Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231700149

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 29.09.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Natalja Vester Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25231700149 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 p 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx) Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles xxx kahtlustatakse KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema viibides 04.06.2025. a kella 16.00 paiku avalikus kohas, s.o xxx, kus viibisid kõrvalised isikud, rikkus avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis tulenevad Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 p 1-2-st (avalikus kohas on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käitudes muu viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada) ja Korrakaitseseaduse § 54-st (avalik koht on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk), tungis alaealisele kannatanule xxx kallale, haaras kannatanut juustest kinni ja hakkas tirima, paiskas põrandale, mille tagajärjel lõi kannatanu oma pea vastu tualetti ära. Oma tegevusega tekitas xxx kannatanule xxx füüsilist valu ja tervisekahjustuse: punetus kukla tagal. Isiku teo kvalifitseerimiseks KarS § 263 järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas. Vaidlust ei ole antud juhul selles, et kahtlustuses nimetatud koht xxx on avalik koht KorS § 54 järgi, kuivõrd see on koht, mis on mõeldud kasutamiseks määratlemata isikute ringile. KarS § 263 eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. (Riigikohtu lahend nr nr 1-18-7276; 1-16-10326 p. 31). Käesolevas kriminaalasjas sellist isikut ei ole tehtud kindlaks. Seega ei ole täidetud KarS § 263 süüteo objektiivse koosseisu tunnused ning kuritegu tuleb ümber kvalifitseerida: xxx pani toime inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekiva kehalise väätkohtlemise ehk KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kahtlustatavana ülekuulatud xxx tunnistas end kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses tehtut, kuid selgitas, et kannatanu provotseeris teda. xxx oli koos oma tütre xxx ja elukaaslase xxx xxx, kui nendest läks mööda võõras tüdruk, kes rääkis telefoniga ja ropendas kõvasti. xxx tegi talle märkuse ja palus, et tüdruk ei ropendaks, kuna pargis mängisid lapsed ja nad kuulevad tema roppusi. Tüdruk ütles, et xxx ei tohi talle teha märkusi ning läks sealt minema. Seejärel tuli ta tagasi koos teiste lastega, kes hakkasid ropendama ja xxx-nimeline neiu sõimas xxx litsiks. xxx läks närvi ning palus sõimamist lõpetada, kuid tüdruk sõimas edasi. Xxx ütles, et kui ta ei lõpeta, siis xxx võtab tal juustest kinni ja raputab teda, kuid tüdruk ei reageerinud sellele. Tüdruk sõimas veelkord xxx litsiks ning jooksis vetsu. xxx läks talle järele ning kui xxx vetsu ukse avas, siis ta võttis xxx juustest kinni ja tiris neid. Lahti lastes tüdruk kukkus maha ning hakkas vabandama. Mõni aeg hiljem tulid poisid xxx juurde, kes ütlesid, et xxx kukkus vastu vetsupotti. xxx sai aru, et ei tohtinud nii käituda, kuid tüdruk ise provotseeris ja sõimas ebatsensuursete sõnadega. Kannatanuna ülekuulatud xxx selgitas, et ta oli koos oma sõpradega xxx ning ta ütles ebatsensuurse sõna, mille peale ta kuulis enda suunas solvangut. Solvajaks oli naisterahvas, kes sõimas xxx ja xxx solvas naist vastu, mille peale naisterahvas tõusis püsti ja hakkas xxx järele tulema. xxx läks vetsu, kuhu tuli ka naisterahvas ja xxx sõbrad ning kui xxx ukse avas, siis hakkas naisterahvas xxx tirima juustest ja erinevatesse suundadesse, misjärel paiskas xxx põrandale. xxx kukkus vastu tualetti, mille tagajärjel tundis xxx valu ja hirmu. Tunnistajana üle kuulatud xxx, xxx, xxx selgituste kohaselt olid noored xxx ning kinnitasid, et xxx ütles naisele lita, mille peale naine omakorda sõimas xxx litsiks ja sõnelus jätkus kuni naine tõusis püsti ning xxx jooksis eest ära vetsu. Naine läks järele ja kui xxx tegi vetsu ukse lahti, siis naisterahvas haaras xxx juustest kinni, hakkas juustest tirima, mille järel xxx kukkus ja lõi oma pea vastu vetsupotti. xxx vabandas mitu korda, misjärel naine läks minema. Olles tutvunud kriminaalmenetluse materjalidega leian, et antud menetluse saab lõpetada lähtuvalt KrMS § 202 sätetest. Kuigi isik on eelnevalt kriminaalkorras karistatud ja uus kuritegu on toime pandud katseajal, siis on tegemist eriliigilise kuriteoga (eelnevalt karistatud 04.12.2023 Harju Maakohtu otsusega KarS § 184 lg 1 järgi). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kannatanu alustas provotseerimist, sõimates kahtlustatavat ebatsensuursete sõnadega, ning kuigi kahtlustatav tiris kannatanut juustest, siis kannatanule ei jäänud raskeid vigastusi. Sellest tulenevalt on otstarbekam isikut suunata vägivallast loobuma. Kriminaalmenetlus lõpetatakse KarS § 121 lg 1 kvalifitseeritava teo suhtes, kuivõrd tegemist on teise astme kuriteoga, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub selles osas avalik menetlushuvi, süü ei ole suur, varalist kahju ei ole tekkinud. Kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuratuuri hinnangul ei saa sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused ja tegu on väärt ühiskondlikku hukkamõistu, lihtsalt selle hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend. Juhindudes KrMS § 202 lg 2, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231700149 menetlus. 2. xxx (xxx; e-posti aadress xxx) on kohustatud: a. Tegema 10 tundi üldkasulikku tööd; b. Osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on vägivallasüütegude edasine ärahoidmine. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 29.03.2026. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: puuduvad. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde.  5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale xxx, kannatanule xxx ja tema seaduslikule esindajale xxx. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Toimingus osaleb tõlk, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Natalja Vester ringkonnaprokurör Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning need on mulle arusaadavad. Olen kätte saanud määruse koopia: ______________________ xxx