Kriminaalmenetluse 25231551175 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 23.10.2025, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariliis Muuga Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25231551175 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxx Xxx (ik. xxxxxxxxxxx) Kahtlustatava kontaktandmed: xxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 07.04.2025 Xxx Xxxi kahtlustatakse selles, et ta 07.04.2025 kella 23.05 ajal aadressil Katusepapi tn 35, Lasnamäe linnaosa, Tallinn asuva Pakendikeskuse poe parkla juures tulistas pneumorelvast ühe korra Xxx Xxxt kõhu piirkonda. Selle tagajärjel tundis kannatanu valu. Oma käitumisega pani Xxx Xxx toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. Teo koossisupärasus on tõendatud kannatanu ja kahtlustatava ütluste, epikriisi ning turva- ja rinnakaamera salvestistega. Prokurör ei tuvastanud varasemas kahtlustuses kirjeldatud kehavigastust – punetust kõhu piirkonnas. Nii kiirabiautos kui ka haiglas tehtud politsei rinnakaamera salvestistelt ei nähtunud kannatanu kõhul punetust ega muid vigastusi. Epikriisis märgiti küll pindmine kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastus, kuid antud kirjeldus on liiga üldine, et seda koosseisu sisustamisel arvestada. Küll aga nähtub turvakaamera salvestiselt, et kannatanul oli valus – ta hoidis käpuli kõhust kinni. Valu tundmist kirjeldas ta ka oma ütlustes. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Samuti selgitab prokurör, et Xxx Xxxile etteheidetav käitumine ei ole kvalifitseeritav avaliku korra raske rikkumisena KarS § 263 lg 1 p 1 järgi, kuivõrd ei ole tuvastatud, et tegu häiris asjasse puutumata isikute rahu (RKKK 3-1-1-15-17, p 23, vt ka 1-18-7276/80, 12-20). Prokurör leiab, et käimasoleval juhul saab kriminaalmenetluse lõpetada, sest Xxx Xxxi süü ei ole suur ning kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Tulenevalt KrMS § 202 lg-dest 1 ja 7 võib prokuratuur lõpetada kriminaalmenetluse, kui a) kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse; b) isiku süü ei ole suur; c) kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi; d) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud või tasub kriminaalmenetluse kulud; e) kahtlustatav on menetluse lõpetamisega nõus. a) Eelnevalt tuvastas prokurör, et Xxx Xxx pani toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo. KarS § 121 lg 1 sätestab, et teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Sanktsiooniraam ei näe ette vangistuse alammäära, mistõttu saab prokurör ise oma määrusega kriminaalmenetluse lõpetada. b) Xxx Xxxi süü ei ole suur. Talle tundus, et kannatanu tuleb talle lähemale ning ta tahtis sihtida vastu maapinda, näitamaks, et relv töötab. Tal oli paranoia ning ta võttis relva endaga välja minnes kaasa enesekaitseks. Kahtlustatav tundis nõrkuse tunnet ja kartis, et keegi saab sellest teada. Samuti arvestab prokurör süü suuruse hindamisel, et kannatanu tundis teo tagajärjel küll tugevat valu, kuid ta jäi terveks. 1 c) Samuti puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine ei tingi tema poolt uute süütegude toimepanemist. Samuti ei ole talle etteheidetav tegu oma olemuselt selline, mis riivaks ulatuslikult ja intensiivselt üldsuse õiglustunnet ja puudutaks laiemat õigussubjektide ringi. Harju Maakohtu 15.04.2025 määrusega nr 1-25-2030 lõpetati Xxx Xxxi suhtes menetlus 203 lg 11 alusel KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos. Kohus suunas ta Sütik programmi, pani kohustuse läbida ravivajaduse hindamine, vajadusel ka ravi ning kohustuse hoiduda keelatud ainete tarvitamisest. Viidatud asja materjalidest, Xxx Xxxi ütlustest ja ta ema kirjast nähtub, et tal oli ravimisõltuvus, mis põhjustas talle sundmõtteid – ta kartis oma elu pärast ning seda, et talle võidakse midagi halba teha. Alates aprillist osaleb kahtlustatav sõltuvusprobleemidega isikutele väljatöötatud sotsiaalprogrammis Sütik ja saab praegu ravi. Tema tugiisiku sõnul on ta motiveeritud, hoiab pidevalt ühendust ning saabub kohtumistele määratud ajal. Asjaoludest nähtub, et 19-aastane noormees on motiveeritud sõltuvusega võitlema ning tal on tugev tugivõrgustik. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud tema elustiiliks. Seetõttu on prokurör seisukohal, et Xxx Xxxi mõjutab edaspidi hoiduma süütegude toimepanemises see, kui ta saab jätkata ravi, talle on ka edaspidi toeks lähedased ja abiks oma ala spetsialistid. d) Kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab isik heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasuma kriminaalmenetluse kulud. Xxx Xxx nõustus maksma kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). Samuti peab ta hüvitama kannatanule süüteoga tekitatud mittevaralise kahju. Isikule tuleb tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjuhüvitamise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKKK 1-22-5835/33, p-d 29-31). Kannatanu palus tsiviilhagis Xxx Xxxilt tema kasuks välja mõista 20 000 eurot talle valu ja kehavigastuste tekitamise eest. Prokurör võtab mittevaralise kahju hüvitist määrates arvesse, et kannatanul ei tekkinud tervisekahjustust, ta ei vajanud edasist ravi ning vigastused ei tekitanud talle edaspidi komplikatsioone. Küll aga arvestab prokurör, et metallkuul tabas kannatanut 5-15 m kauguselt ja ta kukkus pärast seda valust põlvili maha. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja ühiskonna üldist heaolu taset, peab prokurör mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi rahuldatakse tervikuna. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ning 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas 25231551175 menetlus. 2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg: − KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub Xxx Xxx maksma määratud kaitsja tasu summas 351,36 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 5 kuud, s.o hiljemalt 23.03.2026 (kaasa arvatud). − KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub Xxx Xxx hüvitama kannatanule mittevaralise kahju summas 500 eurot. Summa tuleb kanda kannatanu Xxx Xxx arveldusarvele nr EE422200221079558210 (Swedbank). Kohustuse täitmise tähtaeg on 5 kuud, s.o hiljemalt 23.03.2026 (kaasa arvatud). − KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub Xxx Xxx käima vähemalt neljal psühholoogi vastuvõtul. Tõend kohustuse täitmise kohta tuleb esitada Põhja Ringkonnaprokuratuuri erikonsultandi e- 2  postile [email protected]. Kohustuse täitmise tähtaeg on 7 kuud, s.o hiljemalt 23.05.2026 (kaasa arvatud). 3. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: − KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta üks DVD- ja üks CD-plaat, mis asuvad kriminaaltoimiku tagakaanel ümbrikus, kriminaalasja materjalide juurde. − KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida pneumorelv Glock (xxxxx) koos 2 sarve ja haavlitega, mis asub PPA asitõendite hoidlas (Rahumäe tee 6, Tallinn, asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt xxxxxx). 5. Andmekogudesse ABISi ja riikliku RSBRi KrMS § 991 lg 1 alusel kogutud biomeetrilisi andmeid ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulu on määratud kaitsja tasu 351,36 eurot. 7. Xxx Xxx oli kahtlustatavana kinni peetud 07.04.2025–08.04.2025. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 anda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata kahtlustatavale Xxx Xxxile ja saata tema kaitsjale Xxx Xxxle, kannatanule Xxx Xxxle ning tema seaduslikule esindajale Xxx Xxxle. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul on kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188). Mariliis Muuga abiprokurör Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus ja mulle on selgitatud selle mittetäitmise tagajärgi. Xxx Xxx kahtlustatav 3