Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 29.10.2025, Narva
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin
Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond
Kriminaalasja number: 23233051019
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 9
Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)
Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X., tegutsedes võõra
vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis:
- 26.09.2023 kella 13.18 paiku Narvas Tallinna mnt 52 asuva ja AS-ile OG Elektra kuuluva
kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaalis viibides müügiriiulitelt kaupu kogumaksumusega 9.14
eurot ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata;
- 27.09.2023 kella 12.16 Narvas Tallinna mnt 52 asuva ja AS-ile OG Elektra kuuluva kaupluse
Grossi Toidukaubad müügisaalis viibides müügiriiulitelt kaupu kogumaksumusega 6.66 eurot
ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata;
- 28.09.2023 kella 12.01 paiku Narvas Tallinna mnt 52 asuva ja AS-ile OG Elektra kuuluva
kaupluse Grossi Toidukaubad müügisaalis viibides müügiriiulitelt kaupu kogumaksumusega
10.96 eurot ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata;
- 02.10.2023 kella 13.18 Narvas Tallinna mnt 52 asuva ja AS-ile OG Elektra kuuluva kaupluse
Grossi Toidukaubad müügisaalis viibides müügiriiulitelt kaupu kogumaksumusega 9.06 eurot
ning väljus kaubaga kaupluse müügisaalist, jättes kassas kauba eest maksmata.
Eelnevalt kirjeldatud tegudega põhjustas X.X. kannatanule AS-ile OG Elektra varalist kahju kokku
summas 35.82 eurot. Seega X.X. on alust kahtlustada selles, et ta pani toime võõra vallasasja
äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt,
s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme
kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-
huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,
kus isiku süü ei ole suur. Kuigi X.X. on alust kahtlustada kokku neljas poevarguse episoodis, siis
kuriteoga tekitatud kahju ei ole suur. Samuti tuleb võtta arvesse, et X.X. pani kõnealused süüteod
toime rohkem kui kaks aastat tagasi ning kahtlustatavaks on eakas isik (vanus 77.a).
1
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks
edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu
nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse
koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.
Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka
oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et
isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole
ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku
alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata
kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest
tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-
hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.
Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on
menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul
enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada
mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest
vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui
kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku
karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale
kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine
prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist
välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole
kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.
Antud kuriteo eest näeb KarS § 199 lg 2 p 9 ette karistusena kas rahalise karistuse või
(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud karistust
raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem karistatud ei väärteokorras ega ka
kriminaalkorras. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid
süüteoepisoode pannud toime süütegusid, mis viitaks uute kuritegude toimepanemise
võimalikkusele.
X.X. on mõistnud käimasoleva kriminaalmenetluse raames, et tema käitumine oli lubamatu,
mistõttu prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise kaudu
sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku
mõju ega tagajärgi. Sedastatav on ka X.X. soov käituda edaspidi õiguskuulekalt. Eeltoodud
põhjendustel puudub vajadus karistada X.X. toimepandud varguste eest. Kuna tegemist on kõrges
eas isikuga, siis prokuratuur on seisukohal, et käesoleval juhul piisab X.X. edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks üksnes kahju hüvitamise kohustusest.
Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23233051019 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei
ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
2
KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. hüvitama kannatanule OG Elektra AS-ile
(reg-kood 10054238) kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 35.82 eurot, mis
tuleb kanda hiljemalt 31.12.2025 kannatanu AS OG Elektra arveldusarvele AS
Swedbank. Hiljemalt 31.12.2025 tuleb esitada Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva
osakonnale (Koidula 3a, Narva) või e-post:
[email protected]
kohustuse täitmist kinnitav maksekorraldus.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.
5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid
ei hõivatud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 saata kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamatult kannatanule AS-i OG Elektra juhatuse liikmele Rita Uukkivile e-posti teel.
Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia antakse kahtlustatavale X.X.
prokuratuuris allkirja vastu kätte.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu seaduslik esindaja põhistatud
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada
kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Ragnar Plistkin
Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus
kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva
määruse punktis 2 nimetatud kohustust tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida
määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse
määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ja
kaitsjat antud toimingu juurde ei soovi.
X.X.
Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina
Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest
KarS § 318 ja § 321 järgi.
Irina Ogurova
3