Protokoll

Saatja: "Diasporaa" <[email protected]> Saaja: "Diasporaa" <[email protected]> Teema: 10.4 Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (ÜEKK) protokoll Kuupäev: 2026-06-04 12:08 Tere! Edastame 10. aprillil toimunud <https://www.riigiteataja.ee/akt/325052021006> ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni digiallkirjastatud koosoleku (ÜEKK) protokolli. Lisadena ministeeriumide ülevaatlikud ükslehed ja osalejate nimekiri. Allpool tekst ka e-mailis, juhuks, kui on probleeme dokumendi avamisega. Parimate tervitustega Islandi väljakult Tallinnast Marin Mõttus Välisministeeriumi üleilmse eestluse diplomaatiline eriesindaja, osakonna peadirektor <mailto:[email protected]> [email protected] <mailto:[email protected]> [email protected] <mailto:[email protected]> [email protected] Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek Tallinnas Rüütelkonnahoones 10.04.2026 Koosoleku protokoll Juhatas: Marin Mõttus (Välisministeerium) Protokollis: Kadri Linnas, Liina Viies (Välisministeerium) Osalesid: Vt LISA osalejate nimekiri 10.04 pidasid Rüütelkonna hoones ühise koosoleku Ülemaailmse eestluse koostöökomisjon (ÜEKK) ning Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN). Käesolev protokoll hõlmab suuremas osas ÜEKK koosolekut. ÜEKK päevakord 1. Välisminister Margus Tsahkna sõnavõtt; 2. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimehe Sirle Söödi sõnavõtt; 3. Üleilmse eestluse tegevuskava 2026-2029 tutvustus (Marin Mõttus, Kadri Linnas, Liina Viies); 4. Ministeeriumide sõnavõtud oma valdkonna väljakutsetest ja nende lahendustest uue tegevuskava raames; 5. Väliskogukondade esindajate sõnavõtud ja ettepanekud, arutelu; 6. Kokkuvõte ja lõppsõna. Protokoll 10. aprilli hommikupoolikul toimus Tallinnas Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (ÜEKK) koosolek (juhatas üleilmse eestluse eriesindaja M. Mõttus) ja õhtupoole Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu (juhatas ÜEKNi president Sirle Sööt). Mõlemad olid vastastikku osalejatele avatud. Tegu oli ühise suure diasporaateemalise kohtumisega. Kokku osales pisut üle saja inimese Eestist, Ameerikast, Austraaliast, Kanadast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Soomest, Rootsist, Norrast, Tšehhist, Lätist, Leedust, veebi teel Venemaalt ja Ukrainast. Lisaks kogukonna juhtidele osalesid ÜEKNi poolt 11 noordelegaati. Päeva avas minister Margus Tsahkna veebitervitusega (viibis visiidil Armeenias) ja nimetas üleilmset eestlust suureneva tähtsusega suunaks välispoliitikas. Sirle Sööt rõhutas, et üleilmsed eestlased ja eestlaste organisatsioonid välismaal on Eestile strateegilised partnerid. 2.04 kiitis valitsus heaks Ülemaailmse eestluse tegevuskava uue versiooni aastateks 2026-2029, mille tekst on valminud tihedas koostöös nii partnerministeeriumide kui ka eesti kogukondadega välismaal. Seetõttu tegevuskava enam detailset tutvustamist ei vajanud ning arutelus lähtuti pigem sellest, millised on viimaste aastate suuremad muutused nii maailmas/Eestis/diasporaas ning kuidas nendega kaasas käia. Arvestades nii Eesti demograafilist olukorda, julgeolekualaseid väljakutseid kui ka tööturu probleeme on tegevuskava põhifookus suunatud noortele. Eesmärk on tutvustada välismaal elavatele eesti noortele Eesti võimalusi ja Eestis tegutsemise eeliseid: väike ja sidus ühiskond, kus edu põhineb igaühe võimekusel, madalad bürokraatlikud barjäärid ning digiriik, mis teeb elu lihtsaks. Oluline on pakkuda tuge õppimisvõimaluste leidmisel, tööturule sisenemisel ja laste kohanemisel Eestis. Parim võimalus noorte identiteeti tugevdada, on korraldada erinevaid tegevusi Eestis kohapeal: teismeliste keeleõppelaagrid, lastelaagrid, noorte seiklusreisid, ajaloohuviliste mäluteemaline suvekool, praktikastipendium. Tänavu lisandus 2 uut projekti: õpilasmalev teismelistele ja noorsaadikute suvekool noortele. Korduvalt toodi esile, et välismaal elavad eestlased on riigi jaoks strateegiline ressurss nii mainekujunduses, ärisidemete loomisel kui eesti kultuuri tutvustamisel maailmas. Oluline on Eesti arvamusruumis teemat avardada ja vastavat arutelu edasi arendada ka pressis. Iga kogukond võiks analüüsida, kes nende hulgas on arvestatavad ajakirjanikud, PR inimesed või teised võtmeisikud, kellel on juurdepääs nt asukohamaa poliitilistele ringkondadele ja pressile. Teha koostööd saatkonnaga, mis on kasulik mõlemapoolselt. Uue tegevuskava mitteametlik juhtmõte on „Ole maailmakodanik, aga jää ka eestlaseks“. Just oskus olla avatud maailmale ja hakkama saada rahvusvahelises keskkonnas, samal ajal oma eesti juurtega seotuks jäädes ja nende üle uhkust tundes, kujundab tänaste noorte maailmatunnetust. Ministeeriumide esindajad võtsid järgemööda sõna andes ülevaate oma valdkondades, vt lisa „Ministeeriumide ülevaated“. Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ilmo Au ja piiskop Ove Sander rääkisid hingehoiust, mis välismaal elades vähem kättesaadav sh noorte jaoks ja mida luterlik kirik saab pakkuda. Piiskop Sanderi aktiivsel eestvedamisel on alustatud jumalateenistustega Fuengirolas soome koguduse ruumides ja tulemas on jumalateenistus Roomas. EELK valmistab ette veebivormis leerikursust, mis võiks aidata ka noori välismaal. Kätlin Kõverik HTMist kutsus üles lisaks õpetajatele tunnustama edaspidi ministri tänukirjaga ka tublimaid õpilasi. KuMi esindaja andis muuhulgas tagasivaatava ülevaate laulu- ja tantsupeost ning raamatu aasta tegvustest diasporaa vaatest; INSA esindaja tagasipöördumisest, laagritest ja Global Estoniani kommunikatsioonitegevustest. Arvamusi ja ettepanekuid väliskogukondade ning partnerorganisatsioonide esindajatelt * Võrgustikest ja koostööformaatidest toimib kõige paremini eesti keele õpetajate võrgustik, mida juhib Merike Barborak Eesti Keele Instituudist (palgaline koht). Võrgustik koondab 82 eesti keele õppegruppi/kooli/pühapäevakooli üle maailma. Välisministeerium on moodustanud regulaarselt veebis kohtuva kommunikatsiooni töögrupi. Korduvalt oli kuulda arvamust, et teisedki võrgustikud – näiteks noortevõrgustik, rahvatantsujuhtide, koorijuhtide koostöö, diasporaa väljaanded jt - vajaksid Eesti riigilt rahalist tuge/koordinaatorit. * Eesti Ülemaailmne Noortevõrgustik on Kaisa Kasekampi juhtimisel uue hoo sisse saanud. On loodud uusi eesti noorteorganisatsioone (nt Kanadas KENA), suhtlust on toetanud Whatsappi gruppide loomine riigiti. Noortelgi oleks tarvis rahalist tuge. (Äsja tegi VäM esimese sammu: GlobalEstonian instagrammi haldamise konkursi võitis ÜENV, saades välisministeeriumi lepinguliseks partneriks). * Võiks korrata Meediaruum 2022 formaati, millest oli väga suur kasu ja mille vilju maitstakse tänagi. * Inimesed vahetuvad, aga struktuurid jäävad, seetõttu on oluline hoida ja arendada koostööformaate. Tegevuskava elluviimine on liiga projektipõhine. Võiks kaaluda strateegilise partnerluse lepingut, et pikaajaliselt viia ellu tegevuskavaga määratud suundi. * Paljud välismaal elavad eestlased ei valda vajalikul tasemel eesti keelt, et ühiskonnas osaleda; selle barjääri ületamiseks võiks kasutada tehisaru (2026. aasta suvel toimuvas noorsaadikute suvekoolis tuleb katse TalTechi keeletehnoloogide abiga). * Peaks mõtlema, kuidas suurendada diasporaa osalust Riigikogu valimistel 2027. * Kanada eestlased: (EKN) oleme palganud professionaalseid eksperte, et paremini strateegiliselt planeerida. Kanadas on EKN-i haridustoimkond korraldanud õppevisiite eesti haridussptesialistedele. Toimub tihe suhtlus ukraina diasporaaorganisatsioonidega, et töötada edasi oma kriisivalmidusega. * Saksamaa esindaja: et fookus noortele ei tohiks tekitada lisabarjääre vanusegruppide vahel. Kes on noor, kas ka hingelt noor? Anda noortele rohkem vastutust. * Soome esindaja: katusorganisatsioonid võiksid ka saada otsetoetust. * Austraalia: meil on palju noori peresid väikelastega, eriti Perthis ja Gold Coastis (AU töö- ja puhkeviisa tulem); seal on omavahelise sünergia leidnud eesti emad, kellele oluline oma laste identiteeti hoida. * Norra esindaja: oleks tarvis keskkonda/portaali, kuhu eestlasest ettevõtja välismaal saaks lisada oma tööpakkumise Eesti töötajatele ja vastupidi; samuti, kus eestlasest ettevõtja saaks pakkuda vastava turu tundmist. Ettepanek tulevasele ekspordiportaalile. Samuti hõlmata rohkem teismelisi, kes Eesti Koolidest vanuse tõttu lahkudes, jäävad eestluse mõttes omapead. Tantsupeo aasta andis märku, et tuleks luua ka tantsuõpetajate võrgustik et õpetajaid koolitada. * Torontos peagi avatav KESKUS ei ole ainult Kanada eestlastele ja kanadalastele. Üleskutse aidata kaasa kuidas KESKUS saab eestlust ja teisi kogukondi teenida tihendades infovahetust. * USA San Francisco esindaja: vaja suurüritused kaardistada kus VäM jt Eesti riigiasutused saaksid vastavalt oma valdkonnale kohal olla. Strateegiline planeerimine. * UK esindaja: soovin oma Eestist saadavalt pensionilt Eestisse makse maksta, kuid see võimalus on kadunud kuna resideerun teises riigis. ÜEKKle järgnes Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Täiskogu, kus arutati diasporaa rolli julgeoleku- või muu kriisi olukorras Eestis ning räägiti sellest ka strateegilise kommunikatsiooni võtmes (esinejad kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja Riigikantselei situatsioonikeskuse juht Keaty Siivelti). Terve päeva õhkkond oli sõbralik ja koostööd toetav, milles ei saa alahinnata Rüütelkonnahoone erilist õhustikku. Järgmine ÜEKK võiks toimuda 21.5, sest ÜEKNi täiskogu toimub 21.-22.5.2027. Mõttekas on nii järgmine kord kui ka tulevikus kaaluda ühisformaati, kuna see tõestas end positiivsest küljest. (allkirjastatud digitaalselt) Marin Mõttus Üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja, üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna peadirektor Lisad: Valdkondlikud ülevaated, lisad 1-5 Osalejate nimekiri *** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. *** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful. Haridus- ja Teaduministeeriumi väliseestiga seotud tegemised „Eesti keele arengukava 2021–2035“ valdkonnas 202 5 . aastal Eesti keele arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine Eesti Vabariigis esmase keelena igas eluvaldkonnas, tagada igaühele õigus ja võimalus kasutada Eestis eesti keelt, säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuri- ja inforuumi ning väärtustada teiste keelte valdamist , sh väärtustada eesti keele säilimist väliseesti kogukondades . Väliseest i laste ja noorte eesti keele toetuseks: Eesti keele õppes osales 202 5 . aastal ca 5300 väliseestlast, nende hulgas nii välismaal HTMi toel keelt õppivad lapsed kui ka emakeelepäevadel osalevad õpetajad ja huvijuhid, samuti noortelaagrites osalevad väliseesti noor ed ja kõrgkoolides õppivad väliseesti juurtega noored . Kõige suurema õpilaste arvuga on Üleilmakool , kus tegutsemise 1 3 . õppeaastal õpib 30 5 õpilast 3 4 riigist. Õppetegevust pakutakse 32 ainekursusel 1.−9. klassis. Lisandunud on keeleõpe B2 ja C1-tasemel. Üleilmakooli tegevust rahastatakse 2025.a alates Eesti Keele Instituudi kaudu, mis tagab jätkusuutliku arengu ja stabiilse rahastuse üle ilma väliseesti lapsi koondavale veebikoolile. Stabiilset tuge saab HTMi rahastamisel umbes 82 õpetuskohta välismaal, sh neli päevakooli (Helsingis, Riias, Stockholmis ja Petseris) ja kaks lasteaeda (Stockholmis ja Helsingis, Helsingis ajutiselt peatunud ) . Peamiselt pakutakse eesti keele õpetust pühapäevakoolide formaadis. Eesti keele ja kultuuri õpet toetavaid õppematerjale on 2025. a jagatud 47 õpetuskohta välismaal . Õppevara on jagatud juba üle kümne aasta, mistõttu paljud koolid enam iga -aastaselt õpematerjale juurde ei telli. Nende hulgas õppematerjalid ja -vahendid koolidele, sh digilitsentsid ja keeleõpet toetav kirjandus. E-koolikoti ja Eesti Keele Instituudi vahendusel on kasutamiseks ca 400 õppevahendit e esti keel ja kirjandus , loodusõpetus ja kodulugu, tähtpäevadega seotud õppematerjalid ning metoodilised juhendid õpetajale. Väliseesti emakeeleõpetajate võrgustiku kohtumised on populaarsed. Eesti Keele Instituudi eesvedamisel on ühte võrgustikku koondatud õpetajad Austraaliast Põhja-Ameerikani. Võrgustikus tegutseb 3 50 õpetajat. 1 5 . emakeelepäevad eesti keele ja kultuuri õpetajatele toimusid Hamburgis (Saksamaa) , kus osales ca 9 0 õpetajat välismaa õpetuskohtadest. Suviti toimub keeleõpetajatele suvekool Eestis, kus 2025.a osales ca 60 õpetajat üle maailma (sh Põhja-Ameerikast , Austraaliast ). Toimusid regulaarsed keele ja kultuuri õpetamise teemalised veebikoolitused . 2024. aastal alustati väliseesti õpetajate tunnustamisega. Välja antakse noore õpetaja, elutöö, pikaajalise õppetöö ja aasta projekti tunnustus. 2025. a tunnustati 20 õpetajat pikaajalise õppetööst , noore õpetaja tunnustuse pälvisid Anna-Liisa Sepp USA - st ja Annaliisa Asveit UK-st ning aasta haridusprojekti tiitliga tunnustati Stavangeri Eesti K ooli avamist. Elutöö tunnustuse eesti keele ja kultuuri õpetamise eest on pälvinud 2024.a Tiiu Salasoo Austraaliast ja Urve Aivare Lätist, 2025.a Erika Kessa Kanadast ja Ivi Tamm USA-st. Keele- ja kultuurilaagrid Eestis koos Eestist pärit noortega, osaleb ca 60 väliseesti noort . Laagreid korraldab Integratsiooni Sihtasutus. Eesti keele ja kultuuri välisõpet koordineerib 2024.a alates Eesti Keele Instituut. EKI eestvedamisel on aktiivsemalt osaletud Eestiga seotud projektides, nt kirjutamise võistlused, kooslugemise päevad. Eesti kutseõppeasutustes se ja kõrgkoolides se õppim a asumiseks eraldati keeleõppeks stipendiume 2 uuele taotlejale ning jätkati juba varasemalt stipendiumi saanud Eestis õppivale 16 õppurile. Ühtekokku o li 2025.a stipendiu mi toel Eestis õppimas 17 noort. Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõp p e programmis on hakanud osalema järjest rohkem väliseesti noori. Torontos avatud õpetuskohas on väliseesti kogukond üks aktiivsemaid vabakuulajad. Eestisse eesti keele suve- ja talvekursustele taotleb toetust regulaarselt 5-6 väliseestlast. Programm Study in Estonia on väliseesti noored võtnud üheks oma sihtrühmaks, et Eestis õppimise võimalusi tutvustada. Ühtlasi aitab programm kaardistada , kui paljud väliseesti noored jõuavad Eestisse õppima . Seni ametlik ülevaade väliseesti noorte Eestis õppimise kohta puudus. Väliseesti kultuuripärandi säilitami se taotlusvoorus rahastati 4 9 projekti. Väliseesti kultuuripärandi säilimisega seotud tegevusi koordineerib Rahvusarhiiv . Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek Eesti esindushoones 10.04.2026. Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja lõimumisvaldkonna tegevuste ülevaade „Üleilmse eestluse tegevusekava 2022-2025“ elluviimise kohta. Tegevused 2025. aastal. Kultuuriministeeriumi üleilmse eestluse suunaliste tegevuste riigieelarveliste vahendite maht 2025. a. oli 180 000 eurot. Lisaks toetati Tuglase Seltsi tegevust summas 39 710 eurot ja XIX ESTO ürituste läbiviimist Narvas summas 20 000 eurot. Tegevuste elluviijad olid nii Integratsiooni Sihtasutus kui ka Kultuuriministeerium. Tegevussuund 1 - Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine välismaal Kultuuriministeerium toetas Global Estonian https://globalestonian.com/ portaaliga seotud tegevusi. Lisaks toimib Eesti Rahvusringhäälingu kolmekeelne (eesti, inglise, vene) uudisteportaal (err.ee), mis on kättesaadav ka piiri taga. Kuues Eesti välisesinduses (Berliinis, Brüsselis, Helsingis, Pariisis, New Yorgis, Londonis) töötavad eesti kultuurinõunikud, kes aitavad kaasa koostööle üleilmse eestlaskonnaga. Eesmärk on tagada kultuuridiplomaatia ja kultuuriekspordiga seotud jätkutegevuste ja kontaktvõrgustiku hoidmine ja võõrsil elavate noorte eestlaste kaasamine Eesti kultuuri tutvustamiseks välismaal. • Kultuuriministeeriumi esindajad osalesid Soome eestlaskonnale suunatud info- ja koolitusseminaril Eesti Suursaatkonnas Helsingis 07.03.2025. • 13.-21.03.2025 toimus kultuuriminister Heidy Purga visiit San Franciscosse. Minister kohtus ka väliseesti kogukonnaga, sh San Francisco Eesti Seltsi esindajatega, San Francisco Balleti esitantsija Tiit Helimetsaga, ettevõtlike eesti naistega Bay Area`st. Kohtumised eestlaskonnaga toimusid ka Stanfordi Ülikoolis. • Tallinnas 3.-6.07.2025 toimunud XXVII laulu- ja XX tantsupeol „Iseoma“ osales 31 väliseesti koori ja 37 tantsurühma Soomest, Norrast, Rootsist, Saksamaalt, Luksemburgist, Belgiast, Hollandist, Austriast, Iirimaalt, Prantsusmaalt, Kanadast, USA-st, Austraaliast, Venemaalt. Väliseesti koori- ja tantsjuhtidele toimus 07.07 Eesti esindushoones kultuuriministri tänuüritus. • Kultuuriministeerium jätkas välismaal elavate eesti laste ja noorte keelelaagrite rahastamist Viljandimaal, Veneveres. 2025. a. toimus kolm laagrivahetust 07.07-11.08.2025. Tegevussuund 2 – Üleilmse eestlaskonna kaasamine Eesti ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine 2025. a teema-aastaks oli Eesti Raamat 500, kuhu oli kaasatud üleilmne eestlaskond. Teema-aastat kajastasid ka väljaspool Eestit tegutsevate kultuuriseltside sündmused. Tegevussuund 3 - Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine Integratsiooni Sihtasutus pakub Kultuuriministeeriumi toel tagasipöördumist toetavaid teenuseid (nõustamine, kogemuskohtumised, infopäevad, tagasipöördumistoetus, keeleõpe). Jätkus tagasipöördumistoetuse teenus, mille tingimused ja kord on kehtestatud 2025. a uuendatud kultuuriministri määrusega. 1 Lisaks senistele riigieelarvelistele teenustele pakutakse tagasipöördumist toetavaid tegevusi ka Euroopa Sotsiaalfond+ näol. Erinevate tegevuste raames toetatakse eesti keele õpet toetavad tegevusi ja tugivõrgustike teket ka kontakte kogukondlike ühisürituste abil. Olulisemad tegevused 2026. a. • Kultuuriministeeriumi esindaja osales väliseesti eesti keele õpetajate emakeelepäevadel Riias 20.-22.03.2026. • Augustis osalevad kultuuriministeeriumi esindajad KESKUS-e avamisel Torontos. • Jätkub Viljandimaal, Veneveres 06.07-10.08.2026 toimuva kolme laagrivahetuste rahastamine. • Jätkub Tuglase Seltsi tegevuse toetamine Helsingi Eesti Majas. • Jätkub Eestisse tagasipöördumise toetamine. • Jätkub portaali globalestonian.com arendustegevus ja toetamine koostöös partnerministeeriumidega. 2 Integratsiooni Sihtasutus- ÜLEILMSE EESTLUSE VALDKONNA 2025 aasta aruanne Eesmärk: tagada üleilmse eestlaskonna tihe ja toimiv side Eestiga, toetada väliskogukondades eesti keele ja kultuuri hoidmist ning edendamist, hõlbustada välismaal elavate eestlaste ja Eesti kodanike tagasipöördumist ning (taas)kohanemist Eesti ühiskonnas. Koostas: Integratsioon Sihtasutuse üleilmse eestluse valdkonnajuht Kaire Cocker Tagasipöördujad saavad taotleda materiaalset tuge (Kultuuriministeeriumi rahastus) Pikka aega võõrsil viibinud lastega pered, välismaal magistri- ja doktorikraadi omandanud noored, samuti osalise või täieliku töövõimekaotusega inimesed, kelle jaoks tagasipöördumine on kulukam ja Eestis sobiva töö leidmine keerulisem, võivad taotleda tagasipöördumistoetust. Sel aastal uuendasime toetuse taotlemise vormi, võttes arvesse andmekaitsenõudeid ning parandades kasutusmugavust. Samuti ajakohastasime teavitusmaterjalide sisu kolmes keeles. Kokku sai 2025. aastal 19 taotluse alusel toetust 58 inimest kogusummas 47 471,75 eurot. Tagasipöördumisnõustamine ja teiste kogemused julgustavad tagasipöördujaid (Kultuuriministeeriumi rahastus) Pakume tagasipöördujatele nõu ja võimalust osaleda kogemuskohtumistel, eesti keele kursustel ning keeleõpet toetavates tegevustes. Samuti on neil võimalik taotleda tagasipöördumistoetust. Tagasipöördumise kohta saab teavet veebilehtedelt www.integratsioon.ee/tagasipöördujale ja www.globalestonian.com . Nõustamist pakume nii kohapeal kui ka telefoni, e-posti ja veebi teel. 2025. aastal sai teavet tagasipöördumise ja kohanemise kohta 591 inimest, kellest 40 sai personaalsemat nõustamist veebi või kohapealse kohtumise kaudu. Tagasipöördujaid oli Venemaalt, Ühendkuningriigist, Soomest ja USAst, kuid esindatud olid ka kaugemad kohad, nagu Peruu, Austraalia, Araabia Ühendemiraadid (Dubai), Pakistan, Argentina ja Zimbabwe. Aasta jooksul korraldati tagasipöördujatele seitse kogemuskohtumist, kus osales kokku 180 inimest. Eriti populaarsed olid eesti raamatu aastale pühendatud kohtumine ja aastalõpu tähistamine. Kogemuskohtumistel on võimalus kohtuda teiste tagasipöördujatega, saada praktilist teavet Eestis elamise kohta, jagada oma kogemusi ja luua uusi tutvusi. Kogemuskohtumiste jaoks on loodud ka eraldi Facebooki leht „Tagasipöördujate klubi – kogemuskohtumised“, millel on ligi tuhat jälgijat. Globalestonian.com -ühine infoväli (Välisministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi rahastus) Portaal globalestonian.com pakub eestlastele üle kogu maailma päevakajalist ja kvaliteetset sisu. Kaasasime spetsialisti, kes vastutas aasta lõpuni sotsiaalmeediakanali toimise ja portaali sisu haldamise eest. Uuendasime portaalis eesti keele õppe alamlehte ja koondasime eraldi alamlehele teabe eesti noortele kavandatud laagrite kohta. Juunis toimus META kanalites kampaania, kus reklaamisime üleilmsetele eestlastele mõeldud virtuaalfoorumit, mida korraldas Välisministeerium. See tekitas sihtrühmas oodatust suuremat huvi. Aasta teises pooles tegime koos arenduspartneriga portaali tehnilised ja kasutajaliidese uuendused. Samuti korraldasime aasta lõpus neljanädalase reklaamikampaania, et suurendada portaali globalestonian.com nähtavust ja kasutajate aktiivsust nii Eestis kui ka mujal maailmas ning uudiskirja tellijaskonda. Portaali toetava sotsiaalmeediakanaliga liitus aasta jooksul üle 2000 jälgija, kokku on globalestonian.com-i Facebooki lehel 5200 jälgijat. Samuti lisandus uudiskirja huvilisi – aasta lõpu seisuga oli inglis- ja eestikeelse portaali tellijaid kokku 4040. Toetame väliseestlaste kogukondi ja meediat (Välisministeeriumi rahastus) Taotlusvoorudest said toetust väliskogukondade omaalgatuslikud tegevused ja väliseesti meediaväljaanded. Eesti väliskogukondade omaalgatusprojektide toetusvoorust sai toetust 46 projekti, millele eraldati kokku 106 951,48 eurot, 600–5000 eurot projekti kohta. Eesti väliskogukondade väljaannete taotlusvoorust sai tuge 14 projekti kokku 45 000 euro ulatuses (2000–4000 eurot projekti kohta). Laagrid aitavad väliseesti noortel Eestiga sidet hoida (Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi rahastus) 2025. aastal korraldasime eesti keele laagrid 13–18aastastele väliseesti noortele ja 18– 30aastastele püsivalt välisriigis elavatele Eesti juurtega noortele täiskasvanutele. Laagrites pakkusime võimalust arendada eesti keele oskust, tugevdada sidet Eestiga, luua uusi sõprussuhteid omavahel ja eestlastest eakaaslastega, osaleda ühistegevustes ning tutvuda kohaliku kultuuriruumi ning Eestis töötamise ja õppimise võimalustega. Laagrite kohta jagati teavet üleilmsetes veebi- ja sotsiaalmeediakanalites ning registreerumine avanes märtsis. 13–18aastaste noorte laager toimus kolmes vahetuses juulis ja augustis. Kokku osales laagrites 78 väliseesti noort 22 riigist, lisaks oli igas vahetuses seitse Eesti noort. 18–30aastastele mõeldud 8-päevane noortelaager toimus augustis ja tõi kokku 30 Eesti juurtega noort 15 paigast üle maailma. Koos õpiti eesti keelt, külastati ministeeriume ja teisi ametkondi ning tutvuti kohaliku kultuuri, looduse ja kombestikuga. Üleilmse eestluse tegevuskava 2022-2025 kokkuvõte ja uue perioodi ettevalmistus. Tegevuskava koostamist juhtis Välisministeerium koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse (INSA) ning Eesti Keele Instituudi ning teiste koostööpartneritega. Eesti väliskogukondadelt saadi täpsustatud mandaat 2025. aasta ÜEKK-l ja s uvel toimus id ESTO 2025 raames suured mõttetalgud. Tegevuskava oli kommenteerimiseks üleval veebilehel Globalestonia.com (GE). Tegevuskava aastateks 2026-2029 kinnitas Vabariigi Valitsus 2.4.2026. Välisministeerium uuris Eesti a valik k u arvamus t välispoliitilistel teemadel. Uuring hõlmas ka diasporaapoliitikat ehk väliseestlusega seotud küsimusi. 62% vastanutest nõustu s väitega, et välismaal elavate eestlaste sidemete tugevdamine Eestiga aitab kaasa Eesti julgeoleku ning positiivse rahvusvahelise kuvandi tugevdamisele ja majanduse arengule. Diasporaapoliitika olulise osana tuuakse kõige sagedamini esile eesti keele ja kultuuri hoidmist ning levitamist maailmas (57%) ning vajadust tugevdada välismaal elavate eestlaste eesti identiteeti ja sidet päritolumaaga (50%), majanduskoostöö võrgustiku edendamist väliseestlaste abil (43%) ning Eesti positiivse maine ja nähtavuse suurendamist (42%). Kommunikatsioon ja olulisemad sündmused Välisministeerium suunas INSAle 25 000 eurot veebilehe Globalestonian.com arendamiseks. Koostöö INSAga oli hea , nende meeskonnas töötab GE veebimeister. Sügisel viidi portaali nähtavuse toeks metakanalite s kampaania. Portaalil on hinnanguliselt 60 000 - 70 000 unikaalset külastajat ( küpsiste kasutamise muudatuste tõttu ei ole otsene võrdlus eelneva perioodiga võimalik ). 2025. aastal toimusid kaks virtuaalfoorumit üleilma elavatele eestlastele , mi s on järelvaadatavad GE veebilehel. Vaatajaid kogunes üle ilma . 12 x aastas ilmu b üleilmse eestluse uudiskiri . Toimetus on VäM is 2025 ava s ERM koostöös VäMi ja kuraator Jan Kausiga Raamatuaasta egiidi all pagulaskirjanduse näitus „Kaotusest laotusse“ . Digitaalse osalusena loodi spetsiaalselt ENG subtiitritega videotuur mõeldes kaugemal elavatele väliskogukondade le . 2025 aastal käis ettevalmistustöö 2026. aastal Vabamu näituse „Ilmaküla eestlased“ avamiseks. Näitus võtab kokku eestlaste rändamise loo alates 19. sajandist k uni tänapäevani, luues sildu kogukondade vahel üle maailma. Näitusele saab endiselt saata oma foto võõrsilt koos looga -neid lisatakse jooksvalt interaktiivsele maailmakaardile. VABAMUs jääb näitus avatuks kuni 20. 01. 2028. VäMi algatusel koostöös VESi ja BMFga , sai BFMi /Tallinna Ülikooli ajakirjandustudeng teha oma praktika t VESi juure s . Projekt oli suurepärane näide võimalikust koostööst, millest võitsid kõik osapooled. V älismaal tegutseva d Eesti kaubandusko jad said oma pesa GE portaalis ja ESTO raames peetud seminar tegi nende väärtuse Eesti ettevõtetele nähtavaks. Näidates välis maal elava eest laste panust Eesti majanduse rahvusvahelistumisel. Koostöö ( formaadid ) - 13. mai 2025 Ü EKK toimu s veebi s . -Sidusa Eesti arengukava SiM , KuM ja VäM tegevuste elluviimine. - D iasporaa kommunikatsiooni töörühm kohtus veebis 5 korda. Listis on 53 liiget 14st riigist. - Üleilmse eestluse juhtrühma suhtlus, koosolekud - Globalestonian.com arenduskoosolekud koos INSA ja HTMi , KuMiga . - koostöös Study Estoniaga ava ti Laulupeo veerel Eesti ülikoolide uksed välismaal elavatele noortele; suurim huvi oli TalTechi , Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli vastu. Rahvadiplomaatia tänukirjad 2025 aastal VäMi ja välisminister tunnustas üle ilma tegutsevaid Eesti rahvadiplomaat e - 34 tänukirj a 17 riigist. Taotlusvoorud - Omaalgatusprojektide taotlusvoor INSAga 110 000 eurot /46 projekti - Väljaannete taotlusvoor INSAga 50 000 eurot/14 projekti - Eestisse praktikale tuleku taotlusvoor EstDeviga 60 000 eurot/ 15 stipendiaati, sh Eesti Tööandjate Keskliidu korraldatud konkursil „Parim Praktika 2025“ pälvis tiitli programmis osalenud stipendiaat, Lasse Leminsky. - R iik eraldas 2025. aastal erandkorras 1,3 miljoni eurot Toronto KESKUSE ehituse valmimiseks. - Välisministeerium toetas kultuurifestivali ESTO 2025. aasta suvel 85 000 euroga. L ähetused Saksamaale (Hamburg) , Iisraeli, Iirimaale ja Soome. Statistikast . RR andmetel elab 2026. a alguse seisuga välismaal 128 371 Eesti kodanikku. Siia lisandub arv inimestest, kes oma asukohamaade küsitlustes nimetavad end eestlaseks, kuigi neil pole Eesti kodakondsust. Kultuuridiplomaatial on oluline roll meie välisesinduste tegevuses pakkumaks mõne välispoliitika kontekstis olulise sündmuse või ürituse veerel vähemametlikke formaate suhtluse edendamiseks asukohamaades ning Eesti huvide eest seismisel. Koostöös kultuuriministeeriumiga toimib kultuuriatašeede võrgustik järgmistes esindustes: Brüssel, Pariis, London, New York, Stockholm, Helsingi, Berliin. Välisministeeriumi kultuurinõunik nõusta s ja abista s eelkõige neid saatkondi, kus kultuuriatašee ametikoht puudub. Lisaks sellele koordineerib kultuuridiplomaatia nõunik peamaja tegevusi kultuurivaldkonnas, sh suhtlust kultuuriministeeriumiga. 2025. aastal tähistas Eesti mitut juubeliaastat, mille tähistamised leidsid läbivalt koha välisesinduste kultuurikalendrites erinevate tegevuste näol. Eriti Eesti Raamat 500 raames tehti tihedat koostööd meie väliskogukondadega . Eesti Raamat 500 Arvo Pärdi 90. juubel Veljo Tormis 95. juubel Vaade aastasse 2026 Uue tegevuskava katus slogan on „Ole maailmakodanik, aga jää eestlaseks!“ . J ärgmise nelja aasta tegevustes on läbivalt rõhk noortel. Kõige suuremad väljakutsed ja olulisemad tegevussuunad on : noorema põlvkonna toomine Eestisse, aga ka nende kaasamine asukohamaal eesti organisatsioonide juhtimisse ja kogukonna tegevustesse. Lahendusele aitab kaasa Global Estoniani praktikaprogrammi arendamine ja mahu suurendamine . Lisaks on uueks võimlauseks tulnud Global Estoniani soorsaadikute suvekool. Study in Estonia töö väliseesti noorte suunal, et tuua noori Eestisse kõrgkoolidesse õppima. Keele kadumine. Eesti keele (ja selle läbi kultuuri) hoidmine välismaal. Eesti Koolide võrgustiku tugevdamine, lapsevanemate harimine ja toetamine. Hoolimata HTMI ja EKI väga heast tööst koolide haldamisel, võiks Eesti koolides käia palju rohkem lapsi. Lapsi vanuses 7-12 a on 2025. a andmetel 10 800, eesti koolides käib 3500 last. Koostöös EKI ja HTMiga luua materjalid lapsevanemate toetuseks. Kultuuripärandi valdkond pärast seda, kui aastast 2027 kaob ära kultuuripärandi taotlusvoor u rahastus . Välisministeeriumi poolt oleme lisaks rahaprobleemide lahendamisele avatud aruteluks, et kasutada praegust olukorda ning leida lahendusi probleemidele, mis ei pruugi olla seotud ainult rahaga. Lahendustele aitaks kaasa nt k utsuda kokku mälu töögrupp (nt 1-2 x aastas). Kommunikatsioon (Globalestonian.com) ja võrgustike arendamine (nt kommunikatsiooni töögrupp). Mitte vähem oluline! Jätkata süsteemselt ja järjekindlalt tegevusi kõigis kolmes tegevuskava tegevussuunas (jätkata „ maratoni “ ). Koosloomes edasi! Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni koosolek Tallinnas Rüütelkonnahoones 10.04.2026 Koosoleku protokoll Juhatas: Marin Mõttus (Välisministeerium) Protokollis: Kadri Linnas, Liina Viies (Välisministeerium) Osalesid: Vt LISA osalejate nimekiri 10.04 pidasid Rüütelkonna hoones ühise koosoleku Ülemaailmse eestluse koostöökomisjon (ÜEKK) ning Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN). Käesolev protokoll hõlmab suuremas osas ÜEKK koosolekut. ÜEKK päevakord 1. Välisminister Margus Tsahkna sõnavõtt; 2. Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimehe Sirle Söödi sõnavõtt; 3. Üleilmse eestluse tegevuskava 2026-2029 tutvustus (Marin Mõttus, Kadri Linnas, Liina Viies); 4. Ministeeriumide sõnavõtud oma valdkonna väljakutsetest ja nende lahendustest uue tegevuskava raames; 5. Väliskogukondade esindajate sõnavõtud ja ettepanekud, arutelu; 6. Kokkuvõte ja lõppsõna. Protokoll 10. aprilli hommikupoolikul toimus Tallinnas Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (ÜEKK) koosolek (juhatas üleilmse eestluse eriesindaja M. Mõttus) ja õhtupoole Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) täiskogu (juhatas ÜEKNi president Sirle Sööt). Mõlemad olid vastastikku osalejatele avatud. Tegu oli ühise suure diasporaateemalise kohtumisega. Kokku osales pisut üle saja inimese Eestist, Ameerikast, Austraaliast, Kanadast, Saksamaalt, Suurbritanniast, Soomest, Rootsist, Norrast, Tšehhist, Lätist, Leedust, veebi teel Venemaalt ja Ukrainast. Lisaks kogukonna juhtidele osalesid ÜEKNi poolt 11 noordelegaati. Päeva avas minister Margus Tsahkna veebitervitusega (viibis visiidil Armeenias) ja nimetas üleilmset eestlust suureneva tähtsusega suunaks välispoliitikas. Sirle Sööt rõhutas, et üleilmsed eestlased ja eestlaste organisatsioonid välismaal on Eestile strateegilised partnerid. 2.04 kiitis valitsus heaks Ülemaailmse eestluse tegevuskava uue versiooni aastateks 2026-2029, mille tekst on valminud tihedas koostöös nii partnerministeeriumide kui ka eesti kogukondadega välismaal. Seetõttu tegevuskava enam detailset tutvustamist ei vajanud ning arutelus lähtuti pigem sellest, millised on viimaste aastate suuremad muutused nii maailmas/Eestis/diasporaas ning kuidas nendega kaasas käia. Arvestades nii Eesti demograafilist olukorda, julgeolekualaseid väljakutseid kui ka tööturu probleeme on tegevuskava põhifookus suunatud noortele. Eesmärk on tutvustada välismaal elavatele eesti noortele Eesti võimalusi ja Eestis tegutsemise eeliseid: väike ja sidus ühiskond, kus edu põhineb igaühe võimekusel, madalad bürokraatlikud barjäärid ning digiriik, mis teeb elu lihtsaks. Oluline on pakkuda tuge õppimisvõimaluste leidmisel, tööturule sisenemisel ja laste kohanemisel Eestis. Parim võimalus noorte identiteeti tugevdada, on korraldada erinevaid tegevusi Eestis kohapeal: teismeliste keeleõppelaagrid, lastelaagrid, noorte seiklusreisid, ajaloohuviliste mäluteemaline suvekool, praktikastipendium. Tänavu lisandus 2 uut projekti: õpilasmalev teismelistele ja noorsaadikute suvekool noortele. Korduvalt toodi esile, et välismaal elavad eestlased on riigi jaoks strateegiline ressurss nii mainekujunduses, ärisidemete loomisel kui eesti kultuuri tutvustamisel maailmas. Oluline on Eesti arvamusruumis teemat avardada ja vastavat arutelu edasi arendada ka pressis. Iga kogukond võiks analüüsida, kes nende hulgas on arvestatavad ajakirjanikud, PR inimesed või teised võtmeisikud, kellel on juurdepääs nt asukohamaa poliitilistele ringkondadele ja pressile. Teha koostööd saatkonnaga, mis on kasulik mõlemapoolselt. Uue tegevuskava mitteametlik juhtmõte on „Ole maailmakodanik, aga jää ka eestlaseks“. Just oskus olla avatud maailmale ja hakkama saada rahvusvahelises keskkonnas, samal ajal oma eesti juurtega seotuks jäädes ja nende üle uhkust tundes, kujundab tänaste noorte maailmatunnetust. Ministeeriumide esindajad võtsid järgemööda sõna andes ülevaate oma valdkondades, vt lisa „Ministeeriumide ülevaated“. Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ilmo Au ja piiskop Ove Sander rääkisid hingehoiust, mis välismaal elades vähem kättesaadav sh noorte jaoks ja mida luterlik kirik saab pakkuda. Piiskop Sanderi aktiivsel eestvedamisel on alustatud jumalateenistustega Fuengirolas soome koguduse ruumides ja tulemas on jumalateenistus Roomas. EELK valmistab ette veebivormis leerikursust, mis võiks aidata ka noori välismaal. Kätlin Kõverik HTMist kutsus üles lisaks õpetajatele tunnustama edaspidi ministri tänukirjaga ka tublimaid õpilasi. KuMi esindaja andis muuhulgas tagasivaatava ülevaate laulu- ja tantsupeost ning raamatu aasta tegvustest diasporaa vaatest; INSA esindaja tagasipöördumisest, laagritest ja Global Estoniani kommunikatsioonitegevustest. Arvamusi ja ettepanekuid väliskogukondade ning partnerorganisatsioonide esindajatelt • Võrgustikest ja koostööformaatidest toimib kõige paremini eesti keele õpetajate võrgustik, mida juhib Merike Barborak Eesti Keele Instituudist (palgaline koht). Võrgustik koondab 82 eesti keele õppegruppi/kooli/pühapäevakooli üle maailma. Välisministeerium on moodustanud regulaarselt veebis kohtuva kommunikatsiooni töögrupi. Korduvalt oli kuulda arvamust, et teisedki võrgustikud – näiteks noortevõrgustik, rahvatantsujuhtide, koorijuhtide koostöö, diasporaa väljaanded jt - vajaksid Eesti riigilt rahalist tuge/koordinaatorit. • Eesti Ülemaailmne Noortevõrgustik on Kaisa Kasekampi juhtimisel uue hoo sisse saanud. On loodud uusi eesti noorteorganisatsioone (nt Kanadas KENA), suhtlust on toetanud Whatsappi gruppide loomine riigiti. Noortelgi oleks tarvis rahalist tuge. (Äsja tegi VäM esimese sammu: GlobalEstonian instagrammi haldamise konkursi võitis ÜENV, saades välisministeeriumi lepinguliseks partneriks). • Võiks korrata Meediaruum 2022 formaati, millest oli väga suur kasu ja mille vilju maitstakse tänagi. • Inimesed vahetuvad, aga struktuurid jäävad, seetõttu on oluline hoida ja arendada koostööformaate. Tegevuskava elluviimine on liiga projektipõhine. Võiks kaaluda strateegilise partnerluse lepingut, et pikaajaliselt viia ellu tegevuskavaga määratud suundi. • Paljud välismaal elavad eestlased ei valda vajalikul tasemel eesti keelt, et ühiskonnas osaleda; selle barjääri ületamiseks võiks kasutada tehisaru (2026. aasta suvel toimuvas noorsaadikute suvekoolis tuleb katse TalTechi keeletehnoloogide abiga). • Peaks mõtlema, kuidas suurendada diasporaa osalust Riigikogu valimistel 2027.  • Kanada eestlased: (EKN) oleme palganud professionaalseid eksperte, et paremini strateegiliselt planeerida. Kanadas on EKN-i haridustoimkond korraldanud õppevisiite eesti haridussptesialistedele. Toimub tihe suhtlus ukraina diasporaaorganisatsioonidega, et töötada edasi oma kriisivalmidusega. • Saksamaa esindaja: et fookus noortele ei tohiks tekitada lisabarjääre vanusegruppide vahel. Kes on noor, kas ka hingelt noor? Anda noortele rohkem vastutust. • Soome esindaja: katusorganisatsioonid võiksid ka saada otsetoetust. • Austraalia: meil on palju noori peresid väikelastega, eriti Perthis ja Gold Coastis (AU töö- ja puhkeviisa tulem); seal on omavahelise sünergia leidnud eesti emad, kellele oluline oma laste identiteeti hoida. • Norra esindaja: oleks tarvis keskkonda/portaali, kuhu eestlasest ettevõtja välismaal saaks lisada oma tööpakkumise Eesti töötajatele ja vastupidi; samuti, kus eestlasest ettevõtja saaks pakkuda vastava turu tundmist. Ettepanek tulevasele ekspordiportaalile. Samuti hõlmata rohkem teismelisi, kes Eesti Koolidest vanuse tõttu lahkudes, jäävad eestluse mõttes omapead. Tantsupeo aasta andis märku, et tuleks luua ka tantsuõpetajate võrgustik et õpetajaid koolitada. • Torontos peagi avatav KESKUS ei ole ainult Kanada eestlastele ja kanadalastele. Üleskutse aidata kaasa kuidas KESKUS saab eestlust ja teisi kogukondi teenida tihendades infovahetust. • USA San Francisco esindaja: vaja suurüritused kaardistada kus VäM jt Eesti riigiasutused saaksid vastavalt oma valdkonnale kohal olla. Strateegiline planeerimine. • UK esindaja: soovin oma Eestist saadavalt pensionilt Eestisse makse maksta, kuid see võimalus on kadunud kuna resideerun teises riigis. ÜEKKle järgnes Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu Täiskogu, kus arutati diasporaa rolli julgeoleku- või muu kriisi olukorras Eestis ning räägiti sellest ka strateegilise kommunikatsiooni võtmes (esinejad kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk ja Riigikantselei situatsioonikeskuse juht Keaty Siivelti). Terve päeva õhkkond oli sõbralik ja koostööd toetav, milles ei saa alahinnata Rüütelkonnahoone erilist õhustikku. Järgmine ÜEKK võiks toimuda 21.5, sest ÜEKNi täiskogu toimub 21.-22.5.2027. Mõttekas on nii järgmine kord kui ka tulevikus kaaluda ühisformaati, kuna see tõestas end positiivsest küljest. (allkirjastatud digitaalselt) Marin Mõttus Üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja, üleilmse eestluse ja kultuuridiplomaatia osakonna peadirektor [email protected] Lisad: Valdkondlikud ülevaated, lisad 1-5 Osalejate nimekiri Diasporaateenistuste 2025.a. kokkuvõte Siseministeerium on riigieelarvelistest vahenditest toetanud Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) korraldatavat diasporaat egevus t, mis on suunatud eestikeelsete jumalateenistuste läbiviimisek s eestlaste kogudustes ida- ja läänediasporaas, trükiste tellimiseks ja saatmiseks, tegevuse administreerimis ek s ning Eesti kogukondade teenimise toetuseks . Jumalateenistusi on korraldatud Riias kuus korda, lisaks sügisel kogudusesündmus ena kontsert ; Brüsselis on korraldatud teenistusi neli korda Soome misjonärid hoiavad ühendust oma misjonipiirkondadega, nende kaudu o n saa d ud sidet pidada ka Siberi eestlastega Ülem-Suetuki ja Oravka külas . Helsingis on läbi viidud nõupidamisi töö koordineerimiseks. Jumalateenistuslikku elu on toetatud Rootsis ja Peterburi Jaani kirikus : Peterburi Jaani kirikuga on hoitud ühendust misjonäride Liliann ja Hannu Keskineni kaudu . Vilniuses ja Riias on koostöö partneriks eestlaste seltsile lisaks ka suursaatkonnad . Põhiliselt aastas planeeritud tegevused said EELK Misjonikeskuse hinnangul teoks tehtud. Diasporaa töö kulud olid küll suuremad kui Siseministeeriumi eelarve st antud toetus, ülejäänud kulud kaeti EELK Konsistooriumi eelarvest. EELK diasporaa töö koordinaator on piiskop Ove Sander. 2026.a. toetuste taotlusvoor ei ole Siseministeeriumis veel avatud, seega ei ole meile veel EELK poolt esitatud käesolevaks aastaks planeeritud tegevuste ülevaadet. Ülevaate koostas 31.03.2026 Ilmo Au Usuasjade ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik