Sissetulev kiri

Taimar Peterkop Teie 27.09.2023 nr 7-2/23-01817-1 Riigikantselei Meie 23.01.2024 nr 1-5/23/4462-2 Hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Austatud riigisekretär Täname, et esitasite Kliimaministeeriumile kooskõlastamiseks hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu), millega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2008/114/EÜ (edaspidi direktiiv). Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega: 1) Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) §-i 9 ja lisatakse sätted üleriigilise riskianalüüsi koostamise kohta. Eelnõu kohaselt koostatakse üleriigiline riskianalüüs iga 2 aasta tagant ja selle ajakohasust hinnatakse vähemalt kord aastas. Direktiiv näeb ette, et üleriigilist riskianalüüsi koostatakse iga 4 aasta tagant ja selle ajakohastust hinnatakse kord aastas. Sama sõnastust kasutati käesoleva aasta kevadel ametlikul kooskõlastusringil olnud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõus (edaspidi VOS). Seletuskirjas põhjendatakse lühemat koostamise sagedust, et Eesti praktika on näidanud, et riskid on pidevas muutuses, mille tõttu peab ka riskianalüüs käima muutustega kaasas ja olema ajakohane. Nõustume, et riskianalüüs peab olema ajakohane, samas ei ole viimaste aastatega riskid vundamentaalselt siiski muutunud, muutunud on küll tõenäosused ja kaasnevad mõjud, mõnel juhul ka võimalikud stsenaariumid, kuid selles osas tagabki riskianalüüsi ajakohasuse selle iga-aastane ülehindamine. Seega teeme halduskoormuse vähendamiseks ettepaneku kasutada direktiivi sõnastust, mille kohaselt koostatakse üleriigiline riskianalüüs iga 4 aasta tagant ja selle ajakohastust hinnatakse vähemalt üks kord aastas. 2) Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse HOS-i § 40 lõikega 10, mille kohaselt tuleb elutähtsat teenust korraldaval asutusel (edaspidi ETKA) või tema määratud ametiasutusel edastada toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani enne selle kinnitamist arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, kes kontrollib elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamist Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  välisriikides asuvatest infosüsteemidest sõltumatult. Samuti tuleb kehtiva HOS § 40 lõike 8 kohaselt saata toimepidevuse riskianalüüs kooskõlastamiseks Kaitseressursside Ametile, kes kontrollib riigikaitseliste töökohtade määramise asjakohasust. Elektri- ja maagaasivaldkonnas teeb võrguettevõtjate, sh elutähtsa teenuse osutajate (edaspidi ETO), tegevuse üle järelevalvelt Konkurentsiamet. Samuti kooskõlastab Konkurentsiamet elektri ja maagaasi võrgutasusid, kus ühe komponendina arvestatakse ka varustuskindluse ja toimepidevuse tagamisega seotud kulusid. Lisaks koostab Konkurentsiamet maagaasivaldkonnas varustuskindlust mõjutavate riskide vähendamiseks ja tarnehäirega toimetulekuks kava. Seega on oluline, et Konkurentsiametil oleks võimalus tutvuda ja arvamust avaldada elektri- ja maagaasivaldkonnas koostatavate toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide osas. Teeme ettepaneku täiendada HOS § 40 lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Kliimaministeerium või tema käesoleva seaduse § 37 lõike 5 alusel määratud ametiasutus edastab elektri ja maagaasiga varustamist tagava elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani või nende muud atused enne kinnitamist arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile.“ 3) Eelnõu § 3 punktis 1 täiendatakse elektrituruseaduse §-i 211 lõikega 2, millega määratakse elektrivaldkonna ETO-le võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust osutavale isikule püsiv riigikaitseülesanne. Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt teeb nimetatud püsiva riigikaitseülesande täitmise üle järelevalvet Konkurentsiamet. Seletuskirjas on välja toodud, et muudatust tuleneb praktilisest vajadusest, kus ETO on delegeerinud enda võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenuse oma lepingupartnerile. Tegemist on aga kriitilise osaga elutähtsa teenuse toimepidevusest, kuna see hõlmab nt ka reaalajas jaotusvõrgu toimimise seiret, avariide ja häirete tuvastamist ning nende likvideerimist nii kaugjuhtimise kui ka kohapeale saadetavate elektribrigaadide abil jms. Püsiva riigikaitseülesande määramine kohustab ETO lepingupartnerit täitma tavaolukorras oma tavapäraseid põhitegevusega seotud ülesandeid ning kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal tuleb olla valmis täitma lisaülesandeid (juhul, kui need on talle määratud). Peame samuti murekohaks, et elutähtsa teenuse tuumfunktsioonide delegeerimisel lepingupartnerile puuduvad Kliimaministeeriumil kui ETKA-l õiguslikud hoovad ETO lepingupartneri tegevuse korraldamise üle, lisaks ei laiene lepingupartnerile otseselt HOS- st tulenevad ETO-de kohustused. Samas ei võimalda püsiva riigikaitseülesande määramine panna lepingupartnerile täiendavaid kohustusi intsidendi või hädaolukorra (tsiviilkriisi) ajal tegutsemiseks. Olukorra lahendamiseks oleme majandus- ja taristuministri 28. juuni 2018. a määrusesse nr 37 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded elektriga varustamisel“ viinud sisse muudatuse, et alates 1. aprillist 2024. a peab ETO-st jaotusvõrguettevõtjal olema endal juhtimiskeskus, st et edaspidi nii kriitilist rolli ei saa lepingupartnerile edasi delegeerida. Lisaks juhime tähelepanu, et Konkurentsiamet saab teha järelevalvelt vaid võrguettevõtja tegevuse üle, mitte võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust osutavale isiku üle. Eelnevat arvestades teeme ettepaneku elektrivaldkonnas püsiva riigikaitseülesande määramine ja selle üle järelevalve teostamise sätted eelnõust välja jätta. 4) Eelnõu §-ga 4 muudetakse kaugkütteseaduses ETO-ks kvalifitseerumise tingimusi ja täpsustatakse soojuse piirhinna kujundamise põhimõtteid. Eelnõu mitteametlikul kooskõlastusringil kui ka VOS-is oli varasemalt sees ka kaugkütteseaduse § 7 lõike 31 muudatus järgmises sõnastuses: „(31 ) Soojusettevõtja, kelle tootmise prognoositav maht aastas on vähemalt 10 000 MWh võrgupiirkonna kohta, on kohustatud soojuse tootmiseks tagama niisuguse koguse  reservkütuse kasutamise võimaluse, mis kindlustab soojusvarustuse seitsme ööpäeva jooksul.“; Muudatuse eesmärk on pikendada suuremate soojusettevõtjate toimepidevust soojuse tootmiseks vajaliku kütuse kättesaadavuse häirete korral 3-lt päevalt 7-le päevale. Sättega ei kirjutata ette, kas reservkütusena tuleb varuda põhikütuse või alternatiivset kütuse liiki. Samuti ei kirjutata ette, kas varu peab olema tagatud füüsilisena või lepingu alusel. Oluline on, et ettevõte mõtleks läbi, kuidas on tagatud teenuse toimepidevus ka olukorraks, kus kütuse kättesaadavuses on häireid. Eelnõuga kaasas olnud lisas 4 toodud märkuste tabelist ei selgu, miks antud säte on planeeritud välja jätta. Kuna tegemist on olulise sättega kaugkütte varustamise toimepidevuse tõstmiseks, siis palume vastav muudatus lisada ka käesolevasse eelnõusse. 5) Eelnõu § 6 punktiga 1 täiendatakse lennundusseadust (edaspidi LennS) §-ga 78 ja määratakse püsiv riigikaitseülesanne lennujulgestusteenuse osutajale tagada ETO-st lennuvälja käitlejale julgestusmeetmete kohaldamine vastavalt sõlmitud lepingule. Lisaks jäetakse valdkonna eest vastutavale ministrile võimalus määrusega kehtestada riigikaitseülesande täitmiseks erisused, kui see on vajalik hädaolukorra, erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende olukordade lahendamise toetamiseks. Esmalt juhime tähelepanu, et LennS-is ei kasutata mõistet „lennujulgestusteenus“ vaid „lennundusjulgestus“. Lisaks rakendavad teatuid lennundusjulgestusmeetmeid lennuväljal ka riigiasutused (nt Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Transpordiamet jne), kellele määratakse püsiv riigikaitseülesanne vajadusel riigikaitse tegevuskavas, mitte seadusega. Seega on oluline selgelt eristada, et LennS-i alusel määratakse püsiv riigikaitseülesanne vaid juriidilistele isikutele. Samuti tuleb eelnõus õigusselguse huvides täpsustada, et lennundusjulgestust tagava ettevõtja riigikaitseülesande täitmise erisusi kehtestab valdkonna eest vastutava ministrina kliimaminister, mitte kaitseminister, kuna kehtiva LennS § 72 lõigete 5 ja 6 alusel kehtestab Kaitseväe juhataja Eesti õhuruumi kasutamise korra Eesti õhuruumi puutumatuse tagamisel, valvamisel ja kaitsmisel ning selleks valmistumisel, sh võib Kaitsevägi anda kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ning sõjaseisukorra ajal korraldusi lennuliiklusteenust osutava sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajale. Võttes arvesse eelnevat ja asjaolu, et kehtiv riigikaitseseadus ei võimalda määrata püsivat riigikaitseülesannet hädaolukorra või erakorralise seisukorra ajaks, vaid ainult kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra puhuks (sama tähelepanek eelnõu § 6 punkti 2 kohta), siis teeme ettepaneku LennS-i täiendada §-ga 78 järgmises sõnastuses: „§ 78 . Lennundusjulgestust tagava ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne (1) Lennundusjulgestust tagava ettevõtte, kes kohaldab käesoleva seaduse § 46 3 lõikes 3 toodud lennundusjulgestusmeetmeid Tallinna lennuväljal, püsiv riigikaitseülesanne riigikaitseseaduse § 432 tähenduses on tagada teenuse osutamine vastavalt käesoleva seaduse 71 peatükis sätestatule ja lennuvälja käitlejaga sõlmitud lepingule. (2) Kliimaminister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigikaitseülesande täitmiseks erisused, kui see on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende olukordade lahendamise toetamiseks.“ 6) Eelnõu § 6 punktis 3 lisatakse LennS-i § 589 , millega sätestatakse lennundusvaldkonna ETO-deks kvalifitseerumise kriteeriumid. Üheks ETO-ks on eelnõu kohaselt ka lennuvälja käitaja. Eesmärk ei ole ETO-ks muuta siiski kõikide lennuväljade (nt Ruhnu, Kihnu või Viljandi) käitajaid, vaid ainult Tallinna lennuvälja, et tagada rahvusvaheline reisijate ja  kaubavedu ning vajadusel liitlasvägede vastuvõtt. Teeme ettepaneku eelnõus kavandatav LennS § 589 lõige 2 sõnastada järgmiselt: „(2) Lennuvälja käitaja, kes käitab Tallinna lennuvälja, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 11 punktis 5 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja.“; 7) Eelnõu § 7 punktidega 3 täiendatakse maagaasiseaduse § 22 lõikega 17, millega määratakse maagaasivaldkonna ETO-le võrgu või selle osa arendamise või opereerimise teenust osutavale isikule püsiv riigikaitseülesanne. Eelnõu § 7 punkti 4 kohaselt teeb nimetatud püsiva riigikaitseülesande täitmise üle järelevalvet Kliimaministeerium. Tegemist on oma olemuselt sarnase muudatusega, mis on kavandatud eelnõu § 3 punktides 1 ja 3 elektrivaldkonnas. Arvestades, et ka maagaasivaldkonnas eelistame elutähtsa teenuse tuumfunktsioonide delegeerimise osas lahendust leida läbi majandus- ja taristuministri 28.06.2018. a määruse nr 36 „Elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded maagaasiga varustamisel“ muutmise, siis teeme ettepaneku maagaasivaldkonnas püsiva riigikaitseülesande määramine ja selle üle järelevalve teostamise sätted eelnõust välja jätta. 8) Eelnõu § 9 punktiga 1 täiendatakse raudteeseadust §-ga 91 , millega määratakse raudteevaldkonna ETO-de kvalifitseerumise tingimused. Juhime tähelepanu, et raudteeseaduse muudatuse osas ei lähe eelnõu ja seletuskiri omavahel kokku. Raudteevaldkonnas lisandub eelnõu kohaselt uue elutähtsa teenusena ainult avaliku raudtee toimimine. Seletuskirjas lk 49 on mainitud ETO-na ka riigi osalusega raudteeveoettevõtjast, kellel on kaubaveo tegevusluba. Palume seletuskirja selles osas läbivalt korrigeerida. Lisaks on samas punktis määratud püsiv riigikaitseülesanne isikule, kes osutab avaliku raudtee ETO-le taristu arendamise või opereerimise teenust. Seletuskirjast ei selgu, mida siinkohal täpsemalt mõeldakse (kaubavedude/reisijatevedude opereerimist või juhtimissüsteemi opereerimist). Palume nii eelnõus kui ka seletuskirjas seda täpsustada. 9) Eelnõu § 11 punktiga 2 täiendatakse sadamaseaduse § 42 lõigetega 6 ja 7, millega määratakse Transpordiametile ülesanne teha järelevalvet elutähtsat teenust tagavas sadamas tegutseva sadamaoperaatori, kes lastib ja lossib konteiner- ja veeremkaupu, riigikaitseülesande täitmise üle. Kehtiv sadamaseaduse § 42 lõige 3 sätestab, et Transpordiamet teeb riiklikku järelevalvet kõikide nende nõuete täitmise üle, mille puhul ei ole sätestatud teist järelevalveasutust ning võib selle rakendamiseks kasutada sadamaseaduses sätestatud erimeetmeid ja sunnivahendeid. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas eelnõusse lisatava järelevalve puhul on tegemist muu järelevalve kui riikliku järelevalvega. Kui tegemist on jätkuvalt riikliku järelevalvega, siis eelnõu § 11 punkti 2 lisamine ei ole asjakohane. 10) Seletuskirja punktis 6 toodud mõjude analüüsist ega ka seaduse rakendamisega seotud kuludest ei selgu, millised on mõjud kui ka kaasnevad kulud nendele ametitele (nt Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalveamet), kes peavad hakkama tegema järelevalvet transpordivaldkonnas määratud riigikaitseülesannete täitmise ja nende valmistumise osas. Palume seletuskirja selles osas täiendada. 11) Seletuskirja punktis 8 on toodud rakendusaktide loetelu, mida tuleb eelnõu rakendamiseks muuta või kehtestada. Juhime tähelepanu, et elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded lennuväljade, aeronavigatsiooniteenuse, avaliku raudtee ja sadamate toimimisel tagamisel kehtestab kliimaminister, mitte majandus- ja infotehnoloogiaminister. Lisaks on elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded riigiteede sõidetavuse tagamise osas juba kehtestatud majandus- ja taristuministri  määrusega, mitte ei ole tegemist täiesti uue rakendusaktiga. Palume seletuskirja läbivalt selles osas korrigeerida. 12) Eelnõu rakendusakti kavand nr 1 - Vabariigi Valitsuse määruse „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest“ eelnõu § 7 punktis 4 on toodud asutused, kes vastutavad ehitiste ja seadmetega seotud või nendest tulenevate õnnetuste, sh põlengute, varingute, plahvatuste ja muude asjasse puutuvate sündmustega seotud ohtude hindamise eest. Eelnõu kohaselt on nendeks asutusteks Siseministeerium ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Arvestades, et Kliimaministeerium vastutab ehituse ja elukeskkonna valdkonna eest, siis palume ehitistega seotud ohtude ja õnnetuste hindamise eest vastutava asutusena juurde lisada ka Kliimaministeerium. 13) Eelnõu rakendusakti kavand nr 1 - Vabariigi Valitsuse määruse „Üleriigilise riskianalüüsi koostamiseks vajalike andmete loetelu, analüüsi nõuded ja kord ning loetelu andmeid esitavatest asutustest“ eelnõu §-s 8 on toodud loetelu sektoritest ja allsektoritest, milles hinnatakse riske elutähtsate teenuste, ETO-de ja ristsõltuvuste väljaselgitamiseks, ning määratakse riski hindamise eest vastutavad asutused. Sama paragrahvi punktides 1, 2, 5 ja 6 on toodud ka kohalike omavalitsuste korraldavad elutähtsad teenused, s.o kaugküte, maanteetransport, joogiveesektor, reoveesektor, ja on määratud nende sektorite riskide hindamise eest vastutavaks asutuseks Kliimaministeerium. Arvestades, et Kliimaministeerium ei korralda kohalike omavalitsuste elutähtsaid teenuseid ega kinnita nimetatud sektorite ETO-de toimepidevuse riskianalüüse ja plaane, siis puudub meil alusandmestik hindamaks nendes sektorites võimalikke riske, nende tõenäosusi ja kaasnevat mõju. Seega palume leida koostöös kohalike omavalitsustega õiguslikult toimiv lahendus, kuidas nende korraldatavate elutähtsate teenuste sektorites oleksid riskid hinnatud ja kes selle hindamise eest vastutab, ning eelnõud vastavalt korrigeerida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisaadressaat: Konkurentsiamet Kristel Siiman, 625 6489 [email protected]