Kiri

Riigikogu Majanduskomisjon [email protected] Lossi plats 1a Meie 15.06.2026 nr 1-9/2149-1 15165, Tallinn Muudatusettepanekud Riigikogu menetluses oleva alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) SE 853 eelnõule Austatud Riigikogu majanduskomisjon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab Riigikogu menetluses olevale alkoholiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamine) SE 853 eelnõule järgmised muudatusettepanekud: 1. Täiendada eelnõu uue §-ga 3 (muutes vastavalt järgmiste paragrahvide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „§ 3. Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmine Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 punktist 4 jäetakse välja tekstiosad „ettevõtluse riiklikul toetamisel“ ja „investeerimisfondi kaudu“; Selgitus: muudatusega luuakse õiguslik alus, mis võimaldab riigil ettevõtluse toetamise eesmärgil teha omakapitali investeeringuid ettevõtetesse ka investeerimisfondide väliselt. Ettepanekuga võimaldatakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (edaspidi EIS) või tema tütar- või sidusettevõttel omandada osalusi ettevõtetes otse oma bilansist, ilma kohustuseta suunata investeeringuteks kavandatud vahendid eelnevalt investeerimisfondi. Muudatusettepanekuga täpsustatakse, et ettevõtluse toetamise liigiks on omakapitali investeering kui selline, mitte omakapitali investeering investeerimisfondi kaudu. Muudatus laiendab tänast investeerimisviisi käsitlust ning võimaldab EISil äriühingutes osalusi omandada. 2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 22 järgmises sõnastuses: „(22) Omakapitali investeeringute tegemise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Selgitus: muudatusega luuakse volitusnorm, mille alusel saab valdkonna eest vastutav minister kehtestada omakapitali investeeringute tingimused ja korra määrusega. See võimaldab investeeringute tegemise täpsemad nõuded (sh eesmärk, otsustusprotsess, läbipaistvuse ja aruandluse põhimõtted ning riskijuhtimise ja kontrollimeetmed) sätestada paindlikult ja ajakohaselt, mis võimaldab kiiremini reageerida turu vajadustele. Samuti tagab volitusnorm ühtse, selge ja avalikult kättesaadava raamistiku omakapitali investeeringute tegemiseks. Määruse eelnõu kavand on muudatusettepanekute Lisas. 3) paragrahvi 51 lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; Selgitus: muudatusega tunnistatakse kehtetuks seaduses sisalduv kohustus, mille kohaselt tuleb omakapitali investeeringu tegemiseks suunata vahendid investeerimisfondi. Muudatuse tulemusel on võimalik EISil otse kehtestatavas määruses ja rahastamislepingus toodud tingimustel äriühingutes osalusi omandada. 4) paragrahv 51 lõike 3 punktist 4 jäetakse välja sõnad „investeerimisfondi arvelt“; 5) paragrahv 51 lõike 3 punktist 5 jäetakse välja sõna „investeerimisfondi“; 6) paragrahv 51 lõike 3 punktist 6 jäetakse välja sõnad „investeerimisfondi poolt“; Selgitus: punktides 4-6 toodud muudatuste eesmärk on sätestada, et rahastamislepingule esitatavad nõuded kehtivad investeerimisel nii investeerimisfondide kaudu kui ka investeerimisel otse ettevõtetesse. 7) paragrahvi 51 lõike 5 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „korraldamiseks“ sõnadega „läbi investeerimisfondi“; Selgitus: võttes arvesse, et tehtavad muudatused võimaldavad EISil omandada osalusi äriühingutes ka otse, on sätte täiendamise eesmärk täpsustada selle kohaldumine vaid juhtudele, kus omakapitali investeeringuid tehakse läbi investeerimisfondi. 8) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse alusel ettevõtluse toetamise eesmärgil omakapitali investeeringute tegemisele ei kohaldata riigivaraseadust“;“. Selgitus: kuna muudatuse eesmärk on võimaldada EISil teha otse omakapitali investeeringuid ning seda oma põhitegevuse raames, reguleeritakse vastavat tegevust käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatava määruse ning rahastamislepinguga. Selguse huvides täpsustatakse, et EISi osaluste omandamisel äriühingutes ei rakendata riigivaraseaduse regulatsiooni. 2. Teha eelnõu olemasolevas §-s 3 (lõhkematerjaliseaduse muutmine) järgmised muudatused: 2.1. Sõnastada punkt 2 järgmiselt: „2) seadust täiendatakse §-ga 371 järgmises sõnastuses: „§ 371. Lõhkematerjali veo teatis (1) Lõhkematerjali vedamiseks Eestis, välja arvatud tegevuskoha piires, esitatakse Politsei- ja 2 Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile hiljemalt kolm tööpäeva enne vedu elektrooniline veoteatis järgmiste andmetega: 1) vedaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress; 2) saadetise saaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress; 3) lõhkematerjali nimetus, ÜRO number ja hinnanguline kogus; 4) veo toimumise viis, marsruut ja vedamise aeg kalendripäeva täpsusega, kui veo toimumise täpne aeg on teada. (2) Veoteatise võib esitada mitme veo kohta, mis toimuvad kuni kolmekuulise perioodi jooksul veoteatise esitamisest arvates. (3) Olulise või kõrgendatud ohu korral julgeolekule võib Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet nõuda marsruudi või veo toimumisaja muutmist või täiendavate turvanõuete järgimist lõhkematerjali ebaseadusliku kasutamise ja omamise vältimiseks.“;“. Selgitus: esimene muudatus tehakse § 371 lõike 1 punktis 3 täiendades sätte sõnastust pärast sõna „ja“ sõnaga „hinnanguliselt“. Ettepanek täpsustab, et veo teatises võib lõhkematerjali kogust esitada hinnangulisena. See on vajalik olukordades, kus täpne kogus ei ole ette teada, vähendades seeläbi ettevõtjate halduskoormust. Teine muudatus tehakse § 371 lõike 1 punktis 4 täiendades sätte sõnastust pärast sõna „täpsusega“ sõnadega „kui veo toimumise täpne aeg on teada.“. Täiendus muudab nõude paindlikumaks ning välistab kohustuse esitada täpne aeg juhul, kui seda ei ole võimalik ette määrata. Muudatuse põhjenduseks on ettevõtjad välja toonud asjaolu, et praktikas ei ole alati võimalik ennustada kvartali alguses oma kolme kuu vedusid kalendripäeva täpsusega. Vedude toimumine sõltub muu hulgas ilmastikuoludest ning tellija vajadustest. Sellest tulenevalt täpsustatakse regulatsiooni klausliga, et teavitus tuleb esitada kalendripäeva täpsusega, kui veo täpne toimumise aeg on teada. Kolmas muudatus tehakse § 37¹ lõikes 2, millega võimaldatakse esitada üks veoteatis mitme kuni kolmekuulise perioodi jooksul toimuva veo kohta, mis vähendab korduvate teadete esitamise vajadust ja lihtsustab menetlust. Ettepaneku kohaselt tuleb teavitus esitada enne esimese veo teostamist ning üks teatis võib hõlmata kõik planeeritud veod. Seega ei pea ettevõtja teavitama iga üksiku veo kohta eraldi. Selle sätte lisamise tõttu muutub eelnõus olev lõige 2 numeratsioonilt lõikeks 3. Neljas muudatus tehakse § 37¹ lõikes 3, millega antakse pädevatele asutustele võimalus nõuda lisaks marsruudile ka veo toimumisaja muutmist, kui see on vajalik julgeoleku tagamiseks. 2.2. Täiendada paragrahvi uue punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) paragrahvi 38 lõikes 1 asendatakse sõna „Eestis“ sõnadega „Eestist teise liikmesriiki“.“. Selgitus: muudatus on vajalik kooskõla tagamiseks eelnõu eesmärgiga, millega asendatakse loakohustus teatamiskohustusega lõhkematerjali vedamise korral Eesti territooriumi piires. Kuna § 38 lg 1 hõlmab jätkuvalt ka siseriiklikku vedu, täpsustatakse sätet ja asendatakse sõna “Eestis” sõnadega „Eestist teise liikmesriiki“, mille tulemusel kohaldub veoluba edaspidi üksnes sisseveole, väljaveole ja transiidile. 3. Võttes arvesse käesoleva kirja muudatusettepanekut 1, täiendada eelnõu uue §-ga 9 (muutes vastavalt järgmiste paragrahvide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: 3 „§ 9. Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse muutmine Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1. paragrahvi 4 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „või Eestis leiduva Euroopa Komisjoni koostatud Euroopa Liidu kriitilise tähtsusega toorainete loetelus sisalduva toorme“; Selgitus: Käesoleva sätte alusel loetakse sihtettevõtjaks ettevõtja, kellel on geoloogilise uuringu või kaevandamisluba põlevkivi uurimiseks või kaevandamiseks, lähtuvalt maapõueseaduses sätestatust. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1252, 11. aprill 2024, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (edaspidi EL määrus 2024/1252) lisas 2 nimetatud kriitiliste toormetega seonduvat hakkab reguleerima lisatav paragrahv 4 lõike 1 punkt 51 ja lõige 11. 2. paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) ettevõtja, kes tegeleb Eestis Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1252, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 lisas 2 nimetatud toorme uurimistöö, uuringu, kaevandamise, varumise, töötlemise, ringlussevõtu või taaskasutamisega ning kellel on selleks seadusest tulenev luba või talle kehtib vastav loakohustus;“ Selgitus: muudatusettepaneku eesmärk on laiendada välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seaduse (edaspidi VUHS) § 4 lõikes 1 sätestatud sihtettevõtja määratlust viisil, mis vastaks paremini riigi julgeoleku ja avaliku korra kaitse eesmärgile ning oleks rohkem kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2024/1252, 11. aprill 2024, millega sätestatakse kriitiliste toormete kindlate ja kestlike tarnete tagamise raamistik ja muudetakse määrusi (EL) nr 168/2013, (EL) 2018/858, (EL) 2018/1724 ja (EL) 2019/1020 (edaspidi EL määrus 2024/1252) kriitiliste toormete väärtusahela põhise loogikaga. VUHS § 4 lõikele 1 lisatakse punkt 51, millega sätestatakse, et sihtettevõtjaks loetakse ettevõtja, kes tegeleb nii Eestis leiduva, kui ka Eestis mitteleiduva EL määruse 2024/1252 lisas 2 nimetatud kriitilise toorme uurimistöö, uuringu, kaevandamise, varumise, töötlemise, ringlussevõtu või taaskasutamisega. Toormete uurimistöö, uuring, kaevandamine, töötlemine, ringlussevõtt ja taaskasutamine on loakohustusega tegevused ning sihtettevõtjaks on ettevõtja, kellel on selleks seadusest tulenev luba, aga ka ettevõtja, kellel vastav luba puudub, kuid kellele kehtib loakohustus. Varumine käesoleval hetkel luba ei vaja. Eelnimetatud tegevustega tegelevad ettevõtjad on riigi julgeoleku ja varustuskindluse seisukohalt strateegilise tähtsusega ning seetõttu võivad neisse tehtavad välisinvesteeringud kujutada endast riski, mida tuleb hinnata VUHS-i kohases menetluses. Ebasõbralike riikide kontroll selliste strateegiliste tegevuste üle võib tekitada tarnehäireid või strateegilise sõltuvuse. Kriitilisteks toormeteks on loodusressursid, mis on riigi majanduse jaoks strateegiliselt tähtsad ning kõrge varustuskindluse riskiga. Maapõues peituvad kriitilised toormed on hädavajalikud 4 keskkonnasäästlike ja moodsate tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks. Kriitiliste toormete nimekiri on riikides erinev ning tehnoloogia arengu ja maailmapoliitika mõjutustel ajas pidevalt muutuv. Käesoleval hetkel on EL kriitiliste toormete nimekirjas 34 nimetust1, nendest strateegilise tähtsusega on 172. Eesti maapõues leidub 5 kriitilist tooret: fosforiit, haruldased kerged muldmetallid, haruldased rasked muldmetallid, magneesium, vanaadium. 3. paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 nimetatud mõisteid kasutatakse järgmises tähenduses: 1) uurimistöö – uurimistöö maapõueseaduse § 4 lõike 1 tähenduses; 2) uuring – uuring maapõueseaduse § 4 lõike 2 tähenduses; 2) kaevandamine – kaevandamine maapõueseaduse § 6 lõike 1 tähenduses; 3) töötlemine – töötlemine käesoleva paragrahvi 4 lõike 1 punktis 51 nimetatud määruse artikli 2 lõike 8 tähenduses; 4) ringlussevõtt – ringlussevõtt käesoleva paragrahvi 4 lõike 1 punktis 51 nimetatud määruse artikli 2 lõike 10 tähenduses; 5) taaskasutamine – taaskasutamine käesoleva paragrahvi 4 lõike 1 punktis 51 nimetatud määruse artikli 2 lõike 35 tähenduses; 6) varumine – teatavas koguses tooraine ladustamine tulevaseks kasutamiseks, sealhulgas võimaliku nappuse ennetamiseks.“ Selgitus: Lisatud sättes defineeritakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 51 kasutatud mõisted. Uurimistöö sisustamisel tuleb lähtuda maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 4 lõikest 1. Uuringu sisustamisel tuleb lähtuda MaaPS § 4 lõikest 2. Kaevandamise sisustamisel tuleb lähtuda MaaPS § 6 lõikest 1. Töötlemise, ringlussevõtu, ja taaskasutamise sisustamisel tuleb lähtuda EL määruse (EL) 2024/1252 artikli 2 lõigetest 8, 10 ja 35. Varumisena mõistetakse teatavas koguses tooraine ladustamist tulevaseks kasutamiseks, sealhulgas võimaliku nappuse ennetamiseks. Mõiste definitsioon on sisustatud peagi vastuvõetava EL määruse, milles käsitletakse liitu tehtavate välisinvesteeringute taustauuringuid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/4523, artikli 2 lõikest 22. Käesolev seadusemuudatus on seotud 16.04.2026 valituskabineti nõupidamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seatud ülesandest, välja töötada VUHS muudatused vastavalt Vabariigi Valitsusele esitatud memorandumi I punktile, juba enne seaduse kooskõlla viimist uue määrusega, milles käsitletakse liitu tehtavate välisinvesteeringute taustauuringuid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2019/452. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister 1 Kriitiliste toormete nimekiri on EL-i määruse 2024/1252 II lisas. 2 Strateegiliste toormete nimekiri on EL-i määruse 2024/1252 I lisas. 3 Määrus on seotud VUHS-iga ja selle uuendatud versioon on lähiajal vastuvõtmisel. VUHS tuleb uue määrusega kooskõlla viia 18 kuud peale selle jõustumist (eelduslikult 2028. a alguseks). 5 Lisa: majandus- ja tööstusministri määruse eelnõu kavand „Omakapitali investeeringute tegemise tingimused ja kord“. Maris Raudsepp +372 5360 1318 [email protected] Kadri Kala +372 639 7609 [email protected] Maris Ots +372 5422 0664 [email protected] 6  Lisa RAKENDUSAKTI KAVAND MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Omakapitali investeeringute tegemise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 4 lõike 22 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrus sätestab ettevõtluse toetamise eesmärgil tehtavate omakapitali investeeringute tegemise tingimused ja korra investeerimisfondide väliselt, omakapitali investeeringu tegemise põhimõtted, otsustamise ja aruandluse. § 2. Omakapitali investeeringu tegemise eesmärk ja üldised põhimõtted (1) Omakapitali investeeringu tegemise eesmärk on riigi jaoks strateegilise tähtsusega ettevõtja tegevuse toimepidevuse tagamine, kriitilise võimekuse säilitamine ja arendamine või julgeoleku tagamine. (2) Omakapitali investeeringuid tuleb teha kooskõlas turumajanduse tingimustes tegutseva turuosalise testiga või muul viisil selliselt, et need on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. (3) Omakapitali investeeringuga ei võeta ettevõttes enamusosalust. (4) Omakapitali investeeringut ei või teha ettevõtjatesse, kelle tegevus ei ole kooskõlas seadusega. (5) Investeeringu tegemisel järgitakse läbipaistvuse, huvide konflikti vältimise, hea finantsjuhtimise ja riskijuhtimise põhimõtteid. (6) Investeeringu tegemisel eelistatakse ajutist osalust ning investeeringuga kavandatakse väljumisstrateegia. (7) Sihtasutus kinnitab omakapitali investeeringute taotlemise tingimused, mis lähtuvad käesolevast määrusest, rahastuslepingust, vastava valdkonna arengudokumentidest ja riigieelarve seadusest. (8) Sihtasutus kooskõlastab punktis 7 nimetatud tingimused enne nende kehtestamist või muutmist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. § 3. Omakapitali investeeringu isetasuvuse nõue (1) Sihtasutus tagab oma omakapitali investeeringute alase tegevuse korraldamisel omakapitali investeeringute tegemisega seotud tulude ja kulude tasakaalu pikema perioodi vältel. (2) Lõiget 1 ei kohaldata, kui see tuleneb riigieelarvest omakapitali investeeringu rahastamiseks eraldatud vahendite kohta sõlmitavast lepingust. § 4. Sihtasutuse omakapitali investeeringute sihtfondi kuuluvad omavahendid Sihtasutuse omakapitali investeeringute sihtfondi kuuluvad järgmised omavahendid: 1) eraldatud kapital; 2) eraldatud kapitali arvelt teenitud tulu ning tekkinud kulu. § 5. Investeerimisotsus (1) Investeerimisotsuse teeb sihtasutuse pädev organ kooskõlas sihtasutuse põhikirja, sisekorra ja käesoleva määrusega. (2) Enne investeerimisotsuse tegemist tagab sihtasutus, et tehingu ettevalmistamisse kaasatakse vajalikud eksperdid ning et huvide konflikt on tuvastatud ja maandatud. Sihtasutus võib moodustada ekspertidest koosneva investeerimiskomitee, mis annab sihtasutusele soovitusi investeerimisotsuse tegemisel või küsida heakskiitu enne investeerimisotsuse tegemist valdkonna eest vastutavalt ministrilt. (3) Investeerimisotsus sisaldab vähemalt investeeringu eesmärki, sh investeeringu strateegilise olulisuse kirjeldust, tehingustruktuuri, ettevõtte analüüsi (due dilicence) kokkuvõtet, riskihinnangut, riigiabi hinnangut ning väljumisviiside kirjeldust. (4) Sihtasutus dokumenteerib investeeringu tegemise otsused ja põhjendused viisil, mis võimaldab järelkontrolli. § 6. Aruandlus Sihtasutus esitab valdkonna eest vastutavale ministrile vähemalt kord aastas ülevaate käesoleva määruse alusel tehtud investeeringutest. Aruandluse vormi kooskõlastab sihtasutus eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas Kantsler