Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused"" muutmise eelnõu

Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 03.06.2026 nr 1-6/3481-1 Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused"" muutmine Esitame kooskõlastamiseks siseministri käskkirja „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmise eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Ministri käskkirja eelnõu Lisa 2. Seletuskiri Lisa 3. Ministri käskkirja tekst muudatustega Ülle Leht 6125078 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused“ punktiga 11.1 1. Muudan siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 „Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt: 1.1. Täiendan käskkirja punkti 2.4.1. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt: „Samuti tõhustatakse rahvusvahelist koostööd, oskusteabe ja kogemuste täiendamist ning vahetamist (koolitused, lähetused jm).“; 1.2. Täiendan käskkirja punkti 2.4.3. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt: „OSINT ja analüüsi teabevaldkonnas toimib efektiivne rahvusvaheline koostöö, teabevahetus ning täiendatakse teadmisi ja kogemusi.“; 1.3. Muudan käskkirja punkti 2.5.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.5.1. Eesmärk on tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide toimimiseks vajaliku IKT riist- ja tarkvara elukaar ning hooldus.“; 1.4. Muudan käskkirja punkti 2.5.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.5.3. Tagatud on OSINT ja analüüsi tegevuste toimimiseks vajaliku IKT riistvara ja tarkvara toimimine ning hooldus.“; 1.5. Täiendan käskkirja punkti 2.5.5. viimase lõiguga ja sõnastan selle järgmiselt: „Partner: SMIT Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel.“; 1.6. Muudan käskkirja punkti 2.7.1. kuuendat lõiku ja sõnastan selle järgmiselt: „Projekti raames soetatakse süsteemide arendamiseks ja toimimiseks vajalikud tarkvarad ja serverid ning nende toimimiseks vajalikud vahendid (nt litsentsid, võrguseadmed, tootetoe jm). Enne tööriista arendamist ja seadmete soetamist analüüsitakse alternatiive, mis on kasutusel siseriiklikult või rahvusvaheliselt.“;  1.7. Muudan käskkirja punkti 2.7.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.12.2029“; 1.8. Muudan käskkirja punkti 2.8.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.8.1. Projekti sisu ja eesmärk Digikriminalistika IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamine (sh seadmed, litsentsid, tootetoed jne).“; 1.9. Muudan käskkirja punkti 2.8.4. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.8.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.12.2029“; 1.10. Muudan käskkirja punkti 2.11.1. teist lõiku ja sõnastan selle järgmiselt: „Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis hõivekohtades, soetatakse hõive tulemuste väljatrükiks vajalikud printerid (nt DNA sildiprinterid), sõrmejäljeskannerid, fotokomplekt sh lisavahendid (nt kaamerad) ning lisavarustus ning tagatakse nende elukaar.“; 1.11. Muudan käskkirja punktis 5 toodud tabelit ja sõnastan selle järgmiselt: Projekt ISF toetus (75% Riiklik Kokku Kaudsete abikõlblikest kaasfinantseering kulude kuludest) EUR (25% EUR määr (% abikõlblikest otsestest kuludest) EUR kuludest) Infosüsteemi POLIS MISX 1 741 959 580 653 2 322 612 seiremooduli arendamine 1,1% Infosüsteemi POLIS KAIRI 1 080 000 360 000 1 440 000 arendused 3,1% RABi aruandlusportaal 2,5% 150 000 50 000 200 000 Kriminaalpolitsei OSINT ja 1 044 000 348 000 1 392 000 4,4% analüüsivõimekuse suurendamine Tegevustoetus - OSINT 703 500 234 500 938 000 0% süsteemi püsikulud Tegevustoetus - Küberüksuse 750 000 250 000 1 000 000 0% IKT ülalpidamiskulud Digikriminalistika võimekuse 969 000 323 000 1 292 000 (sh 0% suurendamine (riistvara, kuni 568 239 tarkvara, koolitused) eurot seadmete soetamiseks) Tegevustoetus - 1 295 291 431 764 1 727 055 0% Digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist- ja (sh kuni 447 600 tarkvara, uuendused, litsentsid) eurot seadmete soetamiseks) SIRENE töövoosüsteemi (ehk 1 125 000 375 000 1 500 000 4,41% iSPOCi) arendamine Europoli infosüsteemi (EIS) 138 213,75 46 071,25 184 285 1% andmelaadur Prüm II võimekuse tõstmine ja 675 391,5 225 130,5 900 522 (sh 2,2% tagamine PPAs kuni 635 000 eurot seadmete soetamiseks) Prüm II võimekuse 471 000 157 000 6280 0% väljaarendamine EKEIs 1.12. Täiendan käskkirja punktiga 7.6.16 ja sõnastan selle järgmiselt: „7.6.16 tootetoe kulu.“. 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024. Lisa: Seletuskiri  Lisa Seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirjaga muudetakse siseministri 2. novembri 2023. a käskkirjaga nr 1-3/124 kinnitatud Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) meetme 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) taotlusel1 täpsustatakse projektide tegevusi ja muudetakse projektide eelarveid, kusjuures TATi kogumaht jääb samaks. Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades. Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Ülle Leht ([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega. II Käskkirja sisu 1. Korrigeeritakse OSINT projektide kirjeldusi: Täpsustatakse projekti „Kriminaalpolitsei OSINT2 ja analüüsivõimekuse suurendamine“ sisu, et võimaldada projekti raames läbi viia koolitusi ja teha rahvusvahelist koostööd. Projekti Tegevustoetus – OSINT süsteemi püsikulud“ tegevustest eemaldatakse rahvusvahelise koostöö ja oskusteabe tegevused, kuna tegevustoetuse projektist ei ole võimalik otseste abikõlblikke kuludena läbi viia koolitusi nendele ametnikele, kes ei saa projektist töötasu. Projekti partneriks lisatakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT), et tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide toimimiseks vajalikud hooldus- ja personalikulud, mis hõlmavad minimaalset arendust, administreerimist ja analüüsi. 2. Täpsustatakse projekti „Digikriminalistika võimekuse suurendamine (riistvara, tarkvara, koolitused)“ kirjeldust, kuna tarkvarade ja serverite toimimiseks on neid tihti vaja soetada koos lisavahenditega (nt litsentsid, võrguseadmed ja tootetoed). Pikendatakse projekti elluviimise aega kuni 31.12.2029, et ostetavatele seadmetele ja/või tarkvaradele oleks võimalik tagada tootetuge võimalikult pikaks perioodiks. 3. Täpsustatakse projekti „Tegevustoetus - digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist- ja tarkvara uuendused, litsentsid)“ tegevusi, et oleks selge, milliseid vahendeid võib vaja minna IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamiseks. Pikendatakse projekti elluviimise aega kuni 31.12.2029, et ostetavatele seadmetele ja/või tarkvaradele oleks võimalik tagada tootetuge võimalikult pikaks perioodiks. 4. Täpsustatakse projekti „Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs“ tegevusi seoses vajadusega soetada täiendavaid seadmeid. 5. Muudetakse projektide eelarveid: Suurendatakse projekti "Kriminaalpolitsei OSINT ja analüüsivõimekuse suurendamine" eelarvet 62 000 euro võrra projekti "Tegevustoetus - OSINT süsteemi püsikulud" arvelt, et võimaldada koolituste tegemist, kuna tegevustoetusest ei saa koolitada neid, kelle töötasu 1 PPA 6. mai 2026. a kiri nr 1.13-2.14/907-1 Siseministeeriumile 2 Open Source Intelligence – andmed, mis kogutakse avalikult kättesaadavatest allikatest projektist ei kaeta. Suurendatakse projektide "Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs" 113 000 euro võrra (täiendavate seadmete – DNA sildprinterite ja fotokomplektide - soetamiseks) ja "Digikriminalistika võimekuse suurendamine" 59 000 euro võrra (koolitusteks) Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) projekti "Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs" arvelt. Muudatus tehakse, kuna EKEI andis teada, et ei kasuta kõiki talle eraldatud vahendeid ära ning on juba esitanud projekti detailse eelarve summas 628 000 eurot ja PPA on teada andnud, et vajab Prüm ’i projektis seadmete soetamiseks rohkem vahendeid ning digikriminalistikas on vaja lisavahendeid, kuna koolituste ja lähetuste vajadus on suurem, kui algselt planeeritud. Lisaks on tõusnud koolituste ja lähetuskulude maksumused. Digimaailm muutub väga kiiresti, juurde tuleb üha uut tehnikat ja tarkvara, mis toob kaasa uusi teadmis- ja oskusvajadusi (sh uute IT vahendite kasutamisel, käitlemisel ja neist tõendite kättesaamisel). Kurjategijad arendavad end kiiresti ja PPA peab nendest võimalusel samm ees olema. Oluline roll on rahvusvahelisel tasandil riikidevahelisel koostööl ja seda tuleb laiendada ja tõhustada. Kuriteod on juba paljuski piiriülesed ja kurjategijad tegutsevad üle maailma. Vajalik on arendada uusi ja tõhusaid tööprotsesse, tegutseda erinevate riikidega kooskõlastatult ja ühistes raamides. 6. Täiendatakse abikõlblike kulude nimekirja, et oleks selgelt välja toodud, et tootetoe kulud on abikõlblikud. III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10603; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11494. IV Käskkirja mõju TAT muudatus aitab kaasa siseturvalisusele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju elanikkonna turvatundele. V Käskkirja rakendamine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2024. VI Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kliimaministeeriumiga. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021 määrus (EL) 2021/1149, millega kehtestatakse Sisejulgeolekufond  KÄSKKIRI 02.11.2023 nr 1-3/124 Muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6 Muudetud siseministri ….2026 käskkirjaga nr … Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused"" muutmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.03.2022–31.12.2029 [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] Elluviijad Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Rahapesu Andmebüroo (edaspidi RAB) Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (edaspidi EKEI) [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] Korraldusasutus, rakendusüksus, rakendusasutus Siseministeerium 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65 „Perioodi 2021-2027 Sisejulgeolekufondi, piirihalduse ja viisapoliitika rahastu, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi rahastamiskavade kinnitamine“ kinnitatud Sisejulgeolekufondi 2021–2027 rahastamiskava meetme nr 1.2 „Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine“ (edaspidi ka meede) toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 1.1. Seosed Sisejulgeolekufondi (edaspidi ISF) ja Eesti riigi eesmärkidega 1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11491 (edaspidi ISFi määrus) artikli 3 punktis 1 toodud ISFi poliitikaeesmärgiga „Aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette Sisejulgeolekufondi kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nende-vastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides“ ning ISFi määruse artikli 3 punktis 2 toodud erieesmärgiga nr 1 „Tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.“. TATi tegevused kuuluvad järgmiste sekkumise liikide alla: - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) süsteemid, koostalitlusvõime, andmekvaliteet (välja arvatud seadmed); - koolitus; - seadmed. 1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud arengustrateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihiga ja alamsihiga „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. TATi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ näitajasse: „hea valitsemise indeks“ ja "ligipääsetavuse näitaja". Projektide elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ arenguvajadusi. TAT on koostatud tuginedes Siseturvalisuse arengukavale 2020–2030 ning TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud Euroopa Komisjoni soovitusi ISFi vahendite kasutamiseks. TAT panustab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 peatüki 4.3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevussuunda „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“. TATi tegevused aitavad ellu viia programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ tegevusi 2.6 „Süüteomenetluse tõhustamine“ ja 3.2 „Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus“. TATi tegevused aitavad täita ka Eesti Digiühiskonna arengukava 2030 eesmärki „Avaliku sektori digimuutuste võimendamine“. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1149, millega luuakse Sisejulgeolekufond. 2 (23) 2. Toetatavad tegevused ja eesmärgid Meetmest toetatakse tegevusi, mis: - aitavad kaasa ISFi poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi nr 1 täitmisele; - on kooskõlas ISFi seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/10602 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete võimaluste põhimõttega, sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/8523 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile; - on vastavuses ISFi rakenduskava horisontaalsete tingimustega. TAT eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel, mille mõju ja ulatus on üleriigiline. 2.1. Infosüsteemi POLIS MISX4 seiremooduli arendamine 2.1.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti raames arendatakse infosüsteemi POLIS MISX seiremoodulit ja seda toetavaid teenuseid, mis võimaldab tagada isikute ja objektide (sh sõidukite) nõuetekohase seire. Arendatakse uuel kujul PPA ühiste infoobjektide andmestik ning selle haldus, päringud, vajalikud liidestused jm analüüsist selguv seiretegevuseks vajalik. MISX seiremoodul tagab PPAle info seiretegevuse teostamiseks, sh on see liidestatud Schengeni infosüsteemiga läbi riigisisese ESIS5i, et tagada tagaotsimiste edastamine üle- euroopalisse seiresse. Seiremooduli aluseks on projekti käigus uus arendatav PPA ühiste infoobjektide (isikud, ettevõtted, aadressid, sõidukid jne) andmestik. Ühises infoobjektide andmestikus säilitatakse vajalikku infot isikute ja objektide ning nende seoste kohta, mis on vajalikud ka seiretegevuse võimaldamiseks. Seire all mõistetakse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks isikute kohta informatsiooni kogumist, vahendamist ja meetmete rakendamist eesmärgiga tagada avalik kord, kaitsta ühiskonna liikmete seaduslikke huvisid, ennetada ja tõkestada süütegude toimepanemist ning tagada õigusrikkujate suhtes seaduses ettenähtud sunnivahendite kohaldamist. Seiremoodulis ning ühiste infoobjektide andmestikus olevat infot ning funktsionaalsust vajavad PPA ja teised riigiasutused. Projekti raames kirjeldatakse ja luuakse teenused, mis on vajalikud teistele riigiasutustele seire pärimiseks, lisamiseks ja muutmiseks. Tänased infosüsteemid ei võimalda mõistlike kuludega ja riskideta teha vajalikke arendusi, sh on problemaatiline riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine (SIS ehk 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. 4 MISX – infosüsteemi POLIS PPA menetluse infosüsteemi kontseptsiooni nimetus 5 ESIS – Schengeni infosüsteemi riiklik register 3 (23)  Schengeni viisaruumi kuulumisega seotud nõuded, Interpol ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja süsteemide nõuded ning kohustused). MISX seiremoodul võimaldab nii siseriiklikku kui rahvusvahelist seiramist, rahvusvahelise seire aluseks on siseriiklik seire. Projekt viiakse ellu, arvestades PPA liidestuvate süsteemide vajaduste/nõuetega. 2.1.2. Projekti sihtrühm: PPA Siseriiklikud kasutajad (PPA ametnikud, teiste järelevalveasutuste ametnikud) – seiremoodul võimaldab keskselt isikute ja objektide seiret, mida kasutatakse kogu PPA-s (sh liidestatud infosüsteemides). Seiremoodul võimaldab PPA-l päringute kaudu vastu võtta teiste liikmesriikide seirete infot ja ka ise rahvusvahelisse seiresse isikuid ja objekte lisada. Rahvusvahelised kasutajad (teiste Schengeni viisaruumi kuuluvate riikide politseiasutused, Interpol ja muud järelevalveasutused) – seiremoodul võimaldab rahvusvahelist seiretegevust teistele EL liikmesriikidele, sest seiremoodul on ESISi kaudu liidestatud rahvusvahelise Schengeni infosüsteemiga SIS. 2.1.3. Projekti tulemus Toetatavate tegevuste tulemusena valmib jätkusuutlik infosüsteemi POLIS MISX seiremoodul ning selle aluseks olevad PPA ühiste infoobjektide andmestikud. Tänapäevastel tehnoloogiatel põhinev seiremoodul vastab siseriiklike ja rahvusvaheliste seiramiste nõuetele ning seirega seotud teenuseid on võimalik pakkuda teistele süsteemidele (sh Schengeni infosüsteem, Interpol ning teised rahvusvahelised organisatsioonid ja süsteemid). MISX seiremoodulit kasutatakse üleriigiliselt ja rahvusvaheliselt. 2.1.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023 – 31.08.2029 2.1.5. Projekti elluviija: PPA Partner: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT), kellel tekivad projekti käigus personalikulud. Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. 2.2. Infosüsteemi POLIS KAIRI arendused 2.2.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku (KAIRI) tehniline uuendamine ning edasiarendamine politseilise tegevuse edendamiseks. Loodavad lahendused toetavad digitaalset menetlust, tööriistade täiendused suurendavad võimekust tuvastada süütegusid toime pannud isikuid. 2.2.2. Projekti sihtrühm: infosüsteemi POLIS jälitusmenetluse andmestiku kasutajad PPAs ja partnerasutustes. 2.2.3. Projekti tulemus loodavad arendused edendavad tõhusamat infokogumist, teabe analüüsi, jälitusmenetluse võimekuse suurendamist ja parendamist ning koostööd partneritega. Planeeritavate 4 (23)  arendustega kaasajastatakse ja luuakse uusi jälitusmenetlusega seotud funktsionaalsusi. Loodavad lahendused toetavad digitaalset menetlust. 2.2.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.08.2029 2.2.5. Projekti elluviija: PPA 2.3. RABi aruandlusportaal 2.3.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärk on luua RABi teatamise ja aruandluse portaal, mis koondab kokku teadete ja aruannete edastamise funktsionaalsuse ühte keskkonda. Uus portaal pakub turvalist, efektiivset ja kasutajasõbralikku keskkonda kohustatud isikutele andmete edastamiseks RABile. Koos tagasisidestamise, riskihinnangute ja uute andmekontrolli funktsionaalsustega tagatakse parem suhtlus RABi ja kohustatud isikute vahel ning suurendatakse edastatud andmete hulka ja kvaliteeti, läbi mille tõstetakse RABi analüüsivõimekust. RABi iseteenindusportaali arenduse käigus luuakse turvaline veebiportaal ja kasutuskeskkond ning täiendatakse RABi infosüsteemi RABIS. Portaal on ligipääsetav puuetega inimestele. Portaali arendamisel on planeeritud järgmised tegevused: - eelanalüüs, millest selgub lahenduse täpne funktsionaalsus, funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed nõuded, portaali visuaalne lahendus ja tarkvaraline platvorm ning liidestused; - tarkvara arendamine, hankimine, juurutamine, sh vajadusel tarkvara komponentide kasutuslitsentsid projekti eluajal; - riistvara soetamine lahenduse käitamiseks. SMIT soetab riistvara vastavalt eelanalüüsis selgunud konfiguratsioonile. 2.3.2. Projekti sihtrühm: RAB 2.3.3. Projekti tulemus loodud on RABi teatamise ja aruandluse portaal, kus ühes keskkonnas on teadete ja aruannete edastamise funktsionaalsus. 2.3.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.11.2023–31.12.2025 2.3.5. Projekti elluviija: RAB [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 5 (23) 2.4 Kriminaalpolitsei OSINT6 ja analüüsivõimekuse suurendamine 2.4.1. Projekti sisu ja eesmärk Hetkel puudub süsteemne ning terviklik OSINT teabe kogumise ja töötlemise platvorm, mis vastaks PPAs süütegude menetlemisega seotud vajadustele. Andmemahud on aastatega kasvanud selliselt, et kasutusel olevad tarkvarad ning muu kasutusel olevad vahendid ei suuda tagada ressursisäästlikku ja õigeaegset analüüsi läbiviimist. Kriminaalpolitsei igapäevatöö lahutamatuks osaks on aina enam teabe kogumine avalikest allikatest. Projekti tulemusena arendatakse välja tõhusam avalikest allikatest andmete kogumise, töötlemise ja analüüsimise võimekus ning sellega tagatakse ühtlasi ka politseile pandud ülesannete efektiivne ja tulemuslik täitmine. Eesmärk on välja arendada keskkond, mis võimaldab turvaliselt OSINT meetoditega teavet koguda nii, et on tagatud tehniliselt turvaline brausimine, kogutud teabe salvestamine ja süstematiseerimine. Brauseri külge ehitakse vabavaralisi OSINT tööriistu, mida saaks ühest kohast kasutada ning mis võimaldaks kiiremini ja efektiivsemalt teavet erinevatest keskkondadest otsida. Samuti on eesmärk luua automaatne vaatlusprotokollide genereerimise võimalus, mis automaatselt lisab pildid ja teksti õigele dokumendivormile, koos täpsete kuupäevadega jne. Eelnimetatud võimekuste väljaarendamisega luuakse eeldused edaspidiselt ka veebi kraapimismooduli arendamiseks, mis võimaldab märgitud keskkondadest teavet koguda, salvestada ning hiljem selle peal otsinguid teha. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo on mitme aasta jooksul arendanud tarkvara, mis pakub erinevaid andmetöötlus- ja analüüsi lahendusi ning on peaasjalikult konfigureeritud ja arendatud spetsiifiliselt küberkuritegude uurimiseks vajaliku informatsiooni töötlemiseks. Teatud modifikatsioonidega on võimalik seda süsteemi kohandada kasutatavaks ka kriminaalteabe taktikalise analüüsi jaoks. Projekti raames kohandatakse edasiste arenduste käigus juba loodud lahendused üldisemate analüüsiülesannete jaoks, st kõikide kuriteoliikide taktikalise analüüsi läbiviimiseks. Enne tööriista arendamist analüüsitakse alternatiive, mis on kasutusel siseriiklikult või rahvusvaheliselt. Samuti tõhustatakse rahvusvahelist koostööd, oskusteabe ja kogemuste täiendamist ning vahetamist (koolitused, lähetused jm). 2.4.2. Projekti sihtrühm: PPA ametnikud, sh PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs, Kaitsepolitseiametis, Maksu- ja Tolliametis, RABis OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad ametnikud. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 2.4.3. Projekti tulemus Ametnike jaoks on välja töötatud platvorm, mis võimaldab jätkusuutlikult ja ühetaoliselt tegeleda OSINT teabe kogumise ja analüüsiga.[muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 6 Open Source Intelligence – andmed, mis kogutakse avalikult kättesaadavatest allikatest 6 (23) OSINT ja analüüsi teabevaldkonnas toimib efektiivne rahvusvaheline koostöö, teabevahetus ning täiendatakse teadmisi ja kogemusi. 2.4.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2022 – 31.08.2029 2.4.5. Projekti elluviija: PPA Partner: SMIT Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. 2.5 Tegevustoetus - OSINT süsteemi püsikulud 2.5.1 Projekti sisu ja eesmärk Eesmärk on tagada OSINT ja analüüsi tegevuste väljaarendatud süsteemide toimimiseks vajaliku IKT riist- ja tarkvara elukaar ning hooldus. 2.5.2. Projekti sihtrühm: PPA keskkriminaalpolitsei ja teised PPAs OSINT teabe kogumise ja analüüsiga tegelevad ametnikud. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 2.5.3. Projekti tulemus Tagatud on OSINT ja analüüsi tegevuste toimimiseks vajaliku IKT riistvara ja tarkvara toimimine ning hooldus. 2.5.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.08.2029 2.5.5. Projekti elluviija: PPA Partner: SMIT Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. 2.6. Tegevustoetus - küberüksuse tarkvaralitsentside ülalpidamiskulud 2.6.1. Projekti sisu ja eesmärk küberüksuste tarkvaralised uuendused (litsentsid). 2.6.2. Projekti sihtrühm: PPA küberüksused 2.6.3. Projekti tulemus soetatud on tööks vajalikud litsentsid. 2.6.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.08.2029 2.6.5. Projekti elluviija: PPA 2.7. Digikriminalistika võimekuse suurendamine (riistvara, tarkvara, koolitused) 7 (23) 2.7.1. Projekti sisu ja eesmärk Projekti eesmärk on tõsta PPA-s tehnilist võimekust tulla toime digitaalvaldkonnas ja süüteomenetluses kiire, kvaliteetse ja ajasäästliku tõendite tuvastamise, kogumise, käitlemise ja säilitamisega. Lisaks tagatakse valmisolek täisdigitaalsele süüteomenetlusele üleminekuks. Tõendite tuvastamiseks on oluline krüpteeritud IT-seadmetes olevatele andmetele ligipääsu saamine. Samuti võimaldavad spetsiaalsed kopeerimisseadmed efektiivsemalt, ajasäästlikumalt ja kvaliteetsemalt andmete kogumist. Tõendite käitlemisel on vajalik analüüsida ja läbi töötada suur maht eriliigilist andmestikku (koopiafailid, digitaalsed dokumendid, pangakontod, kõneeristused jne), et leida nende omavahelisi seoseid ning kokku panna süüteomenetluses vajalik tõendusmaterjal. Analüüsi teostamiseks on vajalik töös rakendada piisava jõudlusega servereid, mis annavad digikriminalistidele võimaluse tarkvara abil andmed uurijatele ette valmistada sisuvaatluse teostamiseks läbi ajakohaste arendatud süsteemide. Asjakohase tarkvara abil saab luua kogutud tõendite ja muude andmete põhjal tõendamiseks vajalikke seoseid (näiteks organiseeritud kuritegevuses erinevate grupeeringute vahel). Läbi töötatud materjali on võimalik visualiseerida graafiliselt, tuvastamaks seoseid erinevatest andmeallikatest. Tõendite säilitamisel on oluline, et kogutud ja analüüsitud digitõendid ja muu vajalik digitaalne materjal (originaalfailid, töödeldud andmestik ja välja valitud tõendid) säiliksid terve süüteomenetluse protsessi jooksul. Selleks, et tulla toime järjest kasvava andmemahuga on vaja kasutusele võtta turvaline andmehoidla. Projekti raames soetatakse süsteemide arendamiseks ja toimimiseks vajalikud tarkvarad ja serverid ning nende toimimiseks vajalikud vahendid (nt litsentsid, võrguseadmed, tootetoe jm). Enne tööriista arendamist ja seadmete soetamist analüüsitakse alternatiive, mis on kasutusel siseriiklikult või rahvusvaheliselt. Samuti koolitatakse PPA ametnikke digikriminalistika ja digitõendite käitlemise valdkonnas ning tehakse koostööd erinevate välispartneritega. Koolitustel osalemine ja koolituse kohta käiv info ja kommunikatsioon tehakse nii füüsiliselt kui ka digitaalselt ligipääsetavaks, kui koolitustel osalejad seda vajavad. 2.7.2. Projekti sihtrühm: PPA, prokuratuur, kohtud, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut 2.7.3. Projekti tulemus Soetatud on süsteemide toimimiseks vajalikud tarkvarad ja serverid. PPA ametnikud on koolitatud ja rahvusvaheline koostöö toimib. 2.7.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.03.2023–31.12.2029 2.7.5. Projekti elluviija: PPA 8 (23) 2.8. Tegevustoetus - digikriminalistika ülalpidamiskulud (riist- ja tarkvara uuendused, litsentsid) 2.8.1. Projekti sisu ja eesmärk Digikriminalistika IKT süsteemide (sh riist- ja tarkvara) elukaare tagamine (sh seadmed, litsentsid, tootetoed jne). 2.8.2. Projekti sihtrühm: PPA 2.8.3. Projekti tulemus Soetatud on tööks vajalikud riist- ja tarkvarad. 2.8.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024 – 31.12.2029 2.8.5. Projekti elluviija: PPA 2.9. SIRENE töövoosüsteemi (ehk iSPOCi7) arendamine 2.9.1. Projekti sisu ja eesmärk Eesmärk on viia SIRENE töövoosüsteem (uuele tehnoloogilisele platvormile ehk sisuliselt arendada uus SIRENE töövoosüsteem, tagamaks võimekus realiseerida Euroopa Liidu õigusaktidest (sh koostalitusvõime määrustest8, õiguskaitseasutuste teabevahetuse direktiivist9) tulenevaid uusi nõudeid, mida olemasolev platvorm ei võimalda ning et jätkuvalt tagada infosüsteemi turvaklassi ja andmekaitse nõuetele vastavus. Projekti eelarvest rahastatakse arendusressurssi, st arendatakse uus SIRENE töövoosüsteem osaliselt. SIRENE töövoosüsteemi üleviimine uuele platvormile/tehnoloogilise baasi uuendamine aitab muuta tööprotsesse automaatsemaks ehk vähendada käsitsi tehtavat tööd. Lisaks võimaldab uus SIRENE töövoosüsteem arendada välja uued ja/või parendatud funktsionaalsused (mh Schengeni hindamistel saadud soovitused kasutusmugavuse ja automatiseerimise osas, statistikamoodul, piirangute määramine teabele, kasutajale andmete kuvamise vorm ja sisu, seoste leidmine ja loomine) aga samuti täiendada kasutajaprofiile ning luua teenused tabamuste kohta teabe edastamiseks turvalises kanalis lõppkasutaja rakendusest. SIRENE töövoosüsteemi uuele platvormile üleviimine on eelduseks õigusaktides nõutud andmekogude liidestuste ja/või funktsionaalsuste arendamiseks. 2.9.2. Projekti sihtrühm: PPA Rahvusvahelise ametiabi keskus (Interpol10, BRIIS11, SIRENE12, NCC10, Europol11) 7 iSPOC on PPA Rahvusvahelise ametiabikeskuse töövoo infosüsteem 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/818 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/977 10 Interpol on rahvusvaheline kriminaalpolitsei organisatsioon 11 BRIIS on broneeringuifo andmekogu (PNR) 12 SIRENE tähendab täiendava teabe taotlemist riiklikest kannetest. SIRENE büroo vastutab teabe vahetamise ja SISi hoiatusteadetega seotud tegevuse koordineerimise eest 10 NCC on riiklik koordinatsioonikeskus 11 Europol on Euroopa Politseiamet 9 (23) 2.9.3. Projekti tulemus ISFi eesmärkidega kooskõlas olevad uue SIRENE töövoosüsteemi arendused on osaliselt realiseeritud. 2.9.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2024–31.08.2029 2.9.5. Projekti elluviija: PPA Partner: SMIT Elluviija sõlmib partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri õigused ja kohustused ning vastutus ja aruandluskord projekti elluviimisel. 2.10. Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur 2.10.1. Projekti eesmärk ja sisu Schengeni soovituse kohaselt tuleb võtta kasutusele automaatne andmelaadur Europoli infosüsteemiga (edaspidi EIS) suhtlemisel. Vastavalt Europoli määrusele13 peavad Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigid sisestama EISi kriminaalteavet, mis puudutab rahvusvahelist organiseeritud ja rasket kuritegevust. Eesmärk on välja selgitada teabes esinevad seosed või muu oluline kokkupuude andmete vahel, mis on seotud: - isikutega, keda kahtlustatakse Europoli pädevusalasse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud; - isikutega, kelle puhul on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusalasse kuuluvaid kuritegusid. Projekti raames arendatakse välja automatiseeritud teabe edastamise protsess, millega valideeritakse andmelaaduri abil kriteeriumitele vastava kogutud teabe saatmist EISi. Projekti tegevusega seotud hanke viib läbi SMIT. 2.10.2. Projekti sihtrühm Eesti uurimisasutused, sh PPA, Maksu- ja Tolliamet, Kaitsepolitseiamet ja Euroopa Liidu politseiasutused. 2.10.3. Projekti tulemus Kasutusel on automaatne EIS andmelaadur. Tagades Eesti kriminaalteabe otsingutega kättesaadavuse teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, on võimalik saada tabamuste korral teavet teiste riikidega sihtmärkide ja seotud piiriüleste kuritegude kohta, et alustada ja/ või läbi viia ühiseid menetlusi. See aitab kaasa kiiremale organiseeritud kuritegevusega seotud menetluste läbiviimisele. 2.10.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2026 – 31.08.2029 2.10.5. Projekti elluviija: PPA [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. a määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europoli) 10 (23) 2.11. Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine PPAs 2.11.1. Projekti eesmärk ja sisu Prüm raamistiku eesmärk on parandada, ühtlustada ja hõlbustada kuritegevusalase teabe (DNA-profiilid, daktüloskoopia, näokujutiste), sõidukite registreerimisandmete ning politseiregistrite andmete vahetamist kuritegude tõkestamiseks, avastamiseks ja uurimiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning liikmesriikide ja Europoli vahel. Samuti võimaldada ka teadmata kadunud isikute otsimist ja tuvastamata inimsäilmete tuvastamist. Tagamaks tõhusamat politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust uuendati ning laiendati 2024. a Prüm II määruse14 kohaldamisala ning ajakohastati tehnilisi ja õigusnõudeid. Selleks, et tagada andmevahetuskõlbuliku kvaliteediga biomeetria hõivet kõigis hõivekohtades, soetatakse hõive tulemuste väljatrükiks vajalikud printerid (nt DNA sildiprinterid), sõrmejäljeskannerid, fotokomplekt sh lisavahendid (nt kaamerad) ning lisavarustus ning tagatakse nende elukaar. Prüm II arendustega seoses rahastatakse projektist PPA arenduseksperdi tööd ja asjakohastes töögruppides ja lähetustel osalemist. Arenduseksperdi ülesandeks on tagada Prüm II tegevuste koordineerimine PPAs ning koostöö teiste siseriiklike asutustega. SMIT hangib sõrmejäljehõive seadmed ning nendega kaasnevad litsentsid/tootetoe. 2.11.2. Projekti sihtrühm PPA, sh kriminaalmenetlust läbiviivad ametnikud 2.11.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on hangitud sõrmejäljeskannerid, kaamerad ja lisavarustus ning on tagatud Prüm tegevuste koordineerimine Eestis. 2.11.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2026-31.12.2029 2.11.5. Projekti elluviija: PPA [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 2.12. Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs 2.12.1. Projekti eesmärk ja sisu Projekti eesmärgiks on Prüm II võimekuse loomine EKEIs. Projektist rahastatakse selle ühe komponendi - biomeetriahõive tarkvara - soetust. Prüm andmevahetuse raames on kuritegude uurimiseks ja ärahoidmiseks omavahel ühendatud Euroopa riikide DNA, sõrmejälgede ja sõidukite registrinumbrite andmebaasid. Prüm andmevahetus lähtub Euroopa Nõukogu otsustest 2008/615/JSK ja 2008/616/JSK ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2018/1726, (EL) 2019/817 ja (EL) 2019/8181. 14 Prüm II määrus - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. märts 2024. a määrus (EL) 2024/982, milles käsitletakse politseikoostöö raames toimuvat automatiseeritud andmete otsingut ja vahetust 11 (23)  Üle kümne aasta töös olnud andmevahetus (nn Prüm I) on praeguseks jõudnud etappi, kus vajab ajaga kaasas käimiseks nii tehnilist kui sisulist edasiarendust. Selleks muudeti 2021. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seni kehtinud Prüm regulatsioone. Kaasajastatud Prüm - Prüm II - toob muuhulgas uuendusena sisse: 1) tsentraalse ruuteri kasutuselevõtu senise bilateraalse andmevahetusmudeli asemel 2) näokujutiste vahetamise 3) isikuandmete poolautomaatse vahetamise. Isikuandmete poolautomaatse andmevahetuse eelduseks Prüm II raames on riikliku süüteomenetluse biomeetriaregistri (edaspidi RSBR) tarkvaralise lahenduse valmimine. RSBRi arendab Registrite ja Infosüsteemide Keskus riigieelarve vahenditest, kuid tarkvara üks komponent – biomeetriahõive tarkvara – hangitakse käesoleva projekti raames. Hanke viib läbi Registrite ja Infosüsteemide Keskus. 2.12.2. Projekti sihtrühm Projekti sihtrühmaks on biomeetria hõivajad PPA-s ja vanglates, EKEI biomeetriliste valdkondade töötajad, Prüm andmevahetusega tegelevad isikud Eestis ja teistes EL liikmesriikides. 2.12.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on hangitud biomeetriahõive tarkvara, mis teeb võimalikuks Prüm II andmete vahetamise Eesti ja teiste EL liikmesriikide vahel. 2.12.4. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2026-31.08.2029. 2.12.5. Projekti elluviija: EKEI. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 3. Riigiabi Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. 4. Tulemused ja näitajad 4.1 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad väljundnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht- Siht- Selgitav teave nimetus mõõt- tase tase ühik 2024 2029 Infosüsteemi POLIS O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja MISX seiremooduli töötatud/ andmeid. arendamine kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara 12 (23) Infosüsteemi POLIS O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja KAIRI arendused töötatud/ andmeid. kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara RABi O.1.3 Välja arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja aruandlusportaal töötatud/ andmeid. kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara Kriminaalpolitsei O.1.3 Välja arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja OSINT ja töötatud/ andmeid. analüüsivõimekuse kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ suurendamine hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki Tegevustoetus - muudatusi pärast IKT-süsteemi OSINT süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, püsikulud parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara Tegevustoetus - O.1.3 Välja arv 1 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja Küberüksuse IKT töötatud/ andmeid. ülalpidamiskulud kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara 13 (23) Digikriminalistika O.1.1 arv 12 32 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt võimekuse Koolitustegevuses koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab suurendamine osalejate arv ühe projekti raames erinevat tüüpi (riistvara, tarkvara, koolitust, tuleb temast projekti aruandluses koolitused) teatada ainult üks kord. O.1.4 Ostetud arv 6 6 Seadmed on materiaalne vara, millele on seadmete arv antud inventarinumber. See näitaja koondab IKT-süsteemide jaoks ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid. Tegevustoetus - O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja Digikriminalistika töötatud/ andmeid. ülalpidamiskulud kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ (riist- ja tarkvara, hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. uuendused, süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue litsentsid) IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara SIRENE O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja töövoosüsteemi (ehk töötatud/ andmeid. iSPOCi) arendamine kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara Europoli O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja infosüsteemi (EIS) töötatud/ andmeid. andmelaadur kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara Prüm II võimekuse O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja tõstmine ja tagamine töötatud/ andmeid. PPAs kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi 14 (23)  kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara O.1.4 Ostetud arv 0 90 Seadmed on materiaalne vara, millele on seadmete arv antud inventarinumber. See näitaja koondab IKT-süsteemide jaoks ostetud seadmeid ja hõlmab ka renditud või liisitud seadmeid. Prüm II võimekuse O.1.1 arv 0 5 Osaleja - füüsiline isik, kes saab otseselt väljaarendamine Koolitustegevuses koolitusest kasu. Kui üks ja sama isik saab EKEIs osalejate arv ühe projekti raames erinevat tüüpi koolitust, tuleb temast projekti aruandluses teatada ainult üks kord. O.1.3 Välja arv 0 1 IKT-süsteem hõlmab riistvara, tarkvara ja töötatud/ andmeid. kohandatud/ See näitaja hõlmab hiljuti loodud/ hooldatud IKT- kohandatud/hooldatud IKT-süsteeme. süsteemide arv IKT-süsteemide loomine tähendab uue IKT-süsteemi loomist. Kohandatud/ hooldatud IKT-süsteem hõlmab kõiki muudatusi pärast IKT-süsteemi kasutuselevõttu, et parandada vigu, parandada jõudlust vm, sealhulgas lisada olemasolevale IKT-süsteemile uusi funktsioone või uuendada riistvara [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 4.2 Punktis 2 nimetatud projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad tulemusnäitajad. Kõikide näitajate algtase on 0. Projekt Näitaja kood ja Näitaja Siht-tase Selgitav teave nimetus mõõt- 2029 ühik Infosüsteemi POLIS R.1.5 Liikmesriikides / arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks MISX seiremooduli julgeolekuga seotud muutmine tähendab, et süsteemid on arendamine ELi ja võimelised teavet/andmeid vahetama ja detsentraliseeritud kasutama. Näitaja hõlmab infosüsteemidega / koostalitlusvõimet riiklike info- ja rahvusvaheliste kommunikatsioonitehnoloogia andmebaasidega süsteemide ning riiklike süsteemide ja koostalitlusvõimeliseks ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja muudetud IKT- rahvusvaheliste andmebaaside vahel. süsteemide arv Digikriminalistika R.1.7 Nende osalejate arv 22 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja võimekuse arv, kes peavad peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt suurendamine (riistvara, koolitust oma töö jaoks osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja tarkvara, koolitused) kasulikuks arvamuse saab registreerida ja esitada kohe pärast koolituse toimumist. 15 (23)  R.1.8 Nende osalejate arv 22 3-6 kuud pärast koolituse toimumist arv, kes teatavad kolm tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida kuud pärast koolitust, et tema arvamust ja alles siis saab tema nad kasutavad koolituse arvamuse registreerida ja esitada selle käigus omandatud näitaja all. oskusi ja pädevust Europoli infosüsteemi (EIS) andmelaadur R.1.5 Liikmesriikides / arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks julgeolekuga seotud muutmine tähendab, et süsteemid on ELi ja võimelised teavet/andmeid vahetama ja detsentraliseeritud kasutama. Näitaja hõlmab infosüsteemidega / koostalitlusvõimet riiklike info- ja rahvusvaheliste kommunikatsioonitehnoloogia andmebaasidega süsteemide ning riiklike süsteemide ja koostalitlusvõimeliseks ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja muudetud IKT- rahvusvaheliste andmebaaside vahel. süsteemide arv Selliste haldusüksuste arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja arv, kes on hiljuti välja osa, mis on seotud teabevahetusega töötanud / kohandanud õiguskaitseasutuste ja muude pädevate olemasolevaid asutuste ning teiste liikmesriikide, mehhanisme/menetlusi/ asjaomaste liidu organite, samuti vahendeid/juhiseid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste koostööks teiste organisatsioonidega. liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Prüm II võimekuse tõstmine ja tagamine Selliste haldusüksuste arv 1 Haldusüksus on avaliku võimu kandja PPAs arv, kes on hiljuti välja osa, mis on seotud teabevahetusega töötanud / kohandanud õiguskaitseasutuste ja muude pädevate olemasolevaid asutuste ning teiste liikmesriikide, mehhanisme/menetlusi/ asjaomaste liidu organite, samuti vahendeid/juhiseid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste koostööks teiste organisatsioonidega. liikmesriikidega / liidu organite, ametite või asutustega / kolmandate riikidega / rahvusvaheliste organisatsioonidega Prüm II võimekuse väljaarendamine EKEIs R.1.5 Liikmesriikides / arv 1 Süsteemide koostalitlusvõimeliseks julgeolekuga seotud muutmine tähendab, et süsteemid on ELi ja võimelised teavet/andmeid vahetama ja detsentraliseeritud kasutama. Näitaja hõlmab infosüsteemidega / koostalitlusvõimet riiklike info- ja rahvusvaheliste kommunikatsioonitehnoloogia andmebaasidega süsteemide ning riiklike süsteemide ja koostalitlusvõimeliseks 16 (23)  muudetud IKT- ELi, detsentraliseeritud süsteemide ja süsteemide arv rahvusvaheliste andmebaaside vahel. R.1.7 Nende osalejate arv, kes peavad arv 5 Selleks et teha kindlaks, kas osaleja koolitust oma töö jaoks peab koolitust kasulikuks, tuleb igalt kasulikuks osalejalt küsida tema arvamust. Osaleja arvamuse saab registreerida ja esitada kohe pärast koolituse toimumist. R.1.8 Nende osalejate arv 5 3-6 kuud pärast koolituse toimumist arv, kes teatavad kolm tuleb igalt koolitusel osalejalt küsida kuud pärast koolitust, et tema arvamust ja alles siis saab tema nad kasutavad koolituse arvamuse registreerida ja esitada selle käigus omandatud näitaja all. oskusi ja pädevust [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 5. Projektide eelarved Projekt ISF toetus (75% Riiklik Kokku Kaudsete abikõlblikest kaasfinantseering kulude kuludest) EUR (25% EUR määr (% abikõlblikest otsestest kuludest) EUR kuludest) Infosüsteemi POLIS MISX 1 741 959 580 653 2 322 612 seiremooduli arendamine 1,1% Infosüsteemi POLIS KAIRI 1 080 000 360 000 1 440 000 arendused 3,1% RABi aruandlusportaal 2,5% 150 000 50 000 200 000 Kriminaalpolitsei OSINT ja 1 044 000 348 000 1 392 000 4,4% analüüsivõimekuse suurendamine Tegevustoetus - OSINT 703 500 234 500 938 000 0% süsteemi püsikulud Tegevustoetus - Küberüksuse 750 000 250 000 1 000 000 0% IKT ülalpidamiskulud Digikriminalistika võimekuse 969 000 323 000 1 292 000 (sh 0% suurendamine (riistvara, kuni 568 239 eurot tarkvara, koolitused) seadmete soetamiseks) Tegevustoetus - 1 295 291 431 764 1 727 055 0% Digikriminalistika (sh kuni 447 600 ülalpidamiskulud (riist- ja eurot seadmete soetamiseks) tarkvara, uuendused, litsentsid) SIRENE töövoosüsteemi (ehk 1 125 000 375 000 1 500 000 4,41% iSPOCi) arendamine Europoli infosüsteemi (EIS) 138 213,75 46 071,25 184 285 1% andmelaadur 17 (23) Prüm II võimekuse tõstmine ja 675 391,5 225 130,5 900 522 (sh kuni 2,2% tagamine PPAs 635 000 eurot seadmete soetamiseks) Prüm II võimekuse 471 000 157 000 628 000 0% väljaarendamine EKEIs [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 6. Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Siseministeerium (edaspidi SiM). Ülesandeid ei delegeerita. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti. 7. Kulude abikõlblikkus 7.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dest 15–17 ja 21. 7.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lisaks ühendmäärusele lähtuda ISFi määruse lisa VII punktis 1 sätestatust. 7.3. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel vastavalt punktis 5 toodud protsendile abikõlblikest otsestest kuludest. 7.4. Kaudseid kulusid ei pea tõendama. 7.5. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 7.6. Abikõlblikud on tegevuste elluviimiseks vajalikud otsesed kulud, sh 7.6.1. ühendmääruse § 16 toodud personalikulu. Projekti juhtimisega seotud personalikulud võivad moodustada kuni 10% projekti eelarvest; 7.6.2. koolituste, seminaride ja konverentside korraldamise kulu (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, reisikulud, lektori/koolitaja tasu ja tema kulud seoses koolitusega (sh majutus- ja reisikulud), jmt); 7.6.3. koolitusmaterjalide kulu (sh materjalide koostamine, toimetamine kujundamine, trükkimine, paljundamine ja tootmine); 7.6.4. tõlkekulu (sh koolitusmaterjalide tõlkekulu, koolituse tõlge); 7.6.5. temaatilistel koolitustel, seminaridel, õppereisidel, töögruppides, konverentsidel osalemise kulud (sh päevaraha, kindlustus, transport, majutus, osalustasud). Kolmandates riikides toimuvatel üritustel (sh koolitustel, seminaridel, õppereisidel, konverentsidel) osalemine tuleb eelnevat kooskõlastada SiMiga. Vastav põhjendus esitada SiMile e- toetuse keskkonna kaudu vähemalt 60 päeva enne koolituse toimumist; [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 7.6.6. ligipääsetavusega seotud kulud, kui sihtrühmas olijad vajavad erilahendusi; 7.6.7. tarkvaralahenduse eelanalüüs; 7.6.8. tarkvara/infosüsteemi arendamine; 7.6.9. tarkvara juurutus ja paigaldus; 18 (23) 7.6.10. tarkvara testimise kulud (sh läbivustesti kulu); 7.6.11. litsentside kulu; 7.6.12. seadmete soetamise ja rentimise kulu punktis 5 toodud piirmäära ulatuses; 7.6.13. tegevustoetuse projektides infosüsteemi töös hoidmise kulu; 7.6.14. teavitamise kulu (sh vajalike märgiste tellimine); 7.6.15. erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt makstav maks; 7.6.16. tootetoe kulu. 7.7. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud ning seadmete ja transpordivahendite soetamise ja rentimise kulud, välja arvatud punktides 7.6.2, 7.6.11 ja 7.6.12 nimetatud juhul. 7.8. Rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme võib lisaks kasutada piirihalduse ja viisapoliitika rahastu hõlmatud täiendavates valdkondades. Seadmete kasutamine piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30% nende seadmete kogu kasutusajast. IKT-süsteemid, mida kasutatakse piirihalduse ja viisapoliitika rahastu täiendavas valdkonnas, pakuvad andmeid ja teenuseid kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada. 8. Toetuse maksmise tingimused ja kord 8.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele. 8.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 7.3 kohaselt. 8.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile: 8.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija kuludest; 8.3.2. asutuse riigihangete korra; 8.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia; 8.3.4. punktides 8.3.1-8.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiMile nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse. 8.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte sagedamini kui kord kvartalis. 8.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat. 8.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnenud kohustus on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid on esitamata. 19 (23) 8.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 9. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused 9.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 9.2. Elluviija ja partner peavad täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustusi. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 9.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 9.3.1. esitama SiMile projekti kirjelduse Struktuuritoetuse registrisse sisestamiseks ministeeriumi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest; 9.3.2. esitama SiMile kinnitamiseks projekti eelarve jagunemise tegevuste ja aastate kaupa SiMi väljatöötatud vormil 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest. Tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust tohib muuta kuni kaks korda aastas (taotlus esitada SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel: - eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast; - eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes; - täpsustub tegevuste kulude detailne kirjeldus; 9.3.3. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 9.3.4. esitama projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil TATi kinnitamisest alates; 9.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse) toimumisest e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt 14 päeva enne ürituse toimumist; 9.3.6. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 9.3.7. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks; 9.3.8. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 9.3.8.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 9.3.8.2. TAT-i muutmise vajalikkusest; 9.3.8.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. 9.4. Elluviija ja partner kohustuvad andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse. 9.5. Elluviija ja partner peavad säilitama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määruse (EL) 2021/1060 artikli 82 lõikele 1 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates. 9.4. Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 täitmisel on lubatud erisused, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole informatsiooni avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, 20 (23)  kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusega (EL) 2016/679[1]. 10. Aruandlus 10.1. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga tegevuse elluviimise algusajast arvates. Kui projekti tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 10.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 30 päeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 10.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 10.4. Projekti vahe- ja lõpparuaruandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 10.5. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 10.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest. 10.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande. 10.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 10.9. Tegevuste puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui 3 kuud enne projekti lõpparuande esitamise kuupäeva, esitab elluviija e-toetuse keskkonnas järelaruande. 10.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta. 11. TAT muutmine 11.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel. [1] Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1. 21 (23) 11.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija SiMile põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus). 11.3. SiM vaatab TAT muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TAT muutmise taotluse kohta. 11.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 11.5. Elluviijal on võimalik TAT muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval nõusolekul võib TATi muutmist taotleda sagedamini. 11.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul. 11.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada, kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab. [muudetud siseministri 14.01.2026 käskkirjaga nr 1-3/6] 11.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37. 12.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda, siis vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra. 13. Vaiete lahendamine SiM otsuse või toimingu vaide/vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaidluse lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-s 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras. 14. Rakendussätted Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.03.2022. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Seletuskiri 22 (23) Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht 23 (23) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/26-0669 - Siseministri 2. novembri 2023. a käskkirja nr 1-3/124 "Sisejulgeolekufondi meetme 1.2 "Teabevahetuse tõhustamine ja hõlbustamine" toetuse andmise tingimused"" muutmise eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Kliimaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.06.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/184a0643-4ccd-450a-8851-c5766cd96c35 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/184a0643-4ccd-450a-8851-c5766cd96c35?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main