protsendina rahalise nõude suurusest lähtuvalt (KTS § 35) või kindlaksmääratud summana täitetoimingu sisust lähtudes (KTS § 36 jj). Lisaks kohtutäituri tasule võib kohtutäitur nõuda võlgnikult sisse vajalikud täitekulud, mille lahtise loetelu sätestab TMS § 37 lg 1. Kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses, rahalise nõude korral lähtuvalt sissenõudja nõude suurusest (KTS § 35). Põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses ja millal õnnestub täitmisele esitatud nõue täita ning kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või nö väljaspool täitemenetlust (võlgnik maksab võla otse sissenõudjale vms). 7. KTS § 35 lg 2 p 15 kohaselt on nõude summalt 319 601–383 500 eurot kohtutäituri põhitasu 5,5% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 18 214 eurot. Kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja KTS § 41 lg 2 kohaselt lisaks menetluse alustamise tasule pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Käesoleval juhul arvutati mainitud KTS norme kohaldades kohtutäituri põhitasu suuruseks 10928,40 eurot, mis on märkimisväärne summa. 8. Kõrge kohtutäituri põhitasuga riivatakse eelkõige võlgniku omandiõigust PS § 32 mõttes. Kohtutäituri tasusüsteem ei või viia kellegi - eeskätt vara omanike, võlgnike ja võlausaldajate - omandipõhiõiguse ebaproportsionaalse riivamiseni. Sellele on korduvalt viidanud ka Riigikohus (RKTKm 16.12.2015, 3-2-1-108-15, p 28; RKTKm 15.06.2016, 3-2-1-32-16, p 19).  3 9. Ei ole põhjust kahelda riive eesmärgi legitiimsuses. Kohtutäituri tasude süsteem on rajatud teadlikult selliselt, et osa tasusid töömahukate täitetoimingute eest hoitakse kunstlikult madalal, nii et sellega ei pruugi katta ka toiminguga seotud kulusid. Osa tunduvalt vähem töömahukate ja ka sisuliselt lihtsamate täitetoimingute puhul võib tasu aga olla tehtud töö mahukuse, keerukuse ja olemusega võrreldes suur. Eesmärgiks on nõude tõhus täitmine, mille taga on täitemenetluse suurem siht - tagada PS § 15 toimimine, et õigust mõistetaks ja lahendeid täidetaks. Kohtutäituri tasu konkreetsem eesmärk on katta täitemenetluse peamised kulud, milleks on nii kohtutäituri büroo majandamise kulud kui ka täituri enda ja tema töötajate töötasu. Teisalt on tegemist ka seadusandja valikuga riigieelarve prioritiseerimisel, mille eesmärgiks on omakorda maksumaksja raha otstarbekas kasutamine. Oluline on tagada süsteemi üldine õiglus, mille sees ebaõiglusena tajutav oleks siiski mõistlik. Seetõttu ei ole ristsubsidiseerimise puhul väikeste nõudesummade täitekulud kulupõhised, vaid kulust väiksemad, ning suurte nõudesummade täitekulud tegelikust toimingukulust kõrgemad. Täielikult täitekuludest finantseeritav ja ristsubsideerimine võib süsteemina olla mõistlik väikeriigi valik. Loetletud põhjustel tuleks hinnata mainitud suured kohtutäituri põhitasu summad ka sobilikuks ja vajalikuks meetmeks. 10. Eelnevast hoolimata võib mõni konkreetne määr osutuda konkreetsel juhtumil siiski mõõdupäratuks. Regulatsiooni põhiseaduspärasuse hindamise keskmes on seega riive mõõdukus. Määrav on, kas meetme eesmärk kaitsta eespool loetletud põhiseaduse järku väärtusi ning menetluslikud garantiid ja muud tingimused tasakaalustavad PS § 32 riivet piisavalt. 11. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandjal on küll võimalik kehtestada tema arvates sobiv tasusüsteem, kasutades mh ristsubsideerimise võimalust, kuid ristsubsideerimise põhimõtte rakendamise vabadus ei ole siiski põhiseaduslikult piiramatu (RKTKm 16.12.2015 3- 2-1-108-15, p 27-28). KTS § 41 lg 2 põhiseaduspärasuse hindamisel on Riigikohus varasemalt möönnud, et väikese kohtutäituri tasu puhul on normi võimalik sisustada põhiseaduspäraselt (RKTKm 15.06.2016 nr 3-2-1-32-16, p 20 – kohtuasjas oli põhitasu suuruseks 73 eurot 50 senti). Ka on Riigikohus leidnud, et kui sisse nõudmata jäi suur osa nõudest või kogu rahaline nõue (tasuti otse sissenõudjale), võib pool kohtutäituri põhitasust (eelkõige KTS § 35 lg 2) olla ebaproportsionaalselt suur (RKTKm 01.06.2016 nr 3-2-1-36-16, p 21). Siiski leiti viimatinimetatud asjas, et regulatsiooni sai väikese summa tõttu (põhitasu 65 eurot 70 senti) tõlgendada põhiseaduspäraselt. Kui KTS § 41 lg 2 kuulub kohaldamisele koostoimes KTS § 35 lg 2 p-ga 15, nagu vaidlusaluses asjas, on aga tegemist enam kui 100 korda suuremate summadega. Juba käibemaksuta arvutatav miinimumsumma (pool 5,5 protsendist, mis on arvutatud 319 601 EUR suuruselt nõudelt) on omandipõhiõiguse riive aspektist tugevalt tajutav – 8 789 eurot 3 senti. 12. Mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada täitemenetluse eripära. Selle puhul on menetluse kulukus kohe võlgnikule teada ning mistahes kulu on reeglina ärahoitav. Kokkuleppeid võiks kohe vabatahtlikult täita ning makse kohe maksta, jäämata ootama kohtuni või MTA ettekirjutuseni. Ka maksuotsust või kohtulahendit võiks täita kohe vabatahtlikult, ning kui on raskusi, siis ise läbi rääkida ja leida lahendusi. Võlgnik peaks reageerima kohe, kui saadetakse esimene täitedokument, kus on olemas kõik oluline info (summad ja tähtajad). 13. Sellegipoolest ei tohiks kohustatud isiku suhtes kehtestatud materiaalne kohustus kahjustada võlgnikku rohkem, kui on normide legitiimseks eesmärgiks. Ka Riigikohus on varasemas praktikas toonitanud, et kohtutäituri tasude süsteem peab olema tasakaalustatud ja arvestama kõigi erinevate täitemenetluste osaliste huve, tagades samuti kohtutäituritele piisava sissetuleku ja menetluse korraldamise võimekuse (RKTKm 16.12.2015 3-2-1-108-15, p 28).  4 14. Kui kohtutäituri tasu on ebaproportsionaalselt suur, väheneb vastavalt vara müügist võla kustutamiseks saadu, mis omakorda tähendab võlgniku jaoks suurema võla säilimist vaatamata vara sundmüügile. Ülemäärase kohtutäituri tasu väljamõistmine vähendab hageja vara väärtust ning takistab selle vaba kasutamist. Täitemenetluse eesmärk peaks olema suunatud ennekõike võlausaldaja õigustatud huvi tagamisele, et rahuldada sissenõudja nõue kõige kiiremal viisil, kahjustamata seejuures võlgniku õigustatud huve. 15. Norm on põhiseadusega kooskõlas vaid siis, kui kõigil selle kohaldamisjuhtudel on kaasnev põhiõiguste riive mõõdukas. Abinõu mõõdukuse üle otsustamisel on kaalukausil ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatus ja intensiivsus ning teiselt poolt eesmärgi tähtsus. Riive intensiivsuse juures tuleb arvestada, et vaidlusaluste sätete puhul läheneb finantsiline mõju ka alammäära korral 10 000-le eurole. 16. Sätete mõjualasse võivad sattuda nii sotsiaalabist elav inimene kui ka äriühing, nii elatisnõue kui maksuvõlg. Vaidlusalused reeglid kohalduvad ka juhtumeile, mil täituri tegevus on olnud puudulik ega ole viinud nõude rahuldamiseni, millelt silmatorkavalt suur põhitasu arvutatakse. Seda hoolimata sellest, et kohtutäiturile täitemenetluse alustamisel tekkivate esmaste vajalike kulutuste hüvitamiseks, mida ei muuda täituri hilisem aktiivsus menetluses, on juba ette nähtud kindel täitemenetluse alustamise tasu. Vaidlusaluste normidega on kohtutäituri huvid täitemenetluse tasu saamiseks kaitstud samaväärselt ka siis, kui täituri tegevus ei olnud vajalikul määral hoolas või tulemuslik. Tartu Maakohus on osutanud õigesti sellele, et KTS § 41 lg 2 võib koostoimes KTS § 35 lg 2 p-ga 15 isegi soodustada täitetoimingute tegemata jätmist. Kui põhitasu arvutatakse mitte kohtutäituri tulemusliku töö, vaid sissenõudmata summa pinnalt, siis võib vähene aktiivsus tuua tõepoolest kohtutäiturile majanduslikku kasu. Kohtu sellekohased argumendid otsuse punktis 47 on asjakohased. On mõistetav, et neil asjaoludel tekib kahtlus, kas 10 000 eurole lähenev ja suuremgi täituri põhitasu on alati proportsionaalne ja seejuures täitemenetluse tõhusust soodustav. Abstraktse normikontrolli aspektist ei oma tähtsust, kas konkreetses vaidlusaluses täitemenetluses on tegemist olukorraga, kus täituri reaalne tegevus ja kulud on seadusekohase põhitasuga selges ebaproportsioonis. Oluline on, et igal sellisel juhul peab olema võimalik tagada õiglane ja põhiseaduspärane tasu. Seadus seda täna ei võimalda. 16. Antud juhul ei ole piirang mõõdupärane, kuna kohtutäituri põhitasu regulatsiooni vaidlusalused sätted ei luba märkimisväärsete summade puhul ühelgi juhul arvestada kohtutäituri reaalsete tegevuste ning kulutustega ning samal ajal võlgniku PS § 32 põhiõiguse riivet puudutavate muude asjaoludega. Vaadeldavate normide kohaldamisalasse jäävatel juhtudel ei kaalu taotletav eesmärk alati üles kaasnevat põhiõiguste intensiivset riivet. Olukordi, kus abinõu on üldjuhul mõõdukas, kuid üksnes teatud juhtudel mitte, on normitehniliselt võimalik lahendada näiteks kaalutlusõiguse andmisega. Mõeldav on ka maakohtu otsuses esitatud arutluskäik, mille kohaselt ei ole kohtutäituril sellises olukorras õigust nõuda rohkem tasu, kui siis, kui sama summa oleks sisse nõutud nö täitemenetluse-siseselt. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Heili Sepp 693 8419 [email protected]