Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Riigikantselei 09.06.2026 nr 2-2/584-9 Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister majandus- ja tööstusministri ülesannetes Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa 1. Rakendusaktide kavandid; 4) seletuskirja lisa 2. Kooskõlastustabel. Kirsti Melesk [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 09.06.2026 Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Tööturumeetmete seaduse muutmine Tööturumeetmete seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „taotlejal“ tekstiosaga „, kellel on õigus Eestis töötada,“; 2) paragrahvi 5 lõike 7 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „1) isiku üldandmed, välisriigi isikukoodi väljastanud riik, teovõime andmed; 2) elamisloa või -õiguse kehtivuse andmed, lühiajaliselt Eestis töötamise andmed, andmed rahvusvahelise kaitse saaja, ajutise kaitse saaja või taotleja seisundi kohta, surmaandmed, pangakonto number;“; 3) paragrahvi 5 lõike 7 punkti 7 täiendatakse pärast tekstiosa „ning andmed“ tekstiosaga „isiku abivajaduse hindamise, funktsioneerimisvõime piirangute ja“; 4) paragrahvi 8 lõiget 4 täiendatakse punktiga 111 järgmises sõnastuses: „111) on kinnipeetav või vahistatu vangistusseaduse tähenduses;“; 5) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „1, 2, 4 või 5“ arvuga „2“; 6) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) osalema nõustamisel töötukassa määratud ajal ja viisil;“; 7) paragrahvi 9 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida“; 8) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Nõustamise aja ja viisi määramisel arvestatakse töötu võimalusi tööd leida, tema tööotsingu olukorda ning nõustamiskohtumise eesmärki.“; 9) paragrahvi 9 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse töö, mis sisaldub tegevuskavas ja mis arvestab eelkõige töötu: 1) terviseseisundit; 2) elukohta; 3) varasemat töötasu; 4) haridustaset; 5) töökogemust; 6) olemasolevat või omandatavat eriala; 7) hoolduskoormust. (6) Sobivaks tööks töötule alates 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse töö: 1) mis terviseseisundit arvestades ei ole töötule vastunäidustatud; 2) mis võib olla tähtajaline; 3) mille korral jõudmiseks elukohast töökohta ja tagasi ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas või mida on võimalik teha töötu elukohas püsivalt kaugtööna; 4) mille eest makstakse töötasu vähemalt töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammääras või mis töötuskindlustushüvitise saamise korral on suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest, kui see ületab töötasu alammäära; 5) mis arvestab töötu haridust, eriala ja töökogemust või tööturukoolitusel omandatavat eriala; 6) mis arvestab mõistlikul määral hoolduskoormusega.“; 10) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Hoolduskoormus käesoleva paragrahvi lõike 5 punkti 7 ja lõike 6 punkti 6 tähenduses on töötu vajadus abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget.“; 11) paragrahvi 9 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Kui isik võetakse kuue kuu jooksul töötuna arveloleku lõpetamisest arvates uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tegevusega, võetakse talle sobiva töö kindlaksmääramisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodid. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat või vähem, loetakse talle sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 5, või kokku üle 20 nädala, loetakse töötule sobivaks töö, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikele 6.“; 12) paragrahvi 12 lõike 1 punktid 1, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 12 lõike 1 punkt 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „2) kui töötu mõjuva põhjuseta kokku kolm korda kas ei osale nõustamisel töötukassa määratud ajal või viisil, töötu ei täida muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust või keeldub sobivast tööst;“; 14) paragrahvi 32 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „(6) Käesoleva seaduse § 9 lõigete 5–7 redaktsiooni, mille jõustumise kuupäev on 2027. aasta 1. jaanuar, kohaldatakse ka inimeste suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne 2027. aasta 1. jaanuari. (7) Kui kohaldatakse käesoleva seaduse § 12 lõike 1 punkti 2 redaktsiooni, mille jõustumise kuupäev on 2027. aasta 1. jaanuar, ei võeta arvesse enne 2027. aasta 1. jaanuari mõjuva põhjuseta nõustamisel osalemata jätmist, tegevuskava täitmisest ja sobivast tööst keeldumist.“; 15) paragrahvi 33 lõiget 7 täiendatakse pärast tekstiosa „kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2026. aasta 1. jaanuari kehtinud redaktsiooni“ tekstiosaga „, välja arvatud § 24 lõike 1 punkte 1‒3 ja lõiget 2 ning § 25 lõike 1 punkte 1‒3,“. § 2. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktist 11 jäetakse välja tekstiosa „, tööharjutusel“. § 3. Töötuskindlustuse seaduse muutmine Töötuskindlustuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „§ 12 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6–11“; 2) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 23 lõike 2 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) teeb analüüse ja uuringuid tööturu olukorra ning töötukassa tegevuse mõju, tulemuslikkus ja kvaliteedi kohta;“; 4) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Nõukogul on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Käesoleva seaduse § 28 lõike 2 punktides 2‒23, 6 ja 8‒11 sätestatud otsuseid saab vastu võtta ainult nõukogu koosolekul.“; 5) seadust täiendatakse §-ga 281 järgmises sõnastuses: „§ 281. Nõukogu otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata (1) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadetakse otsuse projekt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile nõukogu liikmetele, määrates vastamiseks mõistliku tähtaja. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata. Käesolevas lõikes nimetatud dokumentide saatmise nõukogu liikmetele korraldab nõukogu esimees. (2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu liige, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse otsusele vastu hääletanuks. (3) Vastuvõetud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teavitatakse nõukogu liikmeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul pärast määratud vastamise tähtaja möödumist.“; 6) paragrahvi 30 lõike 6 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „võetakse“ sõnaga „koosolekul“; 7) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, välja arvatud küsimustes, mille puhul on põhikirjas ette nähtud otsuse tegemine koosolekul.“; 8) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses: „§ 301. Juhatuse otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata (1) Otsuse vastuvõtmiseks koosolekut kokku kutsumata saadetakse otsuse projekt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile juhatuse liikmetele, määrates vastamiseks mõistliku tähtaja. Otsuse projektile lisab saatja selgituse projekti kohta ja põhjenduse, miks otsuse vastuvõtmine on otstarbekas koosolekut kokku kutsumata. Käesolevas lõikes nimetatud dokumentide saatmise juhatuse liikmetele korraldab juhatuse esimees. (2) Otsus loetakse vastuvõetuks, kui otsuse poolt hääletab vähemalt üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse liige, kes ei saada määratud tähtajaks kirjalikku vastust, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse otsusele vastu hääletanuks. (3) Vastuvõetud otsusest koos selle sisu ja hääletamistulemustega teavitatakse juhatuse liikmeid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viie tööpäeva jooksul pärast määratud vastamise tähtaja möödumist.“; § 4. Töövõimetoetuse seaduse muutmine Töövõimetoetuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Loetelu tervise infosüsteemi andmetest, mida on vaja töövõime hindamiseks ja töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks, ning päringute perioodid käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 8 sätestatud juhul kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 2) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Töötukassa kontrollib töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust, kaasates selleks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. (8) Arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikul on eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikuandmetele käesoleva seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud nõusoleku ulatuses ning töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse andmetele töötukassa andmekogus.“; 3) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 19 lõike 6 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „peatada või“ ning tekstiosa „§ 18 lõigetes 1 ja 2 või“. § 5. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 5‒15, § 3 punktid 1, 2 ja 4–8 ning § 4 punktid 3 ja 4 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2026. a Algatab Vabariigi Valitsus 2026. a (allkirjastatud digitaalselt)  09.06.2026 Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse tööturumeetmete seaduse (TöMS), töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) ja töövõimetoetuse seaduses sätestatud (TVTS) tingimusi, mis puudutavad töötuna arvele võtmist, töötute kohustusi arveloleku ajal ning arveloleku lõpetamise aluseid. Vähendatakse rikkumiste arvu, mille järel lõpetatakse töötuna arvelolek, ning täiendatakse sätteid, mille alusel võib Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) teha otsuse arveloleku lõpetamiseks. Samuti ajakohastatakse sobiva töö mõistet. Sotsiaalmaksuseadus viiakse kooskõlla 1. jaanuaril 2026. aastal jõustunud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muudatusega, millega kaotati tööharjutuse tööturuteenus. Vastav viide teenusele kustutatakse ka sotsiaalmaksuseadusest. Eelnõu eesmärk on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada nende kiiremat tööellu naasmist ja lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma. Eelnõus kavandatavad peamised muudatused:  Aktiivsusnõuete rikkumiste arvestus muutub lihtsamaks ja selgemaks: töötuna arvelolek lõpetatakse pärast kolme TöMS § 12 lõike 1 punktis 2 toodud rikkumist sõltumata rikkumise liigist (varem sai lõpetamine järgneda kolme samaliigilise rikkumise järel ning rikkumisi arvestati eraldi liikide kaupa).  Rakendub astmeline sanktsioonisüsteem: kaks korda kolm rikkumist. Esimesel korral peale 1. ja 2. rikkumist hoiatus, 3. rikkumise korral töötuna arveloleku lõpetamine, aga töötu saab uuesti arvele tulla. Teisel korral peale 1. ja 2. rikkumist hoiatus, 3. rikkumise korral töötuna arveloleku lõpetamine ja rakendub 90-päevane ooteaeg enne uuesti arvele võtmist.  Sanktsioonide menetlus ühtlustub kõigile töötutele (võrdne kohtlemine): sh töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele; neile ei rakendu enam “lisasanktsioonina” hüvitise lõpetamine/toetuse peatamine enne arveloleku lõpetamist. Hüvitise/toetuse lõppemine on seotud üksnes arveloleku lõppemisega.  Sobiva töö mõiste ajakohastub: tööotsingu alguses saab töötu varasemast suurema vabaduse määrata endale sobiva töö tingimusi, arvestades varasemat töökogemust ja töötingimusi. Senisest selgemalt võetakse sobiva töö määramisel arvesse ka hoolduskoormus.  Täpsem andmevahetus KOV-iga: luuakse täiendav alus saada kohalikult omavalitsuselt abivajaduse hinnangu ja funktsioneerimisvõime piirangute infot dubleerimise vältimiseks ja pakutavate teenuste paremaks sihtimiseks.  Töövõime hindamise kvaliteedikontrolli täpsustamine: täpsustatakse töötukassa õigust kontrollida eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust ning töödelda töövõime hindamise aluseks olevaid andmeid (praktikast tulenevad vajadused, eesmärgipärane andmekasutus).  Töötukassa juhtimis- ja otsustusreeglite täpsustamine: töötukassa nõukogule ja juhatusele antakse võimalus võtta vastu otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Muudatuste eesmärk on muuta töötukassa juhtimine paindlikumaks ning tagada 1  võimalus teha kiireloomulisi otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata, säilitades samal ajal selged otsustusreeglid ning enamuse põhimõtte. Kavandatavatest muudatustest vähendab mõnevõrra töötukassa töökoormust see, et esimese kahe rikkumise korral ei peatata ega lõpetata töövõimetoetuste ja töötuskindlustushüvitiste maksmist. Rikkumised dokumenteeritakse ja hoiatused kajastatakse töötu tegevuskavas, mis vähendab töötukassa koormus võrreldes haldusakti andmisega. Samuti vähendab töö- ja halduskoormust see, et lõpetatakse eri liiki rikkumiste arvestus, mistõttu kaob nii töötukassal kui ka töötul vajadus arvestada eraldi eri liiki rikkumisi. Ajutiselt suureneb mõlema poole koormus siis, kui uue süsteemi kehtestamise järel esitatakse rohkem vaideid töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kuid eeldatavasti see mõju aja jooksul väheneb, kui inimesed harjuvad ja kohanevad uue süsteemiga. Inimeste, eelkõige töötute, halduskoormus võib väheneda, kuna süsteemi lihtsustamine ja kohalike omavalitsustega andmevahetuse täpsustamine vähendavad vajadust sama teavet korduvalt esitada. Samuti muutuvad kohustused ja nende rikkumise tagajärjed selgemaks. Ettevõtjatele ja vabaühendustele eelnõuga uusi kohustusi ei kaasne ning nende halduskoormus ei muutu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Kirsti Melesk ([email protected], 5443 0834), tööturuteenuste juht Kristi Suur (teenistusest lahkunud), töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected], 5660 0831), sama osakonna õigusnõunikud Ilona Säde (teenistusest lahkunud) ja Gloria Kiis ([email protected], 5354 4276) ning töövaldkonna andmete nõunik Age Viira ([email protected], 5910 7348). Eelnõu koostamisel osalesid Eesti Töötukassa juhatuse liikmed Sirlis Sõmer-Kull (teenistusest lahkunud) ja Brit Rammul ([email protected]), õigusnõunik Ira Songisepp ([email protected]) ja õigusteenuste osakonna juhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega (VTK)1, mis esitati 29. septembril 2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumitele ning huvirühmadele. 1 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus, https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4d6106c-555e-4685-b9e3-fb52d380fc4c. 2 Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 19. juunil 2025 kinnitatud tegevusprogrammis2 nimetatud ülesandega tõhustada töötute aktiivsusnõudeid, et motiveerida kiiremat hõivesse liikumist, tähtaeg on II kvartal 2026. Eelnõukohase seadusega on kavandatud muuta järgmisi seadusi: 1) tööturumeetmete seadus, RT I, 12.06.2025, 16; 2) sotsiaalmaksuseadus, RT I, 21.05.2026, 19; 3) töötuskindlustuse seadus, RT I, 21.05.2026, 21; 4) töövõimetoetuse seadus, RT I, 21.05.2026, 23. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) tähenduses ning selle kohta on koostatud mõjuanalüüs seletuskirja 6. peatükis. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Muudatuse vajadus ja eelnõus pakutud lahendused Töötutele seatud aktiivsusnõuete eesmärk on toetada inimeste tööle asumist, motiveerides neid aktiivselt tööd otsima ja osalema nõustamisel või tööturumeetmetes, mis suurendavad tööle saamise võimalusi. Aktiivsusnõuded tasakaalustavad töötushüvitiste võimalikke negatiivseid mõjusid inimese tööotsinguaktiivsusele, vähendades seekaudu pikaajalise töötuse riski, ning aitavad tagada, et hüvitisi saavad üksnes need, kes on valmis tööle asuma ja panustavad otsingutesse aktiivselt. Samas liialt ranged või bürokraatlikud nõuded võivad soodustada näilist tööotsingut, vähendades inimese võimalusi leida sobiv töö, või suurendada haavatavate sihtrühmade süsteemist välja langemise riski. Seetõttu on oluline, et aktiivsusnõuded arvestaksid inimese töövõimega ja kohaliku tööturu olukorraga ning samaaegselt aktiivsusnõuete täitmise kontrollimisega osutatakse inimesele igakülgset abi tööle saamiseks. Muudatus 1: aktiivsusnõuete lihtsustamine ja sanktsioonide ühtlustamine kõigile töötutele Eestis on aktiivsusnõuded rahvusvahelises kontekstis ranged: 2024. aasta OECD ülevaate põhjal on Eestis ühed rangeimad aktiivsusnõuded töötushüvitise saajatele OECD 39 riigi seas, jäädes alla üksnes Horvaatia ja Malta tingimustele. 2 Vabariigi Valitsuse 19.06.2025 kinnitatud tegevusprogramm: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0. 3  5,0 4,33 4,5 4,14 4,0 3,5 3,0 2,33 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 Czechia Türkiye Denmark Germany New Zealand Sweden Latvia Slovenia Portugal Croatia Malta Greece Austria Slovak Republic Luxembourg Cyprus Spain France Japan Norway Romania Lithuania Poland Finland Australia Korea Switzerland Chile United States Hungary Belgium Netherlands Canada Ireland Bulgaria Iceland Italy United Kingdom Estonia Joonis 1. Aktiivsusnõuete rangus töötushüvitiste saajatele OECD riikides, 2024 Allikas: OECD Data Explorer Teisalt on aktiivsusnõuete täitmata jätmise sanktsioonid tasakaalust väljas. Ühelt poolt on need töötuskindlustushüvitise (TKH) ja töövõimetoetuse (TVT) saajatele liiga karmid, sest hüvitis kaob juba esimese rikkumise korral ning töövõimetoetus peatatakse kümneks päevaks esimese rikkumise järel ja 30 päevaks teise rikkumise järel. Teisalt on sanktsioonid töötuna arveloleku lõpetamise korral liiga leebed, kuna korduvaid rikkumisi hinnatakse eraldi iga rikkumise liigi kaupa, mis võimaldab töötul vältida vastutust ka korduva rikkumise korral. Näiteks juhul, kui töötu rikub vaheldumisi erinevaid nõudeid, võib tal olla kuni seitse erinevat rikkumist enne kaaluka tagajärje (s.o töötuna arveloleku lõpetamise) saabumist. Sanktsioonide killustatus ning erinevused rahalist ja mitterahalist tuge saavate töötute puhul on põhjustanud aktiivsusnõuete ebaühtlase rakendamise. Keeruline süsteem ja ebaühtlane nõuete rakendamine ei aita klientidel selgelt mõista rikkumise tagajärgi. Õigusliku regulatsiooni muutmise eesmärk on luua nii töötule kui ka rakendajale selgem ja läbipaistvam süsteem, mis toetab aktiivsusnõuete rakendamist olukorras, kus need on kohased. Muutus motiveerib töötuid aktiivsemalt tööd otsima ning töötukassaga koostööd tegema, aidates vähendada töötuse kestust ja leevendada pikaajalise töötuse riski. Selle lahendamiseks on planeeritud järgmised muudatused aktiivsusnõuetes:  Tegevuskavaga seotud eriliigilisi rikkumisi käsitletakse samas arvestuses; astmeline lähenemine toetab etteaimatavust inimese jaoks: esimene ja teine rikkumine dokumenteeritakse ja inimesele tehakse hoiatus, kolmandale rikkumisele järgneb töötuna arveloleku lõpetamine.  Kõikidele töötuna arvel olevatele isikutele rakenduvad samad sanktsioonid, sõltumata saadavast hüvitisest või toetusest. See tähendab, et töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele ei peatata või lõpetata hüvitise või toetuse makseid esimese rikkumise järel, vaid sanktsioone rakendatakse sarnaselt kõigi teiste töötutega. Muudatus 2: sobiva töö mõiste ajakohastamine Sobiv töö aktiivsusnõuete kontekstis on töö, mida inimene peab olema valmis töötuna arveloleku ajal vastu võtma. Rahvusvahelise praktika kohaselt muutub sobiva töö tähendus progresseeruvalt. Töötuse alguses on võimalik töötul seada rohkem ootusi vastu võetavale tööle, kuid mida pikemaks on veninud tööotsingud, seda laiemaks peavad muutuma ka sobiva töö tingimused (sh tööle sõidu aeg, palgatase jne). Praegu kehtivad sobiva töö kriteeriumid on osaliselt ebamõistlikud, ei ole ajakohased ega selliselt ka rakendatavad. Sobivat tööd on 4 keeruline sõnastada ja seetõttu ka klientidele selgitada. Ka rahvusvahelise kogemuse järgi võivad aktiivsusnõuded ja sanktsioonide rakendamine motiveerida aktiivsemaid tööotsinguid just töötuse varajases perioodis.3 Õigusliku regulatsiooni muutmise eesmärk on selgemini sõnastada sobiv töö aktiivsusnõuete kontekstis ja rakendada päriselt kontrollitavaid tingimusi, et nendel oleks mõju töötute käitumisele tööotsingul ja et need lühendaksid töötuse kestust. Selle lahendamiseks ajakohastatakse sobiva töö mõistet, viiakse selle mõte enam vastavusse rakenduspraktikaga ning seaduse eesmärkidega. Kui TöMS 2024. aastal jõustus, kandusid sobiva töö sätted sellesse üle TöMSile eelnenud tööturuteenuste ja -toetuste seadusest, ilma et sätteid oleks sisuliselt uuendatud. Praeguste tingimustega võrreldes muudetakse töö otsimise alguses sobiva töö määratlus paindlikumaks. Esimesel 20 nädalal saab inimene otsida tööd, arvestades oma terviseseisundit, elukohta, haridust, eriala, varasemat töökogemust ja töötasu. Seadus ei sea selleks täpsemaid kriteeriume, sobiv töö otsustatakse nende tingimuste põhjal inimese ja töötukassa koostöös. Alates 21. nädalast on töötul vähem võimalusi arvestada kõigi eelnimetatud tingimustega, kuna eesmärk on tagada suurem hulk võimalikke sobivaid töid ja motiveerida kiiremat tööle asumist. Tingimused sobivale tööle jäävad võrreldes kehtiva korraga suuresti samaks. Võrreldes praegusega kaotatakse nõue kontrollida töölesõidu maksumust, kuna seda ei ole töötukassal võimalik mõistlike ressurssidega kontrollida. Lisandub võimalus arvestada ka kaugtööd sobiva tööna, samuti arvestatakse inimese oskusi ja teadmisi ning hoolduskoormusest tulenevaid piiranguid. 2.2. Põhiseaduspärasuse analüüs Muudatuste kooskõla põhiseadusega Kavandatavate muudatustega vähendatakse aktiivsusnõuete rikkumiste arvu, mis peavad eelnema töötuna arveloleku lõpetamisele. Kavandatava muudatuse järgi muutub osaliselt ka TöMSi § 8 lõikes 5 sätestatud 90-päevase ooteaja rakendamine. Kehtiva õiguse järgi rakendatakse TöMSi § 12 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud rikkumiste tõttu töötuna arveloleku lõpetamise korral 90-päevast ooteaega, kui sellele eelneva 12 kuu jooksul on viidatud alustel kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut lõpetatud. Muudatuse järel rakendatakse ooteaega, kui inimese viimane töötuna arvelolek on lõpetatud § 12 lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel. Loobutakse nõustamisel osalemise kohustusest vähemalt kord 30 päeva jooksul, kuid töötu peab nõustamisel osalema töötukassa määratud ajal ja viisil. TöMS § 12 lõike 1 punkti 2 koondatakse varasemalt punktides 4 ja 5 sätestatud alused ehk olukorrad, kus töötu ei täida tegevuskavas kokkulepitud tegevusi või keeldub sobivast tööst. Kui töötu TöMS § 12 lõike 1 punktis 2 toodud aluseid kolmel korral rikub, lõpetatakse tema töötuna arvelolek. Rakendub 90-päevane ooteaeg, kui isiku kaks viimast järjestikust arvelolekut 12 kuu jooksul on lõpetatud eelnimetatud alustel. Kuna muudatuste tagajärjel muutub aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku lõpetamise kord töötu jaoks võrreldes varasemaga mõnevõrra ebasoodsamaks, võib öelda, et riivatakse põhiseaduse (PS) §-dega 28 ja 29 kaitstud põhiõigusi. Töötuskindlustushüvitist 3 Nt Walsh, Thomas (2023). Job Search and the Threat of Unemployment Benefit Sanctions. http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4478427. Pattaro S, Bailey N, Williams E, et al. (2022) The Impacts of Benefit Sanctions: A Scoping Review of the Quantitative Research Evidence. Journal of Social Policy. 2022;51(3):611-653. DOI: https://doi.org/10.1017/S0047279421001069. 5 saavate töötute puhul võib uuesti töötuna arvele võtmise piiramisel esineda ka PSi §-ga 32 kaitstud omandipõhiõiguse riive. PSi § 28 lõige 2 sätestab põhiõiguse riigi abile sotsiaalsete riskide korral, st õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kuigi PSi § 28 tekstis ei nimetata sõnaselgelt töötust, on Riigikohus seda pidanud samuti PSi § 28 lõikega 2 kaitstavaks õigushüveks. Seda põhjusel, et töö kaotamise tõttu võib inimene sattuda puudusesse.4 Kuivõrd töötuna arvelolek on töötukassa makstavate töötushüvitiste ja osalise töövõime korral töövõimetoetuse maksmise eeldus, piirab aktiivsusnõuete rikkumise tagajärjel töötuna arveloleku lõpetamine ning uuesti töötuna arvele võtmisele ooteaja kehtestamine ka inimese ligipääsu nimetatud hüvitistele ning kujutab seetõttu PSi § 28 lõikes 2 sätestatud põhiõiguse riivet. PSi § 28 lõike 2 teise lause kohaselt sätestab abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra seadus. Seega on tegemist lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mille korral PS jätab seadusandjale avara otsustusruumi, kuidas ja millistel tingimustel riik sotsiaalsete riskide realiseerumisel abi annab. Siiski tuleb tähelepanu pöörata õiguspärase ootuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetele, omandipõhiõigusele ning Eestile siduvatele rahvusvahelistele kokkulepetele.5 PSi § 11 järgi võib PSis sätestatud õigusi ja vabadusi kooskõlas PSiga piirata, kui piirangud on demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega moonuta piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kuigi Riigikohus on leidnud, et PSi § 28 lõige 2 sisaldab vaid õigust saada abi puuduse korral6, tuleneb Eestile siduvast rahvusvahelisest õigusest, et erinevalt puudusest tuleb vanaduse, toitjakaotuse, töövõimetuse ja töötuse korral riigil luua toimiv kollektiivselt rahastatav sotsiaalkindlustussüsteem, millega on liidetud oluline osa aktiivsest elanikkonnast. Selle süsteemi kaudu peab riik kindlustatule sissetuleku kaotuse korral tagama kindlustushüvitise saamise ning kindlustusjuhtumi realiseerumise korral tuleb talle hüvitist maksta sõltumata sellest, kas tal on piisavalt vara, et riigi abita ära elada. Sissetuleku kaotuse korral tuleb inimesele pakkuda sellist rahalist tuge, et ta oleks kaitstud vaesuse vastu ja säiliks mõistlik proportsioon varasema sissetulekuga (ESH komitee praktika kokkuvõte art 12 kohta 2018. a seisuga).7 Eestis on seadusandja valinud PSi § 28 lõikega 2 hõlmatud töötuse riski realiseerumise korral sotsiaalse kaitse tagamiseks lahenduse, mille võib jagada üldjoontes kaheks. Esimesena rakendub sundkindlustusel põhinev töötuskindlustussüsteem, kuid juhul kui töötuks jäänud isikul ei ole õigust saada töötuskindlustushüvitist, maksab töötukassa isikule töötutoetust. Töötuskindlustushüvitist rahastatakse kindlustatute kindlustusmaksetest, töötutoetust aga riigieelarvest. Kuna TöMSi alusel makstava töötutoetuse saamise õigus on seotud töötu sissetulekute suurusega, on tegemist PSi § 28 lõike 2 mõttes puuduse leevendamise meetmega. Töötuskindlustushüvitist tuleb aga maksta sõltumata isiku sissetulekute ja olemasoleva vara suurusest. 2026. aasta 1. jaanuarist töötutoetust enam ei maksta, seega analüüsitakse põhiõiguste riivet eelkõige töötuskindlustushüvitise ja registreeritud töötutele suunatud tööturuteenuste saamise õiguse vaatest ning töötutoetusele ligipääsu piiramise aspekti ei ole eraldi käsitletud. 4 Vt nt RKPJKo 11.05.2017, 3-4-1-17-16, p 51. 5 Vt PS § 28 komm-d 18-22. 6 Vt nt RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 46. 7 PS § 28, komm 22. 6 PSi § 29 lõike 3 kohaselt korraldab riik kutseõpet ning abistab tööotsijaid töö leidmisel. See säte kohustab riiki võtma meetmeid, mis tagaksid võimalikult paljude inimeste majandusliku aktiivsuse, sest inimeste töine panus aitab ühiskonda edasi viia ning tagada selle üksikliikmete võimalusi eneseteostusele ja inimväärsele äraelamisele. ELi õigus ning siduv rahvusvaheline õigus näevad samuti ette kohustuse rakendada erinevaid poliitikasuundi ning üksikmeetmeid, et tagada inimeste suuremat majanduslikku aktiivsust.8 PSi § 29 lõike 3 teine pool kohustab riiki abistama tööotsijaid töö leidmisel. Sätet tuleb tõlgendada tänapäeva majandusolusid ja tööturuolukorda arvestavalt. PSi § 29 lõike 3 järgi on riigil tarvis arendada tööturumeetmeid ja muuta tööealisele elanikkonnale kättesaadavaks ka kvaliteetsed muud tööturumeetmed, mis on vajalikud võimalikult paljude inimeste töise hõivatuse tagamiseks.9 Nii nagu ümber- ja täiendõppesüsteemi kujundamisel on seadusandjal ka tööturumeetmete spetsiifilise süsteemi kujundamisel lai otsustusulatus. Seadusandja otsustada on, millised tööturuteenused kujundada ning kellele ja missugustel tingimustel anda nendele juurdepääs.10 Kui tööealine inimene jääb ajutiselt välja majanduselust ja kaotab sellega elatise teenimise võimaluse, tuleb talle sel perioodil tagada üldjuhul asendussissetulek sotsiaalkaitsesüsteemi abil. Tõlgendatuna koostoimes rahvusvahelise õigusega tähendab see kohustust tagada suurem sissetulekuabi, kui seda on abi puuduse korral.11 Aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku lõpetamise ning uuesti töötuna arvele võtmise ajalise piiramise korral tuleb arvestada ka PSi § 32 kaitsealasse kuuluva omandipõhiõigusega, sest ka sotsiaalhüvitised kujutavad endast rahaliselt hinnatavaid õigusi 12 ning PSi § 32 lõike 2 esimene lause kaitseb ka rahaliselt hinnatavaid õigusi ja nõudeid.13 Riigikohus on näiteks lugenud olemuslikult PSi § 32 kaitsealasse kuuluvaks õiguse pensionile kui rahaliselt hinnatavale õigusele.14 Samuti on Riigikohus pidanud omandipõhiõiguse intensiivseks riiveks olukorda, kus kindlustatud risk on realiseerunud, kuid töötuskindlustushüvitise maksmine on välistatud.15 Töötuna arveloleku lõpetamine ning uuesti arvele võtmise ajaline piiramine takistab ligipääsu nii töötukassa makstavatele hüvitistele kui ka registreeritud töötutele osutatavatele teenustele, mistõttu esineb nii PSi §-s 28, §-s 29 kui ka §-s 32 sätestatud põhiõiguste riive. Seetõttu on vaja analüüsida, kas nimetatud põhiõiguste riivel on põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk ning kas riive on proportsionaalne. Kuna kõik need põhiõigused on PSi kohaselt lihtsa seadusereservatsiooniga ja seetõttu järgnev analüüs sarnane, käsitletakse järgmisena nimetatud põhiõiguste riivet koos. Piirangu eesmärk Põhiõiguste piiramise lubatavuse esmane eeldus on legitiimne eesmärk. Kavandatud muudatuste eesmärgid on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist, lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma ja selleks aktiivselt tööotsimisse panustama. Aktiivsuskohustuste täitmisega näitab registreeritud töötu üles soovi otsida ja leida tööd ning 8 PS § 29, komm 15-16. 9 PS § 29 komm 20. 10 PS § 29 komm 21. 11 PS § 29, komm 22. 12 PS § 28 komm 18, vt ka nt RKPJKo 19.12.2017, 5-17-13/10 p 34. 13 RKÜKo 17.06.2004, 3-2-1-143-03, p 18. 14 Vt RKÜKo 26.06.2014, 3-4-1-1-14, p 88. 15 Vt RKPJKo 11.05.2017, 3-4-1-17-16, p 41. 7 liikuda võimalikult kiiresti uuesti tööturule. PSi § 32 riive korral on oluline märkida, et töötuskindlustushüvitise eesmärk on kompenseerida kindlustatule kaotatud sissetulek osaliselt just tööotsingute ajaks. Seega on ka töötuskindlustushüvitise saamise eelduseks muu hulgas töötuna arvel olemine ja sarnaselt teiste registreeritud töötutega peab hüvitise saaja täitma töötu põhikohustusi, sh otsima aktiivselt tööd ning olema valmis võtma vastu sobiva töö ja kohe tööle asuma. Kui töötu jätab aktiivsuskohustused korduvalt ja põhjendamatult täitmata, näiteks ei osale töötukassaga kokkulepitud nõustamisel või ei võta vastu talle pakutud sobivat tööd, võib põhjuseks olla mh see, et inimesel ei ole tegelikku soovi tööd leida ning on võimalik, et tema töötuna arveloleku eesmärgiks võib olla muude töötukassa pakutavate hüvede, nagu ravikindlustuse või registreeritud töötusega kaasnevate hüvitiste saamine. PSi § 28 lõikes 2, § 29 lõikes 3 ja §-s 32 sätestatud põhiõiguste puhul ei näe PS sõnaselgelt ette, millistel eesmärkidel neid õigusi tohib piirata. Tegemist on seega lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigustega, mille piiramise puhul võib legitiimseks pidada iga eesmärki, mis pole põhiseadusega keelatud.16 Seega on legitiimne mis tahes mõistlik ja asjakohane põhjus.17 Tööotsijate aktiivsuse suurendamist, tööellu kiirema naasmise toetamist, töötuse kestuse lühendamist ning töötukassa teenuste sihtrühmani (st töötud, kes on valmis koheselt tööle asuma ja aktiivselt tööd otsima) jõudmise tagamist saab lugeda mõistlikuks ja asjakohaseks eesmärgiks, seega saab selle lugeda ka PSi mõttes legitiimseks eesmärgiks. Piirangu proportsionaalsus Demokraatlikus ühiskonnas saab vajalik olla põhiõiguse piirang, millel on legitiimne eesmärk, st mida õigustab avalik huvi või teiste isikute põhiõiguste kaitsmise vajadus, ja mis ei ole ülemäärane. Põhiõiguste piiramine on seega lubatud vaid juhul ja ulatuses, kus see on põhiseaduslike või sellega kooskõlas olevate väärtuste kaitseks vajalik, need eesmärgid, miks põhiõigust piiratakse, on kooskõlas PSi §-s 10 loetletud põhimõtetega ja legitiimsed ning piirang ei ole seda eesmärki silmas pidades põhjendamatult suur. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajaduse korral ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust.18 Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, ja sobivuse seisukohast on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta piirangu eesmärgi saavutamist.19 Riigikohus on leidnud, et piirangu sobivuse hindamisel piisab sellest, et eesmärki on põhimõtteliselt võimalik vaidlusaluse meetmega saavutada.20 Nagu eespool välja toodud, on kavandatavate muudatuste eesmärgid suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist, lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma ja aktiivselt tööotsingutesse panustama. Töötuna arvel olemine on seotud õigusega saada töötuskindlustushüvitist (TKindlS § 6 lg 1 p 1) ja TöMSis sätestatud registreeritud töötutele mõeldud tööturumeetmeid. Lisaks makstakse registreeritud töötu (ning töötuskindlustushüvitist saava inimese) eest sotsiaalmaksu, mis tagab töötule ravikindlustuskaitse (SMS § 2 lg 1 p 8 ja § 6 lg 1 p-d 6 ja 61). Aktiivsusnõuete rikkumise tõttu töötuna arveloleku lõpetamise korral lõpetatakse inimesele ka töötuskindlustushüvitise maksmine ning tööturuteenuste osutamine. Seega kaotab inimene töötuna arveloleku lõpetamise tagajärjel mitu töötukassa pakutavat 16 PS § 11 komm 22. 17 Vt RKPJKo 18.12.2019, 5-19-42/13, p 56. 18 PS § 11 komm 30 ja 31. 19 PS § 11 komm 31. 20 Vt nt RKÜKo 11.06.2019, 5-18-8/19, p 62. 8 hüvet. Eeltoodu põhjal võib jaatada, et kavandatavatel muudatustel on tõenäoliselt mõju töötute aktiivsusnõuete täitmisele, sest nimetatud hüvedest ilmajäämist püütakse vältida. Seega võib piirangut pidada eesmärgi saavutamiseks sobivaks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene.21 Nagu eespool välja toodud, on töötuna arvel olemine seotud õigusega saada töötuskindlustushüvitist ja TöMSis sätestatud registreeritud töötutele mõeldud tööturumeetmeid. Lisaks kaasneb registreeritud töötusega ka ravikindlustuskaitse. Aktiivsusnõuete rikkumiste korral lõpetatakse inimesele ka töövõimetoetuse ja töötuskindlustushüvitise maksmine ning tööturuteenuste osutamine. Samas muutuvad eelnõukohaste muudatuste järel sanktsioonid töötuskindlustushüvitist ja töövõimetoetust saavatele töötutele selles osas leebemaks, et hüvitise ja toetuse maksmine lõpetatakse edaspidi koos töötuna arveloleku lõpetamisega. Praegu peatatakse või lõpetatakse hüvitise või toetuse maksmine juba enne töötuna arveloleku lõpetamist. Korduvate rikkumiste korral piiratakse lisaks töötuna arveloleku lõpetamise järel uuesti arvele tulekut 90 päeva jooksul. Selline piirang on ka kehtivas õiguses, seega ei ole tegemist uue piiranguga. Küll aga muutuvad piirangud töötu jaoks senisega võrreldes koormavamaks, sest töötuna arveloleku lõpetamist ja uuesti arvele võtmise 90-päevast piirangut kohaldatakse sanktsioonina senisega võrreldes kiiremini, st sanktsiooni kohaldamiseks piisab vähemast arvust rikkumistest. Muudatuste tulemusena rakenduvad rikkumiste korral sanktsioonid senisega võrreldes kiiremini, mis motiveerib registreeritud töötuid enam täitma seadusega sätestatud aktiivsustingimusi. 90-päevane ooteaeg on vajalik selleks, et rikkumise tõttu töötuna arveoleku lõpetamisel oleks töötule ka tegelik mõju. Kui uuesti töötuna arvele võtmise ooteaega ei rakendataks, oleks inimesel võimalik kohe pärast töötuna arveloleku lõpetamist taas töötuna arvele tulla ning jätkata ka registreeritud töötusega kaasnevate hüvede kasutamist. Seega korduvate süsteemsete rikkumiste korral ei oleks alternatiivse leebema meetme (nt pelgalt töötuna arveloleku lõpetamine) kohaldamisel töötu käitumisele ilmselt soovitud mõju, sest inimesel on kohe võimalik töötuna arvelolek ja sellega kaasnevad hüved taastada. Seega on sellistel puhkudel töötuna arvele võtmise ajaline piiramine eesmärgi saavutamiseks vajalik. Ooteaega kehtestamata ei ole võimalik süsteemi kuritarvitamist piisaval määral vältida. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärkide tähtsust.22 Kuigi töötu aktiivsusnõuete ning nende rikkumise korral on sanktsioonina töötuna arveloleku lõpetamise rakendamine eesmärgi saavutamiseks vajalik, ei tohi kehtestatav piirang siiski olla ülemäärane. Seega peaks piirangud olema sellised, mis riivavad inimese põhiõigusi minimaalselt, võimaldades samal ajal soovitud eesmärki täita. Seega tuleb analüüsida, kas soovitud tulemust on võimalik saavutada ka leebemaid piiranguid kohaldades. Kehtiv õigus näeb ette, et aktiivsusnõuete korduvaid rikkumisi hinnatakse eraldi iga kohustuse liigi kaupa. See tähendab, et kui töötu rikub aktiivsuskohustusi korduvalt, kuid rikkumised on eri liiki, on sanktsiooni võimalik kohaldada alles pärast mitut rikkumist (kokku kuni seitse rikkumist). See võimaldab töötul vältida vastutust pikaajaliselt ning ka korduvate rikkumise korral ning vähendab oluliselt sanktsiooni tõhusust, st ei täida eesmärki soodustada aktiivset tööotsingut. 21 PS § 11 komm 31. 22 PS § 11 komm 31, Vt ka nt RKÜKo 21.01.2014, 3-4-1-17-13, p-d 32-35. 9 Ka kehtiva õiguse alusel kohaldatakse 90-päeva pikkust ooteaega uuesti töötuna arvele võtmisel alles siis, kui eelneva 12 kuu jooksul on inimese kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut lõpetatud töötu aktiivsuskohustuste rikkumise tõttu. Nagu eespool selgitatud, võib mõlemale töötuna arveloleku lõpetamisele omakorda eelneda kuni seitse ühekordset rikkumist (erandiks on TöMS § 12 lg 1 p-s 1 sätestatud rikkumine, mille korral saab töötukassa töötuna arveloleku lõpetada juba esimese rikkumise järel). Seega on võimalik TöMSi § 8 lõikes 5 sätestatud töötuna arvele võtmise ajalist piirangut rakendada alles siis, kui inimene on juba mitu korda ilma mõjuva põhjuseta töötu aktiivsuskohustusi rikkunud ning hoolimata korduvast töötuna arveloleku lõpetamisest jätkab aktiivsuskohustuste rikkumist. Muudatuse järel arvestatakse töötuna arveloleku lõpetamise aluseks olevaid rikkumisi kehtiva õigusega võrreldes teisiti – kui kehtiva õiguse järgi peab töötuna arveloleku lõpetamiseks olema kolm samaliigilist rikkumist, piisab muudatuse järel sellest, kui rikkumisi on samuti kokku kolm, aga need kolm rikkumist võivad olla kõik n-ö eri liiki. Kui töötu on jätnud mõjuva põhjuseta kolmel korral nõustamisel osalemata töötukassa määratud ajal või viisil, ta ei täida muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust või keeldub sobivast tööst ning tema töötuna arvelolek on kahel järjestikusel korral sel alusel lõpetatud, jääb sanktsiooni kohaldamine võrreldes kehtiva korraga samaks – ooteaega kohaldatakse juhul, kui sellel põhjusel on viimase 12 kuu jooksul lõpetatud kaks järjestikust töötuna arvelolekut. Eeltoodut arvestades on edaspidi võimalik töötuna arveloleku lõpetamist sanktsioonina rakendada senisest kiiremini (st vähemate rikkumiste korral). Piirangute eesmärgid on suurendada tööotsijate aktiivsust, toetada kiiremat tööellu naasmist, lühendada töötuse kestust ning tagada, et töötukassa teenused jõuaksid sihipäraselt nende inimesteni, kes on valmis tööle asuma. Olukord, kus kehtiv õigus võimaldab töötul jätta pika aja vältel põhjendamatult aktiivsusnõuded täitmata, ilma et see mõjutaks registreeritud töötusega kaasnevaid hüvesid, ei toeta nimetatud eesmärgi täitmist. Seega on põhjendatud süsteemi muutmine selliselt, et see võimaldaks võimalikele kuritarvitustele kiiremini reageerida. Kuigi muudatuse järel muutub kord töötu jaoks senisest teataval määral rangemaks, peab sanktsiooni rakendamisele endiselt eelnema mitu põhjendamatut töötu kohustuse rikkumist, millega on kaasnenud hoiatused. Seega rakendatakse korduvate rikkumiste korral esmalt peale esimest ja teist rikkumist leebemat sanktsiooni (hoiatamine), peale kolmandat rikkumist töötuna arveloleku lõpetamine, aga võimalusega uuesti arvele tulla. Alles juhul, kui see tulemust ei anna, rikkumised jätkuvad ja 12 kuu jooksul on lõpetatud kaks viimast järjestikust töötuna arvelolekut TöMS § 12 lg 1 p 2 alusel, kohaldatakse põhiõigusi enam riivavat 90-päevast ooteaega. Eespool esitatud analüüsile tuginedes saab kavandatud abinõusid pidada eesmärgi suhtes sobivaks, vajalikuks ja mõõdukaks. Seega järgib eelnõu proportsionaalsuse põhimõtet ning on kooskõlas põhiseadusega. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Esimene paragrahv reguleerib TöMSis tehtavaid muudatusi, teine paragrahv sotsiaalmaksuseaduses (SMS) tehtavaid muudatusi, kolmas paragrahv TKindlSis tehtavaid muudatusi, neljas paragrahv TVTSis tehtavaid muudatusi ning viies paragrahv sätestab seaduse jõustumise. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse TöMSi § 3 lõike 1 punkti 4, lisades pärast sõna „taotlejal“ tekstiosa „, kellel on õigus Eestis töötada,“. Muudatuse eesmärk on üheselt ja selgelt reguleerida, millal rahvusvahelise kaitse taotlejad saavad end töötuna arvele võtta ja 10 tööturuteenuseid kasutada. Praegu tuleb see õigus kokku kahest seadusest: välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusest (VRKS) ja TöMSist, kuid selget regulatsiooni TöMSis ei ole. VRKSi § 75 lõige 1 sätestab, et kaitse saajal on õigus saada tööturuteenuseid, ning § 101 lõige 1 määrab, millal kaitse taotlejal on õigus töötada, kuid ei reguleeri otsesõnu taotleja õigust tööturuteenuseid saada. TöMSi § 3 lõike 1 punktis 3 sisalduv lauseosa „välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tingimustel“ viitab VRKSi töötamise õiguse sättele ja võimaldab tõlgendada, et kellel on õigus töötada, sel on õigus ka tööturuteenuseid saada. TVTSis on see õigus selgelt kirjas ja nii oleks õigus selgem ka TöMSis. Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse tehniliselt TöMS § 5 lõike 7 punkte 1 ja 2. Isiku üldandmetena mõistetakse Justiits- ja Digiministeeriumi juhise kohaselt õigusaktides isiku nime, isikukoodi, sugu, kontaktandmeid sealhulgas aadressi, kodakondsust ja emakeelt23. Eeltoodust tulenevalt on tekkinud tarbetu dubleerimine ning peale lõikes 1 üldandmetele viitamist puudub vajadus neid andmeid eraldi nimetada. Eelnõuga jäetakse punkti 1 alles üldandmete viide ning eemaldatakse seaduse tekstist üleliigsed andmete liigid. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse TöMSi § 5 lõike 7 punkti 7. TöMS § 5 lõikes 7 sätestatakse isikuandmed, mida töötukassal ja tööturuteenuse osutajad võivad töödelda tööturumeetmete pakkumiseks ja pakkumiseks. Kehtiva TöMS § 5 lõike 7 punkti 7 kohaselt on nendeks muuhulgas andmed isikule riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi maksmise ja teenuse pakkumise kohta ning andmed isikule koostatud juhtumiplaani kohta. Eelnõuga lisatakse loetellu andmed isiku abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute kohta. Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse koostöö tugevdamiseks ühiste klientide toetamisel on vaja kohalikust omavalitsusest (KOV-ist) saada lisa andmeid. Juhul, kui KOV-i poolt on dokumenteeritud info täisealise isiku abivajaduse hindamise kohta ja funktsioneerimisvõimes tuvastatud piirangute kohta ning kui KOV on tuvastanud, millistes eluvaldkondades (nt suhtlemine, vaimne ja füüsiline tervis, elukeskkond, hõivatus, igapäevaelu toimingud) vajab klient abi, siis on asjakohane need andmed töötukassale edastada. Samuti on asjakohased andmed, kui KOV-i poolt on dokumenteeritud kliendi sotsiaalne võrgustik ning kokkuvõtlik hinnang sotsiaalhoolekande abimeetmete vajaduste kohta. Nende andmete vahetamine vähendab hindamiste dubleerimist osas, kus KOV kui ka töötukassa nõustajad kaardistavad kliendi abivajadust ja töötukassa saaks arvestada juba antud infoga töövaldkonnas inimese parimal viisil abistamiseks. Kui töötukassal on võimalik arvestada juba varem dokumenteeritud teabega, väheneb ka kliendi koormus, kuna ta ei pea korduvalt sarnastele küsimustele vastama. KOV töötleb sotsiaalteenuste ja -toetuste registris andmeid enda osutatava abi kohta, mis on sätestatud koos andmekoosseisuga sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 144 lõigetes 1-3. Arvestades, et kohalikes omavalitsustes on ettevalmistamisel täisealiste abi- ja toetusvajaduse hindamine ning tulemuste dokumenteerimine ühtsete standardite Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime Klassifikatsiooni (RFK) alusel ja tulevikus kajastuvad andmed sotsiaalteenuste ja -toetuste registris, saab vajaliku tehnilise lahenduse valmimisel edaspidi andmeid pärida automatiseeritud andmevahetusega. Sama RFK klassifikatsioon on kasutusel ka töötukassas töövõime hindamisel ja tööalasel rehabilitatsioonil. Funktsioneerimisvõimes tuvastatud piirangute andmete kasutamine võimaldab töötukassal tugineda varasemale infole nii töövõime hindamisel kui ka tööalase rehabilitatsiooni vajaduse määramisel. Muudatus toetab vajaduspõhist ja valdkonnaülest andmevahetust, sest ka töötukassa töövõime hindamise 23 Justiits- ja Digiministeeriumi juhis isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes. 11 ja tööalase rehabilitatsiooni andmed on tehtud kättesaadavaks KOVile, st ka KOV saab tugineda inimese abivajaduse ja teenuste vajaduse hindamisel töötukassas kogutud andmetele, mis on vajalikud KOV teenuste pakkumisel ja inimese toetamisel. Kuni tehnilise lahenduse valmimiseni saab töötukassa andmeid klientide abivajaduse hindamise kohta küsida KOVidelt juhtumipõhiselt konkreetse menetluse raames, järgides isikuandmete töötlemise nõudeid, sh minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse TöMSi § 8 lõiget 4 punktiga 111. Muudatusega lisatakse loetellu uus kriteerium, mille alusel inimest ei võeta töötuna arvele, kui inimene on kinnipeetav või vahistatu vangistusseaduse tähenduses. Näiteks on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu ja vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ja kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas või arestimajas. Kuna kinnipidamisasutuses viibimise ajal ei saa täita töötu kohustusi (näiteks osaleda kokkulepitud ajal ja viisil nõustamisel, täita tegevuskava) ega võtta vastu sobivat tööd või kohe tööle asuda, ei ole võimalik kinnipeetavaid või vahistatuid kinnipidamisasutuses viibimise perioodil töötuna arvele võtta. Töötu kohustust ei saanud nimetatud inimesed täita ka varem, kuid muudatusega sätestatakse seaduses selge ja üheselt mõistetav õiguslik alus arvele võtmise piirangute kohta. Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse TöMSi § 8 lõiget 5. Lõige 5 reguleerib need töötuna arveloleku lõpetamise alused, mille esinemisel kahe järjestikuse lõpetamise korral eelneva 12 kuu jooksul rakendub töötuna arvele võtmisel 90-päevane ooteaeg. Muudatuse järgi jäetakse lõikest 5 välja viited lõpetamise alustele, s.o § 12 lõike 1 punktidele 1, 4 ja 5, mis tunnistatakse eelnõukohase seadusega kehtetuks arveloleku lõpetamise aluste korrastamise tõttu (vt ka eelnõu § 1 punktid 12 ja 13). Tingimused, mille alusel rakendatakse töötuna arvele võtmisel 90-päevast ooteaega juhul, kui eelneva 12 kuu jooksul on töötuna arvelolek lõpetatud kaks korda järjest ning töötu mõjuva põhjuseta kokku kolm korda kas: 1. ei osale nõustamisel temaga kokku lepitud ajal või viisil; 2. ei täida muud tegevuskavas kokkulepitud tegevust; või 3. keeldub sobivast tööst. Kehtivas õiguses võib töötu erinevaid nõudeid rikkudes koguda kuni seitse rikkumist, enne kui tema töötuna arvelolek lõpetatakse. Pärast arveloleku lõpetamist on tal õigus end kohe uuesti töötuna registreerida, sõltumata korduvatest rikkumistest, ning rikkumiste arvestus algab uuesti. Pärast teist arveloleku lõpetamist 12 kuu jooksul rakendub 90-päevane ooteaeg. Muudatuse kohaselt lõpetatakse töötu töötuna arvelolek, kui tal on kolm rikkumist – sõltumata rikkumise liigist (nt nõustamisel mitteosalemine, kokkulepitud tegevuse täitmata jätmine või sobivast tööst keeldumine) – ning kui 12 kuu jooksul on lõpetatud kaks järjestikust töötuna arvelolekut eelnimetatud alustel, siis enne uuesti töötuna arvele võtmist rakendub sarnaselt hetkel kehtivale regulatsioonile 90-päevane ooteaeg. Muudatuse eesmärk on motiveerida töötuid aktiivselt tööd otsima ja kokkulepetest kinni pidama. Praktika näitab, et korduvalt kokkuleppeid rikkunud kliendid lükkavad tööotsinguid põhjendamatult edasi, väldivad koostööd nõustajaga või on väga passiivsed ning kasutavad töötuna arvelolekut ning sellega seotud õigusi ilma tegeliku kavatsuseta tööle asuda. Muudatus kokku kolm rikkumist sõltumata rikkumise liigist annab tööotsijale selge signaali tööotsingute ja kokkulepitud tegevuste tähtsusest. Väheneb klientide korduvate rikkumiste käsitlemisele kuluv aeg ning selle võrra saavad aktiivsed tööotsijad rohkem tuge. Muudatus aitab parandada töötukassa teenuste sihipärasust ning vähendada süsteemi kuritarvitamise võimalusi, kus arvelolekut kasutatakse muudel eesmärkidel (nt hüvitiste või tervisekindlustuse saamiseks) tööotsingukohustust täitmata. 12 Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TöMSi § 9 lõike 1 punkti 2 sõnastust ja jäetakse välja töötu kohustus osaleda nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. Muudetud sõnastuse kohaselt peab töötu osalema nõustamisel töötukassa määratud ajal ja viisil. Muudatus võimaldab senisest paindlikumalt määrata nõustamise sagedust vastavalt töötu tööotsingute edenemisele (vt eelnõu § 1 punktide 7 ja 8 selgitusi). Eelnõu § 1 punktiga 7 jäetakse TöMSi § 9 lõike 2 teisest lausest välja tekstiosa „, arvestades isiku soovi ja võimalusi tööd leida“. Nõustamisviisi valikust jäetakse välja isiku sooviga arvestamine, kuna see on tekitanud vääriti mõistmist, et töötu saab ise otsustada nõustamisviisi. Töötukassa otsustab nõustamisviisi, arvestades eelkõige isiku võimalusi tööd leida. Inimese soovi võib arvesse võtta, kuid see ei ole otsust määrav kriteerium. Nõustamisviisi valik ei tugine üksnes inimese soovile, vaid nõustaja professionaalsele hinnangule, millised on inimese võimalused ja soov tööd leida ning milline nõustamisviis võimaldab konkreetsele tööotsijale kõige tõhusamal viisil tööle liikumiseks vajalikku tuge pakkuda. Valitud nõustamisviis peab nõustajal võimaldama piisaval määral hinnata inimese tööotsingu hetkeseisu ning vajaduse korral sobivat tuge pakkuda. Näiteks, kui tööotsija ei saa kasutada internetti, kuid soovib e- nõustamist, selgitab nõustaja, et see ei loo piisavaid võimalusi töö leidmiseks ega tema tööotsingu toetamiseks, ning lepib kokku nõustamise esinduses või telefoni teel. Kui inimene vajab tuge tööpakkumiste otsimisel, lepib nõustaja kokku nõustamise esinduses, kus on võimalik tõhusamalt juhendada. Eelnõu on täiendatud sättega, mis selgitab nõustamise aja ja viisi valiku aluseid (vt eelnõu §1 punkti 8 selgitusi). Eelnõu § 1 punktiga 8 lisatakse TöMS § 9 lõige 21, millega reguleeritakse asjaolud, mida arvestatakse TöMS § 9 lõike 1 punkti 2 rakendamisel. Nõustamise aja ja viisi määramisel arvestatakse töötu võimalusi tööd leida, tema tööotsingu olukorda ning nõustamiskohtumise eesmärki. Säte annab töötukassale aluse kujundada nõustamise sagedust ja korraldust paindlikult vastavalt töötu individuaalsele olukorrale. Erinevatel töötutel on tööturul väga erinev positsioon. Ühele võib piisata harvematest kontaktidest kuna tema oskused on tööturul nõutud ja tööotsing kulgeb edukalt iseseisvalt. Teine vajab tihedamat ja intensiivsemat tuge kuna tema tööle asumist takistavad mitmed asjaolud. Samuti võib nõustamise eesmärk olla erinev, näiteks tegevuskava koostamine, tööturuteenusele suunamine, tööotsingu vahekokkuvõtte tegemine või konkreetse tööpakkumise arutamine ning eesmärgist sõltub, kui sageli ja millises vormis nõustamine peab toimuma. Paindlik lähenemine võimaldab töötukassa nõustaja ressurssi suunata vastavalt töötu abivajadusele. Näide 1. Nõustamiskohtumise eesmärk on teenusevajaduse väljaselgitamine. Töötu vajab tööle asumiseks lisaoskusi. Nõustamiskohtumise eesmärk on hinnata, kas töötu vajab tööturukoolitust, ning kohtumine määratakse lähiajaks, et teenusevajadus välja selgitada ja vajalik tööturuteenus hinnata. Näide 2. Tööotsingu olukord ei eelda sageli nõustamist. Töötu osaleb tööpraktikal, mille kestus on näiteks kaks kuud. Praktika ajal on töötu seotud tööandjaga ja omandab uusi oskusi. Järgmine nõustamine määratakse praktika lõpu lähedale, et hinnata tulemusi ja leppida kokku edasised sammud. Eelnõu § 1 punktiga 9 muudetakse TöMSi § 9 lõigetes 5 ja 6 sobiva töö sisu. Lõikes 5 muudetakse sobiva töö sisu tööotsingute alguses, andes tööotsijale rohkem vabadust valida oma varasemale kogemusele vastav töö. 13 Sobiva töö sätted seavad tingimused, millele vastavat tööd peab töötu olema valmis vastu võtma. Sobivast tööst põhjuseta keeldumist loetakse aktiivsusnõuete rikkumiseks. Kehtiv õigus seab sobivale tööle erinevad tingimused, sh kui kaugel on töökoht elukohast või milline peab olema aktsepteeritav töötasu. TöMS § 9 lõike 5 sobiva töö tingimused kehtivad esimese 20 nädala vältel töötuna arvele võtmisest arvates, so esimesed 140 päeva töötuna arvele võtmisest arvates. TöMSi § 9 lõike 5 muudatuse järgi peab sobiv töö arvestama töötu terviseseisundit, elukohta, haridust, töökogemust, hoolduskoormust, olemasolevat või omandatavat eriala ning varasemat töötasu. Seega on töötul praeguse regulatsiooniga võrreldes suurem vabadus otsustada, milline töö talle tööotsingu alguses on sobiv. Sobiv töö peab arvestama töötu terviseseisundit, st töö ei tohi olla töötule vastunäidustatud (vt ka TöMS § 9 lõike 6 punkti selgitust). Sobiv töö peab arvestama ka töötu elukohta. Praeguses regulatsioonis peetakse sobivaks ka tööd, mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast. Eelnõukohases regulatsioonis arvestatakse töötu elukohta, mis tähendab, et sobiva töö valimisel esimesel 20 nädalal ei seata tingimusi töökoha kaugusele kodust ja inimene saab ise määratleda milline on temale sobiva töökoha kaugus. Seega arvestab eelnõukohane määrus suuremal määral inimese ootustega sobivale tööle esimesel 20 nädalal. Sobiv töö peab arvestama töötu varasemat töötasu. Praeguses regulatsioonis peetakse sobivaks tööd, mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksutatavast tulust. Eelnõukohases regulatsioonis arvestatakse sobiva töö valimisel töötu varasemat töötasu ehk 60 protsendi piirangut enam sobiva töö valimisel ei seata. Inimene saab seada töötuse esimesel 20 nädalal ootuse saada varasema töötasuga võrreldavat tasu. Varasema töökogemuse, hariduse, olemasoleva või omandatava eriala ning töötasuga arvestamine peab tagama ka selle, et sobivale tööle seatavad tingimused oleksid realistlikult täidetavad, st inimesel on vajalikud eeldused sobivale tööle edukalt kandideerida. Sobiva töö ootuste vastavust töötu olukorrale ja tööturu võimalustele hindab töötukassa nõustaja töökesksel nõustamisel, arvestades TöMS § 9 lõike 5 ja 6 tingimusi. Nõustaja ei või seada sobivale tööle suuremaid piiranguid kui TöMS § 9 lõike 5 ja 6 vastavates punktides toodud. See toetab inimesele sobivate tööpakkumiste valikut ning kiiremat tööle asumist. Seadusesse lisatakse uue sobiva töö tingimusena hoolduskoormus, mis tähendab töötu vältimatut ja regulaarset vajadust abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget. Hoolduskoormuse sisu avatakse käesoleva eelnõu punkti TöMS § 9 lõike 6 punkti 6 ja eelnõu § 1 punkti 10 selgitustes. Sobivale tööle vastavate tööpakkumiste valik tehakse töötukassa nõustaja ja töötu koostöös ning lisatakse inimese tegevuskavasse. Tegevuskavasse lisatud tööpakkumistele kandideerimine on töötule kohustuslik ning selle täitmist jälgitakse nõustamiskohtumistel. Töötukassa nõustaja toetab klienti vajaduse korral tööpakkumiste otsimisel ja analüüsimisel. Selleks, et motiveerida aktiivset tööotsingut, muudetakse sobiva töö tingimusi teatud aja möödudes. Kui esimese etapis ei ole töötul õnnestunud sobivat tööd leida, tekib töötukassal õigus seada sobivale tööle tingimusi, mis laiendavad inimese tööotsinguid. Kuigi sobiva töö tingimusi muudetakse, jääb eelnõu järgi sobiva töö muutuse aeg samaks võrreldes praeguse regulatsiooniga. 2024. aastal on töötukassa andmetel arveloleku lõpetanud töötute arveoleku mediaankestus 134 päeva. Suurem vabadus sobivat tööd otsida toetab tööotsingu aktiivsust töötuse alguses, kuid töötuse perioodi pikenemisel tuleb tegutseda aktiivsemalt, et ennetada pikaajalisse töötusse langemist ja toetada tööle asumist. 14 TöMSi § 9 lõikes 6 ajakohastatakse sobiva töö sisu alates 21. nädalast (so alates 141. päevast) pärast töötuna arvele võtmist, mil kliendil on kohustus laiendada tööotsingu kriteeriume. Lisaks on inimesel kohustus olla tööotsingul paindlikum ning olla valmis kaaluma erinevaid töökorralduse vorme (nt kaugtöö, ajutine töö teises piirkonnas või tähtajaline töö). Muudatus tehakse, arvestades töötukassa senist kogemust ning võimalusi sobiva töö tingimuste kontrollimiseks ja sellega kaasnevat töökoormust. Uuendatud sättes seatakse 21. nädalast arvates sobivale tööle kuus tingimust. Punktis 1 loetakse sobivaks selline töö, mis terviseseisundit arvestades ei ole töötule vastunäidustatud. Võrreldes kehtiva sobiva töö tingimusega („mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud“) ei muutu sobiva töö sisu, kuid selguse huvides kasutatakse sama sõnastust, mis TöMSi § 9 lõikes 5, mis puudutab sobiva töö tingimusi esimesel 20 nädalal. Töövõime hindamisel on ekspertarst leidnud või töötervishoiu arst tuvastanud, et inimesel võivad esineda piirangud sobivale tööle– näiteks ei saa inimene tervise tõttu töötada allergiat tekitavas keskkonnas või füüsiliselt väga koormavas ametis. Täiskoormusega töö võib olla vastunäidustatud, kui inimene suudab terviseseisundi tõttu töötada vaid osalise koormusega (nt kroonilised lihas-skeleti probleemid, südame-veresoonkonna haigused, vaimse tervise seisundid). Nõustaja tugineb tervisepiirangute hindamisel peamiselt töövõime hindamise eksperdiarvamusele ning kliendi esitatud lisainfole, vajaduse korral ka teenusepakkujate või tööandja tagasisidele. Töövõime hindamise eksperdiarvamuse kokkuvõttes kajastatakse, milline töökoormus või tööolud-tingimused inimesele sobivad või on vastunäidustatud. Lisaks võivad olulist infot vastunäidustuste kohta anda tööalase rehabilitatsiooni meeskonna, teenusepakkujate või tööandja tagasiside. Näiteks, kui töösuhe on tervislikel põhjustel katkenud või ilmneb koolitusel, et kliendile ei sobi valitud eriala terviseseisundi tõttu. Töötervishoiuarsti hinnangud ei ole töötukassale otse kättesaadavad, kuid klient saab need digiloost ise väljastada. Töötingimuste sobivus arutatakse nõustamise käigus läbi ning märgitakse tegevuskava olukorra analüüsi. Töötajale tervise tõttu sobimatuid töösoove tegevuskavasse ei lisata. Punkti 2 kohaselt loetakse sobivaks ka tähtajaline töö. See tingimus võrreldes kehtiva õigusega ei muutu. Kui tööpakkumiste seas on tingimustele vastavaid tähtajalisi tööpakkumisi, peaks klient valima ka nende seast. Punktiga 3 muudetakse töö kauguse kriteeriumit. Sobivaks peetakse tööd, mille korral jõudmiseks elukohast töökohta ja tagasi ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas või mida on võimalik teha töötu elukohas püsivalt kaugtööna. Töökoha kauguse kriteeriumi eesmärk on anda töötule selge juhis, et kui esimese 20 nädala jooksul ei ole sobivas asukohast tööd leitud, peab ta 21. nädalast olema valmis vastu võtma tööpakkumisi, mis võimaldavad tööd kodukohast kaugemal. Teistpidi annab töökoha kauguse kriteerium töötule kindluse, et temalt ei saa nõuda ka töö otsimist kaugemalt, kui seaduses sätestatud tingimustega ette nähtud. Võrreldes kehtiva õigusega ei muutu sobivale tööle seatav tööle ja tagasi sõitmise aja piirang (kaks tundi). Ajapiirangu kontrollimisel arvestab töötukassa töötule kasutada olevaid transpordivõimalusi, näiteks kas inimene kasutab tööle sõitmiseks isiklikku transporti, millised on ühistranspordi võimalused tööle saamiseks või kas tööandja pakub alternatiivseid transpordivõimalusi (tööandja korraldatud transport). Võrreldes kehtiva korraga ei arvestata enam tööle sõitmise kulu, kuna selle kontrollimine on töötukassale liiga suure koormusega ning puudub võimalus kõikide töötute tööle ja koju sõidu kulu ühtsetel alustel arvestada (kulu sõltub kasutatavast transpordiliigist). 15 Kuivõrd tänapäeval võimaldavad paljud tööandjad kaugtöö tegemise võimalust, võib sobiva töö valimisel arvestada sellega. Seega võib pidada ka sobivaks tööd, mida pakutakse kaugemal ja mida on kliendi ütluste kohaselt võimalik teha elukohas kaugtööna. Punktis 4 täpsustatakse sobiva töö töötasu suurust. Säte ei muuda sobiva töö töötasu tingimust võrreldes kehtiva õigusega, kuid sõnastab selgemalt, et töötasu tingimus kehtib nii töötuskindlustushüvitise saajatele kui ka hüvitise mittesaajatele. Sobivaks peetava töö eest makstav töötasu ei tohi olla väiksem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Täistööajaga töö korral peetakse sobivaks kuu töötasu alammäära ning osalise tööaja korral kas tunnitasu alammäära põhjal arvestatud minimaalset töötasu, mis vastab pakutavatele töötundidele, või tööajale või -koormusele vastavat proportsionaalset osa kuutöötasu alammäärast. Kuigi töölepingu seaduse § 29 lõike 6 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta, annab töötasu alammäära väljatoomine käesolevas sättes selge indikatsiooni töötule sellest, milliseid töötasu piire alates 21. töötuse nädalast tuleb arvestada sobiva töö valikul. Kui inimene saab töötuskindlustushüvitist, loetakse sobivaks töötasu, mis on suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest. Sealjuures arvestatakse sobiva töö valimise hetkel kehtivat töötuskindlustushüvitise suurust, kuna töötuskindlustushüvitise määr muutub ajas. Kui inimese saadav töötuskindlustushüvitis on madalam kui töötasu alammäär, arvestatakse sobiva töötasu suurusena töötasu alammäära piiri. Punktis 5 muudetakse sobiva töö sisu selliselt, et see peab arvestama töötu hariduse, eriala ja varasema töökogemusega või peab olema nende omandatud oskustega seotud. Hariduse, eriala ja töökogemusega arvestamisel ei tähenda sobiv töö seda, et töö peab üks ühele vastama varasemale erialale või ametile, vaid tööd otsitakse ka teistest sektoritest, kus kliendi oskusi saaks rakendada. Töö sobivust hinnatakse eelkõige oskuste ja tööülesannete sarnasuse alusel. Vajaduse korral võib sobivuse hindamisel kasutada oskuste kompassi või muid töövahendeid, mis seovad erialad konkreetsete oskuste ja ametitega. Oluline on, et sobivaks peetakse tööd, mille tegemiseks on inimesel olemas (ülekantavad) oskused, mis on omandatud varasema hariduse või töökogemuse käigus. Näiteks varem pearaamatupidaja ametikohta otsinud inimene peab olema valmis laiendama oma tööotsinguid ka raamatupidaja, arveametniku, finantsassistendi või raamatupidamise spetsialisti ametikohtadele. Kui inimene omandab töötukassa toel oskusi eriala vahetamiseks, loetakse sobivaks ka omandatud eriala tööd, et toetada töötute karjääripöördeid, kui need pakuvad rohkem töötamise võimalusi või kvaliteetsemat tööd. Kuna töötukassa toetab õpet vaid neis valdkondades, kus on olemas tööjõunõudlus ning oskused on üldjuhul omandatavad aasta jooksul, ei toeta see laiendus ebamõistlikke võimalusi. Kehtivas õiguses ei ole ette nähtud töötu hariduse, eriala või töökogemusega arvestamist alates 21. nädalast, kuid praktikas rakendatakse töötutele sobiva töö valimisel tööpakkumiste sobitamist. Seega paraneb eelnõuga selgus selles, milliseid tingimusi töötutele sobiva töö valimisel arvestatakse. Punktiga 6 lisatakse uus sobiva töö tingimus: sobivaks peetakse tööd, mis arvestab mõistlikult määral hoolduskoormusega. Hoolduskoormus tähendab töötu vältimatut ja regulaarset vajadust abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget. Hooldusvajadusega võib olla alaealine laps, kelle turvalisus ja igapäevane toimetulek ei ole ilma kõrval abita tagatud, või täisealine, kelle toimetulek on ajutiselt või püsivalt piiratud terviseseisundi tõttu. Hooldusvajadus võib avalduda väga erinevalt: see võib tähendada vajadust füüsilise abi järele kodustes igapäevatoimingutes (näiteks hügieenitoimingutes, söömisel, riietumisel, tervise eest hoolitsemisel või toidu valmistamisel ja majapidamistöödes), aga ka abi väljaspool kodu liikumisel ning teenuste kasutamisel, sh transpordi ja saatmise korraldamist. Samuti võib 16 hooldus olla seotud järelevalve ning juhendamisega, kui hooldataval on näiteks kognitiivsed raskused või mäluprobleemid. Lapse puhul võib olla vaja tagada tema jõudmine lasteaeda või kooli või tervishoiuteenusele. Hoolduskoormus võib oluliselt piirata inimese töötamise võimalusi. Näiteks võib hoolduse korraldamine eeldada paindlikku tööaega ja/või -koormust, töölt eemal viibimist teatud kellaaegadel ja/või päevadel, võimalust töötada kindlas piirkonnas – hoiuteenuse osutamise või kooli või elukoha lähedal, et tagada kiire reageerimisvõimalus hooldatava vajaduse korral. Töötamist võib piirata ka asjaolu, et vajalikud tugiteenused (nt lapsehoid, hooldusteenused, häirenuputeenus vms) või pereliikmete abi ei ole kättesaadav või nende maht ei kata tegelikku vajadust. Sobiva töö kindlaksmääramisel hindab töötukassa nõustaja koos kliendiga, kuidas ja millises ulatuses hoolduskoormus mõjutab töötamise aega, asukohta ja koormust ning millised on inimesele reaalselt kättesaadavad lahendused hoolduse korraldamiseks töötamise ajal. Kui töötu on võtnud kasutusele kõik mõistlikud võimalused hoolduse korraldamiseks, kuid töö tegemine on siiski piiratud, arvestatakse sobiva töö pakkumisel vastavaid piiranguid, näiteks vajadust töötada osalise koormusega või vaid kindlatel tööaegadel. Kui on võimalik kasutada vajalikku tugiteenust, peab töötamise aeg olema kooskõlas teenuse pakkumise ajaga. Kui töötu abistab hooldatavat regulaarsetel raviprotseduuridel käimisel (nt korraldab transpordi kolm korda nädalas dialüüsil käimiseks või käib erivajadusega lapsega rehabilitatsiooniteenusel), sobib paindliku tööajaga töö. Kui hooldatava juures tuleb viibida sageli ja regulaarselt tööpäeva jooksul, on sobivaks tööks selline, mida saab teha elukohas kaugtööna või elukoha lähedal ning töökorraldus lubab töölt vajaduse korral ajutiselt lahkuda. Kui hooldatav vajab ööpäevaringset järelevalvet (nt väikelaps või dementsusega inimene) ning ei saa kasutada hoiuteenuseid, võib sobivaks tööks osutuda selline töö, mida on võimalik teha kodust kaugtöö vormis. Töö ei ole sobiv, kui tööle asumine muudaks hooldusvajadusega pereliikme või lähedase abistamise objektiivselt võimatuks. Hinnang antakse igale juhtumile, arvestades tegelikke asjaolusid ja hoolduskohustuse korraldamise võimalusi. Eesmärk on tagada, et hooldajal oleks võimalik töötada viisil, mis ei seaks ohtu hooldusvajadusega inimese heaolu ning töö- ja hoolduskohustuste samaaegne täitmine oleks hooldajale jõukohane. Kehtivas õiguses otsesõnu hoolduskoormusega sobiva töö valimisel ei arvestata. Praktikas arvestab siiski töötukassa, kui inimesel on põhjendatud hoolduskoormusest tulenevad piiranguid töötamiseks. Seega parandab eelnõu läbipaistvust ning sõnastab selgelt tingimused, millega arvestatakse sobiva töö valikul. Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse TöMSi § 9 lõikega 61. Sättega täpsustatakse õigusselguse huvides, et TöMSi § 9 lõike 5 punkti 7 ja lõike 6 punkti 6 tähenduses peetakse hoolduskoormusena silmas töötu vajadust abistada hooldusvajadusega lähedast või pereliiget. Hoolduskoormust hinnatakse juhtumi põhjal. Hinnang sõltub konkreetsetest asjaoludest, nt kas vajalikku hooldust on võimalik piisaval määral tagada ka muul viisil, nt kasutades erinevaid hoiu- või sotsiaalteenuseid. Eraldi on välja toodud, et hoolduskoormusena arvestatakse perekonnaliikme hooldamisega seotud tegevusi. Hoolduskoormuse arvesse võtmist on põhjalikumalt avatud eelnõu § 1 punktis 9, kavandatava TöMSi § 9 lõike 6 punkti 6 selgitustes. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse TöMSi § 9 lõiget 7 ja täpsustatakse lõike 7 teise lause sõnastust. Kui isik on viimase 12 kuu jooksul olnud töötuna arvel kokku 20 nädalat või vähem, loetakse talle sobivaks töö, mis vastab TöMS § 9 lõikele 5, või kokku üle 20 nädala, loetakse töötule sobivaks töö, mis vastab TöMS § 9 lõikele 6. Lõike 7 tekstist jäetakse välja kolmas 17 lause, mis sisuliselt kordab teises lauses sätestatut. Töötuna arveloleku perioodi arvestuses muudatusi ei tehta. Eelnõu § 1 punktidega 12 ja 13 tunnistatakse kehtetuks TöMS § 12 lõike 1 punktid 1, 4 ja 5, mis on seotud TöMSi § 12 lõike 1 punkti 2 sõnastuse muudatusega. TöMS § 12 lõike 1 punkti 1 kehtetuks tunnistamine on seotud TöMS § 9 lõike 1 punkti 2 muutmisega eelnõu § 1 punktis 6. Kehtiva TöMS § 12 lõike 1 punkti 1 kohaselt lõpetatakse töötuna arvelolek, kui töötu mõjuva põhjuseta ei osale nõustamisel vähemalt üks kord 30 päeva jooksul. TöMS § 9 lõike 1 punkti 2 muudetud sõnastuse kohaselt 30-päevane ajavahemik kaotatakse ning töötu peab osalema nõustamisel töötukassa määratud ajal ja viisil. Nõustamisel osalemata jätmine kokku lepitud ajal või viisil on üks töötuna arveloleku lõpetamise alus, mis on sätestatud TöMS § 12 lõike 1 punktis 2. Kuna nõustamise sagedus muutub paindlikumaks ja nõustamisel osalemise sagedust ei reguleerita enam seaduses, tunnistatakse dubleerimise vältimiseks TöMS § 12 lõike 1 punkt 1 kehtetuks. Edaspidi on töötuna arveloleku lõpetamise alus – nõustamisel osalemata jätmine töötukassa määratud ajal või viisil – sätestatud üksnes TöMS § 12 lõike 1 punktis 2. TöMSi § 12 lõike 1 punkti 2 koondatakse kokku kolm töötuna arveloleku lõpetamise alust. Edaspidi arvestatakse sanktsiooni rakendamisel kõiki loetletud rikkumisi, olenemata rikkumise liigist. Kehtivas seaduses on erinevad töötuna arveloleku lõpetamise alused eraldi punktides (TöMS § 12 lg 1 p-d 2, 4 ja 5), kuigi sisuliselt on nende olemus sarnane – töötuna arvel olev isik ei täida talle pandud kohustusi (ei osale nõustamisel, ei täida tegevuskavas kokkulepitud tegevusi või keeldub sobivast tööst). Praegu hinnatakse korduvaid rikkumisi eraldi iga kohustuse liigi kaupa. See tähendab, et kui inimene rikub arveloleku kohustusi korduvalt, kuid rikkumised on eri liiki, rakendub sanktsioon alles pärast mitut rikkumist (kokku kuni seitse rikkumist). See võimaldab töötul vältida vastutust ka korduva rikkumise korral ning vähendab sanktsiooni tõhusust, st ei täida eesmärki soodustada aktiivset tööotsingut. Muudatuse kohaselt käsitletakse eriliigilisi rikkumisi samas arvestuses ning rakendatakse hoiatuste süsteemi: esimese ja teise rikkumise korral dokumenteeritakse rikkumine ning töötule tehakse hoiatus, mis annab töötule võimaluse esimese ja teise rikkumise järel käitumist korrigeerida; kolmanda rikkumise järel lõpetatakse töötuna arvelolek. Kui selgub, et töötul oli mõjuv põhjus, siis töötuna arvelolekut ei lõpetata. Peale esimest töötuna arveloleku lõpetamist on töötul võimalik ennast taas töötuna arvele võtta. Peale teist järjestikust töötuna arveloleku lõpetamist 12 kuu jooksul, rakendub 90-päevane ootetähtaeg uuesti töötuna arvelevõtmisel. Selline lähenemine on inimese jaoks etteaimatav. Rikkumiste ja sanktsioonide info edastatakse inimesele ning nõustaja selgitab rikkumise sisu ja tagajärgi ka suuliselt. Selline lahendus on valitud, kuna see on töötu jaoks soodsam. Erinevalt teisest töötuna arveloleku lõpetamisest, mille alusel arveloleku lõpetamisega kaasneb 90-päevane ootetähtaeg uuesti töötuna arvelevõtmisel, ei rakendu § 12 lg 1 punkti 2 alusel esmakordsel arveloleku lõpetamisel ootetähtaega. See tähendab, et töötul on võimalik end soovi korral kohe uuesti töötuna arvele võtta ning taastada ligipääs töötukassa teenustele ja sotsiaalsetele tagatistele, mis arvelolekuga kaasnevad (sh ravikindlustus). 90-päevane ootetähtaeg lisandub alles juhul, kui 12 kuu jooksul lõpetatakse töötu arvelolek uuesti § 12 lg 1 punkti 2 alusel. Selline kollisioonireegel toetab eelnõu üldist eesmärki kohelda töötut proportsionaalselt ja anda talle võimalus käitumist korrigeerida ilma, et esmasele rikkumiste kogumile järgneks kohe kõige rangem võimalik tagajärg. Esmakordse juhtumi järel rakenduv 90-päevane ootetähtaeg 18 oleks sellistes olukordades ebaproportsionaalne ning võiks töötut tööturult veelgi enam kõrvale jätta. Lisaks toimib kordumisel rakenduv ootetähtaeg motiveeriva mõjuna kuna töötu teab juba esimese juhtumi järel, et sama käitumise kordumisel 12 kuu jooksul kaasnevad oluliselt rangemad tagajärjed, mis suunab teda käitumist korrigeerima. Lühidalt annab 90-päevase ooteaja kohaldumine pärast arveloleku lõpetamist tööotsijale selge signaali tööotsingute ja kokkulepitud tegevuste tähtsusest (vt ka selgitusi eelnõu § 1 punkti 5 kohta). Arveloleku lõpetamine on töötu jaoks oluliste tagajärgedega kuna töötuna arveloleku ajal on tagatud näiteks ravikindlustus. Arveloleku lõppemisega kaasneb töötuskindlustushüvitise maksmise lõppemine ning ravikindlustuse kaotus. Töövõimetoetuse saajate puhul on töötuna arvelolek üks viise, kuidas täita TVTS-is sätestatud aktiivsusnõuet. Arveloleku lõppemisel ei ole töötul enam võimalik aktiivsusnõuet selle kaudu täita ning kui ta ei täida nõuet muul viisil, lõpeb ka töövõimetoetuse maksmine. Seetõttu peab arveloleku lõpetamise lävi olema piisavalt kõrge ja proportsionaalne ning töötule peab olema tagatud võimalus käitumist enne lõplikku tagajärge korrigeerida. Näide. Töötukassa määrab töötule nõustamiseks aja. Töötu ei ilmu kohale ega teata mõjuvast põhjusest. Rikkumine dokumenteeritakse ja töötut hoiatatakse. Järgmisel korral töötu keeldub sobivast tööst. Rikkumine dokumenteeritakse ja töötut hoiatatakse. Kolmandal korral jätab töötu täitmata tegevuskavas kokkulepitud tegevuse. Töötuna arvelolek lõpetatakse. Kuna tegemist on esmakordse lõpetamisega sellel alusel, ei kohaldata 90-päevast ootetähtaega ning töötul on võimalik end soovi korral kohe uuesti töötuna arvele võtta. Töötu võetakse uuesti töötuna arvele. Töötukassa määrab taas töötule nõustamiseks aja. Töötu ei ilmu nõustamisele, rikkumine dokumenteeritakse ja töötu saab hoiatuse. Teine kord jätab töötu mõjuva põhjuseta täitmata tegevuskavas kokku lepitud tegevuse, näiteks ei kandideeri sobivale töökohale. See on teine rikkumine § 12 lg 1 punkti 2 ühisarvestuses ja töötu saab hoiatuse. Järgmisele kokkulepitud nõustamisele töötu jälle ei ilmu ega teata mõjuvast põhjusest. Arvelolek lõpetatakse § 12 lg 1 p 2 alusel ning rakendub 90 päeva ootetähtaeg. Muudatus tugevdab sanktsioonide ennetavat ja hoiakuid kujundavat mõju ning tagab ühtse ja selge rikkumiste arvestuse. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et järelevalve ja sanktsioonide võimalus töötutoetuste maksmisel lühendab töö leidmiseks kuluvat aega töötuse varases staadiumis.24 Töötu kohustuste täitmise kontroll suurendab töötute tööotsingu aktiivsust, seejuures annab suurema osa mõjust tajutud sanktsiooniohu tulemusel toimuv käitumisreaktsioon (threat effect), seda kõigi töötute, mitte ainult sanktsioneeritute seas. Juba sanktsiooni hoiatus või sanktsiooniohu tajumine suurendab tööotsingu aktiivsust ja suurendab töötusest väljumise tõenäosust.25 Kolme rikkumise lävi on valitud proportsionaalsuse alusel: liiga leebe süsteem ei mõjuta töötu käitumist, samas liiga kiire sanktsioneerimine võib suurendada ebasobivale tööle asumist ja selle kaudu korduvat töötust. Mitmes uuringus on leitud, et sanktsioonide äärmiselt range kohaldamine võib küll lühiajaliselt suurendada tööle asumist, kuid tuua kaasa ebasobivale tööle liikumist ning seeläbi mõjutada negatiivselt hõives püsimist.4 Sanktsioonide progresseeruv ülesehitus toetab õigusselgust inimese jaoks ja soodustab kohustuste täitmist enne rangemate meetmete rakendamist. Kolmeastmeline mudel soodustab aktiivset tööotsingut, kuid jätab inimesele võimaluse oma käitumist esmaste rikkumiste järel korrigeerida. Inimesele arusaadav astmeline süsteem toetab sanktsioonide 24 McVicar, D. (2020) The impact of monitoring and sanctioning on unemployment exit and job-finding rates," IZA World of Labor, Institute of Labor Economics (IZA), pages 1-49, June. 25 Lombardi, S. (2019) Threat effects of monitoring and unemployment insurance sanctions: evidence from two reforms. Institute for Evaluation of Labour Market and Education Policy (IFAU). https://www.ifau.se/en/Research/Publications/Working-papers/2019/threat-effects-of-monitoring-and- unemployment-insurance-sanctions-evidence-from-two-reforms/. 19 ennetavat mõju, suurendab usaldust töötukassa vastu, vähendab passiivse arveloleku juhtumeid ning toetab töötuna arveloleku eesmärki, milleks on soodustada tööle minekut. Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse TöMSi § 32 lõigetega 6 ja 7, sätestades seaduse muudatustega seotud üleminekusätted. Lõige 6 sätestab, et 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuvat sobiva töö mõistet kohaldatakse ka inimeste suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne 2027. aasta 1. jaanuari. Eelnõuga rakenduvad sobiva töö sätted on inimesele võrdsed või soodsamad kui oleks enne 1. jaanuari kehtinud TöMS sätted, mistõttu ei ole nende rakendamine vastuolus hea õigusloome tavadega (täpsem sobiva töö tingimuste võrdlus tabelis 1 allpool). Tabel 1. Sobiva töö tingimuste võrdlus kehtivas ja eelnõukohases tööturumeetmete seaduses Aeg töötuna Kuni 20 nädalat (140 päeva) Alates 21. nädalast (141–… arvele tulekust päeva) arvates Kehtiv (5) Sobivaks tööks töötule esimese (6) Sobivaks tööks töötule alates tööturumeetmete 20 nädala vältel töötuna 21. nädalast töötuna seadus § 9, lg 5 ja arvelevõtmisest arvates loetakse arvelevõtmisest arvates loetakse 6 tööd: tööd: 1) mis tervislikel põhjustel ei ole 1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud; töötule vastunäidustatud; 2) mille puhul sõiduks elukohast 2) mis võib olla tähtajaline; töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei 3) mille puhul sõiduks elukohast kulu töötul rohkem kui kaks tundi töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei päevas ega rohkem kui 15 protsenti kulu töötul rohkem kui kaks tundi kuupalgast; päevas ega rohkem kui 15 protsenti 3) mis vastab töötu haridusele, kuupalgast; erialale ja varasemale 4) mille eest pakutav töötasu on töökogemusele; täistööajaga töötamise korral 4) mille eest pakutav töötasu on suurem kui töötu samal perioodil vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu saadav töötuskindlustushüvitis, keskmisest sotsiaalmaksuga kuid ei ole väiksem kui töölepingu maksustatavast tulust, kuid mitte seaduse § 29 lõike 5 alusel vähem kui kahekordne töölepingu kehtestatud töötasu alammäär; seaduse § 29 lõike 5 alusel 5) mis ei pea vastama töötu kehtestatud töötasu alammäär, haridusele, erialale ega varasemale kusjuures isiku sotsiaalmaksuga töökogemusele maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud. Eelnõukohane „(5) Sobivaks tööks töötule esimese (6) Sobivaks tööks töötule alates 21. tööturumeetmete 20 nädala vältel töötuna nädalast töötuna arvelevõtmisest seadus § 9 lg 5 ja arvelevõtmisest arvates loetakse arvates loetakse töö: 6 töö, mis sisaldub tegevuskavas ja 1) mis terviseseisundit arvestades ei mis arvestab eelkõige töötu: ole töötule vastunäidustatud 1) terviseseisundit (tingimus sama); (tingimus sama); 2) elukohta (soodsam tingimus; ei 2) mis võib olla tähtajaline ole seatud 2 tunni piirangut); (tingimus sama); 20  3) varasemat töötasu (soodsam 3) mille korral jõudmiseks elukohast tingimus; ei ole seatud piirangut töökohta ja tagasi ei kulu rohkem allapoole varasemat töötasu); kui kaks tundi päevas või mida on 4) haridustaset (sama); võimalik teha töötu elukohas 5) varasemat töökogemust (sama); püsivalt kaugtööna (sama); 6) olemasolevat või omandatavat 4) mille eest makstakse töötasu eriala (soodsam, võtab arvesse ka vähemalt töölepingu seaduse § 29 uue eriala kui omandab seda töötuse lõike 5 alusel kehtestatud töötasu ajal) ja alammääras või mis 7) hoolduskoormust (soodsam, töötuskindlustushüvitise saamise tingimust ei ole kehtivas seaduses). korral on suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest, kui see ületab töötasu alammäära (tingimus sama); 5) mis arvestab töötu haridust, eriala ja varasemat töökogemust või tööturukoolitusel omandatavat eriala (tingimus soodsam, sh võetakse arvesse ka uus eriala kui töötu omandab seda töötuse ajal); 6) mis arvestab mõistlikul määral hoolduskoormusega (soodsam, tingimust ei ole kehtivas seaduses). Lõige 7 sätestab, et kõikidel inimestel, kes on töötuna arvele võetud enne 1. jaanuari 2027, ei arvestata enne 2027. aasta 1. jaanuari mõjuva põhjuseta nõustamisel osalemata jätmisi, tegevuskava täitmisest ja sobivast tööst keeldumisi. 1. jaanuaril 2027 algab uus töötuna arveloleku lõpetamise aluste arvestus. See tagab ühesuguse töötuna arveloleku lõpetamise aluste arvestuse kõigile töötukassas töötuna arvel olevatele töötutele ning ei ole vaja arvestada paralleelselt erinevate rühmade rikkumisi nende töötuna registreerimise ajast lähtudes. See tagab töötuna arveloleku tingimuste ühetaolisuse ja arusaadavuse nii töötukassa klientidele kui ka nõustajatele. Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse TöMSi § 33 lõiget 7. Lõige 7 on rakendussäte, mis on seotud töötutoetuse kaotamisega alates 1. jaanuarist 2026 ja milles sätestatakse seaduse varasema redaktsiooni kohaldamine isikutele, kellele makstakse töötutoetust või kellele töötutoetuse maksmine on peatatud TöMSi enne 1. jaanuari 2026 kehtinud redaktsiooni alusel. Muudatusega täpsustatakse rakendussätet, et TöMSi § 24 lõike 1 punktide 1‒3 ja lõike 2 ning § 25 lõike 1 punktide 1‒3 korral varasemat redaktsiooni ei kohaldata. Muudatus on vajalik, kuna aktiivsusnõuete rikkumisega kaasnevate sanktsioonide muudatuste järel ei ole TöMSi §- des 24 ja 25 sätestatud sanktsioonide kohaldamine enam asjakohane. Seetõttu ei kohaldata neid enam ka § 33 lõikes 7 nimetatud isikute suhtes. Eelnõu §-ga 2 jäetakse sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 1 punktist 11 välja viide tööharjutusele kuivõrd töötukassa tööharjutuse teenuse pakkumine lõpetati vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2024‒2029“ 1. jaanuaril 2026. aastal jõustunud muudatusele. Eelnõu §-s 3 sätestatakse TKindlSis tehtavad muudatused. Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse TKindlSi § 13 lõike 1 punkti 1. Muudatuse kohaselt lõpetatakse töötuskindlustushüvitise maksmine alles siis, kui lõpeb arvelolek. Kehtiva korra 21 järgi kaasnes esimese rikkumisega töötuskindlustushüvitise lõppemine näiteks olukorras, kus töötu ei täida temaga tegevuskavas kokkulepitud tegevusi. See tähendas, et hüvitise maksmine inimesele lõpetati, kuigi tema töötuna arvelolek säilis. Inimesel säilis ka õigus hüvitist uuesti taotleda. Edaspidi ei lõpetata esimese rikkumise järel töötuskindlustushüvitise maksmist. Selleks, et rakendada kõigile töötutele, sh töötuskindlustushüvitise saajatele, ühetaolist rikkumiste menetlemise korda, minnakse üle süsteemile, kus hüvitise maksmine lõpetatakse alles koos arveloleku lõppemisega. See tähendab, et ka töötuskindlustushüvitise saajate puhul järgneb esimesele kahele rikkumisele hoiatus ning kolmanda rikkumise järel lõpeb arvelolek ja töötuskindlustushüvitise maksmine. Astmeline lähenemine ning selged ja töötule selgitatud rikkumised ja nende tagajärjed võimaldavad ka töötutel oma käitumist korrigeerida. Samuti motiveerib töötuna arveloleku ja töötuskindlustushüvitise lõppemise hoiatus töötuid aktiivsusnõudeid järgima ja toetab nende kiiremat tööle asumist. Eelnõu § 3 punktiga 2 tunnistatakse TKindlSi § 13 lõike 1 punktid 2 ja 3 kehtetuks, kuna neis nimetatud rikkumised on koondatud ühte punkti. Edaspidi lõpevad töötuskindlustushüvitise maksed aktiivsusnõuete rikkumiste tõttu üksnes töötuna arveloleku lõppemise korral (vt selgitust seletuskirja § 3 p-s 1). Eelnõu § 3 punktiga 3 täiendatakse TKindlSi § 23 lõike 2 punkti 6, sätestades töötukassa õiguse teha iseseisvalt analüüse ja uuringuid (nt klientide rahulolu uuring, kvaliteediuuring) töötukassa tegevuse, sh töötuskindlustuse ja rakendatavate tööturumeetmete ning töövõime hindamise ja töövõimetoetuse mõju, tõhususe ja kvaliteedi kohta. Sätte senise sõnastuse põhjal võis jääda arusaamatuks, kas töötukassal on õigus sätte kohaselt enda tegevuse mõju, kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamiseks pöörduda ka inimeste poole. Sätte ümbersõnastamise eesmärk on tagada, et inimeselt oleks võimalik küsida tagasisidet töötukassa tegevuste osas (nt rahulolu uuringutes), säte vastaks seeläbi töötukassa ülesannetele ja võimaldaks töö paremat planeerimist ja korraldamist ka läbi inimeste tagasiside, toimides halduse enesekontrolli osana ja sisendina. Analüüside ja uuringute tegemise õiguslikku alust täiendab TKindlSi § 35 lõike 1 punkt 7. Uuringute läbiviimine toimub töötukassa andmekogus töödeldavate andmete piires. Juhul kui uuringu või analüüsi tegemiseks on vaja saada täiendavaid andmeid muudest allikatest, toimub andmetöötlus isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel. Uuringuid ja analüüse teeb töötukassa ise või töötukassa tellimusel teenusepakkuja, kellega sõlmitakse leping ning kellele edastatakse uuringuks ja analüüsi tegemiseks vajalikud andmed. Töötukassal on sellel eesmärgil õigus töödelda töötukassa andmekogusse kantud isikuandmeid ja eriliigilisi andmeid ning edastada neid andmeid analüüsi või uuringusse kaasatud kolmandale isikule. Andmeid kolmanda isikuga jagades on sätestatud konfidentsiaalsuskohustus ning järgitakse kõiki andmekaitse põhimõtteid, näiteks minimaalsuse põhimõtte järgmiseks pseudonüümitakse edastatavad andmed, kui kaasatud kolmandal isikul puudub talle antud ülesande täitmiseks vajadus andmete töötlemiseks isikut otseselt tuvastada võimaldaval viisil. Kvaliteedi analüüsimisel täidetakse mh Euroopa Liidu kohustusi. Näiteks tuleb Euroopa Liidu Nõukogu soovituste kohaselt esitada andmeid soovituste tulemuse seireks. Selline seirevajadus kaasneb nõukogu 15. veebruari 2016. a soovitusega, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule (2016/C 67/01), või 30. oktoobri 2020. a soovitusega, mis käsitleb algatust „Töösild – noorte tööhõive tugevdamine“ ja millega asendatakse nõukogu 22. aprilli 22 2013. a soovitus noortegarantii loomise kohta (2020/C 372/01). Mõlemal juhul on vaja esitada seireandmeid sihtrühma kohta ka kuus ja 12 kuud pärast töötuna arveloleku lõpetamist. Tööturuteenustega rahulolu uurimise vajadus tuleb töötukassale Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusest (EL) nr 573/2014/EL, mille artikli 4 lõike 1 punkti iv kohaselt mõõdavad kõik ELi avalikud tööturuasutused kliendi rahulolu avalike tööturuasutuste teenustega. Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse TKindlSi § 28 lõikega 4, et anda nõukogule võimalus võtta otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata. Kehtiva õiguse kohaselt on TKindlS § 28 lõike 3 järgi nõukogu töö vorm koosolek, mistõttu ei ole nõukogul praegu võimalik teha oma pädevusse kuuluvaid otsuseid muus vormis. Muudatuse eesmärk on täpsustada töötukassa juhtimisreegleid ja suurendada nende paindlikkust, võimaldades nõukogul vajaduse korral, sealhulgas kiireloomulistes olukordades, teha otsuseid kirjalikus menetluses. Samal ajal säilitatakse nõukogu otsuste tegemiseks vajalik häälteenamuse põhimõte. Ühtlasi nähakse ette, et TKindlSi § 28 lõike 2 punktides 2‒23, 6 ja 8–11 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta üksnes nõukogu koosolekul. Tegemist on töötukassa tegevuse ja juhtimise seisukohalt olulisemate küsimustega, sealhulgas töötukassa eelarve, töötuskindlustusmakse määra, töötuskindlustushüvitiste sihtfondi ning koondamise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfondi laekuvatest maksetest tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali ülekantavate vahendite määra kehtestamise ja muutmise ettepanekute tegemine, juhatuse tegevusega seotud küsimused, mille otsustamisel on vajalik nõukogu liikmete vahetu arutelu ja seisukohtade kujundamine koosolekul. Eelnõu § 3 punktiga 5 täiendatakse TKindlSi uue §-ga 281, millega sätestatakse nõukogu otsuse vastuvõtmise kord koosolekut kokku kutsumata. Tegemist on töötukassa juhtimisreeglite täpsustusega, mille eesmärk on suurendada otsustamise paindlikkust, jättes samal ajal otsustamise sisulised eeldused ja pädevused muutmata. Uues sättes reguleeritakse otsuse projekti edastamine nõukogu liikmetele, vastamiseks tähtaja määramine ning otsuse vastuvõetuks lugemise tingimused. Otsuse projekt ja sellega seotud dokumendid saadetakse nõukogu liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis tähendab, et need peavad olema püsivalt taasesitatavad, kuid ei pea olema allkirjastatud. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt üle poole nõukogu liikmetest, ning tähtajaks vastamata jätmist käsitatakse otsusele vastu hääletamisena. Nõukogu liige loetakse vastu hääletanuks, kuna nõukogu liige peab oma seisukoha kujundama ja vastutuse otsuse tegemisel võtma ega saa otsustamist vältida erapooletuks jäämise kaudu. Nõukogu liikme seisukoht esitatakse kirjalikus (omakäeliselt või elektrooniliselt allkirjastatud) vormis. Samuti nähakse ette nõukogu liikmete teavitamine vastuvõetud otsusest ja hääletamistulemustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõu § 3 punktiga 6 täpsustatakse TKindlS § 30 lõiget 6. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et lõikes 6 sätestatud juhatuse otsuste vastuvõtmise kord kohaldub juhatuse otsuste vastuvõtmisel koosolekul. Muudatus on vajalik, et eristada koosolekul otsuste vastuvõtmise korda sama paragrahvi lõike 7 alusel koosolekut kokku kutsumata otsuste vastuvõtmisest ning vältida võimalikke tõlgendamisprobleeme (vt eelnõu § 3 punkte 7 ja 8). Tegemist on täpsustava muudatusega, millega ei muudeta otsuste vastuvõtmiseks nõutavat häälteenamust ega otsustamise korda sisuliselt. Eelnõu § 3 punktiga 7 täiendatakse TKindlSi § 30 lõikega 7, millega nähakse ette võimalus töötukassa juhatusel võtta otsuseid vastu ka koosolekut kokku kutsumata, välja arvatud 23 küsimustes, mille puhul põhikirjas on ette nähtud otsuse tegemine juhatuse koosolekul. Töötukassa nõukogu pädevuses on põhikirja kehtestamise ettepaneku tegemine valdkonna eest vastutava ministri kaudu Vabariigi Valitsusele. Muudatus on juhtimisreeglite täpsustus, mille eesmärk on suurendada juhatuse otsustamise paindlikkust ja tagada võimalus teha kiireloomulisi otsuseid ilma koosolekut kokku kutsumata. Samas antakse Vabariigi Valitsusele volitus näha põhikirjas ette küsimused, mida juhatus ei või otsustada koosolekut kokku kutsumata. Eelnõu § 3 punktiga 8 täiendatakse TKindlSi uue §-ga 301, millega sätestatakse juhatuse otsuse vastuvõtmise kord koosolekut kokku kutsumata. Tegemist on töötukassa juhtimisreeglite täpsustusega, mille eesmärk on suurendada otsustamise paindlikkust, jättes samal ajal otsustamise sisulised eeldused ja pädevused muutmata. Uues sättes reguleeritakse otsuse projekti edastamine juhatuse liikmetele, vastamiseks tähtaja määramine ning otsuse vastuvõetuks lugemise tingimused. Otsuse projekt ja sellega seotud dokumendid saadetakse juhatuse liikmetele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mis tähendab, et need peavad olema püsivalt taasesitatavad, kuid ei pea olema allkirjastatud. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab vähemalt üle poole juhatuse liikmetest, ning tähtajaks vastamata jätmist käsitatakse otsusele vastu hääletamisena. Juhatuse liikme seisukoht esitatakse kirjalikus (omakäeliselt või elektrooniliselt allkirjastatud) vormis. Samuti nähakse ette juhatuse liikmete teavitamine vastuvõetud otsusest ja hääletamistulemustest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Eelnõu §-s 4 sätestatakse TVTSis tehtavad muudatused. Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse TVTS § 7 lõiget 5 ning lisatakse ministri määruse kehtestamiseks volitusnormi töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamine. Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse TVTSi § 7 lõigetega 7 ja 8. Sätted on vajalikud selleks, et töötukassal oleks õiguslik alus kontrollida pärast töövõime hindamise otsuste tegemist töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust ning kaasata kontrollimisse tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Seeläbi on võimalik parendada ka töövõime hindamise kvaliteeti. TVTSi § 7 lõike 1 kohaselt võib töötukassa kaasata eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. TVTSi § 7 lõike 2 kohaselt sõlmib töötukassa töövõime hindamisel eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutajaga tsiviilõigusliku lepingu. Töötukassa ülesanne on teha nende tervishoiuteenuse osutajate tegevuse üle eksperdiarvamuste andmisel lepingulist kontrolli. TVTSi § 7 lõikega 7 antaksegi töötukassale õigus kontrollida eksperdiarvamuste kvaliteeti ja põhjendatust kaasates selleks vajadusel tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Selliseid kvaliteedikontrolle tehakse praktikas peamiselt kahel põhjusel. Esiteks kui tuleb sisend inimese enda või mõne kolmanda osapoole poolt, et töövõime hindamisel võib olla kliendi suhtes tehtud vale otsus, siis peab töötukassa seda uurima. Selleks, et kontrollida hindamise aluseid ning seda, kas hindamisel on võetud arvesse kõik asjakohased andmed, on vaja ligipääsu tervise infosüsteemi andmetele. Teiseks hinnatakse metoodika kvaliteeti, mille aluseks on igapäeva praktikas hindamises küsitavusi või erinevat tõlgendamist põhjustavad teemad (nt vaimse võimekuse hindamine). Selleks analüüsitakse koostatud eksperdihinnanguid ja tuvastatakse seal metoodika arendamise kohad (nt arsti juhendi uuendamise vajadus). Seega on kvaliteedikontrolli tulemuse põhjal 24 võimalik hinnata nii üksikute otsuste kvaliteeti ja nende põhjendatust konkreetse inimese suhtes kui ka ühtlustada töövõime hindamiste kvaliteeti ja järjepidevus. Kehtiva TVTSi järgi ei saa eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamisel kasutada tervise infosüsteemis olevaid andmeid, kuna TVTSi § 7 lõike 4 kohaselt on töövõimet hindaval arstiõppe läbinud töötukassa töötajal ja tervishoiuteenuse osutajal juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele isikuandmetele vaid töövõime hindamiseks. Eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks on arstiõppe läbinud töötukassa ekspertarstidel ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikutel vajalik näha lisaks eksperdiarvamuses sisalduvatele andmetele ka selle aluseks olevaid tervise infosüsteemi andmeid, et oleks võimalik eksperdiarvamuse kvaliteeti kontrollida alusandmete võrdluses. Ilma nende andmeteta on praegu keeruline tagada täpset arusaama hinnangu sisulisest kvaliteedist. Sättega luuakse õiguslik alus teha päringuid tervise infosüsteemi, mitte lähtuda üksnes tervishoiuteenuse osutajate ekspertarstide varem tehtud päringu andmetest. Kuivõrd tegemist on halduse enesekontrolliga efektiivse ja sisuliselt hästi toimiva haldusmenetluse tagamiseks, ei saa see toimuda isiku nõusoleku alusel. Vastava kvaliteedi ja põhjendatuse hindamise kontrolli andmekoosseis on piiratud töövõime hindamiseks vajaliku andmekoosseisuga. Rohkemate andmete kogumine oleks andmete töötlemise eesmärki arvestades ülemäärane ja rikuks minimaalsuse põhimõtet. Seetõttu antaksegi TVTSi § 7 lõikega 8 arstiõppe läbinud töötukassa töötajale ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikule eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele TVTSi § 7 lõikes 4 nimetatud isikuandmetele TVTS § 6 lõikes 1 nimetatud nõusoleku ulatuses ning töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse andmetele töötukassa andmekogus. Eelnõu § 4 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TVTSi § 18, mis käsitleb töövõimetoetuse peatamise võimalust. Kehtiva seaduse kohaselt järgneb esimesele rikkumisele töövõimetoetuse peatamine kümneks päevaks, teise rikkumise korral peatamine 30 päevaks. Muudatusega lõpetatakse töövõimetoetuse peatamine ning dokumenteeritud rikkumise järel lähtutakse kõikide teiste töötutega samadest põhimõtetest: esimese kahe rikkumise korral tehakse hoiatus (töövõimetoetuse maksmist ei peatata) ning kolmandaga kaasneb töötuna arveloleku lõppemine ja sellega lõpeb ka töövõimetoetuse maksmine. Muudatus ühtlustab töövõimetoetuse saajate, töötuskindlustushüvitise saajate ja kõikide teiste registreeritud töötute sanktsioonide rakendamise põhimõtteid. Astmeline lähenemine ja selgelt registreeritud rikkumised ja töötule rikkumiste tagajärgede selgitamine võimaldavad ka töötutel oma käitumist parandada. Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse TVTSi § 19 lõiget 6, jättes sättest välja viide TVTSi §-le 18, kuna see tunnistatakse kehtetuks (vt täpsemalt eelnõu § 4 p 3). Eelnõu §-ga 5 sätestatakse seaduse aktiivsusnõuete muudatuste jõustumine 1. jaanuaril 2027 (need on § 1 punktid 5‒15, § 3 punktid 1, 2 ja 4‒8 ning § 4 punktid 3 ja 4). Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jõuaks töötukassa teha vajalikud korralduslikud ja infotehnoloogilised muudatused. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega. 25 6. Seaduse mõju Eesmärk ja sisuliste muudatuste kokkuvõte: Eelnõuga muudetakse tööturumeetmete süsteemi, et suurendada tööotsijate aktiivsust, lühendada töötuse kestust ning muuta süsteem lihtsamaks ja paremini rakendatavaks. Selleks lihtsustatakse aktiivsusnõuete rikkumiste arvestust, kehtestatakse ühtne ja astmeline sanktsioonisüsteem, ajakohastatakse sobiva töö mõistet, täpsustatakse andmevahetust töötukassa ja kohalike omavalitsuste vahel ning muudetakse töötukassa juhtimis- ja otsustusreeglid paindlikumaks. Eelnõu otsesed sihtrühmad on registreeritud töötud, töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajad ning töötukassa. Muudatused mõjutavad töötuid, kuna muutuvad nende kohustused ja tingimused, millest sõltub töötutoetuste ja teenuste saamine. Töötukassa jaoks lihtsustuvad menetlused ja väheneb töökoormus, kuid uue süsteemi rakendamise võib töökoormus ajutiselt suureneda. Mõju analüüs Muudatuste rakendamisega kaasneb otsene mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne mõju (mõju tööhõivele), (2) mõju riigivalitsemisele (sh töötukassale ja töötukassa eelarvele). Mõju majandusele ja tööandjatele avaldub kaudselt. Avalduva mõju ulatus sõltub sellest, kas muudatuste tulemusena töötute liikumine tööturule suureneb või jääb muutumatuks ja mõjutab seeläbi tööjõupakkumist tööandjatele. Kuna mõju majandusele on kaudne, ei analüüsita seda põhjalikumalt. Mõju tööturule on täpsemalt analüüsitud sotsiaalse mõju osas. Mõju regionaalarengule avaldub kaudselt. Aktiivsusnõuete täitmine on kohustuslik kõigile töötuna registreeritud inimestele, olenemata piirkonnast. Seega ei tekita aktiivsusnõuete rakendamine iseenesest piirkondlikke erinevusi. Töötukassa esindused on olemas kõigis maakondades ning nõustamisi korraldatakse vajadusel ja põhjendatud juhul ka distantsilt, sh töötukassa iseteeninduskeskkonnas, telefoni või videokõnena. Seega on põhjendatud juhul piisavalt võimalusi paindlikuks teenuseosutamiseks. Kaudne regionaalne mõju avaldub eelkõige läbi sobiva töö kättesaadavuse seetõttu, et tööturu olukord on piirkondlikult erinev (samal põhjusel võib aktiivsusnõuete mõju erineda ka ajas kui tööturu olukord muutub). Olukorras ja piirkonnas, kus tööpakkumiste arv on suur, on suurem võimalus leida sobiv töö kiiresti, kuid majanduslanguse perioodil või suurema töötusega piirkonnas on sobivaid tööpakkumisi vähem, mistõttu võivad sobiva töö otsingud võtta kauem aega. Selleks, et motiveerida tööotsingute laiendamist olukorras, kus sobivat tööd ei ole iseseisvalt leitud, muutuvad sobiva töö tingimused alates 21. nädalast peale töötuna registreerimist. See tähendab, et võimalike tööpakkumiste arv, mida töötukassa saab inimesele vahendada, laieneb. Lähtudes eeldusest, et tööle asumise motivatsioon ei erine piirkondlikult, ei ole oodata piirkondlikke erisusi aktiivsusnõuete rikkumiste arvus. Lähtudes eelnevast puudub eelnõu rakendamisel otsene mõju regionaalarengule ja sellega seotud riiklikele strateegilistele eesmärkidele ning kohaliku omavalitsuse tegevusele. Muudatused ei mõjuta IT-valdkonda, haridust, kultuuri, riigikaitset ja välissuhteid ega siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 6.1. Sotsiaalne mõju Kokkuvõte: Kavandatavad muudatused mõjutavad töötute käitumist tööotsingul. Aktiivsusnõuete rikkumiste arvestuse lihtsustamine ja sanktsioonide selgem süsteem muudavad kohustused ning 26 nende rikkumise tagajärjed töötule arusaadavamaks ja etteaimatavamaks. See suurendab motivatsiooni täita aktiivsusnõudeid ning osaleda nõustamises ja teistes tööturuteenustes. Astmeline sanktsioonisüsteem annab inimesele võimaluse oma käitumist enne rangemate tagajärgede saabumist korrigeerida. See toetab proportsionaalset lähenemist ja vähendab riski, et inimene langeb süsteemist välja üksikute rikkumiste tõttu. Sobiva töö mõiste ajakohastamine ja selle järkjärguline laienemine soodustab tööotsingute ulatuse suurenemist ning valmisolekut vastu võtta laiemat valikut tööpakkumisi. Selle tulemusena võib lüheneda töötuse kestus ja väheneda pikaajalise töötuse risk. Võimaliku negatiivse kõrvalmõjuna võib suureneda risk, et haavatavamad sihtrühmad, eelkõige vähenenud töövõimega või keerukamate sotsiaalsete probleemidega inimesed, ei suuda nõudeid täita ning nende töötuna arvelolek lõpetatakse. Samuti võib muudatuste rakendamise algfaasis ajutiselt suureneda töötuna arveloleku lõpetamise otsustega seotud vaidluste arv. Töötukassa andmetel oli 2025. aasta iga kuu lõpu seisuga töötuna arvel keskmiselt 46 301 inimest, 2024. aastal oli see arv 50 281. Rahvaarvuga võrreldes moodustavad registreeritud töötud ligikaudu 3,5% Eesti elanikkonnast ning osakaal tööjõust (registreeritud töötuse määr) on 2025. aastal olnud ligikaudu 6%. Seega võib mõjutatud sihtrühma pidada proportsioonina kogu tööjõust pigem väikeseks. Registreeritud töötute seas on naisi rohkem kui mehi, kuna naised registreerivad end töötuna sagedamini. Soolised erinevused avalduvad eeskätt vanuserühmas 25–54, kus 2025. aasta kuude keskmisena oli töötuna arvel ligikaudu 2751 naist rohkem kui meest; samas vanuserühmas on ka töötute koguarv suurim. Peaaegu iga viies registreeritud töötu on vähenenud töövõimega. Ukraina sõja tõttu rahvusvahelise kaitse saanud registreeritud töötute arv on 2025. aasta oktoobri lõpuks vähenenud 2801 inimeseni, moodustades 6,6% kõigist töötutest. Töötuse määr Ida-Virumaal on ülejäänud Eestiga võrreldes endiselt oluliselt kõrgem. Muudatustega kavandatud töötuna arveloleku süsteemi lihtsustamine, süsteemi suurem läbipaistvus ja selgus ning töötute tõhusam tööellu naasmise toetamine puudutab kaudselt kõiki töötuna arvel olevaid isikuid. Samas on muudatuste mõju ja ulatus registreeritud töötutele erinev: see sõltub töötu arveloleku kestusest ja aktiivsusnõuete täitmisest, sh sellest, kas töötu saab rahalist või mitterahalist tuge, samuti töötu individuaalsetest (nt tervislik seisund ja töövõime) ja sotsiaalsetest (nt hoolduskoormus) taustateguritest, mis kujundavad tema võimalusi aktiivsusnõudeid täita ja tööturule naasta. Järgnevalt analüüsitakse kavandatud muudatuste sotsiaalseid mõjusid muudatuste kaupa, kirjeldades seejuures ka neid sihtrühmi, kes on muudatustest otseselt mõjutatud. 6.1.1. Muudatus 1: aktiivsusnõuete lihtsustamine ja sanktsioonide ühtlustamine kõigile töötutele Muudatuste jõustumisel lõpetatakse töötuna arvelolek kolme rikkumise järel, sõltumata rikkumise liigist. Järgnevas tabelis on näha, kui palju on eriliigilisi sanktsioone registreeritud töötutele rakendatud. Statistika on kuvatud rikkumise kuupäeva, hüvitise või toetuse liigi (esimese rikkumise ajal kehtiv toetus või hüvitis) ja rikkumise järjekorranumbri (esimene, teine ja kolmas rikkumine) kaupa. Tabelis ei ole eraldi välja toodud TKH ja TVT koos saajaid, kuna selle rühma rikkumiste arv on prognoosi koostamiseks liiga väike: 2024. aastal 11, 2023. aastal kolm ja 2021. aastal üks rikkumine. 27 Tabel 2. Sanktsioonide arv aastatel 2021–2025 oktoober toetuse/hüvitise saamise (esimese rikkumise ajal) põhjal Rikkumise aasta Toetus/hüvitis esimese Rikkumise rikkumise järel nr 2021 2022 2023 2024 2025 10 k 1 1364 1170 1790 3645 3831 2 331 320 533 1256 1591 Ei saanud toetust või hüvitist 3 75 95 173 485 701 1 10 9 11 56 89 2 2 2 2 20 29 Sai töötuskindlustushüvitist 3 1 1 6 7 1 120 143 300 530 659 2 7 14 69 106 162 Sai töötutoetust 3 1 8 22 32 58 1 149 160 282 594 631 2 21 39 75 158 203 Sai töövõimetoetust 3 7 9 24 60 77 Allikas: Eesti Töötukassa Peamiseks põhjuseks läbi aastate on olnud nõustamisel mitteosalemine vähemalt kord 30 päeva jooksul, mis moodustab umbes 96% sanktsioonidest aastail 2019–2024 (vt tabel 3). Aastati on selle rikkumise arv stabiilselt kasvanud ning 2024. aastal ulatus see üle 11 000. 2024. aastal kasvas märkimisväärselt ka tegevuskava kolm korda täitmata jätmine ning kolm korda mõjuva põhjuseta nõustamisel mitteosalemine. See viitab ühelt poolt töötute tööotsingu kesisele aktiivsusele, mistõttu kasvab aktiivsusnõuete rikkumiste arv, ning teiselt poolt töötukassa sekkumiste rangemaks ja järjekindlamaks muutumisele. Tabel 3. Aktiivsusnõuete mittetäitmise põhjused, 2019–2024 Eelmisest Tegevuskava Kolmandat korda pöördumisest 30 kolmandat korda mõjuva põhjuseta Aasta päeva möödumine täitmata jätmine pöördumata jätmine 2019 7638 96 23 2020 8100 56 14 2021 7030 41 20 2022 7914 44 19 2023 9115 58 36 2024 11 056 202 118 Allikas: Eesti Töötukassa Samal ajal on kasvanud ka töötuna arveloleku lõpetamise otsuste koguarv ning sanktsioonidega lõpetamiste osakaal. Jooniselt 2 on näha, et töötuna arveloleku lõpetamise otsuste koguarv on aastatel 2019–2024 selgelt kasvanud, ulatudes 2019. aasta 67 406 otsuselt 2024. aastaks juba 28 94 912 otsuseni. Samal ajal on kasvanud aktiivsusnõuete rikkumise osatähtsus arveloleku lõpetamise korral. Kui 2019. aastal moodustasid sanktsioonidega lõpetamised 11,5% kõigist lõpetamistest, siis 2024. aastal oli näitaja 12,0%. Selline suundumus viitab ühelt poolt klientide aktiivsuse vähenemisele ja raskustele tööotsingukohustuste täitmisel ning teiselt poolt töötukassa praktika ühtlustumisele ja järjekindlamale sekkumisele. Joonis 2. Arveloleku lõpetamise otsuste arv ja aktiivsusnõuete rikkumiste osatähtsus arveloleku lõpetamise otsustes, 2019–2024. Allikas: Eesti Töötukassa Arvestades, et nii otsuste koguarv kui ka sanktsioonide osatähtsus kasvab, toetab see vajadust selgemate ja rangemate tingimuste järele, et tagada ühtne hindamis- ja otsustamispraktika ning vähendada olukordi, kus aktiivsusnõuete täitmata jätmise tagajärjed on ebaselged. Astmeline süsteem (esimesele kahele rikkumisele järgneb hoiatus, kolmandale rikkumisele arveloleku lõpetamine) suurendab tööotsijate motivatsiooni tööd otsida ja teeb sanktsioonide rakendumise etteaimatavaks. Lühiajaliselt võib kohanemisperioodil rikkumiste arv suureneda (töötukassa 2027. a prognoos: +5%), kuid edaspidi, kui inimesed on uute nõuetega kohanenud ja oma käitumist korrigeerinud, võib eeldada rikkumiste arvu vähenemist, töölemineku osakaalu kasvu ja töötuse mediaankestuse vähenemist. Empiirilised uuringud näitavad, et tõhusam tööotsingu seire ja rangemad nõuded võivad keskmiselt lühendada töötuse kestust, uuringud näitavad töötuse kestuse vähenemist umbes 10–16% ning tööle liikumise tõenäosuse suurenemist umbes 20–30%, mõnel juhul isegi enam. Samas on mõju suurus tugevalt riigi, sihtrühma, seire intensiivsuse ja tööturu olukorra spetsiifiline26. Töötukassa hinnangul lüheneks keskmine töötuna arveloleku kestus u 13 päeva ning selle mediaan u kaks päeva (võrreldes 2024. aastal tegelikult lõpetatud arvelolekute kestusega). Kuna kõikidele töötuna arvel olevatele isikutele rakenduvad samad sanktsioonid, sõltumata saadavast hüvitisest või toetusest, ei peatata töötuskindlustushüvitise või töövõimetoetuse maksmist enam esimese rikkumise järel, vaid alles pärast kolmandat registreeritud rikkumist, millele eelneb hoiatus. Tabel 4. Kehtivad aktiivsusnõuded ja nende rikkumise tagajärjed 26 26 McVicar, D. (2020) The impact of monitoring and sanctioning on unemployment exit and job-finding rates," IZA World of Labor, Institute of Labor Economics (IZA), pages 1-49, June. 29  Aktiivsusnõue Rikkumiste TKH TVT TVT Arveloleku täitmata/tagajärg arv lõpp peatamine lõpp lõpp 1. Ei osale nõustamisel 1 X 10 päeva kokkulepitud ajal 2 30 päeva 3 X X 2. Ei osale nõustamisel 1 X 30 päeva jooksul 3. Jätab täitmata 1 X 10 päeva kokkulepitud tegevuse 2 30 päeva 3 X X 4. Keeldub sobivast 1 X 10 päeva tööst 2 30 päeva 3 X X 2024. aastal lõpetati TKH 44 korral. TVT maksmise peatamiste arv on aastail 2022–2025 selgelt kasvanud nii kümneks kui ka 30 päevaks peatamise korral (tabel 5): vastavalt 213-lt (2022) kuni 905ni (2025, jaan–nov), mis tähendab enam kui neljakordset tõusu, ning 26-lt kuni 176ni samal ajavahemikul, st ligi seitsmekordne suurenemine. Tabel 5. Töövõimetoetuse peatamiste arv perioodil jaan 2022 – nov 2025 Peatamise 10 30 aasta päeva päeva 2022 213 26 2023 392 65 2024 762 124 2025 905 176 Allikas: Eesti Töötukassa Muudatuste jõustumisel muutuvad töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele aktiivsusnõuete tingimused mõnevõrra leebemaks, kuna toetuse või hüvitise maksmise lõpetamisele eelneb hoiatus, mis võimaldab töötul oma käitumist kohandada (vt tabel 6). See tähendab ühtlasi, et esialgu sanktsioonide arv eeldatavasti kasvab, kuna esialgu ei kaasne sellega hüvitise/toetuse lõppemist, vaid tehakse hoiatus. Samuti väheneb töötuskindlustushüvitiste lõpetamiste ja töövõimetoetuste peatamiste arv, kuna neid ei rakendata esimeste rikkumiste järel. Töötukassa stsenaariumiarvutuste kohaselt väheneb aastatel 2027–2029 eeskätt teise ja kolmanda rikkumise arv nii töötuskindlustushüvitise kui ka töövõimetoetuse saajate seas, kuna astmeline lähenemine võimaldab käitumist kohandada ning inimesed harjuvad uue süsteemiga. Uus süsteem vähendab seega riski, et üksik või korduv, kuid mitte süstemaatiline rikkumine toob kohe kaasa toetuse või hüvitise kaotuse, seega suureneb sihtrühma jaoks õigusselgus ja õiguskindlus. Eriti oluline on mõju vähenenud töövõimega isikutele, kellel võib aktiivsusnõuete regulaarne täitmine olla keerukam. Tabel 6. Aktiivsusnõuete ja nende rikkumise tagajärjed muudatusettepaneku järgi 30  Aktiivsusnõue Rikkumiste Ei saa Töötuskindlustus- Töövõimetoetus täitmata/tagajärg arv hüvitist ega hüvitis (TVT) toetust (BTKH ja STKH) 1. Mõjuva põhjuseta ei 1 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) osale nõustamisel 2 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) kokkulepitud ajal või 3 Arveloleku lõpetamine* viisil, ei täida muud 1 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) kokkulepitud tegevust 2 Rikkumise dokumenteerimine (hoiatus) või keeldub sobivast 3 Arveloleku lõpetamine* tööst Isikut ei võeta töötuna arvele enne 90 päeva möödumist viimasest töötuna arveloleku lõpetamisest *TKH ja TVT lõppemised on seotud arvelolekuga, st TKH lõppeb koos arvelolekuga ja TVT juhul, kui klient 14 päeva jooksul aktiivsusnõuet muul viisil ei täida. Juhul kui muudatuste rakendamise tulemusel kasvab 90 päevase ooteaja rakendamiste arv, kasvab ka nende töötute arv, kelle ravikindlustus enne töötuna arvele tuleku naasmist võib katkeda. Ravikindlustus lõppeb 1 kuu pärast töötuna arveloleku lõppu juhul, kui inimene ei ole saanud ravikindlustust muudel alustel. 6.1.2. Muudatus 2: sobiva töö mõiste ajakohastamine Seaduses muudetakse sobiva töö määratlus töö otsimise alguses seaduses paindlikumaks. Alates 21. nädalast seatakse sobivale tööle rohkem tingimusi ning arvestatakse inimese varasemaid oskusi, kogemusi ning töötukassa toel toimuvat ümberõpet, et pakkuda kõige enam sobivat tööd ja vajaduse korral toetada karjääripööret. Siiski on võrreldes praeguse regulatsiooniga sobiva töö tingimused eelnõu kohaselt edaspidi inimesele soodsamad. Muudatuse eesmärk on tagada inimestele paremini sobiv ja seeläbi stabiilsem töö, et ennetada ühtlasi korduvat töötust. Kõige ulatuslikum mõju on sobiva töö mõiste ajakohastamisel töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse saajatele, kellel ei ole olulisi tööturutakistusi, kuid kes toetuse saamise tõttu võivad tööle liikumist edasi lükata. Samuti on enam mõjutatud enne töötuks jäämist spetsialisti ametikohal töötanud inimesed, kelle jaoks 21. nädalast tekkiv surve liikuda osaliselt sobivale või madalama kvalifikatsiooniga tööle võib tähendada suuremat kohanemisvajadust. Uuringute kohaselt27 võib sobiva töö liialt kiire muutmine survestada inimesi võtma kiiresti vastu töökoha, mis ei pruugi tingimata kõige paremini sobida. Seejuures mõjutab töö sobivuse tegelikku hinnangut ka tööle sõitmiseks kuluv aeg arvestades transpordivõimalusi, sellega seotud rahalist kulu ning kaugtöö tegemise võimalusi. Muudatusega eemaldatakse sobiva töö määratlusest ühistranspordi kasutamise ja töökohani jõudmise rahalise kulu arvestamine, mistõttu lähtutakse edaspidi eelkõige ajakulust (kuni kaks tundi päevas) või kaugtöö võimalusest. Selline muudatus tuleneb praktilistest piirangutest: enne ei olnud võimalik täpselt arvestada ühistranspordi väljumisaegu ega teenuse sobivust töötaja töögraafikuga, samuti ei ole halduslikult mõistlik kontrollida iga töökoha puhul eraldi transpordikulusid. Sisulist muudatust ja suuremat majanduslikku otstarbekuse linnakeskustest väljaspool elavate töötute jaoks muudatus kaasa ei too, sest praktikas ei hinnatud ka enne seadusemuudatust eraldi ühistranspordi aega ja kulusid ning kaugtöö võimalusi arvestati juba vajaduse korral paindlikult. Pärast koroonakriisi muutus levinuks kaugtöö tegemine28, mille võimalused puudutavad enim just muudatustest mõjutatud profiiliga (spetsialistid vanuses 25-54) tööotsijaid, ja mida sobiva töö määratluse juures ka arvesse hakatakse võtma. 27 IZA World of Labor - Unemployment benefits and job match quality IZA World of Labor - The impact of monitoring and sanctioning on unemployment exit and job-finding rates. 28 Kaugtöö võimalused ja arengud Eestis | Statistikaamet 31 Sobiva töö valiku otsustavad inimene ja töötukassa koostöös. See vähendab survet võtta kiiresti vastu töö, mis ei vasta inimese kvalifikatsioonile ja oskustele. Paindlik otsing suurendab tõenäosust, et inimene leiab töö, mis vastab tema kvalifikatsioonile ja oskustele, mis omakorda aitab kaasa töökoha pikaajalisele säilimisele ja töörahulolule. Muudatuse järgi arvestatakse sobiva töö leidmisel mõistlikul määral hoolduskoormuse piirangutega, näiteks pereliikmete või lähedaste eest hoolitsemisega seotud piiranguid (nt lasteaiast tulenev ajapiirang). See muudatus mõjutab eelkõige naisi, kes tihti kannavad suuremat hoolduskoormust ning kelle tööotsinguid sellised piirangud kõige enam mõjutavad. Muudatus tagab võrdsemad võimalused tööotsinguks ja tööturule naasmiseks. Kuigi muudatus toetab kiiremat tööle minemist, on oluline siiski arvestada, et seda mõjutab lisaks ka üldine majanduskeskkond ja tööturu olukord – majanduskasvu ja töökohtade loomise olukorras asutakse tööle kiiremini ning majanduslanguse ja kasvava töötuse tingimustes võib kõigi sihtrühmade tööle asumine olla aeglasem. Seejuures kehtib viitaeg ja kehvema majandusolukorra mõju avaldub sellele järgneval aastal. 6.2. Mõju riigivalitsemisele (Eesti Töötukassale) Töötukassa vaatest väheneb kontrollitegevuste maht, kuna sõidukulusid ei pea hindama. Sanktsioonide arv esialgu suureneb, kuid kasv aeglustub ajapikku, mis vähendab edaspidi töötukassa töökoormust. Esimesel aastal pärast muudatuse jõustumist võib suureneda vaiete arv. Töötukassa juhtimis- ja otsustusreeglite muutmisel (eelnõu § 3 punktid 4-8) on piiratud mõju töötukassa tegevusele. Muudatus suurendab juhtimisotsuste tegemise paindlikkust ja kiirendab kiireloomuliste küsimuste lahendamist, vähendades vajadust koosolekute kokkukutsumiseks. Samas ei muudeta töötukassa pädevust, ülesandeid ega otsustamise sisulisi aluseid ning olulisemates küsimustes säilib otsustamine koosolekul. Seetõttu on muudatuse mõju pigem korralduslik ja positiivne ning sellega ei kaasne olulist lisakoormust ega täiendavaid kulusid. Muudatuse rakendamiseks tuleb ajakohastada juhendeid ja koolitada nõustajaid, et tagada ühtne praktika. Samuti eeldab muudatus hoiatuste kuvamist kliendile e-töötukassas ja nõustajale EMPISes, mis nõuab tehnilist arendust. Mõju töötukassale ei ole siiski märkimisväärne, kuna vajalikud arendused ja juhendite muudatused tehakse ühekordselt ning nõustajate praktika ühtlustamist toetatakse koolituste ja juhendamisega juba praegu. Kohalike omavalitsuste puhul mõjutab eelnõu eelkõige andmevahetuse korraldust. Täpsem andmevahetus töötukassaga võimaldab vältida dubleerivat abivajaduse hindamist. Selle tulemusena võib väheneda KOV-ide töökoormus, kuna sama teavet ei ole vaja korduvalt koguda ja töödelda. Muudatus ei pane kohalikele omavalitsustele uusi sisulisi ülesandeid ega too eeldatavalt kaasa olulist lisakoormust või täiendavaid kulusid. 6.3. Muudatuste andmekaitseline mõju 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 täpsustatakse töötukassa ja KOV vahelist andmevahetust, võimaldades töötukassal saada KOV-lt edaspidi isiku abivajaduse hindamise ja funktsioneerimisvõime piirangute andmeid, täites andmete ühekordse küsimise põhimõtet. Andmete jagamise eesmärk on inimese abivajaduse hindamisel dubleerimise ja samas lünkade vältimine, kuna abivajaduse hinnangut on võimalik kasutada tööalase abivajaduse määratlemisel ja abi võimaldamisel parimal viisil. Ka funktsioneerimisvõime piirangute osas puudub vajadus neid hakata kordama eraldiseisvalt töötukassale, kui sotsiaalabi pakkumisel on need juba kirjeldatud ning töötukassal on võimalik nende teadmistega abistada inimest parimal viisil tööturul hakkama saamiseks. 32 Arvestades töötlemise eesmärki ja viise, võib pidada andmevahetust dubleerimise vältimiseks vajalikuks ja kohaseks. Andmete töötlemisel tagatakse läbipaistvus seaduses sätestatud andmekoosseisuga (TöMS § 5 lõike 7 punkti 7 täiendused), täpsustades vastavalt ka töötukassa andmekogu (TKIS) põhimäärust, selgitades inimesele tema andmete kasutamist tööturuteenuste määramisel ning andes andmesubjektile soovi korral ka tema andmete väljavõte. Andmed on kaitstud nii tehniliste (andmekogu tehnilised meetmed ja ligipääsupiirangud) kui ka organisatoorsete (juhised, koolitused) kaitsemeetmetega. Andmed ei ole TKIS põhiandmeteks, mistõttu töötukassa saab need sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) kaudu ning need salvestatakse töötukassa andmekogus (TKIS). Tegemist on riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega, mille andmevahetus toimub üle X- tee. Arvestades, et TKIS ja STAR andmevahetus toimib ka täna, kus mõlemad pooled rakendavad kõiki isikuandmete kaitsega kehtivaid nõudeid, ei too täiendav andmetöötlus kaasa uusi riske. Andmetele juurdepääs on piiratud töötukassa töötajatega, kelle ülesandeks on inimese abistamine, teatud juhtudel on andmetele ligipääs vajalik ka töötajatel, kes tagavad andmekogu tehnilise toimimise. Kõik tegevused logitakse ja töötajatel on konfidentsiaalsuskohustus. Andmeid ei edastata kolmandatele isikutele, va tööturuteenuse osutamiseks vajalikus ulatuses teenust osutavale lepingupartnerile. Kokkuvõtlikult ei kaasne muudatustega mõju, mis oluliselt mõjutaks või suurendaks andmesubjekti riski oma õiguste või vabaduste kasutamisel. 2. Eelnõu § 3 punktiga 3 täpsustatakse töötukassa analüüside ja uuringute läbiviimise korraldust ja eesmärke, rõhutades, et töötukassa viib läbi uuringuid ja analüüse oma tegevuse mõju, tulemuslikkuse ja kvaliteedi hindamiseks. Selleks peab olema võimalik koguda tagasisidet töötukassa teenuseid kasutavalt inimeselt (nt viies läbi rahulolu-uuringuid, teadlikkuse uuringuid jms). Uuringute ja analüüside läbiviimine on töötukassa tegevuse efektiivsuse tagamisel väga oluline aspekt. Arvestades, et just teenuste kasutajad saavad olla inimesteks, kes enda kogemuse põhjal oskavad anda tagasisidet positiivsete ja negatiivsete aspektide kohta, ei ole sisuliselt ühtegi võrreldavat meedet, mis aitaks töötukassal saada samaväärselt infot enda teenuste ja nende kvaliteedi kohta. Kuigi võib kaaluda ka teiste inimeste küsitlemist või muid info kogumise vahendeid, ei oleks ükski neist sedavõrd täpne, kui teenuseid kasutanud inimeste tagasiside. Seeläbi võib andmetöötlust pidada eesmärgipäraseks, aidates töötukassal enda tegevust läbi halduse enesekontrolli paremustada. Töötlemisel tagatakse läbipaistvus, selgitades uuringute läbiviimisel andmesubjektile töötlemise eesmärki ja tulemust. Siiski ei ole töötukassa tagasiside saamine olukorraks, mida peaks tagama sunniga, vaid andmesubjekt võib keelduda uuringule vastamisest keelates endale uuringukutsete saatmise kui ka jättes talle saadetud uuringule vastamata. Uuringutes osalemine on vabatahtlik ning inimesele ei kaasne uuringule vastamata jätmisega või uuringust keeldumisega negatiivseid tagajärgi. Minimaalsuse põhimõttest lähtuvalt küsitakse andmesubjektilt tagasisidet vaid temale asjakohaste teenuste kohta. Samuti võib andmesubjekt jätta vastamata küsimustele, millele ta ei soovi vastata. Uuringu eesmärki tutvustatakse inimesele saadetud kirjas, samuti on kirjeldatud, kuidas on võimalik oma õiguseid teostada ja keelata edaspidiselt uuringute kutsete saamine. Uuringute vastuseid hoitakse konfidentsiaalsena ning jagatakse vaid uuringu täitmisesse kaasatud kolmanda osapoolega, kellel on samuti konfidentsiaalsuskohustus. Andmeid töödeldakse töötukassa või uuringu täitmisesse kaasatud kolmanda osapoole kaitstud keskkonnas, tagades andmete turvalisuse ning kaitse andmete hävimise või kahjustumise eest. 33 Kokkuvõtlikult võib töötlemise mõju andmesubjektile pidada väheseks ning andmesubjektil on igal hetkel võimalik keelduda uuringus osalemast või jätta uuringule vastamata. Oluline on märkida, et sätte täpsustus ei puuduta teisi uuringuid ja analüüse, mida töötukassa enda töö efektiivsuse ja tööturu uuringute eesmärgil juba täna läbi viib. 3. Eelnõu § 4 punkti 1 muudatusega antakse arstiõppe läbinud töötukassa töötajale ja töötukassa kaasatud arstiõppe läbinud isikule ligipääs töövõime hindamise ekspertarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks ning töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ja parendamise eesmärgil juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele. Muudatused on inimeste huvides, kuna aitavad tagada kvaliteetse ja efektiivse töövõime hindamise, kus arvestatakse kvaliteedinõuetega ning tagatakse jätkuv teenuse parendamine. Nimetatud eesmärki arvestades on sättega täidetud eesmärgipärasuse, seaduslikkuse ja läbipaistvuse põhimõtete järgimine, kus andmete töötlemine on ettenähtav ja läbipaistev (seaduses kirjeldatud), täpselt ja selgelt määratletud ning toimub õiguspärastel eesmärkidel. Tagatud on ka minimaalsuse põhimõte, kasutades üksnes selliseid andmeid, mis olid aluseks töövõime hindamisel ning piirates vastavalt töödeldavate andmete koosseisu seaduses. Andmeid töötleb piiratud ring inimesi, kellel on andmete tõlgendamiseks vastav haridus ning kelle ülesannete hulka kuulub vastava järelevalve ja hindamise läbiviimine, tagades andmetöötluse konfidentsiaalsuse. Andmetöötlus samade andmete osas toimub sisuliselt juba ka täna (eksperdihinnangus sisalduvate andmete töötlus), kuid täiendav töötlus puudutab eksperdihinnangu alusandmeid, mida eksperdihinnangusse ei ole kantud. Töövõime hindamise otsuseid tehti 2025. aastal 43 045. Igal aastal analüüsitakse vähemalt korra mingi kindla parameetri alusel (nt mõne konkreetse haigusgrupi hindamine) koostatud eksperdiarvamuste kvaliteeti (olenevalt valitavast teemast analüüsitakse 20-100 hindamise juhtu). Nende eesmärk on hindamismetoodika analüüs. Lisaks algatatakse aastas kuni 30 menetlemise uuendamist olukorras, kus on vajalik juba tehtud otsuste ülevaatamine. Arvestades juba praegu toimuvat kontrolli raames töödeldavate andmete hulka võib muudatusega kaasneva andmete töötlemise mahu suurenemist hinnata väikeseks. Andmeid säilitatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik järelevalves ja parendamise tegevustes leitud erinevuste dokumenteerimiseks. Seejuures ei vaja dokumenteerimist igasugune erinevus, vaid dokumenteeritakse üksnes konkreetsel juhtumil tähtsust omavad aspektid, mille alusel on võimalik järelevalves teha edasisi toiminguid või paremustada teenuse kvaliteeti. Kokkuvõtlikult on andmetöötlus töötukassale enda ülesannete efektiivseks ja kvaliteetseks täitmiseks väga oluline. Arvestades eriliigiliste andmete kasutust, suureneb küll andmesubjekti õiguste ja kohustuste riive, kuid arvestades, et tegemist on töövõime hinnangu alusandmetega, töötlemine on piiratud konkreetse kontrolli või kvaliteedi tegevusega ja töödeldavate andmete maht muutub väga vähesel määral, võib täiendavast andmetöötlusest tõusetuvat mõju ja riski andmesubjekti õigustele ja vabadustele pidada antud olukorras väikeseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid ega -tulusid. Mõnevõrra suurenevad töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse kulud, kuna hüvitiste maksmist ei lõpetata ning töövõimetoetust ei peatata enam esimese rikkumise järel. Töötukassa 2024. aasta andmetel oleks töövõimetoetuste kulu olnud ca 130 000 euro võrra suurem võrreldes tegeliku kuluga sel aastal, kui nende toetuste maksmist poleks peatatud. Kui 44 inimest, kelle TKH lõpetati rikkumise tõttu ennetähtaegselt, oleks TKH maksimaalselt ära 34 kasutanud (see tähendab kas TKH perioodi lõpuni või arveloleku lõpuni), siis oleks TKH kulu olnud ca 28 500 euro võrra suurem. Teisalt töötuskindlustushüvitise ja töövõimetoetuse kulu väheneb, kuna kolmandale rikkumisele järgneb töötuna arveloleku lõppemine ja hüvitiste või toetuste maksmise lõppemine kuni uuesti arvele tulemiseni või teistkordse arveloleku lõppemise järel 90-päevase ooteaja möödumiseni. Aastatel 2027–2029 kulu väheneb järjest, kuna rakendatavate sanktsioonide arv eeldatavasti väheneb. Kulu väheneb hinnanguliselt 346 000–452 000 eurot. Muudatuste rakendamiseks vajalike IT-arenduste kulu on hinnanguliselt 154 900 eurot, millega on arvestatud töötukassa eelarves ja mis on ühekordne kulu. 8. Rakendusaktid 8.1. Eelnõu seadusena jõustumisel on tarvis muuta järgmiseid määruseid: 1) TKindlS § 35 lõike 2 alusel kehtestatud majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“; 2) TVTS § 7 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määrus nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“. Kavandid on lisatud seletuskirjale (lisa 1). 8.2. Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmiseid määruseid: 1) TKindlS § 24 lg 2 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2001. a määrus nr 417 „Töötukassa põhikiri“. Punktis 8.1. nimetatud rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. Punktis 8.2 nimetatud rakendusakt töötatakse välja määruse muutmise käigus. 9. Seaduse jõustumine Seaduse aktiivsusnõuete muudatustega ja töötukassa nõukogu ning juhatuse tööd reguleerivad punktid (need on eelnõu § 1 punktid 5‒15, § 3 punktid 1, 2 ja 4–8 ning § 4 punktid 3 ja 4) jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumistähtaeg on seatud arvestusega, et enne seaduse jõustumist jõuaks töötukassa teha vajalikud korralduslikud ja infotehnoloogilised muudatused ning inimesed saaksid aegsasti infot eelseisvate muudatuste kohta ja oskaksid nendega arvestada. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. Sätete muudatused on tehnilised ja selgitavad, mistõttu on oluline, et isikutele oleksid need võimalikult varakult teada. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks Eesti Töötukassale, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Ametühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks teise kooskõlastusringi raames Justiits- ja Digiministeeriumile ning teadmiseks teistele esimeses kooskõlastusringis kaasatud partneritele. Esitatud kooskõlastusmärkused ning vastused neile on seletuskirja lisana kooskõlastustabelis (lisa 2). 35 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………..“ 2026. a (allkirjastatud digitaalselt) allkirjastaja nimi allkirjastaja ametinimetus 36  Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 1 RAKENDUSAKTI KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõna „teenused“ tekstiosaga „, isiku abivajaduse hindamine, funktsioneerimisvõime piirangud“; 2) paragrahvi 35 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 35 lõike 1 punktidest 5 ja 6 jäetakse välja sõnad „peatamise või“. § 2. Määruse § 1 punktid 2 ja 3 jõustuvad 1. jaanuaril 2027. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  RAKENDUSAKTI KAVAND SOTSIAALMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ muutmine Määrus kehtestatakse töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22. veebruari 2016. a määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Eesti Töötukassal on töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks õigus saada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3–5 nimetatud andmeid.“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tööturumeetmete seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Kooskõlastustabel Eelnõule esitasid I kooskõlastusringil ettepanekuid ja kommentaare Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Andmekaitse Inspektsioon ja Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõule esitasid II kooskõlastusringil tagasiside Justiits- ja Digiministeerium, Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Tööandjate Keskliit. Eelnõu kooskõlastas märkusteta Eesti Linnade ja Valdade Liit. Nr Ettepanek/märkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar Sotsiaalministeerium 1 Eelnõu § 1 p 3: kavandatud andmevahetus Arvestatud osaliselt ja selgitatud. Töötukassa ja kohaliku omavalitsuse vahel Käesoleva eelnõu raames ei kavandata on ka meie hinnangul vajalik ja toetab ka infosüsteemidevahelist automaatset sotsiaalhoolekande seaduse eesmärke kliendi andmevahetust infosüsteemide ühisel abistamisel. Seletuskirja kohaselt andmevahetuskihi (X-tee) kaudu. plaanitakse seda teha sotsiaalteenuste ja - Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi toetuste andmeregistri (STAR) vahendusel. valitsemisala asutuste vaheline andmete Seletuskirja 8. peatükis lk 31 on välja küsimine ja edastamine toimub jätkuvalt toodud, et muudatuste rakendamiseks juhtumipõhiselt konkreetse menetluse vajalike IT-arenduste kulu on hinnanguliselt raames, lähtudes vajadusest lahendada 154 900 eurot, millega on arvestatud üksikjuhtum ning järgides isikuandmete töötukassa eelarves, kuid kajastatud ei ole minimaalsuse ja eesmärgipärasuse STAR-i arendamiseks vajalikke IT-kulusid ja põhimõtteid. nende katteallikat. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) esmase Valitud lahendus võimaldab vältida hinnangu kohaselt on andmete edastamiseks püsiva ja laiapõhjalise ligipääsu loomist vajaliku x-tee teenuse loomise arenduskulu teise asutuse andmetele olukorras, kus 60 000 eurot + km. Palume vastav kulu andmete kasutamise vajadus ei ole kajastada ka seletuskirjas. Seletuskirjas tuleb massiline ega pidev, vaid seotud ette näha selle kulu katteallikad ja ühtlasi üksikute juhtumitega. palume vastava lisaraha taotleda riigieelarvest TEHIK-u jaoks Majandus- ja Samas peame infosüsteemidevahelist Kommunikatsiooniministeeriumil. automatiseeritud andmevahetust X-tee Seletuskirjas tuleb ka ära märkida, kust kaudu pikas perspektiivis põhjendatuks leitakse vajalikud vahendid siis, kui riigi ja vajalikuks, eeskätt menetluste eelarvestrateegia protsessis lisarahasid ei tõhustamise ja halduskoormuse saada. Meie ministeerium lisavahendeid IT- vähendamise eesmärgil. Vastava arenduseks ei ole hetkel planeeritud. IT-arenduse elluviimiseks on siiski vaja eraldi ressursse ja ettevalmistust ning seda ei ole võimalik realiseerida  Ülaltoodust tulenevalt ei saa kõnealune säte käesoleva eelnõu menetluse raames. jõustuda üldises korras – IT-arendused X-tee arenduse kavandamine ja võtavad aega ja samuti tuleb selleks vajalik rahastamisvõimaluste leidmine toimub aeg ja raha planeerida konkreetsesse eraldi edasiste tegevuste käigus. aastasse. Palume jõustumissäte meiega läbi arutada, sest sellest sõltub IT-arenduste aeg. 2 Eelnõu § 4 p 1: eelnõukohase Arvestatud. töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 lõikega Eelnõu § 4 punkti 1 eesmärk ei ole 8 antakse juurdepääs tervise infosüsteemis üldine töövõime hindamise süsteemne (TIS) olevatele TVTS § 7 lõikes 4 nimetatud analüüs ega teadus- või statistikatöötlus, isikuandmetele muuhulgas ka töövõime vaid töövõime hindamise menetluse hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise kvaliteedi, põhjendatuse ja õiguspärase ning parendamise eesmärgil. Soovime rakendamise hindamine. Selline tegevus siinjuures rõhutada, et ligipääs TIS-s on otseselt seotud töövõime hindamise olevatele andmetele saab seaduse alusel olla korraldamisega ning ei välju tervise ainult nende isikute osas, kes on varem infosüsteemi andmete kasutamise andnud TVTS § 7 lõikes 4 toodud nõusoleku seadusjärgsest raamistikust. TIS-s olevatele isikuandmetele ligipääsuks ja kelle töövõimet on hinnatud. Juhime TVTS § 7 lõike 8 sõnastusest on jäetud tähelepanu, et tervishoiuteenuste välja tekstiosa „ning töövõime korraldamise seaduse § 591 kohaselt on TIS- hindamise mõju ja tulemuslikkuse i andmete töötlemise eesmärk esmatähtsana hindamise ning parendamise eesmärgil“. suunatud tervishoiuteenuse osutamisele ja Vastavad parandused on tehtud ka isiku ravimisele. Isikuandmete kujul seletuskirjas. juurdepääs TIS-ile „mõju ja tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil“ on vastuolus IKÜM artiklis 5 sätestatud eesmärgi piirangu ja minimaalsuse põhimõttega. Kui andmete töötlemise eesmärk ei ole konkreetse eksperdiarvamuse õigsuse kontrollimine (individuaalne järelevalve), vaid üldine süsteemne analüüs või metoodika arendamine, tuleb vastavalt IKÜM artiklile 25 (lõimitud andmekaitse) ja artiklile 89 kasutada anonüümitud andmeid või statistilisi väljavõtteid. Isikustatud terviseandmete kasutamine halduse siseseks arendustegevuseks riivab ebaproportsionaalselt isiku privaatsust, kuna selline eesmärk väljub TIS-i seadusjärgse kasutuse ja isiku poolt algselt antud nõusoleku piiridest (IKÜM art 6 lg 4). Andmekaitse Inspektsiooni senise praktika kohaselt on TIS-i andmete teisene kasutus lubatud vaid juhul, kui see on vältimatult vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks viisil, mida ei saa saavutada vähem riivavate vahenditega. Süsteemi „parendamine“ isikuandmete baasil ei vasta sellele kriteeriumile, kui puudub vahetu seos  konkreetse isiku menetlusega. Seetõttu peame vajalikuks piirata isikustatud andmete kasutusõigust vaid vahetu järelevalve teostamisega konkreetse eksperdiarvamuse üle. Eeltoodust tulenevalt palume jätta TVTS § 7 lõike 8 sõnastusest välja tekstiosa "ning töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil". 3 Eelnõu § 4: eelnõu § 4 p-st 1 tulenevalt tuleb Arvestatud. muuta ka TVTS § 7 lõike 5 alusel kehtestatud Eelnõu täiendatud volitusnormi ministri määrust Töövõime hindamiseks, täpsustusega ning seletuskirjale lisatud puude raskusastme tuvastamiseks ning rakendusakti kavand. hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid–Riigi Teataja ja selle volitusnormi. Määruses on ette nähtud TIS-i andmete loetelu ja päringute perioodid. Kehtiva määruse kohaselt on Töötukassal juurdepääs TIS-i andmetele üksnes töövõime hindamiseks, kuid eelnõuga soovitakse saada juurdepääsu laiemal eesmärgil (ekspertarvamuste kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks). Määruse tasandil tuleb selgelt eristada isikuandmete koosseis ja päringuõigus vahetu järelevalve teostamiseks (kus isiku tuvastamine on vältimatu). Volitusnormi laiendamisel tuleb välistada olukord, kus statistiliste eesmärkide (töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil) saavutamiseks avatakse juurdepääs TIS-i delikaatsetele andmetele isikustatud kujul. Seega tuleb vastavalt muuta nii määruse volitusnormi kui ka määrust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 4 1. Eelnõu seletuskirjas on hinnatud Arvestatud osaliselt ja selgitatud. kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke ja Näeme, et eelnõuga kaasnevad mõjud riigivalitsemisele avalduvaid mõjusid, samas regionaalarengule on kaudsed, mistõttu ei ole sarnaselt mitmete teiste valdkondadega ei ole seletuskirjas mõju puudutatud mõju regionaalarengule. Näeme, regionaalarengule põhjalikult et eelnõuga kaasnevad eeldatavalt siiski ka analüüsitud. Seletuskirja on täpsustatud arvestatavad mõjud regionaalarengule. vastava selgitusega, sh kuidas kaudsed Regionaalsest vaatenurgast mõjutavad mõjud avalduvad. Kuivõrd otsesed eelnõuga kaasnevad muudatused eriti regionaalsed mõjud puuduvad, ei mõjuta piirkondi, kus töötus on kõrge ja töökohtade eelnõu rakendamine strateegia „Eesti kättesaadavus piiratud (nt Ida‑Virumaa, 2035“ ja üleriigilise planeeringu „Eesti Kagu‑Eesti, saared, tööjõuareaalide  äärealad)1 ning piirkondi, kus ühistransport 2050“ eesmärki vähendada riigisiseseid ning digivõimekus on nõrgemad. piirkondlikke arenguerinevusi. 2. Seletuskirja mõjude peatükki tuleb Täiendavad selgitused regionaalsete kindlasti veel täiendada eelnõuga mõjude avaldumise kohta: kaasnevate piirkondlike ja - sobiva töö tingimuste regionaalarengule avalduvate mõjude laiendamine pärast töötuna arvel oleku hinnanguga2. Täiendavalt palume hinnata 20 nädalat: muudatuse mõte on anda millist mõju omavad eelnõukohased senisest suurema vabaduse endale muudatused erinevatele piirkondadele ja sobiva töö otsimiseks esimese 20 töötuse milliseid leevendusmeetmeid on kavandatud nädala jooksul. Kui inimesel ei ole avalduvatele mõjudele. Palume lisada õnnestunud töö leidmine esimesel 20 hinnang ka juhul, kui vastavad mõjud on nädalal alates töötuna registreerimisest, kaudsed või vähese ulatusega. on võimalik suunata inimest tööotsingu seniseid piire laiendama, et oleks 3. Ühtlasi palume seletuskirjas eelnõu võimalik arvestada tööotsingutes laiema regionaalarengut puudutavate mõjude osa tööpakkumiste ringiga. Seega laieneb täiendamisel arvestada järgnevaga: sobiva töö tingimuste muutumisel - tööotsijale võib „sobiva töö tingimuste“ tööpakkumiste ring, mida inimene peab laiendamine pärast sajandat päeva muuta töö otsimisel kaaluma. Eesmärk on sobiva töö leidmise keerulisemaks just ennetada pikemaks venivat töötust ning suurematest linnapiirkondadest kaugemal motiveerida kiiremat tööle asumist. elavatele töötutele, kus töökohtade valik ja - eelnõu järgi ei muutu inimese töövõimalused on kesisemad. See eeldab kohustused aktiivsusnõuete täitmisel – eelnõuga kavandavate muudatuste kõrvale töötu peab osalema nõustamisel kindlasti ka täiendavate leevendusmeetmete töötukassa määratud ajal ja viisil, täitma kavandamist selliste piirkondade tegevuskava ning võtma vastu sobiva tööotsijatele; töö. Vastavalt vajadusele ja kokkuleppele töötukassaga pakutakse ka - tööotsijate rangemate aktiivsusnõuete kaugnõustamise võimalust või täitmine, mis eeldab füüsilist kohal käimist tööturuteenustel osalemist distantsil. Töötukassa esinduses või tööjõukoolitusel, Töötukassa esindused on olemas üle võib osutuda keerukamaks ja kulukamaks Eesti maakonnakeskustes. Töötukassa keskustest kaugemates ja halva hindab inimeste võimekust kasutada transpordiühendusega piirkondades digitaalseid kanaleid ja kui see on elavatele töötutele. Samuti võib rangemate piiratud, pakub alternatiivseid võimalusi nõuete täitmine olla takistatud puuduva või nõustamisel või teenustel osalemiseks. halva internetiühendusega ja arvukama Oluline on siiski arvestada, et tööotsing vähese digioskusega elanikkonnaga eeldab ka liikumise valmidust, sh piirkondades kui Töötukassa või koolitaja vajadusel töötukassa esinduses kohal kasutab tööotsijaga suhtlemiseks digitaalseid käimist, töövestlustele või töökohaga kanaleid. Enam puudutavad need keerukused tutvumisele minemist või näiteks hajaasustusega piirkondi ja riigi tööturuteenustel osalemist. Töötuna äärealasid; arveloleku ajal tasutakse osadel tööturuteenustel (sh tööturukoolitusel või tööpraktikal osalemiseks) sõidu- ja 1 Nt Valga-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal on töötuse määr viimastel Statistikaameti andmetel püsinud 2-5 %-punki jagu kõrgem riigi keskmisest. Sarnased piirkondlikud tööturu väljakutsed ilmnevad ka Töötukassa igakuistest andmestikest - Registreeritud töötud | Tableau Public 2 vastavalt HÕNTE §46 ja mõju hindamise kontrollküsimustiku mõjuvaldkonnale p. 9  - seetõttu vajab täpsustamist, millised võivad majutustoetust kui teenust pakutakse olla eelnõu muudatuste sotsiaalsed ja elukohast kaugel. majanduslikud mõjud piirkondadele, kus tööandjaid napib ning ühistranspordi ja Eelnõukohased muudatused ei mõjuta digitaalsete ühendusvõimaluste kasutamine kohalike omavalitsuste töökorraldust, - on piiratud, samuti kuidas need võimalikud koormust ja kulusid seoses koostööga negatiivsed mõjud piirkondadele on töötukassaga. Eelnõu ei laienda oluliselt leevendatud; kohaliku omavalituse ja töötukassa vahelist andmevahetust ega lisa uusi - eelnõu soodustab küll töötuse kestuse kohustusi. Andmevahetus lähtub ka lühenemist ja tööturuteenuste tõhustamist, edaspidi vajadusest ja senine koostöö kuid ometi võivad rangemad aktiivsus- ja praktika töötukassa kohalike esinduste ja „sobiva töö“ nõuded mõjutada kohalike omavalitsuste vahel jätkub ebaproportsionaalselt eelkõige puuduliku samamoodi nagu seni. ühistranspordi ja digitaalsete ühendusvõimalustega piirkondi ning soodustada sealsete mittetöötavate inimeste tugisüsteemist ja tööturult välja langemist. Palume täpsustada milliseid piirkondlikke eripärasid arvestavaid leevendusmeetmeid on sellisteks olukordadeks kavandatud; - ühtlasi palume hinnata, mil määral võivad eelnõu mõjud toetada või vastu töötada strateegia „Eesti 2035“ ja uue üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eesmärkidele vähendada riigisiseseid piirkondlikke arenguerinevusi; - lisaks regionaalarengut puudutavatele mõjudele palume välja tuua, mil määral võivad eelnõukohased muudatused mõjutada kohalike omavalitsuste töökorraldust, - koormust ja kulusid seoses koostööga Töötukassaga tööturuteenuste tõhustamisel. 5 4. Samuti palume seletuskirjas välja tuua, Arvestatud osaliselt. milliseid leevendavaid meetmeid on Vt selgitused eelmises punktis. plaanis kasutusele võtta, et eelkirjeldatud riske ja negatiivseid mõjusid piirkondadele minimeerida. Leiame, et selliseid leevendusmeetmeid kavandades võivad eelnõukohaste muudatuste positiivsed mõjud inimeste sotsiaalmajanduslikule toimetulekule, pikemajalise töötuse riski leevendamisele ja ettevõtetele vajaliku tööjõu kättesaadavusele avalduda tuntavamalt just piirkondades, kus töötuse määr on püsinud kõrgem ja tööjõus osalemine madalam. See omakorda aitaks  eelnõu regionaalarengut tasakaalustavat mõju tugevdada. 6 5. Eelnõu punktiga 8 muudetakse TöMS § 9 Arvestatud osaliselt. lõigete 5 ja 6 sõnastust ning lõike 5 Seletuskirja on täiendatud võrdlusega sõnastusest jääb välja punkt 2, mille kohaselt kehtiva regulatsiooni ja eelnõukohase loetakse töötule esimese 20 nädala vältel regulatsiooni erisustest. Eelnõu kohaselt töötuna arvelevõtmisest arvates sobivaks arvestatakse esimesel 20 nädalal inimese tööks tööd, mille puhul sõiduks elukohast elukohaga ja ei ole seatud täiendavaid töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu tingimusi. See tähendab, et inimesel on töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega varasemast suurem vabadus esimesel 20 rohkem kui 15 protsenti kuupalgast. TöMS § nädalal seada ootusi sobiva töö 9 lõike 6 sõnastust muudetakse ning kaugusele elukohast, sh arvestades tööle eelnõukohase TöMS § 9 lõike 6 kohaselt sõitmise aega, kulu ja transpordi viisi. loetakse töötule alates 101. päevast töötuna arvelevõtmisest arvates sobivaks tööks tööd, Eelnõu kohaselt loetakse töötule alates mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest tagasi ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi arvates sobivaks tööks tööd, mille puhul päevas või mida on võimalik teha töötu sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ei elukohas püsivalt kaugtööna. Juhul kui kulu töötul rohkem kui kaks tundi seejuures ei võeta enam arvesse töökohani päevas. Võrreldes kehtiva jõudmiseks kuluvat aega ühistranspordiga regulatsiooniga ei täpsustata enam ega rahalist kulu, laiendab see selgelt sobiva transpordi viisi, et oleks võimalik võtta tööni jõudmise tingimusi, mis mõjutab töö arvesse inimesele kasutada olevaid leidmise võimalusi kitsendavalt mitmetes transpordi võimalusi. Seletuskirjas piirkondades, eriti hajaasustuse piirkonnas selgitatakse, et töötukassa arvestab elavale töötule. Palume kavandatavat ajapiirangu kontrollimisel töötule muudatust seletuskirjas täpsemalt kasutada olevaid transpordivõimalusi. selgitada ning selle mõju analüüsida. Seega inimestel, kes kasutavad tööle sõitmiseks ühistransporti, arvestatakse tööle sõitmise aega ühistranspordiga liikumise ajakulu järgi. Võrreldes kehtiva korraga ei arvestata enam tööle sõitmise kulu, kuivõrd praktikas on sõidukulude kontrollimine töötukassale liiga suure halduskoormusega ning puudub võimalus kõikide töötute tööle ja koju sõidu kulu ühtsetel alustel arvestada (kulu sõltub kasutatavast transpordiliigist). Tööle liikumise aja arvestus sobiva töö määramisel on üldlevinud praktika ka rahvusvaheliselt. See annab ühelt poolt signaali mida inimeselt oodatakse tööotsingu tingimuste seadmisel ja annab teiselt poolt ka kindlust, et inimeselt ei saa nõuda ebamõistlikult kaugele tööle liikumist. Eesmärk ei ole  töö leidmise võimaluse kitsendada vaid laiendada töö otsimise piirkonda mõistlikus ulatuses juhul kui kodule lähemal ei ole töökoha leidmine võimalik. Soovi ja valmisoleku korral võib tööd ka laiemas piirkonnas otsida. Kuivõrd sobiva töö kauguse tingimus arvestab võrreldes kehtiva regulatsiooniga inimese individuaalseid transpordivõimalusi, ei kitsenda muudatus töö otsimise võimalusi ja muudatuse mõju ei ole detailsemalt analüüsitud. 7 6. Kindlasti on vaja eelnõuga tagada, et Arvestatud. tööotsijale „sobiva töö“ määratlemisel Töötukassa valib sobivad arvestaks Töötukassa tööpakkumised välja ning lisab need individuaalse lähenemise korras olulisi individuaalseid tööotsija tegevuskavasse, lähtudes ja piirkondlikke erisusi ja piiranguid. sobiva töö tingimustest ja piirkondlikust Sealhulgas seda, kas tööotsijal on reaalselt tööturust. Sobiva töö pakkumisel ja olemas tema elukohas vajalikud tingimused sobivuse hindamisel arvestatakse või oskused kaugtööks (nt ligipääs kiirele inimesele tegelikult kättesaadavaid internetile, digioskused) juhul kui „sobivatranspordivõimalusi (sh ühistransporti) tööna“ määratletakse kaugtööd võimaldav ning valitakse inimesele ligipääsetavad töökoht kaugemal kui kahe tunni edasi-tagasi töökohad. Kaugtööd käsitletakse sobiva töölesõidu kaugusel. Või kas tööotsija tööna üksnes juhul, kui töökoht on elukohast on tagatud ühistranspordi tööandja poolt kavandatud püsiva võimalus, mis lubab mugavalt liigse kaugtööna ning inimesel on selle ooteajata ja rahalise kuluta vähemalt tegemiseks olemas vajalikud kahetunnise ajakulu piires tööl käia. Või kas võimalused, vahendid ja oskused. tööotsijal on mingeid muid piirkondlikke takistusi (nt mugava ühistranspordi võimaluse ja internetiühenduse puudumine) aktiivsusnõuete täitmiseks. 8 7. Eelnõude infosüsteemis, kaaskirjas ega Arvestatud. seletuskirjas ei ole märgitud, et eelnõu oleks Eelnõu on saadetud tutvumiseks ja saadetud kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja kommenteerimiseks ka Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Kuna eelnõu puudutab ka Valdade Liidule ja nende esitatud kohalikke omavalitsusi (muudetakse kommentaarid on kajastatud andmevahetust Eesti Töötukassaga), siis kooskõlastustabelis. palume eelnõu kooskõlastada ka Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 1 järgi kooskõlastatakse eelnõu, mis puudutab kohaliku omavalitsuse üksuse õigusi, kohustusi ja ülesandeid või kohaliku elu korraldust, üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liiduga. Justiits- ja Digiministeerium 9 Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse Arvestatud osaliselt. tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12, mis reguleerib töötuna arveloleku ja Eelnõust on välja jäetud § 12 lg 3 (ning tööturumeetme pakkumise lõpetamist. sellega seotud viited), kuid teenuse Täpsemalt täiendatakse TöMS § 12 lõikega 3 osutamist takistava käitumise järgmises sõnastuses: „Töötukassa võib teha arvestamine on lahendatud § 12 lg 1 p 2 otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise täpsustamisega. Sätet on täiendatud nii, kohta, kui töötu töötukassa töötajaga suulises et kui töötu käitumise tõttu ei ole või kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata nõustamist võimalik läbi viia, käitub agressiivselt, sündsusetult või muul käsitatakse seda nõustamisel moel nõustamist takistavalt.“. Seega tekib mitteosalemisena (rakendub olemasolev muudatuste jõustumise korral lisaalus kolme rikkumise loogika). Vastavad inimese töötuna arveloleku lõpetamiseks. muudatused on viidud eelnõusse ja Seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsi seletuskirja. osas tunnistatakse, et töö kaotamise tõttu võib inimene sattuda puudusesse ja seetõttu II kooskõlastusringi järel arvestatud. lasub riigil põhiseadusest tulenev kohustus Eelnõust on välja jäetud § 12 lg 3 ja I tööd kaotanud inimest abistada ning kooskõlastusringi järel lisatud täiendus. kavandatud muudatus riivab inimese õigust riigilt abi saada. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et töötuna arveloleku lõpetamist võimaldavate sätete kavandamisel peab arvestama sellega, et töötuna arvelolek on töötukassa makstava töötushüvitise saamise eeldus. Töötushüvitis võib tööd kaotanud inimese jaoks olla tema ainus sissetuleku allikas. Seega peab asjaolu, mis õigustaks inimese töötuna arveloleku lõpetamist, olema kaalukas ja objektiivselt põhjendatav. Hetkel seaduses sätestatud alused töötuna arveloleku lõpetamiseks on seotud sellega, kas töötuna arvel olev inimene rikub seadusest tulenevaid nõudeid, näiteks ei osale nõustamisel (TöMS § 12 lg 1 p 1), või kas inimene ise soovib või on võimeline temale seadusega pandud kohustused täitma (inimene ise avaldab soovi töötuna arveloleku lõpetamiseks (TöMS § 12 lg 1 p 7) või lõpetatakse see inimese surma korral (TöMS § 12 lg 1 p 8)). Eelnõus kavandatud alus töötuna arveloleku lõpetamiseks seadusest tulenevate nõuete rikkumist ei eelda. Muudatustega soovitakse panna inimese õigust saada tööturumeetmeid ja hüvitisi sõltuvusse sellest, kuidas abivajav inimene töötukassa ametnikuga suhtleb ja käitub. See tähendab, et muudatuste jõustumisel tekib ametnikul lai otsustusruum küsimuses, mis otseselt mõjutab tööd kaotanud inimese abisaamise võimalust. Seletuskirjas toodud selgitused ei ole piisavad ega veenvad selleks, et oleks  võimalik nõustuda kavandatud muudatuse vajalikkusega. Muudatuse tulemusena võib riik jätta inimese abita sõltuvalt ametniku subjektiivsest hinnangust sellele, mida vastav ametnik peab agressiivseks, sündsusetuks või muul moel nõustamist takistavat käitumiseks. Justiits- ja Digiministeerium palub eelnõust § 1 punkt 13 välja jätta. 10 Eelnõu § 1 punktis 14 kavandatud TöMS Arvestatud. muudatus ütleb, et „käesoleva seaduse § 9 Eelnõu on muudetud selliselt, et märkus lõigete 5–7 2027. aasta 1. jaanuaril jõustunud ei ole enam asjakohane ning redaktsiooni kohaldatakse ka inimeste muudatuste kohaldamisel arvestatakse suhtes, kes on töötuna arvele võetud enne inimesele soodsamate tingimustega. 2027. aasta 1. jaanuari“. Sisuliselt tähendab see seda, et vähendatud ehk 100-päevane Eelnõud on muudetud selliselt, et sobiva periood inimese oskuste ja võimetega töö tingimuste muutmise aeg jääb paremini kooskõlas töö leidmiseks ning samaks kui on kehtivas seaduses – s.o 21 TöMS mõistes sobiva töö muudetud nädala juurde alates töötuse algusest. kriteeriumid rakenduvad ka nende töötuna Kehtima jäävad sobiva töö tingimuste arvelolekul inimeste suhtes, kes on töötuna muutused, mis on muudetud eelnõus arvele võetud enne uute reeglite jõustumist. inimesele samad või soodsamad Seletuskirjas on öeldud: „Kuigi sobiva töö võrreldes kehtivate tingimustega. tingimused muutuvad, on haldusmenetluse Seletuskirja on lisatud võrdlus hetkel efektiivsusest ja ökonoomiast lähtudes kehtivate ja eelnõus planeeritavate selgem, kui sobiva töö tingimusi sobiva töö tingimustega. rakendatakse edaspidi kõikidele töötutele ühtviisi. Kuigi kohustus vastu võtta sobiv töö saabub ajalises mõttes võrreldes senisega varem, ei kahjusta see juba töötuna arvel olevate inimeste õiguspärast ootust, kuna TöMSi § 9 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt on töötu kohustatud otsima tööd iseseisvalt ning vastu võtma sobiva töö ja kohe tööle asuma.“ Justiits- ja Digiministeerium ei saa nõustuda seisukohaga, et kavandatud muudatus ei kahjusta enne muudatuste jõustumist töötuna arvele võetud inimeste õigusparast ootust. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et kavandatud muudatus kahjustab normi adressaatide õiguspärast ootust, sest töötuna arvelevõtmise hetkel kehtisid nende suhtes leebemad nõuded, millega inimestel oli õigus tööotsimisel arvestada. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 14 lõike 4 kohaselt võib seadust või selle sätet rakendada tagasiulatuvalt üksnes põhjendatud vajaduse korral, kui see toob kehtiva õiguse normidega võrreldes  kaasa isiku õiguste laienemise, vabaduste suurenemise, kohustuste või vastutuse vähenemise või muu sellesarnase tagajärje või kui sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. Seega ei saa haldusmenetluse tõhususe vajadusega põhjendada tagasiulatuvalt inimeste õigusliku olukorra halvendamist. Justiits- ja Digiministeerium palub ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga muudatus eelnõust välja jätta. 11 Eelnõu § 4 punkti 1 kohaselt täiendatakse Arvestatud. töövõimetoetuse seaduse (TVTS) töövõime Vt ka selgitusi kooskõlastustabeli hindamist puudutavaid sätteid. Justiits- ja punktis 2. Digiministeerium palub jätta eelnõust välja kavandatud sätted, mis ütlevad, et juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele on lubatud ka töövõime hindamise mõjude ja tulemuslikkuse hindamiseks. Tervise infosüsteemi andmetele juurdepääsu võimaldamise ulatus ja eesmärk peavad olema kooskõlas sellega, milleks isik on töövõime hindamiseks nõusoleku andnud. Isiku antud nõusoleku ulatus on hetkel selline, et selle alusel saaks hinnata konkreetselt tema juhtumi kohta antud eksperdi arvamust. Seega juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele peaks olema võimaldatud üksnes kindlas juhtumis tehtud ekspertarvamuse kvaliteedi ja põhjendatuse hindamiseks. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul ei saa kavandada tervise infosüsteemi juurdepääsu võimaldamist üldise töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks, sest isik ei ole andnud nõusoleku selleks, et tema isikuandmeid kasutatakse töövõime hindamise süsteemi tervikuna analüüsimiseks. Palume jätta kavandatud TVTS § 7 lõikest 8 välja tekstiosa „ning töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse hindamise ning parendamise eesmärgil“. 12 Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse Arvestatud ja selgitatud. TöMS § 5 lõikega 51, mis võimaldab Seletuskirja on täiendatud. Eelnõu töötukassal edaspidi saada kohaliku materjalidesse jäi ekslikult sisse säte ja omavalitsuse üksuselt ja edastada kohaliku selgitused nõusolekuta töötluse kohta, omavalitsuse üksusele isikuandmeid, mille osas käesoleva eelnõuga otsustati sealhulgas eriliiki isikuandmeid. mitte edasi liikuda, kuivõrd see vajaks Seletuskirjas on selgitatud, et muudatus eelnõu olulist täiendamist osas, millele annab töötukassale õiguse inimese ka märkusega tähelepanu juhtisite. nõusolekuta edastada kohaliku omavalitsuse üksusele inimese kohta andmeid. Samas kehtivas TöMSis ei ole sätet ka selle kohta, et KOV-ile võiks edastada andmeid isiku nõusolekul. TöMS § 5 lõike 5 kohaselt korraldab töötukassa tööturumeetmete pakkumist ning muud tööle saamiseks ja tööl püsimiseks vajalikku abi koostöös tööandjate, kohaliku omavalitsuse üksuste ja teiste teenuseosutajatega, vajaduse korral kaasates isiku nõusolekul tema lähivõrgustikku. Justiits- ja Digiministeerium palub selgitada, millisel õiguslikul alusel hetkel isikuandmeid KOV- ile edastatakse. Seaduse kohaselt võib isiku nõusoleku alusel hetkel kaasata üksnes tema lähivõrgustikku. Justiits- ja Digiministeerium on seisukohal, et eelkõige on vajalik isiku enda soov KOV-ilt teenust või abi saada. Olukorras, kus isik on töötukassa teenusest keeldunud, ei ole mõistetav, miks on tarvis tema andmeid KOV-ile edastada. Üksnes andmete edastamisega ei saa tekitada inimeses abisaamise soovi. Kui isik ei soovi töötukassa abi ning ei anna nõusolekut andmete edastamiseks, siis võib järeldada, et ta ei soovi tekkinud olukorras ka KOV-i abi. Sellises olukorras andmete edastamine ei ole kooskõlas andmetöötluse eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttega. Seletuskirjas esitatud põhjendused ei ole piisavad, et pidada kavandatud andmetöötlust proportsionaalseks ja isiku seisukohast vajalikuks. Mõnes olukorras võib jaatada vajadust teavitada KOV-i abivajavast inimesest, kuid sellisel juhul tuleks KOV-ile edastada üksnes abivajava isiku nimi ja kontaktandmed inimese poole pöördumiseks. Juhul kui inimene soovib KOV-ilt siiski teenust saada, siis võib inimese soovil ja nõusolekul edastada teenuse osutamiseks ka muid vajalikke andmeid. Eelkirjeldatu pinnalt tuleb eelnõu täiendada, kavandades selles, milliseid isikuandmeid on õigus KOV-ile mõlemas kirjeldatud etapis edastada. Seletuskirjas on selgitatud, et andmekoosseis, mida töötukassa võib KOV-ile edastada, on sätestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktis 3.  Justiits- ja Digiministeerium palub arvestada sellega, et andmetöötluse ulatus, piirid ning töödeldavate isikuandmete kategooriad tuleb sätestada seaduses. Määrusega võib töödeldavad isikuandmete kategooriad üksnes täpsustada. Justiits- ja Digiministeerium palub tulenevalt eeltoodud tähelepanekutest lähtuvalt eelnõu täiendada. 13 Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse TöMS § Mittearvestatud. 8, mis reguleerib isiku töötuna arvelevõtmist. Selgitame, et 90-päevane ooteaeg on Kavandatud muudatuste kohaselt ei võeta sanktsioonisüsteemi lahutamatu osa isikut töötuna arvele enne 90 päeva ning selle eesmärk on tagada, et töötuna möödumist viimasest töötuna arveloleku arveloleku rikkumisel oleks tagajärg lõpetamisest, kui isiku viimane töötuna piisavalt mõjus, et suunata tööotsijat arvelolek lõpetati TöMS §2 lõike 1 punktis 2 kohustusi täitma ja ennetada korduvat või § 12 lõikes 3 sätestatud alusel. mittekoostööd. Ilma ooteajata oleks Seletuskirjast ei selgu, mis põhjusel ja töötuna arveloleku lõpetamine milliste kaalutluste tulemusena on otsustatud rikkumise tõttu sisuliselt vähese mõjuga, 90-päevase perioodi kasuks. Seletuskirjas on kuna isik saaks kohe uuesti töötuna öeldud, et ka varem on olukorras, kus isiku arvele tulla ning sanktsioon ei täidaks töötuna arvelolek rikkumiste tõttu lõpetati, käitumist mõjutavat eesmärki. kehtinud 90-päevane ooteaeg enne, kui inimesel tekib õigus töötuna arvele naasta. Ooteaja pikkuse valikul on lähtutud Samas on eelnõuga kavandatud praegu senisest regulatsioonist ja praktikast: ka kehtiva korraga võrreldes palju rangemad varem on rikkumise tõttu töötuna reeglid, mille rikkumine toob endaga kaasa arveloleku lõpetamisel rakendunud töötuna arveloleku lõpetamise, mille tõttu 90-päevane ooteaeg. Eelnõuga omakorda lõppeb inimese õigus saada säilitatakse sama põhimõte, et tagada vastava õigusliku staatusega kaasnevaid regulatsiooni järjepidevus ja hüvesid ja teenuseid. Ka seletuskirjas on etteaimatavus. öeldud: „[---] muutuvad piirangud töötu jaoks senisega võrreldes koormavamaks, sest Mis puudutab rikkumiste arvu töötuna arveloleku lõpetamist ja uuesti vähendamist (varasem kuni 7 → arvele võtmise 90-päevast piirangut edaspidi 3), siis eelnõu eesmärk on kohaldatakse sanktsioonina senisega muuta sanktsioonisüsteem selgemaks ja võrreldes kiiremini [---] Muudatuse järel tõhusamaks ning sekkuda varem arvestatakse töötuna arveloleku lõpetamise olukordades, kus kujuneb välja korduv aluseks olevaid rikkumisi kehtiva õigusega mõjuva põhjuseta kohustuste eiramine. võrreldes teisiti – kui kehtiva õiguse järgi Samas ei rakendu sanktsioon peab töötuna arveloleku lõpetamiseks olema automaatselt: rikkumiseks loetakse kolm samaliigilist rikkumist, piisab kohustuse täitmata jätmine üksnes muudatuse järel sellest, kui rikkumisi on mõjuva põhjuseta, enne arveloleku kokku kolm, st need kolm rikkumist võivad lõpetamist rakendub hoiatus, ning iga olla ka kõik n-ö eri liiki.“. Seletuskirjas juhtum eeldab asjaolude kaalumist ja on esitatud kavandatud muudatuste vaidlustatav. Seega on kolme rikkumise põhiseaduspärasuse analüüs ei ole selles loogika proportsionaalne, kuna see on küsimuses piisav. Põhiseaduspärasuse suunatud korduvatele põhjendamatutele hindamisel ei ole analüüsitud kavandatud rikkumistele, kuid jätab alles rangemate reeglite kontekstis töötuna individuaalse hindamise ja arvelevõtmise ooteaja lühendamise kaitsemehhanismid.  võimalust. Samuti ei ole selgitatud, miks on otsustatud, et tulevikus piisab töötu staatuse kaotamiseks kolmest rikkumisest, kui hetkel võib seletuskirja kohaselt töötuna arveloleku lõpetamisele eelneda kuni seitse ühekordset rikkumist. Kuna rikkumiste regulatsioon muudetakse rangemaks, palub Justiits- ja Digiministeerium kaaluda vajadust lühendada 90-päevast ooteaega inimestele, kelle suhtes on rikkumiste tulemusena töötuna arvelevõtmine lõpetatud. Samuti palume tulenevalt eeltoodut märkustest seletuskirja täiendada. 14 Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse Mittearvestatud. nõustamise viisi reguleerivat sätet. Kehtiva regulatsiooni sõnastus on Muudatuste jõustumisel ei arvesta praktikas tekitanud eksliku arusaama, et töötukassa edaspidi nõustamise viisi üle töötu saab nõustamise viisi ise valida. otsustamisel isiku sooviga. Seletuskirjas ei Eelnõu täpsustab, et nõustamise viisi ole piisavalt põhjendatud sellise muudatuse otsustab töötukassa, lähtudes eelkõige vajalikkust. Kehtiva TöMS kohaselt otsustab isiku tööle naasmise võimalustest ning nõustamise viisi töötukassa. Seega juba nõustaja professionaalsest hinnangust kehtiva seaduse kohaselt ei ole isikul õigust selle kohta, milline nõustamisviis on nõuda teatud viisil nõustamist. Justiits- ja konkreetse tööotsija puhul kõige Digiministeerium leiab, et võimalusel peaks tulemuslikum. töötukassa nõustamise viisi üle otsustamisel Ettepanek lisada sõnastusse „võimalusel arvestama ka inimese sooviga. See oleks isiku soovi“ jätaks alles tõlgendusruumi kooskõlas hea halduse tavaga. Teeme ja soodustaks vaidlusi selle üle, millal on ettepaneku sõnastada TöMS § 9 lõige 2 soovi arvestamine võimalik. Samuti järgmiselt: „Nõustamine võib toimuda looks see töötukassale lisakohustuse iga töötukassas kohapeal, töötukassa juhtumi puhul eraldi põhjendada, miks infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul isiku soovi arvestati või ei arvestatud. viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, Praktikas võtab nõustaja isiku eelistuse arvestades võimalusel isiku soovi ja teadmiseks, kuid see ei ole võimalusi tööd leida.“. nõustamisviisi määramise kriteerium. Selguse huvides jääme eelnõus pakutud esialgse sõnastuse juurde. Lisaks on eelnõusse lisatud § 9 lõige 21, mis selgitab tingimused, mis võetakse aluseks nõustamise aja ja viisi määramisel, et tagada otsuste läbipaistvus. 15 Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt muudetakse Osaliselt arvestatud ja selgitatud. töötu põhikohustusi reguleerivat paragrahvi. Kehtiva regulatsiooni järgi peab töötu Täpsemalt puudutavad kavandatud esimese 140 päeva jooksul olema valmis muudatused seda, millist tööd loetakse vastu võtma ka sellist tööd, mis eeldab töötule sobivaks sõltuvalt sellest, kui kaua on kuni kahetunnist töölesõitu päevas või töötu töötuna arvel olnud. Sobiva töö on mille töötasu võib olla kuni 60% töötu kohustatud vastu võtma (TöMS § 9 lg varasemast töötasust. 1 p 3). Mida kauem on inimene töötuna arvel, seda vähem peab TöMSi mõistes sobiv  töökoht arvestama inimese individuaalsete Eelnõu eesmärk on teha sobiva töö omadustega või olukorraga (TöMS § 9 lg 5 kriteeriumid töötuse alguses ja 6). Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt paindlikumaks ning anda tööotsijale loetakse töötule sobivaks tööks esimese 20 esimesel 20 nädalal rohkem võimalust nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates ise määratleda sobiva töö tingimused, töö, mis vastab TöMS § 9 lõikes 5 loetletule3. lähtudes oma varasemast töökogemusest Seega on töötul võimalik esimese 140 päeva ja -tingimustest. Näiteks peab jooksul töötuna arvelevõtmisest alates muudatuse jõustumisel sobiv töö loobuda tööst, mis ei vasta TöMS § 9 lõikele arvestama inimese elukohaga ning enam 5. Muudatuste jõustumisel väheneb vastav ei täpsustata tööle sõidu oodatavat ajavahemik 40 päeva võrra ehk 100 päevani. kestust. See tähendab, et inimene saab Samuti muudetakse mõned TöMS § 9 lõikes esimesel 20 nädalal ise määratleda kui 5 sätestatud sobiva töö kriteeriumid kaugele on valmis tööle sõitma. Samuti tööotsijale ebasoodsamaks, näiteks on ei seata eelnõukohaselt enam esimesel seaduses hetkel sõnastatud (TöMS § 9 lg 5 p 20 nädalal töötasu piiri ning muudatuse 4), et sobivaks tööks loetakse töö „mille eest jõustumisel on inimesel on võimalik pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti seada ootuse, et sobiva töö töötasu on isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga võrreldav varasema töötasuga. Seega on maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui sobiva töö standard eelnõu kohaselt kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 varasemast enam seotud inimese alusel kehtestatud töötasu alammäär [---]“. varasema töökogemuse ja Muudatuste jõustumisel peab sobiv töö töötingimustega ja töötul on suurem arvestama töötu varasema töötasuga, kuid vabadus seada endale sobiva töö mis ulatuses, see jääb ilmselt töötukassa kriteeriume tööpakkumiste valikul. nõustaja otsustada. Seega kokkuvõttes antakse muudatuste jõustumisel inimesele 40 Muudatuse jõustumisel antakse päeva võrra vähem aega tema võimetele ja inimesele töötuse alguses rohkem oskustele paremini vastava töö leidmiseks vabadust endale sobivat tööd valida. ning muudetakse ka sobiva töö kriteeriumid tööotsijale ebasoodsamaks. Samas Võrreldes esialgse eelnõuga on sobiva seletuskirjas on öeldud, et 2024. aastal on töö muutuse aeg võrdsustatud kehtiva töötukassa andmetel arveloleku lõpetanud regulatsiooniga ja seega jääb kehtima töötute arveoleku mediaankestus 134 päeva. piirang, et sobiva töö tingimused Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul muutuvad peale 20 nädalat alates tekib seletuskirjas väljaöeldu ja kavandatud töötuna registreerimise algusest muudatuste pinnalt põhjendatud küsimus, (tingimus ei muutu võrreldes praeguse miks on tarvis vähendada inimese võimetele regulatsiooniga). paremini sobiva töö leidmise perioodi, kui praktika kohaselt on just 140-päevane periood see, mille jooksul üldjuhul töö leitakse? Seda enam, et kavas on muuta ka sobiva töö sisulisi kriteeriume. Justiits- ja Digiministeerium palub jätta muutmata 3 TöMS § 9 lg 5: „Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd: 1) mis tervislikel põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud; 2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu töötul rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast; 3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele; 4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär, kusjuures isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.“ RT I, 12.06.2025, 16  TöMSis sätestatud sobiva töö määratluse ajalised kriteeriumid. 16 Justiits- ja Digiministeerium juhib Arvestatud. tähelepanu sellele, et kehtiva TöMS § 5 lõike Eelnõuga sätted korrigeeritud. 7 punktides 1 ja 2 on sätestatud üleliigsed andmete liigid, mis on juba kaetud TöMS § 5 lõike 7 punktis 1 nimetatud üldandmetega. Selgitame, et üldandmete alla kuuluvad hetkel sätetes eraldi välja toodud andmed nagu: isiku nimi, isikukood, sugu, kontaktandmed sealhulgas aadress, kodakondsus ja emakeel. Palume jätta välja TöMS § 5 lõike 7 punktidest 1 ja 2 andmete liigid, mis on kaetud üldandmete määratlusega. 17 Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt muudetakse Mittearvestatud. töötuskindlustuse seaduses (TKindlS) Selgitame (kõigepealt), et kuigi TKindlS töötukassa eesmärki käsitlevat regulatsiooni. § 23 säte on pealkirjastatud Töötukassa Kavandatud muudatustega seoses palume eesmärgina, sisaldab viidatud paragrahvi arvestada sellega, et kavandatud sätte puhul lõige 2 Töötukassa ülesannete loetelu, on tegemist töötukassa eesmärgi analüüside ja uuringute osas täiendab täiendamisega, mis ei ole omaette õiguslik sätet TKindlS § 35 lg 1 p 7. Leiame, et alus isikuandmete töötlemiseks uuringute TKindlS § 23 lõike 2 punkt 6 koosmõjus läbiviimisel. Uuringute tegemisel tuleb TKindlS § 35 lg 1 p 7 on töötlemise lähtuda isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §- aluseks ning täiendavalt töötlemise aluse st 6. Juhul kui töötukassa teeb perioodiliselt sätestamine ei ole vajalik, tekitades kindlaks määratud uuringuid, siis soovitame ebaselgust ja dubleerivuse. vastav isikuandmete töötlemise alus sätestada seaduses. 18 Palume arvestada kooskõlastuskirja lisas Arvestatud. esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega Jäljega tehtud normitehnilised märkused tehtud normitehniliste märkustega, on arvesse võetud. märkustega eelnõu mõjuhindamise kohta ning muude tähelepanekutega Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon 19 Aktiivsusnõuete lihtsustamine Osaliselt arvestatud. Eelnõuga muudetakse sobiva töö sisu Muudatuse eesmärk on teha sobiva töö tööotsingute alguses, andes tööotsijale kriteeriumid töötuse alguses rohkem vabadust valida oma varasemale paindlikumaks. Võrreldes esialgse kogemusele vastav töö. Samas lühendatakse eelnõuga on sisse viidud muudatus, tööotsingute esimest etappi praeguselt 20 mille järgi minnakse tagasi esialgse nädalalt sajale päevale. EVEA hinnangul on sobiva töö muutuse aja juurde – s.o peale sada päeva siiski liiga lühike periood, et 20 nädalat alates töötuna sobivat tööd leida. On vaja anda rohkem registreerimisest. See annab tööotsijale aega, et tööturul saaks kokku viia töötaja ja suurema paindlikkuse valida sobivat tööandja, kelle pakutav töökoht rahuldab tööd ja annab rohkem aega sobiva töö tööle asumise korral mõlema poole vajadusi leidmiseks. ja ootusi. Majanduse toimimisele ei aita kaasa töötajale optimaalse töö otsimise Sobiva töö kontseptsioon ei ole Eesti perioodi liigne lühendamine. Siin on pigem erand, vaid seda rakendatakse tegemist tööpuuduse kunstliku tööturuasutuste poolt laialdaselt üle vähendamisega. Euroopa. Kontseptsiooni eesmärk on motiveerida kiiremat tööle naasmist ja Samuti on problemaatiline nii kehtivas aktiivseid tööotsinguid töötuse varajases õiguses kui ka eelnõus sätestatud sobiva töö etapis. Selleks on töötuse alguses kontseptsioon tervikuna. Peamiseks tööotsijal rohkem vabadust seada sobiva probleemiks on õigusselguse puudumine. Ei töö tingimusi, kuid töötuse kestmisel ole võimalik üheselt aru saada, mille poolest rakendatakse ka teistes Euroopa riikides sarnase sõnastusega sobiva töö tingimused järk-järgult täiendavaid kriteeriume, et teineteisest tegelikult erinevad. Näiteks suunata tööotsingut laiemale milline terviseseisund on ja milline ei ole tööpakkumiste ringile (sh valmisolek vastunäidustatud või mis vahe on haridusel otsida tööd laiemas piirkonnas, ja haridustasemel. Omandatav eriala hõlmab arvestada pikema töölesõiduga, ju ka tööturukoolitusel omandatavat eriala. vajadusel kaaluda varasemast madalama Samuti pole eelnõus sätestatud, millise töötasuga tööd jms). Eelnõus transpordivahendiga tööle jõudmise aega rakendatavad sobiva töö kriteeriumid ja arvestatakse ega ole selge, kuidas töötaja nende rakendamise loogika on seaduse peab korraldama lähedase hooldamist, kui seletuskirjas põhjalikult selgitatud. sobiva töö puhul arvestatakse ainult mõistlikul määral hoolduskoormusega ja ei Säte, mille kohaselt võib töötukassa teha arvestata varasemat töötasu ning täiendavaks otsuse isiku töötuna arveloleku tingimuseks on alampalga või lõpetamise kohta, kui töötu töötukassa töötuskindlustushüvitisest kõrgema palga töötajaga suulises või kirjalikus saamine. suhtluses hoiatusest hoolimata käitub agressiivselt, sündsusetult või muul Ebaõnnestunud on eelnõu säte, mille moel nõustamist takistavalt on eelnõus kohaselt võib töötukassa teha otsuse isiku muudetud. Vastavalt muudatusele on töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui nõustamist takistav käitumine töötu töötukassa töötajaga suulises või võrdsustatud nõustamisel mitte kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata osalemisega, mis seob sanktsiooni käitub agressiivselt, sündsusetult või muul rakendamise faktiliselt nõustamise moel nõustamist takistavalt. Töötu õigusliku läbiviimise ja toimumisega. Töötukassal staatuse lõppemine ei saa sõltuda töötukassa on kohustus need olukorrad fikseerida töötaja subjektiivsest hinnangust ja hoiatuse tegevuskavas ning inimesel on võimalus tegemise nõue ei muuda seda hinnangut ja õigus need otsused soovi korral objektiivsemaks. Kui töötu vastava vaidlustada. Vastavad täiendused on käitumise tõttu ei ole võimalik nõustamist lisatud eelnõus ja seletuskirjas. lõpule viia, siis saab kohaldada reeglit, mis puudutab nõustamise läbiviimisel mitteosalemist. Kui töötu oma käitumisega takistab nõustamist, siis töötukassa ei saa täita oma kohustust teda nõustada ja tulemuseks on töötu põhjuseta puudumine nõustamiselt. Töötukassa töökorralduse reeglites tuleks sätestada, kuidas toimub eelnimetatud viisil käituva töötu eemaldamine suuliselt nõustamiselt või temaga kirjaliku suhtlemise teel toimuva nõustamise lõpetamine. 20 Töötuskindlustuse kohaldamiseala Mittearvestatud. laiendamine Täname ettepaneku eest, mis puudutab Töötuskindlustuse seaduse mõttes ei ole TKindlS kohaldamisala laiendamist. kindlustatu muuhulgas isik, kes on Selgitame, et kavandatava eelnõu füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), juriidilise raamistik keskendub tööotsijate isiku juhtimis- või kontrollorgani liige aktiivsuse suurendamisele, et toetada tulumaksuseaduse § 9 tähenduses, kellele ei nende kiiremat tööellu naasmist ja laiene töölepingu seadus, samuti teenuse lühendada töötuse kestust. Seetõttu ei osutaja või kauba müüja ettevõtlustulu ole käesolev eelnõu sobiv koht TKindlS lihtsustatud maksustamise seaduse kohaldamisala muutmiseks. tähenduses. Nende isikute tegutsemise puhul on sisuliselt tegemist töötamisega, mille eest saadud tasult või tulult makstakse sotsiaalmaksu ja sarnaselt kindlustatutega kannavad ka nemad riski jääda ilma oma tööst. Juhtimis- või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis- või usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või revisjonikomisjon. Juhtorganina käsitatakse ka välismaa äriühingu filiaali juhatajat ning mitteresidendi muu püsiva tegevuskoha tegevjuhti. Kõige sarnasemas olukorras võrreldes igapäevast tööd tegevate töötajatega on juriidilise isiku juhatuse liikmed. Neil võib küll olla rohkem oskusi, kogemusi ja võimalusi võrreldes kindlustatutega, et töötuks jäämise riski paremini maandada, aga see ei ole piisav põhjus keelata neil soovi korral liitumast töötuskindlustusega. EVEA arvates oleks vaja anda võimalus juriidilise isiku juhatuse liikmetele liituda töötuskindlustusega vabatahtlikult. Füüsilisest isikust ettevõtjad, ettevõtluskonto kasutajad ja ülejäänud juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmed võiksid ka saada võimaluse töötuskindlustusega vabatahtlikuks liitumiseks töötuse riski maandamise eesmärgil. Töötuskindlustuse puhul on tegemist sundkindlustusega ja isikute vabatahtliku liitumise võimalus sellega muudab seda regulatsiooni natuke keerulisemaks. Samas on nende isikute arv suhteliselt marginaalne võrreldes kõigi kindlustatutega ja sellel ei ole  olulist mõju sundkindlustuse süsteemi toimimisele. Näiteks on ka ravikindlustus sundkindlustus ja selle reeglite kohaselt on ravikindlustus tingimuslik ning sõltub isikute poolt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmisest. Samuti on ravikindlustusseaduses sätestatud, et on võimalik kohaldada kindlustatud isikutega seaduse või lepingu alusel võrdsustatud isikute ravikindlustuse regulatsiooni. Seega on võimalik eelnõus sõnastada, et seaduses lubatud vabatahtlik töötuskindlustus on võrdsustatud kohustusliku töötuskindlustusega. Juriidilise isiku juhatuse liikmete puhul on olemas isik, keda saab käsitleda tööandjana ja kohaldada talle töötuskindlustusmakse tasumise reegleid koos vastava makse määraga. Näiteks FIE-de ja ettevõtluskonto kasutajate kindlustuskaitse loomise puhul oleks vaja kaaluda nendele kohaldatava töötuskindlustusmakse määra tõstmist nii, et see võrduks kindlustatu ja tööandja maksemäära summaga. See muudaks töötuskindlustuse regulatsiooni küll keerulisemaks, aga ei pea olema üheks põhjuseks, miks FIE-d ja ettevõtluskonto kasutajad peaksid ise töötuks jäämise riski kandmisega hakkama saama. Andmekaitse Inspektsioon 21 Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt on töötukassal Arvestatud ja selgitatud. käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Seletuskirja on täiendatud. Eelnõu eesmärgi saavutamiseks õigus saada materjalidesse jäi ekslikult sisse säte ja kohaliku omavalitsuse üksuselt ja edastada selgitused nõusolekuta töötluse kohta, kohaliku omavalitsuse üksusele mille osas käesoleva eelnõuga otsustati isikuandmeid, sealhulgas eriliiki mitte edasi liikuda, kuivõrd see vajaks isikuandmeid. eelnõu olulist täiendamist osas, millele ka märkusega tähelepanu juhtisite. Selgitame, et igasugune isikuandmete töötlemine riivab PS §-s 26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi  puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Ka Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest tulenevalt peab seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu. Kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb seadusest, peab seaduse norm vastama teatud tingimustele4. Nõuded isikuandmete töötlemisele (sh sellele, mida riigisisene norm peab sisaldama) tulenevad isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ja põhiseadusest. Konkreetsel juhul kohalduva õigusraamistiku peab normi looja tegema kindlaks reguleeritava andmetöötluse eesmärgist lähtudes. Eelnevat kokku võttes ei sobi isikuandmete töötlemise seaduslikuks aluseks niivõrd üldine säte. Seadus peab määrama muu hulgas töödeldavate isikuandmete koosseisu. Kui seaduses ei ole võimalik isikuandmete koosseisu täpselt esitada, siis tuleb seaduses nimetada isikuandmete kategooria ja täpsustamiseks anda volitusnorm. Seletuskirja kohaselt on andmekoosseis, mida töötukassa võib kohalikule omavalitsusele edastada, sätestatud sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimääruse § 13 punktis 3. Samuti saab töötukassa nõustaja kohalikult omavalitsuselt tööotsingute toetamiseks vajalikke andmeid (näiteks isikule osutatavate teenuste ja toetuste kohta). Andmekoosseis, mida on võimalik kohalikult omavalitsuselt küsida, on loetletud TöMS § 5 lõike 7 punktis 7 ja töötukassa andmekogu põhimääruses. Viidatud põhimäärused aga reguleerivad andmevahetust andmekogude vahel ega loo iseenesest õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. 4 1 Vt Justiits- ja Digiministeeriumi juhist isikuandmete ja avaliku teabe töötlemise ning andmekogude reguleerimise kohta eelnõudes.  Seletuskirjal ei ole õigust loovat funktsiooni ja sellega ei tohi isikuandmete koosseisu kehtestada. Selline regulatsioon ei taga piisaval määral selgust ja läbipaistvust ei andmetöötlejatele ega inimestele, kelle tundlikke andmeid hakatakse asutuste vahel vahetama. Eriti arvestades seda, et nii TöMS § 5 lg 7 p 11 kui ka töötukassa andmekogu põhimäärus võivaldavad töödelda ka muud andmed, mis on aluseks isikule tööturuteenuste osutamiseks ehk sisuliselt mis iganes isikandmed. Palume sätestada selgemalt seaduse tasandil, millised konkreetsed andmed tohib normis sätestatud eesmärgil töötukassal KOV-idelt saada ja KOV-idele edastada. Seletuskirjas on ühtlasi märgitud, et nõustajal jääb kohustus järgida isikuandmete kaitse põhimõtteid ning tagada, et andmeid edastatakse mahus, mis on vajalik inimese abivajaduse hindamiseks ja vajaliku abi osutamiseks kohaliku omavalitsuse poolt. Ei saa jätta vastutuse isikuandmete kaitse nõuete järgimise eest konkreetsele isikule ehk nõustajale, vaid töötlemise selged raamid peavad tulenema seadusest. 22 Lisaks märgime, et AKI on juba pööranud Arvestatud Majandus- ja Kommunikatsiooni- Andmekogu põhimääruse muutmine on ministeeriumi tähelepanu töötukassa menetlemisel, põhimääruse muudatused andmekogu põhimääruse regulatsiooni on edastatud seisukoha kujundamiseks puudulikkusele 20.11.2025 arvamuses nr ka Andmekaitse Inspektsioonile. 2.3-5/25/3627-2, kus mh juhtis tähelepanu sellele, et põhimääruse § 7 lõike 2 punkti 8 sõnastus on liiga üldine, ning soovitas andmekogu põhimääruses andmekogusse kogutavate andmete koosseisu puudutavad sätted üle vaadata ning esitada andmekogusse kogutavate andmete täpne loetelu. Jääme oma seisukoha juurde ning palume hinnata võimaluse teha vastav muudatus käesoleva eelnõuga. 23 Eelnõu § 4 lõige 1 näeb ette Arvestatud ja selgitatud. töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 7 Arvestatud eelnõu § 4 punktiga 1 TVTS täiendamist lõigetega 7 ja 8. Nimetatud osas. Eelnõu § 4 punktiga 1 täpsustatav lõige 7 sätestab, et arstiõppe läbinud TVTS § 7 lõike 8 esialgne sõnastus lõi töötukassa töötajal ja töötukassa kaasatud vale arusaama andmete kasutamise arstiõppe läbinud isikul on eesmärgist ja selle ulatusest. Eelnõu § 4 eksperdiarvamuste kvaliteedi ja punkti 1 eesmärk ei ole üldine töövõime põhjendatuse hindamiseks ning hindamise süsteemne analüüs ega  töövõime hindamise mõju ja tulemuslikkuse teadus- või statistikatöötlus, vaid hindamise ning parendamise eesmärgil töövõime hindamise menetluse juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele kvaliteedi, põhjendatuse ja õiguspärase käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud rakendamise hindamine. Selline tegevus isikuandmetele ning töövõime hindamise on otseselt seotud töövõime hindamise taotluse, otsuse ja eksperdiarvamuse korraldamisega ning ei välju tervise andmetele töötukassa andmekogus. infosüsteemi andmete kasutamise Viidatud lõige 4 eeldab aga isiku seadusjärgsest raamistikust. nõusolekut. TVTS § 7 lõike 8 sõnastusest on seetõttu Seletuskirjas on selle kohta öeldud, et jäetud välja tekstiosa "ning töövõime kuivõrd tegemist on halduse hindamise mõju ja tulemuslikkuse enesekontrolliga efektiivse ja sisuliselt hästi hindamise ning parendamise eesmärgil". toimiva haldusmenetluse tagamiseks, ei saa Vastavad parandused on tehtud ka see toimuda isiku nõusoleku alusel. AKI-le seletuskirjas. ei tundu pakutud lahenduse juures õigeks see, et algselt peab inimene andma Andmete sisulise töötluse osas nõusoleku ehk andmeid töödeldakse selgitame, töövõime hindamise nõusoleku alusel ning siis töödeldakse samu menetluses tuleb eristada töövõime andmeid, aga juba seaduse alusel. hindamiseks vajaminevate dokumentide saamise korda. Töövõime hindamise TVTS § 6 järgi esitab isik taotluse töövõime näol on tegemist inimese taotluse alusel hindamiseks ja annab taotluse esitamisel ka toimuva haldusmenetlusega – ehk nõusoleku tervise infosüsteemis olevate menetluse raames ja selleks andmete töötlemiseks. Samal ajal on vajaminevate andmete töötlus toimub seadusega selgelt reguleeritud, millisel juhul seaduse alusel. Küll aga tuleb eristada ja millises ulatuses on töötukassal õigus olukorda, kus selleks andmeid saadakse andmeid tervise infosüsteemist saada. Jääb otse Tervise infosüsteemist, kus inimene küsitavaks, kas sellises olukorras saab olla ei esita andmeid ise, vaid inimese tegu vabatahtliku nõusolekuga isikuandmete nõusoleku alusel on Töötukassal ligipääs kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli mõttes5. töövõime hindamiseks vajaminevatele Kui isik nõusolekut ei anna, kas siis andmetele. vastatakse talle, et tema töövõimet ei saa ka hinnata? Kui silmas on peetud seda, et kui AvTS § 431 kohaselt on andmekogu 1) inimene nõusolekut ei anna, siis tuleb tal riigi, kohaliku omavalitsuse või muu ravidokumendid endal esitada, siis peaks avalik-õigusliku isiku või avalikke see selliselt seaduses ka kirjas olema. ülesandeid täitva eraõigusliku isiku 2) infosüsteemis töödeldavate 3) AKI arvates tuleks nõusolekule viitamist korrastatud andmete kogum, mis 4) üldse seadusest välja võtta, kuna see on asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, eksitav. selle alusel antud õigusaktis või Tegelikult toimub andmetöötlus seaduse rahvusvahelises lepingus sätestatud alusel, kui isik töövõime hindamist taotleb, ülesannete täitmiseks. Kuigi tervise sh seadusega on määratud töödeldavate infosüsteem on asutatud riigi poolt ja andmete ulatus. Kui isikuandmete üldistes huvides, ei töödelda selles töötlemise õiguslik alus tuleb juba avalikku teavet (ei ole loodud avalikku õigusaktist, on eksitav väita, et isikult ülesannet täites). Vastava vaheteo 5 Vt IKÜM art 7 lg 4: Selle hindamisel, kas nõusolek anti vabatahtlikult, tuleb võimalikult suurel määral võtta arvesse asjaolu, kas lepingu täitmise, sealhulgas teenuse osutamise tingimuseks on muu hulgas seatud nõusoleku isikuandmine andmete töötlemiseks, mis ei ole vajalik kõnealuse lepingu täitmiseks. võetakse nõusolek tema andmete olulisust tavapärase riigi andmekogu töötlemiseks. Seadus ei saa kohustada ning tervise infosüsteemi vahel rõhutati andmesubjekti andma nõusolekut tema juba tervise infosüsteemi loomisel andmete töötlemiseks. (esialgselt tervise infosüsteemi seaduse eelnõu, seletuskirja lk 8 ja 9). Tervise infosüsteem on asutatud inimesele tervishoiuteenuse osutamise tagamiseks ehk on eraõiguslikus suhtes abistava iseloomuga. Ehk siis seal ei dokumenteerita mitte riigi tegevust, vaid riik toetab seeläbi inimese efektiivset ravi. Riigil puudub õigus hakata andmekogust võtma andmeid muudeks eesmärkideks kui esialgne eesmärk, asendades omavoliliselt inimese nõusoleku seaduses sisalduva alusega. Eriti rõhutatult tuleb vastav vahetegu esile isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärgipärasuse põhimõtte tagamisel (art 5 lg 1 b). Isikuandmete töötlemisel ei oleks õiguspärane hilisemalt täiendava, esialgsest eesmärgist täielikult teistsuguse eesmärgi lisamine, väites, et töötlemine on jätkuvalt õiguspärane ja kooskõlas töötlemise aluspõhimõtetega. Seetõttu on kehtestatud ka kõikides riigi ülesandeid puudutavates osades TIS andmete pärimisel eraldi nõusoleku saamise kohustus. Inimesel on võimalik ka endal andmed esitada, ilma nõustumata TIS andmete ligipääsuga kohustuslikus korras, tagades selliselt nõusoleku kehtivuse. Olulisel kohal on seejuures ka enesemääratlemise õigus, mis väljendub mh andmete sulgemise võimaluses, tagades inimese kontrolli enda andmete üle (esialgse tervise infosüsteemi seaduse eelnõu, seletuskirja lk 36, 37 ja 58) Sisuliselt võib näiteks tuua olukorra, kas haldusorgan saab seadusega aluse minna inimese telefoni vaatama isiklikku pildialbumit (kus on menetluse eesmärkideks asjakohaseid pilte) ilma, et inimene oleks sellest ise teadlik.  Hoopis teine olukord on siis, kui vastava tehnilise võimekuse korral inimene ise annab ligipääsu piltidele. Kokkuvõtlikult me ei nõustu, et tegemist on nõusoleku küsimisega olukorras, kus seaduslik alus andmete töötlemiseks on olemas. Rõhutame, et seaduslik alus töövõime hindamise taotlemisel tuleb seadusest, kuid eristada tuleb inimese enda otsustusõigust anda ligipääs tervise infosüsteemi andmetele või esitada asjakohased andmed ise. Eesti Puuetega Inimeste Koda 24 Mõistete selgus ja ühtne tõlgendamine Selgitatud. Eelnõus kasutatakse mitmeid määratlemata Vastavalt tööturumeetmete seadusele mõisteid, nagu näiteks: „sobiv töö“, peab töötu olema valmis vastu võtma „mõjuv põhjus“, „hoolduskoormuse sobiva töö ja kohe tööle asuma. Seda, mõistlik määr“. mida loetakse sobivaks tööks Sellised mõisted jätavad praktikas suure sisustatakse erinevalt töötuse alguses tõlgendamisruumi. See võib viia olukorrani, (esimesed 20 nädalat) ning pikema kus erinevad nõustajad või piirkonnad töötuse korral (alates 21. nädalast). rakendavad samu norme erinevalt. Sellisel Vastavad sobiva töö kriteeriumid on juhul langeb tõendamiskoormus sageli sätestatud TöMS § 9, lõigetes 5 ja 6 ja on inimesele, kellel ei pruugi olla piisavaid täiendavalt lahti kirjutatud seletuskirjas. teadmisi või ressursse otsuse vaidlustamiseks. Mõjuva põhjusena käsitatakse Soovitus: objektiivset ja piisavalt põhjendatud • töötada välja selgitav juhend või asjaolu, mis takistab töötu kohustuste (sh avatud loetelu seletuskirjas, mis aitaks neid nõustamisel osalemise, tegevuskava mõisteid praktikas ühtselt tõlgendada; täitmise või sobiva töö vastuvõtmise) • tagada, et Eesti Töötukassa täitmist ning mida inimeselt ei saa nõustajad saaksid vastava koolituse, mis mõistlikult nõuda vältida või ületada. aitab vältida subjektiivset ja ebaühtlast Mõjuva põhjuse olemasolu hinnatakse praktikat. igal üksikjuhul eraldi, lähtudes Selline lähenemine toetab õigusselgust ning konkreetsetest asjaoludest ning aitab vältida olukordi, kus inimeste õigused arvestades mh töötu terviseseisundit, sõltuvad liigselt üksikjuhtumite töövõime piiranguid, hoolduskoormust tõlgendusest. ja muid sotsiaalseid või elukorralduslikke takistusi. Seda, kuivõrd hoolduskoormus seab piiranguid töötamisele, hinnatakse igal üksikjuhul eraldi, arvestades millised on inimesele kättesaadavad lahendused hoolduse korraldamiseks töötamise ajal. Kui töötu on võtnud kasutusele kõik mõistlikud võimalused hoolduse korraldamiseks, kuid töö tegemine on siiski piiratud, arvestatakse sobiva töö  pakkumisel vastavaid piiranguid, näiteks vajadust töötada osalise koormusega või vaid kindlatel tööaegadel. Vastavad täpsustused on antud seletuskirjas. Töötukassa nõustajate arendamine ja koolitamine on pidev tegevus, mille eesmärk on tagada õigusnormide ühtne ja asjakohane rakendamine. Praktika ühtlustamiseks töötatakse välja juhendmaterjale ning ajakohastatakse neid vastavalt vajadusele, tuginedes nii rakenduspraktikale kui ka õiguslikele muudatustele. Nõustajatele pakutakse koolitusi ja metoodilist tuge, mille eesmärk on toetada kaalutlusotsuste tegemist ning tagada sarnaste olukordade ühtne käsitlus. 25 Tervisest tulenevate piirangute mõiste Selgitatud. täpsustamine Eelnõus ei ole kasutatud mõistet Eelnõus kasutatakse mõistet „tervisest „tervisest tulenev piirang“. Eelnõu tulenev piirang“, kuid ei ole üheselt kohaselt peab sobiv töö arvestama töötu selgitatud, mida selle all täpselt mõeldakse. terviseseisundit ja ei tohi olla talle EPIKoja hinnangul on oluline, et vastunäidustatud. arvestataks nii kliinilisest terviseseisundist tulenevaid piiranguid, kui ka puudest Seletuskirjas on selgitatud, et töö tulenevaid funktsioneerimispiiranguid. sobivuse hindamiseks inimese Praegune sõnastus võib jätta mulje, et terviseseisundiga tuginetakse töövõime arvesse võetakse eelkõige meditsiinilist hindamise eksperdiarvamusele ning seisundit, kuid mitte puudest tulenevaid kliendi esitatud lisainfole, vajaduse igapäevaseid funktsioneerimispiiranguid korral ka teenusepakkujate (nt tööalase (näiteks liikumispuue, nägemispuue või rehabilitatsiooni meeskonna) või muud funktsionaalsed piirangud). tööandja tagasisidele, samuti vajadusel Palume seletuskirjas selgelt välja tuua, et töötervishoiuarsti hinnangule. Seega tervisest tulenevad piirangud hõlmavad arvestatakse mitmekülgsete nii meditsiinilist seisundit kui ka puudest hinnangutega, mis võtavad arvesse nii tulenevat funktsioneerimisvõime terviseseisundist kui puudest tulenevaid piirangut, mis on kooskõlas ka ÜRO funktsioneerimispiiranguid. puuetega inimeste õiguste konventsioonis Töötingimuste sobivus arutatakse kasutatava puude käsitlusega. nõustamise käigus läbi ning märgitakse tegevuskava olukorra analüüsi. Töötajale tervise tõttu sobimatuid töösoove tegevuskavasse ei lisata. 26 Sobiva töö mõiste ja ligipääsetavus Selgitatud. Eelnõu kohaselt loetakse alates 101. päevast Eelnõu kohaselt hinnatakse sobiva töö sobivaks töö, mis muu hulgas tervislikel vastavust alati juhtumipõhiselt, põhjustel ei ole töötule vastunäidustatud. arvestades töötu individuaalseid Töötukassa pakub juba praegu mitmeid asjaolusid, sh terviseseisundist kui ka olulisi teenuseid, nagu töökoha hoolduskoormusest tulenevaid  kohandamine või abivahendite soetamise piiranguid (vt ka selgitused ridadel 24 ja toetamine. EPIKoda peab neid meetmeid 25). Sobiva töö valimisel arvestatakse, et väga oluliseks ning tunnustab nende inimesel peab olema võimalik seda tööd olemasolu. Samas soovime rõhutada, et teha. Töökohta peetakse sobivaks juhul, sobiva töö hindamisel ei piisa üksnes kui see on inimesele ligipääsetav või on meditsiiniliste vastunäidustuste mõistlikult võimalik teha puudumisest. Oluline on hinnata ka ligipääsetavaks vajalike kohanduste abil, töökoha ligipääsetavust, töövahendite sealhulgas kasutades tööandja või kohandatavust, inimese tegelikku töötukassa poolt pakutavaid meetmeid võimalust tööd teha ja ka (nt töökoha kohandamine või hoolduskoormust. abivahendite kasutamine). Töö võib olla tervislikult sobiv, kuid Seega ei lähtuta sobiva töö praktikas teostamatu, kui töökoht ei ole määratlemisel üksnes abstraktsest töö ligipääsetav, töövahendeid ei ole võimalik sobivusest, vaid hinnatakse inimese kohandada, transpordi- või tegelikku töövõimet konkreetsetes liikumistakistused muudavad tööle tingimustes ning võimalust töö jõudmise võimatuks. Samal ajal ei tohi tegemiseks vajalikke tingimusi eeldada, et inimene ei saa mingit tööd teha kohandada. Samas ei eeldata ainult ligipääsetavuse puudumise oletuse automaatselt töö sobimatust üksnes tõttu. Paljusid töökohti on võimalik muuta ligipääsetavuse puudumise tõttu, vaid ligipääsetavaks abivahendite ja kohanduste hinnatakse ka kohanduste tegemise kaudu. võimalikkust. Seetõttu on meie seisukoht, et sobiva töö hindamisel on tarvilik selgelt arvesse võtta: Eelnõu kohaselt peab sobiv töö • töökeskkonna ligipääsetavust, arvestama nii inimese terviseseisundi • mõistlike kohanduste võimalikkust, kui ka tema hariduse, eriala, oskuste ja • inimese tegelikku töövõimet varasema töökogemusega. See konkreetsetes tingimustes, tähendab, et töö peab olema realistlikul • Hoolduskoormuse iseloomu, ulatust teostatav, lähtudes inimese tegelikest ja mõju oskustest ja võimekusest, arvestades seega inimväärikuse põhimõttega. Lisaks on oluline arvestada ka inimväärikuse põhimõttega. Töö pakkumine peab olema kooskõlas inimese oskuste, kvalifikatsiooni ja väärikusega. Näiteks ei ole põhjendatud pakkuda nägemispuudega inimesele tööd, mille tegemine eeldab visuaalseid oskusi, mida tal ei ole võimalik kasutada. 27 Sobiva töö kriteeriumi muutmine (21. Arvestatud. nädalalt 101 päevale) Eelnõusse on sisse viidud muudatus, EPIKoda ei toeta muudatust, mille mille järgi on sobiva töö kriteeriumite kohaselt loetakse sobivaks tööks juba muutmine viidud tagasi 21. nädala peale. 101. päevast alates märksa laiem ring Säilitatud on töötutele soodsamad sobiva töökohti. Paljude tervisepiiranguga töö kriteeriumid võrreldes praeguse inimeste puhul võib töö leidmine võtta regulatsiooniga ning senisest enam rohkem aega. Näiteks krooniliste haigustega arvestatakse inimese erialase kogemuse inimesed, vähihaiguse ravi läbinud inimesed ja oskuste ning muude piirangutega, et või taastumisfaasis olevad inimesed. toetada pikaajaliselt sobivat ja Statistika näitab, et vähenenud töövõimega jätkusuutlikku töövalikut.  inimeste tööle jõudmine võtab Samuti ei muutu peale 20 nädala märkimisväärselt kauem aega kui teistel möödumist tingimus, et sobiv töö peab töötutel. Seetõttu võib ajapiiri lühendamine arvestama inimese terviseseisundiga, st suurendada survet võtta vastu töökohti, mis tegevuskavasse ei lisata töökohti, mis ei ole pikaajaliselt sobivad või inimese terviseseisundit arvestades ei jätkusuutlikud. ole sobivad (vt ka selgitust real 25). 28 Sanktsioonide karmistamine Selgitatud. Eelnõuga vähendatakse korduvate Eelnõu kohaselt loetakse rikkumiseks rikkumiste piirmäära seitsmelt kolmele. töötu kohustuse täitmata jätmine vaid Kolmanda rikkumise järel lõppeb arvelolek juhul, kui see toimub mõjuva põhjuseta. ja toetuse maksmine ning rakendub 90- Seega eeldab rikkumise tuvastamine päevane ooteaeg. Kuigi eelnõu lisab alati konkreetse juhtumi asjaolude positiivse meetmena hoiatuse enne toetuse hindamist, sealhulgas puudumise või lõpetamist, tekitab rikkumiste piirmäära kokkulepitud tegevuses osalemata oluline vähendamine mitmeid riske. jätmise põhjuste analüüsi. Rikkumist ei Puuetega inimeste puhul võivad fikseerita automaatselt, vaid enne nõustamisele mitteilmumised või hinnatakse, kas kohustuse täitmata tegevustes mitteosalemised tuleneda jätmine oli põhjendatud. olukordadest, mis ei ole inimese kontrolli Mõjuva põhjusena käsitatakse selliseid all, näiteks: objektiivseid ja isikust sõltumatuid • terviseseisundi äkiline halvenemine, asjaolusid, mis takistavad töötu • transpordivõimaluste puudumine või kohustuste täitmist ning mida isikult ei keerukus, saa mõistlikult eeldada vältida või • saatjateenuse kättesaamatus, ületada. • kutse või teavituse hilinemine või Seega on eelnõus juba sisuliselt tagatud ligipääsmatus, põhimõte, et enne rikkumise fikseerimist • ootamatult suurenenud hinnatakse puudumise tegelikke hoolduskoormus. põhjuseid ning eristatakse põhjendatud ja põhjendamatuid juhtumeid. Praegune eelnõu ei kirjelda piisavalt selgelt, Täiendava näitliku loetelu esitamine kuidas hinnatakse puudumise tegelikke seletuskirjas võib kaasa tuua liigse põhjuseid enne rikkumise fikseerimist. kitsenduse ning ei võimalda arvestada EPIKoja seisukoht: kõigi võimalike eluliste olukordadega, • sätestada selgesõnaliselt, et enne mistõttu peetakse oluliseks säilitada rikkumise fikseerimist hinnatakse juhtumipõhine ja paindlik hindamine. puudumise põhjuseid, • tuua seletuskirjas välja näitlik loetelu olukordadest, mida ei käsitleta rikkumisena. Samuti soovitame analüüsida senist praktikat, kui sageli on vähenenud töövõimega inimeste arvelolek lõpetatud ning millised on olnud peamised põhjused. Oluline on meeles pidada, et tööturumeetmete eesmärk ei tohi olla süsteemi kujundamine eelkõige võimalike kuritarvituste ennetamiseks, vaid inimeste toetamine tööturule jõudmisel. 29 Hoolduskoormuse arvestamine Selgitatud.  EPIKoda tervitab, et eelnõus käsitletakse Vastavalt TöMS §5, lõikele 5 korraldab eraldi hoolduskoormuse teemat. Samas töötukassa tööturumeetmete pakkumist soovime rõhutada, et hoolduskoormus võib ning muud tööle saamiseks ja tööl olla väga erineva intensiivsusega. Näiteks püsimiseks vajalikku abi muuhulgas võib inimene hooldada lähedast, kes vajab koostöös kohalike omavalitsustega. See pidevat järelevalvet ja ööpäevaringset hõlmab ka pakutavate toetusmeetmete ja hooldust. Sellisel juhul ei saa automaatselt nende vajaduse osas infovahetust, et eeldada, et hoolduskoormusega inimese toetada inimeste tööle saamist ja ületada jaoks on sobivaks lahenduseks kaugtöö. Kui selle ees seisvad takistused. hooldatav vajab pidevat hoolt, ei võimalda Hoolduskoormusega inimestele ei ole see sageli tööülesannete täitmist ka kodust, planeeritud töötukassa erimeetmeid sh võib hoolduskoormus tähendada ajutist, nende hoolduskoormusest tulenevalt – perioodilist või pikaajalist kurnatust, vastavaid toetusmeetmeid pakuvad magamatust, nii vaimse kui füüsilise tervise kohalikud omavalitsused. Töötukassa probleeme jne. Sellistes olukordades on ülesanne on toetada hooldamise kõrval võtmetähtsusega koostöö kohaliku tööle asumist, sh hinnatakse omavalitsusega, kes pakub tugiteenuseid. tööturuteenuste vajadust iga inimese Soovime teada: puhul eraldi. • millist koostööd kavandatakse kohalike omavalitsustega olukordades, kus Hoolduskoormuse arvestamise hoolduskoormus on pikaajaline, põhimõtted on lahti selgitatud real 24 • kuidas hinnatakse hoolduskoormuse ning seletuskirjas vastava eelnõu punkti tegelikku ulatust? juures. Hoolduskoormusega inimese • kas Töötukassa planeerib puhul ei eeldata, et automaatselt on sobiv hoolduskoormusega inimestele kaugtöö. Kaugtöö võimalus eeldab erimeetmeid, toetamaks nende tööturule vastava tööpakkumise olemasolu ja püsima jäämist, ümberõpet, tuge nt töö tööotsija võimalust kaugtööd teha (sh kaugtöövormi üleviimisel jne? vajalike töövahendite olemasolu, kaugtöö tegemise võimalus) ning tööandja valmisolekut seda võimaldada. 30 Käitumisega seotud arveloleku Arvestatud ja selgitatud. lõpetamine Sätte sõnastust on muudetud, vt ka real 9 Eelnõu kohaselt võib arveloleku lõpetada antud selgitused. Vastavalt uuele sätte juhul, kui inimene käitub korduvalt sõnastusele lisandub „mõjuva põhjuse“ agressiivselt, sündsusetult või muul moel tingimus. See tähendab, et töötukassa nõustamist takistavalt. EPIKoda mõistab nõustaja peab hindama, kas tingimuste vajadust tagada turvaline töökeskkond Eesti rikkumisel oli mõjuv põhjus. Mõjuva Töötukassa töötajatele. Samas juhime põhjuse hindamist on selgitatud real 24 tähelepanu, et mõnel juhul võib inimese eespool. Muuhulgas tähendab see, et käitumine olla seotud vaimse tervise saab arvesse võtta kui käitumine võib seisundiga, neuroloogiliste või olla seotud terviseseisundiga ja see on psühhiaatriliste häiretega või stressi või seotud töövõime vähenemisega. kriisiolukorraga. Sellistes olukordades ei Vastavalt tingimustele väljastatakse pruugi käitumine olla inimese teadlik valik. esimeste rikkumiste fikseerimisel EPIKoja seisukoht: hoiatus, st koheselt ei järgne sanktsiooni. • enne sanktsiooni rakendamist Samuti on inimesel võimalik töötukassa hinnata, kas käitumine võib olla seotud otsustega tutvuda (sh rikkumise terviseseisundiga, fikseerimise kohta) ja seda on võimalik vaidlustada.  • vajadusel suunata inimene sobivasse Kui inimene on valmis tööd otsima ja tugiteenusesse või kaasata kohalik soovib tööle asuda, töötukassal võimalik omavalitsus abi andmisse. suunata ta vastavalt toetavatele meetmetele, sh nt psühholoogiline tugi vm vähenenud töövõimega inimeste töötamist toetavad meetmed. 31 Andmevahetus kohalike omavalitsustega Selgitatud. Eelnõu kohaselt luuakse õiguslik raamistik Töötukassa ja kohalike omavalitsuste andmevahetuseks kohaliku omavalitsusega, vaheline andmevahetus vastab et saada infot abivajaduse hindamise ja andmekaitse nõuetele ning päringuid funktsioneerimisvõime piirangute kohta. tehakse üksnes seaduses ette nähtud Palume läbi mõelda, kuidas tagatakse alustel. andmekaitse ja inimese nõusolek ning Nii KOV kui ka töötukassa nõustajad kuidas välditakse olukorda, kus erinevad kaardistavad kliendi abivajadust. Juhul süsteemid annavad vastuolulisi hinnanguid. kui selline hindamine on KOVis juba tehtud, saab töötukassa tugineda KOV kaardistusele. Funktsioneerimisvõimes tuvastatud piirangute andmete kasutamine võimaldab töötukassal tugineda varasemale infole nii töövõime hindamisel kui ka tööalase rehabilitatsiooni vajaduse määramisel. Eesmärk on, et dubleerivaid hindamisi ei oleks vajadust teostada. Eesti Linnade ja Valdade Liit 32 Tööturumeetmete seaduse § 5 täiendamine Arvestatud. lõikega 51, mis annab Töötukassale õiguse Seletuskirja ja eelnõud on täiendatud. saada ja edastada kohaliku omavalitsuse Eelnõu materjalidesse jäi ekslikult sisse üksuselt isikuandmeid, sealhulgas eriliiki säte ja selgitused nõusolekuta töötluse isikuandmeid, on sõnastatud liiga laialt ega kohta, mille osas käesoleva eelnõuga piira piisavalt, millised andmed on otsustati mitte edasi liikuda. TöMS §5 tööturumeetmete rakendamiseks vältimatult täiendamine lõikega 51 on eelnõust välja vajalikud. Kuigi kohalikud omavalitsused võetud. edastavad juba praegu põhjendatud juhtudel Töötukassale inimese tervise- ja funktsioneerimisvõime andmeid, ei ole põhjendatud, et kohaliku omavalitsuse juhtumiplaanides kajastuvad muud sotsiaalhoolekande eesmärgil kogutud eriliiki isikuandmed muutuksid tööturumeetmete kontekstis kasutatavaks. Sellised andmed on tihedalt seotud inimese privaatsuse ja haavatavusega ning nende teisene kasutamine ilma isiku selge, teadliku ja vabatahtliku nõusolekuta ei ole kooskõlas eesmärgipärasuse ega minimaalsuse põhimõtetega. Samuti ei ole põhjendatud sotsiaalsete ja perekondlike asjaolude ega alaealisi puudutavate andmete kaasamine olukordades, kus need on kogutud toetava ja  kaitseva sekkumise eesmärgil ega ole otseselt seotud tööle rakendamise või tööturumeetmetes osalemisega. Teeme ettepaneku selgemalt määratleda eelnõu § 5 lõikes 51 sätestatud andmevahetuse ulatus, sealhulgas eriliiki isikuandmete töötlemise tingimused, eesmärgipärasus ja minimaalsus. 33 Teeme ettepaneku eelnõu § 12 täiendada Mittearvestatud ja selgitatud. lõikega 3 järgmises sõnastuses: Eelnõus kavandatud algset sätet on „(3) Töötukassa võib teha otsuse suunata muudetud. Eelnõu ei näe enam ette töötuna arvelolev isik psühholoogilisele eraldiseisvat alust töötuna arveloleku nõustamisele, kui töötu töötukassa töötajaga lõpetamiseks üksnes agressiivse, suulises või kirjalikus suhtluses hoiatusest sündsusetu või muul moel nõustamist hoolimata käitub agressiivselt, sündsusetult takistava käitumise tõttu. Selle asemel või muul moel nõustamist takistavalt. Kui on võrdsustatud olukord, kus inimese töötu töötukassa töötajaga suulises või käitumise tõttu ei ole võimalik kirjalikus suhtluses hoiatusest hoolimata nõustamist läbi viia nõustamisel käitub agressiivselt, sündsusetult või muul mitteosalemisega (nõustamine jääb moel nõustamist takistavalt kokku kolmel faktiliselt toimumata). Seega on algne erineval vastuvõtul, siis lõpetatakse töötuna regulatsioon kitsendatud ning tagajärg arvelolek“. seotakse objektiivse asjaoluga (nõustamise läbiviimise võimatus), mitte üksnes hinnanguga käitumisele. Lisaks selgitame, et töötukassa saab vajadusel pakkuda või vahendada kliendile psühholoogilist nõustamist tööturuteenusena eesmärgiga toetada inimese valmisolekut tööle asuda. Samas pikaajaline ravi tagatakse tervishoiusüsteemi kaudu; töötukassa ei asenda tervishoiuteenuse osutamist. 34 Seletuskirjas on välja toodud, et alates 2024. Selgitatud ja seletuskirja täpsustatud aastast hinnatakse täisealiste isikute Vastavalt TöMS § 5 lõikele 5 korraldab abivajadust ühtsete standardite alusel ning töötukassa tööturumeetmete pakkumist tulemused dokumenteeritakse ning muud tööle saamiseks ja tööl Rahvusvahelise Funktsioneerimisvõime püsimiseks vajalikku abi muuhulgas Klassifikatsiooni (RFK) alusel STAR koostöös kohalike omavalitsustega. See andmekogus, ei vasta tegelikule hõlmab ka pakutavate toetusmeetmete ja olukorrale. Praktikas ei ole STAR1 nende vajaduse osas infovahetust, et infosüsteem loodud RFK-põhise hindamise toetada inimeste tööle saamist ja ületada läbiviimiseks ega tulemuste ühtseks ja selle ees seisvad takistused. struktureeritud talletamiseks. Puudub TöMS § 5 lõikes 7 sätestatakse kohustuslik ja kõiki täisealisi kliente hõlmav isikuandmed, mida töötukassal ja standardiseeritud hindamisprotsess ning tööturuteenuse osutajad võivad töödelda kasutusel olev juhtumiplaan ei täida ühtse tööturumeetmete pakkumisel. TöMS § 5 hindamisvahendi rolli. Lisaks eeldab lõike 7 punkti 7 kohaselt on nendeks juhtumiplaani koostamine ja selles muuhulgas andmed isikule riigi ja sisalduvate andmete edasine kasutamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt  isiku nõusolekut, mis tähendab, et vajalikud toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi andmed ei pruugi olla loodud ega maksmise ja teenuse pakkumise kohta andmevahetuseks kättesaadavad isegi siis, ning andmed isikule koostatud kui see oleks sisuliselt vajalik. Lisaks tuleb juhtumiplaani kohta. Eelnõuga lisatakse tähele panna, et RFK-põhise abivajaduse loetellu andmed isiku abivajaduse hindamise tegelik rakendamine eeldab uue hindamise ja funktsioneerimisvõime infosüsteemse lahenduse, sh STAR2 piirangute kohta. Sättes ei ole nimetatud, valmimist ja kasutuselevõttu. Praegu puudub et andmed tuleks tingimata edastada kohalikel omavalitsustel kindlus, et STAR2 sotsiaalteenuste ja -toetuste on alates 1. jaanuarist 2027 sellises ulatuses andmeregistrist, kuigi see oleks sellise ja kvaliteedis kasutusvalmis, mis võimaldaks võimaluse tekkimisel eelistatud andmete kõigis omavalitsustes alustada või jätkata saamise viis. Eelnõu ei reguleeri täisealiste isikute abivajaduse hindamist KOVide poolt abivajaduse hindamise ühtsel, kohustuslikul ja tööprotsesse toetaval viisi ja andmete dokumenteerimist. viisil. Ilma selge ajakava ja toimiva Arvestades, et RFK-põhine abivajaduse lahenduseta ei ole põhjendatud eeldada, et hindamine kohalike omavalitsuste poolt kohalikud omavalitsused suudavad on ettevalmistamisel ja tulevikus lähiaastatel täita rolli, millele eelnõu ja rakendamisel, on asjakohane ka eelnõus seletuskiri viitavad. andmeid nimetada ning seletuskirjas sellele viidata. Säte annab töötukassale aluse neid andmeid töödelda. Sotsiaalteenuste ja - toetuste registrist saab andmeid pärida siis, kui vajalik tehniline lahendus on loodud. Seni saab andmete küsimine ja edastamine toimuda juhtumipõhiselt konkreetse menetluse raames, lähtudes vajadusest lahendada üksikjuhtum ning järgides isikuandmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid. Samas peame infosüsteemidevahelist automatiseeritud andmevahetust X-tee kaudu pikas perspektiivis põhjendatuks ja vajalikuks, eeskätt menetluste tõhustamise ja halduskoormuse vähendamise eesmärgil. 35 Suuremates omavalitsustes on kliendibaas Selgitatud. oluliselt mahukam, mistõttu on ka Eelnõu rakendamisel ei ole ette nähtud potentsiaalsete päringute ja juhtumite arv päringute mahu suurenemist ega märkimisväärselt suurem. See tähendab, et regulaarse/süsteemse päringukanali töö ei ole üksikjuhtumipõhine, vaid pidev ja loomist. Päringud ja infovahetus süsteemne ning eeldab erinevate jätkuvad senisel kujul juhtumipõhiselt spetsialistide, sotsiaaltöötajate ning ning üksnes konkreetse menetluse andmekaitse spetsialistide regulaarset raames, kui see on vajalik inimese kaasamist. Sellest tulenev täiendav tööturuteenuste pakkumiseks või tööjõukulu ei ole realistlik katta abivajaduse selgitamiseks. Seega ei olemasolevate ressursside arvelt ilma, et see muutu päringute tegemine „pidevaks ja mõjutaks negatiivselt teiste sotsiaalteenuste süsteemseks“ tegevuseks, vaid jääb kättesaadavust ja kvaliteeti. Eelnõus esitatud üksikjuhtumitega seotud  seisukoht, et täiendav koormus ei pruugi vajaduspõhiseks ning toimub nõuda uute ametikohtade loomist, ei ole minimaalsuse ja eesmärgipärasuse vähemalt suuremate omavalitsuste puhul põhimõtteid järgides. realistlik. II kooskõlastusringi järel esitas tagasiside Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Justiits- ja Digiministeerium. Nr Ettepanek/märkus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar Eesti Puuetega Inimeste Koda 36 Meie seisukoht on, et tööturumeetmete Arvestatud. eesmärk ei tohi olla süsteemi kujundamine Nõustamise läbiviimist takistava eelkõige võimalike kuritarvituste käitumise fikseerimine rikkumisena on ennetamiseks, vaid inimeste toetamine II kooskõlastusringi järel eelnõust tööturule jõudmisel. Eriti oluline on see eemaldatud ja seda ei fikseerita eraldi puuetega ja krooniliste haigustega inimeste rikkumisena. puhul, kelle tööotsinguid võivad mõjutada terviseseisundi kõikumine, rehabilitatsiooni- ja raviteenuste kasutamine, abi- ja tugiteenuste kättesaadavus ning hoolduskoormus. Eraldi juhime tähelepanu sellele, et nõustamise läbiviimist takistava käitumise hindamisel tuleb arvestada ka inimese terviseseisundist, puudest või neuroloogilisest eripärast tulenevaid asjaolusid. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus puudest tulenevat käitumist käsitletakse ekslikult aktiivsusnõuete rikkumisena. Nende asjaolude hindamine peab olema võimalikult ühetaoline ja läbipaistev. 37 Samas meie seisukoht on jätkuvalt, et Arvestatud. eelnõus kasutatakse mitmeid määratlemata Eesti Töötukassas tugineb töökeskne mõisteid, mis jätavad praktikas suure nõustamine metoodilisel juhisel, mida tõlgendamisruumi. See võib viia olukorrani, uuendatakse vastavalt kus erinevad nõustajad või piirkonnad seadusemuudatustele. Samuti pakutakse rakendavad samu norme erinevalt. Sellisel nõustajatele regulaarseid koolitusi ja juhul langeb tõendamiskoormus sageli juhendamist nõustamise läbiviimiseks inimesele, kellel ei pruugi olla piisavaid ning tööks töötukassa klientidega (sh teadmisi või ressursse otsuse aktiivsusnõuete rakendamiseks). vaidlustamiseks. On selge, et Eesti Töötukassa tegeleb oma töötajate koolitamisega, et tagada ühtne rakenduspraktika, kuid meie hinnangul püsib siiski reaalne risk, et samu norme tõlgendatakse erinevates piirkondades erinevalt. Seetõttu peame oluliseks, et Eesti Töötukassa töötaks välja ühtsed juhised  nende mõistete rakendamiseks ning tagaks töötajatele vastavad süsteemsed ja regulaarsed koolitused. Me näeme, et eelnõuga üritatakse vähendada bürokraatiat ning tuua regulatsiooni rohkem selgust ja loogilisust. Peame oluliseks, et nende muudatuste keskmes säiliks inimese toetamine sobiva töö leidmisel ning vajadusel võrgustikutöö ja tugiteenuste kaasamine. Seetõttu peame vajalikuks, et enne seaduse jõustumist töötataks välja ühtsed rakendusjuhised ning jätkataks nõustajate süsteemset koolitamist, et vähendada erinevat tõlgenduspraktikat ja tagada inimestele üle Eesti võrdne kohtlemine. EPIKoda on valmis selles protsessis oma teadmiste ja kogemustega kaasa aitama ning tegema koostööd, et eelnõu rakendamine toetaks võimalikult hästi puuetega ja krooniliste haigustega inimeste osalemist tööturul. Eesti Tööandjate Keskliit 38 Tööandjate hinnangul on eelnõus planeeritud Selgitatud. muudatused samm õiges suunas. Erinevate Lubatud rikkumiste piirmäära (3+3) aktiivsusnõuete rikkumiste käsitlemine määramisel oleme lähtunud ühtsena ja lubatud rikkumiste arvu proportsionaalsuse põhimõttest, mille vähendamine on kindlasti õiged otsused. kohaselt ei tohi isiku ligipääsu Samas, arvestades, et 1) sama hüvitistele ja toetustele (antud juhul eelnõuga muudetaks sobiva töö käsitlust töötuskindlustushüvitis ja paindlikumaks ja 2) nõustajaga kohtumisel töövõimetoetus) piirata saab osaleda ka üle veebi, oleks ebaproportsionaalselt kiiresti. Eelnõus maksimaalsed 3+3 rikkumist endiselt liiga kaotatakse nõue osaleda nõustamisel leebe lähenemine. Tekib küsimus, kuidas kord 30 päeva jooksul, mistõttu võivad inimene kavatseb tööl käia, kui ta nii rikkumised koguneda lühikese aja tähtsatele kohtumistele ei jõua või jooksul ning tuua kiiresti kaasa kokkuleppeid ei täida. sissetuleku kaotuse. Valitud lahendus – esmalt arveloleku lõpetamine ja korduvate rikkumiste korral 90-päevane ligipääsu piirang – tagab meie hinnangul parema tasakaalu rikkumise ja sanktsiooni vahel. Arvestada tuleb, et 90-päevane ooteaeg tähendab, et inimene ei saa sel perioodil taotleda töötuskindlustushüvitist ja võib kaasneda ka ravikindlustuse katkemine, mistõttu on tegemist intensiivse riivega. Justiits- ja Digiministeerium 39 Eelnõu § 1 punkti 13 kohaselt muudetakse Arvestatud. tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 12 lõike Eelnõu § 1 punktist 13 on ära jäetud 1 punkte 1 ja 2, mis sätestavad alused, mille TöMS § 12 lõike 1 punkti 1 muudatust esinemisel teeb töötukassa otsuse isiku ning punkti 2 muudatusest on jäetud töötuna arveloleku lõpetamise kohta seoses välja tekstiosa „või töötu käitumine nõustamisel osalemisega. Kuigi eelnõust on nõustamisel takistab nõustamise välja jäetud TöMS § 12 täiendamine lõikega läbiviimist“. 13, millega kavandati alus töötuna arveloleku lõpetamiseks juhul, kui töötu suhtleb töötukassaga agressiivselt, sündsusetult või muul moel nõustamist takistavalt, ei ole sisuline probleem lahendatud. Vastupidi, see on TöMS § 12 lõike 1 punkti 2 muutmisega isegi laienenud. Seetõttu jääb JDM oma 09.04.2026. a kooskõlastuskirjas esimesel kooskõlastusringil esitatud märkuse juurde. Käitumise hindamine („nõustamist takistav“) on jätkuvalt määratlemata ja subjektiivne, kuid nüüd seotakse see otse nõustamisel mitteosalemisega. See tähendab, et isikut võidakse käsitada nõustamisel mitteosalenuna ka juhul, kui ta on tegelikult kohal, mis laiendab oluliselt olemasoleva sanktsiooni kohaldamisala. Selline lahendus annab ametnikule ulatusliku kaalutlusruumi otsustada, millal käitumine takistab nõustamist, ning võimaldab sisuliselt jätta isiku abita subjektiivse hinnangu alusel. Arvestades, et tegemist on alusega, mis võib viia töötuna arveloleku lõpetamiseni ja seeläbi hüvitise kaotamiseni, peab see olema selgelt piiritletud ja objektiivselt kontrollitav. Takistava käitumisega isiku taga võib olla sotsiaalsüsteemi tuge vajav isik, kes eelnõuga kavandatava muudatuse tulemusel jääks abist ilma. Lisaks ei ilmne seletuskirjast, et tegemist oleks ulatusliku probleemiga, mis vajaks just seaduse tasandil reguleerimist. Märgime, et hea õigusloome on õigusloome, mis lähtub ultima ratio (viimane abinõu) põhimõttest, on kaasav ja tõendusel põhinev. Ultima ratio põhimõtte kohaselt tuleb enne, kui asuda seadust muutma, hinnata ja põhjendada, kas ja miks probleemi ei saa lahendada seadust muutmata. Praegusel kujul ei ole need nõuded täidetud. Eelnõus on jätkuvalt lähtutud põhimõttest,  mille kohaselt seotakse töötuna arveloleku lõpetamine isiku käitumisega. Oleme seda küsimust põhjalikult analüüsinud ning jõudnud seisukohale, et selline lähenemine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega. Seda seisukohta oleme väljendanud ka aruteludes eelnõu koostajaga. 2 Lisaks on eelnõu praeguses versioonis kõnealust regulatsiooni ulatust laiendatud, mistõttu meie varasemad murekohad ei ole mitte vähenenud, vaid süvenenud. JDM kooskõlastab eelnõu tingimusel, et eelnõu § 1 punktiga 13 muudetavatest TöMS § 12 lõike 1 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja tekstiosa „või töötu käitumine nõustamisel takistab nõustamise läbiviimist“. Palume eelnõu vastavalt muuta. 40 Eelnõu § 1 punkti 7 kohta esitas JDM Mittearvestatud ja selgitatud. esimesel kooskõlastusringil 09.04.2026. a Jääme eelnõus kavandatud sõnastuse kooskõlastuskirjas märkuse, mille kohaselt juurde. Nõustamise viisi töötukassa peaks nõustamise viisi üle kindlaksmääramine on töötukassa kui otsustamisel võimalusel arvestama ka haldusorgani ülesanne, mida tuleb teha inimese sooviga. Nimetatud märkust ei ole lähtudes eelkõige sellest, milline arvestatud. JDM jääb oma märkuse juurde. nõustamise viis toetab kõige paremini Eksliku arusaama vältimine ei eelda isiku inimese tööle naasmist ja tööturule sooviga arvestamise võimaluse täielikku jõudmist. Nõustamise viisi eesmärk ei välistamist, kuna ka kehtiva õiguse kohaselt ole üksnes korraldada suhtlus tehniliselt otsustab nõustamise viisi töötukassa ning sobival moel, vaid valida konkreetse isikul ei ole õigust nõuda nõustamist kindlal juhtumi asjaolusid arvestades selline viisil. nõustamisvorm, mis võimaldab kõige Isiku soov on üks asjakohane asjaolu, mida tulemuslikumalt hinnata inimese haldusorgan peab kaalutlusõiguse tööotsinguid, takistusi tööle asumisel teostamisel arvestama. Selle täielik ning vajadust edasiste meetmete järele. välistamine seaduse tasandil kitsendab põhjendamatult kaalutlusruumi ega ole JDM ettepanek lisada seadusesse, et vajalik õigusselguse tagamiseks. nõustamise viisi otsustamisel Vaidlusriski või põhjendamiskohustuse arvestatakse võimalusel isiku sooviga, ei suurenemine ei ole piisav alus isiku olukorra ole meie hinnangul vajalik ega suurenda arvestamise võimaluse piiramiseks. Samuti õigusselgust. Ka kehtiva õiguse järgi ei asenda eelnõuga kavandatav TöMS § 9 lg otsustab nõustamise viisi töötukassa, 2¹ isiku eelistuse arvestamist. Teeme mistõttu ei ole isikul subjektiivset õigust ettepaneku sõnastada TöMS § 9 lõige 2 nõuda nõustamist kindlal viisil. Samas järgmiselt: „Nõustamine võib toimuda on praktikas loomulik, et nõustaja võtab töötukassas kohapeal, töötukassa inimese eelistused suhtluse infosüsteemi kaudu, telefoni teel või muul korraldamisel teadmiseks, kuid see ei saa viisil. Nõustamise viisi otsustab töötukassa, olla iseseisev õiguslik kriteerium arvestades võimalusel isiku soovi ja nõustamisviisi määramisel. Seadusesse võimalusi tööd leida.“. sellise viite lisamine looks mulje, et isiku soovil on nõustamisviisi määramisel  eraldiseisev normatiivne kaal, mis võib omakorda tekitada vaidlusi selle üle, millal ja kui ulatuslikult tuli isiku soovi arvestada. Selline sõnastus ei kitsendaks mitte kaalutlusruumi, vaid muudaks selle ebaselgemaks. Kaalutlusõigus peab jääma töötukassale selleks, et valida nõustamise viis ühtsetel ja sisulistel alustel, mitte sõltuvalt üksnes isiku eelistusest. Töötukassa otsus ei ole siiski piiramatu, vaid peab tuginema seaduses sätestatud eesmärgile ning eelnõuga lisatavale § 9 lõikele 2¹, mis täpsustab, millistest asjaoludest nõustamise aja ja viisi määramisel lähtutakse. Seega on regulatsioonis juba ette nähtud piisavad raamid läbipaistvaks ja kontrollitavaks kaalutlusotsuseks. Seetõttu ei pea me põhjendatuks täiendada TöMS § 9 lõiget 2 sõnadega „arvestades võimalusel isiku soovi“, kuna see ei anna regulatsioonile sisulist lisaväärtust, kuid võib vähendada normi selgust ja prognoositavust. 41 Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt muudetakse Arvestatud. töötuskindlustuse seaduses (TKindlS) Seletuskirja on eelnõu §3 punktis 3 töötukassa eesmärki käsitlevat regulatsiooni. vastavalt täiendatud. Seletuskirja lisa 2 kooskõlastustabelis on selgitatud, et kuigi TKindlS § 23 säte on pealkirjastatud töötukassa eesmärgina, sisaldab viidatud paragrahvi lõige 2 töötukassa ülesannete loetelu. Analüüside ja uuringute osas täiendab sätet TKindlS § 35 lg 1 p 7. Eelnõu koostaja leiab, et TKindlS § 23 lõike 2 punkt 6 koosmõjus TKindlS § 35 lg 1 punktiga 7 on töötlemise aluseks ning täiendavalt töötlemise aluse sätestamine ei ole vajalik. Eeltoodust tulenevalt palume seletuskirja vastavalt ka täiendada ja märkida, et uuringute tegemise õiguslik alus on töötukassa andmekogus töödeldavate andmete piirides ning uuringute puhul, mille tarbeks on vaja mujalt lisaandmeid saada, toimub andmetöötlus isikuandmete kaitse seaduse § 6 alusel. 42 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades Arvestatud. esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega Jäljega tehtud normitehniliste, tehtud normitehniliste ja keelemärkustega keelemärkuste ja mõjuanalüüsi ning märkustega eelnõu mõjuanalüüsi kohta. märkustega on suuremas osas arvestatud. Arvestamata on jäetud märkustega põhiseaduslikkuse analüüsi struktuuri muutmiseks kuivõrd tegemist on stiililise, mitte sisulise muudatusega.