Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu

Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 27.03.2019 nr 1-6/1802-1 Rahandusministeerium Välisministeerium Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis: http://eelnoud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Arvamuse andmiseks: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Laskurliit Eesti Jahispordi Liit Eesti Jahimeeste Selts Eesti Practical-Laskmise Ühing Eesti Kaitsetööstuse Liit Eesti Turvaettevõtete Liit Marju Aibast 6125062 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 20.02.2019 Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) § 1. Relvaseaduse muutmine Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses: „(3) Laskespordiorganisatsioon on käesoleva seaduse tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev, laskesporti harrastavate laskespordiklubide üleriigiline ühendus, kes edendab laskesporti ja korraldab võistlusi. (4) Laskespordiklubi on käesoleva seaduse tähenduses laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige. (5) Sporditulirelv on laskmisega seotud rahvusvaheliselt tunnustatud spordiala harrastamiseks ettenähtud käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 või lõigetes 2 või 3 nimetatud A-, B- või C-klassi tulirelv.“; 2) paragrahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 11 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) laskekõlbmatu relv – tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada.“; 4) seadust täiendatakse paragrahviga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Relvade klassidesse liigitamine (1) A-klassi relvad on järgmised: 1) automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu; 2) mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv; 3) automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks; 4) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv ja see võimaldab ümberlaadimiseta tulistada rohkem kui 21 padrunit; 5) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv ja see võimaldab ümberlaadimiseta tulistada rohkem kui 11 padrunit; 6) poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone; 7) kõik käesoleva lõike punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist kas hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks. (2) B-klassi relvad on järgmised: 1) käsitsi ümberlaetav mitmelasuline püstol; 2) kesktulepadrunit kasutav ühelasuline püstol; 3) ääretulepadrunit kasutav ühelasuline püstol kogupikkusega alla 280 mm; 4) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm ääretulepadrunit; 5) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm, kuid vähem kui kaksteist kesktulepadrunit; 6) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud kuni 20 padrunit mahutav padrunisalv; 7) revolver; 8) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega kuni 600 mm; 9) kõik käesoleva lõike punktides 1–8 ja 10 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks; 10) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4–6 loetlemata poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks. (3) C-klassi relvad on järgmised: 1) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega üle 600 mm; 2) ühelasuline püss; 3) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm ääretulepadrunit; 4) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit; 5) ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol kogupikkusega vähemalt 280 mm; 6) kõik käesoleva lõike punktides 1–5 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks; 7) käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks kooskõlas laskekõlbmatuks muutmist käsitleva rakendusmäärusega (EL) 2015/2403. (4) Relva kuuluvus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud klassi määratakse relva Euroopa tulirelvapassi kandmisel.“; 5) paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 17. Laskemoon ja selle liigitamine (1) Laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest: 1) püssirohi või paiskelaeng; 2) sütik või süütekapsel; 3) lendkeha; 4) padrunikest. (2) Padrunite liigid on: 1) kesktulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel asuvas sütikukapslis; 2) ääretulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus.“; 6) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Piiramata tsiviilkäibega padrunikomponent on kuul, haavel, lendkeha ja padrunikest.“; 7) paragrahvi 18 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Hoiatus- ja signaalrelva kandmisele laieneb käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2–4 sätestatu.“; 8) paragrahvi 20 lõike 4 punktid 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) soomust läbistava toimega lõhke-laskemoon ja sellise laskemoona kuulid; 4) soomust läbistava toimega süüte-laskemoon ja sellise laskemoona kuulid;“; 9) paragrahvi 201 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „adapter“ tekstiosaga „, padrunisalv“; 10) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses: „(6) Padrunisalv on tulirelva osaks olev või vahetatav seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ja nende laadimiseks padrunipessa. (7) Padrunisalve poolautomaatsele kesktulepadrunit kasutavale püstolile, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või padrunisalve poolautomaatsele kesktulepadrunit kasutavale püssile, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit (edaspidi piiratud käibega padrunisalv), tohib soetada, omada ja vallata üksnes füüsiline või juriidiline isik, kellele: 1) väljastatud relvaloale on märgitud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 või 5 või § 31 lõike 1 punktides 21–3 või 7 nimetatud otstarve; 2) on käesoleva seaduse alusel väljastatud relva- ja padrunikollektsioneerimisluba; 3) on Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaluba tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv; 4) on käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktide 1–2, 4 või 5 või § 8333 alusel väljastatud tegevusluba. (8) Piiratud käibega padrunisalve on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada üksnes lasketiirus või laskepaigas, akustilise relva puhul ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamisel. Piiratud käibega padrunisalve hoitakse käesoleva seaduse § 46 lõikes 3 sätestatud korras. Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 2 nimetatud isik võib piiratud käibega padrunisalve tulirelvale kinnitada ja kasutada Kaitseliidu seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimustel ja korras. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatu ei laiene relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva piiratud käibega padrunisalvele. Kui eraldi eksponeeritakse vaid piiratud käibega padrunisalv, peab see asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinis.“; 11) paragrahvi 25 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon) on relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede või padrunite korrastatud kogum, mida säilitatakse ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel. (2) Kollektsiooni võib asutada ja pidada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, või Eestis registreeritud juriidiline isik Politsei- ja Piirivalveameti antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel, kui see ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda.“; 12) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kollektsioneerimisloa vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 13) paragrahvi 25 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kollektsioneerida on lubatud kõiki relvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ning kollektsioneeritava relva juurde kuuluvat piiratud käibega padrunisalve, helisummutit, lasersihikut ning öösihikut, välja arvatud: 1) pärast 1945. aastat valmistatud üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlblik vintraudne tulirelv või akustiline relv; 2) pärast 1945. aastat valmistatud üle 20 mm kaliibriga laskekõlblik sileraudne tulirelv või akustiline relv; 3) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel; 4) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närviparalüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon; 5) lahingumoon; 5) pärast 1945. aastat valmistatud üle 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelva laskemoon; 6) pärast 1945. aastat valmistatud üle 20 mm kaliibriga sileraudse tulirelva laskemoon; 7) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese.“; 14) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 31 ja 32 järgmises sõnastuses: „(31) Kollektsioneeritavate padrunite arv ei tohi ületada 50 padrunit ühe pärast 1945. aastat valmistatud padrunimudeli kohta. (32) Kollektsiooni kuuluva relva või padruni valmistamise aega tõendab Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kollektsioneerimisloa omanik.“; 15) paragrahvi 25 lõikest 6 jäetakse välja sõnad „ja padrunite“; 16) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 61 ja 62 järgmises sõnastuses: „(61) Kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid või relvad, välja arvatud tulirelvad, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas. (62) Kollektsiooni kuuluva piiratud käibega padrunisalve võõrandamine peab toimuma käesoleva seadusega kehtestatud tingimustel ja korras.“; 17) paragrahvi 25 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit võib kasutada üksnes laskeinstruktori juuresolekul lasketiirus või laskepaigas Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite kasutamiseks.“; 18) paragrahv 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 26. Füüsilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus (1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline isik esitab vastava taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses näidatakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 35 lõike 2 punktides 2–4 ja 6 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv. (2) Enne tulirelvade kollektsioneerimiseks loa saamist peab isik sooritama käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 nimetatud eksami. Kollektsioneerimisluba üksnes padrunite või muude relvade, välja arvatud tulirelvade, kollektsioneerimiseks taotlev isik ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset. (3) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja annab kollektsioneerimisloa hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast. (4) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu. (5) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõigetes 2 ja 3 või § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolu või loa taotleja ohustab avalikku korda. (6) Kollektsioneerimisloal näidatakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad. (7) Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat, ent mitte kauem kui isikule väljastatud tervisetõend. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada kui isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (8) Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esinevad käesoleva seaduse § 25 lõigetes 2 ja 3 või § 43 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8 sätestatud asjaolud. Kollektsioneerimisloa peatamisel arvestatakse käesoleva seaduse § 43 lõigetes 11 ja 12 sätestatut. (9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse, kui peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud või luba on kehtetuks tunnistatud käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud korras. (10) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 202, 2031 või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada kriminaalmenetluse seadustiku § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 2031 lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani. (11) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui kollektsioneerimisluba on kaotsi läinud või hävinud või kui esinevad käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1, 2, 4–7, 9 või 10 või käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktides 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolud. (12) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esinevad käesoleva seaduse § 43 lõigetes 31–33 sätestatud asjaolud või loa omanik ohustab avalikku korda. (13) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakenduvad käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuded, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule kollektsiooniomaniku relvahoidlasse, mille politsei pitseerib.“; 19) seadust täiendatakse paragrahviga 261 järgmises sõnastuses: „§ 261. Juriidilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus (1) Kollektsiooni asutada ja pidada sooviv juriidiline isik esitab vastava taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses näidatakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse käesoleva seaduse § 37 lõike 2 punktides 2–4 nimetatud dokumendid ning tasutakse riigilõiv. (2) Politsei- ja Piirivalveamet vaatab taotluse läbi ja annab kollektsioneerimisloa hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast. (3) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõigetes 2 ja 3 või § 40 lõikes 1 sätestatud asjaolu. (4) Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 11 sätestatud asjaolu või loa taotleja ohustab avalikku korda. (5) Kollektsioneerimisloal näidatakse kollektsioonis säilitamiseks lubatud relvade ja padrunite liigid, samuti kollektsiooni kuuluvad teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud relvad. (6) Kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui juriidiline isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (7) Politsei- ja Piirivalveamet peatab kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esineb käesoleva seaduse § 25 lõigetes 2 ja 3 või § 43 lõike 1 punktides 3–4 või 7 nimetatud asjaolu. (8) Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada juriidilise isiku kollektsioneerimisloa kehtivuse või tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks käesoleva seaduse § 40 lõike 11 punktides 1‒4 sätestatud juhul või juhul, kui loa omanik ohustab avalikku korda. (9) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatud korras. (10) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks kui kollektsioneerimisluba on kaotsi läinud või hävinud või kui esineb käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 või käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktides 1, 3, 5, 6, 8 või 9 nimetatud asjaolu. (11) Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esinevad käesoleva seaduse § 43 lõigetes 32 ja 33 sätestatud asjaolud. (12) Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakenduvad käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud nõuded, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule politsei poolt pitseeritud kollektsiooniomaniku relvahoidlasse.“; 20) paragrahvi 27 lõike 4 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Relva või laskemoona relvakollektsiooni jaoks sissevedu, väljavedu ja edasitoimetamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.“; 21) paragrahvi 28 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada tulirelva, mis kuulub käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelvade hulka;“; 22) paragrahvi 29 lõikes 11 asendatakse tekstiosa „lõigetes 4–7“ tekstiosaga „lõikes 7“; 23) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 12 ja 13 järgmises sõnastuses: „(12) Isikul, kellele on Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaluba või soetamisluba, on õigus omada käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 ja lõigetes 2 või 3 nimetatud tulirelva kaitseliidu seaduses sätestatud eesmärgil. (13) Isikul, kelle relvaloale on kantud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 6 nimetatud otstarve, on õigus omada ja vallata käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktis 7, lõike 2 punktis 9 ja lõike 3 punktis 6 nimetatud akustilist relva.“; 24) paragrahvi 29 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige.“; 25) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „21) tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada tulirelva, mis kuulub käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelvade hulka;“; 26) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 52 ja 53 järgmises sõnastuses: „(52) Isikul, kelle relvaloale on kantud käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarve, on õigus omada ja vallata käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktis 7, lõike 2 punktis 9 ja lõike 3 punktis 6 nimetatud akustilist relva. (53) Käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelvade hulka kuuluva sporditulirelva võib soetada, omada või vallata üksnes vastava spordialaga tegelemiseks, kui juriidiline isik on laskespordiklubi ning tulirelv on vajalik laskespordiorganisatsiooni kinnitusel laskespordiala jaoks.“; 27) paragrahvi 32 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Loa igale osale kannab soetamisloa väljastaja järgmised andmed: 1) relva soetaja andmed; 2) relva liik vastavalt käesoleva seaduse §-le 11 ja § 12 lõikele 1; 3) relva otstarve tulenevalt käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6 või § 31 lõike 1 punktidest 1–7; 4) soetatavate relvade arv.“; 28) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses: „(61) Soetamisloa A-, B- ja D-osale kannab relva müüja andmed müüdud relva ja selle müüja kohta.“; 29) paragrahvi 34 täiendatakse lõigetega 12–14 järgmises sõnastuses: „(12) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 2 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. (13) Isik, kes taotleb relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 sätestatud otstarbel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule tõendama, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon. (14) Käesoleva paragrahvi lõikes 13 nimetatud isik peab esitama Politsei- ja Piirivalveametile tõendi selle kohta, et: 1) ta on taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud; 2) ta on taotlemisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt korra osalenud laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon, või laskevõistlusel, kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud; 3) laskespordiklubi kinnitusel on käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelvade hulka kuuluv sporditulirelv vajalik tema harrastatava laskespordiala jaoks.“; 30) paragrahvi 34 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Füüsilise isiku relvaloale kantakse: 1) loa omaniku andmed; 2) isikule registreeritud relva või tulirelva olulise osa mark, mudel ja markeering; 3) relva või tulirelva olulise osa otstarve, lähtudes käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktidest 1–6; 4) isikule lubatud relva liik, lähtudes käesoleva seaduse § 11 punktidest 1–5 või 8 ja § 12 lõikest 1; 5) relva või tulirelva olulise osa hoiukoht.“; 31) paragrahvi 34 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel õiguse: 1) soetada vastav laskemoon, helisummuti ja piiratud käibega padrunisalv; 2) hoida ja edasi toimetada (vedada) relva, helisummutit, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve; 3) anda relva, helisummutit, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või käesoleva seaduse § 31 lõike 51 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule kandmiseks ja edasi toimetamiseks;“; 32) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja lauseosa „, andmed eksami sooritamise kohta“; 33) paragrahvi 41 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) dokumendid, mis tõendavad tema vastavust käesoleva seaduse §-s 29 lõigetes 2 ja 3 või § 30 sätestatud nõuetele;“; 34) paragrahvi 43 lõiget 3 täiendatakse punktidega 91–93 järgmises sõnastuses: „91) isik, kelle relvaloale ei ole kantud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21, 5 või 6 nimetatud otstarvet, valdab piiratud käibega padrunisalve; 92) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel, ei vasta enam käesoleva seaduse § 34 lõikes 12 sätestatud tingimusele; 93) isik, kellele on väljastatud relvaluba käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punkti 21 alusel, ei vasta enam käesoleva seaduse § 34 lõike 13 punktides 1–3 sätestatud tingimustele.“; 35) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Piiratud käibega padrunisalve käitlemisele laieneb sama kord, mis on käesolevas paragrahvis kehtestatud relva käitlemisele.“; 36) paragrahvi 46 lõikes 3 asendatakse sõna „raudkapp“ sõnaga „kapp“; 37) paragrahvi 46 lõiget 8 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Ühte A-klassi tulirelva, selle piiratud käibega padrunisalve ja laskemoona tuleb hoida käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatud korras.“; 38) paragrahvi 46 lõike 81 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Rohkem kui üht akustilist relva või vähemalt üht käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktis 7 nimetatud akustilist relva tuleb hoida relvakapis.“; 39) paragrahvi 51 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Laskespordiklubi võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma liikmele, kellel on relvakandmisluba.“; 40) paragrahvi 51 lõigetes 2 ja 5, §-s 521, § 53 lõigetes 1 ja 62 ning § 86 lõigetes 1 ja 8 asendatakse mistahes käändes sõna „laskespordiorganisatsioon“ sõnaga „laskespordiklubi“ vastavas käändes; 41) seadust täiendatakse paragrahviga 604 järgmises sõnastuses: „§ 604. Laskekõlbmatu relva sissevedu ja väljavedu Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidu välisest riigist Eestisse sisse vedamisele ja Eestist Euroopa Liidu välisesse riiki välja vedamisele laieneb sama kord, mis käesolevas peatükis relvade kohta on kehtestatud.“; 42) seaduse 81. peatükk tunnistatakse kehtetuks; 43) seadust täiendatakse 82. peatükiga järgmises sõnastuses: „82. peatükk RELVA, LASKEMOONA JA LASKEKÕLBMATU RELVA EDASITOIMETAMINE EUROOPA LIIDUS § 624. Relva ja laskemoona edasitoimetamine Euroopa Liidus (1) Füüsiline või juriidiline isik võib Euroopa Liidu territooriumil relva ja laskemoona edasi toimetada järgmiste dokumentide alusel: 1) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba (edaspidi eelluba); 2) relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba (edaspidi luba). (2) Füüsiline või juriidiline isik võib jahipidamise otstarbel B-klassi relva või laskemoona ning ajaloolise sündmuse taasetendamise otstarbel A- või B-klassi relva ajutiselt Eestisse toimetada, kui tal on: 1) eelluba, mille väljastab taotlejale tema taotluse ja kutse või muu tõendusmaterjali, millega ta tõendab õigust osaleda B-klassi relvaga jahinduses või A- või B-klassi relvaga ajaloolise sündmuse taasetendamisel, alusel Politsei- ja Piirivalveamet; 2) luba, mille väljastab taotlejale relva või laskemoona lähteriik eelloa alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab relv olema eelloal märgitud tähtajaks Eestist välja toimetatud. (4) Füüsiline või juriidiline isik, kellele on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba, võib jahipidamise otstarbel B-klassi relva või laskemoona ning ajaloolise sündmuse taasetendamise otstarbel A- või B-klassi relva ajutiselt Eestist välja toimetada, kui tal on: 1) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba; 2) luba, mille väljastab taotlejale Politsei- ja Piirivalveamet eelloa alusel, ja 3) relva omaniku nõusolek, kui isik ei ole relva omanik. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul peab relv olema loal märgitud tähtajaks Eestisse toimetatud. (6) Füüsiline või juriidiline isik võib temale kuuluva relva alaliselt Eestist välja toimetada, kui tal on : 1) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba; 2) luba, mille väljastab taotlejale Politsei ja Piirivalveamet sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelloa alusel. (7) Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1 ja 2 loetletud dokumentide kehtivusaeg on kuni üks aasta alates nende väljastamise päevast ning nende väljastamise eest tasutakse riigilõivu. (9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eelluba ja luba ei ole vaja, kui C-klassi relvaga reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda jahindusega või taasetendada ajalooline sündmus, või kui A-, B- või C-klassi relvaga reisitakse sportlaskmises osalemise eesmärgil, tingimusel et isiku relvad on kantud Euroopa tulirelvapassi ja ta kutse või muu tõendusmaterjaliga tõendab reisi eesmärki. (10) Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet isiku taotluse alusel, kui isikule on käesoleva seaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral. (11) Euroopa tulirelvapassi ei või edasi anda ja sellele märgitakse passi omaniku valduses ja kasutuses olevad relvad. Pass peab alati olema relva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii relvade valduse või omaduste muutumine kui ka relva kaotamine või vargus. (12) Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (13) Kui liikmesriik on keelustanud teatud liiki relvade riiki sissetoomise, siis tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende relvade loetelu, mida Eestisse edasi toimetada ei ole lubatud või mida on lubatud tuua tema eelneva nõusolekuta. (14) Euroopa Liidu kodanikele, kes omavad Euroopa tulirelvapassi, ei kohaldata käesoleva seaduse § 60 lõigete 4 ja 5 sätteid. § 625. Relva ja laskemoona kaubana edasitoimetamine Euroopa Liidus (1) Relva ja laskemoona kaubana vabasse ringlusse lubamiseks või nende katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil (edaspidi kaup) võib Eestisse toimetada isik, kellel on: 1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks; 2) eelluba, mille väljastab isikule tema taotluse alusel Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Kauba kättesaamisel koostab isik selle kohta deklaratsiooni ja edastab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud deklaratsiooni vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Kauba võib Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetada isik, kellel on: 1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva oluliste osade, laskemoona või lasersihikute valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks; 2) luba, mille Politsei- ja Piirivalveamet väljastab isiku taotluse ja sihtriigi pädeva asutuse eelloa alusel. (5) Kultuuriväärtusega relvi võib Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki edasi toimetada käesoleva seadusega kehtestatud korras ning kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse selle alusel antud õigusaktidega. § 626. Eelloa ja loa menetlus (1) Relva käesoleva seaduse § 624 lõikes 2 nimetatud otstarbel ajutise Eestisse toimetamise eelloa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, milles esitatakse muu hulgas andmed jahile või ajalooliste sündmuste taasetendamisele või muule samalaadsele üritusele kutsuja kohta, eelloa soovitav kehtivusaeg, jahipidamise või taasetendamise piirkond, ja eeltäidetud eelloa plank. (2) Relva käesoleva seaduse § 625 lõikes 1 nimetatud otstarbel kaubana Eestisse toimetamise eelloa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, milles esitatakse andmed relvasoetamisloa või tegevusloa kohta ja eelloa eeltäidetud plank. (3) Loa saamiseks käesoleva seaduse § 624 lõigetes 3 ja 4 ning § 625 lõikes 4 nimetatud otstarbel esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus koos sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelloaga, kui see on vajalik, ja loa eeltäidetud plank. (4) Käesoleva seaduse § 624 lõikes 2 sätestatud eelloa taotluse võib esitada jahikorraldaja või ajalooliste sündmuste taasetendamise või muu samalaadse ürituse korraldaja. (5) Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eelloa või loa andmisest, kui: 1) eelloa või loa taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente; 2) on kahtlus, et relva, tulirelva olulise osa või laskemoona edasitoimetamine kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. (6) Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa andmisest keelduda, kui: 1) taotleja või temaga seotud isik on eelloa või loa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemist käsitlevaid õigusakte või ei ole täitnud nende alusel tehtud ettekirjutusi; 2) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud; 3) käesoleva seaduse alusel taotlejale väljastatud tegevusluba on peatatud või kehtetuks tunnistatud. (7) Politsei- ja Piirivalveamet väljastab eelloo või loa hiljemalt viie tööpäeva jooksul kõigi nõutud dokumentide esitamisest arvates. (8) Politsei- ja Piirivalveamet peatab eelloa või loa kehtivuse, kui eelloa või loa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusluba on peatatud. (9) Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab eelloa või loa kehtetuks, kui: 1) seda taotleb eelloa või loa omaja; 2) eelloa või loa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusluba on kehtetuks tunnistatud; 3) esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolu; 4) väljastatud eelluba või luba on kaotatud või varastatud; 5) eelluba või luba omav juriidiline isik lõpeb või füüsiline isik sureb. (10) Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa kehtivuse peatada või eelloa või loa kehtetuks tunnistada, kui: 1) eelloa või loa omaja või temaga seotud isik ei täida käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või nende alusel tehtud ettekirjutusi; 2) ilmneb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud asjaolu. § 627. Laskekõlbmatu relva edasitoimetamine Euroopa Liidus Laskekõlbmatu relva Euroopa Liidus edasitoimetamine toimub käesoleva seaduse § 624 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide alusel. § 628. Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamise erikord Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamisele Euroopa Liidu välisesse riiki, millele kohaldub nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58; ELT eriväljaanne 13/11, lk 3–10), ja sellisest riigist Eestisse, kohaldatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda.“; 44) paragrahvi 67 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „teovõimeline“ sõnadega „ja usaldusväärne“; 45) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) nõudma relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud seda liiki relva soetamisloa esitamist, laskemoona või piiratud käibega padrunisalve ostjalt isikut tõendava dokumendi ja käesoleva seaduse või Kaitseliidu seaduse alusel väljastatud relvaloa esitamist.“; 46) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Relvade ja laskemoona müügi tegevusluba omav isik võib keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida nad peavad tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks. Igast katsest sellist tehingut teha peab viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit.“; 47) paragrahvi 75 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lasersihikute“ tekstiosaga „piiratud käibega padrunisalvede“; 48) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 75. Tegevusluba omava isiku kohustused relvade ja laskemoona valmistamisel ja nende müümise üle arvestuse pidamisel (1) Isik, kellele on väljastatud käesoleva seaduse § 66 lõike 1 punktide 1 või 2 alusel tegevusluba, on kohustatud pidama eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite, lasersihikute ja laskemoona kohta. (2) Arvestust peetakse nii, et igal ajal oleks võimalik eristada valmistatud relvad, müügiks soetatud relvad, müüdud relvad, tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud või laskemoon. (3) Arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid ja dokumente säilitatakse kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa lõppemisel või kehtetuks tunnistamise korral on relvakaupmees kohustatud arvestuse üle andma politseile hiljemalt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval. (4) Tegevusluba omav isik esitab käesoleva seaduse alusel tehtud tulirelvade, nende oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona valmistamise või müümise andmed infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse hiljemalt ühe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates. (5) Teabe esitamine X-tee kaudu ei mõjuta käesolevas seaduses sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, Politsei- ja Piirivalveameti pädevust ega isiku õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse Politsei- ja Piirivalveametile. (6) Arvestusse kantud andmetest on lubatud teavitada üksnes asjakohase kontrolliõigusega isikut ja isikut, kellele on andmetele või dokumentidele juurdepääsu õigus antud muu seadusega. (7) Müügiloleva relva kadumisest on tegevusloa omaja kohustatud viivitamata teavitama politseid.“; 49) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Keelatud on tulirelva ümbertegemine gaasirelvaks.“; 50) paragrahvi 81 lõike 1 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) nõudma relva parandamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa või kollektsioneerimisloa esitamist; 2) nõudma relva ümbertegemiseks, laskekõlbmatuks muutmiseks või lammutamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ja relvaloa või kollektsioneerimisloa esitamist koos relva ümbertegemise, laskekõlbmatuks muutmise või lammutamise loaga ning laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamiseks toonud isikult isikut tõendava dokumendi ning relva laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele vastavuse tuvastamise loa esitamist;“; 51) paragrahvi 86 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelva ja piiratud käibega padrunisalve võib laenutada üksnes laskeinstruktori, kellel on käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktis 21 nimetatud otstarbega relvaluba, juuresolekul.“; 52) paragrahvi 861 lõikest 1 jäetakse välja teine lause; 53) seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses: „122. peatükk NÕUDED LASKESPORDIORGANISATSIOONILE JA LASKESPORDIKLUBILE § 877. Nõuded laskespordiorganisatsioonile (1) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama arvestust oma liikmeks olevate laskespordiklubide üle. Andmeid oma liikmeks oleva laskespordiklubi nime ja registreerimisnumbri kohta säilitab laskespordiorganisatsioon ühe aasta laskespordiklubi liikmelisuse lõppemisest arvates. (2) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama laskespordiklubide laskespordiorganisatsiooni kuulumise ja laskespordivõistluste korraldamisega seonduva teabe avalikustamiseks kodulehte. (3) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud avalikustama oma kodulehel laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide nimed ja registreerimisnumbrid. (4) Laskespordiorganisatsioon on kohustatud korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse või osalema vähemalt ühe laskespordivõistluse korraldamisel, kus võivad osaleda kõik laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide liikmed. § 878. Nõuded laskespordiklubile (1) Laskespordiklubil peab olema vähemalt üks laskeinstruktor. (2) Laskespordiklubi on kohustatud pidama arvestust klubi liikmete ning klubi korraldataval laskevõistlusel ja laskeharjutusel osalejate kohta. (3) Laskespordiklubi säilitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed järgmiselt: 1) klubi liikme nime ja isikukoodi ühe aasta isiku klubi liikmelisuse lõppemisest arvates; 2) laskevõistlusel või laskeharjutusel osaleja nime ja isikukoodi kuus kuud üritusel osalemisest arvates. (4) Laskespordiklubi on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit laskesportlase liikmeõiguse lõppemisest viivitamata. (5) Laskespordiklubi on kohustatud korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse, kus võivad osaleda kõik laskespordiklubi liikmed.“; 54) paragrahvi 88 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, käesoleva seaduse alusel tegevusluba omavate isikute, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ja käesoleva seaduse § 31 lõikes 51 nimetatud isikute käesoleva seaduse nõuetele vastavuse üle ning lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle teeb Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet.“; 55) paragrahvid 8921 ja 8922 tunnistatakse kehtetuks; 56) seadust täiendatakse §-dega 8923‒8927 järgmises sõnastuses: „§ 8923. Kahtlasest tehingust teatamata jätmine Käesoleva seaduse § 74 lõikes 21 sätestatud kahtlasest terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingust või tehingu katsest teavitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. § 8924. Piiratud käibega padrunisalve ebaseaduslik käitlemine (1) Piiratud käibega padrunisalve valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. § 8925. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamata jätmine (1) Käesolevas seaduses sätestatud relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsiminekust või hävimisest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. § 8926. Konfiskeerimise kohaldamine Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib kohaldada §-des 891–894, 8910, 8911, 8913, 8920 ja 8924 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud püssirohu, muu aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. § 8927. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 891–895, 8910–8913, 8916, 8917, 8920 ja 8923–8925 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. (2) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade puhul); 2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul); 3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade puhul); 4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul).”; 57) paragrahvi 91 täiendatakse lõigetega 22–30 järgmises sõnastuses: „(22) Käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktis 91 sätestatut ei kohaldata isikule, kelle nimele on enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud relv, millele sobib kinnitada piiratud käibega padrunisalve. (23) Käesoleva seaduse § 43 lõike 3 punktis 91 sätestatut ei kohaldata isikule, kelle nimele on enne käesoleva seaduse jõustumist antud soetamisluba käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud relvale, millele sobib kinnitada piiratud käibega padrunisalve. (24) Kui isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud relv ja ta soovib säilitada õigust sellist relva omada, esitab isik relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel selleks kirjaliku taotluse. Kui isik ei soovi sellise A-klassi relva omamise õigust säilitada, liigitatakse isiku tulirelv relvaloa või relvakandmisloa väljastamisel käesoleva seaduse § 121 lõikes 2 nimetatud B-klassi relvaks. (25) Isik, kes soovib soetada piiratud käibega padrunisalve ja kellele on registreeritud käesoleva seaduse § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud relv, millele sobib kinnitada selline padrunisalv, peab taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt relvaloa vahetamist. Relvaloa vahetamise korral riigilõivu ei tasuta. (26) Isik, kelle valduses on käesoleva seaduse jõustumisel piiratud käibega padrunisalv, kuid kellel sellise padrunisalve käitlemise õigus puudub, peab selle üle andma Politsei- ja Piirivalveametile või võõrandama isikule, kellel on õigus käidelda piiratud käibega padrunisalve, hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (27) Isik, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud Euroopa tulirelvapass ja kes soovib selle alusel tulirelva teise riiki edasi toimetada, peab taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt käesoleva seaduse § 121 kohase relva klassi määramist. Kui relva klassi määramisel on vaja muuta tulirelvapassi kandeid või väljastada uus, siis selle toimingu eest riigilõivu ei tasuta. (28) Isikul, kelle kollektsioneerimisloale on kantud relv või laskemoon, mille kollektsioneerimine pärast käesoleva seaduse jõustumist keelatakse, säilib õigus nende relvade ja laskemoona kollektsioneerimiseks. (29) Laskespordiorganisatsioon peab tagama käesoleva seaduse § 877 lõigetes 1–3 sätestatud nõuete täitmise hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. (30) Laskespordiklubi peab tagama käesoleva seaduse § 878 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuete täitmise hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.“. § 2. Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 41 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) relvaseaduses sätestatud nõuetele vastav laskespordiorganisatsioon sporditulirelva ja selle laskemoona omamiseks, valdamiseks, edasitoimetamiseks ning veoks vajalike, käesoleva seaduse §-des 263–266 nimetatud toimingute eest;“; 2) paragrahvi § 2631 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõna „riiklikusse“; 3) paragrahv 266 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 266. Relva edasitoimetamine Euroopa Liidus (1) Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. (2) Tulirelvade Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot iga tulirelva kohta. (3) Akustilise relva või laskekõlbmatu relva Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot.“; (4) Tulirelva, akustilise relva või laskekõlbmatu relva kaubana vabasse ringlusesse lubamise eelloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot iga relva kohta.“. § 3. Seaduse jõustumine Seaduse § 1 punkt 48 jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Eiki Nestor Riigikogu esimees Tallinn, 2019 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse nimel  Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kavandatava eelnõuga võetakse üle Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (edaspidi ka tulirelvadirektiiv)1. Nõukogu 18. juuni 1991. a direktiivis relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (91/477/EMÜ)2 loodi olukord, kus omavahel on tasakaalus ühelt poolt kohustus tagada teatavate tulirelvade ja tulirelva oluliste osade vaba liikumine Euroopa Liidus (edaspidi EL) ja teiselt poolt vajadus seada sellele vabadusele piirid nendele toodetele kohandatud turvalisusnõuetega. Euroopa Komisjon leidis, et osa nõudeid on vaja proportsionaalsel viisil täiendavalt parandada, arvestades viimastel aastatel EL-is toimunud terrorirünnakuid3 ja võtta meetmeid, et tulirelvasid ei kasutataks kuritegelikel eesmärkidel. Suures osas on tulirelvadirektiivi nõuded juba praegu Eesti õigusesse üle võetud, kuid direktiivi nõuete täielikuks ülevõtmiseks muudetakse relvaseadust (edaspidi RelvS). Lisaks tuleb muuta mitut RelvS-i alusel kehtestatud õigusakti, kuna osa ülevõetavast regulatsioonist on juba kehtestatud Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri määrusega ning vajab täpsustamist. Samuti on, arvestades õigusloomepõhimõtteid, teatud nõuete kehtestamine RelvS-i alamaktides otstarbekam. Olulisemad muudatused käsitavad muu hulgas relvade klassidesse jaotust, padrunisalvede RelvS-i kohaldamisalasse lisamist ning teatud relvade ja padrunisalvede käitlemisele piirangute seadmist. Peamised eelnõuga kavandatavad muudatused RelvS-is on järgmised: 1. RelvS-i lisandub relvade klassidesse liigitus tulirelvadirektiivi järgi. Relvad jagunevad A-, B- ja C-klassi, mis vastavad tulirelvadirektiivis sätestatud klassidele, kuid relvade klassidesse liigitamine ei muuda kehtivaid RelvS-i põhimõtteid tsiviilkäibes lubatud, piiratud või keelatud relvade kohta. Relvade klassidesse jagunemine on tähtis eelkõige relvadega Eestist välja või Eestisse reisimisel. Võrreldes seni kehtinud regulatsiooniga muutuvad tingimused relvadega reisimiseks jahiga tegelemise eesmärgil. Samuti muutuvad laskekõlbmatute relvadega EL-i territooriumil reisimise nõuded. 2. Kõrgendatud nõuded kehtestatakse suure salvemahutusega poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate tulirelvade omamisele ja valdamisele. Sellisteks tulirelvadeks on püstol, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, ja püss, millele on kinnitatud padrunisalv, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit. Selliste padrunisalvedega tulirelvade soetamine enese- ja vara kaitse eesmärgil keelatakse. 3. Laskespordialaga tegelemiseks lubatud relvade otstarbe määramisel eristatakse, kas tegemist on A-klassi tulirelva või B- või C-klassi tulirelvaga ning olenevalt relva klassist kehtestatakse nõuded sportlaskjale. Sellega seoses täpsustatakse laskespordiorganisatsiooni, laskespordiklubi ja sporditulirelva mõistet ning täiendatakse laskespordiorganisatsioonile ja -klubile esitatavaid nõudeid. 1 ELT L 137, 24.5.2017, lk 22–39. 2 ELT L 256, 13.09.1991, lk 51–58. 3 Pariisis, Kopenhaagenis ja Thalysi rongis toimunud terrorirünnakud tõid esile organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vahelise seose eelkõige tulirelvade hankimise valdkonnas. 13. novembril 2015 Pariisis korraldatud koordineeritud terrorirünnakutes hukkus rohkem kui 120 inimest. 1  4. Muutub relva ja laskemoona EL-is edasitoimetamise kord. Euroopa tulirelvapassi ei kanta enam B-klassi jahiotstarbelist tulirelva. Kui soovitakse minna sellise relvaga teise EL-i liikmesriiki jahile, tuleb taotleda sihtriigist eelluba ning Eestist relva väljatoimetamiseks Politsei- ja Piirivalveametist ühekordne luba. Euroopa tulirelvapassi kantakse C-klassi akustiline relv, mis annab õiguse reisida teise EL-i liikmesriiki ilma sihtriigi eelloata ning Eesti riigi antava ühekordse loata. 5. Kui soovitakse reisida laskekõlbmatu relvaga, on samamoodi tulirelvadega kohustuslik taotleda ametiasutustelt selle kohta nõusolek. Arvestades tulirelvadirektiivi nõudeid kehtestatakse kohustus taotleda laskekõlbmatu relvaga piiriülese liikumise korral enne sihtriigilt eelluba ja selle alusel Politsei- ja Piirivalveametist luba relva Eestist väljaveoks. 6. Relvade kollektsioneerimise nõuded muutuvad. Võrreldes senise RelvS-iga on kollektsiooni pidamise aluseid ja eesmärke tulirelvadirektiivist lähtudes täiendatud. Eelnõu järgi võib kollektsiooni ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel asutada ja pidada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, või Eestis registreeritud juriidiline isik Politsei- ja Piirivalveameti antud relva- ja padrunikollektsioneerimisloa (edaspidi kollektsioneerimisluba) alusel, kui relva omamine ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb enne kollektsioneerimisloa väljastamist hinnata isiku sobivust kollektsionääriks ja kaasates Kaitsepolitseiameti, hinnata ka isikust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule. Kuna koguda on lubatud muu hulgas automaattulirelvi, kuulipildujaid ning enamohtlikke padruneid ja tulirelvi, peab riik loa andmisel kontrollima isiku tausta hoolikalt, et välistada ohtlike ja suure tulejõuga tulirelvade sattumine mitteseaduskuulekate isikute kätte. Kollektsioneerimisloa kehtivusele rakendatakse samu nõudeid nagu kehtiva õiguse järgi näiteks relvaloa kehtivusele ette on nähtud. Kollektsioneeritavatele laskekõlblikele tulirelvadele ja laskemoonale seatakse piirid. Keelatakse pärast 1945. aastat valmistatud üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlbliku vintraudse tulirelva ja selle laskemoona kollektsioneerimine. Samuti keelatakse pärast 1945. aastat valmistatud üle 20 mm kaliibriga laskekõlbliku sileraudse tulirelva ning selle laskemoona kollektsioneerimine. Peale RelvS-i on vaja täpsustada ka riigilõivuseadust (edaspidi RLS), kuna eelnõu järgi muudetakse RelvS-is sätestatud relvadega EL-is liikumise reegleid ja selleks vajalike lubadega seonduvat. Loa väljastamisel tasutakse riigilõiv samamoodi seni kehtinud õigusega ja lisatakse uued luba nõudvad toimingud. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna õigusnõunik Marju Aibast (tel 612 5062, [email protected]) ja nõunik Sven Põierpaas (tel 612 5185; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud tulirelvadirektiivi ülevõtmisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2 Eelnõu kohaselt muudetakse RelvS-i 15. märtsil 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 142) ja RLS-i 16. veebruaril 2019. aastal jõustunud redaktsiooni (RT I, 01.02.2019, 12). Enne eelnõu koostamist väljatöötamiskavatsust ei koostatud, sest eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest4. Eelnõuga võetakse üle tulirelvadirektiiviga kehtestatud miinimum. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus, kuna Eesti Vabariigi põhiseaduse § 73 kohaselt võetakse Riigikogu aktid vastu poolthäälteenamusega. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/853, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Enne kõnesolevat direktiivi moodustasid kehtiva EL-i õigusraamistiku relvade omandamise ja valduse kontrolli küsimustes: 1) nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ, 18. juuni 1991, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta5; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/51/EÜ, 21. mai 2008, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta6; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 258/2012, millega rakendatakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli (ÜRO tulirelvade protokoll) artiklit 10, ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed7. Tsiviilkasutuseks ette nähtud tulirelvade omandamise, valdamise ning impordi ja ekspordi suhtes kohaldatakse laiahaardelist EL-i õigusraamistikku, mis on sätestatud direktiivis 91/477/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 2008/51/EÜ ja direktiiviga 2017/853. Direktiivi 91/477/EMÜ kohaldatakse alates 17. oktoobrist 1991. EL-i riigid pidid selle oma riigisisestesse õigusaktidesse üle võtma 1. jaanuariks 1993. aastal. Direktiivi eesmärk on hõlbustada tulirelvade siseturu toimimist EL-is, tagades samas EL-i kodanikele turvalisuse. Direktiivis käsitletakse võimalikke probleeme ja nõrku kohti, mis võivad ilmneda tulirelva 4 Euroopa Komisjoni ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, p 3. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015PC0750&from=EN 5 ELT L 256, 13.09.1991, lk 51–58. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:31991L0477&qid=1513279418542&from=ET 6 ELT L 179/5, 8.7.2008, lk 5–11. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32008L0051&from=EN 7 ELT L 94/1, 30.3.2012, lk 1–14. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2012:094:0001:0015:ET:PDF 3 olelusringi jooksul (alates tootmisest kuni kauplemise, omamise ja valdamise, laskekõlbmatuks muutmise ja hävitamiseni). Neis sätestatakse miinimumnõuded, mille EL-i liikmesriigid peaksid kehtestama eri klassidesse8 kuuluvate tulirelvade omandamise ja valdamise suhtes, ning reguleeritakse tulirelvade üleandmise tingimusi liikmesriikide vahel, võimaldades samas küttimise ja sportlaskmise puhul paindlikumaid eeskirju9. 2008. aastal heaks kiidetud muudatustega, st direktiiviga 2008/51/EÜ10, tugevdati julgeolekuaspekte ja viidi direktiiv kooskõlla rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolliga (edaspidi ÜRO tulirelvade protokoll).11 EL-i tulirelvade õigusraamistik lähtub suuresti ÜRO tulirelvade protokollist, mis allkirjastati EL-i nimel 2002. aastal. Protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mille osalised on nii EL kui ka liikmesriigid. Euroopa Komisjon võttis kõik selle sätted EL-i õigusesse üle peamiselt järgmiste dokumentidega: 1) direktiiv 2008/51/EÜ, milles lõimitakse tulirelvade protokolliga nõutavad relvade ühenduse piires üleandmist käsitlevad asjakohased sätted; 2) määrus (EL) nr 258/2012 (IP/12/225), käsitletakse kaubandust ja üleandmist ELi mittekuuluvate riikide vahel, võttes seeläbi üle ÜRO tulirelvade protokolli artikli 10. Pärast 2015. aasta novembris Pariisis toimunud terrorirünnakuid võtsid EL-i sise- ja/või justiitsministrid vastu Pariisi deklaratsiooni, milles kinnitati veel kord oma riikide kohustust 1) vähendada tulirelvade ebaseaduslikku tarnimist Euroopas ning 2) suurendada koostööd kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) raames, 3) parandada teabe jagamist ning 4) tagada Europoli, Eurojusti ja Interpoli ressursside täielik ärakasutamine.12 Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 12. ja 13. märtsil 2015. aastal peetud kohtumisel kutsusid ministrid Euroopa Komisjoni üles tegema ettepaneku võimaluste kohta, kuidas võidelda ebaseadusliku tulirelvakaubandusega ning tõhustada koos Europoliga teabevahetust ja operatiivkoostööd13. Pärast seda kohtumist võttis komisjon vastu Euroopa julgeoleku tegevuskava, et tagada esilekerkivatele ja üha keerukamatele julgeolekuohtudele Euroopa tasandil tõhus ja kooskõlastatud vastus. Tõstes esile ebaseaduslikust tulirelvakaubandusest tingitud probleeme, toonitati Euroopa julgeoleku tegevuskavas, et erinevused riikide 8 Ühe keskse aspektina kehtestatakse direktiivi 91/477/EMÜ I lisas ohutaseme järjekorras neli tulirelvade klassi: 1) „A-klassi kuuluvad keelatud relvad – lahingurelvad”; 2) „B-klassi loaga lubatud relvad, mida peamiselt kasutavad laskesportlased ja jahimehed”; 3) „C-klassi deklareeritavad relvad, mida peamiselt kasutavad jahimehed”; 4) „D-klassi (muud tulirelvad) kohaldatakse peamiselt pikkade ühelasuliste sileraudsete tulirelvade suhtes”. 9 Tingimusel, et liikmesriikidel on põhimõtteliselt õigus võtta direktiivis sätestatust rangemaid meetmeid. 10 Muudatuste juures lähtuti kahest järgmisest asjaolust: a) Euroopa Komisjon allkirjastas 16. jaanuaril 2002 Euroopa Ühenduse nimel rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava ÜRO protokolli; b) tulemused ja parandusettepanekud (nt laskekõlbmatuks muudetud relvad, ekspordi- ja impordiload, registripidamine, märgistamine), mis on esitatud komisjoni 2000. aasta aruandes direktiivi 91/477/EMÜ rakendamise kohta pärast selle ülevõtmist kõikide liikmesriikide siseriiklikusse õigusesse – KOM (2000) 837, komisjoni aruanne nõukogule ja Euroopa Parlamendile. Nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ (relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta) rakendamine (15.12.2000). 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/733071 12 11. jaanuari 2015. aasta Pariisi deklaratsioon (dokument nr 5322/15). 13 Euroopa Ülemkogu liikmete avalduse projekt (dokument nr 6112/15). 4 õigusaktides takistavad tõhusaid kontrolle ja politseikoostööd EL-is14, ning nõuti prioriteetse meetmena eeskätt tulirelvi käsitlevate õigusaktide läbivaatamist 2016. aastal. Direktiiviga 2017/853 sätestatakse tulirelvade, sealhulgas laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade, käitlemisele rangemad nõuded lähtudes julgeolekuaspektist ning võetakse meetmed, et vähendada tulirelvade jõudmist seaduslikult relvaturult ebaseaduslikule. Lähtutakse ka põhimõttest, et ühised eeskirjad on olulised, sest osal EL-i liikmesriikidest on teatud probleemidest teistsugune arusaam (nt järeletehtud relvade määratlus). Et kurjategijad ei saaks EL-i liikmesriikide erisuguseid eeskirju enda kasuks rakendada, tuleb kogu Euroopas lähtuda ühtlustatud käsitlusviisist. Euroopa Komisjoni uuringute tulemuste alusel suurendatakse tulirelvi käsitleva teabe jagamist ja koostööd EL-i liikmesriikide vahel. Tulirelvade omandamise ja valdamise regulatsioonis EL-i tasandil tehtud muudatuste tõttu tuleb täpsustada ka RelvS-i. Eelnõu järgi ei tehta olulisi muudatusi Eesti relvapoliitikas ning säilitatakse RelvS-is juba kehtivad põhimõtted. Muu hulgas säilitatakse RelvS-i kohaldamise erisused riigikaitse eesmärgil, samuti sätted, milles nähakse ette erisused riigi- ja munitsipaalmuuseumidele. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunktis 16 ning artiklis 6 on ette nähtud võimalus teha erisusi, kui see on vajalik hariduslikel, kultuurilistel (sh filmi- ja teatrikunst), teaduslikel või ajaloolistel põhjustel. Isikud, kellele on lubatud erisusi kohaldada, võivad muu hulgas olla kontrolliasutused, tootjad, sertifitseeritud eksperdid, kohtueksperdid ja teatud juhtudel isikud, kes on seotud filmide või telesaadete tootmisega. Samuti on liikmesriikidel võimalik lubada üksikisikutel omandada ja vallata A-klassi relvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona riigikaitse eesmärgil, näiteks seoses vabatahtliku sõjalise väljaõppega, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses. Seda võimalust kasutatakse ka RelvS-is ning võimalus A-klassi tulirelvi ja piiratud käibega parunisalvesid soetada, omada ja vallata nähakse ette Kaitseliidu seaduse (edaspidi KaLS) alusel tulirelvi omavatele isikutele, säilitades juba praegu KalS-is sätestatud erisuse relvade ja laskemoona kohta. Eelnõu kohaselt ei laiendata riigikaitselise erandi kohaldamist muule riigikaitsega seonduvale tegevusele (nt reservohvitsere koondavad laskeklubid jms) peale Kaitseliidu. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 10 järgi on oluline tagada, et liikmesriigis on hästi toimiv andmekogumissüsteem, mis annab ülevaate riigis olevatest tulirelvadest ja nende olulistest osadest. Andmekogumissüsteemi tulemuslikuks toimimiseks on tähtis tõhus teabevahetus relvakaupmeeste ja liikmesriigi pädevate asutuste vahel. Seepärast peavad relvakaupmehed andma liikmesriigi pädevatele asutustele teavet põhjendamatu viivituseta. Selle hõlbustamiseks peaksid pädevad riigiasutused looma relvakaupmeestele kättesaadava elektroonilise sidekanali, mis võib tähendada teabe esitamist e-posti teel või vahetult andmebaasi või muu registri kaudu. Lisaks peavad tulirelvadirektiivi artikli 13 lõike 4 kohaselt liikmesriigid tagama, et liikmesriikide pädevad asutused vahetavad elektrooniliselt teavet tulirelvade teise liikmesriiki viimiseks antud lubade kohta ja teavet loa andmisest keeldumiste kohta. Kehtiva RelvS-i alusel kogutakse küll kõiki andmeid tulirelvade, nende oluliste osade kui ka laskemoonaga seotud tehingute kohta, kuid seda tehakse paljuski paberdokumentide alusel, millelt omakorda kantakse andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Eelnõukohaste muudatuste alusel tagatakse tõhus ja nüüdisaegne elektrooniline andmevahetus ning järelevalvesüsteem, et kontrollida tulirelvi, laskemoona või muud sellega seonduvat kaupa käitlevate juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevust. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 14 COM(2015) 185 final, 28.4.2015. 5 Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahvides 1 ja 2 tehakse muudatused RelvS-is ja RLS-is ning §-s 3 on eelnõu jõustumise erisust kajastav säte. Eelnõu § 1. RelvS-i muudatused Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 11 lõigetega 3–5. Kõnesolevas paragrahvis esitatakse RelvS-is kasutatavate mõistete sisu nendest parema arusaadavuse huvides. Eelnõu kohaselt täiendatakse RelvS-i § 11 lõikega 3, milles sätestatakse, et laskespordiorganisatsioon on RelvS-i tähenduses rahvusvahelise laskespordiorganisatsiooni või rahvusvaheliselt tunnustatud laskespordiühenduse liikmeks olev laskesporti harrastavate laskespordiklubide üleriigiline ühendus, mis tegeleb laskespordi edendamise ja võistluste korraldamisega. Laskespordiorganisatsiooni mõistet kasutatakse RelvS-is mitmes kohas, kuid seni ei ole seda kusagil üheselt määratletud ega selgitatud (kehtiva RelvS-i § 34 lõikes 6 küll öeldakse, mida laskespordiorganisatsiooni all edaspidi mõistetakse, kuid see definitsioon ei ole piisavalt selge). Seetõttu on otstarbekas esitada ka laskespordiorganisatsiooni mõiste RelvS-i alguses sättes, kus on esitatud seaduses kasutatavad mõisted. Arvestades eelnõuga kavandatavaid muudatusi ja laskespordiorganisatsioonidele pandavaid kohustusi, on vajalik RelvS-i tähenduses mõiste laskespordiorganisatsioon täpselt määratleda. Eelnõu kohaselt täiendatakse RelvS-i § 11 lõikega 4, milles sätestatakse, et laskespordiklubi on RelvS-i tähenduses laskespordiga tegelevaid füüsilisi isikuid ühendav eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevus on laskespordi arendamine ja kes on Eesti laskespordiorganisatsiooni liige. Terminit laskespordiklubi seni RelvS-is kasutatud ei ole. Kuivõrd eelnõu kohaselt täpsustatakse laskespordiga tegelemisega seonduvat ja pannakse laskespordiklubidele kindlad kohustused, on selguse huvides oluline määratleda ka see, milline spordiklubi RelvS-i kohaselt on laskespordiklubi. Eelnõu kohaselt täiendatakse RelvS-i § 11 lõikega 5, milles sätestatakse, et sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 või lõigetes 2 või 3 nimetatud A-, B- või C-klassi tulirelv. Terminit sporditulirelv kasutatakse ka kehtivas RelvS-is, mille § 29 lõikes 2 sätestatakse, et sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ette nähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige. Eelnõu kohaselt täpsustatakse mõistet viitega tulirelvade klassidele, kuna eelnõu kohaselt täiendatakse RelvS-i relva klassidega, mis vastavad tulirelvadirektiivis sätestatule. RelvS-i § 29 lõiget 2 muudetakse mõiste ümberpaigutamise tõttu. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt tunnistatakse kehtetuks RelvS-i § 2 lõige 2, mille kohaselt ei kohaldata RelvS-i 8. ja 81. peatükki teises riigis laskekõlbmatuks muudetud tulirelvale, mis on toodud RelvS-is sätestatud laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamisele. Arvestades, et laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad lisati tulirelvadirektiivi lisas I C-klassi – deklareeritavad tulirelvad ja relvad, ning tulirelvadirektiivi lisa II kohaselt on A-, B- või C-klassi kuuluva relvaga ühest EL-i liikmesriigist teise reisimiseks vajalik vastav eelluba. See tähendab, et laskekõlbmatute relvade osas ei saa loobuda RelvS-i 8. ja 81. peatüki kohaldamisest. Kui seadus on jõustunud ja isik pärast seda soovib Eestisse tuua laskekõlbmatu relva mõnest teisest riigist või sellise relva Eestist välja toimetada, on selleks vaja RelvS-i 8. või 82. peatüki alusel Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud eelluba või luba. Eelnõu § 1 punkti 3 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 11 punktiga 9, milles sätestatakse, et laskekõlbmatu relv (ingl deactivated firearm) on RelvS-i tähenduses tulirelv või akustiline relv, 6 mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik tulirelva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada. Mõiste määratlemisel on lähtutud tulirelvadirektiivist (art 1 lg 1 p 6). Võrreldes tulirelvadirektiiviga on RelvS-is kasutusele võetavas mõistes toodud lisaks tulirelvale välja ka akustiline relv, kuna ka akustilist relva (st endine tulirelv, millega on tehtud siseministri määrusega kehtestatud nõuetele vastavad tehnilised toimingud, et sellest relvast ei oleks võimalik tulirelva laskemoona lasta) on võimalik jäädavalt laskekõlbmatuks muuta. Kuigi laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade regulatsioon oli RelvS-is juba varasemalt, ei olnud laskekõlbmatuks muudetud relva mõistet seaduses sätestatud. Selguse huvides ja tulirelvadirektiiviga kooskõla tagamiseks on otstarbekas see mõiste RelvS-is sätestada. Tulirelvad muudetakse laskekõlbmatuks Euroopa Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403, 15. detsember 2015, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised, kohaselt, et tagada laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade jäädav kasutuskõlbmatus.15 Käesoleva eelnõuga ei kavandata RelvS-is relvade laskekõlbmatuks muutmise kohta muudatusi, kuna RelvS-i regulatsioon vastab juba tulirelvadirektiivi nõuetele. Küll aga muutub selliste relvadega reisimise kord. Selgitused selle kohta on leitavad seletuskirjas eelnõu § 1 punktide 39 ja 41 juures. Eelnõu § 1 punkti 4 kohaselt täiendatakse RelvS-i §-ga 121, milles sätestatakse relvade klassid. Seni kehtinud RelvS-is relvade klasse sätestatud ei olnud, vaid tulirelvade liigitamine B-, C- ja D-klassi on esitatud siseministri 27. detsembri 2004. aasta määruses nr 76 „Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi kehtestamine, Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord ning tulirelvade B-, C- ja D-klassi liigitamine“. Arvestades tulirelvadirektiivi lisas I tulirelvaklasside kohta tehtud muudatusi ning eelnõukohaseid muudatusi RelvS-is, on otstarbekas lisada relvade klassid seadusesse. Tulirelvadirektiivi lisa I kohaselt jagunevad relvad A-, B- ja C-klassidesse. A-klassi relvad on üldjuhul tsiviilkäibes keelatud, B-klassi relvad on loa alusel tsiviilkäibes lubatud ning C-klassi relvad on deklareerimiskohustusega tulirelvad ja relvad. Eelnõu kohaselt sätestatakse samamoodi tulirelvadirektiiviga RelvS-is relvaklassidena A-, B- ja C-klass. Samas ei muudeta RelvS-i §-des 18–20 seni kehtinud jaotust tsiviilkäibes piiramata, piidatud ja keelatud relvade ja laskemoona kohta. Selleks, et teada, millist tulirelva tohib Eestis relvaloa alusel käidelda või millist tulirelva eraisikul üldse ei ole lubatud käidelda, tuleb lähtuda just RelvS-i §-des 18–20 sätestatust. Kehtestatavate relvaklasside määramine on eelkõige oluline relva loastamisprotseduuride juures. Kuna tulirelvadirektiivi alusel kehtestatud nõuete järgi piiratakse tulirelvi nende juurde kuuluvate padrunisalvede pikkuse järgi, võib sama tulirelvamudel kuuluda mitmesse erinevasse relvaklassi. Näiteks püstol Glock salvemahtuvusega enam kui 20 padrunit kuulub A-klassi, kuid sama püstol salvemahtuvusega 19 padrunit kuulub B-klassi. Lisaks kehtestatakse nõuded teatud A-klassi tulirelvade käitlemisele ja selle lubatavusele näiteks sportlaskjatele, mille tõttu on vajalik liigitada iga spordiks kasutatav tulirelv eraldi tulirelvadirektiivis toodud klasside kohaselt. RelvS-i § 121 lõike 1 kohaselt on A-klassi relvad järgmised: 1) automaattulirelv – tulirelv, mille ümberlaadimine toimub automaatselt iga kord pärast lasku ja millega saab päästiku ühekordsel vajutamisel teha rohkem kui ühe lasu; 2) mõne muu eseme kuju imiteeriv tulirelv; 3) automaattulirelv, mis on ümber ehitatud poolautomaatseks tulirelvaks; 15 ELT L 333, 15.12.2015, lk 62–72. Arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32015R2403&from=EN 7 4) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv ja see võimaldab ümberlaadimiseta tulistada rohkem kui 21 padrunit; 5) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püss, millele on kinnitatud rohkem kui 11 padrunit mahutav padrunisalv ja see võimaldab ümberlaadimiseta tulistada rohkem kui 11 padrunit; 6) poolautomaatne püss, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 600 mm, mõjutamata relva funktsioone; 7) kõik RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 1–6 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist kas hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks. Punktis 1 nimetatud automaattulirelvade hulka kuuluvad näiteks Galil-AR, AK-4, AK-47, M14, Heckler&Kock G3, M16. Need tulirelvad on ka kehtiva RelvS-i kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelvad. Sellised tulirelvad on Eestis kasutuses vaid Kaitseväes, Kaitseliidus ja mõnes teises valitsusasutuses teenistusrelvana. Eraisikutest on vaid kollektsionääridel lubatud selliseid tulirelvi omada kollektsioneerimisloa alusel. Punktis 2 nimetatud tulirelvade hulka kuuluvad näiteks mobiiltelefoniks, jalutuskepiks, vihmavarjuks või pastakaks maskeeritud tulirelvad. Sellised tulirelvad on tsiviilkäibes keelatud ja neid ei ole kasutuses ka valitsusasutustes. Punktis 3 nimetatud tulirelvad on automaattulirelvad, mis on ümber ehitatud poolautomaatseteks tulirelvadeks. Selle alla kuuluvad näiteks vaid poolautomaatsele režiimile ümber ehitatud 7,62 mm kaliibriga automaattulirelv M14. Selle punkti alla liigituvad tulirelvad mille ümberehitamine on fikseeritud Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud ümberehitamise loa alusel. Automaattulirelvast poolautomaatseks ümberehitamisena ei liigitu tootjapoolne tehases relvade modifikatsioonide valmistamine. Punktis 4 nimetatud tulirelvad on poolautomaatsed kesktulepadrunit kasutavad püstolid, millele on kinnitatud rohkem kui 20 padrunit mahutav vahetatav padrunisalv või rohkem kui 20 padrunit mahutav padrunisalv on tulirelva osa ja see võimaldab ilma ümberlaadimiseta tulistada rohkem kui 21 padrunit. Selliste relvadena liigituvad näiteks Glock 17 või Heckler&Koch USP, millele on kinnitatud enam kui 20 padrunit mahutav padrunisalv. Üldiselt on kõik nüüdisaegsed püstolid olemuselt poolautomaatsed ja seega liigituvad need A-klassi, kui neile on kinnitatud enam kui 20 padrunit mahutav padrunisalv. Foto 2. Püstolisalvede erinev maht 8 Foto 3. Tsiviilkäibes keelatud padrunisalv Punktis 5 nimetatud tulirelvad on poolautomaatsed kesktulepadrunit kasutavad püssid, millele on kinnitatud rohkem kui 11 padrunit mahutav vahetatav padrunisalv või rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv on tulirelva osa ja see võimaldab ilma ümberlaadimiseta tulistada rohkem kui 11 padrunit. Selliste relvadena liigituvad näiteks AR-15, poolautomaatne vintpüss SKS, M-4, AK-47 või Saiga 12, millele on kinnitatud rohkem kui 10 padrunit mahutav padrunisalv. Sellised suure padrunisalvega püstolid ja püssid on eelnõu kohaselt lubatud käidelda vaid kaitseliitlastele, kollektsionääridele, tegevusluba omavatele isikutele ja laskesportlastele, kes tegelevad just enamohtliku padrunisalve käsitsemist eeldatava laskespordiga. Enese ja vara kaitse eesmärgil selliste suurte padrunisalvedega tulirelvade soetamine on keelatud. (vt foto 2). Foto 4. Teenistus- ja tsiviilrelvade registris enese ja vara kaitse otstarbel registreeritud tulirelv koos salvede ja padrunitega. See tulirelv liigitub eelnõu järgi A-klassi. Punktis 6 nimetatud tulirelvad on poolautomaatsed pikad tulirelvad, mille pikkust on võimalik kokkupandava kaba, teleskoopkaba või ilma tööriistadeta eemaldatava kaba abil vähendada pikkuseni alla 60 cm, mõjutamata relva funktsioone. Nimetatud tulirelvad on näiteks automaattulirelvad Galil-SAR, Carl Gustav M-45b ja poolautomaatsed vintpüssid SKS, AK-56. Nende korral saab relva kokku panna nii, et see on lühem kui 60 cm, kuid ka selles asendis on 9 relvadest võimalik tulistada. Kui tulirelv ei võimalda lasku sooritada kokkupandud kabaga, siis see tulirelv ei liigitu punkti 6 alla. Punktis 7 nimetatud tulirelvad on kõik A-klassi tulirelvad pärast nende ümberehitamist hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks. Selle punkti alla liigituvad algselt A-klassi tulirelvad, mis on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud ümberehitamise loa alusel ümber ehitatud akustilisteks või ärritavate või muude toimeainete või pürotehnilise laskemoona tulistamiseks. RelvS-i § 121 lõike 2 kohaselt on B-klassi relvad järgmised: 1) käsitsi ümberlaetav mitmelasuline püstol; 2) kesktulepadrunit kasutav ühelasuline püstol; 3) ääretulepadrunit kasutav ühelasuline püstol kogupikkusega alla 280 mm; 4) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm ääretulepadrunit; 5) poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm, kuid vähem kui kaksteist kesktulepadrunit; 6) poolautomaatne kesktulepadrunit kasutav püstol, millele on kinnitatud kuni 20 padrunit mahutav padrunisalv; 7) revolver; 8) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega kuni 600 mm; 9) kõik RelvS-i § 121 lõike 2 punktides 1–8 ja 10 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks; 10) RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 4–6 loetlemata poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks. Punktis 1 nimetatud tulirelvad on manuaalse süsteemiga ümberlaetavad mitmelasulised püstolid. Nende hulka kuuluvad näiteks Derringeri-tüüpi enesekaitsepüstolid nagu Bond Arms Mini 45. Sellised püstolid on vähelevinud ja pigem haruldased. Punktis 2 nimetatud ühelasuline kesktulepadrunit kasutav püstol on näiteks Rossi ühelasuline Matched Pair Pistol (P4102211BS). Sellised püstolid on samuti vähelevinud. Punktis 3 nimetatud ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol kogupikkusega alla 28 cm on näiteks Fabrique MS Francaise 6 mm Flobert-tüüpi püstol, mida toodeti 1850-ndatel. Sellised relvad on haruldased ja kuuluvad antiikrelvade kategooriasse. Punktis 4 nimetatud poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui 3 ääretulepadrunit, on näiteks .22LR kaliibriga vintpüss Ruger 10/22, mille salv mahutab 10 padrunit Samas kõik laskesuusatamises kasutatavad püssid (Anschütz, Biatlon jt) on ääretulepadruniga ning mille salv mahutab 5 padrunit (laskedistsipliinis tuleb ühe laskemisega tabada viite märklauda). Selliseid tulirelvi on Eestis registreeritud mitusada. Punktis 5 nimetatud poolautomaatne püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad rohkem kui kolm, kuid vähem kui kaksteist kesktulepadrunit. Selliseks Eestis enimlevinud relvaks on vintpüss SVT-40 kaliibriga 7,62 × 54R koos 10 padrunit mahutava padrunisalvega. Punktis 6 nimetatud poolautomaatsete lühikeste tulirelvade hulka kuuluvad näiteks püstol Glock 21, Heckler&Koch USP, SigSauer P220, mille padrunisalv mahutab alla 20 padruni. Nimetatud tulirelvadele on võimalik kinnitada ka nendele toodetavat padrunisalve, mis mahutab üle 20 padruni, kuid selle relvale kinnitades liigitub see püstol RelvS-i § 121 lõike 1 10 punkti 4 alla kuuluvaks, ehk A-klassi tulirelvaks. Enamus Eestis registreeritud püstolitest kuulub just punkti 6 alla. Punktis 7 alla kuuluvad kõik revolvertüüpi tulirelvad. Punktis 8 nimetatud poolautomaatne või manuaalse süsteemiga ümberlaetav mitmelasuline pikk sileraudne tulirelv relvaraua pikkusega kuni 600 mm on näiteks Itaalia päritolu püss Franchi SPAS-12, samuti manuaalse süsteemiga ümberlaetav püss Mossberg 590, mida Eestis on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel registreeritud 30 relva. Punkti 9 alla liigituvad kõik B-klassi tulirelvad pärast nende ümberehitamist hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks. Seega liigitub selle punkti alla näiteks karabiin SKS, mis on ümber ehitatud akustiliseks ehk paukpadruneid laskvaks tulirelvaks. Punkti 10 alla liigituvad RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 4–6 loetlemata poolautomaatsed, automaattulirelvadega sarnanevad tulirelvad tsiviilkasutuseks. Siia alla kuuluvad poolautomaatsed kesktulepadrunit kasutavad pikad ja lühikesed tulirelvad, millele ei ole kinnitatud piiratud käibega padrunisalve. Seega on need Glock 17 või Heckler&Koch USP, AR-15, poolautomaatne vintpüss SKS, M-4, AK-47 või Saiga 12, millele ei ole kinnitatud piiratud käibega padrunisalve või piiratud käibega padrunisalv ei ole tulirelva osa. RelvS-i § 121 lõike 3 kohaselt on C-klassi relvad järgmised: 1) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav mitmelasuline sileraudne püss relvaraua pikkusega üle 600 mm; 2) ühelasuline püss; 3) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm ääretulepadrunit; 4) poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit; 5) ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol kogupikkusega vähemalt 280 mm; 6) kõik RelvS-i § 121 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks; 7) kõik RelvS-i § 121 lõigetes 1–3 nimetatud tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks kooskõlas laskekõlbmatuks muutmist käsitleva rakendusmäärusega (EL) 2015/2403. Punktis 1 nimetatud poolautomaatse või käsitsi ümberlaetava mitmelasulise sileraudse püssi alla liigitub näiteks Winchester SXP, mis on pikem kui 60 cm. Selliseid relvi on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel Eestis registreeritud 71. Punktis 2 nimetatud ühelasuliste püsside hulka kuuluvad näiteks vintpüssid Saiga SM-2, TOZ 8 ja ühelasuliste sileraudsete pikkade tulirelvade hulka kuuluvad näiteks jahipüssid Iž-5, Iž-K jt. Sellised tulirelvad on levinud tavakasutuses peamiselt jahipidamise eesmärgil. Punktis 3 nimetatud poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm ääretulepadrunit. Punktis 4 nimetatud poolautomaatne või käsitsi ümberlaetav püss, mille padrunisalv ja padrunipesa kokku mahutavad kuni kolm kesktulepadrunit. Selliste püsside alla kuuluvad enamus Eestis registreeritud vintraudseid jahitulirelvi, kuna jahiseaduse § 24 lõike 1 punkti 2 järgi on lubatud jahipidamine tulirelvaga, mille padrunisalv mahutab kuni kaks padrunit. 11 Punktis 5 nimetatud ühelasuline ääretulepadrunit kasutav püstol kogupikkusega vähemalt 28 cm on näiteks Stevens Lord no. 36 ühelasuline ääretulepüstol kaliibriga .25, mis on peamiselt täpsuslaskmise otstarbega ja harvakasutatav tulirelv. Punktis 6 nimetatud RelvS-i § 121 lõike 3 punktides 1–5 nimetatud tulirelvad pärast nende ümberehitamist hoiatus- ja signaalrelvaks, gaasirelvaks või akustiliseks relvaks. Punktis 7 nimetatakse kõikide liikide relvi, kui nad on muudetud laskekõlbmatuks kooskõlas laskekõlbmatuks muutmist käsitleva rakendusmäärusega (EL) 2015/2403. Lõikes 4 sätestatakse, et relva kuuluvus käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud klassi määratakse relva kandmisel Euroopa tulirelvapassi. Eestis ei ole vajadust konkreetse relva klassi määrata, kuna õigusi eri relvaliikidele eristatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse ja relvaloale kantud relva otstarbe alusel. Kui relvaomanikule on püstol registreeritud enese ja vara kaitseks, tohib ta omada padrunisalve mahutavusega kuni 20 padrunit, see tähendab, et ta ei tohi kasutada piiratud käibega padrunisalve. Selline püstol kuulub automaatselt B-klassi relvade hulka. Kui tulirelvaga soovitakse liikuda üle piiri, ei märgita Euroopa tulirelvapassi relva otstarve. Seepärast on Politsei-ja Piirivalveametil kohustus määrata tulirelva klass ja kanda see ka tulirelvapassi. Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse RelvS-i § 17, milles on toodud laskemoona liigitus. Eelnõu kohases RelvS-i §-s 17 sätestatakse laskemoona mõiste ja selle liigitus. Eelnõu kohaselt on laskemoon terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest: 1) püssirohi või paiskelaeng; 2) sütik või süütekapsel; 3) lendkeha; 4) padrunikest. Kehtivas RelvS-is ei ole laskemoona mõistet esitatud, kuid arvestades tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktis 3 esitatud laskemoona mõistet, on otstarbekas ka RelvS-i laskemoona mõiste tuua. RelvS-i kohane laskemoona mõiste on kooskõlas relvadirektiivi laskemoona mõistega, mille järgi on laskemoon terviklik padrun või selle osakomponent, sealhulgas tulirelvas kasutatav padrunikest, süütekapsel, süüte- või paiskelaeng, kuul ja lendkeha, tingimusel et nimetatud komponentide jaoks on asjaomases liikmesriigis vajalik luba. Arvestades, et RelvS-i reguleerimisala on laiem (hõlmates muu hulgas gaasirelvad ja pneumorelvad) kui tulirelvadirektiivil, hõlmab padrunikomponentidena nimetatud lendkeha ka värvikonteineri, gaasikonteineri, kuuli, haavli ja muud lendkehad. Tahke lendkeha materjal ei ole määrav. Lendkeha võib olla kummist, tinast või muust materjalist. RelvS-i § 17 lõikes 2 sätestatakse padrunite liigid: 1) kesktulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja keskel asuvas sütiku kapslis; 2) ääretulepadrun – padrun, milles püssirohu või paiskelaengu süütamiseks vajalik süüteaine on padrunipõhja äärikus. Võrreldes kehtiva RelvS-iga on loobutud gaasirelvapadruni eraldi sätestamisest, kuna selle puhul on samuti tegemist kesktule- või ääretulepadruniga. Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse RelvS-i § 18 lõiget 2, sätestades et piiramata tsiviilkäibega padrunikomponent on kuul, haavel, lendkeha ja padrunikest. Võrreldes kehtiva RelvS-iga lisatakse piiramata tsiviilkäibega padrunikomponentide hulka ka lendkeha seaduse 12 tekstist parema arusaadavuse tagamiseks. Sisuliselt eelnõuga tehtav muudatus seni kehtinud regulatsiooni ei muuda, kuna terminid kuul ja lendkeha on paljuski sünonüümid. Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 18 lõikega 31, milles nähakse ette, et hoiatus- ja signaalrelva kandmisele laieneb käesoleva seaduse § 50 lõigetes 2–4 sätestatu. See tähendab, et hoiatus- ja signaalrelva tuleb kanda avalikus kohas varjatult, ja viisil, mis välistab selle kadumise või sattumise teise isiku valdusse, samuti juhusliku kahju tekitamise. Kuna hoiatus- ja signaalrelvad on väga sarnased päris tulirelvadega, on mõistlik kehtestada nõue kanda ka neid relvi varjatult. Samuti ei tohi sellist relva kanda joobeseisundis ega võtta kaasa koosolekule, meeleavaldusele, piketile, pidustusele ja teistele avalikele üritustele. Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt, arvestades tulirelvadirektiivi lisas I sätestatut, täpsustatakse RelvS-i § 20 lõike 4 punkte 3 ja 4 nii, et lisaks lõhke- ja süütelaskemoonale on tsiviilkäibes keelatud ka sellise laskemoona kuulid. Lõhke-laskemoon on tulirelva padrun, mille kuulis on laeng, mis kokkupõrkel takistusega lõhkeb (plahvatab), ja süüte-laskemoon on tulirelva padrun, mille kuulis on aine, mis kokkupõrkel takistusega süttib. RelvS-i kohaselt on võimalik padrunikomponentidest ka ise padruneid valmistada ja kuna sellise laskemoona eriline ohtlikkus väljendub just lendkehas ehk kuulides, on mõistlik keelata padrunikomponendina eraldi ka sellised kuulid. Eelnõu § 1 punktide 9 ja 10 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 201 padrunisalve mõistega. Seni ei ole RelvS-is padrunisalvede kohta nõudeid kehtestatud. Padrunisalv on tulirelva osaks olev või vahetatav seade, mis on ette nähtud padrunite mahutamiseks ja nende laadimiseks padrunipessa. Termini sisustamisel on muu hulgas arvestatud juba relvavaldkonnas kasutusel olevaid termineid16. Võrreldes tulirelvadirektiivi eesti keelses redaktsioonis kasutatava terminiga laadimisseade võetakse RelvS-is kasutusele termin padrunisalv, kuna termin laadimisseade hõlmab relvaekspertide hinnangul märkimisväärselt laialdasemat vahendite hulka kui ainult padrunisalvesid (nt padrunilint). Seega on mõistlikum kasutada täpsemat terminit, milleks on padrunisalv. Laadimisseadme all on tulirelvadirektiivi kontekstis mõeldud relvale kinnitatavat või ka relva sisse ehitatud padrunisalve, mis mahutab kindla arvu padruneid. Direktiiviga kehtestatavad piirangud teatud suure mahutavusega padrunisalvedele ei laiene relvakollektsionääridele, kes võivad Politsei- ja Piirivalveameti loa alusel omada ka kuulipildujaid ning nende padrunisalvesid ja -linte. RelvS-i § 201 lõikes 7 sätestatakse, et padrunisalve poolautomaatsele kesktulepadrunit kasutavale püstolile (lühikesele tulirelvale), mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või padrunisalve poolautomaatsele kesktulepadrunit kasutavale püssile (pikale tulirelvale), mis mahutab rohkem kui 10 padrunit (edaspidi piiratud käibega padrunisalv), tohib soetada, omada ja vallata üksnes kindlatele tingimustele vastav isik. Selliseid n-ö suuri padrunisalvesid tohivad edaspidi soetada, omada ja vallata vaid isikud, kelle relvaloale on märgitud RelvS-i § 28 lõike 1 punktis 21 või 5 või § 31 lõike 1 punktides 21–3 või 7 nimetatud otstarve ehk laskespordiga tegelevad isikud või ajalooliste sündmuste taasetendamisega tegelevad isikud. Lisaks on õigus selliseid padrunisalvesid käidelda relvakollektsionääridel ja RelvS-i alusel väljastatud tegevusluba omavatel isikutel (edaspidi ka relvakaupmees), kes müüvad või vahendavad relvi, tulirelva osi või laskemoona, parandavad või teevad ümber relvi jms. Lisaks on piiratud käibega padrunisalvede käitlemise õigus isikul, kellele on KaLS-i alusel väljastatud relvaluba tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv. 16 Heino Ernits, Valimik sõjandustermineid. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 1998. 13 Tulirelvadirektiivi muudatuste väljatöötamisel asuti seisukohale, et poolautomaatsed tulirelvad, mis võimaldavad korraga lasta suure arvu padruneid, võivad ohustada turvalisust. See seisukoht on esitatud ka tulirelvadirektiivi põhjenduspunktis 23. Seega tuleb tulirelvadirektiivist lähtudes kehtestada piirangud poolautomaatsete kesktulepadrunit kasutavate tulirelvade padrunisalvedele. Selliseid piiratud käibega padrunisalvi tohivad omandada ja vallata vaid teatud tingimustele vastavad sportlaskjad, kollektsionäärid ja ajalooliste sündmuste taasetendajad. Vallata tohivad neid ka isikud, kelle suhtes laieneb tulirelvadirektiivi artikli 7 lõikest 4a tulenevalt n-ö vanaisa klausel. See tähendab, et isikud, kellel oli enne uute reeglite jõustumist õigus omada tulirelvi, mis tulirelvadirektiivi muudatuse tulemusena liigitatakse A-klassi, saavad nende relvade omandi säilitada. Selleks nähakse eelnõus ette ka vajalikud rakendussätted (vt eelnõu § 1 punkt 56). Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkt 18 näeb ette, et relvakaupmeestel ja vahendajatel ei peaks olema keelatud käidelda A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona, kui kõnealuste tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamine ja valdamine on erandkorras lubatud juhul, kui nende käitlemine on vajalik relvade laskekõlbmatuks muutmiseks või ümberehitamiseks, või muudel direktiivis 91/477/EMÜ ette nähtud juhtudel. Samuti ei tohiks relvakaupmeestel ja vahendajatel keelata käidelda selliseid tulirelvi, tulirelva olulisi osi ja laskemoona juhtudel, mis ei ole hõlmatud direktiiviga 91/477/EMÜ, näiteks tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona eksport väljapoole liitu või relvade omandamine relvajõudude, politsei või ametiasutuste poolt. Seda põhimõtet arvestatakse ka RelvS-i muudatuste puhul, mis hõlmavad piiratud käibega padrunisalvede ja A-klassi tulirelvade käitlemise lubamist RelvS-i kohast tegevusluba omavatele isikutele. RelvS-i alusel ei piirata tegevusluba omavate isikute õigust neid esemeid käidelda. Ühtlasi näevad tulirelvadirektiivi põhjenduspunkt 16 ja artikkel 6 ette võimaluse teha erisusi, lähtudes riigikaitse vajadusest. Seda võimalust RelvS-is ka kasutatakse ning võimalus piiratud käibega parunisalvesid soetada, omada ja vallata nähakse ette KaLS-i alusel tulirelvi omavatele isikutele. Erisusi ei nähta eelnõu kohaselt ette juriidilistele isikutele, kes osutavad turvateenust (vt tabel 1 – turvateenuse osutamise otstarbega tulirelvad). Täpselt ei ole teada, millised padrunisalved on turvaettevõtete relvadel, kuid kõige levinuma püstoli Glock-19 standardsed padrunisalved mahutavad 15 padrunit. Tootja pakub ka padrunisalvesid, mis mahutavad 10, 17 ja 33 padrunit. Viimane salv on väga pikk ja ilmselt oleks sellist salve teenistusrelvale kinnitatuna vööl ebamugav kanda. Piiratud tsiviilkäibega padrunisalve järgi puudub ka turvatöötajal vajadus. Näiteks soetas Politsei- ja Piirivalveamet endale püstolid Glock-19 standardsete padrunisalvedega. Turvaettevõtetele on teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel registreeritud 533 tulirelva, millest 90% on püstolid, mille standardvarustusse kuulub piiramata käibega padrunisalv. Tabel 1. Turvateenuse osutamise otstarbega tulirelvad (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, 2018. aastal) Mudel Relva tüüp Liik Kokku Beretta-81-F vintraudne püstol tulirelv 1 Beretta-PX4-Storm vintraudne püstol tulirelv 1 CZ-110 vintraudne püstol tulirelv 2 CZ-75-P-07-Duty vintraudne püstol tulirelv 1 CZ-85 vintraudne püstol tulirelv 1 Glock-17 vintraudne püstol tulirelv 7 14 Glock-19 vintraudne püstol tulirelv 441 Heckler-Koch-P-30 vintraudne püstol tulirelv 1 Lorcin-L-22 vintraudne püstol tulirelv 1 Magtech-586 sileraudne püss tulirelv 2 Magtech-586-P sileraudne püss tulirelv 2 Makarov vintraudne püstol tulirelv 9 Mossberg-500 sileraudne püss tulirelv 12 Perfecta-FBI-8000 gaasipüstol või gaasirevolver gaasirelv 2 Remington-870 sileraudne püss tulirelv 19 Remington-870-Express sileraudne püss tulirelv 2 Smith-Wesson-12 vintraudne revolver tulirelv 3 Smith-Wesson-36 vintraudne revolver tulirelv 1 Smith-Wesson-60 vintraudne revolver tulirelv 2 Walther gaasipüstol või gaasirevolver gaasirelv 1 Winchester-1300 sileraudne püss tulirelv 1 Isikule, kelle omandis on varasemast ajast laskekõlbmatu tulirelv, mille algkomplektis on olnud piiratud käibega padrunisalv, ei ole tulirelvadirektiivi kohaselt õigust erandit kehtestada. Ka eelnõu kohaselt ei sätestata nendele isikutele RelvS-i kohaldamisel erisust. Seetõttu tuleb selline piiratud käibega padrunisalv kas keevitada relva külge või anda Politsei- ja Piirivalveametile hävitamiseks. Tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise praegu kehtivate reeglitega on relvameistril kohustus kinnitada relva laskekõlbmatuks muutmise käigus padrunisalv jäädavalt tulirelva külge nii, et seda ei oleks võimalik tulirelvast eraldada. RelvS-i § 201 lõikes 8 sätestatakse, et piiratud käibega padrunisalve on lubatud tulirelvale kinnitada ja kasutada üksnes lasketiirus või laskepaigas, akustilise relva puhul ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamisel. Relva kandmisel ja edasitoimetamisel on relvaomanikul kohustus hoida piiratud käibega padrunisalv relvast eraldi. Piiratud käibega padrunisalve hoitakse RelvS-i § 46 lõikes 3 sätestatud korras. Neid nõudeid ei kohaldata aga isikute suhtes, kellele on KaLS-i alusel väljastatud relvaluba tulirelvale, millele sobib kinnitamiseks piiratud käibega padrunisalv. Kaitseliitlased peavad selliste padrunisalvede käitlemisel lähtuma KaLS-ist või selle alusel kehtestatud korrast. Lõikes 9 nähakse ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatu ei laiene relva- ja padrunikollektsiooni kuuluva relva piiratud käibega padrunisalvele. Selle järgi on salv lubatud tulirelvale kinnitada siis, kui tulirelva eksponeeritakse. Kui eraldi eksponeeritakse vaid piiratud käibega padrunisalv, tuleb seda teha nii, et see salv ei oleks võõrastele lihtsasti kättesaadav, kuna see on ese, mida tohivad käidelda üksnes teatud isikud. Eksponeerimisel peab piiratud käibega padrunisalv asuma lukustatud või mehaaniliste vahenditega suletud vitriinis. Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt muudetakse RelvS-i § 25 lõikeid 1 ja 2. Eelnõu kohaselt on RelvS-i § 25 lõike 1 järgi relva- ja padrunikollektsioon (edaspidi kollektsioon) relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede või padrunite korrastatud kogum, mida säilitatakse ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel. Võrreldes senise RelvS-iga on kollektsiooni pidamise aluseid tulirelvadirektiivist tulenevalt täiendatud. Definitsiooni on lisatud tulirelva olulised osad ja piiratud käibega padrunisalved, lisaks on täiendatud ka kollektsiooni pidamise eesmärkide loetelu. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 17 järgi, mille kohaselt peaks liikmesriikidel olema võimalik anda tunnustatud muuseumidele ja kollektsionääridele luba A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona omandamiseks ja valdamiseks, kui see on vajalik ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud põhjustel, tingimusel et muuseumid ja kollektsionäärid tõendavad enne loa saamist, et nad on 15 võtnud vajalikke meetmeid, et vältida ohtu avalikule julgeolekule ja avalikule korrale, sh hoiustavad relvi ja laskemoona nõuetekohaselt. Loa andmisel tuleks võtta seda arvesse ja see peaks peegeldama konkreetset olukorda, sh kollektsiooni olemust ja eesmärke. RelvS-i § 25 lõike 2 kohaselt võib kollektsiooni asutada ja pidada vähemalt 18-aastane Eesti kodanik, välismaalane, kellel on Eesti elamisluba või kes elab Eestis elamisõiguse alusel, või Eestis registreeritud juriidiline isik Politsei- ja Piirivalveameti antud kollektsioneerimisloa alusel, kui relva omamine ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda. Säte on kooskõlas tulirelvadirektiivi artikli 1 lõike 1 punktis 8 esitatud kollektsionääri mõistega, mille järgi on kollektsionäär füüsiline või juriidiline isik, kes on pühendunud tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona kogumisele ja säilitamisele ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel ja keda asjaomane liikmesriik on sellisena tunnustanud. RelvS-i sätet on täpsustatud lähtudes tulirelvadirektiivi artikli 6 lõikest 3 ning sellesse on lisatud nõue, et kollektsioneerimine ei tohi ohustada riigi julgeolekut ega avalikku korda. Juba kehtivas RelvS-is on sätted, mis muu hulgas näevad ette relvaluba taotlevate isikute põhjalikuma taustakontrolli. 1. juulil 2018. aastal jõustunud RelvS-i muudatustega lisati loa andmist välistava asjaoluna ka oht riigi julgeolekule. Relva omamisele võib seada piiranguid vajadusest tagada riigi julgeolek ja avalik kord, samuti võivad need piirangud olla õigustatud ka muude asjaoludega (Riigikohtu üldkogu 25. veebruari 2004. aasta otsus asjas nr 3-3-1-60-03, punkt 21). Oht riigi julgeolekule on määratlemata õigustermin, mis sisustatakse iga kord seaduse kohaldamisel. On teatud olukorrad, millal isikute põhiõigusi tuleb piirata avalikes huvides. Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 47 lubab piiranguid muu hulgas avaliku korra tagamiseks. Põhiõiguse piiramine riigi julgeoleku ja kõlbluse huvides on sätestatud ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis (edaspidi EIÕK), mille terminisüsteemist tuleks juhinduda ka PS-i § 47 tõlgendamisel.17 Lähtudes põhiseadusliku väärtuskorra ühtsuse ideest, tuleb pidada põhiõiguse riivet võimalikuks, kui sekkumise põhjus tuleneb PS-ist endast. Näiteks riigi julgeolekut tuleb käsitada põhiseaduslikku järku õigusväärtusena, sest seda eeldavad või tagavad PS-i preambuli esimene, teine ja neljas osalause, § 1 lõige 2 ning §-d 54, 55 ja 124–131. Ka Riigikohus on tuletanud PS-ist riigi julgeoleku kui põhiseaduslikku järku õigusväärtuse: „Mitmetele Põhiseaduse normidele, eriti preambulale tuginedes võib järeldada, et riigi julgeolek on Põhiseaduse sätte ja vaimu kohaselt väärtus, mida saab tunnustada kui põhiõiguse piiramise legitiimset eesmärki” (RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 15; vrd ka RKÜKo 03.07.2012, 3-3-1-44-11, p 82). Põhiseaduslikud õigusväärtused on PS-ist tõlgendamise teel tuletatavad, kusjuures lähtenormidena tuleb kõne alla iga põhiõigus või siis PS-is sõnaselgelt sätestatud (nt eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade) või mitmete sätete koosmõjus tõlgendamise teel tuletatav avalik huvi (nt riigi julgeolek). Ammendavat nimekirja ei ole selles vallas antud. Senises praktikas on Riigikohus põhjendatult omistanud põhiseadusliku järgu riigi julgeolekule kui õiguslikule väärtusele (RKÜKo 03.07.2012, 3-3-1-44-11, p 82; RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 15). Seni kollektsioneerimisloa puhul seda aspekti ei hinnatud. Arvestades asjaolu, et kollektsioneerida on lubatud ka üldjuhul tsiviilkäibes keelatud relvi ja laskemoona, laiendatakse kollektsioneerimise sätteid võrreldes relvaloa sätetega lisades ka võimaliku avalikku korra ohustamise momendi. Ohtu avalikule korrale hindab Politsei- ja Piirivalveamet. Lisaks tuleb Politsei- ja Piirivalveametil enne kollektsioneerimisloa väljastamist hinnata isiku sobivust 17 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2012). Ü. Madise (peatoim). 3., täiendatud väljaanne. Tallinn: Juura, http://pohiseadus.ee/ptk-2/pg-47/. 16 kollektsionääriks ja kaasates Kaitsepolitseiameti, hinnata ka isikust tulenevat võimalikku ohtu riigi julgeolekule. Kuna koguda on lubatud muu hulgas automaattulirelvi, kuulipildujaid ning enamohtlikke padruneid ja tulirelvi, peab riik loa andmisel kontrollima isiku tausta hoolikalt, et välistada juhtumid, et nimetatud ohtlikud ja suure tulejõuga tulirelvad ei satuks mitteseaduskuulekate isikute või isegi kurjategijate kätte. Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 25 lõikega 21, milles esitatakse volitusnorm kollektsioneerimisloa vormi kehtestamiseks valdkonna eest vastutavale ministrile määrusega. Tegemist ei ole sisult uue volitusnormi kehtestamisega, vaid arvestades eelnõuga RelvS-i §-s 26 tehtavaid muudatusi, on tegemist volitusnormi ümberpaigutamisega. Eelnõu § 1 punktis 13 muudetakse RelvS-i § 25 lõikes 3 sisalduvat kollektsioneerida keelatud relvade ja laskemoona loetelu. Eelnõu järgi on kollektsioneerida lubatud kõiki relvi ja padruneid, samuti tulirelva olulisi osi ning kollektsioneeritava relva juurde kuuluvat piiratud käibega padrunisalve, helisummutit, lasersihikut ning öösihikut, välja arvatud järgmised relvad ja laskemoon: 1) pärast 1945. aastat valmistatud üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlblik vintraudne tulirelv või akustiline relv; 2) pärast 1945. aastat valmistatud üle 20 mm kaliibriga laskekõlblik sileraudne tulirelv või akustiline relv; 3) relv, mille mõju põhineb elektrienergia, radioaktiivse kiirguse või bioloogilise faktori kasutamisel; 4) lõhkelaskemoon, süütelaskemoon, eriohtlikkusega tulirelvade laskemoon ning närvi- paralüütilist, nahakahjustust tekitavat, üldmürgitava ja lämmatava toimega ainet sisaldav laskemoon; 5) lahingumoon; 5) pärast 1945. aastat valmistatud üle 12,7 mm kaliibriga vintraudse tulirelva laskemoon; 6) pärast 1945. aastat valmistatud üle 20 mm kaliibriga sileraudse tulirelva laskemoon; 7) kasteet, kasteetnuga, teraspiits, samuti muu spetsiaalselt kehavigastuse tekitamiseks valmistatud ese. Võrreldes kehtiva seadusega on sättesse lisatud võimalus, et piiratud käibega padrunisalvesid võib kollektsioneerida, kuid sellised padrunisalved võivad kollektsiooni kuuluda üksnes koos relvaga, millele saab neid kinnitada. Piiratud käibega padrunisalvesid eraldi kollektsioneerida lubatud ei ole. Võrreldes kehtiva seadusega, kus on keeletud relvade loetelus eristatud vaid vintraudsete relvade puhul suurim lubatud kaliiber, lisatakse eelnõu järgi ka sileraudsete relvade kollektsioneerimisel kaliibripõhine piirang. Eelnõu kohaselt on keelatud kollektsioneerida üle 20 mm kaliibriga laskekõlblikke sileraudseid tulirelvi ja akustilisi relvi. Eelnõuga lisatakse nii sileraudsete kui ka vintraudsete tulirelvade juurde täpsustus, et kollektsioneerimiskeeld kohaldub laskekõlblikele tulirelvadele ning täpsustatakse ka aastaarvu, alates mis ajast valmistatud relvi või laskemoona kollektsioneerida ei tohi. Selleks aastaarvuks kehtestatakse 1945, mis on kasutusel ka kultuuriväärtuste kontekstis. Arvestades kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 2 lõike 1 punktis 14 sätestatut (st kultuuriväärtusega on külmrelvad ning tulirelvad ja nende olulised osad, mis on valmistatud enne 1945. aastat), on mõistlik ka RelvS-is võtta relvade kollektsioneerimise puhul kasutusele aastaarv 1945. Kuna tsiviilkäibes lubatud sileraudsete tulirelvade kaliibrid lõpevad kaliibriga .12 (18,6 mm) või erandjuhtudel kaliibriga .10 (20 mm), siis nüüdisaegsete laskekõlblike sileraudsete, suurema kui 20 mm kaliibriga tulirelvade (vaid sõjarelvade) kollektsioneerimisega kaasneb suurem julgeolekurisk, mida RelvS-is sätestatud nõuetega kollektsiooni hoiustamiseks ja eksponeerimiseks ei ole võimalik piisavalt maandada. Samuti ei ole piisavalt põhjendatud 17 eraõigusliku isiku eesmärk koguda laskekõlblikku sõjarelva (kahurit, haubitsat, granaadiheitjat, miinipildujat jne), mida saaks kasutada või ka kasutatakse tänapäevases sõjapidamises. Eelnõu § 1 punktis 14 täiendatakse RelvS-i § 25 lõigetega 31 ja 32, mille järgi ei tohi kollektsioneeritavate padrunite arv ületada 50 padrunit ühe pärast 1945. aastat valmistatud padrunimudeli kohta. Kollektsiooni kuuluva relva või padruni valmistamise aega tõendab Politsei- ja Piirivalveameti nõudmisel kollektsioneerimisloa omanik. Piirarv kehtestatakse eesmärgiga, et kollektsiooni ei kogutaks piiramatus koguses tänapäevast laskemoona, mis võib kujutada julgeolekuriski, ning kuna kollektsiooni kuuluvaid relvi ei tohi kanda ja kasutada, ei ole kollektsionääril ka vajadust omada suurt laskemoonakogust. Eelnõu § 1 punkti 15 kohaselt jäetakse RelvS-i § 25 lõikest 6 välja viide padrunitele. Kehtiva seaduse kohaselt peab kollektsiooni kuuluvate relvade ja padrunite hoidmine, edasitoimetamine, võõrandamine ja vedu toimuma RelvS-iga kehtestatud tingimustel ja korras. Kuna eelnõu § 1 punkti 16 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 25 lõigetega 61 ja 62, milles nähakse ette padrunite hoidmise reeglid, ei ole lõikes 6 vajadust viidata padrunitele. Eelnõu järgi nähakse padrunite kollektsioneerimiseks ette järgmine nõue: kui kollektsiooni kuuluvad üksnes padrunid, hoitakse neid relvakapis või relvahoidlas. Samamoodi padrunite hoidmisele kehtestatavale nõudele nähakse ka muude relvade kui tulirelvade hoidmisele ette samasugune nõue. RelvS-i § 25 lõike 62 kohaselt peab kollektsiooni kuuluva piiratud käibega padrunisalve võõrandamine toimuma RelvS-is kehtestatud tingimustel ja korras. Kuna piiratud käibega padrunisalvede omandamise õigus on üksnes teatud isikutel (vt eelnõu § 1 p 10), tuleb kollektsiooni võõrandamisel veenduda, et selle omandajal on piiratud padrunisalvede käitlemise õigus. Eelnõu § 1 punktis 17 täiendatakse RelvS-i § 25 lõikega 91, mille järgi võib kollektsiooni kuuluvat relva ja padrunit kasutada üksnes laskeinstruktori juuresolekul lasketiirus või laskepaigas Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loa alusel, milles määratakse tingimused relva ja padrunite kasutamiseks. Sellist võimalust on soovinud kollektsionäärid, kes näevad vajadust kollektsioneeritavat relva demonstreerida ja katsetada. See muudatus võimaldaks tutvustada ajalooliste relvade omadusi ja konstruktsiooni nii relva-ajaloo huvilistele hariduslikel eesmärkidel, läbi viia ajaloolist uurimustööd kui ka esitleda relvi selliselt, mida pole võimalik saavutada relvi ainult vitriinis eksponeerides. Selline võimalus on olemas näiteks Soomes ja mitmes teises Euroopa riigis. Ilmselt ei saa selliseid kollektsiooni kuuluva relva katsetamisi olema sageli, kuid vajadus selleks siiski on olemas. Kui selline tegevus toimub Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve all, täpsete reeglite järgi toimuv, siis võiks see olla eelnõu koostajate hinnangul lubatud. Eelnõu § 1 punktis 18 tehakse muudatused RelvS-i §-s 26. Paragrahv antakse uues sõnastuses ja selles kehtestatakse füüsilise isiku kollektsioneerimisloa menetlus. Seni kehtinud §-s 26 olid esitatud sätted nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kollektsioneerimisloa kohta, kuid kuna eelnõuga lisatakse uued reeglid nii kollektsioneerimisloa taotluse menetlemisele kui ka loa kehtivuse peatamisele ning muudetakse loa kehtivusaega, on otstarbekas esitada füüsilise isiku ja juriidilise isiku kohta käivad sätted eri paragrahvides. Paragrahvi 26 lõike 1 kohaselt esitab kollektsiooni asutada ja pidada sooviv füüsiline isik taotluse Politsei- ja Piirivalveametile. Taotluses näidatakse kollektsioneerimise eesmärk, kollektsioneeritavate relvade ja padrunite liik, piiratud käibega padrunisalved ning nende hoiutingimused. Taotlusele lisatakse RelvS-i § 35 lõike 2 punktides 2–4 ja 6 nimetatud 18 dokumendid ning tasutakse riigilõiv. Lõike 2 kohaselt tuleb enne tulirelvade kollektsioneerimisloa saamist sooritada RelvS-i § 35 lõikes 5 nimetatud eksam. Erinevalt kehtivast seadusest sätestatakse eelnõus, et kollektsioneerimisluba üksnes padrunite või muude relvade, välja arvatud tulirelvade, kollektsioneerimiseks taotlev isik ei pea relvaeksami käigus sooritama relva käsitsemise katset. Eelnõu koostajad leiavad, et relva käsitsemise katset ei pea sooritama isikud, kes tulirelvi kasutama ei hakka. Nende puhul piisab teooriaeksami sooritamisest, mille käigus saab veenduda, et neil on piisavad teadmised relvade ja laskemoonaga ümberkäimiseks. RelvS-i § 26 lõike 3 järgi vaadatakse kollektsioneerimisloa taotlus läbi hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast, ning lõigetes 4 ja 5 nähakse Politsei- ja Piirivalveametile ette võimalused kollektsioneerimisloa andmisest keelduda. Politsei- ja Piirivalveamet keeldub kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb RelvS-i § 36 lõikes 1 sätestatud asjaolu, välja arvatud sama lõike punktis 3 sätestatu. Politsei- ja Piirivalveamet võib keelduda kollektsioneerimisloa andmisest, kui esineb RelvS-i § 25 lõigetes 2 ja 3 või § 36 lõikes 4 sätestatud asjaolu või loa taotleja ohustab avalikku korda. RelvSi § 26 lõige 7 näeb ette, et kollektsioneerimisluba kehtib kuni viis aastat, ent mitte kauem kui isikule väljastatud tervisetõend. Loa kehtivusaja lõppemisel võib loa kehtivust pikendada, kui isik vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. RelvS-i § 26 lõike 7 kohaselt on kollektsioneerimisloa kehtivusaeg edaspidi kuni viis aastat. Seni kehtinud regulatsiooni alusel oli kollektsioneerimisloa kehtivusaeg 10 aastat. Sätet täpsustatakse samamoodi relvaloa kehtivuse nõudega nii, et kollektsioneerimisluba ei saa kehtida kauem kui isikule väljastatud tervisetõend. Ka kehtiva RelvS-i kohaselt peab kollektsioneerimisluba taotlev isik vastama RelvS-is sätestatud tervisenõuetele ja esitama Politsei- ja Piirivalveametile tervisetõendi (kehtiva RelvS-i § 26 lg 1). RelvS-i § 26 lõigetes 8–10 nähakse ette kollektsioneerimisloa peatamisega seonduv regulatsioon. Kehtivas RelvS-is kollektsioneerimisloa peatamist reguleeritud ei ole, kuid teatud juhtudel on otstarbekas loa kehtetuks tunnistamise asemel selle kehtivus peatada ning anda loa omajale võimalus puudused kõrvaldada. Eelnõu kohaselt peatab Politsei- ja Piirivalveamet kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui esinevad RelvS-i § 25 lõigetes 2 ja 3 või § 43 lõike 1 punktides 1–3, 5 ja 8 sätestatud asjaolud. Kollektsioneerimisloa peatamisel arvestatakse RelvS- i § 43 lõigetes 11–12 sätestatut. Politsei- ja Piirivalveamet võib peatada kollektsioneerimisloa kehtivuse, kui loa omaja suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202, 2031 või 205 alusel. Loa kehtivuse võib peatada KrMS-i § 202 lõike 2 alusel isikule pandud kohustuse täitmiseni või § 2031 lõikes 5 või § 205 lõikes 2 sätestatud tähtajani. Kollektsioneerimisloa kehtivuse peatatus lõpetatakse peatamise aluseks olnud asjaolude äralangemisel või loa kehtetuks tunnistamisel RelvS-i § 26 lõikes 7 sätestatud korras. RelvS-i § 26 lõigetes 11–12 nähakse ette kollektsioneerimisloa kehtetuks tunnistamisega seonduv. Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui kollektsioneerimisluba on kaotsi läinud või hävinud või kui esinevad RelvS-i § 36 lõike 1 punktides 1–2, 4–7, 9 või 10 või RelvS-i § 43 lõike 3 punktides 1, 3–6 või 9 sätestatud asjaolud. Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnistada kollektsioneerimisloa kehtetuks, kui esinevad RelvS-i § 43 lõigetes 31–33 sätestatud asjaolud või loa omaja ohustab avalikku korda. Loa kehtetuks tunnistamise alused on samasugused relvaloa kehtetuks tunnistamise alustega. Lõikes 13 nähakse ette, et kollektsioneerimisloa kehtivuse peatamisel, kehtivuse lõppemisel või kehtetuks tunnistamisel rakenduvad RelvS-i §-s 44 sätestatud nõuded, kusjuures politseile üleantavad relvad, padrunid ja piiratud käibega padrunisalved võib jätta hoiule politsei poolt 19 pitseeritud kollektsiooniomaniku relvahoidlasse. Sättes esitatu on samasugune kehtivas seaduses sätestatuga, lisandub nõue ka piiratud käibega padrunisalvede hoiule andmise kohta. Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt täiendatakse RelvS-i §-ga 261, milles kehtestatakse juriidilise isiku kollektsioneerimisloa menetlust puudutavad nõuded. Nõuded on oma sisult sarnased seni kehtinud nõuetega. Samamoodi nagu eelnõu järgi lisanduvad loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise täpsemad alused füüsiliste isikute kollektsioneerimis lubadele, lisatakse sarnane regulatsioon ka juriidiliste isikute loamenetlusse. Ka juriidiliste isikute kollektsioneerimisluba kehtib edaspidi kuni viis aastat. Loa kehtivusaja lõppemise korral võib loa kehtivust pikendada, kui juriidiline isik vastab RelvS-is sätestatud nõuetele. Eelnõu § 1 punkti 20 kohaselt muudetakse RelvS-i § 27 lõiget 4 nii, et üheselt oleks selge, et relva ja laskemoona relvakollektsiooni jaoks sissevedu, väljavedu ja edasitoimetamine toimub üldjuhul RelvS-i kohaselt. Võrreldes kehtiva sõnastusega jäetakse lausest välja viited RelvS-i teatud sätetele, mida käesoleva eelnõu järgi muudetakse ning lause sõnastatakse üldisemaks. Eelnõu § 1 punkti 21 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 28 lõiget 1 punktiga 21, mille alusel võib füüsiline isik relva soetada, omada ja vallata, et tegeleda spordialaga, kus on vaja kasutada RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelva. RelvS-i §-s 28 on loetletud, millisel otstarbel füüsiline isik Eestis relva soetada, omada ja vallata võib. Kehtiva seaduse alusel on neid aluseid kuus: jahipidamine, vastava spordialaga tegelemine, turvalisuse tagamine (enese ja vara kaitseks), kutsealal tegutsemine, kollektsioneerimine ja ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamine. Eelnõu kohaselt laiendatakse relva omamise otstarvete loetelu selliselt, et edaspidi on vastava spordialaga tegelemiseks võimalik taotleda relvaluba kas RelvS-i § 28 lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel (st tulirelv, mis kuulub B- või C-klassi) või sama paragrahvi lõike 1 punkti 21 alusel (st tulirelv, mis kuulub A-klassi). Kuivõrd tulirelvadirektiivi kohaselt muudeti relvade klasse nii, et osa seni B-klassi liigitunud relvi kuulub nüüd A-klassi, nähti tulirelvadirektiivi artikli 6 lõikes 6 ette sportlaskmisega tegelejate suhtes võimalus kohaldada erandit. Nimelt näeb direktiiv ette, et liikmesriigid võivad lubada sportlaskjatel omandada ja vallata punkti 6 või 7 alla kuuluvaid poolautomaatseid A-klassi tulirelvi, kui: 1) direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaldamisel saadud asjakohast teavet hinnatakse rahuldavaks; 2) tõendatakse, et sportlaskja harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel; 3) sportlaskja on laskeklubi liige ja on selles klubis regulaarselt täpsuslaskmist harjutanud vähemalt 12 kuud ning 4) A-klassi tulirelv on vajalik rahvusvahelise ametlikult tunnustatud laskespordi- föderatsiooni poolt tunnustatud laskespordiala jaoks. RelvS-i täiendataksegi sätetega, mis võimaldavad sportlaskjatel teatud kriteeriumidele vastates ka edaspidi A-klassi tulirelvi soetada, omada ja vallata. Täpsemad nõuded, millele A-klassi tulirelva vastava spordialaga tegelemise otstarbel omada saab, on loetletud RelvS-i muudatuste juures käesoleva eelnõu punktides 25, 26 ja 29. Eelnõu § 1 punkti 22 kohaselt täpsustatakse RelvS-i § 29 lõike 11 sõnastust seoses eelnõuga RelvS-i §-s 25 tehtavate muudatustega. Eelnõu § 1 punkti 23 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 29 lõigetega 12–13, milles sätestatakse, et isikul, kellele on KaLS-i alusel väljastatud relvaluba või soetamisluba, on õigus omada RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 ja lõigetes 2 või 3 nimetatud tulirelva KaLS-is sätestatud 20 eesmärgil. Säte on vajalik tagamaks selgus, et KaLS-i alusel relvaluba omavatel isikutel on õigus teatud relvade käitlemiseks, mis üldjuhul on keelatud. Samuti nähakse ette, et isikul, kelle relvaloale on kantud RelvS-i § 28 lõike 1 punktis 6 nimetatud otstarve (st relv ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamiseks), on õigus omada ja vallata RelvS-i § 121 lõike 1 punktis 7, lõike 2 punktis 9 ja lõike 3 punktis 6 nimetatud akustilist relva. Ajalooliste sündmuste taasetendamisel kasutatavad tulirelvad on sageli A-klassi relvad, kuid kuna need relvad on nõuetele vastavalt laskekõlbmatuks muudetud, siis võib neid siiski lubada kasutada ajaloo- ja kultuurisündmustel. Eelnõu § 1 punkti 24 kohaselt muudetakse RelvS-i § 29 lõiget 2, milles on esitatud sporditulirelva mõiste. Lõikest jäetakse välja sporditulirelva mõiste, kuna eelnõu järgi paigutatakse see mõiste seaduse parema loetavuse huvides RelvS-i § 11 lõikesse 5. Selle järgi on sporditulirelv rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud A-, B- või C-klassi tulirelv. RelvS-i § 29 lõikesse 2 jääb üldine säte, mille kohaselt võib isik sporditulirelva soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva laskespordiklubi liige. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 31 lõiget 1 punktiga 21, milles nähakse ette, et juriidiline isik võib soetada, omada ja vallata relvi tegelemiseks spordialaga, kus on vaja kasutada tulirelva, mis kuulub RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelvade hulka. Eelnõu § 1 punkti 26 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 31 lõigetega 52–53. Lõikes 52 nähakse ette, et isikul, kelle relvaloale on kantud RelvS-i § 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarve, on õigus omada ja vallata RelvS-i § 121 lõike 1 punktis 7, lõike 2 punktis 9 ja lõike 3 punktis 6 nimetatud akustilist relva. Selle täiendusega antakse juriidilistele isikutele õigus käidelda ka A-klassi kuuluvaid akustilisi relvi. Lõikes 53 sätestatakse, et RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelvade hulka kuuluva sporditulirelva võib soetada, omada või vallata üksnes vastava spordialaga tegelemiseks, kui juriidiline isik on laskespordiklubi ning tulirelv on vajalik laskespordiorganisatsiooni kinnitusel laskespordiala jaoks. Selline täiendus on vajalik, kuna kui A-klassi sporditulirelvade omamine ja valdamine on lubatud eraisikutele, siis on mõistlik seda lubada ka juriidilistele isikutele, kes soovivad tulirelvi laenutada sportlastele lasketiirudes laskeinstruktori järelevalve all. Isik, kes soovib omandada ja vallata A-klassi sporditulirelva peab enne selle võimaluse saamist harjutama sellise relvaga vähemalt 12 kuud ja osalema ka ühel spordivõistlusel, kus selliseid relvi kasutatakse. Seega ei ole isikul muud võimalust, kui laenutada A-klassi sporditulirelv instruktori järelevalve all lasketiirus, sellega harjutada ja võistlusel osaleda. Alles pärast nende nõuete täitmist võib isik asuda taotlema A-klassi sporditulirelva. Juriidilisest isikust relvaomanike üle teostatakse ka kõrgendatud järelevalvet. RelvS-i § 46 lõikes 9 sätestatud korra kohaselt kontrollitakse relvi käitlevaid juriidilisi isikuid vähemalt kaks korda aastas Eelnõu § 1 punkti 27 kohaselt muudetakse RelvS-i § 32 lõike 6 sõnastust ning eelnõu § 1 punkti 28 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 32 lõikega 61. Võrreldes kehtiva seadusega sõnastatakse seni lõikes 6 sisaldunu kahes eri lõikes ja täpsustatakse viidetega konkreetsetele sätetele, mis andmed loal märgitakse. Eelnõu § 1 punkti 29 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 34 lõigetega 12–14, mis on vajalikud sätestamaks RelvS-is tulirelvadirektiivi artikli 6 lõikes 6 toodud erandi kohaldamine. Tulirelvadirektiivis nähakse ette, et liikmesriigid võivad lubada sportlaskjatel omandada ja vallata direktiivi lisakohaseid A-klassi punkti 6 või 7 alla kuuluvaid poolautomaatseid tulirelvi. 21 Tulirelvadirektiivi artikli 6 lõige 6 näeb ette, et A-klassi sporditulirelvi võib isikutele lubada tagades julgeoleku ja turvalisuse ning välistades ohu avalikule korrale. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et sportlaskjad vastavad nõuetele ja harjutavad aktiivselt sportlaskmist, mis välistab, et A-klassi sporditulirelvi omandavad isikud, kes ei ole sportlaskjad. RelvS-i §-s 34 sätestatakse sportlaskmisega tegelejale, kes vastava spordialaga tegelemiseks relvaluba taotlevad, kohustus tõendada, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks, või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon. A-klassi sporditulirelvale relvaluba taotlev isik peab lisaks tõendama, et ta harjutab aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida on tunnustanud laskespordiorganisatsioon või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon. Lõike 13 kohaselt peab isik tõendama Politsei- ja Piirivalveametile, et ta on loa taotlemisele eelnenud kahe aasta jooksul olnud laskespordiklubi liige vähemalt 12 kuud. Selleks tuleb laskespordiklubil oma liikmete nimekiri hoida ajakohane ja võimaluse korral see teha kättesaadavaks, et Politsei- ja Piirivalveameti ametnikel oleks võimalik teha järelevalvet. Kahe aasta jooksul peab isik olema laskespordiklubi liige olnud vähemalt 12 kuud ning selle sisse võib mahtuda ka klubivahetus või ajavahemik ilma laskurklubi valimata. Kahe aasta nõue on seadusesse tehtud eesmärgiga tagada, et isik ei esitaks aastaid tagasi laskespordiklubi liikmeks olemise kohta tõendit, vaid tegeleb praegu ja pidevalt nüüdisaegse laskespordiga. Kahe aasta vältel võib isik olla periooditi ka passiivne laskevõistlustel ja harjutustel osaleja, näiteks, kui isikul on terviseprobleeme, ta viibib välismaal või on hiljuti saanud lapsevanemaks. Lisaks peab isik tõendama, et ta on osalenud viimase 12 kuu jooksul laskevõistlusel, mille on korraldanud laskespordiorganisatsioon või laskevõistlusel, kuhu on laskespordiorganisatsioon korraldajana kaasatud. Selliseid võistlusi peab laskespordiorganisatsioon edaspidi korraldama või näiteks korraldatakse võistlus laskespordiorganisatsiooni osalusel. Selline nõue on sätestatud, tagamaks, et laskevõistlus tegelikult ka aset leiab, kuna laskespordiklubide võistluste korraldamise ja toimumise üle ei saa alati asjakohast järelevalvet teha. Peab olema välistatud pahatahtlik tegevus, muu hulgas võistluste näiline korraldamine, et anda laskespordiklubi liikmetele põhjus omada A-klassi sporditulirelva. Isik peab Politsei- ja Piirivalveametile esitama ka laskespordiklubi kinnituse selle kohta, et A-klassi sporditulirelv on vajalik selle laskespordiala jaoks. Eelnõu koostajate hinnangul võiks A-klassi sporditulirelvi kasutada laskeharjutustel, kus toimub laskmine laskeseeria jooksul padrunisalve vahetamisega, asendi vahetamisega või erinevatelt tasanditelt laskmisega ning laskmise paremusjärjestuse arvestus toimub muu hulgas ka harjutuste läbimiseks kulunud aja alusel. Näiteks praktilise laskmise laskeharjutustel tuleb rada läbida aja peale, kasutades erinevaid laskeasendeid ning positsioone ning kohustuslikuks elemendiks on padrunisalve vahetus. Olenevalt laskeharjutuse ülesehitusest saavad sel juhul eelise need võistlejad, kellel on suurema mahutavusega padrunisalved. Seega tuleb selliseid laskeharjutusi harrastavatele laskesportlastele lubada suurema mahutavusega ehk piiratud käibega padrunisalved. A-klassi sporditulirelvi võib kasutada laskeharjutustel, kus laskespordiala reeglite kohaselt on lubatud kasutada lühikeste tulirelvade üle 20 padrunit mahutavaid padrunisalvesid ja pikkade tulirelvade üle 10 padruni mahutavaid padrunisalvesid ehk eelnõu kohaselt piiratud käibega padrunisalvesid. Põhireegel on, et kui otseselt padrunisalve suurusest sõltub laskja võistluse tulemus, siis on lubatud kasutada ka piiratud käibega padrunisalvi, sest muidu võib tekkida võistlejate hulgas ebavõrdsus ning spordiala peaks oluliselt reegleid muutma. Sporditulirelvadele ja nende padrunisalvedele, mis ei kuulu RelvS § 121 lõike 1 punktide 3–5 alla, lisanõudeid ega piiranguid ei kehtestata. Samuti võib A-klassi sporditulirelvi kasutada 22 laskeharjutustel, kus laskespordiala reeglite kohaselt on lubatud kasutada piiratud käibega padrunisalvesid. Relvaluba A-klassi sporditulirelvale taotletakse vaid nimetatud tulirelvade kasutamiseks, mitte spordiala korral, kus need pole vajalikud. Eelnõu § 1 punkti 30 kohaselt täpsustatakse RelvS-i § 34 lõikes 21 füüsilise isiku relvaloale kantavate andmete loetelu. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse, et loale kantakse nii loa omaniku kui registreeritud relvade andmed ja relva liik vastavalt konkreetsele RelvS-i sättele. Eelnõu § 1 punkti 31 kohaselt muudetakse RelvS-i § 34 lõiget 6, sätestades et juriidilise isiku relvaluba annab selle omajale RelvS-i ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud korras ja tingimustel õiguse: 1) soetada vastav laskemoon, helisummuti ja piiratud käibega padrunisalv; 2) hoida ja edasi toimetada (vedada) relva, helisummutit, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve; 3) anda relva, helisummutit, laskemoona ja piiratud käibega padrunisalve oma töötajale, laskespordiklubi liikmele või RelvS-i § 31 lõike 51 punktides 1 ja 2 nimetatud isikule kandmiseks ja edasi toimetamiseks. Sätet täpsustatakse nii, et juriidilise isiku relvaloa alusel on võimalik käidelda piiratud käibega padrunisalvesid ja anda neid vajadusel kandmiseks oma töötajale. Piiratud käibega padrunisalvesid võib olla vaja kasutada näiteks lasketiirus laenutamiseks, laskespordiklubi liikmele laenutamiseks jms. Eelnõu § 1 punkti 32 kohaselt jäetakse RelvS-i § 37 lõike 2 punktist 3 välja kohustus esitada soetamisloa või relvaloa taotlemisel andmed eksami sooritamise kohta, kuna 1. juulil 2018. aastal jõustunud RelvS-i § 38 lõike 2 redaktsiooni järgi saab juriidilise isiku vastutavaks isikuks või tema asendajaks olla vähemalt 21-aastane EL-i liikmesriigi kodanik, kellel on kehtiv relvaluba või relvakandmisluba. Eraldi eksami sooritamise kohustust vastutavale isikule enam ette ei nähta, mistõttu tuleb RelvS-i § 37 lõike 2 punktist 3 ka viide eksamile välja jätta. Eelnõu § 1 punkti 33 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 41 lõiget 3 punktiga 5. Relvaloa või relvakandmisloa vahetamiseks tuleb Politsei- ja Piirivalveametile esitada dokumendid, mis tõendavad tema vastavust RelvS-i §-s 29 või 30 sätestatud nõuetele. Sätte mõtte kohaselt tuleb relvaloa või relvakandmisloa vahetajal tõendada, et ta jätkuvalt kuulub jahisektsiooni või spordiklubisse või tegeleb ajalooliste lahingute taasetendamisega. Eelnõu § 1 punkti 34 kohaselt muudetakse RelvS-i § 43, mis reguleerib soetamisloa või relvaloa kehtivuse peatamist ja kehtetuks tunnistamist. RelvS-i § 43 lõiget 3 täiendatakse lisades sellesse punktid 91–93. Seega lisanduvad eelnõu kohaselt kolm uut loa kehtetuks tunnistamise alust, mille järgi tunnistatakse luba kehtetuks, kui: 1) isik, kelle relvaloale ei ole kantud RelvS-i § 28 lõike 1 punktis 21, 5 või 6 nimetatud otstarvet, valdab piiratud käibega padrunisalve; 2) isik, kellele on väljastatud relvaluba RelvS-i § 28 lõike 1 punkti 2 alusel, ei vasta enam RelvS-i § 34 lõikes 12 sätestatud tingimustele; 3) isik, kellele on väljastatud relvaluba RelvS-i § 28 lõike 1 punkti 21 alusel, ei vasta enam RelvS-i § 34 lõike 13 punktides 1–3 sätestatud tingimustele. Täiendavad alused soetamisloa ja relvaloa kehtetuks tunnistamiseks lisanduvad tulenevalt tulirelvadirektiivi artikli 5 lõikes 3 pandud kohustustest, mille alusel tuleb tagada, et luba omandada ja luba vallata B-klassi liigitatud tulirelva tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et isik, kellele luba on antud, valdab laadimisseadet, mis sobib kinnitamiseks poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele või manuaalse süsteemiga ümberlaetavatele mitmelasulistele 23 tulirelvadele, ning mis: a) mahutavad rohkem kui 20 padrunit või b) mahutavad pika tulirelva puhul rohkem kui 10 padrunit (s.o eelnõu tähenduses piiratud käibega padrunisalv), välja arvatud juhul, kui isikule on antud luba tulirelvadirektiivi artikli 6 alusel või luba on artikli 7 lõike 4a alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud. RelvS-is sätestatakse, et isiku relvaluba ei tunnistata kehtetuks, kui tema valduses on piiratud käibega padrunisalv üksnes juhul, kui talle on antud kas RelvS-i või KaLS-i alusel õigus sellise relva käitlemiseks, millele piiratud käibega padrunisalv kinnitada sobib. Sellise erandi sätestamine on kooskõlas tulirelvadirektiivi artikli 5 lõikega 3 ja artikliga 6, mis lubab liikmesriikidele teatud tingimustel erandeid teha. Eestis on kehtestatud KaLS-i alusel teatud erandid, kui relvi käsitsevad kaitseliitlased. Seni kehtinud korda ei muudeta ja kaitseliitlastel on võimalik riigikaitselist erandit kasutada ka edaspidi, sealhulgas on neil lubatud käsitseda A-klassi tulirelvi, kui neile on antud vastav õigus KaLS-i alusel. Akustiliste relvade omanikud, eelkõige on silmas peetud ajalooliste sündmuste taasetendajaid, on lisatud kõnesoleva erandi alla, kuna üldjuhul kasutatakse taasetendamisel piiratud käibega padrunisalvesid. Selle tegevuse eesmärk on võimalikult täpselt taasesitada ajaloolisi sündmusi, eelkõige lahinguid, dessantoperatsioone, vallutusi ja muid taktikalisi olukordi ning militaarajaloo sündmusi. Nende sündmuste käigus enamasti ei kasutatud väikeseid padrunisalvesid, kuna militaartaktika järgi kasutatavatel tulirelvadel pidi olema võimalikult suur tulejõud ja seega ka võimalikult palju padruneid mahutavad padrunisalved. Militaartaktika kaalutlustel ei toodetud ebaotstarbekalt väikese padrunite mahutavusega padrunisalvesid. Piiratud tsiviilkäibega salvede keelamine põhjustaks ajalooliste sündmuste taasetendamisel olulisi ebatäpsusi, mis võiks kahjustada ajalooliste sündmuste taasetendamise eesmärke ja üldmuljet. Seega tuleb ajaloo võimalikult täpse esitamise huvides taasetendajatele lubada kasutada piiratud käibega padrunisalvi. Ajalooliste sündmuste taasetendajaid ei ole Eestis palju, seda ala harrastavate isikute hulk jääb paarisaja piirile. Seega ei põhjusta neile piiratud käibega padrunisalvede lubamine ohtu avalikule korrale ega turvalisusele. Soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti otsusega. Pärast soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamist on loa omaja, vastava relva omanik, valdaja või muu isik, kelle valduses on vastav luba, Euroopa tulirelvapass, relv ja selle laskemoon, kohustatud need hiljemalt loa kehtetuks tunnistamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile. Juriidilise isiku relva ja laskemoona võib jätta politsei poolt pitseeritud juriidilise isiku relvahoidlasse. RelvS-i § 44 lõike 6 kohaselt on soetamisloa või relvaloa kehtetuks tunnistamise korral relva- ja laskemoonaomanikul või -valdajal kohustus üleandmise päevast alates relv ja laskemoon kolme kuu jooksul võõrandada RelvS-i § 63 lõike 2 punktides 1 ja 3 nimetatud isikule või alustada võõrandamist RelvS-i § 63 lõike 2 punkti 2 alusel RelvS-is kehtestatud korras ja tingimustel, välja arvatud konfiskeerimise otsuse alusel üleantud relv ja laskemoon. Eelnõu § 1 punkti 35 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 44 lõikega 10, milles nähakse ette, et piiratud käibega padrunisalve käitlemisele laieneb sama kord, mis on käesolevas paragrahvis kehtestatud relva käitlemisele. Soetamisloa või relvaloa kehtivuse lõppemise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjel kohustub relvaomanik tema valduses olevad relvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona hiljemalt loa kehtivuse viimasel tööpäeval või kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse teatavakstegemisele järgneval tööpäeval üle andma politseile. Edaspidi kohustub ta politseile üle andma ka tema valduses olevad piiratud käibega padrunisalved. Samuti kohustub ta politseis hoiul olevad padrunisalved võõrandama. Kui seda ei tehta, siis need sundvõõrandatakse RelvS-is sätestatud tähtaja jooksul. 24 Eelnõu § 1 punktide 36–38 kohaselt tehakse muudatused RelvS-i §-s 46, milles on reguleeritud, kuidas peavad relva ja laskemoona hoidma nii füüsiline kui ka juriidiline isik. RelvS-i § 46 lõikes 3 sätestatakse, et tulirelva hoidmiseks peab olema hoiukoht, mis on selleks kohandatud ja põranda, seina või ehituskonstruktsiooni külge statsionaarselt kinnitatud kapp (edaspidi relvakapp). Võrreldes seni kehtinud RelvS-iga loobutakse relvakapi puhul nõudest, et see oleks valmistatud rauast, kuna tänapäeval on palju erinevaid muid vastupidavaid materjale, millest relvakappe valmistatakse. RelvS-i § 46 lõige 8 muudetakse tulenevalt tulirelva klasside RelvS-i sätestamisest ning selles nähakse ette, et A-klassi tulirelva ja selle laskemoona tuleb hoida RelvSi § 46 lõigetes 3–6 sätestatud korras. See tähendab, et ka ühte A-klassi tulirelva ja selle piiratud käibega padrunisalve tuleb hoida relvakapis. RelvS-i § 46 lõiget 81, milles sätestatakse akustilise relva hoidmise reeglid, täpsustatakse. Akustilist relva ja selle laskemoona tuleb hoida hoiukohas, mis on kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Rohkem kui ühte akustilist relva või vähemalt ühte RelvS-i § 121 lõike 1 punktis 7 nimetatud akustilist relva tuleb hoida relvakapis. Eelnõu § 1 punkti 39 muudetakse RelvS-i § 51 lõike 1 teine lause ja sätestatakse, et laskespordiklubi võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma liikmele, kellel on relvakandmisluba. See ei ole sisuline muudatus ja kellegi õigused ei muutu. Kuna eelnõu järgi sätestatakse terminid laskespordiorganisatsioon ja laskespordiklubi, on selles sättes õigem viidata just laskespordiklubile. Eelnõu § 1 punkti 40 järgi tehakse muudatused RelvS-i § 51 lõigetes 2 ja 5, §-s 521, § 53 lõigetes 1 ja 62, § 86 lõigetes 1 ja 8, kus asendatakse mistahes käändes sõna laskespordiorganisatsioon sõnaga laskespordiklubi vastavas käändes. See muudatus on vajalik, et ühtlustada seaduses kasutatavad terminid. Senist korda ei muudeta. Eelnõu § 1 punkti 41 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 604, milles sätestatakse laskekõlbmatu relva sisse- ja väljavedu. Laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad lisati tulirelvadirektiivi lisas I C-klassi – deklareeritavad tulirelvad ja relvad, ning tulirelvadirektiivi lisa II kohaselt on A-, B- või C-klassi kuuluva relvaga ühest EL-i liikmesriigist teise reisimiseks vajalik vastav eelluba. Arvestades eeltoodut sätestatakse, et laskekõlbmatu relva EL-i välisest riigist Eestisse sisse vedamisele ja Eestist EL-i välisesse riiki välja vedamisele laieneb sama kord, mis RelvS-i 8. peatükis relvade kohta on kehtestatud. Eelnõu § 1 punkti 42 kohaselt tunnistatakse kehtetuks seaduse 81. peatükk ja eelnõu § 1 punkti 43 kohaselt täiendatakse seadust 82. peatükiga. Uues peatükis esitatakse sisult sarnased sätted nagu olid peatükis 81 – regulatsioon hõlmab relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva EL-is edasitoimetamist. Kuna see valdkond on hõlmatud tulirelvadirektiivis ning seda muudeti, tuleb asjakohased muudatused teha ka RelvS-i. Varasem regulatsioon nägi eelloa ja loa kasutamist vaid kauba Eestisse ja Eestist teise EL-i liikmesriiki edasitoimetamisel, kuid eelnõu kohaselt peab neid lube rakendama ka ajutistel edasitoimetamistel juhtudel, kui pole alust kanda relv Euroopa tulirelvapassi. Kehtiv seadus annab võimaluse kõigil jahimeestel ja laskesportlastel, olenemata nende kasutuses oleva relva klassist, taotleda Euroopa tulirelvapassi ja sinna kantud relvadega liikuda liikmesriikide vahel soodustingimustel. Eelnõu kohaselt aga ei saa B-klassi jahirelva kanda Euroopa tulirelvapassi. Kui B-klassi relvaga soovitakse ajutiselt minna teise liikmesriiki jahile, peab relva valdaja taotlema ühekordse eelloa sihtriigist ja relva ajutise väljaveo loa koduriigist. 25 RelvS-i §-s 624 sätestatakse relva ja laskemoona edasitoimetamine EL-is. Füüsiline või juriidiline isik võib EL-i territooriumil relva ja laskemoona edasi toimetada relva ja laskemoona EL-is edasitoimetamise eelloa (edaspidi eelluba) ning relva ja laskemoona EL-is edasitoimetamise loa (edaspidi luba) alusel. N-ö lihtsustatud kord relvade ja laskemoona edasitoimetamisel kehtib samamoodi kehtiva seadusega jahipidamise ja laskespordi otstarbega relvade edasitoimetamisele, kuid võrreldes kehtiva seadusega osa reegleid muudetakse. Lihtsustatud korda rakendatakse ka akustiliste relvadega reisijatele, kuid arvestama peab, et lihtsustatud kord laieneb üksnes C-klassi akustilistele relvadele. Euroopa tulirelvapassi väljastamisel hakatakse seega tähelepanelikult arvestama relva klassi. Füüsiline või juriidiline isik võib jahipidamise otstarbel B-klassi relva või laskemoona ning ajaloolise sündmuse taasetendamise otstarbel A- või B-klassi relva ajutiselt Eestisse toimetada, kui tal on: 1) eelluba, mille väljastab taotlejale tema taotluse ja kutse või muu tõendusmaterjali, millega ta tõendab õigust osaleda B-klassi relvaga jahinduses või A- või B-klassi relvaga ajaloolise sündmuse taasetendamisel, alusel Politsei- ja Piirivalveamet; 2) luba, mille väljastab taotlejale relva või laskemoona lähteriik eelloa alusel. Eelnimetatud juhul peab relv olema eelloal märgitud tähtajaks Eestist välja toimetatud. Füüsiline või juriidiline isik, kellele on RelvS-i alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba, võib jahipidamise otstarbel B-klassi relva või laskemoona ning ajaloolise sündmuse taasetendamise otstarbel A- või B-klassi relva ajutiselt Eestist välja toimetada, kui tal on: 1) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba; 2) luba, mille väljastab taotlejale Politsei- ja Piirivalveamet eelloa alusel ja 3) relva omaniku nõusolek, kui isik ei ole relva omanik. Eelnimetatud juhul peab relv olema loal märgitud tähtajaks Eestisse toimetatud. See tähendab ühtlasi, et isik, kellele Politsei- ja Piirivalveamet väljastab loa relva ajutiseks Eestist välja toimetamiseks, saab selle relva Eestisse toimetada selle sama loa alusel. Relva Eestisse tagasi toimetamiseks eraldi luba taotleda vaja ei ole. Füüsiline või juriidiline isik võib temale kuuluva relva alaliselt Eestist välja toimetada, kui tal on: 1) sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelluba; 2) luba, mille väljastab taotlejale Politsei ja Piirivalveamet sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelloa alusel. Eelluba ja luba ei ole vaja, kui C-klassi relvaga reisitakse teise liikmesriiki, et tegeleda jahindusega või taasetendada ajalooline sündmus, või kui A-, B- või C-klassi relvaga reisitakse sportlaskmises osalemise eesmärgil, tingimustel et isiku relvad on kantud Euroopa tulirelvapassi ja ta kutse või muu tõendusmaterjaliga tõendab reisi eesmärki. Sellise sätte lisamisega tagatakse RelvS-i vastavus tulirelvadirektiivi artikli 12 lõikele 2. Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa vormide kehtestamiseks määrusega antakse samamoodi kehtiva seadusega õigus valdkonna eest vastutavale ministrile ehk siseministrile. Kehtiva RelvS-i § 622 lõike 4 alusel kehtestas siseminister eelloa ja loa vormi oma 3. novembri 2004. aasta määrusega nr 61 „Tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid ning väljaandmise kord“. Eelloa ja loa vormi täpsustatakse nii, et neid oleks võimalik kasutada lisaks senisele relvade kaubana 26 edasitoimetamisele ka relvade ajutiseks edasitoimetamiseks näiteks jahil osalemise või ajalooliste sündmuste taasetendamisel osalemise otstarbel. Eelloa ja loa kehtivusaeg on kuni üks aasta alates nende väljastamise päevast ning nende väljastamise eest tasutakse riigilõivu seni kehtinud määras (RLS-i § 266 kohaselt tasutakse eelloa või loa väljastamise eest riigilõivu 30 eurot ning Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest 15 eurot). RelvS-i §-s 624 lõigetes 9–13 sätestatakse täpsemalt Euroopa tulirelvapassi puudutav. Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet isiku taotluse alusel, kui isikule on RelvS-i alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Selline regulatsioon on ka kehtivas RelvS-is ja selles muudatusi eelnõu järgi ei tehta. Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse, kui relvaomaniku relvaluba tunnistatakse kehtetuks. Euroopa tulirelvapassi ei või edasi anda ning sellele märgitakse passi omaniku valduses ja kasutuses olevad relvad. Pass peab alati olema relva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii relvade valduse või omaduste muutumine kui ka relva kaotamine või vargus. See säte lisatakse, et tagada RelvS-i vastavus tulirelvadirektiivi artikli 1 lõikele 3. Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtiva RelvS-i § 621 lõigete 4 ja 6 alusel kehtestas siseminister Euroopa tulirelvapassi vormi oma 27. detsembri 2004. aasta määrusega nr 76 „Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi kehtestamine, Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord ning tulirelvade B-, C- ja D-klassi liigitamine“. Kuna tulirelvapassi kantavad andmed tulenevad tulirelvadirektiivist ja neid direktiivi muudatustega ei muudetud, siis puudub vajadus Eestis väljastatava tulirelvapassi vormis sisuliste muudatuste tegemiseks ning vorm kehtestatakse uuesti samal kujul. Kui liikmesriik on keelustanud teatud liiki relvade riiki sisseveo, tehakse Euroopa tulirelvapassi selle kohta selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende relvade loetelu, mida Eestisse edasi toimetada ei ole lubatud või mida on lubatud tuua Eesti riigi eelneva nõusolekuta. Samamoodi kehtiva seadusega sätestatakse, et EL-i kodanikele, kellel on Euroopa tulirelvapassi, ei kohaldata RelvS-i § 60 lõigete 4 ja 5 sätteid. RelvS-i §-s 625 sätestatakse relva ja laskemoona kaubana edasitoimetamine Euroopa Liidus, mis kehtiva seaduse järgi on reguleeritud RelvS-i §-s § 622. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva seadusega eelnõu järgi ei tehta. Relva ja laskemoona kaubana vabasse ringlusse lubamiseks või nende katsetamise, demonstreerimise või näitusel väljapaneku eesmärgil (edaspidi kaup) võib Eestisse toimetada isik, kellel on: 1) RelvS-iga kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamiseks, müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks; 2) eelluba, mille väljastab isikule tema taotluse alusel Politsei- ja Piirivalveamet. Kauba kättesaamisel koostab isik selle kohta deklaratsiooni ja edastab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul Politsei- ja Piirivalveametile. Deklaratsiooni vormi kehtestab samamoodi kehtiva seadusega valdkonna eest vastutav minister ehk siseminister määrusega. Kehtiva RelvS-i § 622 lõike 4 alusel kehtestas siseminister deklaratsiooni vormi oma 3. novembri 2004. aasta määrusega nr 61 „Tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid ning väljaandmise kord“. Deklaratsiooni vormis ei ole vaja teha olulisi sisulisi muudatusi. 27 Kauba võib Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimetada isik, kellel on: 1) käesoleva seadusega kehtestatud korras antud tegevusluba relvade, tulirelva oluliste osade, laskemoona või lasersihikute valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks; 2) luba, mille Politsei- ja Piirivalveamet väljastab vastavasisulise taotluse ja sihtriigi pädeva asutuse eelloa alusel. Samamoodi kehtiva seadusega sätestatakse, et kultuuriväärtusega relvade edasitoimetamine Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki toimub RelvS-is kehtestatud korras ning kooskõlas kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadusega ning selle alusel antud õigusaktidega. RelvS-i §-s 626 sätestatakse eelloa ja loa menetlus, mis kehtivas seaduses on osaliselt sätestatud §-s 622. Eelnõu kohaselt täiendatakse sätteid muu hulgas loa ja eelloa andmisest keeldumise ja nende kehtivuse peatamise sätetega, mis seni seaduses puudusid. Sätete sõnastamisel on arvestatud senist praktikat ja RelvS-is eriloa kohta sätestatut. Et saada luba relv ajutiselt toimetada Eestisse RelvS-i § 624 lõikes 2 nimetatud otstarbel, esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, milles esitatakse muu hulgas andmed jahile või ajalooliste sündmuste taasetendamisele või muule samalaadsele üritusele kutsuja kohta, eelloa kehtivusaeg, jahipidamise või taasetendamise piirkond ja eeltäidetud eelloa plank. Et saada eelluba relv kaubana Eestisse toimetada RelvS-i § 625 lõikes 1 nimetatud otstarbel, esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus, milles esitatakse andmed relvasoetamisloa või tegevusloa kohta ja eelloa eeltäidetud plank. RelvS-i § 624 lõigetes 3 ja 4 ning § 625 lõikes 4 nimetatud otstarbel loa saamiseks esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile taotlus koos sihtriigi pädeva asutuse väljastatud eelloaga, kui see on vajalik, ja loa eeltäidetud plank. RelvS-i § 624 lõikes 2 sätestatud eelloa taotluse võib esitada jahikorraldaja või ajalooliste sündmuste taasetendamise või muu samalaadsele ürituse korraldaja, et muuta välismaalastele, kes ei pruugi Eesti seadusi hästi tunda, eelloa taotlemine lihtsamaks. Politsei- ja Piirivalveamet keeldub eelloa või loa andmisest, kui eelloa või loa taotlemisel on esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente või kui on kahtlus, et relva, tulirelva olulise osa või laskemoona edasitoimetamine kahjustab Eesti Vabariigi julgeolekut. Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa andmisest keelduda, kui: 1) taotleja või temaga seotud isik on eelloa või loa andmise otsusele eelnenud viie aasta jooksul rikkunud relva, tulirelva olulise osa või laskemoona käitlemist käsitlevaid õigusakte või ei ole täitnud nende alusel tehtud ettekirjutusi; 2) RelvS-i alusel taotlejale väljastatud relva soetamisluba on kehtetuks tunnistatud; 3) RelvS-i alusel taotlejale väljastatud tegevusluba on peatatud või kehtetuks tunnistatud. Eelluba või luba väljastatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul kõigi nõutavate dokumentide esitamisest arvates. RelvS-is nähakse ette nii eelloa kui ka loa kehtivuse peatamise võimalused. Politsei- ja Piirivalveamet peatab eelloa või loa kehtivuse, kui eelloa või loa omajale RelvS-i alusel väljastatud tegevusluba on peatatud. Politsei- ja Piirivalveamet tunnistab eelloa või loa kehtetuks, kui: 28 1) seda taotleb eelloa või loa omaja; 2) eelloa või loa omajale käesoleva seaduse alusel väljastatud tegevusluba on kehtetuks tunnistatud; 3) esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud asjaolu; 4) väljastatud eelluba või luba on kaotatud või varastatud; 5) eelluba või luba omav juriidiline isik lõpeb või füüsiline isik sureb. Politsei- ja Piirivalveamet võib eelloa või loa kehtivuse peatada või selle kehtetuks tunnistada, kui eelloa või loa omaja või temaga seotud isik ei täida RelvS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid või nende alusel tehtud ettekirjutusi või ilmneb mõni RelvS-i § 626 lõikes 6 sätestatud asjaolu. RelvS-i §-s 627 sätestatakse, et laskekõlbmatut relva võib edasi toimetada RelvS-i § 624 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide alusel. See tähendab, et edaspidi peab ka laskekõlbmatu relva Eestisse toimetamiseks võtma eelloa ja loa samamoodi muude relvade edasitoimetamisega. RelvS-i §-s 628 nähakse ette relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamise erikord, mis kehtivas seaduses on sätestatud § 621 lõikes 11. Seaduse tekstist parema arusaadavuse tagamiseks on see säte esitatud eraldi paragrahvis. Sätte mõtet võrreldes kehtiva seadusega eelnõu järgi ei muudeta. Relva, laskemoona ja laskekõlbmatu relva edasitoimetamisele Euroopa Liidu välisesse riiki, millele kohaldub nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (EÜT L 256, 13.09.1991, lk 51–58; ELT eriväljaanne 13/11, lk 3–10), ja sellisest riigist Eestisse, kohaldatakse käesolevas peatükis kehtestatud korda. Eelnõu § 1 punkti 44 kohaselt täiendatakse RelvS-i §-s 67 tegevusloa kontrollieset nõudega, et isik peab olema ka usaldusväärne. Sätet täiendatakse tulenevalt tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 3 punktis c sätestatust, mille järgi peab liikmesriik kontrollima relvakaupmeeste ja vahendajate tegevust, sh hõlmates ka asjaomase relvakaupmehe või vahendaja isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse kontrollimist. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse juriidilist isikut ja ettevõtet juhtivat füüsilist isikut. Tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 3 punktis c nimetatud relvakaupmehe isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse kontrollimist ei ole küll otsesõnu RelvS-i või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MsÜS) tegevusloa kontrolliesemes sätestatud, aga sellele nõudele vastavus on tuletatav kehtiva RelvS-i §-st 67 ning MsÜS-i §-st 37. Siiski täpsustatakse tulenevalt tulirelvadirektiivi sõnastusest RelvS-i § 67 punkti 1 pärast sõna „teovõimeline“ sõnadega „ja usaldusväärne“. Usaldusväärsuse all mõeldakse antud juhul eelkõige Politsei- ja Piirivalveametile kui majandushaldusasutusele teadaolevat teavet selle kohta, kas ettevõtja suhtes kehtib asjaomasel tegevusalal kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega või seaduse alusel kohaldatud majandustegevuse keeld vms. Eelnõu § 1 punktide 45 ja 46 kohaselt muudetakse RelvS-i § 74, milles on esitatud tegevusluba omavale isikule nõuded relvade ja laskemoona müügil. Eelnõu järgi muudetakse RelvS-i § 74 lõike 1 punkti 1, kuhu lisatakse tulenevalt eelnõuga padrunisalvede RelvS-i lisandumisest, et relvakaupmees peab nõudma relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja RelvS-i või KaLS-i alusel väljastatud seda liiki relva soetamisloa esitamist, laskemoona või piiratud käibega padrunisalve ostjalt aga isikut tõendava dokumendi ja RelvS-i või KaLS-i alusel väljastatud relvaloa esitamist. 29 Paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 21, milles sätestatakse, et relvade ja laskemoona müügi tegevusluba omav isik võib keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida ta peab tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks. Sellise sätte lisamine RelvS-i tuleneb tulirelvadirektiivi artikli 10 lõikest 2. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 19 kohaselt peaksid relvakaupmehed ja vahendajad saama keelduda sooritamast kõiki kahtlasi tehinguid terviklike padrunite või laskemoona süütelaenguga komponentide omandamiseks. Tehingut võib pidada kahtlaseks näiteks juhul, kui see hõlmab eraviisilise kasutamise jaoks ebatüüpilisi koguseid või kui ostja näib olevat laskemoona kasutamises võhik või nõuab võimalust maksta sularahas ega soovi oma isikut tõendada. Relvakaupmehed ja vahendajad peaksid ka saama teatada sellistest kahtlastest tehingutest pädevatele asutustele. Igast sellise tehingu katsest peab Eestis teavitama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametit. Eelnõu § 1 punkti 47 kohaselt lisatakse RelvS-i § 75 lõikesse 1 kohustus pidada arvestust ka piiratud käibega padrunisalvede üle, kuna piiratud käibega padrunisalvesid ei tohi müüa isikutele, kellel ei ole asjakohast luba, ning piisava järelevalve korraldamiseks piiratud käibega padrunisalvede üle on vajalik ettevõtjatel pidada arvestust müüdud piiratud käibega padrunisalvede üle. Politsei- ja Piirivalveamet saab selle alusel jälgida piiratud käibega padrunisalvede omandamist ja nende käivet. Kui isikult leitakse piiratud käibega padrunisalv, on vaja tuvastada selle päritolu ning selle teeb võimalikuks, kui ettevõtjad peavad arvestust müüdud piiratud käibega padrunisalvede üle. Eelnõu § 1 punkti 48 kohaselt muudetakse RelvS-i § 75 arvestades tulirelvadirektiivi eesmärki tagada ülevaade tulirelva olelusringist alates relva valmistamisest kuni selle hävitamiseni. Tulirelvadirektiivi põhjenduspunktis 10 on toodud, et andmekogumissüsteemi tulemuslikuks toimimiseks on tähtis tõhus teabevahetus ühelt poolt relvakaupmeeste ja vahendajate ning teiselt poolt liikmesriigi pädevate asutuste vahel. Seepärast peavad relvakaupmehed ja vahendajad andma liikmesriigi pädevatele asutustele teavet põhjendamatu viivituseta. Selle hõlbustamiseks peaksid pädevad riigiasutused looma relvakaupmeestele ja vahendajatele kättesaadava elektroonilise sidekanali, mis võib tähendada teabe esitamist e-posti teel või vahetult andmebaasi või muu registri kaudu. Tulirelvadirektiivi artikli 4 lõike 4 punkti b kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et nende territooriumil tegutsevad relvakaupmehed ja vahendajad teatavad põhjendamatu viivituseta tulirelvade ja tulirelva oluliste osadega seotud tehingutest pädevatele riigiasutustele. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tegutsevatel relvakaupmeestel ja vahendajatel on nimetatud teadete edastamiseks elektrooniline ühendus asjaomaste asutustega ning et andmekogumissüsteemi on võimalik viivitamata ajakohastada pärast selliste tehingute kohta teabe saamist. Seni kehtiva RelvS-i järgi peavad relvakaupmehed relvade ja laskemoona üle küll arvestust, kuid üldjuhul on seda tehtud paberil peetavates relvaraamatutes ning teateid relvade või laskemoona müügi, valmistamise jms kohta esitatakse Politsei- ja Piirivalveametile RelvS-i alusel kehtestatud korra järgi samuti paberil. Et tagada tulirelvadirektiivis ette nähtud eesmärk ning võimaldada kiiremat ja tänapäevasemat suhtlust relvakaupmeeste ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel, luuakse elektrooniline andmevahetussüsteem. RelvS-i § 75 muudetakse ja selles nähakse ette, et relvakaupmees esitab edaspidi Politsei- ja Piirivalveametile RelvS-i alusel tehtud müügitoimingute või relvade, laskemoona valmistamise kohta teavet elektrooniliselt. See tähendab, et müüki võetud ja müüdud, samuti valmistatud tulirelvade, nende oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona andmed 30 edastatakse infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) liidese kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse hiljemalt ühe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates. Sellise elektroonilise andmevahetuse loomine tagab muu hulgas, et relvakaupmehed, kõik nende valduses olevad tulirelvad, nende olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, laskemoon jms on registreeritud, samuti oleksid registreeritud kõik omanikuvahetused. Ka varem teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreeritud andmetes on sellised seosed olemas, kuid seni on need käsitsi registrisse kantud. Relvakaupmeestel tekib võimalus elektrooniliselt kontrollida relva või laskemoona soetada sooviva isiku õigust selliseks tehinguks Politsei- ja Piirivalveameti vastava portaali kaudu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on näiteks osa isikutele ette nähtud õigus omandada A-klassi relvasid või piiratud käibega padrunisalvesid, on relvakaupmehel võimalik veenduda selle õiguse olemasolus. Teavitus isikule müüdud relva või laskemoona kohta jõuab portaali vahendusel viivituseta teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Samuti edastab relvakaupmees info maale toodud relvade kohta. Elektrooniline andmevahetus võimaldab paremat töökorraldust nii relvakaupmeestele kui ka järelevalvet teostavale asutusele. Teabe esitamine X-tee kaudu ei mõjuta RelvS-is sätestatud teadete ja taotluste kohta kehtivaid tähtaegu, Politsei- ja Piirivalveameti pädevust ega relvakaupmehe õigust esitada kõnealuseid teateid ja taotlusi otse Politsei- ja Piirivalveametile. Kehtiva regulatsiooni järgi edastatakse relvadega seotud andmed Politsei- ja Piirivalveametile paberil ning Politsei- ja Piirivalveamet, kui teenistus- ja tsiviilrelvade registri vastutav töötleja, teeb vajalikud registrikanded. Register vastab kehtestatud nõuetele ning selles tagatakse andmete säilimine ja turvalisus organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega. Osa andmeid (nt registreeritud relva andmed) on ka liidese puhul teenistus- ja tsiviilrelvade registris, milles peab tagama, et iga ettevõtte näeks üksnes temaga seotud kauba andmeid. Lisaks, kui isik tuleb relva soetama, peab relvakaupmehel olema õigus näha ka nii Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud soetamisloa kui ka relvaloa andmeid. See abinõu lisab turvalisust, kuna sel moel ei ole relva võimalik soetada võltsitud lubadega. Eelnõu järgi säilitatakse relvakaupmeestele, kellele on väljastatud RelvS-i § 66 lõike 1 punktide 1 või 2 alusel tegevusluba, kohustus pidada eraldi arvestust relvade, tulirelva oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede, helisummutite, lasersihikute ja laskemoona kohta. Arvestust peetakse nii, et igal ajal oleks võimalik eristada valmistatud või müügiks soetatud ning müüdud relvad, tulirelva olulised osad, piiratud käibega padrunisalved, helisummutid, lasersihikud või laskemoon. Arvestuse pidamiseks vajalikke andmeid ja dokumente säilitatakse kuni tegevusloa kehtivuse lõppemiseni või kehtetuks tunnistamiseni. Tegevusloa lõppemisel või kehtetuks tunnistamise korral on relvakaupmees kohustatud arvestuse üle andma politseile hiljemalt tegevusloa kehtivuse viimasel päeval. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse esitatavad andmekoosseisud ja andmete esitamise kord sätestatakse registri põhimääruses. Kaalumisel oli ka eraldi määruse kehtestamine, kuid kuna tegemist on teenistus- ja tsiviilrelvade registris olevate andmetega, siis on mõistlik reguleerida see juba olemasolevas teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses. Kõnesolev RelvS-i § 75 jõustub eelnõu kohaselt 1. jaanuaril 2022. aastal, et tagada piisav aeg muudatuste rakendamiseks vajalike IT-lahenduste loomiseks ning ühtlasi tagamaks veelgi paremini kooskõla tulirelvadirektiivi artikli 4 lõigetes 3 ja 4 sätestatuga. 31 Eelnõu § 1 punkti 49 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 77 lõikega 11, milles nähakse ette, et tulirelva ei ole lubatud ümber teha gaasirelvaks, kuna puuduvad tehnilised nõuded tulirelva ümberehitamiseks üksnes gaasipadruniga laskvaks gaasirelvaks. Samuti ei ole teada, et selliste relvade järele oleks vajadust. Eelnõu § 1 punkti 50 järgi muudetakse RelvS-i § 81 lõike 1 punktide 1 ja 2 sõnastust eesmärgiga võimaldada ka kollektsiooni osaks olevate relvade parandamine, laskekõlbmatuks muutmine jms. Selleks täiendatakse sätteid nii, et näiteks kollektsioneeritava relva parandamiseks viimisel võib relvameistrile lisaks relvaloale esitada ka kollektsioneerimisloa, mis tõendab isiku õigust seda relva käidelda. Eelnõu § 1 punkti 51 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 86 lõikega 71, mille kohaselt võib RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud A-klassi tulirelva ja piiratud käibega padrunisalve laenutada üksnes siis, kui relva kasutamise juures viibib laskeinstruktor, kellel on RelvS-i § 28 lõike 1 punktis 21 nimetatud otstarbega relvaluba. Kuna A-klassi sporditulirelva ei ole isikul lubatud enne omada ja vallata, kui ta on vähemalt 12 kuud tegelenud aktiivselt laskespordiga ja osalenud vähemalt ühel laskespordivõistlusel, kus on vaja A-klassi sporditulirelva, peab olema legaalne võimalus harjutada A-klassi sporditulirelvaga enne nimetatud võistlust. Seega peab järelevalve all olema võimaldatud lasketiirus kasutad A-klassi sporditulirelva. Isikule ei tohi sellist tulirelva laenutada ilma A-klassi sporditulirelva ja selle otstarbega relvaloa omanikust instruktori järelevalveta, kuna tegemist on potentsiaalselt ohtlikuma tulirelvaga, mis kuulub tsiviilkäibes keelatud relvade hulka. A-klassi relva peaks aga saama proovida ka isik, kes alles plaanib laskespordiga tegelema hakata ja soovib otsustamiseks selle ala sobivust katsetada. Lasketiir on ainus koht, kus võib selliseid tulirelvi järelevalve all proovida, kuna sel juhul on tegemist kontrollitud ja kinnise alaga, kuhu ei satu kõrvalisi isikuid. Nii on oht riigi turvalisusele, julgeolekule ja avalikule korrale võimalikult väike. Sõnastuses on kasutatud sõna „juuresolekul“, mis viitab, et instruktoril peab olema laenutatava tulirelva üle igal hetkel kontroll ja ta ei või lahkuda isiku juurest, kes käsitseb A-klassi tulirelva. Eelnõu § 1 punkti 52 kohaselt jäetakse RelvS-i § 861 lõikest 1 välja teine lause, milles on sätestatud, et laskespordiorganisatsioon on rahvusvahelise spordialaliidu tunnustatud, laskmisega seotud Eesti spordialaorganisatsioon. Kuna eelnõu kohaselt esitatakse laskespordiorganisatsiooni ajakohastatud mõiste RelvS-i § 11 lõikes 3, tuleb termin „laskespordiorganisatsioon” RelvS-i § 861 lõikest 1 välja jätta. Eelnõu § 1 punkti 53 kohaselt täiendatakse seadust peatükiga 122, milles esitatakse nõuded laskespordiorganisatsioonile ja laskespordiklubile arvestades tulirelvadirektiivist tulenevaid muudatusi A-klassi relvade ja piiratud käibega padrunisalvede käitlemise erisuse võimaldamiseks sportlaskmisega tegelejatele. Paragrahvis § 877 sätestatakse laskespordiorganisatsiooni kohustused. Paragrahvi § 871 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et laskespordiorganisatsioon on kohustatud pidama arvestust liikmeks olevate laskespordiklubide üle ning kohustatud pidama laskespordiklubide laskespordiorganisatsiooni kuulumise ja laskespordivõistluste korraldamisega seonduva teabe avalikustamiseks veebilehte. Seega peab majandustegevuse teate esitamisel MsÜS-i § 15 lõike 3 punkti 1 kohaselt avaldama ka veebilehe aadressi. 32 Lõike 3 kohaselt peab avalikustama oma kodulehel liikmeks olevate laskespordiklubide nimed ja registreerimisnumbrid. Selle sätte eesmärk on lihtsustada Politsei- ja Piirivalveametil järelevalve tegemist ja vähendada nii laskespordiorganisatsiooni kui ka järelevalveametnike töökoormust. Relvaloa väljastamisel või selle pikendamisel ning ka jooksvalt on vaja Politsei- ja Piirivalveametil kontrollida laskespordiklubi liikmelisust laskespordiorganisatsioonis. Kui laskespordiklubi on mingil põhjusel laskespordiorganisatsioonist lahkunud või välja heidetud, peab sellekohane teave olema koheselt kättesaadav, kuna sel juhul tuleb tunnistada kehtetuks selle laskespordiklubi liikmete laskespordi otstarbega relvaload. Selline liikmete avalikustamine teeb selle kiiremaks ja lihtsamaks, lisaks saab tulevane laskesportlane endale klubi valides tutvuda laskespordiklubide nimekirjaga, mis vastavad seaduse nõuetele ja kui isik ei leia sealt valitud laskespordiklubi nime, siis on teada, et spordi otstarbega relvaluba taotleda ei saa. Ühtlasi sätestatakse, et laskespordiorganisatsioon säilitab andmeid oma liikmeks oleva laskespordiklubi nime ja registreerimisnumbri kohta ühe aasta vältel laskespordiklubi liikmelisuse lõppemisest arvates. Nii nagu eelmises lõigus kirjeldatud, on see vajalik, et võimaldada Politsei- ja Piirivalveametil paremini teha järelevalvet, ning samuti selleks, et laskesportlasel oleks vajaduse korral võimalik oma õigusi tõendada, kui klubi enam laskespordiorganisatsiooni liige ei ole. Andmete säilitamise tähtaja kehtestamisel on lähtutud minimaalsuse põhimõttest ja säilitamise tähtajaks nähakse ette üks aasta. Paragrahvi § 877 lõikega 4 kehtestatakse nõue, et laskespordiorganisatsioon on kohustatud korraldama vähemalt ühe laskespordivõistluse aastas või osalema vähemalt ühe laskespordivõistluse korraldamisel aastas, kus võivad osaleda vähemalt kõik liikmeks olevate laskespordiklubide liikmed. Selline nõue kehtestatakse tulirelvadirektiivi artikli 6 lõike 6 punkti b alusel, mis nõuab, et isik, kellele on lubatud väljastada A-klassi sporditulirelv, peab osalema aktiivselt laskespordiorganisatsiooni korraldatud laskevõistlusel ja aktiivselt laskesporti harjutama vähemalt 12 kuud. Et tuvastada laskespordi pidev harrastamine, nähakse ette minimaalne nõue, mille järgi peab isik osalema aasta jooksul vähemalt ühel laskevõistlusel. Kui tihti keegi lasketiirus käib, ei ole oluline, selle kohustusliku sageduse ettenägemine põhjustaks ka asjatut halduskoormust. Kui isik on järjepidevalt laskespordiklubi liige ja osaleb aastas vähemalt ühel võistlusel, tuleb teda pidada aktiivseks laskespordiga tegelejaks. Laskespordiorganisatsioon on kohustatud korraldama vähemalt ühe laskevõistluse aastas, eesmärgiga koondada aktiivsed laskesportlased, et neil oleks võimalik saada tõend aktiivselt laskespordiga tegelemise kohta. Paragrahvis § 878 sätestatakse nõuded laskespordiklubile. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et laskespordiklubil peab olema vähemalt üks laskeinstruktor. Tegemist on uue nõudega, mille täitmine ei tohiks laskespordiklubile liiga keeruline olla. RelvS-i § 861 kohaselt on laskeinstruktor laskevõistlust või laskeharjutust läbiviiv ja laskealast tegevust korraldav isik, kellele laskespordiorganisatsioon on väljastanud laskeinstruktori litsentsi. Laskeinstruktor on kohustatud: 1) kontrollima lasketiiru või laskepaiga vastavust ohutusnõuetele; 2) tundma tsiviilkäibes olevaid relvi ja nende kasutusvaldkondi; 3) kontrollima relvade vastavust kasutuse eesmärkidele; 4) jälgima ja vajaduse korral juhendama, kuidas laskjad peaksid relva käsitsema; 5) kontrollima relvade kasutamisõigust; 6) tarvitusele võtma vajalikud abinõud õnnetusjuhtumite korral. Laskeinstruktori litsents väljastatakse isikule, kes on läbinud laskeinstruktori koolituse ja sooritanud laskeinstruktori eksami. Eksamil kontrollitakse laskeinstruktori teadmisi ja oskusi nimetatud kohustuste täitmisel. Laskeinstruktori koolitusele esitatavad nõuded ja 33 laskeinstruktori eksami sooritamise kord on kehtestatud siseministri 13. aprilli 2007. aasta määrusega nr 33.18 Laskeinstruktor võib olla laskespordiklubi töötaja või osutada seda teenust muu võlaõigusliku lepingu alusel. Paragrahvi § 878 lõikes 2 sätestatakse, et laskespordiklubi on kohustatud pidama arvestust klubi liikmete ning klubi korraldatavatel laskevõistlustel ja laskeharjutustel osalejate kohta. Laskespordiklubi säilitab neid andmeid järgmiselt: 1) klubiliikme nime ja isikukoodi üks aasta liikmelisuse lõppemisest arvates; 2) laskevõistlusel või laskeharjutusel osaleja nime ja isikukoodi kuus kuud üritusel osalemisest arvates. Nende andmete säilitamine on vajalik nii riikliku järelevalve tegemiseks kui ka vajadusel laskesportlase RelvS-i kohaste õiguste tõendamiseks. Andmete säilitustähtaja kehtestamisel on arvestatud minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Isikuandmete kaitse üldmäärusega (eelkõige selle artiklitega 13, 14, 15 jt) nõutakse, et andmesubjektile tehakse teatavaks kavandatav isikuandmete säilitamise ajavahemik ja nimetatud määruse artikli 23 lõike 2 punkti f kohaselt peaks säilitamise ajavahemik olema konkreetne säte. Seda arvestades on andmete säilitamine sätestatud RelvS-is. Ühtlasi nähakse laskespordiklubile ette kohustus teavitada Politsei- ja Piirivalveametit laskesportlase liikmeõiguse lõppemisest viivitamata. Kehtiva seaduse järgi tagab relvaloa omanik ehk laskesportlane, et tema laskespordiklubis liikmelisuse lõppemisel ja uue klubiga mitteliitumisel saaks Politsei- ja Piirivalveamet sellest teada. Kui isik ei kuulu enam laskespordiklubisse, ei ole tal õigust relvaluba laskespordiga tegelemise eesmärgil omada. Arvestades, et eelnõu järgi luuakse teatud sportlaskmisega tegelejatele võimalus käidelda A-klassi tulirelvi ja piiratud käibega padrunisalvesid, mis üldjuhul tsiviilkäibes lubatud ei ole, tuleb tagada, et need keelatud esemed ei oleks isikute käes, kellel nende käitlemiseks õigust enam ei ole. Laskespordiklubile sellise teavitamiskohustuse panemine aitab tagada tulirelvadirektiivi mõtte rakendamist ja paremat järelevalvet relvaomanike üle. Kuivõrd eelnõu kohaselt peab iga laskesportlane, kes soovib RelvS-i alusel A-klassi relvale relvaluba omada, osalema vähemalt kord aastas laskevõistlusel, siis lisatakse laskespordiklubile kohustus korraldada aastas vähemalt üks laskespordivõistlus, kus võivad osaleda kõik laskespordiklubi liikmed. Selline kohustus ei peaks olema raske täita laskepordi edendamisega tegelevatele klubidele. Arvestades tulirelvadirektiivi artikli 6 lõikes 6 ette nähtud võimalust kehtestada erand sportlaskjatele, mis lubab neil teatud tingimustel A-klassi tulirelvi käidelda, on vaja näha laskespordiklubidele ette kohustus pidada arvestust nii oma liikmete üle kui ka korraldatavate laskevõistluste kohta. Kuivõrd isik, kes soovib A-klassi tulirelva sportimise eesmärgil omada, peab loa taotlemisel Politsei- ja Piirivalveametile esitama tõendid selle kohta, et ta kuulub laskespordiklubisse ning on osalenud nõutavatel võistlustel, tagab sellise kohustuse panemine selle, et isikutel on võimalik vajalikud dokumendid esitada. Praegu sellist kohustust laskespordiklubile pandud ei ole, mistõttu võib juhtuda, et isikul on keeruline tõendada oma aktiivset osalemist laskespordis. Samuti võib olla suur hulk isikuid, kes sportimise eesmärgil on omandanud relvaloa ja tulirelva, kuid tegelikult ei tegele aktiivselt laskespordiga. Isik on lihtsalt passiivne laskespordiklubi liige ja iga viie aasta järel taotleb ta liikmelisuse tõendi 18 Siseministri 13. aprilli 2007. aasta määrus nr 33 „Laskeinstruktori koolitusele esitatavad nõuded, eksami sooritamise- ja litsentsi väljaandmise kord ning laskeinstruktori litsentsi vorm“. Kättesaadav arvutivõrgus aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/12819649 34 Politsei- ja Piirivalveametile esitamiseks. Tuleb kehtestada täpsemad nõuded, mille alusel on võimalik tuvastada laskesportlase aktiivsus. Sel eesmärgil kehtestatakse nõuded laskespordiorganisatsioonile, laskespordiklubile ja kohustus isikule esitada tõendid, et ta on osalenud laskespordis, eriti juhul, kui tal on vajadus omada A-klassi sporditulirelva kui tsiviilkäibes keelatud tulirelva. Eelnõu järgi ei nähta ette sanktsiooni juhuks, kui laskespordiklubi talle pandud kohustusi ei täida. See tähendab, et RelvS-is ei nähta ette väärteokoosseisu rikkumise kohta. Küll aga on Politsei- ja Piirivalveametil õigus järelevalvemenetluse käigus rikkumise tuvastamisel teha klubile ettekirjutus ja vajadusel määrata ka sunniraha. Eelnõu § 1 punkti 54 kohaselt tehakse muudatus RelvS-i § 88 lõikes 1 ning muudetakse Politsei- ja Piirivalveameti riikliku järelevalve tegemise ulatust. Sätestatakse, et riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise, RelvS-i alusel tegevusluba omavate isikute, laskespordiorganisatsioonide, laskespordiklubide ja RelvS-i § 31 lõikes 51 nimetatud isikute RelvS-i nõuetele vastavuse üle ning lasketiirude ja laskepaikade ohutusnõuetele vastavuse üle teeb Politsei- ja Piirivalveameti ametnik ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse Politsei- ja Piirivalveameti järelevalve objektiks ka laskespordiorganisatsioonid, laskespordiklubid ja RelvS-i § 31 lõikes 51 nimetatud isikud neile RelvS-is kehtestatud nõuete osas. Tulirelvadirektiivi järgi tuleb A-klassi relvade käitlejate üle teha tõhusat järelevalvet. Kuna nende isikute puhul on tegemist just selliseid relvi ja piiratud käibega padrunisalvesid käitlema õigustatud isikutega, tuleb nende tegevuse üle teha ka järelevalvet. Eelnõu § 1 punkti 55 järgi tunnistatakse kehtetuks RelvS-i 8921 ja 8922 ning eelnõu § 1 punkti 56 kohaselt täiendatakse seadust §-dega 8923‒8928 järgmises sõnastuses, milles esitatakse uued väärteokoosseisud tulenevalt piiratud käibega padrunisalvede aga ka relvakaupmeestele täiendavate kohustuste RelvS-i lisandumisest. Koosseisude sõnastamisel ning karistusmäära kehtestamisel on arvestatud RelvS-i seniseid koosseise ning nendes ette nähtud karistusmäärasid. Paragrahvis 8923 esitatakse väärteokoosseis kahtlasest tehingust teatamata jätmise kohta. Sätte kohaselt, RelvS-i § 74 lõikes 21 sätestatud kahtlasest terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingust või tehingu katsest teavitamata jätmise eest karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. Sätte kohaselt määratakse rahatrahv juriidilisele isikule, kes ei ole täitnud kohustust teavitada Politsei- ja Piirivalveametit kahtlasest tehingust. Alati ei pruugi juriidiline isik tuvastada kahtlustäratavat tehingut, kuid see on iga relvade ja laskemoona müügi ja valmistamisega tegeleva juriidilise isiku kohustus. Relvakaupmehed peaksid olema huvitatud, et nende tegevusalal tegutsetakse arvestades õigusaktide nõudeid ning heas koostöös relvavaldkonna osas järelevalvet teostava politseiga. Tulirelvadirektiivi artikli 4 alajaotuses ii on pandud relvakaupmeestele kohustus teavitada kahtlustäratavast tehingust õiguskaitseorganeid. Politsei- ja Piirivalveamet määrab selle teavituse vastuvõtmiseks eraldi e-posti aadressi, samuti võib esitada teavet Politsei- ja Piirivalveameti kliendiinfo telefonil 612 3000. Paragrahvis § 8924 sätestatakse piiratud käibega padrunisalve ebaseaduslik käitlemine. Sätestatakse, et piiratud käibega padrunisalve valmistamise, soetamise, omamise, hoidmise, müümise, kandmise, edasitoimetamise, vedamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. Karistusmäära kehtestamisel on arvestatud seni RelvS-is sätestatud karistusmäärasid. 35 Paragrahvis § 8925 nähakse ette, et RelvS-is sätestatud relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamata jätmise eest karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga ning juriidilist isikut rahatrahviga kuni 1300 eurot. RelvS-i § 10 lõikes 1 on relvavaldajale ette nähtud kohustus viivitamata teatada politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et relvavaldaja on kohustatud igast relva kaotsimineku või hävimise juhtumist viivitamata teatama politseile. Seni ei ole RelvS-is aga ette nähtud sanktsiooninormi, mis aitaks tagada nimetatud kohustuse täitmist. Paragrahvis 8926 kehtestatakse uuesti konfiskeerimise kohaldamine. Sättes nähakse samamoodi kehtiva seadusega ette, et Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib kohaldada §-des 891–894, 8910, 8911, 8913, 8920 ja § 8923–8925 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud püssirohu, muu aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. Võrreldes kehtiva seadusega lisatakse eelnõuga loetellu ka RelvS-i § 8924 ehk piiratud käibega padrunisalve ebaseaduslik käitlemine. Paragrahvis 8927 kehtestatakse uuesti menetlust puudutav säte. Võrreldes kehtiva seadusega selles põhimõttelisi muudatusi ette ei nähta. Sätestatakse, et RelvS-i §-des 891–895, 8910–8913, 8916, 8917, 8920 ja 8923–8926 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet. RelvS-i § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade puhul); 2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul); 3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade puhul); 4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul). Eelnõu § 1 punkti 57 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 91 lõigetega 22–30, milles esitatakse eelnõukohaste muudatuste rakendamiseks vajalikud sätted. Rakendussätted on vajalikud, et tagada tulirelvadirektiivi jõustumisel A-klassi liigituvate seni tsiviilkäibes lubatud tulirelvade säilimine nendele isikutele, kellel selleks tulirelvadirektiivi kohaselt õigus on. Tulirelvadirektiivi artikli 7 lõike 4a kohaselt võivad liikmesriigid otsustada kinnitada, uuendada või pikendada A-klassi punktide 6, 7 või 8 alla liigituvate tulirelvade lube tulirelvale, mis oli liigitatud B-klassi ning seaduslikult omandatud ja registreeritud enne 13. juunit 2017, tehes seda vastavalt direktiivis sätestatud tingimustele. Samuti võivad liikmesriigid lubada kõnealuseid tulirelvi omandada vastava loa saanud muudel isikutel kooskõlas käesoleva direktiiviga, nagu seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/853. RelvS-i lisatavad rakendussätted on kooskõlas tulirelvadirektiivis sätestatuga. RelvS-i § 91 lõikes 22 sätestatakse, et RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 91 sätestatut ei kohaldata isikule, kelle nimele on enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud relv, millele piiratud käibega padrunisalv sobib kinnitamiseks. RelvS-i § 91 lõikes 23 sätestatakse, et RelvS-i § 43 lõike 3 punktis 91 sätestatut ei kohaldata isikule, kelle nimele on enne käesoleva seaduse jõustumist antud soetamisluba RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud relvale, millele sobib kinnitada piiratud käibega padrunisalv. Kuivõrd soetamisluba antakse kehtivusajaga kuni kolm kuud, mida on võimalik ühe korra kolme kuu võrra veel pikendada, siis arvestatakse rakendussättes ka sellise võimalusega, et soetamisloa saanud isikute õigusi paremini tagada. 36 RelvS-i § 91 lõikes 24 sätestatakse, et kui isikule on enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud relv ja ta soovib säilitada sellise relva omamise õigust, esitab isik relvaloa või relvakandmisloa vahetamisel sellekohase kirjaliku taotluse. Kui isik ei soovi sellise A-klassi relva omamise õigust säilitada, liigitatakse isiku tulirelv relvaloa või relvakandmisloa väljastamisel RelvS-i § 121 lõikes 2 nimetatud B- klassi relvaks. RelvS-i § 91 lõikes 25 sätestatakse, et isik, kes soovib soetada piiratud käibega padrunisalve ja kellele on registreeritud RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud relv, millele sobib kinnitada selline padrunisalv, peab taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt relvaloa vahetamist. Relvaloa vahetamisel riigilõivu ei tasuta. RelvS-i § 91 lõikes 26 sätestatakse, et isik, kelle valduses on RelvS-i eelnõukohaste muudatuste jõustumisel piiratud tsiviilkäibega padrunisalv, kuid kellel sellise padrunisalve käitlemise õigus puudub, peab selle üle andma Politsei- ja Piirivalveametile või võõrandama isikule, kelle on sellise padrunisalve käitlemise õigus, hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. RelvS-i § 91 lõikes 27 sätestatakse, et isik, kellele on enne eelnõukohaste RelvS-i muudatuste jõustumist väljastatud Euroopa tulirelvapass ja kes soovib selle alusel tulirelva teise riiki edasi toimetada, peab taotlema Politsei- ja Piirivalveametilt RelvS-i § 121 kohase relva klassi määramist. Kui relva klassi määramisel on vaja muuta tulirelvapassi kandeid või väljastada uus, siis selle toimingu eest riigilõivu ei tasuta. RelvS-i § 91 lõikes 28 sätestatakse, et isikul, kelle kollektsioneerimisloale on kantud relv või laskemoon, mille kollektsioneerimine pärast käesoleva seaduse jõustumist keelatakse, säilib õigus nende relvade ja laskemoona kollektsioneerimiseks. Selline rakendussäte on vajalik, et tagada seniste kollektsionääride kollektsioonis sisalduva vara säilimine. Eelnõu koostamise hetkel puudub ülevaade sellest, kui palju võiks olla kollektsioonides pärast 1945. aastat valmistatud üle 12,7 mm kaliibriga laskekõlblikke vintraudseid tulirelvi või üle 20 mm kaliibriga laskekõlblikke sileraudseid tulirelvi või akustilisi relvi, mida seadusemuudatuse jõustumisel enam kollektsioneerida ei tohi. Võib siiski eeldada, et neid ei ole palju ning neist lähtuv võimalik julgeolekuoht ei ole suur, mistõttu võib lubada neil oma kollektsiooni säilitada. RelvS-i § 91 lõigetes 29–30 nähakse laskespordiorganisatsioonidele ja laskespordiklubidele ette kuue kuuline periood, et oma tegevus eelnõu kohaselt lisanduvate nõuetega kooskõlla viia. Eelnõu järgi tekib laskespordiorganisatsioonil kohustus pidada veebilehte. Teadaolevalt on juba praegu kõigil laskespordiorganisatsioonidel toimiv veebileht, kuid võib olla vaja seal andmeid täpsustada või kohandusi teha. Selleks on kuus kuud piisav aeg. Eelnõuga pannakse laskespordiklubidele kohustus pidada arvestust klubi liikmete ning klubi korraldataval laskevõistlusel ja laskeharjutusel osalejate kohta, samuti peab laskespordiklubil olema vähemalt üks laskeinstruktor. Ka nende nõuete täitmiseks antakse klubidele aega kuus kuud, mis peaks olema piisav. Eelnõu § 2. RLS-i muudatused Eelnõu §-s 2 on esitatud RelvS-i rakendamiseks vajalikud RLS-i muudatused. Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse RLS-i § 41 punkti 1 sõnastust seoses RelvS-is termini laskespordiorganisatsioon täpsustamisega. Sõnastuse muutmine ei muuda senist praktikat riigilõivust vabastamise kohta. 37 Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse RLS-i § 2631, milles viidatakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikule registrile. Kuivõrd 1. juulil 2018. aastal jõustunud RelvS-i muudatuste kohaselt muudeti registri nimetus teenistus- ja tsiviilrelvade registriks, siis jäetakse lõigetest 1 ja 2 välja sõna riiklikusse. See on terminimuudatus, mis on vajalik õigusselguse huvides. Muudatus ei põhjusta muutusi sättes kehtestatud riigilõivumäärades. Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt muudetakse RLS-i § 266. Eelnõukohaste RelvS-i muudatuste tõttu on vaja muuta nii sätte pealkirja kui täiendada sätet uute lõigetega. Seetõttu esitatakse säte tervikuna uues sõnastuses. Võrreldes kehtiva seadusega asendatakse pealkirjas sõna tulirelv sõnaga relv, kuna RelvS-i kohaselt laieneb relvade loetelu, mille edasitoimetamiseks vajalikke dokumente väljastatakse. Dokumendi väljastamine eeldab aga ka riigilõivu tasumist. RLS-i § 266 lõikeid 1 ja 2 eelnõu järgi ei muudeta. Lõikes 1 nähakse ette, et Euroopa tulirelvapassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot ning lõike 2 järgi tasutakse tulirelvade Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa väljastamise eest riigilõivu 30 eurot iga tulirelva kohta. RLS-i § 266 lõikes 3 nähakse ette, et akustilise relva või laskekõlbmatu relva EL-is edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. Muu hulgas muudetakse eelnõuga RelvS-is sätestatud relvade EL-is edasitoimetamise lubade väljastamisega seonduvat korda. Seetõttu on vaja täpsustada, kui suur on erinevate relvade kohta väljastatavate lubade puhul riigilõiv. Eelnõu järgi on edaspidi võimalik taotleda RelvS-is nimetatud eelluba ja luba ka laskekõlbmatute relvade ja akustiliste relvade EL-is edasitoimetamiseks. Seni selliseid relvi lubade alusel edasi ei toimetatud, mistõttu ei ole kehtestatud nende lubade väljastamiseks ka riigilõivu. Arvestades, et üldjuhul toimetatakse edasi üksikuid selliseid relvi ja enamasti teevad seda eraisikud, kes eelluba või luba taotlevad, saab riigilõivumäära aluseks võtta Euroopa tulirelvapassi väljastamise riigilõivumäära, mida eelnõu järgi võrreldes kehtiva seadusega ei muudeta. Seega kehtestatakse nende relvade edasitoimetamise eelloa ja loa väljastamise korral riigilõivu määraks 15 eurot, kuna Politsei- ja Piirivalveameti ametnike töökoormus nende lubade väljastamisel on võrreldav Euroopa tulirelvapassi väljastamisega. RLS-i § 266 lõikes 4 nähakse ette samamoodi kehtiva RLS-i § 266 lõikes 3 sätestatule tulirelvade kaubana vabasse ringlusesse lubamise eelloa väljastamisel tasutava riigilõivu suurus. Samamoodi sellega kehtestatakse, et akustiliste relvade ja laskekõlbmatute relvade kaubana edasitoimetamise eelloa eest tasutakse riigilõivu samas määras. Selle sätte alusel tasutakse eelloa väljastamise eest riigilõivu 30 eurot iga relva kohta. Eelnõu §-s 3 on esitatud seaduse jõustumise erisus eelnõu § 1 punkti 48 osas, millele kehtestatakse jõustumisaeg 1. jaanuar 2022. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu kohaselt võetakse RelvS-is kasutusele mõned uued terminid, nagu näiteks piiratud käibega padrunisalv jne, mis on eelnõus defineeritud. Uute terminite kasutuselevõtmist on täpsemalt selgitatud seletuskirja vastava sätte selgituse juures. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eelnõuga viiakse RelvS-i regulatsioon vastavusse Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/853, millega muudetakse 38 nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta. Direktiivi ülevõtmise kohta on seletuskirja lisana 1 lisatud võrdlustabel. 6. Seaduse mõjud Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb seletuskirjas anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Kõnesolevate RelvS-i muudatuste kontekstis tuleneb aga suur osa muudatustest – ja seega ka mõjudest – tulirelvadirektiivist, mille puhul ei ole formaalset kohustust riigisiseseks mõjude hindamiseks19. Paraku ei ole eelnõust ja tulirelvadirektiivist tulenevate mõjude üksteisest eristamine võimalik ega ka otstarbekas. Seetõttu on mõjuanalüüsis valitud lähenemine, et kirjeldada relvavaldkonna mõjusid tervikuna, pöörates mõnevõrra suuremat rõhku muudatustele, mille kohta on direktiiv liikmesriikidele otsustusruumi jätnud või mis on olemuselt ulatuslikuma mõjuga. Arvestades muudatuste hulka, ei pruugi mõjuanalüüsis olla kajastatud väga vähese mõjuga muudatused. Eelnõuga kavandatakse järgmisi suurema mõjuga muudatusi: 1) relvade klasside muutmine ja piiratud käibega padrunisalvede kehtestamine; 2) lisanduvad kohustused laskespordiorganisatsioonidele ja laskespordiklubidele; 3) A-klassi sporditulirelvade käitlemisele esitatavad nõuded; 4) elektrooniline andmevahetus tegevusluba omavate isikute ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel. 6.1. Kavandatav muudatus: Relvade klasside muutmine Eelnõu kohaselt sätestatakse RelvS-is relvade klassid, mis vastavad tulirelvadirektiivis esitatud klassidele. Mõju valdkond I: mõju majandusele o Mõju sihtrühm: tulirelva omanikud, relvakaupmehed, kollektsionäärid Tulirelvaklassid on olnud kasutusel ka seni kehtinud RelvS-i alusel, kuigi seaduses otsesõnu neid nimetatud ei olnud. Relvaklasside RelvS-is sätestamisel ning teatud tulirelvade senisest B-klassist A-klassi liigitumisel sihtrühmale olulisi muudatusi ei kaasne, kuna olemasolevaid tulirelvi isikutelt ära ei võeta ega tehta nende võõrandamist kohustuslikuks. Isik, kellele kuulub RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud tulirelv, millele piiratud käibega padrunisalv sobib kinnitamiseks, peab relvaloa vahetamisel otsustama, kas ta soovib säilitada õigust sellisele A-klassi kuuluvale tulirelvale või soovib ta registreerida relva B-klassi tulirelvana. o Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne. Eelnõu kohaselt määratakse edaspidi relva klassid samamoodi tulirelvadirektiivis sätestatule, mis aitab tagada sarnase lähenemise teiste Euroopa riikidega ning parema ülevaate sellest, millised relvad, eelkõige tulirelvad, on tsiviilkäibes lubatud ja millised mitte. Tulenevalt tulirelvadirektiivi muudatustest muutub osa seni B-klassi tulirelvade hulka kuulunud tulirelvadest A-klassi kuuluvateks tulirelvadeks, kuid selliste tulirelvade hulka võib pidada väikeseks. Selliste tulirelvade omanikel on eelnõu kohaselt õigus oma olemasolevate tulirelvade säilitamiseks, kui nad seda soovivad ja relvaloa vahetamisel sellekohast soovi Politsei- ja Piirivalveametile avaldavad. See tähendab, et 19 Euroopa Komisjoni poolt koostatud esialgne mõjuanalüüs (ei sisalda hiljem EL-i nõukogu töörühmas tehtud muudatusi), p 3. Arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52015PC0750&from=EN 39 olemasolevatele relvaomanikele tulirelvaklassidega seonduvad muudatused koheselt mõju ei oma. Muudatusega kaasneb mõju nendele isikutele, kes soovivad tulevikus A-klassi kuuluvat relva soetada. Sellisel juhul nähakse eelnõu kohaselt ette teatud tingimused (nt laskesportlase staatus, tegelemine ajalooliste sündmuste taasetendamisega jne), millele vastamisel on ka see edaspidi võimalik. Relvakaupmeestel ja kollektsionääridel säilib õigus nii A-, B- kui ka C-klassi relvade käitlemiseks, seega neid uute klasside RelvS-is sätestamine ei mõjuta. Relvakaupmehi võib teataval määral mõjutada asjaolu, et teatud relva margid või tüübid muutuvad tsiviilkäibes keelatuks, mistõttu võib väheneda isikute ring, kellele kaupa pakkuda. Arvestades, et teatud isikutel siiski säilib võimalus seni kehtinud tingimuste kohaselt tulirelvi omada, samuti ei muutu midagi teenistusrelvade ja sõjarelvade regulatsioonis, on ka seadusmuudatuste jõustumisel võimalik kaubale ostja leida, kuigi see võib mõnevõrra rohkem aega nõuda. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on väike, muudatusega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid. Seetõttu on mõju ebaoluline. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet o Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne. Kavandatavate muudatuste tulemusel paraneb Politsei- ja Piirivalveametil ülevaade Eestis ringluses olevate tulirelvade kohta, samuti lihtsustub andmevahetus teiste EL-i liikmesriikidega, kui tulirelvade kohta on võimalikult täpsed andmed. Relva soetamiseks ja omamiseks ettenähtav spordialaga tegelemise otstarve jaguneb eelnõu järgi kaheks – ühel juhul on põhjendatud vajadus laskespordiga tegelemiseks omada ja vallata A-klassi sporditulirelva ning teisel juhul piisab laskespordiga tegelemiseks B- või C-klassi kuuluvast sporditulirelvast. Kuna Eestis ei kavandata, e tuleb määrata iga teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kantud relva klass (registrisse on kantud üle 60 000 relva), ei kasva ka olulisel määral Politsei- ja Piirivalveameti töökoormus. Konkreetse relva klass on vaja määrata juhul, kui relvaga soovitakse liikuda üle piiri EL-i liikmesriikide vahel, ning selleks kantakse relv Euroopa tulirelvapassi või väljastatakse relva edasitoimetamiseks ühekordne eelluba või luba. Arvestades jahiseadusega jahipidamise otstarbel registreeritud tulirelva padrunisalve mahtuvusele seatud piirangut (kuni kaks padrunit), kuulub enamik Eestis jahipidamise otstarbeks registreeritud püsse C-klassi ja selliseid relvi on ka edaspidi õigus kanda Euroopa tulirelvapassi ning liikuda sellega üle piiri soodustatud režiimil (ilma igakordse uue loata) liikuda. Eelnõu jõustumisega tuleb vaid jahimeeste Euroopa tulirelvapassides kontrollida sinna kantud relva klassi ning kui muutub seni kehtinud klassikaline jaotus ja B-klassi jahirelv liigitub C-klassi, teha sama muudatus passikandes. Samuti tuleb muuta laskesportlastele juba väljastatud Euroopa tulirelvapasse, millesse kantud sporditulirelva klass võib uute reeglite kohaselt muutuda. Seni kehtinud reeglite kohaselt olid kõik A-klassi tulirelvad tsiviilkäibes keelatud (näiteks automaattuld võimaldavad tulirelvad), kuid uute reeglite kohaselt kuuluvad A-klassi ka piiratud käibega padrunisalvedega püstolid ja püssid. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri andmetel on 2019. aasta alguseks väljastatud 2500 Euroopa tulirelvapassi, millest kehtib ligikaudu 2200. Kui palju neist on aktiivses kasutuses (nende omanikud liiguvad üle piiri passi kantud relvadega), on teadmata, kuid uute relvaklasside jõustumisel on vaja tulirelvapassi kantud relvaandmeid kontrollida. Selleks peab tulirelvapassi omanik enne relvaga piiriületust pöörduma Politsei- ja Piirivalveameti poole andmete kontrollimiseks ja vajaduse korral nende muutmiseks. Sellega kaasneb Politsei- ja 40 Piirivalveametile teatud töökoormuse kasv, kuid see on töökoormuse ajutine tõus, kuna seda tehakse iga tulirelvapassi puhul vaid üks kord. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on keskmised, kuid muudatusega ei kaasne negatiivseid mõjusid, vaid eeldatav mõju on positiivne. Seetõttu on mõju ebaoluline. 6.2. Kavandatav muudatus II: Laskespordiorganisatsiooni kohustus pidada veebilehte ja arvestust oma liikmeks olevate laskespordiklubide üle ning korraldada või osaleda spordivõistluste korraldamisel Eelnõu kohaselt on laskespordiorganisatsioon kohustatud pidama arvestust oma liikmeks olevate laskespordiklubide üle ning korraldama aastas vähemalt ühe laskespordivõistluse või osalema vähemalt ühe laskespordivõistluse korraldamisel, kus võivad osaleda kõik laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide liikmed. Samuti on laskespordiorganisatsioon kohustatud pidama laskespordiklubide laskespordiorganisatsiooni kuulumise ja laskespordivõistluste korraldamisega seonduva teabe avalikustamiseks veebilehte, kus avalikustatakse laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide nimed ja registreerimisnumbrid. Mõju valdkond I: mõju majandusele o Mõju sihtrühm: laskespordiorganisatsioonid, laskespordiklubid o Avalduv mõju. Eeldatav positiivne mõju on see, et nii laskespordiorganisatsioonidel, laskespordiklubidel kui ka järelevalvet teostavatel isikutel on parem ülevaade Eestis tegutsevatest, laskespordiga tegelevatest organisatsioonidest ja nende liikmetest, samuti korraldatavatest võistlustest. Nõue pidada veebilehte ning avalikustada veebilehel laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide nimed ja registreerimisnumbrid ei too lisakohustusi olemasolevatele laskespordiorganisatsioonidele (nt Eesti Laskurliit, MTÜ Eesti Practical-laskmise Ühing, Eesti Jahispordi Liit, Eesti Laskesuusatamise Föderatsioon), kelle veebilehtedel on see teave olemas. On võimalik, et veebilehel olevat infot tuleb täiendada ja täpsustada, mis tähendab vähest ühekordset koormuse kasvu. Eelnõu järgi antakse laskespordiorganisatsioonidele selleks kuus kuud aega. Nõue korraldada aastas vähemalt üks laskespordivõistlus või osaleda vähemalt ühe laskespordivõistluse korraldamisel, kus võivad osaleda kõik laskespordiorganisatsiooni liikmeks olevate laskespordiklubide liikmed, ei too täiendavaid kohustusi laskespordiorganisatsioonidele. Teadaolevalt korraldavad või osalevad laskevõistuste korraldamises laskespordiorganisatsioonid aastas rohkem kui ühel korral. Sellise kohustuse lisamine aitab paremini tagada laskespordiga tegelevatele isikutele seda, et neil on võimalik täita RelvS-is kehtestatavaid nõudeid A-klassi sporditulirelva soetamise ja omamise õiguse saamiseks või säilitamiseks. Kui seni ei ole laskesportlastelt nõutud konkreetsetel võistlustel osalemist tõendavaid dokumente, siis eelnõukohaste muudatuste jõustumisel selline kohustus tekib, kui isik soovib A-klassi sporditulirelva omada. Muudatusega kaasnevat ebasoovitavat mõju ei esine. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatus vajab laskespordiorganisatsioonidelt mõningat harjumist ning valmisolekut avaldada veebilehel andmeid ning tagada, et avaldatavad andmed on ajakohased. Võttes arvesse, et laskespordiorganisatsioone on Eestis vähe ning 41 laskespordiorganisatsioonide osakaal kõigist RelvS-i alusel tegevusluba omavatest juriidilistest isikutest on väga väike, võib mõju sihtrühma pidada väikeseks, sest mõju ulatus on vähene ja põhiliselt ühekordne20. Arvestades sihtrühma suurust ja teisi tegureid võib mõju kokkuvõtvalt pidada väheoluliseks. Mõju valdkond II: mõju riigiasutustele o Mõju sihtrühm: Politsei- ja Piirivalveamet o Avalduv mõju. Muudatus võimaldab Politsei- ja Piirivalveameti relvalubade ja soetamislubade menetlemisega tegelevatel ametnikel saada kiiremini teavet selle kohta, kas näiteks A-klassi sporditulirelvale luba taotlema tulnud isikule vastava tõendi väljastanud laskespordiklubi on mõne laskespordiorganisatsiooni liige, samuti kas isiku osalemine Politsei- ja Piirivalveametile näidatud võistlusel on tõene või mitte. Politsei- ja Piirivalveameti ametnik saab seega veebilehel avaldatud teabele tuginedes teha paljud menetlustoimingud ilma igakordselt laskespordiorganisatsiooni poole pöördumata. Seeläbi on võimalik hoida kokku nii Politsei- ja Piirivalveameti ametnike menetlusele kuluvat aega ja ressurssi kui ka laskespordiorganisatsiooni aega ja ressurssi, kes ei pea igal konkreetsel juhul tõendit väljastama. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatus vajab Politsei- ja Piirivalveameti relva- ja soetamislubade menetlejatelt mõningat harjumist ning valmisolekut vaadata andmeid laskespordiorganisatsioonide veebilehtedelt. Seda tehakse ka praegu kontrollimaks isiku laskespordiklubisse kuulumist. Kuigi muudatused võivad avaldada mõju Politsei- ja Piirivalveameti ametnikele, on sihtgrupp piisavalt väike, et ühiskonna ja avaliku sektori tasandil võib avalduva mõju hinnata pigem väheoluliseks. 6.3. Kavandatav muudatus IV: Piiratud käibega padrunisalved Kui kehtiva RelvS-i kohaselt ei ole padrunisalvede käitlemine kuidagi reguleeritud, siis eelnõu kohaselt piiratakse teatud padrunisalvede käitlemise õigust. Padrunisalve lühikesele poolautomaatsele kesktulepadrunit kasutavale tulirelvale ehk püstolile, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või padrunisalve pikale poolautomaatsele kesktulepadrunit kasutavale tulirelvale ehk püssile, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit (piiratud käibega padrunisalv), tohib omandada ja vallata üksnes RelvS-is sätestatud isik. Piiratud käibega padrunisalvede käitlemist ei piirata relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või vahendamisega või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. o Mõju sihtrühm I: relvakaupmehed Eestis on 75 RelvS-i alusel tegevusluba omavat juriidilist isikut, keda kavandatav muudatus puudutada võib. Kuna relvakaupmeestel säilib eelnõu kohaselt õigus piiratud käibega padrunisalvede käitlemiseks, ei ole kavandatav muudatus neile olulist mõju avaldav. Nad saavad jätkata nendega kauplemist samamoodi nagu praegu. Relvakaupmees peab aga edaspidi kontrollima piiratud käibega padrunisalve soetada sooviva isiku õigust sellist padrunisalve 20 12.02.2019 seisuga on majandustegevuse registri andmetel Eestis RelvS-i alusel väljastatud tegevusluba 75 juriidilisele isikule. 42 omandada ning isikutele, kellel sellise padrunisalve käitlemiseks õigus puudub, neid müüa ei tohi. See võib tähendada relvakaupmeestele käibe vähenemist. o Avalduv mõju. Eeldatav mõju on ebaoluline ja äritegevust vähe mõjutav, kuna selliseid padrunisalvesid ei käidelda tänases relvakultuuris suurel määral. o Mõju sihtrühm II: relvaloa omanikud, kelle valduses on piiratud käibega padrunisalved ja kellele ei nähta ette õigust neid seadusmuudatuste jõustumisel vallata Sihtrühma suurus ei ole eelnõu koostamisel teada, mistõttu on kaasneva mõju hindamine keeruline. Oluline osa Eesti relvaomanikest on jahimehed, kelle varustusse ei tohiks selliseid piiratud käibega salvesid kuuluda. Samuti võib eeldada, et enese ja vara kaitse otstarbel tulirelvi omavad isikud ei oma massiliselt selliseid padrunisalvesid. o Avalduv mõju. Eeldatav mõju on ebaoluline, kuna mõjutab vähest hulka relvaomanikke. o Mõju sihtrühm III: Politsei- ja Piirivalveamet Piiratud käibega padrunisalvesid eraldi teenistus- ja tsiviilrelvade registris arvele ei võeta, kuid arvestust peetakse relvaomanike üle, kellel sellise padrunisalve käitlemise õigus on. Selleks tuleb teha vastavad märked relvaloale ja teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kehtiva „vastava spordialaga tegelemise“ otstarbe jagunemine kaheks (A-klassi tulirelvaga laskespordi tegelemise otstarve ja B- või C-klassi tulirelvaga laskespordiga tegelemise otstarve) toob kaasa ka andmete täpsustamise laskesportlaste relvalubadel. Kuna praegu puudub kindel teave selliste piiratud käibega padrunisalvede ringluses olemise, nende arvu ja relvaomanike kohta, on kavandatava muudatusega kaasnevat täpset mõju keeruline hinnata. Ilmselt vajab muutmist teenistus- ja tsiviilrelvade register, mis hetkel selliste märgete tegemist ei võimalda. Sellega kaasneb nii tööajakulu kui ka rahaline kulu. Arvestades, et RelvS-i lisandub eelnõu järgi väärteokoosseis selliste padrunisalvede ebaseadusliku käitlemise kohta, võib Politsei- ja Piirivalveameti koormus süütegude menetlemisel suureneda. o Mõju sihtrühm IV: Eesti elanikkond (Statistikaameti andmetel elas Eestis 1. jaanuari 2016. aasta seisuga 1 315 944 inimest) Seni on tulirelvade padrunisalved olnud piiramata tsiviilkäibes. Eelnõu järgi muutuvad teatud padrunisalved piiratud käibega padrunisalvedeks, mida ei ole lubatud vastava RelvS-i alusel antud õiguseta isikutel omada. See tähendab, et isikud, kellel ei ole õigust selliseid padrunisalvesid omada, peavad neist loobuma. Eelnõu koostamisel puudub teave selle kohta, kui paljude isikute valduses piiratud käibega padrunisalved olla võiks, mistõttu ei ole võimalik kaasnevat mõju hinnata. Võib eeldada, et praegu relvaluba mitteomavate isikute, kes selliseid piiratud käibega padrunisalvesid omavad, arv on väga väike. Mõju avaldub sihtrühmale ühekordsena, mitte regulaarselt. Mõju avaldumist võib hinnata negatiivseks, kuid prognoositavat sihtrühma väikest arvu arvestades, ei ole mõju liigselt koormav ega piirav. Arvestades tulirelvadirektiivi eesmärki – tagada ühiskonnas paremini julgeolekut, ning läbi kavandatava muudatuse saavutatav suurem turvatunne, kaaluvad üles väikesele sihtrühmale kaasneva negatiivse mõju. Seetõttu, ei ole kavandatava muudatuse mõju sihtrühmale oluline. 6.4. Kavandatav muudatus V: Elektrooniline andmevahetus Eelnõu kohaselt nähakse ette, et relvakaupmees esitab edaspidi Politsei- ja Piirivalveametile RelvS-i alusel tehtud toimingute kohta teavet elektrooniliselt. See tähendab, et müüki võetud ja müüdud, valmistatud või parandatud tulirelvade, nende oluliste osade, piiratud käibega padrunisalvede ja laskemoona andmed, samuti laskekõlbmatuks muudetud tulirelvade andmed edastatakse X-tee kaudu teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse hiljemalt ühe tööpäeva jooksul tehingu tegemisest arvates. 43 Mõju valdkond I: mõju riigi julgeolekule o Mõju sihtrühm I: Politsei- ja Piirivalveamet Ka kehtiva RelvS-i järgi toimub andmevahetus relvakaupmeeste ning Politsei- ja Piirivalveameti vahel, kuid seni toimub see paljuski paberkandjal dokumentide vahetamise või e-kirjade kaudu. Andmete vahetamine relvakaupmeeste ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel muutub eelnõuga kavandatu kohaselt senisest lihtsamaks ja kiiremaks, see omakorda suurendab politsei võimet reageerida muudele korrarikkumistele, sh süütegudele ja panustada enam tööjõudu järelevalve tegemisse ehk mõjutada sama aja jooksul suuremat hulka isikuid. o Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne. Elektroonilise andmevahetuse rakendamise oodatav mõju tähendab Politsei- ja Piirivalveametile peamiselt aja tõhusamat kasutamist. Vabanenud aega oleks võimalik kasutada muude tööülesannete täitmiseks, sealhulgas järelevalve tõhustamiseks. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on keskmised, kuid muudatusega ei kaasne negatiivseid mõjusid, vaid eeldatav mõju on positiivne. Seetõttu on mõju ebaoluline. o Mõju sihtrühm II: relvakaupmehed Elektroonilise andmevahetuse loomine relvakaupmeeste ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel muudab relvakaupmehele lihtsamaks seni paberkandjal toimunud arvestusepidamise ning andmete edastamise. Juba täna on enamikul relvakaupmeestest sisse seatud elektrooniline arvestuse pidamine, kasutatakse vastavaid raamatupidamisprogramme jne. o Avalduv mõju. Eeldatav mõju on positiivne. X-tee kaudu Politsei- ja Piirivalveametiga suhtlemine muudab relvakaupmeeste igapäevased toimingud lihtsamaks ja aega säästvamaks. Selline andmete edastamine eeldab internetiühendusega arvuti olemasolu, mis tänapäeval ei tohiks ühelegi relvakaupmehele probleemiks olla. o Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on keskmised, kuid muudatusega ei kaasne negatiivseid mõjusid vaid eeldatav mõju on positiivne. Seetõttu on mõju ebaoluline. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Pädevatele haldusasutustele lisanduvad eelnõu rakendamisega teatud kulud ja halduskoormuse mõningane kasv, samuti kaasneb eelnõukohaste muudatuste rakendumisel kulu (nt rahaline kulu riigilõivu näol) isikutele, kes seni ei pidanud jahitulirelvale, akustilisele relvale, laskekõlbmatule relvale EL-is edasitoimetamisel luba või eelluba taotlema. Prognoosides, et kasvava koormuse põhimahu annavad haldusorganile akustiliste relvade omanikud ja ligikaudu on selliseid relvi Eestis 200 ning väikse osaga neist liigutakse ligikaudu paar korda aastas teise liikmesriiki ajaloosündmusi taasetendama, hinnatakse lisanduva töökoormuse mahtu ja sellega kaasnevat kulu Politsei- ja Piirivalveametile ebaoluliseks ning kaasneva kulu saab katta Politsei- ja Piirivalveameti olemasolevast eelarvest. Eelnõuga muudetakse relvade ja laskemoona kollektsioneerimisloa kehtivusaega seniselt kümnelt aastalt viiele aastale. See tähendab koormuse kasvu Politsei- ja Piirivalveametile, kes 44 kollektsioneerimislubasid väljastab, samuti tähendab see lisakulusid loa omanikule, kes peab edaspidi iga viie aasta järel luba uuendama. Kehtivaid kollektsioneerimislubasid on Politsei- ja Piirivalveameti andmetel 9121. Arvestama peab aga asjaoluga, et ühel kollektsionääril on mitu luba, kuna load väljastatakse paberil, kuhu kollektsiooni suurenedes kõik kirjed ära ei mahu. RLS-i § 263 lõike 1 kohaselt tasutakse kollektsioneerimisloa väljastamise eest riigilõivu 30 eurot. Elektrooniline andmevahetus Tulirelvadirektiivi põhjenduspunkti 10 järgi on oluline tagada, et liikmesriigis on hästi toimiv andmekogumissüsteem, mis võimaldab omada ülevaadet riigis olevatest tulirelvadest, nende olulistest osadest. Andmekogumissüsteemi tulemuslikuks toimimiseks on tähtis tõhus teabevahetus ühelt poolt relvakaupmeeste ning teiselt poolt liikmesriigi pädevate asutuste vahel. Seepärast peavad relvakaupmehed andma liikmesriigi pädevatele asutustele teavet põhjendamatu viivituseta. Selle hõlbustamiseks peaksid riiklikud pädevad asutused looma relvakaupmeestele kättesaadava elektroonilise sidekanali, mis võib hõlmata teabe esitamist e-posti teel või vahetult andmebaasi või muu registri kaudu. Lisaks peavad tulirelvadirektiivi artikli 13 lõike 4 kohaselt liikmesriigid tagama, et liikmesriikide pädevad asutused vahetavad elektrooniliselt teavet tulirelvade teise liikmesriiki viimiseks antud lubade kohta ja teavet loa andmisest keeldumiste kohta. Kehtiva RelvS-i alusel kogutakse küll kõiki andmeid tulirelvade, nende oluliste osade kui ka laskemoonaga seotud tehingute kohta, kuid see toimub paberdokumentide alusel, millelt omakorda kantakse andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Eelnõukohaste muudatuste alusel tagatakse tõhus ja nüüdisaegne elektrooniline andmevahetus ning järelevalvesüsteem, et kontrollida tulirelvi, laskemoona või muud sellega seonduvat kaupa käitlevate juriidiliste ja füüsiliste isikute tegevust. Eelnõu § 1 punktis 48 kavandatava RelvS-i §-s 75 sisalduva elektroonilisele andmevahetusele üleminekuga kaasneb oluline kulu Siseministeeriumi valitsemisalale. Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus on kokku leppinud etappides, kuidas rahastada ja arendada uut relvaregistrit, et täita direktiivist RelvS-i ülevõetavaid andmevahetuse kohustusi. Uue relvaregistri loomise arendamise hinnanguliseks maksumuseks kujuneb 1,4 miljonit eurot (arendustööd toimuvad aastatel 2019-2022), millega kaetakse uue relvaregistri loomise ning RelvS-i muudatustest tulenevate IKT-arenduste kulud. Arenduskulude katmiseks esitab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile struktuurivahendite taotlemiseks. Kui kõiki kulusid ei saa katta struktuurivahenditest, siis tuleb Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse suunata lisavahendid. Eeldatav tulu Relvapoliitikat ei tehta riigi eelarveraha suurendamise eesmärgil. Riigi põhihuvi on suunatud sellele, et riigil oleks asjakohane ja aktuaalne ülevaade kõigist Eestis olevatest tulirelvadest, nende olulistest osadest, kogu nende olelusringi vältel, samuti relvaomanikest, kollektsionääridest ja relvakaupmeestest. Samamoodi on oluline säilitada tulirelvadega seonduvate õigusrikkumiste arv võimalikult väike. Eelnõu eesmärgid saab lugeda täidetuks, kui edaspidi on võimalik riigi ressursse optimaalselt kasutades tagada parem andmevahetus 21 See on Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud kehtivate kollektsioneerimislubade arv seisuga 14.02.2019. 45 relvakaupmeeste ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel, samuti, kui Politsei- ja Piirvalveametil on RelvS-i alusel järelevalve tegemiseks aktuaalne teave relvaomanike kohta. Siiski võib eeldada eelnõu kohaselt tehtavad muudatused mõjutavad ka riigieelarve tulude kujunemist. Nimelt kaasneb uute tulirelva oluliste osade, samuti akustiliste relvade relvaloa kohustuse sätestamisega kohustus tasuda riigilõivu samamoodi seni kehtinud korraga. Eelnõu kohaselt lisandub kohustus relvade EL-is edasitoimetamisel taotleda eelluba ja luba. Sellega kaasneb kohustus tasuda riigilõiv. Eelnõu järgi ei muudeta seni tulirelvade edasitoimetamise lubadele kehtestatud riigilõivumäära, mis on 30 eurot iga tulirelva kohta. Akustilise relva või laskekõlbmatu relva Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa või loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15 eurot. Kui on tegemist aga relvade kaubana edasitoimetamisega, jääb kehtima senine põhimõte, et tulirelva, akustilise relva või laskekõlbmatu relva kaubana vabasse ringlusesse lubamise eelloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot iga relva kohta. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja kehtestada järgmised õigusaktid: 1) RelvS-i § 25 lõike 21 alusel kehtestab siseminister määrusega „Kollektsioneerimisloa vormi“ (võimalusel lisatakse siseministri 10. oktoobri 2016. a määrusesse nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“); 2) RelvS-i § 624 lõike 5 alusel kehtestab siseminister määrusega „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa ja loa vormid“; 3) RelvS-i § 624 lõike 10 alusel kehtestab siseminister määrusega „Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi ja Euroopa tulirelvapassi väljaandmise korra“; 4) RelvS-i § 625 lõike 3 alusel kehtestab siseminister määrusega „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise deklaratsiooni vormi“. Seaduse rakendamiseks on vaja muuta järgmisi õigusakte: 5) kultuuriministri 27. aprilli 2003. a määrus nr 12 „Riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsiooni pidamise kord“; 6) siseministri 10. oktoobri 2016. a määrus nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“; 7) siseministri 27. novembri 2001. a määrus nr 89 „Nõuded relva ja laskemoona müügikohale“; 8) siseministri 27. novembri 2001. a määrus nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“; 9) siseministri 28. septembri 2018 määrus nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“. Kehtetuks muutuvad järgmised määrused: 1) siseministri 18. detsembri 2009. a määrus nr 83 „Relvaraamatu ja laskemoonaraamatu vormid“ (seoses elektroonilisele andmevahetusele üleminemisega, RelvS-i § 75 muudatuse jõustumisel 2022. aasta 1. jaanuarist); 2) siseministri 3. novembri 2004. a määrus nr 61 „Tulirelvade Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid ning väljaandmise kord“; 3) siseministri 27. detsembri 2004. a määrus nr 76 „Eestis väljastatava Euroopa tulirelvapassi vormi kehtestamine, Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord ning tulirelvade B-, C- ja D-klassi liigitamine“. 46 Uute rakendusaktide ja rakendusaktide, mille volitusnormis on tehtud muudatused, kavandid on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 2. Teistes rakendusaktides tuleb teha täpsustused arvestades RelvSis kasutusele võetavatest tulirelvaklassidest ning lisandunud terminitest. 9. Seaduse jõustumine Seaduseelnõu on kavandatud jõustuma üldises korras. Eelnõu § 1 punktis 48 esitatud RelvS-i § 75 muudatus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal, tagamaks piisav aeg vajalike IT-lahenduste väljatöötamiseks ja muudatusega kohanemiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Politsei- ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, Eesti Laskurliidule, Eesti Jahispordiliidule, Eesti Jahimeeste Seltsile, Eesti Practical-Laskmise Ühingule, Eesti Kaitsetööstuse Liidule ja Eesti Turvaettevõtete Liidule. 47  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS, AvTS § 35 lg 2 p 1, Alates 14.02.2019 kuni 13.02.2024 Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja Lisa 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2017/853, 17. mai 2017, millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta Vastavustabel EL-i EL-i õigusakti normi sisuliseks rakendamiseks Kommentaarid õigusakti kehtestatavad riigisisesed õigusaktid norm Artikkel, Paragrahv, lõige, Pealkiri lõige punkt punkt Art 1 lg 1 RelvS § 11 p 1 ja 9 Relvade liigitamine Tagamaks vastavus direktiivi artikli 1 lõike 1 punktile 1 täpsustati RelvS- p1 RelvS § 12 Tulirelvade liigitamine i 01.07.2018 jõustunud redaktsioonis tulirelva mõistet ning käesoleva RelvS § 2 lg 1 p 11 Seaduse kohaldamisala eelnõuga lisatakse RelvS-i tulirelvade klassidesse liigitamine, mis vastab RelvS § 2 lg 1 p 2 Seaduse kohaldamisala direktiivi lisale I. RelvS § 121 RelvS § 876 Nõuetele mittevastava hoiatus-, signaal- ja akustilise relva käitlemine Art 1 lg 1 RelvS § 21 lg 1 Tulirelva olulised osad RelvS-is sätestatud tulirelva oluliste osade loetelu vastab direktiivs p2 esitatud oluliste osade loetelule. Tulirelva oluliste osade hulka lisati RelvS-i 01.01.2019 jõustunud muudatustega relvaraam, relva lukukoda (sh vajaduse korral hõlmates nii lukukoda kui ka relvaraami), püstolikelk ja sulgur, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille  külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Art 1 lg 1 RelvS § 17 Laskemoona liigitamine RelvS-i täiendatakse laskemoona üldmõistega vastavalt direktiivile, mille p3 RelvS § 18 lg 2 Piiramata tsiviilkäibega relvad kohaselt on laskemoon terviklik padrun või selle osakomponent, sh ja laskemoon tulirelvas kasutatav padrunikest, süütekapsel, süüte- või paiskelaeng, kuul RelvS § 19 lg 3 Piiratud tsiviilkäibega relvad ja ja lendkeha, tingimusel et nimetatud komponentide jaoks on asjaomases laskemoon liikmesriigis vajalik luba. RelvS-is sätestatakse, et laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest: 1) püssirohi või paiskelaeng; 2) sütik või süütekapsel; 3) lendkeha; 4) padrunikest. RelvS-i § 18 lõike 2 kohaselt on piiramata tsiviilkäibega padrunikomponent kuul, haavel, lendkeha ja padrunikest. Tsiviilkäibes piiratud laskemoon on sätestatud RelvSi §-s 19 ja selle osas võrreldes kehtiva regulatsiooniga muudatusi ei tehta. Tsiviilkäibes keelatud laskemoon on sätestatud RelvS-i § 20 lõikes 4, mida täpsustatakse punktidega 7–9 viimaks RelvSi vastavusse relvadirektiiviga. RelvS-i lisatakse lahinguotstarbelised reaktiivmürsud ja laskeseadeldised; soomustläbistava toimega, lõhke- või süütelaskemoon ja sellise laskemoona kuulid ning püstolite ja revolvrite laieneva kuuliga laskemoon ja sellise laskemoona kuulid, välja arvatud nende relvade kasutamisõigust omavate isikute jahipidamis- või sportrelvade laskemoon. Art 1 lg 1 RelvS § 11 p 7 Relvade liigitamine Direktiivi põhjenduspunkti 20 kohaselt on suur oht, et akustilisi relvi ja p4 RelvS § 18 lg 1 p 21 muid paukpadruneid laskvaid tulirelvi ehitatakse ümber tegelikeks RelvS § 875 Piiramata tsiviilkäibega relvad ja tulirelvadeks. Seepärast on oluline tegeleda probleemiga, mida kujutab RelvS § 876 lg 1 laskemoon endast selliste ümberehitatud tulirelvade kuritegevuses kasutamine, eelkõige nende lisamisega tulirelvadirektiivi kohaldamisalasse. Et vältida 2  Nõuded hoiatus- ja hoiatus- ja signaalrelvade sellist tootmist, mis võimaldab neid ümber signaalrelvale ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks, Nõuetele mittevastava hoiatus-, peaks komisjon kehtestama tehnilised nõuded eesmärgiga tagada, et neid signaal- ja akustilise relva relvi ei oleks võimalik selliselt ümber ehitada. käitlemine Hoiatus- ja signaalrelv on RelvS-i tähenduses seade, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Võrreldes direktiiviga on RelvS-is sätestatu rangem. Mõistes ei ole hõlmatud relvad, mis kasutavad ärritavat toimeainet (nt gaas), kuna sellised relvad on RelvS-i kohaselt piiratud tsiviilkäibega ja nende omamiseks on vajalik relvaluba. Art 1 lg 1 RelvS § 11 p 8 Relvade liigitamine RelvS-is on sätestatud akustilise relva mõiste, mille kohaselt on akustiline p5 RelvS § 19 lg 1 p 6 Piiratud tsiviilkäibega relvad ja relv spetsiaalselt üksnes paukpadrunite tulistamiseks ümberehitatud või RelvS § § 871 lg 1 ja 2 laskemoon kohandatud tulirelv, mida kasutatakse eelkõige teatrietendusel, RelvS § 876 lg 2 Nõuded akustilisele relvale fotosessioonil, filmi- või televisioonisalvestusel, ajalooliste sündmuste Nõuetele mittevastava hoiatus-, taasetendamisel, paraadil või spordisündmusel ning nendeks signaal- ja akustilise relva harjutamisel. Mõistet „saluudiks kasutatav relv“ RelvS-is ei kasutata. käitlemine Art 1 lg 1 RelvS § 11 p 9 Relvade liigitamine Direktiivi artikli 1 lõike 1 punkt 6 näeb ette laskekõlbmatuks muudetud p6 tulirelva mõiste. Direktiivi põhjenduspunkti 21 kohaselt, arvestades suurt ohtu, et nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud tulirelvad muudetakse taas laskekõlblikuks, ja eesmärgiga tõhustada turvalisust kogu liidus, peaksid sellised tulirelvad kuuluma direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisalasse. Direktiivis on esitatud laskekõlbmatuks muudetud tulirelva määratlus, mis peegeldab tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise üldpõhimõtteid, mis on kehtestatud tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolliga, mis on lisatud nõukogu otsusele 3  2014/164/EL, (1) millega see protokoll võetakse üle liidu õigusraamistikku. RelvS-is oli küll reguleeritud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmine, kuid otsesõnu ei ole seni sätestatud laskekõlbmatu tulirelva mõistet. Seetõttu täiendatakse RelvSi vastava mõistega ja sätestatakse, et laskekõlbmatuks muudetud tulirelv on tulirelv, mis on muudetud jäädavalt laskekõlbmatuks, mis tagab, et kõnealuse tulirelva kõik olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ning et neid ei ole võimalik tulirelva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada. Art 1lg 1 Muuseumiseadus Mõisted RelvS-is puudub vajadus termini „muuseum“ eraldi defineerimiseks, p7 (edaspidi MuuS) § 2 lg kuna MuuS sätestab § 1 lõikes 1, et muuseum on ühiskonna ja selle arengu 1 teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle RelvS § 2 lg 1 p 7 Seaduse kohaldamisala majanduslikku kasumit, mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on RelvS § 25 lg 10 Relva- ja padrunikollektsioon koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja Kultuuriministri elamuslikel eesmärkidel. Muuseum arvestab oma ülesannete täitmisel 19.10.2001 määrus nr muu hulgas laste ja puuetega inimeste vajadusi. 12 „Riigi- ja munitsipaalmuuseumi RelvS-i § 2 kohaselt ei kohaldata seadust riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsiooni relvakollektsioonile, välja arvatud RelvS-i § 25 lõikes 10 sätestatud juhul. pidamise kord“ Riigi- ja munitsipaalmuuseumi relvakollektsiooni pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Art 1 lg 1 RelvS § 25 lg 1 Relva- ja padrunikollektsioon Direktiivi artikli 1 lõike 1 punkt 8 näeb ette, et kollektsionäär on füüsiline p8 või juriidiline isik, kes on pühendunud tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona kogumisele ja säilitamisele ajaloolistel, kultuurilistel, teaduslikel, tehnilistel, hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel ja keda asjaomane liikmesriik on sellisena tunnustanud. 4  Eelnõuga täpsustatakse RelvS-i § 25 lõiget 1 selliselt, et lisaks ajaloo- ja kultuuriväärusele võib kollektsionäär olla pühendunud ka relvade, tulirelva oluliste osade või padrunite kogumisele ja säilitamisele teaduslikel, tehnilistel hariduslikel või kultuuripärandiga seotud eesmärkidel. Art 1 lg 1 RelvS § 66 Loakohustus Direktiivi art 1 lg 1 p 9 ja 10 defineerivad relvakaupmehe ja vahendaja p 9 ja p 10 mõiste, mida seni RelvS-is eraldi sätestatud ei ole. RelvS viitab samasuguse tegevuse puhul tegevusluba omavatele isikutele. RelvS-i § 66 alusel antud tegevusluba annab Eestis õiguse relvade ja laskemoonaga seonduvaks äritegevuseks. Seega termini „relvakaupmees“ kasutuselevõttu RelvS-is ette ei nähta, kuna selleks vajadus puudub. Direktiivi põhjenduspunkti 4 kohaselt peaks direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisel „vahendaja“ mõiste hõlmama kõiki füüsilisi ja juriidilisi isikuid, partnerlused kaasa arvatud, ning „tarnimise“ mõiste peaks hõlmama ka laenutamist ja rentimist. Kuna vahendajad osutavad relvakaupmeeste teenustega sarnaseid teenuseid, peaksid ka nemad kuuluma direktiivi 91/477/EMÜ kohaldamisalasse seoses relvakaupmeeste kohustustega, mis on vahendajate tegevuse seisukohalt olulised, ning sedavõrd, kuivõrd nad saavad neid kohustusi täita ja kuivõrd neid kohustusi ei täida sama tehingu puhul relvakaupmees. RelvS-is ei defineerita vahendaja mõistet, kuna Eestis vahendust eraldi tegevusalana ei sätestata ning selleks puudub vajadus. Direktiivi põhjenduspunkti 5 kohaselt hõlmab relvakaupmehe tegevus lisaks tulirelva tootmisele ka tulirelva, tulirelva oluliste osade ja laskemoona ümberehitamist või kohandamist, näiteks komplekteeritud tulirelva lühendamist, mille tulemusena see liigitatakse teise klassi või alamklassi. RelvS-i § 11 täiendatakse lõikega 7, milles esitatakse relvakaupmehe mõiste. 5 Art 1 lg 1 RelvS § 11 lg 2 Mõisted Direktiivi artikli 1 lõike 1 punkt 11 defineerib ebaseadusliku p 11 RelvS § 66 lg 1 p 11 Loakohustus valmistamise. Ebaseaduslik valmistamine on direktiivi kohaselt RelvS § 731 lg 1 tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoona valmistamine või Relvade ja laskemoona kokkupanemine: a) ebaseadusliku kauplemise teel saadud tulirelva 1 RelvS § 89 markeerimine mistahes olulisest osast; b) ilma selle liikmesriigi pädeva asutuse artikli 4 Relva, tulirelva olulise osa või kohaselt välja antud loata, kelle territooriumil valmistamine või laskemoona käitlemise nõuete kokkupanemine toimub, või c) ilma, et tulirelv märgistataks valmistamise ning nende arvestuse ja ajal vastavalt artiklile 4. registreerimise korra või nõuetele mittevastava RelvS-i ei ole vaja direktiivis ebaseadusliku valmistamise sätestamisega Karistusseadustik laskekõlbmatu relva käitlemise seoses muuta ega täiendada. RelvS-is on direktiivis esitatud põhimõtted (edaspidi KarS) § 418 nõuete rikkumine sätestatud, samuti on ette nähtud vastutus ebaseadusliku valmistamise KarS § 4181 Tulirelva, selle olulise osa ja eest nii RelvS-is kui ka KarS-is. RelvS-i kohaselt võib tulirelvi, nende laskemoona ebaseaduslik olulisi osi ja laskemoona valmistada üksnes RelvS-i § 66 lõike 1 punktis käitlemine 11 nimetatud tegevusalal tegutsemiseks tegevusluba omav isik. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, Valmistatud tulirelv tuleb markeerida vastavalt RelvS-i § 731 ja selle selle olulise osa ja laskemoona alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses ette nähtule. Lisaks tuleb ebaseaduslik käitlemine edaspidi markeerimisel arvestada ka tulirelvadirektiivi alusel Euroopa Komisjoni kehtestatavate tehniliste nõuetega. Art 1 lg 1 RelvS § 60 Relva, selle olulise osa ja Direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti 12 kohaselt on ebaseaduslik kauplemine p 12 laskemoona sissevedu ja ajutine tulirelvade, nende oluliste osade või laskemoona omandamine, müümine, väljavedu tarnimine, vedamine või üleandmine ühe liikmesriigi territooriumilt või RelvS § 62 lg 4 Relva, selle olulise osa ja tema territooriumi kaudu teise liikmesriigi territooriumile, kui üks laskemoona sisseveo ja ajutise asjaomastest liikmesriikidest ei ole selleks andnud direktiivi kohast luba väljaveo tingimused või kui tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon ei ole art 4 nõuete RelvS § 622 lg 2–3 Tulirelvade ja laskemoona kohaselt märgistatud. teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse Nii RelvS-is kui ka KarS-is on sätestatud süüteokoosseisud, mis toimetamise kord hõlmavad tulirelvadega ebaseaduslikku kauplemist, lisaks on RelvS-is Relva, tulirelva olulise osa või ette nähtud erinevad tulirelvadega kauplemisega seonduvad RelvS § 891 laskemoona käitlemise nõuete loakohustused jms, mis samuti aitavad kaasa ebaseadusliku kauplemise 6  ning nende arvestuse ja vältimisele. Eraldi mõiste „ebaseaduslik kauplemine“ RelvS-is registreerimise korra või sätestamiseks vajadus puudub. nõuetele mittevastava Strateegilise kauba laskekõlbmatu relva käitlemise seadus (edaspidi nõuete rikkumine StrKS) § 6 Eriluba KarS § 418 Tulirelva, selle olulise osa ja KarS 4181 laskemoona ebaseaduslik käitlemine Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine Art 1 lg 1 RelvS § 62 lg 4 Relva, selle olulise osa ja Direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti 13 kohaselt on „jälgimine“ tulirelvade p 13 laskemoona sisseveo ja ajutise ja võimaluse korral ka nende oluliste osade ning laskemoona liikumise väljaveo tingimused korrapärane jälgimine teel valmistajast ostjani, et aidata liikmesriikide RelvS § 66 Loakohustus pädevatel asutustel avastada ebaseadusliku valmistamise ja ebaseadusliku RelvS § 731 Relvade ja laskemoona kauplemise juhtumid ning neid uurida ja analüüsida. markeerimine RelvS § 74 lg 1–2 Relvade ja laskemoona müük RelvS-i regulatsiooni kohaselt on tagatud, et tulirelvad ja nende olulised RelvS § 88 lg 1 Järelevalve seaduse täitmise üle osad on markeeritud, registreeritud teenistus- ja tsiviilrelvade registris, relvade, nende oluliste osade ja laskemoona müügi, valmistamise jms VV määrus saavad tegeleda üksnes tegevusloaga isikud. Relvakaupmehed peavad 03.01.2019 nr 1 arvestust kauplemise üle. Riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate „Tulirelva, tulirelva relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise üle teostab Politsei- ja oluliste osade, Piirivalveamet ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja akustilise relva, edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet. laskekõlbmatu relva ja laskemoona markeerimise nõuded“ 7 Art 1 lg 2 RelvS § 29 Eesti kodanikule lubatud relvad Artikliga sätestatakse, et direktiivi kohaldamisel käsitletakse isikut selle RelvS § 30 Välismaalasele lubatud relvade riigi elanikuna, mis on märgitud aadressis, mis on tema alalist elukohta liigid tõendavas dokumendis nagu pass või riiklik isikutunnistus, mis esitatakse RelvS 34 lg 2 Relvaluba tulirelva omandamise või valdamise kontrollimisel liikmesriigi RelvS § 74 Relvade ja laskemoona müük pädevatele ametiasutustele, relvakaupmehele või vahendajale. Kui isiku aadress tema passis või riiklikul isikutunnistusel puudub, määratakse tema elukohariik asjaomase liikmesriigi poolt tunnustatud muu ametliku elukohatõendi alusel. RelvS võimaldab relvaloa taotlemise Eesti kodanikele ja välismaalastele, kellel on Eesti elamisluba või kes elavad Eestis elamisõiguse alusel. Teistel välismaalastel ei ole Eestis relvaluba võimalik taotleda. RelvS-is on juba sätestatud, millised dokumendid tuleb isikul esitada tulirelva omandamise või valdamise kontrollimisel ning kõnesoleva eelnõuga neid sätteid täpsustama ei pea. Art 1 lg 3 RelvS § 621 lg 2, 21, 4 Tulirelvade ja laskemoona Direktiivi kohaselt väljastatakse Euroopa tulirelvapass liikmesriigi ja 5 Euroopa Liidus ning Euroopa pädevate ametiasutuste poolt tulirelva seaduslikult omandavale ja Liidu välisesse riiki kasutavale isikule taotluse alusel. Pass kehtib kõige rohkem viis aastat, Siseministri edasitoimetamise üldine kord selle kehtivusaega võib pikendada, ja see sisaldab II lisas toodud teavet. 27.12.2004 määrus nr Passi ei või edasi anda ja sellele märgitakse passi omaniku valduses ja 76 „Eestis väljastatava kasutuses olev (ad) tulirelv(ad). Pass peab alati olema tulirelva kasutava Euroopa tulirelvapassi isiku valduses ja passi märgitakse nii tulirelvade valduse või omaduste vormi kehtestamine, muutumine kui ka tulirelva kaotamine või vargus. Euroopa tulirelvapassi väljaandmise kord RelvS-i § 621 käsitleb Euroopa tulirelvapassi väljaandmist Eestis ja selle ning tulirelvade B-, C- kasutamis reisimisel teise EL-i liikmesriiki või teisest riigist Eestisse. ja D-klassi Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja liigitamine“ Piirivalveamet isiku taotluse alusel, kui isikule on RelvSi alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Euroopa tulirelvapassi kantakse jahipidamise, vastava spordialaga tegelemise või ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbega relvaloale 8  kantud relv. Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral. RelvS-i § 621 täiendatakse lõikega 21, milles sätestatakse, et Euroopa tulirelvapassi ei või edasi anda ja sellele märgitakse passi omaniku valduses ja kasutuses olevad tulirelvad. Pass peab alati olema tulirelva kasutava isiku valduses ja passi märgitakse nii tulirelvade valduse või omaduste muutumine kui ka tulirelva kaotamine või vargus. Art 2 lg 1 Ei puuduta õigusloomet. Artikliga sätestatakse direktiivi kohaldamisese ning selle lõike sisuliseks rakendamiseks eraldiseisvat õigusnormi kehtestada vaja ei ole. Direktiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt ei piira käesolev direktiiv siseriiklike õigusnormide kohaldamist, mis käsitlevad relvade kandmist, küttimist ja sportlaskmist, kui kasutatakse kooskõlas käesoleva direktiiviga seaduslikult omandatud ja vallatavat relva. Art 2 lg 2 RelvS § 2 lg 1 p 8–11 Seaduse kohaldamisala Direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt ei kohaldata direktiivi nende relvade ja laskemoona omandamise ja valduse suhtes, mille on omandanud või mida valdavad kooskõlas siseriikliku õigusega relvajõud, politsei või ametiasutused. Samuti ei kohaldata seda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/43/EÜ reguleeritud kaubandusliku üleandmise suhtes. RelvS-i kohaldamisalast on RelvS-i § 2 lõike 1 punktide 8–11 järgi väljas tulirelvad ja laskemoon, mis kuuluvad Kaitseväele, Kaitseliidule, ametiasutustele, riigile ja mida riiklik ekspertiisiasutus kasutab ekspertiiside tegemiseks. 9 Art 4 lg 1 RelvS § 731 Relvade ja laskemoona Direktiivi põhjenduspunkti 6 kohaselt tuleks tulirelvade ja tulirelva markeerimine oluliste osade jälgitavuse parandamiseks ning nende vaba liikumise VV määrus hõlbustamiseks kõik tulirelvad ja tulirelva olulised osad märgistada selge, 03.01.2019 nr 1 alalise ja ainulaadse märgistusega ning registreerida need liikmesriikide „Tulirelva, tulirelva andmekogumissüsteemides. Direktiivi põhjenduspunkti 8 kohaselt, et oluliste osade, takistada märgistuse kerget eemaldamist ja täpsustada, millistele relva akustilise relva, olulistele osadele tuleks märgistus kanda, tuleks kehtestada ühised liidu laskekõlbmatu relva ja märgistamiseeskirjad. Nimetatud eeskirju tuleks kohaldada üksnes 14. laskemoona septembril 2018 või pärast seda toodetud või liitu imporditud tulirelvade markeerimise nõuded“ või tulirelva oluliste osade suhtes nende turule laskmisel, samas kui enne nimetatud kuupäeva toodetud või liitu imporditud tulirelvade ja nende osade suhtes peaksid jääma kehtima direktiivist 91/477/EMÜ tulenevad ja enne seda kuupäeva kohaldatud märgistamis- ja registreerimisnõuded. Direktiivi artikli 4 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et 14. septembril 2018 või hiljem toodetud või liitu imporditud tulirelva puhul on iga turule lastud tulirelv või tulirelva oluline osa: a) varustatud selge, püsiva ja ainulaadse märgistusega viivitamatult pärast valmistamist ja hiljemalt enne turule laskmist või vahetult pärast liitu importimist ning b) käesoleva direktiivi nõuete kohaselt registreeritud vahetult pärast valmistamist ja hiljemalt enne turule laskmist või vahetult pärast liitu importimist. RelvS-is on tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona markeerimine reguleeritud, lisaks antakse RelvS-is volitused Vabariigi Valitsusele kehtestada täpsemad tulirelvade, nende oluliste osade, akustiliste relvade, laskekõlbmatute relvade ja laskemoona markeerimise nõuded. Art 4 lg 2 RelvS § 731 Relvade ja laskemoona Märgistus peab sisaldama valmistaja nime või kaubamärki, valmistamise markeerimine riiki või kohta, seerianumbrit ja valmistamise aastat (kui see ei sisaldu VV määrus seerianumbris) ning võimaluse korral toote mudelit. See nõue ei piira 03.01.2019 nr 1 tootele valmistaja kaubamärgi paigaldamise võimalust. Kui mõni „Tulirelva, tulirelva tulirelva oluline osa on käesoleva artikli kohaselt märgistamiseks liiga 10  oluliste osade, väike, märgistatakse see vähemalt seerianumbri, tähtnumbrilise koodi akustilise relva, või digitaalkoodiga. Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid nõuavad laskekõlbmatu relva ja tervikliku laskemoona iga väikseima üksikpakendi märgistamist nii, et laskemoona sellel oleks näidatud valmistaja nimi, partii identifitseerimisnumber, markeerimise nõuded“ kaliiber ja laskemoona liik. Sellised nõuded on ette nähtud ka RelvS-i alusel kehtestatud määruses (VV määrus 03.01.2019 nr 1 „Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise nõuded“). Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et riigivarudest alatiseks tsiviilkasutusse üleantud tulirelv või tulirelva oluline osa tähistatakse lõikes 1 osutatud ainulaadse märgistusega, mis võimaldab üleandva üksuse hõlpsasti kindlaks teha. Nõuded ametirelvade markeerimisele on kehtestatud RelvS-i alusel Vabariigi Valitsuse määrusega (VV määrus 03.01.2019 nr 1 „Tulirelva, tulirelva olulise osa ja laskemoona markeerimise nõuded“). Art 4 lg Ei puuduta õigusloomet. 2a Ei vaja üle võtmist. Komisjon võtab selle lõike kohaselt vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse märgistamise tehnilised nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Art 4 lg 3 RelvS § 66 Loakohustus Tulirelvadirektiivi artikli 4 lõige 3 näeb ette, et liikmesriik loob RelvS § 67 Tegevusloa kontrolliese relvakaupmeeste ja vahendajate tegevust reguleeriva süsteemi. Süsteem RelvS § 68 Tegevusloa taotlemine koosneb vähemalt järgmistest meetmetest: a) liikmesriigi territooriumil RelvS § 8333 Loakohustus tegutsevate relvakaupmeeste ja vahendajate registreerimine; b) Majandustegevuse liikmesriigi territooriumil tegutsevate relvakaupmeeste ja vahendajate seadustiku üldosa litsentseerimine või neile tegevusloa andmine ja c) asjaomase seadus (edaspidi relvakaupmehe või vahendaja isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse MsÜS) § 8 lg 1 ja 2 Register kontrollimine. Juriidilise isiku puhul kontrollitakse juriidilist isikut ja MsÜS § 16 Loakohustus ettevõtet juhtivat füüsilist isikut. 11  MsÜS § 19 Tegevusloa taotlus MsÜS § 20 Tegevusloa taotluse RelvS-i § 66 ja § 8333 kohaselt on Eestis relvakaupmehena tegutsemiseks MsÜS § 25 lahendamine vajalik vastav tegevusluba ning tegevusluba omavad isikud on MsÜS § 37 Tegevusloa andmisest registreeritud majandustegevuse registris. RelvS-is on sätestatud lisaks keeldumine MsÜS-ile täiendavad tingimused tegevusloa taotlejale, mis lähtuvad Tegevusloa kehtetuks relvavaldkonna eripärast, riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamise tunnistamine vajadusest. Direktiivi art 4 lõike 3 punktis c nimetatud relvakaupmehe isikliku ja kutsealase aususe ja võimekuse kontrollimist ei ole küll otsesõnu RelvS-i või MsÜS-i tegevusloa kontrolliesemes sätestatud, aga sellele nõudele vastavus on tuletatav RelvS-i §-st 67 ning MsÜS-i §-st 37. Lisaks täiendatakse RelvS-i § 67 punkti 1 usaldusväärsuse kriteeriumiga. Art 4 lg 4 RelvS § 3 lg 5 Sõjaväe-, teenistus- ja Direktiivi artikli 4 lõiget 4 täiendatakse selliselt, et üheselt oleks selge, et tsiviilrelvad ning laskemoon andmekogumissüsteemi kantakse kogu selline teave tulirelvade kohta, RelvS § 23 lg 11 ja 12 Relva ja laskemoona mida on vaja nende tulirelvade liikumise jälgimiseks ja nende tüübikinnitus kindlakstegemiseks, muu hulgas järgmine teave: a) iga tulirelva tüüp, RelvS § 24 lg 1 Tsiviilrelvade arvestus mark, mudel, kaliiber ja seerianumber ning selle raamile või lukukojale RelvS § 74 lg 22 Relvade ja laskemoona arvestus kantud märgistus, mis on ainulaadne märgistus vastavalt lõikele 1 ja iga nende valmistamisel ja tulirelva ainulaadne tunnus; b) seerianumber või ainulaadne märgistus, müümisel mis on kantud tulirelva olulistele osadele, juhul kui see erineb tulirelva Relvade ja laskemoona müük raamil või lukukojal olevast märgistusest; c) tulirelva tarnija ja omandaja RelvS § 8914 Kahtlasest tehingust teatamata või valdaja nimi ja aadress ning asjakohased kuupäevad; d) tulirelva mis jätmine tahes ümberehitamine või kohandamine, mis toob kaasa tulirelva klassi RelvS § 75 Tegevusluba omava isiku või alamklassi muutmise, sh tulirelva tõendatud laskekõlbmatuks kohustused relvade ja muutmine või hävitamine koos vastava kuupäevaga. Eestis on RelvSi laskemoona valmistamise ja kohaselt kohustuslik kõigi tsiviiltulirelvade, nende oluliste osade müümise üle arvestuse registreerimine teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Registris märgitakse pidamisel punktides a–d nimetatud andmed. Siseministri Andmete säilitamine ja Eelnõu kohaselt täiendatakse RelvS-i § 23 lõikes 1 tüübikinnituse 28.09.2018 määrus nr kustutamine tegemisega seonduvat selliselt, et edaspidi määratakse relva ja 23 „Teenistus- ja laskemoona tüübikinnituse käigus tulirelva või selle olulise osa klass või 12 tsiviilrelvade registri Registrisse kantavad alamklass, lähtudes RelvS-i §-dest 3, 121 ja 25. Sätet on täiendatud põhimäärus“ § 14–15; relvaandmed arvestades tulirelvaklasside RelvS-i lisamist. § 18–19 Registrisse kantavad füüsilise isiku andmed Direktiivi kohaselt tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused säilitavad Registrisse kantavad juriidilise andmekogumissüsteemides tulirelvade ja tulirelva oluliste osade isiku andmed andmeid, sh nendega seonduvaid isikuandmeid, 30 aasta jooksul pärast tulirelvade või tulirelva oluliste osade hävitamist. Tulirelva oluliste osade andmed ja nendega seonduvad isikuandmed peavad olema kättesaadavad: a) pädevatele asutustele artiklites 6 ja 7 osutatud loa andmise ja tühistamise eesmärgil ja pädevatele asutustele tollimenetluste tarbeks 10 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist, ning b) asutustele, mis on pädevad kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise ning kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas, 30 aasta jooksul pärast tulirelva või tulirelva oluliste osade hävitamist. Liikmesriigid tagavad, et teises ja kolmandas lõigus osutatud ajavahemike möödumisel kustutatakse isikuandmed andmekogumissüsteemist. Sellega ei piirata juhtumeid, mil konkreetsed isikuandmed on edastatud kuritegude ennetamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise valdkonnas pädevale asutusele ning neid kasutatakse kõnealusel konkreetsel eesmärgil, või muudele asutustele ettenähtud eesmärgil, mis on sätestatud liikmesriigi õiguses. Selliste juhtumite puhul reguleerib selliste andmete töötlemist pädevate asutuste poolt liikmesriikide õigus täielikus kooskõlas liidu õigusega, eelkõige andmekaitseküsimustes. Eestis on eelnimetatud andmete säilitamine ja kättesaadavaks tegemine sätestatud täpsemalt teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimääruses, kus määratakse muu hulgas kindlaks andmetele juurdepääsu tingimused ja juurdepääsuõigusega asutused. Lisaks täiendatakse Riigikogus menetluses oleva isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse (778 13  SE) § 89 punkti 1 kohaselt RelvS-i §-ga 353, millega sätestatakse need põhimõtted ka seaduse tasandil. Tegevusluba omavatelt isikutelt nõutakse kogu tegutsemisaja jooksul registri pidamist, kuhu kantakse kõik nende saadud või välja saadetud direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad tulirelvad ja tulirelva olulised osad koos tulirelva või tulirelva olulise osa tuvastamist ja liikumise jälgimist võimaldavate üksikasjadega, eeskätt tulirelva tüüp, mark, mudel, kaliiber, seerianumber ja tulirelva tarninud ning tulirelva omandanud isikute nimed ja aadressid. Tegevuse lõpetamisel annavad ettevõtjad registri üle Politsei- ja Piirivalveametile. Direktiivi kohaselt tagavad liikmesriigid, et nende territooriumil tegutsevad relvakaupmehed ja vahendajad teatavad põhjendamatu viivituseta tulirelvade ja tulirelva oluliste osadega seotud tehingutest pädevatele riiklikele asutustele. RelvS-i täiendatakse § 74 lõikes 21 sättega, mille kohaselt võivad relvakaupmehed keelduda terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu lõpuleviimisest, mida nad peavad tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks. Igast sellise tehingu katsest peab teavitama Politsei- ja Piirivalveametit. Teavitamata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil tegutsevatel relvakaupmeestel ja vahendajatel on elektrooniline ühendus asjaomaste asutustega selliseks teatamiseks ning selleks, et ajakohastada andmekogumissüsteemi viivitamata pärast selliste tehingute kohta teabe saamist. Selle nõude ülevõtmiseks muudetakse RelvS-i § 75 (säte jõustub 01.01.2022) ja luuakse X-tee kaudu andmete vahetamise võimalus. Art 4 lg 5 RelvS § 24 lg 1 ja lg 3 Tsiviilrelvade arvestus Direktiivi kohaselt tagavad liikmesriigid, et kõiki tulirelvi saab igal hetkel RelvS § 25 lg 4 seostada selle omanikuga. 14  RelvS § 74 lg 1 Relva- ja padrunikollektsioon RelvS § 75 lg 1 Relvade ja laskemoona müük RelvS-i kohaselt kantakse tsiviilkäibes olevad relvad ning kõik relva- ja Relvade ja laskemoona arvestus padrunikollektsiooni kuuluvad relvad teenistus- ja tsiviilrelvade RelvS § 34 lg 21 ja 5 nende valmistamisel ja registrisse. Relv kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse Eestisse RelvS § 52 lg 2 ja 3 müümisel sisseveol, Eesti tootjalt Eesti tellijale üleandmisel ning relva igakordsel Relvaluba registreerimisel omaniku või valdaja nimele. Juriidilise isiku nimele Isiku relvaloale kantakse temale registreeritud relvad. Paralleelrelvaloa RelvS § 521 lg 2 registreeritud relva väljastamine alusel relva üleandmisel koostatakse akt relva üleandmise-vastuvõtmise töötajale ja selle tagastamine kohta, seega on iga hetk teada, kelle käes ja kus relv asub. Laskespordiorganisatsiooni Juriidiliste isikute relvade üleandmine-vastuvõtmine töötajatele peab Siseministri nimele registreeritud relva olema vormistatud relvaraamatus. 28.09.2018 määrus nr väljastamine ja tagastamine Laskespordiorganisatsioon vormistab isikule laskespordiga tegelemiseks 23 „Teenistus- ja relva väljastamise relvaraamatus. tsiviilrelvade registri põhimäärus“ § 2 Relvade või laskemoona müügi tegevusluba omav isik on kohustatud: 1) nõudma relva ostjalt isikut tõendava dokumendi ja antud liiki relva soetamisloa esitamist, laskemoona ostjalt aga isikut tõendava dokumendi ja relvaloa esitamist; 2) nõudma komisjonimüügile antava relva kohta selle võõrandamisluba; 3) teatama võõrandamisloa alusel müüki võetud relvast Politsei- ja Piirivalveametile kolme tööpäeva jooksul, arvates relva müüki võtmise päevast; 4) hoidma müügiks soetatud relvi ja laskemoona kohas ja tingimustes, mis vastavad kehtestatud nõuetele; 5) teatama Politsei- ja Piirivalveametile andmed müüdud relva ja selle ostnud isiku kohta kolme tööpäeva jooksul pärast relva müümist. Art 4a RelvS § 876 Nõuetele mittevastava hoiatus-, Direktiivi kohaselt lubavad liikmesriigid tulirelvi omandada ja vallata signaal- ja akustilise relva üksnes isikutel, kellele on antud selleks luba, või C-klassi liigitatud käitlemine tulirelvade puhul isikutel, kellel on vastavalt siseriiklikule õigusele RelvS § 32 Relvasoetamisluba eriluba selliste tulirelvade omandamiseks ja valdamiseks. Eestis on RelvS § 34 lg 2 Relvaluba tulirelva omamiseks vajalik RelvS-i kohane relvaluba ja soetamisluba. 15  RelvS § 18 lg 1 p 21 Piiramata tsiviilkäibega relvad Samamoodi on vajalik soetamisluba ja relvaluba gaasirelva ja akustilise RelvS § 19 lg 1 p 6 ja laskemoon relva omamiseks. Laskekõlbmatud relvad registreeritakse teenistus- ja Piiratud tsiviilkäibega relvad ja tsiviilrelvade registris, kuid nende soetamiseks ja omamiseks relvaluba ei RelvS § 782 lg 3 laskemoon nõuta. Hoiatus- ja signaalrelv, millel on padrunipesa ja mis on valmistatud Relva laskekõlbmatuks üksnes paukpadrunite või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud tunnistamine laskemoonaga tulistamiseks ning mida ei ole võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks, on piiramata tsiviilkäibes ja ei kuulu registreerimisele teenistus- ja tsiviilrelvade registris. Selle soetamiseks või omamiseks relvaluba vaja ei ole. Hoiatus- ja signaalrelva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta RelvS-i alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse RelvS-is kehtestatud piiratud tsiviilkäibega relva käitlemise korra kohaselt. Akustilist relva, mida on võimalik kohandada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks või mis ei vasta RelvS-i alusel kehtestatud tehnilistele nõuetele, käideldakse RelvS-is kehtestatud tulirelva käitlemise korra kohaselt. Art 5 lg 1 RelvS § 29 Eesti kodanikule lubatud relvad Direktiivi artiklis 5 nähakse ette, et liikmesriigid lubavad tulirelvi RelvS § 34 lg 1 p 2 Relvaluba omandada ja vallata üksnes isikutel, kellel on selleks mõjuv põhjus ja kes RelvS § 35 lg p 3 Soetamisloa ja relvaloa a) on vähemalt 18 aastat vanad, välja arvatud tulirelvade omandamine taotlemine füüsilise isiku poolt (kui see ei toimu ostmise teel) ja valdamine küttimise ja sportlaskmise RelvS § 36 Füüsilisele isikule soetamisloa eesmärgil, tingimusel et alla 18-aastastel isikutel on selleks vanemate ja relvaloa andmist välistavad luba, või nad tegutsevad oma vanemate juhendamisel või kehtivat asjaolud tulirelva- või jahiluba omava täiskasvanu juhendamisel, või RelvS § 44 Soetamisloa või relvaloa litsentseeritud või muu loa alusel tegutsevas treeninguasutuses ning kui kehtivuse peatamine ja lapsevanem või täiskasvanu, kellel on kehtiv relva- või jahiluba, võtab kehtetuks tunnistamine endale artikli 5a kohaselt vastutuse relva nõuetekohase hoidmise eest, ning b) tõenäoliselt ei ohusta ennast ega teisi, avalikku korda ega avalikku julgeolekut; varasem süüdimõistmine tahtliku vägivaldse kuriteo eest loetakse vastava ohu näitajaks. 16  Eestis on vastavad nõuded juba kehtivas RelvS-is ning direktiivi ülevõtmisel selle regulatsiooni muutmiseks vajadus puudub. Art 5 lg 2 RelvS § 88 lg 1 Järelevalve seaduse täitmise üle Liikmesriikidel peab olema jälgimissüsteem, mis võib toimida alaliselt RelvS § 351 Soetamisloa ja relvaloa taotleja või perioodiliselt, et tagada siseriiklikus õiguses sätestatud loa andmise tervisekontroll tingimuste täitmine kogu loa kehtivuse ajal ning muu hulgas tagada RelvS § 43 lg 3 p 2 Soetamisloa või relvaloa asjaomase meditsiinilise ja psühholoogilise teabe hindamine. kehtivuse peatamine ja Üksikasjalik kord määratakse kindlaks vastavalt siseriiklikule õigusele. kehtetuks tunnistamine RelvS-is on vastav kord kehtestatud – relvaloa ja soetamisloa taotlemisel RelvS § 25 lg 1 Relva- ja padrunikollektsioon esitatavad nõuded hõlmavad muu hulgas teatud tervisenõuetele vastavust RelvS § 30 Välismaalasele lubatud relvade ning loa saamiseks tuleb läbida tervisekontroll. Samuti tuleb liigid tervisekontroll läbida loa pikendamisel, vähemalt iga viie aasta järel. Isiku RelvS § 361 Relvaloa taotlemine tervist hindab perearst koos eriarstidega, kellest psühhiaatri kaasamine on välismaalase poolt kohustuslik. Vabariigi Valitsuse 21.06.2007 määrus nr RelvS-is sätestatakse, et riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate 179 „Soetamisloa ja relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise üle teostab Politsei- ja relvaloa taotleja Piirivalveamet ning relvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja tervisekontrolli kord, edasitoimetamise seaduslikkuse üle Maksu- ja Tolliamet. loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu Kui mõni loa andmise tingimustest ei ole enam täidetud, tunnistatakse ning tervisetõendi sisu luba kehtetuks. Vastav regulatsioon on RelvS-is olemas ja muutmist ei ja vormi nõuded“ vaja (RelvS § 43). Liikmesriigid ei või oma territooriumil elavatel isikutel keelata teises liikmesriigis omandatud tulirelva valdamist, välja arvatud juhul, kui nad keelavad sama liiki tulirelva omandamise nende enda territooriumil. Eestis ei ole piiratud välismaalaste õigust tulirelvade omandamiseks ja valdamiseks võrreldes Eesti kodanikega. Samas, juhime tähelepanu sellele, et direktiivi kohaselt võib hoiatus- ja signaalrelv olla ka ärritava või muu toimeainega tulistamiseks mõeldud relv ehk gaasirelv RelvS-i mõistes. Sellest tulenevalt, kui välismaalasel ei ole oma kodumaal selle 17  relva omamiseks vajalik relvaluba, siis Eestisse elama asumisel tuleb tal taotleda relvaluba. Ajutiselt Eestisse reisides sellist relva kaasa võtta ei tohi. Art 5 lg 3 RelvS § 43 lg 3 p 91, Soetamisloa või relvaloa Liikmesriigid tagavad, et luba omandada ja luba vallata B-klassi liigitatud lg 32 kehtivuse peatamine ja tulirelva tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb, et isik, kellele luba on antud, kehtetuks tunnistamine valdab laadimisseadet, mis sobib kinnitamiseks poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele või manuaalse süsteemiga ümberlaetavatele mitmelasulistele tulirelvadele, ning mis: a) mahutavad rohkem kui 20 padrunit või b) mahutavad pika tulirelva puhul rohkem kui 10 padrunit, välja arvatud juhul, kui isikule on antud luba artikli 6 alusel või luba on artikli 7 lõike 4a alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud. RelvS-i § 43 lõiget 3 täiendatakse vastava relvaloa kehtetuks tunnistamise alusega. Lisaks kehtestatakse erand, mille järgi riigikaitselisel otstarbel sellise padrunisalve omamise korral ei muudeta isiku relvaluba kehtetuks. Art 5a RelvS § 25 lg 6–9 Relva- ja padrunikollektsioon Et vähendada loata isikute juurdepääsu tulirelvadele ja laskemoonale, RelvS § 45 lg 1–9 Relva ja laskemoona hoidmise kehtestavad liikmesriigid tulirelvade ja laskemoona nõuetekohase üldnõuded järelevalve eeskirjad ning nende nõuetekohase ja turvalise hoiustamise RelvS § 46 lg 6 ja 8 Füüsilise ja juriidilise isiku relva eeskirjad. Tulirelvad ja nende laskemoon ei tohi olla koos kergesti ja laskemoona hoidmine kättesaadavad. Nõuetekohane järelevalve tähendab seda, et tulirelva või RelvS § 48 Relva ja laskemoona hoidmine laskemoona õiguslikul alusel valdaval isikul on tulirelva või laskemoona spordivõistlusel ja treeningul transportimise ja kasutamise ajal selle üle kontroll. Hoiustamisnõuete RelvS § 55 Relva ja laskemoona täitmise kontrollimine peab olema sellisel turvalisuse tasemel, mis vastab edasitoimetamine füüsilise isiku tulirelvade ja laskemoona klassile ja kogusele. poolt RelvS § 56 Relvaveo mõiste Nõuded tulirelvade ja laskemoona hoiustamisele on juba kehtestatud RelvS § 57 Täiendavad nõuded kohalikul RelvS-is ja selle alusel antud määruses. Kõnesoleva direktiivi ülevõtmise relvaveol käigus täiendatakse hoiustamise nõudeid arvestades, et teatud juhtudel on RelvS § 58 Relva ja selle laskemoona isikutel lubatud hoiustada A-klassi kuuluvat tulirelva. Sätestatakse, et A- kaasavõtmine õhusõidukisse klassi tulirelva puhul on alati kohustuslik hoiustada seda nõuetekohases 18  relvakapis. Lisaks sätestatakse nõuded akustiliste relvade hoiustamisele. Siseministri Akustilist relva ja selle laskemoona tuleb hoida hoiukohas, mis on 27.11.2001 määrus nr kõrvalisele isikule raskesti avastatav ja kättesaadav. Rohkem kui ühte 90 „Nõuded akustilist relva või vähemalt ühte RelvS-i § 121 lõike 1 punktis 7 relvahoidlale, nimetatud akustilist relva tuleb hoida RelvS-i § 46 lõikes 3sätestatud relvakappidele ning korras. püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ Siseministri 13.04.2007 määrus nr 29 „Relva ja laskemoona teenusena lühiajalise hoiulevõtmise ning lühiajalise väljaandmise ja tagastamise kord“ Art 5b RelvS § 64 lg 1 Relva võõrandamine Direktiiv näeb ette, et liikmesriigid tagavad, et juhul kui toimub A-, B- soetamisluba omavale isikule või C-klassi kuuluvate tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona RelvS § 65 Relva võõrandamine vastavat omandamine ja müük Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi tegevusluba omavale isikule või 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 määratletud kauglepingu abil, tuvastatakse tema vahendusel enne kättetoimetamist või hiljemalt kättetoimetamise ajal tulirelvi, tulirelva olulisi osi või laskemoona omandav isik ning kui see on nõutav, kontrollitakse ka vastava loa olemasolu, ning et seda teeb litsentseeritud või volitatud relvakaupmees või vahendaja või avaliku sektori asutus või selle esindaja. Eestis ei ole kehtestatud erisusi tulirelvade, tulirelva oluliste osade või laskemoona kaugmüügile. Tulirelvade, tulirelva oluliste osade või 19  laskemoona omandamine ja müük peab toimuma alati relvakaupmehe või Politsei- ja Piirivalveameti pädeva ametniku juuresolekul. Art 6 lg 1 RelvS § 20 lg 1 ja 4 Tsiviilkäibes keelatud relvad ja Direktiivi kohaselt võtavad liikmesriigid kõik asjakohased meetmed, et laskemoon keelata A-klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona KarS § 418 Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, omandamine ja valdamine. Nad tagavad, et need tulirelvad, tulirelva selle olulise osa ja laskemoona olulised osad ja laskemoon, mille valdamine on ebaseaduslik ja rikub ebaseaduslik käitlemine kõnealust keeldu, konfiskeeritakse. KarS § 421 Konfiskeerimise kohaldamine Direktiivis viidatud A-klassi tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoon on RelvS-i alusel tsiviilkäibes keelatud ning nende ebaseadusliku käitlemise kohta on KarS-is süüteokoosseis (KarS § 418), mille järgi tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine on karistatav ühe- kuni viieaastase vangistusega. Sama teo eest, kui: 1) see on toime pandud vähemalt teist korda või 2) teo objektiks on olnud tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon suures koguses, – karistatakse viie- kuni viieteistaastase vangistusega. Selle teo toimepannud juriidilist isikut karistatakse rahalise karistusega. Kohus võib kohaldada KarS-i §-s 418 sätestatud süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Art 6 lg 2 RelvS § 25 Relva- ja padrunikollektsioon Elutähtsa taristu, kaubalaevade, väärtuslike konvoide ja tundlike rajatiste RelvS § 2 lg 1 p 11 Seaduse kohaldamisala turvalisuse tagamise eesmärgil, samuti riigikaitse, hariduslikel, RelvS § 101 Ekspertiisiasutuses ekspertiiside kultuurilistel, teaduslikel ja ajaloolistel eesmärkidel ning ilma et see tegemiseks kasutatavate relvade piiraks lõike 1 kohaldamist, võivad liikmesriigi pädevad asutused A- ja laskemoona käitlemine klassi tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona osas anda loa, Tulirelva osad tehes seda üksikjuhtudel, erandkorras ja piisavalt põhjendades ning juhul, RelvS § 201 lg 7 Eesti kodanikule lubatud relvad kui see ei ohusta avalikku julgeolekut ega avalikku korda. 20  RelvS § 29 lg 11 RelvS-is säilitakse seni kehtinud põhimõte, et kollektsionääridel on Justiitsministri lubatud nii A-, B- kui C-klassi kuuluvaid tulirelvi omada. Samuti 11.12.2009 määrus nr säilitatakse ametirelvi valdavate asutuste ja Kaitseliidu õigused. RelvS-i 40 „Ekspertiiside täiendatakse sätetega, mis lubavad riigikaitselisel eesmärgil A-klassi tegemiseks tulirelvi ja piiratud käibega padrunisalvesid omada KaLS-i alusel kasutatavate, riigi relvaluba omavatel isikutel. omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ Art 6 lg 3 RelvS § 3 lg 5 Sõjaväe-, teenistus- ja Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid anda üksikjuhtudel, erandkorras tsiviilrelvad ning laskemoon ja piisavalt põhjendades kollektsionääridele loa omandada ja vallata A- RelvS § 24 lg 1 Tsiviilrelvade arvestus klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona, kohaldades rangeid RelvS § 25 lg 21 ja 4 Relva- ja padrunikollektsioon turvanõudeid, nõudes muu hulgas, et pädevatele riiklikele asutustele tõendataks, et võetud on meetmeid, et vältida ohtu avalikule julgeolekule ja avalikule korrale, ning et tulirelvade, tulirelva oluliste osade ja laskemoona hoiustamisel on tagatud ohutustase, mis on proportsionaalne sellistele esemetele loata juurdepääsuga seonduva ohuga. Liikmesriigid tagavad, et loa saanud kollektsionäärid on tuvastatavad artiklis 4 osutatud andmekogumissüsteemis. Loa saanud kollektsionäärid on kohustatud pidama kõikide nende valduses olevate A-klassi tulirelvade kohta registrit, mis on kättesaadav liikmesriigi pädevatele asutustele. RelvS-i regulatsioon on kooskõlas direktiiviga. Kollektsioneerida tohib relvi ja laskemoona vastava Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud loa alusel, kui isik ning ka hoiukoht vastavad RelvS-is kehtestatud nõuetele. A-klassi tulirelvad on märgitud kollektsioneerimisloal ning registreeritud teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikus registris. Sellega on tagatud vastavus relvadirektiivi artikli 6 lõikele 3. Art 6 lg 4 RelvS § 31 lg 11 Juriidilisele isikule lubatud Liikmesriigid võivad lubada relvakaupmeestel ja vahendajatel nende relvade otstarve, liigid ja hulk käesoleva direktiivi kohaselt määratletud kutsetegevuse raames ning 21  rangeid turvanõudeid järgides omandada, toota, laskekõlbmatuks muuta, parandada, tarnida, üle anda ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja laskemoona. RelvS-i täiendatakse selliselt, et relvakaupmehel on õigus RelvS-i § 121 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud tulirelva käidelda, st muu hulgas valmistada, müüa, parandada jne, kui tal on vastav tegevusluba. Art 6 lg 5 RelvS § 25 lg 10 Relva- ja padrunikollektsioon Liikmesriigid võivad lubada muuseumidel rangeid turvanõudeid järgides omandada ja vallata A-klassi tulirelvi, tulirelva olulisi osasid ja Kultuuriministri laskemoona. 27.04.2003 määrus nr 12 „Riigi- ja RelvS-i alusel on kultuuriminister määrusega kinnitanud riigi- ja munitsipaalmuuseumi munitsipaalmuuseumide relvakollektsiooni hoiutingimused. Relvi ja relvakollektsiooni padruneid hoiustatakse ainult elektroonilise valve all olevas relvahoidlas. pidamise kord“ Täpselt on reguleeritud relvahoidlasse sisenejate ring ning nende registreerimine ja sisenejate kohustused. Reeglite kaasajatamiseks on Kultuuriministeeriumiga alustatud koostööd. Art 6 lg 6 RelvS § 28 lg 22 Füüsilisele isikule lubatud Liikmesriigid võivad direktiivi kohaselt lubada sportlaskjatel omandada relvade otstarve ja vallata A-klassi punkti 6 või 7 alla kuuluvaid poolautomaatseid tulirelvi RelvS § 30 lg 6 Välismaalasele lubatud relvade järgmistel tingimustel: a) artikli 5 lõike 2 kohaldamisel saadud asjakohast liigid teavet hinnatakse rahuldavaks; b) tõendatakse, et sportlaskja harjutab RelvS § 31 lg 21 Juriidilisele isikule lubatud aktiivselt laskevõistlustel osalemiseks või osaleb laskevõistlustel, mida relvade otstarve, liigid ja hulk on tunnustanud asjaomase liikmesriigi ametlik laskespordiorganisatsioon RelvS § 34 lg 12–14 Relvaluba või rahvusvaheline ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsioon, ning c) esitatakse ametlikult tunnustatud laskespordiorganisatsiooni tõend selle kohta, et: i) sportlaskja on laskeklubi liige ja on selles klubis regulaarselt täpsuslaskmist harjutanud vähemalt 12 kuud ning 22  ii) tulirelv vastab tingimustele, mida nõutakse rahvusvahelise ametlikult tunnustatud laskespordiföderatsiooni poolt tunnustatud laskespordiala jaoks. RelvS-is sätestatakse sportlaskmisega tegelejatele võimalus omada ja vallata A-klassi kuuluvat tulirelva, kui selleks on põhjendatud vajadus arvestades direktiivis sätestatud nõudeid, muu hulgas peab isik kuuluma laskespordiklubisse ja osalema aktiivselt võistlustel. Direktiiv näeb ette, et A-klassi punkti 6 alla liigituvate tulirelvade puhul võivad liikmesriigid, kes rakendavad üldisel ajateenistusel põhinevat sõjaväeteenistust ning kus on viimase 50 aasta jooksul kehtinud kord, mille kohaselt antakse sõjaväe tulirelvad üle isikutele, kes lahkuvad relvajõududest pärast kohustusliku sõjaväeteenistuse täitmist, lubada kõnealustel isikutel kui sportlaskjatel jätta enda valdusse üks tulirelv, mida nad kasutasid kohustusliku ajateenistuse ajal. Avaliku sektori asutus ehitab need tulirelvad ümber poolautomaatseteks tulirelvadeks ning kontrollib korrapäraselt, et kõnealuseid tulirelvi kasutavad isikud ei kujuta endast ohtu avalikule julgeolekule. Kohaldatakse esimese lõigu punktide a, b ja c sätteid. Seda sätet RelvS-i üle ei võeta. Art 6 lg 7 RelvS § 34 lg 7 Relvaluba Direktiivi artikli 6 lõige 7 näeb ette, et käesoleva artikli kohaselt antud RelvS § 53 lg 6 Juriidilise isiku load vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga viie aasta järel. relvakandmisluba RelvS-i kohaselt antakse relvaload tähtajaga kuni viis aastat, misjärel on võimalik luba uuendada, kui on täidetud loa andmiseks vajalikud RelvS- i kohased nõuded. Eelnõu kohaselt seni kehtinud põhimõtetes muudatusi ei tehta. Art 7 lg 4 RelvS § 26 lg 7 Füüsilise isiku Direktiivi artiklit 7 muudetakse selliselt, et lõikele 4 lisatakse järgmine kollektsioneerimisloa menetlus lõik: „Tulirelva valdamise luba vaadatakse korrapäraselt läbi vähemalt iga RelvS § 261 lg 6 viie aasta järel. Luba võib uuendada või pikendada, kui selle andmise 23  Juriidilise isiku tingimused on jätkuvalt täidetud.“ RelvS-is on vastav nõue juba RelvS § 34 lg 7 kollektsioneerimisloa menetlus sätestatud. RelvS § 41 lg 9 Relvaluba Relvaloa ja relvakandmisloa RelvS § 53 lg 6 vahetamine RelvS § 51 lg 1–3, lg 9 Juriidilise isiku relvakandmisluba Relvaloa ja relvakandmisloa vahetamine Art 7 lg RelvS § 25 lg 3 Relva- ja padrunikollektsioon Artiklis 7 nähakse ette, et liikmesriigid võivad otsustada kinnitada, 2 4a RelvS 29 lg 1 Eesti kodanikule lubatud relvad uuendada või pikendada A-klassi punktide 6, 7 või 8 alla liigituvate RelvS § 31 lg 21 ja 52 Juriidilisele isikule lubatud tulirelvade lube tulirelvale, mis oli liigitatud B-klassi ning seaduslikult RelvS § 91 lg 22–24 relvade otstarve, liigid ja hulk omandatud ja registreeritud enne 13. juunit 2017, tehes seda vastavalt Seaduse rakendamise erisused käesolevas direktiivis sätestatud tingimustele. Samuti võivad liikmesriigid lubada kõnealuseid tulirelvi omandada vastava loa saanud muudel isikutel kooskõlas käesoleva direktiiviga, nagu seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/853. RelvS-i täiendatakse rakendussätetega, mis võimaldavad kõnesolevate A- klassi liigituvate tulirelvade säilimise nendele isikutele, kelle nimele on need relvad enne seadusemuudatuste jõustumist registreeritud ja kes neid relvi edasi omada soovivad. Selleks tuleb loa vahetamise korral esitada Politsei- ja Piirivalveametile vastav avaldus. RelvS-is nähakse ette, et A-klassi tulirelvi võivad teatud tingimustel omada isikud ajalooliste sündmuste taasetendamiseks või muul kultuurilisel eesmärgil, kollektsioneerimiseks, laskespordiga tegelemiseks või riigikaitselisel eesmärgil Kaitseliidu tegevuses osalemiseks. Art 8 lg 3 Direktiivi artikli 8 lõikes 3 nähakse ette, et kui liikmesriik keelab B- või C-klassi tulirelva omandamise ja valdamise oma territooriumil või 24  võimaldab seda üksnes loa alusel, teatab ta sellest teistele liikmesriikidele, kes teevad artikli 12 lõike 2 kohaselt vastava selgesõnalise märke igasse Euroopa tulirelvapassi, mille nad selle relva kohta välja annavad. Tegemist ei ole RelvS-is ega mujal riigisiseses õiguses reguleerimist vajava küsimusega. Eesti peab teavitama teisi liikmesriike sellest, et direktiivi mõistes hoiatus- ja signaalrelvaks kvalifitseeruvad gaasirelvad on Eestis käsitatavad relvaloa alusel. Art 10 lg RelvS § 17 lg 1 Laskemoona liigitamine Laskemoona omandamise ja valdamise suhtes kohaldatakse sama korda, 1 RelvS § 19 lg 3 Piiratud tsiviilkäibega relvad ja mida nende tulirelvade suhtes, millele laskemoon on mõeldud. RelvS-i laskemoon kohaselt võib piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, RelvS § 32 lg 1 ja 2 Relvasoetamisluba püssirohtu ja sütikuid soetada RelvS-i §-des 32 ja 34 sätestatud RelvS § 201 lg 7 Tulirelva osad soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse osutamisega tegelemiseks. Direktiiv näeb ette, et laadimisseadmeid poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele, mis mahutavad rohkem kui 20 padrunit, või laadimisseadmeid pikkadele poolautomaatsetele kesktule tulirelvadele, mis mahutavad rohkem kui 10 padrunit, tohivad omandada üksnes isikud, kellele on antud luba artikli 6 alusel või kelle luba on artikli 7 lõike 4a alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud. RelvS-i täiendatakse sättega, mille kohaselt tohib padrunisalve poolautomaatsele kesktulepadrunit kasutavale püstolile, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või padrunisalve poolautomaatsele kesktulepadrunit kasutavale püssile, mis mahutab rohkem kui 10 padrunit, omandada üksnes RelvS-i § 28 lõike 1 punktis 21, 5 või 6 nimetatud otstarbel relvaluba omav isik, Kaitseliidu seaduse kohast relvaluba omav isik või isik, kellele kohaldub nn vanaisa klausel. Piiratud käibega padrunisalvede käitlemist ei piirata ka tegevusluba omavate isikute puhul. 25 Art 10 lg RelvS § 74 lg 21 Relvade ja laskemoona müük Relvakaupmehed ja vahendajad võivad direktiivi kohaselt keelduda 2 RelvS § 8914 Kahtlasest tehingust teatamata terviklike padrunite või laskemoona komponentide omandamise tehingu jätmine lõpuleviimisest, mida nad peavad tehingu olemuse või ulatuse tõttu põhjendatult kahtlaseks, ning nad peavad teavitama kõikidest sellise tehingu katsetest pädevaid asutusi. RelvS-i täiendatakse §-ga 74 lõikega 21, mille kohaselt tuleb Politsei- ja Piirivalveametit teavitada kahtlasest tehingust. Teavitamata jätmise eest on ette nähtud rahatrahv (RelvS § 8914). Art 10a lg RelvS § 21 lg 1, 11 ja Tulirelva olulised osad Liikmesriigid võtavad meetmeid eesmärgiga tagada, et seadmeid, millel 1 2 on padrunipesa, mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või RelvS § § 875 lg 3 Nõuded hoiatus- ja muude toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud RelvS § 876 signaalrelvale laskemoonaga tulistamiseks, ei oleks võimalik ümber ehitada püssirohu Nõuetele mittevastava hoiatus-, toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. RelvS-is kehtestatakse signaal- ja akustilise relva nõuded hoiatus- ja signaalrelvadele ning akustilistele relvadele. Nõuded käitlemine on piisavalt ranged, tagamaks, et neid relvasid ei oleks võimalik ümber KarS §-d 418-4181 Tulirelva, selle olulise osa ja ehitada. laskemoona ebaseaduslik käitlemine KarS näeb ette karistused padrunipesaga seadmete ümber ehitamise eest Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, tulirelvadeks. selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine RelvS-i § 21 lõige 11 sätestab, et tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka tulirelva oluliste osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada tulirelva oluliseks osaks. Art 10a lg RelvS 876 Nõuetele mittevastava hoiatus-, Liikmesriigid liigitavad tulirelvadena seadmed, millel on padrunipesa, 2 signaal- ja akustilise relva mis on mõeldud üksnes paukpadrunitega, ärritavate või muude käitlemine toimeainetega või pürotehnilise signaali andmiseks mõeldud 26  laskemoonaga tulistamiseks ning mida on võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. RelvS-is sätestatakse, et nõuetele mittevastavat hoiatus-, signaal- ja akustilise relva käsitatakse tulirelvana. Art 10a lg Ei puuduta õigusloomet. 3 Artikliga sätestatakse kohustus Komisjonile ning selle artikli sisuliseks rakendamiseks eraldiseisvat õigusnormi kehtestada vaja ei ole. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestab selliste hoiatus- ja signaalrelvade tehnilised nõuded, mis on valmistatud või liitu imporditud 14. septembril 2018 või hiljem, eesmärgiga tagada, et neid relvi ei ole võimalik ümber ehitada püssirohu toimel haavli, kuuli või lendkeha väljalaskmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võtab esimese kõnealuse rakendusakti vastu hiljemalt 14. septembril 2018. Art 10b lg RelvS § 78 Relva laskekõlbmatuks Liikmesriigid peavad direktiivi kohaselt kehtestama korra, mille kohaselt 1 RelvS § 781 muutmine kontrollib pädev asutus tulirelvade laskekõlbmatuks muutmist, tagades Laskekõlbmatusnõuetele seeläbi, et kõik tulirelva olulised osad on muutmise tulemusena jäädavalt RelvS § 782 vastavuse tuvastamine kasutuskõlbmatud ja et neid ei ole võimalik tulirelva mis tahes viisil Relva laskekõlbmatuks laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada. VV määrus tunnistamine Liikmesriigid näevad ette, et nimetatud kontrolli raames antakse tulirelva 03.01.2019 nr 1 laskekõlbmatuks muutmise kohta välja tõend ja muu dokument ja tehakse „Tulirelva, tulirelva tulirelvale sellekohane selgesti nähtav märge. oluliste osade, akustilise relva, Direktiivi nõuetele vastav regulatsioon laskekõlbmatute tulirelvade kohta laskekõlbmatu relva ja jõustus 01.07.2018. laskemoona markeerimise nõuded“ 27  Siseministri 13.07.2018 määrus nr 14 „Relva laskekõlbmatust kinnitava tunnistuse vorm“ Art 10b lg Ei puuduta õigusloomet. 2 Artikliga sätestatakse kohustus Komisjonile ning selle artikli sisuliseks rakendamiseks eraldiseisvat õigusnormi kehtestada vaja ei ole. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse laskekõlbmatuks muutmise normid ja meetodid tagamaks, et kõik tulirelva olulised osad on muudetud jäädavalt kasutuskõlbmatuks ja neid ei ole võimalik tulirelva laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada või ümber ehitada. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Art 10b lg Ei puuduta õigusloomet. 3 Artikliga sätestatakse kohustus Komisjonile ning selle artikli sisuliseks rakendamiseks eraldiseisvat õigusnormi kehtestada vaja ei ole. Lõikes 2 osutatud rakendusakte ei kohaldata nende tulirelvade suhtes, mis muudeti laskekõlbmatuks enne kõnealuste rakendusaktide kohaldamise kuupäeva, välja arvatud juhul, kui need tulirelvad on pärast seda kuupäeva teise liikmesriiki viidud või turule lastud. Art 10b lg Ei puuduta õigusloomet. 4 28  Liikmesriigid võivad kahe kuu jooksul pärast 13. juunit 2017 teavitada komisjoni oma riiklikest laskekõlbmatuks muutmise normidest ja meetoditest, mida kohaldati enne 8. aprilli 2016, ning põhjendada, kuidas on nende riiklike laskekõlbmatuks muutmise normide ja meetoditega saavutatav ohutuse tase võrdväärne sellega, mis on tagatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga, mida kohaldatakse alates 8. aprillist 2016. Eesti ei ole nimetatud erandit taotlenud. Art 10b lg Ei puuduta õigusloomet. 5 Kui liikmesriigid teavitavad käesoleva artikli lõike 4 kohaselt komisjoni, võtab komisjon hiljemalt 12 kuud pärast teavituse saamist vastu rakendusaktid, millega otsustatakse, kas laskekõlbmatuks muutmise riiklikud normid ja meetodid, millest komisjoni teavitati, tagavad, et tulirelvad on muudetud laskekõlbmatuks sellisel ohutuse tasemel, mis on võrdväärne alates 8. aprillist 2016 kohaldatavas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 13b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Art 10b lg Ei puuduta õigusloomet. 6 Kuni lõikes 5 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäevani peab iga tulirelv, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne 8. aprilli 2016 kohaldatud laskekõlbmatuks muutmise riiklike normide ja meetodite kohaselt, vastama teise liikmesriiki viimisel ja turule laskmisel komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilisele spetsifikatsioonile. 29  RelvS-i täpsustati komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2015/2403 vastavusse viimiseks RelvS-i muutmise seadusega, mis jõustus 1. juulil 2018. aastal. Art 10b lg Direktiiv näeb ette, et tulirelvad, mis on muudetud laskekõlbmatuks enne 7 8. aprilli 2016 vastavalt riiklikele tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise normidele ja meetoditele, mis on tagatava ohutuse taseme poolest tunnistatud võrdväärseks alates 8. aprillist 2016 kohaldatavas komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2403 I lisas sätestatud tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilise spetsifikatsiooniga, loetakse laskekõlbmatuks muudetud tulirelvadeks ka juhul, kui need viiakse teise liikmesriiki või lastakse turule pärast lõikes 5 osutatud rakendusaktide kohaldamise kuupäeva. Eesti ei taotlenud nimetatud erandi rakendamist. Seega ei ole vajalik sellekohaste sätete RelvS-i sisseviimine. Teistes riikides laskekõlbmatuks muudetud tulirelvi käsitatakse neile väljastatud laskekõlbmatuse sertifikaadist lähtudes ja vastavate RelvS-i sätete kohaselt. 3. peatüki Ei puuduta õigusloomet. pealkiri Art 11 lg RelvS § 621 Tulirelvade ja laskemoona Artikli 11 lõikes 1 nähakse ette, et tulirelvi võib viia ühest liikmesriigist 1 Euroopa Liidus ning Euroopa teise ainult käesolevas artiklis sätestatud korras, ilma et see piiraks artikli Liidu välisesse riiki 12 kohaldamist. Kõnealust korda kohaldatakse ka tulirelvade üleandmise RelvS § 622 edasitoimetamise üldine kord suhtes pärast müüki, mis toimub direktiivi 2011/83/EL artikli 2 punktis 7 Tulirelvade ja laskemoona määratletud kauglepingu abil. Vastav regulatsioon on RelvS-is ja seda teisest Euroopa Liidu eelnõu järgi ei muudeta. Kauglepingu alusel toimuvate tehingute kohta ei RelvS § 623 liikmesriigist Eestisse ole RelvS-is erisusi ette nähtud. toimetamise kord Siseministri Tulirelvade ja laskemoona 03.11.2004 määrus nr Eestist teise Euroopa Liidu 61 „Tulirelvade liikmesriiki toimetamise kord 30  Euroopa Ühenduses edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid ning väljaandmise kord“ Art 12 lg RelvS § 621 lg 2, 21 ja Tulirelvade ja laskemoona Artikli 12 lõikes 2 sätestatakse, et jahimehed ja ajalooliste sündmuste 2 5 Euroopa Liidus ning Euroopa taasetendamises osalejad võivad hoida ilma artikli 11 lõikes 2 osutatud Liidu välisesse riiki eelneva loata oma valduses ühte või mitut C-klassi tulirelva ning Siseministri edasitoimetamise üldine kord sportlaskjad B- ja C-klassi tulirelva, samuti sellist A-klassi tulirelva, mille 27.12.2004 määrus nr jaoks on antud luba artikli 6 lõike 6 kohaselt või mille luba on kinnitatud, 76 „Eestis väljastatava uuendatud või pikendatud artikli 7 lõike 4a alusel, kui nad on teekonnal Euroopa tulirelvapassi läbi kahe või enama liikmesriigi, et tegeleda oma harrastusega, tingimusel vormi kehtestamine, et: Euroopa tulirelvapassi a) nende valduses on Euroopa tulirelvapass, kuhu vastav(ad) tulirelv(ad) väljaandmise kord on kantud, ja ning tulirelvade B-, C- b) nad suudavad oma reisi põhjendada, esitades eelkõige kutse või muu ja D-klassi tõendusmaterjali oma küttimis- või sportlaskmistegevuse või ajalooliste liigitamine“ sündmuste taasetendamises osalemise kohta sihtliikmesriigis. Eelnõu järgi täpsustatakse Euroopa tulirelvapassi käsitavaid sätteid selliselt, et need vastaksid direktiivile. Seda erandit ei kohaldata reiside suhtes liikmesriiki, kes on artikli 8 lõike 3 kohaselt kas keelanud kõnealuse tulirelva omandamise ja valdamise või kes võimaldab seda ainult loa alusel. Sel juhul tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Liikmesriigid võivad samuti keelduda selle erandi kohaldamisest A-klassi tulirelvade puhul, mille jaoks on antud luba artikli 6 lõike 6 alusel või mille luba on artikli 7 lõike 4a alusel kinnitatud, uuendatud või pikendatud. Eestis ei keelata selliste relvade omandamist ega valdamist, ega tehta erandit siia 31  reisimiseks. RelvS-i kohaselt on võimalik Euroopa tulirelvapassi kanda ka ajalooliste sündmuste taasetendamise otstarbega relvad. Art 13 lg Ei puuduta õigusloomet. 4 Art 13 lg Ei puuduta õigusloomet. 5 Art 13a lg Ei puuduta õigusloomet. 1 Art 13a lg Ei puuduta õigusloomet. 2 Art 13a lg Ei puuduta õigusloomet. 3 Art 13a lg Ei puuduta õigusloomet. 4 Art 13a lg Ei puuduta õigusloomet. 5 Art 13a lg Ei puuduta õigusloomet. 6 Art 13b lg Ei puuduta õigusloomet. 1 ja 2 Art 15 lg Ei puuduta õigusloomet. 1 Art 17 Ei puuduta õigusloomet. I lisa II RelvS § 121 lg 1–3 Tulirelvade klassidesse Direktiivis muudetakse tulirelvade klasside liigitamist, sh osa seni B- osa p A liigitamine klassi kuulunud tulirelvi liigitatakse A-klassi ning D-klassi tunnistatakse kehtetuks. 32  RelvS-i täiendatakse selguse huvides samamoodi direktiiviga tulirelvade klassidega. I lisa III RelvS § 2 lg 1 p 11 ja Seaduse kohaldamisala Direktiivi kohaldamisel ei hõlma tulirelva määratlus sellele määratlusele osa p2 vastavaid esemeid, kui need: a) on ette nähtud häire või märguandmiseks, elupäästmiseks, loomatapuks, harpuunkalastuseks või tööstuslikuks või tehniliseks kasutamiseks, tingimusel et neid saab kasutada üksnes sel otstarbel; b) on käsitletavad antiikrelvadena, juhul kui need ei kuulu II osas sätestatud klassidesse ja kui nende suhtes kohaldatakse siseriiklikke õigusakte. Kuni kogu liidus toimuva kooskõlastamiseni võivad liikmesriigid käesolevas osas loetletud tulirelvade suhtes kohaldada oma siseriiklikke õigusakte. RelvS-is on juba ette nähtud, et sellised relvad ei kuulu RelvS-i kohaldamisalasse. II lisa RelvS § 621 lg 2, 22 ja Tulirelvade ja laskemoona Direktiivis täiendati Euroopa tulirelva passi regulatsiooni arvestades punkt f 5 Euroopa Liidus ning Euroopa tulirelvaklassides tehtud muudatusi, samuti laiendati tulirelvapassi Liidu välisesse riiki kasutamise võimalust ajalooliste sündmuste taasetendajatele. edasitoimetamise üldine kord Õigust reisida teise liikmesriiki koos ühe või mitme passis nimetatud A-, B- või C-klassi tulirelvaga saab kasutada siis, kui külastatav liikmesriik on andnud ühe või mitu vastavat eelluba. Selle loa või need load võib märkida passi. Eespool nimetatud eelluba ei ole põhimõtteliselt vaja, kui C-klassi tulirelvaga reisitakse küttimise või ajalooliste sündmuste taasetendamises osalemise eesmärgil, või kui A-, B- või C-klassi tulirelvaga reisitakse sportlaskmises osalemise eesmärgil, tingimusel et reisijal on tulirelvapass ja ta suudab reisi põhjendada. Neid muudatusi arvestades täiendatakse ka RelvS-is tulirelvapassiga reisimist käsitavaid sätteid. 33 Artikkel 2 RelvS Eelnõukohased muudatused on kavandatud jõustuma üldises korras Normitehniline arvestades direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist. RelvS-i muudatused, märkus mis on vajalikud selleks, et muuta veelgi tõhusamaks elektrooniline RelvS § 9115 ja § 9120 Seaduse rakendamise erisused andmevahetus relvakaupmeeste ja Politsei- ja Piirivalveameti vahel, on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2022. aastal. Artikli 2 lõikes 3 sätestatud kohustus viidata direktiivile on täidetud kooskõlas HÕNTE §-ga 27 seadusele lisatud normitehnilise märkusega. Direktiivis nähakse ette, et olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid enne 14. septembrit 2018 omandatud C-klassi punkti 5, 6 või 7 alla liigituvate tulirelvade osas peatada deklareerimise nõude kohaldamise kuni 14. märtsini 2021. RelvS-i § 9115 kohaselt tuleb enne 1. juulit 2018. aastal isiku omandis olnud laskekõlbmatu tulirelv registreerida Politsei- ja Piirivalveametis hiljemalt 1. juuliks 2019. RelvS-i § 9120 kohaselt peab isik, kellele kuulub akustiline relv, mille ta on omandanud enne 2019. aasta 1. jaanuari, esitama RelvS-i § 35 alusel Politsei- ja Piirivalveametile avalduse § 28 lõike 1 punktis 6 nimetatud otstarbel relvaloa saamiseks, selle relva teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse kandmiseks ning relva § 871 lõikes 2 sätestatud nõuetele vastavuse tuvastamiseks hiljemalt 2021. aasta 14. märtsil. Seega rakendatakse Eestis direktiivi kohast erisust. Artikkel 3 Ei puuduta õigusloomet Artikkel 4 Ei puuduta õigusloomet 34  Relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse (tulirelvadirektiivi ülevõtmine) eelnõu seletuskirja Lisa 2 KAVAND 1 SISEMINISTER MÄÄRUS Siseministri määruste muutmine seoses relvaseaduse jõustumisega Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 25 lõike 21, § 32 lõike 9, § 34 lõike 11, § 35 lõike 6, § 44 lõike 4, § 46 lõike 10, § 53 lõike 7, 74 lõike 3 ja § 80 lõike 13 alusel. § 1. Siseministri 10. oktoobri 2016. aasta määruse nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ muutmine Siseministri 10. oktoobri 2016. aasta määruses nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 26 lõike 10“ tekstiosaga „§ 25 lõike 21“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(5) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud load kehtivad kuni tähtaja lõpuni või uue loa väljastamiseni. (6) Enne käesoleva määruse jõustumist trükitud lubade planke võib kasutada kuni 2020. aasta 31. detsembrini.“; 3) määruse lisad 1–6 ja 8 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Siseministri 27. novembri 2001. a määruse nr 89 „Nõuded relva ja laskemoona müügikohale“ muutmine Siseministri 27. novembri 2001. a määruses nr 89 „Nõuded relva ja laskemoona müügikohale“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „Relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist või muust materjalist, mis välistab selle purunemise ning relvakapil peab olema vähemalt üks turvalukk. Relvakapi puhul on soovitav lähtuda Eesti standarditest EVS-EN 14450:2017 või EVS-EN 1143-1:2012 või muust samaväärsest standardist. Relvakapi võti asub relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud selle sattumine kõrvaliste isikute kätte.“ 2) paragrahvi 81 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 4 mm paksusest teras(raud-) plekist või muust materjalist, mis välistab selle purunemise ning relvakapil. Relvakapi puhul on soovitav lähtuda Eesti standarditest EVS-EN 14450:2017 või EVS-EN 1143-1:2012 või muust samaväärsest standardist. Relvakapil peab olema vähemalt üks turvalukk.“. § 3. Siseministri 27. novembri 2001. a määruse nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ muutmine Siseministri 27. novembri 2001. a määruse nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“ § 5 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ajutises müügikohas olev relvakapp peab tervikuna olema valmistatud vähemalt 3 mm paksusest teras(raud-)plekist või muust materjalist, mis välistab selle purunemise ning relvakapil. Relvakapi puhul on soovitav lähtuda Eesti standarditest EVS-EN 14450:2017 või EVS-EN 1143-1:2012 või muust samaväärsest standardist. Relvakapil on vähemalt üks turvalukk. Relvakapi võti asub relvaomaniku valduses või on peidetud selliselt, et oleks välistatud selle sattumine kõrvaliste isikute kätte.“ Lisa 1. Relvasoetamisloa vorm Lisa 2. Relvaloa vorm Lisa 3. Paralleelrelvaloa vorm Lisa 4. Relvakandmisloa vorm Lisa 5. Juriidilise isiku relvaloa vorm Lisa 6. Relva- ja padrunikollektsioneerimisloa vorm Lisa 8. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti vorm  Siseministri …. …………….2016. a määruse nr … „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ lisa 1 (muudetud sõnastuses) Relvasoetamisloa vorm JÄÄB RELVA MÜÜJALE A POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET RELVASOETAMISLUBA nr SL……. TÄIDAB LOA VÄLJAANDJA VÄLJAANDMISE AEG VÄLJAANDJA .A RELVA SOETAJA (EES- JA PEREKONNANIMI, JURIIDILISE ISIKU NIMI) ISIKUKOOD REGISTRIKOOD VASTUTAVA ISIKU NIMI ISIKUKOOD ANDMED SOETADA LUBATUD RELVA/LASKEMOONA KOHTA LIIK/KOGUS ANDMED SOETADA LUBATUD TULIRELVA OLULISE OSA JA LISASEADISE KOHTA RELVA OLULISE OSA / LISASEADISE NIMETUS/KOGUS LOA VÄLJAANDJA AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI LUBA PIKENDANUD AMETNIKU AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI KEHTIV KUNI LUBA PIKENDATUD KUNI .A .A TÄIDAB MÜÜJA ANDMED MÜÜDUD RELVA, LASKEMOONA, TULIRELVA OLULISE OSA, LISASEADISE KOHTA LIIK, MARK, KALIIBER, NUMBER, KOGUS ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ANDMED MÜÜJA KOHTA ASUTUSE NIMI, REGISTRIKOOD TEGEVUSLOA NUMBER MÜÜJA EES- JA PEREKONNANIMI MÜÜGI KUUPÄEV .A MÜÜJA ALLKIRI OSTJA ALLKIRI MÄRKUS RELVADE VÕI LASKEMOONA MÜÜGI TEGEVUSLUBA OMAV ISIK ON KOHUSTATUD TEATAMA POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETILE ANDMED MÜÜDUD RELVA JA SELLE OSTNUD ISIKU KOHTA KOLME TÖÖPÄEVA JOOKSUL RELVA MÜÜMISEST ARVATES (RelvS § 74 lg 1 p 5). JÄÄB POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETILE B POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET RELVASOETAMISLUBA nr SL……. TÄIDAB LOA VÄLJAANDJA VÄLJAANDMISE AEG VÄLJAANDJA .A RELVA SOETAJA (EES- JA PEREKONNANIMI, JURIIDILISE ISIKU NIMI) ISIKUKOOD REGISTRIKOOD VASTUTAVA ISIKU NIMI ISIKUKOOD ANDMED SOETADA LUBATUD RELVA/LASKEMOONA KOHTA LIIK/KOGUS ANDMED SOETADA LUBATUD TULIRELVA OLULISE OSA JA LISASEADISE KOHTA RELVA OLULISE OSA / LISASEADISE NIMETUS/KOGUS LOA VÄLJAANDJA AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI LUBA PIKENDANUD AMETNIKU AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI KEHTIV KUNI LUBA PIKENDATUD KUNI .A .A TÄIDAB MÜÜJA ANDMED MÜÜDUD RELVA, LASKEMOONA, TULIRELVA OLULISE OSA, LISASEADISE KOHTA LIIK, MARK, KALIIBER, NUMBER, KOGUS ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ANDMED MÜÜJA KOHTA ASUTUSE NIMI, REGISTRIKOOD TEGEVUSLOA NUMBER MÜÜJA EES- JA PEREKONNANIMI MÜÜGI KUUPÄEV .A MÜÜJA ALLKIRI OSTJA ALLKIRI MÄRKUS RELVADE VÕI LASKEMOONA MÜÜGI TEGEVUSLUBA OMAV ISIK ON KOHUSTATUD TEATAMA POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETILE ANDMED MÜÜDUD RELVA JA SELLE OSTNUD ISIKU KOHTA KOLME TÖÖPÄEVA JOOKSUL RELVA MÜÜMISEST ARVATES (RelvS § 74 lg 1 p 5). TAGASTATAKSE POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETILE RELVALOA VÕI RELVA EESTIST VÄLJAVIIMISEKS ERILOA SAAMISEL D POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET RELVASOETAMISLUBA nr SL……. TÄIDAB LOA VÄLJAANDJA VÄLJAANDMISE AEG VÄLJAANDJA .A RELVA SOETAJA (EES- JA PEREKONNANIMI, JURIIDILISE ISIKU NIMI)  ISIKUKOOD REGISTRIKOOD VASTUTAVA ISIKU NIMI ISIKUKOOD ANDMED SOETADA LUBATUD RELVA/LASKEMOONA KOHTA LIIK/KOGUS ANDMED SOETADA LUBATUD TULIRELVA OLULISE OSA JA LISASEADISE KOHTA RELVA OLULISE OSA / LISASEADISE NIMETUS/KOGUS LOA VÄLJAANDJA AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI LUBA PIKENDANUD AMETNIKU AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI KEHTIV KUNI LUBA PIKENDATUD KUNI .A .A TÄIDAB MÜÜJA ANDMED MÜÜDUD RELVA, LASKEMOONA, TULIRELVA OLULISE OSA, LISASEADISE KOHTA LIIK, MARK, KALIIBER, NUMBER, KOGUS ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________________________________________ ANDMED MÜÜJA KOHTA ASUTUSE NIMI, REGISTRIKOOD TEGEVUSLOA NUMBER MÜÜJA EES- JA PEREKONNANIMI MÜÜGI KUUPÄEV .A MÜÜJA ALLKIRI OSTJA ALLKIRI MÄRKUS RELVADE VÕI LASKEMOONA MÜÜGI TEGEVUSLUBA OMAV ISIK ON KOHUSTATUD TEATAMA POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETILE ANDMED MÜÜDUD RELVA JA SELLE OSTNUD ISIKU KOHTA KOLME TÖÖPÄEVA JOOKSUL RELVA MÜÜMISEST ARVATES (RelvS § 74 lg 1 p 5). JÄÄB POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETILE C POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET RELVASOETAMISLUBA nr SL……. TÄIDAB LOA VÄLJAANDJA  VÄLJAANDMISE AEG VÄLJAANDJA .A RELVA SOETAJA (EES- JA PEREKONNANIMI, JURIIDILISE ISIKU NIMI) ISIKUKOOD REGISTRIKOOD VASTUTAVA ISIKU NIMI ISIKUKOOD ANDMED SOETADA LUBATUD RELVA/LASKEMOONA KOHTA LIIK/KOGUS ANDMED SOETADA LUBATUD TULIRELVA OLULISE OSA JA LISASEADISE KOHTA RELVA OLULISE OSA / LISASEADISE NIMETUS/KOGUS LOA VÄLJAANDJA AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI LUBA PIKENDANUD AMETNIKU AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI KEHTIV KUNI LUBA PIKENDATUD KUNI .A .A SAIN LOA KÄTTE KUUPÄEV NIMI ALLKIRI .A  Siseministri 10. oktoobri 2016. a määruse nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ lisa 2 (muudetud sõnastuses) Relvaloa vorm Esikülg POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET Nr RELVALUBA perekonnanimi eesnimi isikukood relva hoiukoht väljaandja väljaandmise FOTO kuupäev 3 × 4 cm kehtib kuni Tagakülg Andmed relva ja tulirelva olulise osa kohta: otstarve*, liik, mudel, kaliiber, number * relva otstarbe tähistused: A – jahipidamine; B – sportimine; C – enese ja vara kaitsmine; D – kutsealal tegutsemine; E – ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamine; F – A-klassi relvaga sportimine  Siseministri 10. oktoobri 2016. a määruse nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ lisa 3 (muudetud sõnastuses) Paralleelrelvaloa vorm Esikülg POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET Nr PARALLEELRELVALUBA perekonnanimi eesnimi isikukood relva hoiukoht väljaandja FOTO väljaandmise 3 × 4 cm kuupäev kehtib kuni Tagakülg Relva omanik perekonna- ja eesnimi, isikukood Andmed relva, tulirelva olulise osa kohta: otstarve*, mark, kaliiber, number relva otstarbe tähistused: A – jahipidamine; B – sportimine; C – enese ja vara kaitsmine; D – kutsealal tegutsemine; E – ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamine; F – A-klassi relvaga sportimine  Siseministri 10. oktoobri 2016. a määruse nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ lisa 4 (muudetud sõnastuses) Relvakandmisloa vorm Esikülg POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET Nr RELVAKANDMISLUBA perekonnanimi FOTO eesnimi 3 × 4 cm isikukood relva hoiukoht väljaandja väljaandmise kuupäev kehtib kuni Tagakülg Juriidilise isiku nimi, registrikood Andmed relva ja tulirelva olulise osa kohta: otstarve*, mark, kaliiber Relva otstarbe tähistused: A – sisevalve tegemine; B – sportimine; C – jahipidamine; D – õppetöös kasutamine; E – turvateenuste osutamine; F – ajaloolise või kultuurilise sündmuse etendamine; G – A-klassi relvaga sportimine  Siseministri 10. oktoobri 2016. a määruse nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ lisa 5 (muudetud sõnastuses) Juriidilise isiku relvaloa vorm POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET JURIIDILISE ISIKU RELVALUBA nr ..……. JURIIDILISE ISIKU NIMI REGISTRIKOOD JURIIDILINE AADRESS FILIAALI NIMI ASUKOHT JURIIDILISE ISIKU JUHT EESNIMI PEREKONNANIMI ISIKUKOOD VASTUTAV ISIK EESNIMI PEREKONNANIMI ISIKUKOOD NR OTS- HOIUKOHA LIIK MARK KALIIBER NUMBER TARVE* AADRESS *RELVA OTSTARBE TÄHISTUS: A – SISEVALVE TEGEMINE; B – SPORTIMINE; C – JAHIPIDAMINE; D – ÕPPETÖÖ TEGEMINE; E – TURVATEENUSTE OSUTAMINE; F – AJALOOLISE VÕI KULTUURILISE SÜNDMUSE ETENDAMINE; G – A-KLASSI RELVAGA SPORTIMINE KOKKU RELVI (NUMBRITE JA SÕNADEGA) LOA LEHEL LISA VÄLJAANDMISE KUUPÄEV LOA VÄLJAANDJA AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI .A ALLKIRI KEHTIV KUNI .A  RELVADE, TULIRELVA OLULISTE OSADE, TULIRELVA LISASEADISTE NIMEKIRI LISA nr …….. KUULUB JURIIDILISE ISIKU RELVALOA NR JUURDE NR OTS- LIIK MARK KALIIBER NUMBER HOIUKOHA AADRESS TARVE* *RELVA OTSTARBE TÄHISTUS: A – SISEVALVE TEGEMINE; B – SPORTIMINE; C – JAHIPIDAMINE; D – ÕPPETÖÖ TEGEMINE; E – TURVATEENUSE OSUTAMINE; F – AJALOOLISE VÕI KULTUURILISE SÜNDMUSE ETENDAMINE; D – A-KLASSI RELVAGA SPORTIMINE VÄLJAANDJA AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI KUUPÄEV KUU AASTA ALLKIRI  Siseministri …. …………….2016. a määruse nr … „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ lisa 6 (muudetud sõnastuses) Relva- ja padrunikollektsioneerimisloa vorm POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET RELVA- JA PADRUNI- KOLLEKTSIONEERIMISLUBA nr …….. KOLLEKTSIOONI PIDAJA EESNIMI PEREKONNANIMI FOTO 3 X 4 CM ISIKUKOOD JURIIDILISE ISIKU NIMI REGISTRIKOOD ELU- VÕI ASUKOHA AADRESS RELVAHOIDLA AADRESS ERITINGIMUSED LOA VÄLJAANDMISE KUUPÄEV LUBA KEHTIB KUNI .A .A LOA VÄLJAANDJA AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI ALLKIRI LUBA PIKENDATUD KUNI  . A AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI ALLKIRI 2 KOLLEKTSIOONIS ON LUBATUD SÄILITADA RELVA, LASKEMOONA LIIK 3 KOLLEKTSIOONIS HOIDA LUBATUD RELVAD NR LIIK MARK KALIIBER NUMBER 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 4 ANDMED RELVA REGISTREERIMISE KOHTA ANDMED RELVA VÕÕRANDAMISE KOHTA (KUUPÄEV, (KUUPÄEV, AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI, PITSER) ALLKIRI, PITSER)  5 KOLLEKTSIOONIS HOIDA LUBATUD RELVAD NR LIIK MARK KALIIBER NUMBER 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36  6 ANDMED RELVA ANDMED RELVA VÕÕRANDAMISE KOHTA (KUUPÄEV, AMETIKOHT, EES- JA REGISTREERIMISE KOHTA PEREKONNANIMI, ALLKIRI, PITSER) (KUUPÄEV, AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI, PITSER) 7 KOLLEKTSIOONIS HOIDA LUBATUD RELVAD NR LIIK MARK KALIIBER NUMBER 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46  47 48 49 50 51 52 53 54 8 ANDMED RELVA REGISTREERIMISE KOHTA ANDMED RELVA VÕÕRANDAMISE KOHTA (KUUPÄEV, (KUUPÄEV, AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI, PITSER) ALLKIRI, PITSER) 9 KOLLEKTSIOONIS HOIDA LUBATUD RELVAD NR LIIK MARK KALIIBER NUMBER 55 56 57 58  59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 10 ANDMED RELVA REGISTREERIMISE KOHTA (KUUPÄEV, ANDMED RELVA VÕÕRANDAMISE KOHTA (KUUPÄEV, AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI, PITSER) AMETIKOHT, EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI, PITSER) 11  Siseministri 10. oktoobri 2016. a määruse nr 28 „Relvaseadusest tulenevate lubade ja akti vormid“ lisa 8 (muudetud sõnastuses) Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti vorm RELVA JA LASKEMOONA ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT nr ..……. ÜLEANDJA (EES- JA PEREKONNANIMI) KUUPÄEV RELVA, LASKEMOONA, LOA OMAJA VÕI VALDAJA EES- JA PEREKONNANIMI, ELUKOHT, JURIIDILISE ISIKU NIMI, JURIIDILINE AADRESS ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE KOHT ÜLEANDMISE PÕHJUS LOA KEHTIVUSE LÕPPEMINE OMANIKU SURM LEID LOA KEHTIVUSE PEATAMINE SÜÜTEO TOIMEPANEMINE MUU LOA KEHTETUKS TUNNISTAMINE ASITÕEND SÜÜTEOMENETLUSES VABATAHTLIK ÜLEANDMINE HÄVITAMISEKS ÜLE ANTUD – VASTU VÕETUD LOA NIMETUS, NUMBER, VÄLJAANDJA RELVA, TULIRELVA OLULISE OSA, LISASEADISE, PIIRATUD KÄIBEGA PADRUNISALVE LIIK, MARK, KALIIBER, NUMBER LASKEMOONA KALIIBER, KOGUS RELVA, TULIRELVA OLULISE OSA, TULIRELVA LISASEADISE, PIIRATUD KÄIBEGA PADRUNISALVE JA LASKEMOONA SEISUNDI KIRJELDUS ÜLEANDMISEL KOMPLEKTSUS JA SEISUND (NÄITEKS KORRODEERUNUD, KULUNUD, PRAGUNENUD, MÕRANENUD, MURDUNUD JMS) TEHTUD FOTOD JAH EI ÜLEANDJA VASTUVÕTJA EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI VASTU VÕTNUD AMETNIKU EES- JA PEREREKONNANIMI ALLKIRI, VASTUVÕTMISE KUUPÄEV VASTU VÕTNUD AMETNIKU EES- JA PEREREKONNANIMI ALLKIRI, VASTUVÕTMISE KUUPÄEV  VASTU VÕTNUD AMETNIKU EES- JA PEREREKONNANIMI ALLKIRI, VASTUVÕTMISE KUUPÄEV VASTU VÕTNUD AMETNIKU EES- JA PEREREKONNANIMI ALLKIRI, VASTUVÕTMISE KUUPÄEV VASTU VÕTNUD AMETNIKU EES- JA PEREREKONNANIMI ALLKIRI, VASTUVÕTMISE KUUPÄEV LEIUST TEATATUD, MILLISES AJALEHES VÕI POLITSEI KODULEHEL KUUPÄEV MÄRKUSED AKT ON KOOSTATUD KAHES EKSEMPLARIS, MILLEST ÜKS JÄÄB RELVA, LASKEMOONA, LOA ÜLEANDNUD ISIKULE JA TEINE VASTUVÕTJALE. VASTUVÕTJA KOHUSTUB HOIULEVÕETUD ESEMED ESIMESEL VÕIMALUSEL ÜLE ANDMA POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI RELVURILE VÕI LUBADEALASE TÖÖ AMETNIKULE. VAJADUSE KORRAL VORMISTATAKSE UUS TÄPSUSTAV ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT. INFOT VASTUTAVALE HOIULE ANTUD RELVA, TULIRELVA OLULISE OSA, TULIRELVA LISASEADISE, PIIRATUD KÄIBEGA PADRUNISALVE JA LASKEMOONA KOHTA LEIATE LUBADEALASE TÖÖ AMETNIKELT, KELLE KONTAKTANDMED LEIATE POLITSEI KODULEHELT www.politsei.ee VÕI INFOTELEFONILT 612 3000. TAGASTAMINE OMANIKULE VÕI VALDAJALE ÜLEANDJA VASTUVÕTJA EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI EES- JA PEREKONNANIMI, ALLKIRI KUUPÄEV  KAVAND 2 SISEMINISTER MÄÄRUS Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse esitatavad andmekoosseisud ja andmete esitamise kord Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 75 lõike 6 alusel. § 1 . Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse esitatavad andmekoosseisud ja andmete esitamise kord. § 2. Teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse esitatavad andmekoosseisud Paragrahvis kirjeldatakse, millised andmed teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse esitatakse. § 3. Andmete esitamine Paragrahvis nähakse ette nõuded tegevusluba omava isiku poolt Politsei- ja Piirivalveametile andmete esitamiseks, sealhulgas andmete muutmise tingimused jms. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2022. aastal.  KAVAND 3 SISEMINISTER MÄÄRUS Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid Määrus kehtestatakse relvaseaduse § 624 lõike 7 ja § § 625 lõike 3 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid. § 2. Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa kirjeldus ja vorm (1) Relvade Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba (edaspidi eelluba) on ühtse kujundusega, A4 formaadis dokument (lisa 1). (2) Eelluba koosneb järgmistest alajaotustest: 1) saatja liikmesriik; 2) saaja liikmesriik; 3) saatja andmed; 4) saaja andmed; 5) andmed relvade ja laskemoona kohta; 6) taotleja andmed; 7) saaja-riigi eelluba. (3) Eelloa lisas märgitakse relvade ja laskemoona andmed. (4) Eelloale kirjutab alla Politsei- ja Piirivalveameti juht või tema volitatud politseiametnik. (5) Eelloale pannakse Politsei- ja Piirivalveameti pitser. § 3. Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise loa kirjeldus ja vorm (1) Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba (edaspidi luba) on ühtse kujundusega, A4 formaadis dokument (lisa 2). (2) Luba koosneb järgmistest alajaotustest: 1) saatja liikmesriik; 2) saaja liikmesriik; 3) saatja andmed; 4) saaja andmed; 5) andmed relvade ja laskemoona kohta; 6) saaja liikmesriigi eelluba; 7) taotleja andmed; 8) saatja liikmesriigi luba; 9) relvade ja laskemoona edasitoimetamise üksikasjad; 10) saatja liikmesriigi kinnitus. (3) Loa lisas märgitakse relvade ja laskemoona andmed. (4) Loale kirjutab alla Politsei- ja Piirivalveameti juht või tema volitatud politseiametnik. (5) Loale pannakse Politsei- ja Piirivalveameti pitser. § 4. Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise deklaratsiooni kirjeldus ja vorm (1) Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise deklaratsioon (edaspidi deklaratsioon) on ühtse kujundusega, A4 formaadis dokument (lisa 3). (2) Deklaratsioon koosneb järgmistest alajaotustest: 1) saatja liikmesriik; 2) saaja liikmesriik; 3) saatja andmed; 4) saaja andmed; 5) transiit liikmesriigid; 6) edasitoimetaja; 7) saatja liikmesriigi luba; 8) informatsioon saaja liikmesriigi eelloa kohta; 9) informatsioon saaja liikmesriigi eelloa mittevajaduse kohta; 10) andmed relvade ja laskemoona kohta; 11) täitja andmed; 12) saatja liikmesriigi märkused. (3) Deklaratsiooni lisas märgitakse relvade ja laskemoona andmed. Lisa 1 Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelluba Lisa 2 Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba Lisa 3 Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise deklaratsioon  Siseministri …. 2019. a määruse nr … „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid“ lisa 1 Relvade ja laskemoona Liidus edasitoimetamise eelluba EESTI VABARIIK (Republic of Estonia) RELVADE JA LASKEMOONA EUROOPA LIIDUS EDASITOIMETAMISE EELLUBA (Prior consent to transfer weapons and ammunition) Direktiivi 91/477/EMÜ artikkel 11 1. Saatja liikmesriik : 2. Saaja liikmesriik : (Member State of Sander) (Member State of recipient) 3. Saatja (Sender) eraisik (Private person) 4. Saaja( Recipient) eraisik (Private person) relvakaupmees (Dealer) relvakaupmees (Dealer) Perekonnanimi (Surname): Perekonnanimi (Surname): Eesnimi (First name): Eesnimi (First name): Isikukood (ID no): Isikukood (ID no): Sünniaeg (Birth date): Sünniaeg (Birth date): Passi number (Passport no): Passi number (Passport no): Väljaandja (Issuing authority): Väljaandja (Issuing authority) Ettevõtte nimi (Company name): Ettevõtte nimi (Company name): Tegevusloa nr( License nr): Tegevusloa nr (License nr): Aadress (Address): Aadress (Address): Tel. number (Telephone number): Tel. number (Telephone number): Elektronposti aadress (E-mail): Elektronposti aadress (E-mail): 5.Tulirelvade (laskemoona) andmed Lisa ( Annex) On (Yes) Ei ole (Firearms , ammunition concerned) Jrk.nr. Kategooria Liik Mark/Mudel Kaliiber Number Cip Kogus (muud andmed) (No) (Category) (Type) (Make/model) (Calibre) (Serial No). (Other characteristics) 6.Taotleja ( Applicant) eraisik ( Private person ) 7. Saaja-riigi eelluba relvakaupmees (dealer) (Prior consent of the Member State of recipient) Perekonnanimi ( Surname): keelatud (withheld) lubatud ( given) Eesnimi (First names): Number (No): Ettevõtte nimi (Company name): Kuupäev (Date): Aadress (Address) : Kehtib kuni (valid until ) Kuupäev ( Date): Allkiri (Signature): Pitser (Stamp): Allkiri (Signature):  Siseministri …. 2019. a määruse nr … „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid“ lisa 2 Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise luba EESTI VABARIIK (Republic of Estonia) RELVADE JA LASKEMOONA EUROOPA LIIDUS EDASITOIMETAMISE LUBA (Transfer permit of weapons and ammunition) (Direktiivi 91/477/EMÜartikkel 11(2) Direktiivi 93/15/EMÜ artikkel 10) 1. Saatja liikmesriik : Eesti Vabariik 2. Saaja liikmesriik (Member State of Sender) (Member State of recipient) 3. Saatja (Sender) eraisik (Natural person) 4. Saaja (Recipient) eraisik (Natural person) relvakaupmees (Dealer) relvakaupmees (Dealer) Perekonnanimi (Surname): Perekonnanimi (Surname): Eesnimi (First name): Eesnimi (First name): Isikukood (ID no): Isikukood (ID no): Sünniaeg (Birth date): Sünniaeg (Birth date): Passi number (Passport no): Passi number (Passport no): Väljaandja (Issuing authority): Väljaandja (Issuing authority): Ettevõtte nimi (Company name): Ettevõtte nimi (Company name): Tegevusloa nr (License nr): Tegevusloa nr (License nr): Aadress (Address): Aadress (Address): Tel. number (Telephone number): Tel. number (Telephone number): Fax number (Fax number): Fax number (Fax number): Elektronposti aadress (E-mail): Elektronposti aadress (E-mail): 5.Tulirelvade (laskemoona) andmed Lisa (Annex) On (Yes) Ei ole (No) (Firearms , ammunition concerned) Jrk.nr Kategooria Liik Mark/Mudel Kaliiber Number CIP Kogus (muud andmed) . (Category) (Type) (Make/model) (Calibre) (Serial (Other characteristics) (No) No) 6. Saaja liikmesriigi eelluba (Prior consent of Member State of recipient (copy attached)) On olemas ( koopia lisatud) nr (Prior consent no): Kehtiv kuni (valid until): 7. Taotleja ( Applicant) eraisik (private 8. Saatja liikmesriigi luba: individual) (Authorisation by the Member State of sender) relvakaupmees (dealer) Perekonnanimi ( Surname): Nr (No): Eesnimi (First names) : Ettevõtte nimi (Company name): Kuupäev (date): Tegevusloa nr (License nr): Allkiri (Signature): Aadress (Address) : Kuupäev ( Date): Pitser (Stamp): Allkiri (Signature): CONSIGNMENT 9. Tulirelvade edasitoimetamise üksikasjad: (Details of consignment) Edasitoimetaja (Carrior): Väljaviimise kuupäev (Date of departure): Arvatav saabumise kuupäev (Estimated date of arrival): Transiit liikmesriigid (Member States of transit):  Siseministri …. 2019. a määruse nr … „Relva ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise eelloa, loa ja deklaratsiooni vormid“ lisa 3 Relvade ja laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamise deklaratsioon EESTI VABARIIK RELVADE JA LASKEMOONA EUROOPA LIIDUS EDASITOIMETAMISE DEKLARATSIOON (Deklaratsiooni 91/477/EMÜ artikkel 11(3) Direktiivi 93/15/EMÜ artikkel 10) 1. Saatja liikmesriik 2. Saaja liikmesriik 3. Saatja 4. Saaja Nimi: Nimi: Aadress: Aadress: Tel. number: Tel. number: Fax number: Fax number 5. Transiit liikmesriigid 6. Edasitoimetaja 7. Saatja liikmesriigi luba relvakaupmehele Kuupäev: Nr.: Kehtiv kuni: Väljaandja: 8. Saaja liikmesriigi eelluba ( koopia lisatud) Number : Väljaandja: Kuupäev: Antud tulirelvadele: 9. Saaja liikmesriigi eelluba mittevajalik Informatsiooni alus (koopia lisatud): Number : Kuupäev: Tulirelvadele: 10. Relvade ja laskemoona andmed Lisa: On Ei ole Jrk.nr. Kategooria Liik Mark Kaliiber Number CIP Kogus on / ei ole (muud andmed) 11. Täitja andmed 12. Saatja liikmesriigi märkused Nimi: Kuupäev Aadress: Allkiri: (pitser)