dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Prokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278050739

Prokuratuur · 21. oktoober 2025
Viit
RP-6-15/25/11090
Registreeritud
21. oktoober 2025
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
RP-6 Prokuratuuri põhitegevus
Sari
RP-6-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
RP-6-15/2025
Vastutaja
Helen Puks (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur Teine osakond)

Failid

  • 📎kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278050739.pdf171 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 20.10.2025, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 25278050739 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxx xxxxxxxxxx kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema: - 01.01.2025 pärastlõunasel ajal lõi enda elukaaslast xxxxx xxxxx-t vähemalt üks kord parema labakäega vasakule poole näopiirkonda. Seejärel kõndis kannatanu xxxxx xxxxxxxxx-a eest ära, kuid xxxxx xxxxxxxxx jätkas kannatanu tõukamist ja 1,5 liitrise Saarema veepudeliga togimist, mille ta lõpuks ka vastu kanntanu selga viskas. Oma tegevusega põhjustas xxxxx xxxxxxxxx kannatanule füüsilist valu. - 17.03.2025 ajavahemikul 21.00-21.15 xxxxx linnas xxxxxxx tn xx lastetoas hakkas xxxxx xxxxx peale karjuma ja nügis teda enda küüntega kehapiirkonda. Seejärel läks kaannatanu elutuppa ja xxxxx xxxxxxxxx järgnes ning nügis küüntega kannatanut edasi kehapiirkonda. Oma tegevusega põhjustas xxxxx xxxxxxxxx kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: paremal rinnal kaks kriimustusjälge (umbes 2 cm ja 3 cm) ja vasaku küünarliigese sirutuspinnal kriimustus umbes 8 cm. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et xxxxx xxxxxxxxx ja xxxxx xxxxx oldi abielus, kuid lahutasid 2024 aasta novembris. Majanduslikel põhjustel elatakse edasi ning neil on ka 5 ühist last. Koos elatakse xxxxx linnas xxxxxxx tn xx eramajas. 01.01.2025 tuli xxxxx xxxxx lastega xxxxxxxxx aastavahetust tähistamast. Pärastlõunal koju jõudes tekkis tal xxxxx-ga vaidlus sõiduki üle, mille liisingulepingu oli xxxxx xxxxx peale abielu lõpetanud ning mille kasutaja oli varasemalt ka xxxxx xxxxxxxxx. Xxxxx xxxxx oli antud sõiduki liisingu makseid teinud ning andis nüüd xxxxx-le teada, et sõiduk on xxxxxx nimel ning xxxxx-l kasutusõigus edaspidi puudub. xxxxx hakkas karjuma ja teatas, et teeb sõidukiga mida ta tahab. xxxxx xxxxx proovis rahulikult selgitada, kuidas asjad on, kuid xxxxx hakkas köögis xxxxx-it tõukama ja sülitas mitmeid kordi xxxxx xxxxx-le näkku. xxxxx lõi xxxxxx-t ühel või kahel korral parema lahtise käega vasakule näopiirkonda, mis põhjustas xxxxxx-le füüsilist valu. xxxxx proovis mitmeid kordi veel xxxxxx-t lüüa, kuid ei saanud xxxxxx-le pihta. Ühel hetkel nende ühine laps xxxxxxxxx teatas, et helistab politseisse. xxxxx jalutas mööda tuba xxxxx eest ära, kuid xxxxx tõukas ning togis xxxxxx- t selga 1,5 liitrise Saaremaa veepudeliga ja lõpuks ka viskas selle pudeliga xxxxxx-t. Pudel tabas xxxxxx-t seljapiirkonda, tekitades füüsilist valu. Kogu olukorda nägid pealt alaealised lapsed xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx, kes üritasid oma ema xxxxx xxxxxxxxxx korrale kutsuda kuid see ei õnnestunud neil. Seejärel saabusid politseiametnikud. 17.03.2025 ajavahemikus kell 21.00-21.15 oli xxxxx xxxxx kodus koos xxxxx ja lastega, ainukesena ei olnud kodus xxxxxxxxxx. Xxxxx xxxxx tegeles laste magama panekuga, kui xxxxx vihastus, sest xxxxxei olnud nõus tema jaoks Telia digiboksi korda tegema. Laste xxxxxx xxxxxxx ja xxxxxx toas hakkas xxxxx xxxxx-i peale karjuma ja nügis ning rebis särki selja tagant xxxxxx-l. Seejärel läksid xxxxx ja xxxxx elutuppa ning xxxxx nügis xxxxx-it pidevalt edasi, milletõttu tundis xxxxx füüsilist valu, kuna xxxxx nügis teda küüntega. Hiljem xxxxx nägi oma parema rinnapeal ja vasakul kõhupoolel kriimustusi. xxxxx pani Telia digiboksi tööle ja olukord muutus vaikseks. 18.03.2025 käis xxxxx koos lapsega perearstil ning näitas perearstile oma vigastusi ning need fikseeriti digiloos. Kriminaalmenetluse käigus on xxxxx xxxxxxxxx kuulatud 22.05.2025 kahtlustatavana üle KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kriminaalasja materjalid saabusid 27.08.2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud alustel ja korras. Vestluses kannatanu xxxxx xxxxx-ga nähtus, et ta soovib, et rohkem füüsilist vägivalda ei esineks ning, et ta saaks xxxxx xxxxxxxxx-ga rahumeelselt suheldud laste teemadel. Xxxxx xxxxx-le tutvustatud võimalust asi lahendada kohtuväliselt ning räägitud ka võimalikest kohustustest, mida xxxxx xxxxxxxxxx-le määrata. Xxxxx xxxxx ei olnud kohtuvälise asja lahendamise vastu, kui xxxxx xxxxxxxxx mõistab, et on valesti käitunud ja edaspidi enam füüsilist vägivalda ei kasuta. Kannatanu xxxxx xxxxx avaldas, et tema ja xxxxx xxxxxxxxx-a vahel on käimas tsiviilvaidlus seoses kinnisvara jaotamisega. Kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxx avaldas 20.10.2025 prokurörile, et olukord kodus on tõesti keeruline ja tema suhtes esineb majanduslikku vägivalda, mis võib põhjustada ühel hetkel emotsioonide kuhjumise ja sealt omakorda tekivad valed valikud probleemide lahendamisel. Kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxx andis 20.10.2025 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustus osalema vägivallast loobumise toetamiseks Artur Usk nõustamisel ning pöörduma psühholoogilisele nõustamisele. Samuti on ta teadlik, et Tervisekassa võib talle esitada rahalise nõude seoses xxxxx xxxxx pöördumisega perearstile, mis tuleb tal tasuda. KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Kriminaalasjas kahtlustatakse xxxxx xxxxxxxxxx KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged ja võttes arvesse xxxxx xxxxxxxxxx isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. Xxxxx xxxxxxxxx kahetseb, et lahendas olukorda selliselt. Tegemist polnud ettekavatsetud kuriteoga, vaid nendeni viis asjaolude kokkulangemine ning kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Lisaks mõistab xxxxx xxxxxxxxx, et ta käitus valesti. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine alaealiste laste juuresolekul. Karistusregistri andmetel ei ole xxxx xxxxxxxxxx kriminaalkorras karistatud, samuti puuduvad tal väärteokaristused ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et xxxxx xxxxxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma xxxxx xxxxxxxxx-a kriminaalvastutusele võtmata. Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise vajaduse puudumine lähtub eelkõige kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja kahetsusest. Käesoleval juhul on karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada xxxxx xxxxxxxxxx-le kohustuste määramisega. Kahtlustatav xxxxx xxxxxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 7 sätestatud kohustuse osaleda vägivallast loobumise toetamiseks Artur Usk nõustamisel ja kohustuse osaleda psühholoogilise nõustamise teenusel. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Juhindudes KrMS § 202lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278050739 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxxxxxxx osalema 1 aasta jooksul, s.o ajavahemikus 20.10.2025 – 20.10.2026 psühholoogilise nõustamise teenusel nõustaja poolt soovitatud arvu kordadel. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. Teenuse saamiseks kohustub xxxxx xxxxxxxxx pöörduma 10 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 31.10.2025 Tartu linna laste heaolu spetsialisti Eret Kallase (tel. 5308 0215; e-post: [email protected]) poole, et saada suunamine psühholoogilise nõustamise teenusele. Xxxxx xxxxxxxxx kohustub edastama tõendi Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil [email protected]) nõustamise lõppemisest. Tõend tuleb esitada hiljemalt 21.10.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. 2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxxxxxxx pöörduma 10 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 31.10.2025, Sotsiaalkindlustusameti poole (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Artur Usk, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 58517028 ([email protected]). Xxxxx xxxxxxxxx kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 03.11.2025 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 20.12.2025 esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxxxx xxxxxxxxx kohustub osalema nõustamisel ajavahemikul 20.10.2025 – 20.10.2026 nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad 6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei võetud 7. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: xxxxx xxxxx, xxxxxxxxxx xxxxx ja xxxxxxxxx xxxxx. Xxxxx xxxxxxxxxx-le ning tema kaitsjale Artur Maljukovile on lõpetamise määrus 20.10.2025 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris üle antud. Teadmiseks Tervisekassale ja Sotsiaalkindlustusametile. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 esitada menetluse lõpetanud prokuratuurile taotluse kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama prokuratuuri või uurimisasutuse määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6 (vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga) või § 6 lõikes 1 (teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel. Taotluses tuleb välja tuua kõik SKHS § 12 punktides 1-10 märgitud asjaolud (Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/SKHS). Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Helen Puks Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen kohustustega nõus. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Xxxxx xxxxxxxxx Juures viibis kaitsja Artur Maljukov
Allikas: Prokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel