Kaaskiri

Riigikantselei 02.12.2021 nr 26-4/2021/7140 [email protected] Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Kratikava 2022-2023 Austatud kolleegid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab avalikuks konsultatsiooniks Eesti riikliku tehisintellekti alase tegevuskava ehk kratikava aastateks 2022-2023. Käesolev kratikava on jätk eelnevale, aastatel 2019-2021 ellu viidud Eesti tehisintellekti strateegiale. Ootame teie tagasisidet tegevuskavale hiljemalt 16. detsembriks 2021. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisa: Kratikava 2022-2023 Lisaadressaadid: Haridus- ja Teadusministeerium Justiitsministeerium Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Maaeluministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Andmekaitse Inspektsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Masinatööstuse Liit Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikool Tallinna Ülikool Kaidi-Kerli Kärner 625 6348 [email protected] 2 (2)  Eesti riiklik tehisintellekti alane tegevuskava ehk kratikava 2022-2023 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2021 1 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................................................................................................................... 3 Kratikava 2022-2023 aastateks ......................................................................................................................................................................................................... 5 Avalik sektor ...................................................................................................................................................................................................................................... 5 Avaliku sektori põhised tegevused ................................................................................................................................................................................................ 8 Erasektor ......................................................................................................................................................................................................................................... 16 Erasektori põhised tegevused ..................................................................................................................................................................................................... 17 Teadus- ja arendustegevus ning haridus ......................................................................................................................................................................................... 23 Andmed kui võimaldajad ................................................................................................................................................................................................................. 29 Andmed kui võimaldajad põhised tegevused ............................................................................................................................................................................. 30 Õigusruum ....................................................................................................................................................................................................................................... 32 2 Sissejuhatus Käesolev Kratikava on jätk eelnevale, aastatel 2019-2021 elluviidud Eesti tehisintellekti strateegiale. Kui 2019-2021 aasta kratikava koostamise ajal oli valdkonna areng madal ja avalikus sektoris alles alustati esimeste projektide läbiviimisega, siis tänasest on tehisintellekti kasutamine muutunud oluliseks ja vältimatuks osaks digiriigi arendamisest. Kui 2018. aastal oli neli avaliku sektori asutust läbi viinud neli krati projekti, siis tänaseks on läbi viidud enam kui 80 krati projekti, seotud on olnud enam kui 40 organisatsiooni ning on ka arendatud mitmeid kratijuppe, mis võimaldavad nii era- kui ka avalikul sektoril lihtsamini rakendada. Eesmärkide saavutamiseks pakuti asutustele krattide arendamisel tuge, käivitati koostöövõrgustik, viidi läbi koolitusi, tegeleti andmehalduse ja avaandmete valdkonna edasi arendamisega. Samas erasektori suunal tehisintellekti spetsiifilisi tegevusi ei tehtud, kui välja arvata laiemalt teenuste digitaliseerimiseks ja robotiseerimiseks mõeldud toetuse pakkumine. Teadus- ja arendustegevuse poolel oli IT Akadeemia teadusmeede, sh tehisintellekti teemad juba käivitunud ning Haridus- ja Teadusministeerium oli eesti keeletehnoloogia arengut strateegiliselt toetanud alates aastast 2006. Õigusruumi kujundamist puudutavate tegevuste osas oli 2019-2021. aasta kratikava kohaselt eesmärk töötada välja nn krati seaduste pakett tehisintellekti kasutuselevõtu võimaldamiseks. Selle raames koostati algoritmiliste süsteemide mõjude reguleerimise väljatöötamise kavatsus (nn „krati VTK“) eesmärgiga tuvastada võimalikud muudatused, mida kehtivasse õigusesse teha tehisintellekti kasutuselevõtuks. Kuivõrd pärast krati VTK väljatöötamist algatas Euroopa Liit initsiatiivi loomaks EL-ülene harmoniseeritud tehisintellekti regulatsioon, kujundati õigusloomet puudutav tegevus ümber spetsiifiliste probleemide lahendamisele, mis vajavad regulatiivset sekkumist sõltumata ELi tegevusest. Kratikava 2019-2021. aasta tegevuste eelarve oli suurusjärgus 10 miljonit eurot. Käesolev kratikava annab ülevaate tegevustest, mis on plaanis, et kratte ehk tehisintellekte veel enam Eestis kasutusele võtta ja seeläbi suurendada e-teenuste kasutajamugavust ja kättesaadavust ning riigi tõhusust. Seejuures kajastab kratikava tegevusi tagamaks inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti põhimõtete järgmine. Kava käsitleb krattide kasutuselevõttu nii avalikus kui ka erasektoris ja haridus- ning teadusvaldkonnas, kuid ka selleks vajalikke seadusandlikke muudatusi aastateks 2022-2023 ja on paljuski käsitletav jätkuna 2019-2021. aasta tegevuskavale. Avaliku sektori tegevuste peamine eesmärk on ühelt poolt toetada krattide kasutuselevõtu baasvõimekuste loomist nendes avaliku sektori asutuses, mis 3 seni ei ole kratte rakendanud ja teisalt kinnistada ning võimendada asutusi, kellel on alusbaas juba olemas, kuid ei ole seda juurutatud. Lisaks on käesolevas kratikavas uue eraldiseisva fookusvaldkonnana „andmed kui võimaldajad“, mille eesmärk on laiemalt toetada andmete leitavust, taaskasutatavust ja kvaliteeti nii era- kui ka avaliku sektori poolel. Erasektori tegevuste fookus on teadlikkuse tõstmisel tehisintellekti võimalustest ettevõtetes lisandväärtuse kasvatamisel ning toetuse pakkumisel neile võimekatele ettevõtetele, kes juba soovivad tehisintellektipõhiseid lahendusi arendada ja katsetada. Hariduse ning teadus- ja arendustegevuse poolel on senisest suurem rõhk kompetentsi ja oskuste arendamisel, jätkub tehisintellekti TA toetamine ja Eestil tekib juurdepääs maailmatasemel superarvutiressursile. Kratikava loodi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) juhtimisel koostöös Justiitsministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kratikava täiendasid ja tagasisidestasid ülejäänud ministeeriumid ning põhilised partnerorganisatsioonid (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, ülikoolid, eraettevõtted, ministeeriumide allasutused, tehisintellekti-põhised ettevõtete ja ülikoolide konsortsiumid, teaduspargid jne). Kava on loodud kaheks aastaks, mis võimaldab vajalikku reageerimist nii kiiresti arenevale valdkonnale. Kratikava puhul on tegemist tegevuskavaga, mis aitab ellu viia mitme riikliku arengukavaga ettenähtud tegevussuundi (sh Digiühiskonna arengukava 2030, Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2035, Haridusvaldkonna arengukava 2035 jne). Tegevuskava elluviimist juhib ja seirab jooksvalt MKMi juhitav riigiasutuste ja võtmepartnerite esindajatest koosnev kratikava juhtrühm, sh arutab ja kavandab vajadusel täiendavaid tegevusi. Korra aastas antakse ülevaade kava elluviimisest Digiühiskonna arengukava juhtrühmale ja Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava juhtkomisjonile. Pärast kratikava lõppu viiakse läbi analüüs tehtud tegevustest ja nende tulemustest. Tegevuskavas kajastatud tegevuste rahaline maht näitab eri tegevuste elluviimiseks olemasolevat (st. riigieelarvega kaetud) rahastust, mitte vajadusi. Vastavalt käesolevale tegevuskavale panustab Eesti aastail 2022-2023 vähemalt 20 miljonit eurot kratikava elluviimiseks eri suundades. Sellele lisanduvad ka laiemalt digitaliseerimist toetavad meetmed summas 100 miljonit eurot, mille raames on muuhulgas võimalik konkurentsipõhiselt taotleda rahastust ka tehisintellektiga seotud teemadele. Käesolev kratikava aastateks 2022-2023 on ühtlasi Eesti riiklik tehisintellekti strateegia Euroopa Liidu kooskõlastatud tehisintellekti tegevuskava mõistes. 4 Kratikava 2022-2023 aastateks Avalik sektor Olukord: Kui 2018. aastal alustati Eesti tehisintellekti tegevuskava koostamist oli avaliku sektori organisatsioonidel vähe kogemust krattide rakendamisega, piirdudes algselt vaid mõne projektiga. Sellest lähtuvalt oli 2019-2021 aasta kratikava eesmärk luua kasutuselevõtuks vajalik baasvõimekus, saada esmast kogemust ning tehtu pealt otsustada edasised tegevused ja sihid. Tegevuskava sihtidest lähtuvalt oli eesmärk mõõta selle täitmist järgmiste olulisemate mõõdikute abil (mõõdikute sihttasemed olid seisuga 31.7.2021): 1. Avalikus sektoris rakendatud krattide arv: 50, algtase: 4 2. Avalikus sektoris kratte rakendanud asutuste arv: 25, algtase: 4 3. Avalikustatud kratijupid: 5, algtase: 0 Eesti avaliku sektori organisatsioonid on tänaseks saanud laialdaselt kogemust krattide rakendamisest. Avalikus sektoris on läbiviidud enam kui 80 krati projekti, seotud on olnud enam kui 40 organisatsiooni ning on ka arendatud mitmeid kratijuppe, mis võimaldavad nii era- kui ka avalikul sektoril lihtsamini rakendada. Seda ilmestab ka tegevuskava mõõdikute täitmise hetkeseis (seisuga 1.11.2021): 1. Avalikus sektoris rakendatud krattide arv: 80 2. Avalikus sektoris kratte rakendanud asutuste arv: 40 3. Avalikustatud kratijupid: 7 Kuna krattide rakendamine on olnud laiapindne ja seotud olnud paljud avaliku sektori asutused, siis uue kratikava koostamise raames kaasati pea 50 osapoolt ning kaardistati kasutusel olevad lahendused, väljakutsed ning eesmärgid krattide rakendamiseks ja võimalikud meetmed rakendamise toetamiseks. Olulisemate väljakutsetena ja sellest lähtuvalt lahendustena tõid organisatsioonid välja järgnevat: 5  Väljakutsed Lahendused 1. Äripoole ootuseid krattide rakendamisest ei ole võimalik tänase 1. Kompetents ja võimekus; tehnoloogia tasemega täita; 2. Projektides puudub IT-poolelt tugi, ressurss ja panustamine; 1. Kompetents ja võimekus; 2. Teostuse teostamine; 3. Riigiasutustel pole piisavalt tuge krattide arendamisel, juurutamisel 1. Teostuse teostamine; ja hilisemal haldamisel; 4. Puudub ülevaade meetmetest ja initsiatiividest, kuidas oleks 1. Kompetents ja võimekus; võimalik rakendamisel tuge saada; 5. Organisatsioonidel puudub kompetents ja kogemus hindamaks 1. Kompetents ja võimekus; andmete kvaliteeti ning kuidas andmeid eeltöödelda; 2. Andmed kui võimaldajad; 6. Tehtud lahendustest, tööriistadest ja ühisarendustest pole piisavalt 1. Kesksed lahendused ja algatused; detailset ülevaadet ning samas arendatakse ka samu lahendusi; 7. Puudub õiguskindlus andmete töötlemisest, mistõttu venib 1. Andmed kui võimaldajad; projektide elluviimine; 2. Õigusloome; 8. Ei osata näha võimalusi, kuidas olemasolevates infosüsteemides ja 1. Kompetents ja võimekus; äriprotsessides kratte rakendada. 2. Teostuse teostamine. Eelmainitud tegevused jagunevad tegevused omakorda avaliku sektori põhisteks ja horisontaalseteks era- ja avaliku sektori ülesteks meetmeteks, millest viimased on eraldi välja toodud tegevusblokis „andmed kui võimaldajad“. 6 Strateegilised eesmärgid: Lähtudes tänasest hetkeolukorrast on tegevuskava peamine eesmärk avaliku sektori suunal ühelt poolt toetada kratte seni mitte rakendanud asutustes krattide kasutuselevõtuks baasvõimekust ja teisalt kinnistada ning võimendada asutusi, kellel on alusbaas täna juba olemas, kuid ei ole püsivalt juurutatud. Lisaks on eesmärk Eestis juurutada inimkeskse ja usaldusväärse tehisintellekti põhimõtted krattide arendamisel ja rakendamisel. Tegevuskavas mainitud lähenemisest lähtuvalt on eesmärk mõõta selle täitmist järgmiste olulisemate mõõdikute abil (mõõdikute sihttasemed on seisuga 31.12.2023): 1. Avalikus sektoris rakendatud krattide arv: 130, algtase: 80 2. Avalikus sektoris kratte rakendanud asutuste arv: 60, algtase: 40 3. Avalikustatud kratijupid, lähtekood ja binaarid: 40, algtase: 6 4. Avalikus sektoris bürokratti rakendanud asutuste arv: 10, algtase: 0 5. Bürokrati kaudu pakutavate avalike teenuste arv: 6, algtase: 0 6. Eesti üldkeele kõnetuvastuse täpsus: 91%, algtase: ~85% 7. Koolitusel osalejate arv: 1400 7  Avaliku sektori põhised tegevused Kompetents ja võimekus Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve 1.2 MKMi vedamisel ja AKI ning Andmekaitse paneeli eesmärk on ühelt poolt toetada, et MKM / AKI / - Märts 2022 --- JUM kaasumisel andmekaitse isikuandmete töötlemine oleks seaduslik ja õiguspärane JUM kontseptsiooni paneeli korraldamine ning teisalt aidata tekkinud probleemidele leida lahendus. väljatöötamine Andmekaitse paneeli raames saavad asutused jagada (Sihiks 2022 II kogemusi ja muresid ning arutavad ühiseid eesmärke ja pa1 algatusi. käivitamine) Planeeritavad tegevused: Edaspidi - Märts 2022 toimub esimene paneel jooksev - Andmekaitse paneeli tegevuste koordineerimine tegevus 1.3 Laiema teadlikkuse Andmepõhiste otsuste tegemine ja andmete töötlemine MKM - Aprill 2022 160 000€ suurendamiseks süsteemse eeldab baas andmekirjaoskust. Koolituste eesmärk on kontseptsiooni "andmekirjaoskuse" koolituse ja andmekirjaoskuse taseme tõstmine avalikus sektoris eri väljatöötamine teavituse tellimine sihtrühmades. (sihiks 2022 II Planeeritavad tegevused: pa - Kontseptsiooni väljatöötamine käivitamine) 1 poolaasta 8  - „andmekirjaoskust“ puudutava materjalide avalikustamine 1.4 Kratiprojektide tellijatele, Praktiliste koolituste ja juhendite loomise eesmärk on tõsta MKM / JUM 31.12.2023 80 000€ spetsialistele, arendajatele ning teadlikkust jätkusuutlikust krati komponendiga projektide asutuste juhtidele koolituste rakendamisest, hankimisest ja projektijuhtimisest ning läbiviimine ja juhendite loomine seeläbi toetada arenduste läbiviimist, juurutamist, haldamist, teadlikkust rakendamisest, tulemuste lahtimõtestamist ja saadavat kasu. Planeeritavad tegevused: - Rolli põhiste kompetentsimudelite ja koolitusprogrammide paika panemine - Koolituste teekaardi paika panemine ja jooksvalt kasutajate tagasisidest lähtuvalt uuendamine - Koolituste jooksev tellimine ja läbiviimine 9 Kesksed lahendused ja algatused Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve 1.5 Bürokrati arendamine ja Bürokrati eesmärk võimaldada virtuaalsete assistentide abil MKM / RIA Jooksev 6 300 000 € elluviimine avalike teenuste kasutamist ja riigiga suhtlust ning seeläbi tegevus radikaalselt lihtsustada riigiga asjaajamist. Planeeritavad tegevused: - Bürokrati baasplatvormi arendamine ja rakendamine asutustes vastavalt arenduse teekaardile 1.6 Privaatsust tagavate Privaatsust tagavate tehnoloogiate kasutamise eesmärk on MKM / RIA / - 2022 II pa Selgub tehnoloogiate kontseptsiooni välja tagada vastutustundlik ja andmekaitse põhimõtetega JUM (sihiks 2023 I kontseptsioon töötamine kooskõlas andmetöötlus, sh krattide rakendamisel. pa esimesed ist lähtuvalt Planeeritavad tegevused: projektid läbi - Kontseptsiooni välja töötamine viia) - Kontseptsioonist lähtuvalt projektide ellu viimine 1.7 Krattide arendamist ja Selleks, et toetada asutustes krattide rakendamist, mis MKM / JUM - 2022 II pa Selgub rakendamist toetava oivakeskuse vastavad muuhulgas inimkesksete ja usaldusväärsete (sihiks 2023 II kontseptsioon tegevuste, rollide jaotuse ja tehisintellektisüsteemide nõuetele, on vajalik pakkuda pa ist lähtuvalt kontseptsiooni kokku leppimine ning asutustele tuge. Asutustele tugi muuhulgas seisneks käivitamine) ellu viimine usaldusväärse tehisintellekti tagamiseks juhendite ja hindamismudelite väljatöötamises, kasutusjuhtude valideerimises, andmete kvaliteedile ja olemasolule 10  hinnangu andmises, andmete ettevalmistamisel toe pakkumises, ning analüüside teostamises. Tänases olukorras on vähe tõenäoline, et vastav kompetents saaks kõigisse asutustesse tekkida. Planeeritavad tegevused: - Oivakeskuse kontseptsiooni väljatöötamine ja rollide jaotuse kokku leppimine 1.8 Riigipilve baasil ühise taristu Eesmärk on riigipilve baasil asuda arendama ühist taristut, MKM / RIT / - September 400 000€ arendamine ja pakkumine et krattide arendamiseks oleks olemas vajalik HTM 2023 arvutusressurss ja -taristu ning vältida seeläbi dubleerivaid - Arendamine investeeringuid. ja pakkumine Planeeritavad tegevused: vastavalt - Teekaardi koostamine teekaardile 1.9 Masinõppel ja keeletehnoloogial Kratijuppide, binaaride ja mikroteenuste tellimise eesmärk MKM / RIA / - Veebruar Täpsustub põhinevate kratijuppide, binaaride ja on lihtsustada krattide rakendamist ja vältida dubleerivate RIT / EKI / 2022 teekaardist mikroteenuste tellimine ja arenduste tegemist. Seeläbi on nii avaliku- ja erasektori HTM - Vastavalt lähtuvalt kättesaadavaks tegemine huvilistel ning kodanikel lihtsam kratte rakendada ning teekaardile vajadustest lähtuvalt edasi arendada. Planeeritavad tegevused: - Teekaardi koostamine 11  - Teekaardi järgi arendusprojektide käivitamine koostöös riigiasutuste ja erasektoriga Teostuse toetamine Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve 1.10 Asutuste andmeteaduse alase Selleks, et paremini planeerida jätkutegevusi ja seada sihte MKM - 2022 II pa Selgub kompetentsi ja võimekuse on vajalik hinnata asutuste andmeteaduse alast kompetentsi (sihiks 2023 I kontseptsioon parandamine ja võimekust. pa läbi viia) ist lähtuvalt Planeeritavad tegevused: - Analüüsi väljatöötamine hindamaks asutuste andmeteaduse alast kompetentsi, võimekust, struktuuri ja viise selle parandamiseks - Andmeteaduse küpsusmudeli välja töötamine 1.11 Krati projektide käivitamisel, Eesmärk on toetada asutusi krati projektide planeerimisel, MKM / SA 31.12.2023 160 000€ läbiviimisel ja haldamisel jooksva ideede valideerimisel ning pakkuda tehnilist tuge. - Jooksev toe pakkumine Tulemuseks on seeläbi kiirendatud projektide arendus ja tegevus parem ettevalmistus. Planeeritavad tegevused: - Ajurünnakute läbiviimine - Äriprotsesside ja võimaluste kaardistamine 12  - Projektide kavandamise ja hangete ettevalmistuse nõustamine ning toetamine - Süvatöötubade läbiviimine - Taibutalgute ja innovatsioonikonkursside läbiviimine - Krati süvatöötoad, mille raames aidatakse asutustel kaardistada kasutusjuhud ja anda esialgne hinnang andmekvaliteedile koos ettepanekutega arendustegevusteks - Osapoolte kokkuviimine - Mentorprogramm - Rahastuse osas nõustamine 1.12 „Andmekaitse liivakasti“ „Andmekaitse liivakasti“ raamistiku eesmärk on MKM / JUM - Veebruar --- raamistiku välja töötamine ja soodustada avalikus sektoris krattide kasutuselevõttu / AKI 2022 pakkumine (arvestades sealhulgas autoriõiguste, andmekaitse ja muude - Jooksev nõuetaga) võimaldades lahenduste testimist ja pakkudes tegevus tuge ning seeläbi kiirendada projektide arendust. Planeeritavad tegevused: - Kontseptsiooni väljatöötamine ja pakkumine - Andmekaitse liivakasti tegevuste koordineerimine 1.13 Nõuete ja meetmete Selleks, et püsiks ning kasvaks ühiskonna usaldus krattide MKM / JUM 2022 II pa --- väljatöötamine toetamaks kasutamise osas ning maandamaks nende kasutamisega / AKI kaasnevaid võimalikke riske, tuleks töötada välja 13 inimkesksete ja usaldusväärsete põhimõtted ja rakendada asjakohaseid nõudeid ning krattide arendamist ning kasutamist meetmeid. Näiteks ühe konkreetse asjakohase meetmena läbipaistvaks andmetöötluseks saaks sätestada nõude rakendada andmejälgijat. Planeeritavad tegevused: - Õiguslike, organisatoorsete ja tehniliste võimaluste analüüs läbipaistva ja usaldusväärse andmetöötluse tagamiseks - Õigusruumi täiendamine ja nõuete kehtestamine tagamaks läbipaistev ja usaldusväärne andmetöötlus - Põhiõiguste mõjuhinnangu mudeli ja juhendmaterjalide väljatöötamine põhiõigustele kaasnevate riskide hindamiseks ja maandamiseks krattide arendamisel ja kasutamisel; - Uue andmekaitsealase mõjuhinnangu mudeli ja juhendmaterjalide väljatöötamine ja nende kasutuse juurutamine avaliku sektori asutustes; 1.14 Asutuste teadlikkuse Inimkesksete ja usaldusväärsete tehisintellekti rakenduste JUM 2023 I pa Selgub suurendamine inimkesksete ja tagamiseks tuleb suurendada teadlikkust inimkeskse ja kontseptsioon usaldusväärsete tehisintellekti usaldusväärse tehisintellekti põhimõtetest ja nõuetest, sh ist lähtuvalt võimalikest riskidest põhiõigustele, mis võivad krattide 14 rakenduste arendamisest ja arendamise ja kasutuselevõtuga kaasneda ning võimalikest kasutamisest riskimaandamise meetmetest. Planeeritavad tegevused: - Asutustele koolituste korraldamine 1.15 Paindlike ja mahult piisavate Tagada rahastusmeetmetes paindlikud ja mahult piisavad MKM 2022 II pa Selgub rahastusvõimaluste tagamine rahastusvõimalused andmeteaduse projektide läbiviimiseks 2021+ andmeteaduse projektide ja kasutuselevõtuks. perioodi EL läbiviimiseks ja kasutuselevõtuks Planeeritavad tegevused: tõukefondide - Uue SF planeerimise raames rahastusmeetmete vahendite ja ettevalmistamine ja väljatöötamine riigi taotluste pealt 15 Erasektor Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2035 (TAIE 2035) seab üheks eesmärgiks ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamise. Muu hulgas suurendavad kiired muutused tehnoloogias, digiteerimine ja tehisintellekti areng vajadust teaduse, arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) järele ja avavad uusi võimalusi ettevõtluseks. Tehisintellekti ja robootikaga seotud tehnoloogiad võimaldavad ettevõtetel ettevõttesiseseid protsesse ja tarneahelata toimimist tõhustada, toodete ja teenuste lisandväärtust suurendada ning kokkuvõttes parandada ettevõtete üldist konkurentsivõimet. TAIE üks fookusvaldkondadest on digilahendused igas eluvaldkonnas. Kui perioodil 2019–2021 ei olnud MKMis erasektori suunal tehisintellekti spetsiifilisi tegevusi, kui välja arvata toetused ja teenused digitaliseerimiseks ja robotiseerimiseks ja AIRE keskuse ettevalmistamist, siis arvestades TAIEs määratletud vajadusi ja väljakutseid, keskenduvad lähiaastatel erasektori suunalised tegevused andmete kasutuse ja tehisintellekti lahenduste teemadel teadlikkuse tõstmisele, oskuste arendamisele, pädevuse parandamisele ning tehisintellekti lahenduste arendamisele. MKMi majandusarengu osakond kavandab 2021. aastal kaardistada veelgi täpsemalt ettevõtete vajadused ja väljakutsed tehisintellekti lahenduste kasutamisel ning analüüsida ka teiste riikide vastavaid parimaid praktikaid ning kohandamisvõimalusi Eesti oludesse. Loomisel on robootika ja tehisintellekti keskus AIRE, mis loob vastava ökosüsteemi ning arendab välja rahvusvahelise võrgustiku eesmärgiga pakkuda tööstusettevõtetele tuge tehisintellekti ja robootika lahenduste arendamiseks ja kasutuselevõtuks. Tallinna Teaduspark Tehnopol (mis on samuti nimetatud keskuse konsortsiumi liige) disainib oma senisest kogemusest tulenevalt arendussprinte ja kiirendeid ning toetab ettevõtete vajadustest lähtuvaid pilootprojekte. Lisaks tehisintellekti-spetsiifilistele tegevustele on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses avatud või planeerimisel toetusmeetmed ja -tegevused, kuhu saavad taotlusi esitada / tegevustes osaleda ka tehisintellekti fookusega projektid, näiteks: rakendusuuringute programm, tootearenduse toetus, innovatsiooni- ja arendusosakud, ettevõtte arenguprogramm, digitaliseerimisega seotud toetused ja tegevused. 16  Erasektori põhised tegevused Kujundada terviklik poliitikasekkumine erasektori tehisintellekti enama kasutuse toetamiseks Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve Kaardistus: ettevõtete MKMil on ülevaade vastavatest väljakutsetest ning MKM IV kv 2022 --- vajadused ja väljakutsed poliitikainstrumendid nende adresseerimiseks on tehisintellekti lahenduste kas välja töötatud või planeerimisel. arendamisel ja kasutuselevõtul. Kaardistus: teiste riikide MKMil on ülevaade teiste riikide parimatest MKM IV kv 2022 --- parimad praktikad praktikatest. Luua siseriiklik tehisintellekti ja robootika teemaline keskus Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve Eesti EDIH2 AIRE3 konsortsiumi ettevalmistavad tegevused: Ettevõtete digiküpsuse Ettevõtetel on ülevaade oma digiküpsuse tasemest Eesti EDIH AIRE I kv 2022 499 450€ hindamise teenuse ning kaardistatud on ettevõtted, kellel on suutlikkus (loomisel) väljatöötamine ja osutamine rakendada robootika ja tehisintellekti lahendusi 2 E-DIH – Digital Europe Program (DEP) alaprogramm European Digital Innovation Hub, Lisainfo: https://digital-strategy.ec.europa.eu/en/activities/edihs 3 AIRE - AI&Robotics Estonia, Eesti E-DIHi konsortsium, kes on valmistanud ette E-DIHi rahastamise taotluse Euroopa Komisjonile. Konsortsiumisse kuuluvad: TalTech, TÜ, EMÜ, Tehnopol, Tartu Teaduspark, IMECC OÜ. Konsortsiumi tegevused keskenduvad Eesti tööstusettevõtetele. AIRE ülesanne on luua AI ja robootika valdkonna keskus, mis koondab valdkondliku (sh rahvusvahelise) võrgustiku ja loob ökosüsteemi, võimaldab Eesti ettevõtetele ligipääsu rahvusvahelistele keskustele. Info: https://aire-edih.eu/ 17  lähitulevikus (3 aasta perspektiiv). Seisuga 31.03.2022 on kaardistatud 50 ettevõtet. Tehisintellekti ja robootika Tööstusettevõtete teadlikkus tehisintellekti ja koolituste korraldamine robootika lahenduste kasutusest ja ettevõtetele rahastusvõimalustest on tõusnud. Kokku viiakse läbi 5 koolitust, millest 2 esimesest keskenduvad robootika otstarbekuse analüüsimisele ettevõtte tasandil (sh robotite valik, andmete väärindamine ja tehisintellekti roll robootikas, ROI arvutamine). Kolm koolitust on planeeritud 2022 keskendumisega tehisintellekti heade näidete tutvustamisele tööstuses. Tööstusettevõtetele AIRE on kaardistanud tööstusettevõtted individuaalse nõustamise tehisintellekti ja robootika (nn test before invest) korraldamine digitaliseerimise eksperimentides osalemiseks. Ettevõtete teadlikkus ja arendusprojektide on tõusnud. Kokku 25 ettevõtted saavad esmast käivitamiseks tehisintellekti ja ekspertnõustamist, millised on nende ettevõtte robootika valdkondades võimalused äristrateegiast tulenevalt tehisintellekti lahendusi arendada ja rakendada (esmahinnang 16 tundi ettevõtte kohta). 18 Ettevõtete nõustamine Ettevõtete teadlikkus riiklikest ja Euroopa-tasandi rahastamise leidmisel meetmetest on tõusnud. AIRE ekspertide baasil tehisintellekti ja robootika koostatakse teekaart 2022-2023 fookusega arendusprojektide tehisintellekti ja robootika uuenduste rahastamisele elluviimiseks (struktuuritoetused, EK toetused). Tehisintellekti ja robootika 6 AIRE demoprojekti on käivitatud, mille eksperimentide/ eesmärgiks on testida uudseid lahendusi tööstuses demoprojektide ning haiglates (horisontaalne piloteerimise sektor: ettevalmistamine ja tervishoid). käivitamine AIRE klubide korraldamine 5 AIRE klubi on korraldatud võrgustiku arendamiseks (rahastajad, teadlased, eksperdid, tööstusettevõtted, robotite maaletoojad, telekommunikatsioonifirmad jne). EDIH taotluse koostamine Tähtajaga 22.02.2022 EDIH lõpptaotluse koostamine. Juhul, kui Eesti E-DIHi taotlus saab positiivse rahastusotsuse, jätkab AIRE eespool Eelarve 1M EUR loetletud tegevustega 2022–2028. aastas Euroopa Komisjoni poolt, 0,4M EUR Eesti riigi (MKM) 19  poolt ning 0,6M EUR konsortsiumi kaasfinantseering. Toetada tehisintellekti lahendustel põhinevaid arendusi ja pilootprojekte Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve Krattide pilootprogrammi4 tegevused: Krattide bootcampide Tehisintellekti-lahenduse pakkujad ja kasutajad on Tallinna Teaduspark II kv 2023 Ca 170 000€ (arendussprintide) intensiivses arendussprindis arendanud Tehnopol korraldamine pilootprojekti ideid (kuni 100 osalejat loovad kuni 20 ühisprojekti) Kiirendiprogrammi Ettevõtted on osalenud 6-kuulistes tehisintellekti- korraldamine (tootearendus ja tehnoloogia kiirendiprogrammis (kuni 10 ettevõtet) prototüüpimine, äriarendus, kliendijuhtumite valideerimine, meeskonna komplekteerimine, investorvalmiduse saavutamine) 4 Programmi edukust hinnatakse 2023 II kv, mille järel otsustab tellija (MKM) programmi jätku toetuse üle. 20 Kratt-projektide valideerimine Hinnatud on tehisintellekti lahenduste otstarbekust, ärilist potentsiaali ja investeeringu tasuvust (AIRE metodoloogia) (kuni 20 valideerimisraportit) Pilootprojektide arendamise Ettevõtted on arendanud tehisintellekti lahendusi Tallinna Teaduspark II kv 2023 380 000€ toetamine (grant max 50 000€ kasutavaid projekte (6-8 pilootprojekti) Tehnopol per projekt + nõustamine) Horisontaalsetes (st mitte valdkonnapõhistes) toetusmeetmetes tehisintellekti lahenduste rahastamine. Mitmetes toetusmeetmetes on võimalik ettevõtetel taotleda toetust muu hulgas tehisintellektipõhiste lahenduste arendamiseks. Toetada ettevõtetes (töötlevas Ettevõtted investeerivad automatiseerimisse ning MKM, elluviija 2022–2025 56M € tööstuses, mäetööstuses ja digitaliseerimisse või robotite kasutuselevõttu, Ettevõtluse logistikas) automatiseerimist eesmärgiga vähendada inimsekkumise vajadust Arendamise ning digitaalsete tehnoloogiate ning suurendada tarneahela efektiivsust, tehes seda Sihtasutus (EAS) ja robotite kasutuselevõttu. protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt Tehisintellekti kasutatakse kasutades ja juhtides. laialdasemalt. Toetada ettevõtetes Suureneb uuringute ja arenduste järgne MKM, elluviija EAS 2021–2027 16,48M € + rakendusuuringute ja tootearenduse maht, suureneb ettevõtjate uutest või riigieelarvelised eksperimentaalarenduste oluliselt muudetud tehnoloogias, tootest või vahendid läbiviimist (toetus + teenusest saadav müügituli vastavalt nõustamine) võimalustele 21 Innovatsiooni- ja Suureneb ettevõtete koostöö teadmusteenuse MKM, elluviija EAS 2021–2027 8,24M € arendusosakute toetusmeetme pakkujatega väikesemahuliste innovatsiooniprojekti pakkumine ettevõtetele tegemis kaudu Toetada ettevõtete teadus- ja EASi väljatöötatud teenuste kasutamise tulemusel MKM, elluviija EAS 2021–2027 19,84M € arendustegevuse ning on tõusnud ettevõtete teadlikkus ja võimekus innovatsioonialast (TAI) tehnoloogial ja teadmistel põhineva TAI-tegevuse teadlikkust ja võimekust suurendamiseks ja majandustulemuste kasvuks 22 Teadus- ja arendustegevus ning haridus Perioodil 2019-2021 toetati riigi, ettevõtluse ja akadeemia koostöös läbi IT Akadeemia teadusmeetme seitset teadussuunda, millest ligikaudu pooled, mahus 4,5 miljonit eurot, olid seotud tehisintellekti, andmeteaduse ja automatiseerimisega. IT Akadeemia kaudu toetati ka muudel kui IKT erialadel tehisintellekti käsitlevate valikainete arendamist – ligikaudu pooled õppekava arendusprojektid olid seotud tehisintellektiga. NUTIKA meetme kaudu toetati enam kui 6 miljoni euroga 25 ettevõtete ja TA-asutuste koostöös läbi viidud rakendusuuringut. Taristu poolel on oluliseks arenguks Eesti liitumine EuroHPC ühisettevõtte ja LUMI konsortsiumiga, mille tulemusel on Eesti teadusasutustel ja ettevõtetel alates 2022. aastast juurdepääs maailmatasemel superarvutiressursile. Uuel perioodil on suurem rõhk kompetentsil ja oskustel. Haridusvaldkonna arengukava 2035 seab üheks strateegiliseks eesmärgiks õpivõimaluste vastavuse ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), mis Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas (TAIE 2035) on prioriteetsena esindatud fookusvaldkonna „digilahendused igas eluvaldkonnas“ näol, on ühiskonnas eelisarendamist vajav valdkond, mis on eri meetmete kaudu integreeritud nii üld- ja kutse- kui kõrgharidusõppesse. Tehisintellektil on tänases IKT-valdkonnas oluline roll ja üks küsimus on, et millistes tegevustes tuleb riigi poolt sekkuda ja hoolitseda, et tehisintellektiga seotud teemad oleksid eraldi käsitletud, ning kus piisab iseregulatsioonist. IKT valdkonna teadus- ja arendustegevus, mis jääb väljapoole teaduse rahastamise põhiinstrumente, on suunatud ja rahastatud peaasjalikult läbi IT Akadeemia teadusmeetme. TA roll on nii praegu kui tulevikus tõsta meie teadmiste nendes valdkondades kaugemale nii, et Eesti kõrgharidus, teadus, ettevõtlus ja ühiskond laiemalt sellest maksimaalset kasu saaksid. Samuti on väikekeele puhul oluline arendada keeletehnoloogia võimalusi järgmisele tasemele, kuna see, kas saame oma seadmete ja erinevate teenustega suhelda eesti keeles, on väikekultuuri olemasolu üks garantiisid. Teadustaristu, siinkohal kõrgjõudlusega arvutusvõimsuse (HPC) roll on tagada tehniline võimekus ja oskused tehisintellekti arendamiseks. 23 Teadlikkuse, kompetentsi ja oskuste arendamine Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve Eesmärk: Toetada eri haridustasemetel huvi IT valdkonna, sh tehisintellekti võimaluste ja vahendite vastu. Integreerida tehisintelligentsi alased üldteadmised horisontaalsetesse, ennekõike täiendkoolituse ja üldhariduse meetmetesse, ning minna oskustega süvitsi kõrghariduse vallas. 3.1 Ettevõtete digipööret toetavate Täiendkoolituse poolel on oluline tõsta ettevõtluses HTM 2022-2023 Kogu oskuste arendamine erinevate tasandite (spetsialistid, juhid) oskuseid, mis on meetme eelduseks, et viia digipööre edukalt läbi. Selleks luuakse maht, kust täiend- ja ümberõppe programmid, kus on horisontaalselt tehisintellekti integreeritud ka tehisintellekti võimaluste teadvustamine: puudutav osa tehisintellekt on aina enam kõikjal me ümber ja seetõttu on pole oluline, et erineva taseme töötajad oskaksid mõtestada eristatav, on tehisintellekti võimalikku rolli ja seada sellele realistlikke 10 M€ ootusi. - Vähemalt 5 valdkonnas käivitatakse IKT täiend- ja ümberõppe moodulid - Vähemalt 2 000 inimest osaleb täiend- ja ümberõppe programmides 3.2 Noortes IT-valdkonna vastu huvi ProgeTiigri kaudu toetatakse alusharidusest kuni HTM, 2022-2023 Kogu tekitamine gümnaasiumini IT-valikainete ja õppematerjalide HARNO meetme arendamist, IT-õpetajate täiendkoolitust ning maht, kust populariseerimist. Laiem eesmärk on tekitada varakult huvi tehisintellekti 24  IT-valdkonna vastu üldisemalt, kuid ainekava arendusse puudutav osa saab integreerida tehisintellekti kui teema koos võimaluste pole ja näidetega (vrd 3.1 punktis horisontaalne tehisintellekti eristatav, on integratsioon). perioodil 3.3 IT kutsehariduse õppekavadesse IT-kutsehariduses on õppekavad (nt tarkvaraarendaja), HTM, 2022-2023 2022-2029 tehisintellektiga seotud oskuste mille puhul on tänasel IT-tööturul oluline tunda HARNO 11,4 miljonit integreerimine tehisintellekti pakutavaid võimalusi ning vaja oskusi neid eurot vahendeid arendusprotsessis kasutada. Seega on oluline tehisintellekti integreerimine õppekavadesse, mida IT Akadeemia kutseharidusprogrammist toetatakse. 3.4 IT-valdkonna spetsialistide ja Kestliku IKT kõrghariduse meetme kaudu toetatakse IKT HTM, MKM, 2022-2023 teadlaste arvu kasvatamine läbi valdkonna töötajate järelkasvu ning tööandjatele HARNO kõrghariduse kõrgetasemeliste spetsialistide tagamist. Meetme sisu on hetkel väljatöötamisel ja tööversioonis on eesmärgid horisontaalsed, mh: - 80 IT-doktorit aastas - Kasvatada IT-doktorantuuri vastuvõttu 100 doktorandini aastas Tehisintellekti valdkond on IT kõrghariduse orgaaniline osa ja seetõttu esindatud, kuid võttes arvesse TAIE arengukava 1. fookusvaldkonna „Digilahendused igas 25  eluvaldkonnas“ ja IKT teadusmeetme valdkondi saab välja selgitada selgemad vertikaalsed fookused, millele keskenduda (nt tehisintellekt, andmeteadus). 3.5 Toetada kraadiõppes muudel kui IT Akadeemia arendusprojektide rahastusmeetme raames HTM, 2022-2023 Selgub IKT erialadel tehisintellekti tehisintellekti ainete arenduse toetamine. Tehisintellekti HARNO taotlusvooru käsitlevate valikainete arendamist komponent annab projektile hindamisel lisakaalu. tulemuste pealt Teadus- ja arendustegevus Eesmärk: Toetada tehisintellekti arenguks kriitilist teadus- ja arendustegevust ja arendada juurdepääsu kõrgjõudlusega arvutusvõimsusele, mis on tehisintellekti lahenduste loomise eelduseks. 3.6 Tehisintellekti valdkonna Tehisintellekti teemad on TAIE I fookusvaldkonna MKM ja 2022 - kajastamine TAIE strateegia I teekaardil esindatud. See omakorda annab strateegilist HTM fookusvaldkonna „Digilahendused suunda mh IT Akadeemiale ja selle IKT teadusmeetmele. igas eluvaldkonnas“ teekaardil 3.7 Tehisintellekti alase teadus- ja Hetkel toetatakse IT Akadeemia IKT teadusmeetmest HTM, MKM, 2022-2023 2022-2023 on arendustegevuse toetamine kolme seotud teadussuunda tehisintellekt ja HARNO IKT masinõppimine; andmeteadus ja suurandmed; robotite- teadusmeetm inimeste koostöö. Ka tulevikus võib ette näha, et TAIE e arengukava 1. fookusvaldkonna „Digilahendused igas tehisintellekti eluvaldkonnas“ prioriteetide seas on tehisintellekt ga seotud 26  esindatud ja seega tuleb temaatilise TA-programmi kaudu projektide toetada vastavat TA-tegevust. maht 3M€/a 3.8 Eesti keeletehnoloogia ja Eesmärk on tagada eesti keele põhikomponentide arendus, MKM / HTM 2022-2023 3,57M € keeleressursi arendamine kvaliteet ja juurutamine ning seeläbi tagada eesti keele / EKI / RIA jätkusuutlikkus ning parem teenuste ligipääsetavus. Planeeritavad tegevused: - Eesti keeletehnoloogia tegevuskava elluviimine 2022- 2024 aastatel - Eesti keeletehnoloogia 2017-2027 programmi tegevuste kaudu nende TA-tegevuste (TVT tasemed ~1-3) ja keelekorpuste toetamine, mis on baasiks ja eelduseks tehisintellekti järgmise taseme rakendusteks. - Tagada uuel SF perioodil haldusalade üleselt keeletehnoloogia arendamiseks, rakendamiseks ja toetamiseks rahastus - Luua EKI ja RIA baasil kompetentsikeskus riigiüleste keeletehnoloogia lahenduste arendamiseks ning tagada baasrahastus 3.9 Kvaliteetne juurdepääs Tehisintellekti arendamine on väga HTM, Eesti 2022-2023 0.66M€ kõrgjõudlusega arvutusressursimahukas. Teadustaristu poolelt toetab Teadusarvutu (2021-2026 tegevuskava eesmärke Eesti osalus EuroHPC ühisettevõttes ste kokku 2M€) 27 andmetöötlusvõimekus (HPC) Eesti ning Soome CSC koordineeritud LUMI pre-exascale Infrastruktuur teadusasutustele ja ettevõtetele superarvuti konsortsiumiga. LUMI ressurss saab Eesti (ETAIS) teadusasutustele ja ettevõtetele kättesaadavaks alates 2022. 28 Andmed kui võimaldajad Olukord: Oluliseks takistuseks krati projekti käivitamisel ja arendamisel on andmete puudumine ja andmete ebapiisav kvaliteet. Seega krattide arendamisel on oluline roll andmetel. Selleks, et projektid õnnestuksid, on vajalik tagada, et andmed oleksid kättesaadavad masinmõistetaval kujul. Kui 2018. aastal alustati Eesti tehisintellekti tegevuskava koostamist oli avaandmeid avalikustatud vähestel kordadel ning valdkonna küpsustase madal. Tänaseks on avaandmeid avalikustanud üle 100 asutuse ning järjest enam kasutatakse avaandmeid ka krattide arendamisel. Selleks, et toetada krattide arendamist ja toetada Eesti keeletehnoloogia jätkusuutlikku arendamist on vajalik täiendavaid meetmeid andmehalduse arendamiseks ja avaandmete avalikustamise suurendamiseks. Strateegilised eesmärgid: Lähtudes tänasest hetkeolukorrast on eesmärk toetada asutusi järjest enam avalikustama avaandmeid, parandada andmete leitavust ja kasutamist ning tagada andmete kvaliteet. Tegevuskavas mainitud lähenemisest lähtuvalt on eesmärk mõõta selle täitmist järgmise olulise mõõdiku abil (mõõdikute sihttasemed on seisuga 31.12.2023): 1. Teabeväravas avalikustatud avaandmete arv: 1800, algtase 709 29  Andmed kui võimaldajad põhised tegevused Arenguhüppe võimaldajad Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve 4.1 Andmehalduse arendamine Täna on oluliseks takistuseks krati projektide edukal STAT / Jooksev 3 000 000€ läbiviimisel andmete leitavus ja andmekvaliteet. Vajalik on MKM / RIA tegevus süsteemselt tegeleda andmehaldusega ja pakkuda asutustele sellekohast tuge. Planeeritavad tegevused: - Andmehalduse tegevuskava elluviimine - Andmehaldurite koolitamine - Andmehalduse töövahendi RIHAKE arendamine ja juurutamine - RIHA arendamine, sealhulgas analüüsime läbi andmepõhise aruandluse vajadused - Õigusruumi täiendamine 4.2 Avaandmete kättesaadavuse Krattide arendamisel kasutatakse järjest enam avaandmeid. MKM / RIA Jooksev 800 000€ edendamine Avaandmed on ka olulised Eesti keeletehnoloogia tegevus arendamiseks. Samas on täna jätkuvalt probleeme andmete kättesaadavusega. Selleks on vajalik süsteemselt tegeleda avaandmete kättesaadavuse ja kasutatavuse edendamisega. Planeeritavad tegevused: 30  - Avaandmete tegevuskava elluviimine - Avaandmete teabevärava arendamine ja haldamine - Asutustele toe pakkumine avaandmete avalikustamisel - Masinmõistetavate andmete väljastamise võimekuse parandamine riigi registritest 4.3 Väärtuslike andmestike Selleks, et parandada veel enam oluliste andmete MKM / HTM - 2022 I pa --- kehtestamine toetamaks krattide kättesaadavust on plaanis kehtestada ühelt poolt Euroopa / EKI / JUM - 2022 I pa arendamist Liidus väärtuslikud andmestikud kuues kategoorias. Teisalt - Lähtuvalt on Eesti olnud valdkonnas eesrindlik ning plaanib analüüsist kehtestada täiendavad väärtuslike andmestike kategooriad, et toetada krattide arendamist. Näiteks, keeleandmestike nimekirjas sätestatakse need keeleandmestikud, mille kasutamine panustab eesti keele jätkusuutlikkuse tagamisse ja toetab keeletehnoloogia arendamist ning parandab mh keeletehnoloogiliste rakenduse kvaliteeti. Planeeritavad tegevused: - Keele andmestike kehtestamine väärtuslike andmestikena - Analüüsi läbi viimine kaardistamaks väärtuslikke andmestikke - Täiendavate nõuete kehtestamine lähtuvalt analüüsist 31 Õigusruum Olukord: Õigusruumi kujundamist puudutavate tegevuste osas oli 2019-2021. aasta kratikava kohaselt eesmärk töötada välja nn krati seaduste pakett tehisintellekti kasutuselevõtu võimaldamiseks. Selle raames koostati algoritmiliste süsteemide mõjude reguleerimise väljatöötamise kavatsus (nn „krati VTK“) eesmärgiga tuvastada võimalikud muudatused, mida kehtivasse õigusesse teha tehisintellekti kasutuselevõtuks. Kuivõrd Euroopa komisjon esitas 2021. a aprillis algatuse EL-ülese tehisintellekti reguleeriva määruse kehtestamiseks, kujundati õigusloomet puudutav tegevus ümber spetsiifiliste probleemide lahendamisele, mis vajavad reguleerimist ja mida saab reguleerida sõltumata ELi tegevusest. Eelkõige on see tähendanud eelnõu väljatöötamist haldusmenetluse seaduse muutmiseks, mille raames kehtestatakse tingimused automaatsete haldusaktide andmiseks ning nähakse ette täiendavad vorminõuded isikuandmete töötlemisel haldusmenetluses. Strateegilised eesmärgid: Käesolevas kratikavas hõlmatud perioodil on plaanis viia lõpuni menetlus haldusmenetluse seaduse muutmiseks. Selle kõrval on peamine õigusloome-alane tegevus aktiivne osalemine Euroopa Liidu ning Euroopa Nõukogu tehisintellekti reguleerivate õigusaktide ja -instrumentide väljatöötamisel, kaitsmaks Eesti huve üle-Euroopalise õigusraamistiku kujundamisel. Antud algatuste fookuses on reguleerida tehisintellekti inimkeskset ja usaldusväärset ehk töökindlat, eetilist ja õiguspärast sh põhiõigusi austavat arendamist ning kasutamist, samuti kehtestada tehisintellektiga seotud tsiviilvastutuse reeglistik. 32 Tegevus Tulemus Vastutaja Tähtaeg Eelarve 5.1 Haldusmenetluse seaduse Luuakse üldised alused automaatsete haldusaktide JUM VV-le esitamine: 31.12.2021 --- muutmise seaduse eelnõu andmiseks. Samuti nähakse ette haldusmenetluses väljatöötamine isikuandmete töötlemise läbipaistvamaks muutmiseks täiendavad vorminõuded. 5.2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu AI määruses arvestatakse maksimaalses ulatuses MKM / Pidev osalemine EL-i --- määruse, millega nähakse ette Eesti seisukohtadega. JUM määruse menetlemises 2021jj tehisintellekti käsitlevad ühtlustatud õigusnormid (nn AI määrus), läbirääkimisel osalemine ja Eesti seisukohtade kaitsmine 5.3 Tehisintellekti ja digiajastuga Eesti on oma seisukohad AI tsiviilvastutuse kohta JUM EL-i avalik konsultatsioon: --- arvestava tsiviilvastutuse reeglite avalikus konsultatsioonis esitanud. 10.01.2022 väljatöötamises osalemine EL-is, sh EL-i tulevases õigusakti eelnõus arvestatakse EL-i tulevane õigusakt: sõltub avalikus konsultatsioonis osalemine maksimaalses ulatuses Eesti seisukohtadega. avaliku konsultatsiooni ning tulevase EL-i õigusakti algatuse tulemustest ja tulevase EL-i läbirääkimisel osalemine ja Eesti õigusakti ettepaneku seisukohtade kaitsmine esitamisest 5.4 Euroopa Nõukogu tehisintellekti Konventsioonis arvestatakse maksimaalses JUM Eeldatavalt 2022-2023 --- konventsiooni läbirääkimistel ulatuses Eesti seisukohtadega. 33 osalemine ja Eesti seisukohtade kaitsmine 5.5 Euroopa Liidu jm Oluline on olla kaasatud Euroopa Liidu jm MKM / Jooksev tegevus --- rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelisel tasandil poliitika- ja õigusloome JUM/VÄM tehisintellekti alases poliitika- ja kujundamises, et edendada Eesti huve ja tagada õigusloome kujundamises osalemine. tehisintellekti rakendatavus ja kooskõla inimkeskse digiriigi põhimõtete ning usaldusväärse tehisintellekti nõuetega. Planeeritavad tegevused: - Lähtuvalt rahvusvahelistest algatustest 34