Helena Mutso
Advokaadibüroo LEVIN OÜ Teie 11.06.2026
[email protected]
Meie 18.06.2026 nr 9-2/4577-2
Vastus pöördumisele
Lugupeetud Helena Mutso
Justiits- ja Digiministeeriumis on 11. juunil 2026 registreeritud Parvel Pruunsilla esindaja advokaat
Helena Mutso taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks juhtivprokurör Kretel Tamme suhtes.
Pöörduja on seisukohal, et Kretel Tamm on avalikult meedias kinnitades, et isikute terviseandmeid
hangitakse kriminaalmenetluses eranditult üksnes isikute nõusolekul, kuid pöörduja hinnangul teades
seejuures, et tegelik praktika seda ei kinnita, avalikkust teadlikult eksitanud ja sõnaselgelt valetanud.
Pöörduja hinnangul on sellest tulenevalt vajalik distsiplinaarmenetluse algatamine. Taotluse kohaselt
tingib distsiplinaarmenetluse alustamise 27. mail 2026 ilmunud Postimehe artikkel „Inimeste
terviseandmed saab salaja kätte labase „salasõnaga“. Selles artiklis selgitas juhtivprokurör Kretel Tamm
mh järgmist:
„Menetleja saab kriminaalmenetluses taotleda inimese terviseandmeid vaid juhul, kui inimene on selleks
andnud nõusoleku. Ilma inimese nõusolekuta tema terviseandmeid kriminaalmenetluses kasutada ei
ole võimalik. Sel põhjusel on politseil jäänud tõendamata mitmed kuriteod, kus inimest on näiteks
rünnatud, kuid kannatanu ei ole nõus, et tema terviseandmeid kriminaalmenetluses kasutatakse.
Nõusoleku puudumise korral ei pääse politsei ligi ka ilmselgete füüsiliste vigastustega seotud
andmetele. Kui inimene on nõusoleku andnud, ehk on teadlik sellest, et tema terviseandmeid
kriminaalmenetluses kasutatakse, teeb menetleja TEHIKule vastava taotluse. Nii TEHIKult saadud
päringu vastus kui ka kannatanu nõusolek terviseandmete kasutamiseks säilivad kriminaalasja toimikus
ning on seeläbi kontrollitavad. Eraldi terviseandmete kohta tehtud päringute kontrolli prokuratuur ei tee,
sest prokuratuur puutub terviseandmete kasutamisega kokku üksnes kriminaalmenetluses, kus neid
taotletakse ainult inimese enda nõusoleku korral.“
Läbi vaadanud taotluse, samuti nii viidatud 27. mai 2026 Postimehe artikli kui ka 16. juuni 2026
samas ajalehes avaldatu, on Justiits- ja Digiministeerium seisukohal, et puudub alus Kretel
Tamme suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks.
Justiits- ja Digiministeeriumile on kättesaadav taotluse aluseks oleva Postimehe artikli elektrooniline
versioon 27. maist 20261, samuti täiendavalt Postimehe artikkel 16. juunist 20262.
Prokuröride eetikakoodeksi3 § 2 lõike 1 punkt 8 näeb ette, et prokurör lähtub oma käitumises alati
reeglist, mille kohaselt ta ei esita teadvalt ebaõiget või eksitavat teavet.
Prokuratuuriseaduse (ProkS) § 32 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad
distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetluse algatamiseks võib esitada taotluse huvitatud isik.
1 Inimeste terviseandmed saab salaja kätte labase «salasõnaga» Minister: sellist olukorda ei tohiks
Eesti Vabariigis olla!
2 Advokaadibüroo nõuab Liisa Pakostalt prokuröri karistamist valetamise eest
3 https://www.prokuratuur.ee/tootamine-prokuratuuris/prokuratuur-tooandjana/eetikakoodeks/i-peatukk
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Taotlus distsiplinaarmenetluse algatamiseks tuleb esitada kuue kuu jooksul, arvates päevast, mil
taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks olevatest asjaoludest.
Osutatud õigusnorm loob õigusliku aluse distsiplinaarmenetluse alustamiseks, kui: 1) ilmnevad
distsiplinaarsüüteo tunnused, 2) taotluse on esitanud huvitatud isik ja 3) taotlus on esitatud kuue kuu
jooksul, arvates päevast, mil taotluse esitaja sai teada või oleks pidanud teada saama taotluse aluseks
olevatest asjaoludest.
Postimehe 16. juuni 2026 artiklis4 juhtivprokurör kinnitab selgelt:
Kommentaari andmisel Postimehele lähtusin Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhina enda parimast
teadmisest, et kriminaalmenetluses terviseandmeid inimese nõusolekuta ei kasutata, sest kohus nõuab
terviseandmete tõendina kasutamiseks inimese nõusolekut.
Hiljem selgunu, et mõnel juhul on tervise infosüsteemist inimese nõusolekuta küsitud andmeid ka
olukordades, kus see nõusolek pidanuks olema, oli mulle ebameeldiv üllatus.
Kuigi seadus võimaldab kasutada terviseandmeid ilma inimese nõusolekuta, kui see on vajalik süüteo
asjaolude väljaselgitamiseks, ei ole see tavapärane ja pigem on tegemist üksikjuhtumitega.
Prokuratuur juhib küll eeluurimist, kuid meil ei ole ülevaadet, kuidas täpselt iga politseiametnik tehniliselt
terviseandmete päringuid erinevates riigi piirkondades teeb.
Alates Riigikohtu 2022. aasta lahendist ei ole tervishoiuteenuse osutajale teatavaks saanud
terviseandmete kasutamine kuriteo tõendamisel ilma inimese nõusolekuta üldjuhul võimalik.
Selgitustes on üheselt ja usutavalt arusaadav prokuröri tahe. Samuti on selgituses selgelt väljendatud
prokuröri kinnitus, et ta ei olnud teadlik võimalikest kuritarvitustest mõnes teises riigiasutuses – see tuli
talle ebameeldiva üllatusena.
Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei kinnita artiklis väljendatud asjaolud antud juhul kuidagi seda,
et prokurör on ajakirjanikule vastates tegutsenud pahatahtlikult, ajendatuna soovist avalikkust teadlikult
eksitada. Prokurör ei eita fakti, et tema poolt ajakirjandusele esitatud väited osutusid ekslikuks ning et
talle sai alles hiljem teatavaks, et inimese nõusolekuta on küsitud politseiametniku poolt andmeid ka
olukordades, kus see nõusolek oleks pidanud tema veendumuse kohaselt olemas olema. Ta on
selgitanud, et lähtus Postimehele kommentaari andmisel Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhina enda
parimast teadmisest, et kriminaalmenetluses terviseandmeid inimese nõusolekuta ei kasutata, kuna
kohus nõuab terviseandmete tõendina kasutamiseks inimese nõusolekut. Oma varasemas selgituses
ei olnud ta kõigist võimalikest üksikjuhtumitest teadlik ega nendega arvestanud, kuid kinnitab, et tema
eesmärk ei olnud kedagi eksitada.
Ministeeriumi hinnangul ei ole põhjust juhtivprokuröri sõnades kahelda ning kõiki asjaolusid hinnates on
tema väited veenvad. Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, kuid ei teosta igapäevaselt kõiki
menetlustoiminguid ega tehnilisi päringuid. Seetõttu ei ole ega saagi olla juhtivprokuröril detailset
ülevaadet kõikidest tehtud päringutest. Olemasolevad andmed viitavad sellele, et juhtivprokurör lähtus
oma vastuses arusaamast, kuidas kehtivat õigust ning kohtupraktikat tõlgendada ning järgida, ega olnud
teadlik sellest, et praktika ei ole kõikjal ühesugune. On kahetsusväärne, et avalikkusele antud üldistav
selgitus ei kajastanud täies ulatuses objektiivselt tegelikkust ja mõjus seetõttu eksitusena, kuid see
iseenesest ei tähenda, et prokurör oleks valetanud ja teadlikult avalikkust eksitanud, vaid see tähendab
seda, et prokurör ei olnud terviseandmete küsimise väärkasutuse juhtudest teadlik.
Arvestada tuleb sellega, et prokuröri avaldus ei ole konkreetset kriminaalmenetlust kahjulikult
mõjutanud, kahjustanud otseselt kellegi õigusi ega olnud kantud eesmärgist kriminaalmenetluse
tulemust õigusvastaselt mõjutada või mõnest muust madalast motiivist. Prokurör on oma eksimust
avalikult tunnistanud, mis on kooskõlas hea halduse ja ametialase vastutuse põhimõtetega.
Vajab rõhutamist, et distsiplinaarmenetluse eesmärk ei ole reageerida mistahes eksimustele, vaid
eelkõige juhtumitele, kus esineb süüline rikkumine ning muude meetmete kohaldamine ei ole piisav.
4 Advokaadibüroo nõuab Liisa Pakostalt prokuröri karistamist valetamise eest
2
Antud juhul seisneb probleem eeskätt õiguse erinevas kohaldamises praktikas erinevate riigiasutuste
poolt. Seetõttu ei ole ministeeriumi hinnangul distsiplinaarmenetlus sobiv ega proportsionaalne meede
ning distsiplinaarmenetluse algatamise õiguslikud eeldused ei ole täidetud.
Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et 27. mai 2026 Postimehes K. Tamme poolt esitatud
vastustega ei ole prokurör rikkunud prokuröride eetikakoodeksi § 2 lõike 1 punkti 8.
Kokkuvõtvalt leiab Justiits- ja Digiministeerium, et kõnealuste ajaleheartiklite pinnalt ei ole alust
arvata, et juhtivprokurör K. Tamm on ajakirjaniku küsimustele vastates tegutsenud
pahatahtlikult, ajendatuna soovist avalikkust teadlikult eksitada. Seetõttu ei ole käesoleval juhul
alust juhtivprokuröri suhtes distsiplinaarmenetluse alustamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
3