Hankija vastus

Lp Angelika Timusk Teie: 03.09.2024 nr 12.2-10/171 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Meie: 06.09.2024 nr 1.2-1/68-7 [email protected] Vaidlustaja: Syntrade OY Registrikood: 2532909-9 Aadress: Sipoonranta 10 B, 01120 Västerskog, Soome Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels Vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic E-post: [email protected] Hankija: sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Registrikood: 90006399 Aadress: J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn Tel: 617 1300 E-post: [email protected] Hankija esindaja: Liisa Saamot Õigustalituse juhataja Aadress: J. Sütiste tee 19, 13419 Tallinn Tel: 617 3126 E-post: [email protected] Vastus vaidlustusele riigihankes "Traumatoloogia ja ortopeedia metallosteosünteesi vahendid" (viitenumber 264160) 1. Vaidlustuse aluseks olevad faktilised asjaolud 1.1. 19.01.2024 avaldas sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka hankija või Regionaalhaigla) avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Traumatoloogia ja ortopeedia metallosteosünteesi vahendid“ viitenumbriga 264160 (edaspidi riigihange) hanketeate ja riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). 1.2. Riigihanke osade 13-16 kohaselt soovib hankija hankida reieluu ettepuurimiseta proksimaalseid naelasid. 1.3. Riigihanke osades 13-16 esitasid pakkumuse kolm ettevõtjat – vaidlustaja, Osaühing AB Technology (edaspidi AB Technology) ja Ortolink Invest OÜ (edaspidi Ortolink). 1.4. 31.07.2024 edastas hankija pakkujatele riigihangete registri vahendusel teate, mille kohaselt 1/6  tunnistas hankija riigihanke osades 13-16 kehtetuks. 1.5. 12.08.2024 esitas vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) hankija 31.07.2024 otsuse peale vaidlustuse. 1.6. 22.08.2024 tunnistas hankija oma 31.07.2024 otsuse kehtetuks ning tegi 23.08.2024 uue otsuse, millega tunnistas riigihanke osades 13-16 uuesti kehtetuks. 1.7. Vaidlustaja esitas 02.09.2024 riigihankes vaidlustuse (edaspidi vaidlustus), milles taotleb, et VAKO: 1.7.1. tunnistaks kehtetuks hankija 23.08.2024 otsuse, millega tunnistati riigihanke menetlus riigihanke osades 13-16 kehtetuks; 1.7.2. väljastaks vaidlustajale tehnilise andmestiku toodete kohta, mida on riigihanke osades 13, 14, 15 ja 16 pakkunud AB Technology ja Ortolink ning 1.7.3. jätaks vaidlustaja menetluskulud hankija kanda. 1.8. 03.09.2024 edastas VAKO hankijale vaidlustuse esitamise teate, paludes esitada vaidlustusele vastus 3 tööpäeva jooksul ehk hiljemalt 06.09.2024. Hankija esitab käesolevaga vaidlustusele tähtaegselt vastuse. 2. Hankija seisukohad 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustuse sisuga ning palub VAKO-l selle rahuldamata jätta. 2.2. Vaidlustus tugineb vaidlustaja ebaõigele eeldusele nagu oleks hankija pidanud enne hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsust tegema pakkumuste vastavaks või vastavalt mittevastavaks tunnistamise otsused. Hankija tunnistas menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt riigihanke menetluse õiguspäraselt kehtetuks ning hankija hinnangul puudub alus hankija 23.08.2024 otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hankija põhjendab oma seisukohti alljärgnevaga. 2.3. Riigihanke osades 13, 14, 15 ja 16 esitasid pakkumuste esitamise tähtajaks (08.03.2024) pakkumused Syntrade OY (vaidlustaja), AB Technology ja Ortolink. Hankija kontrollis esitatud pakkumuste vastavust ning tuvastas, et RHAD-is sätestatud tingimustele vastas üksnes vaidlustaja pakkumus. 2.4. Täiendavalt tuvastas hankija, et ta peab muutma maksumusvormis (vt RHAD-i dokument pealkirjaga „264160 maksumuse vorm 140224.xlsx“) toodud eduka pakkumuse maksumuse kujunemise arvutamise meetodit, kuna hetkel on maksumusvormis võetud parima pakkumuse väljaselgitamiseks (odavaim keskmine hind, vt maksumusvormi lahtrit K9) arvesse üksnes lahtrites B9 kuni B16 nimetatud tooteid. Selline arvutamise meetod tekitab olukorra, kus pakkujatel on näiliselt võimalik küll esitada soodsaim pakkumus lahtrites B9 kuni B16 nimetatud toodete keskmist maksumust arvestades, kuid juhul, kui pakkujad määravad ülejäänud toodetele1 turuväärtusest kordades suurema maksumuse, siis hankija jaoks tähendab see faktiliselt olukorda, kus hankijal ei ole võimalik oma rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt kasutada (RHS § 3 p 5) ning vaidlustaja ise on pakkumuse esitamisel sellist võimalust paraku ka kasutanud. 2.5. P-des 2.3. ja 2.4. toodud asjaolud on reaalsed ja kontrollitavad, mistõttu on VAKO-l võimalik kontrollida hankija otsuse õiguspärasust. Hankija ei pea menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks teha eraldi pakkumuse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsuseid, kui asjaolusid kogumis hinnates esinevad alused hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks riigihanke osades 13-16. Ortolinki poolt esitatud tagatis ei vastanud hanketeates nõutud tingimusele 2.6. Ortolink’i poolt esitatud pakkumuse tagatis ei vasta RHAD-is sätestatud tingimustele. Seega 1 maksumustabelis alapealkirjadega: täiendavate pikkuste ja konfiguratsioonidega implantaadid, süsteemipõhised kulumaterjalid (nt puurid, traadid, vardad) 2/6  oleks hankijal tulnud Ortolink’i pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel riigihanke osades 13, 14, 15 ja 16 tagasi lükata. 2.7. Hanketeate p 5.1.12. sätestab, et: „Tagatis tuleb esitada hanke osades, mille eeldatav maksumus ületab 500000 eurot. Esitatava tagatise suurus on 1% hanke osa eeldatavast maksumusest. Pakkuja esitab hankija poolt nõutud pakkumuse tagatise krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole.“/…/. 2.8. Ortolink deponeeris 13.02.2024 hankija arvelduskontole hanketeate p 5.1.12. alusel tagatisena 15 542,26 eurot märkides selgituseks: „Traumatoloogia ja ortopeedia metallosteosünteesi vahendid, 264160, OSA 13, OSA 15 TAGATIS“ (lisa 1). 2.9. Riigihanke osa 13 eeldatav maksumus oli hanketeate kohaselt 1 500 000 eurot, mistõttu tagatise suurus riigihanke osas 13 oleks pidanud olema 15 000 eurot. Riigihanke osa 15 eeldatav maksumus oli hanketeate kohaselt 1 000 000 eurot, mistõttu tagatise suurus oleks riigihanke osas 15 pidanud olema 10 000 eurot. 2.10. Hankijal ei olnud võimalik p-des 2.6.-2.8. toodu alusel tuvastada, millisele hanke osale oli Ortolink’i poolt esitatud tagatis tegelikult mõeldud. Sellest lähtuvalt luges hankija Ortolink’i poolt tagatise täielikult esitamata jäetuks. Tegemist on puudusega, mida Ortolink ei saanuks selgitusega kõrvaldada, sest Ortolink’i poolt antav võimalik täpsustus, millisele hanke osale on tagatis(ed) antud, muutnuks pakkumuse sisu ning Ortolink saanuks vastavalt sellele, millises hanke osas tal olnuks soodsam positsioon, hinnata, millisele riigihanke osale ta oma tagatise määrab, kuid seda pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Selline olukord ei oleks teiste pakkujate suhtes olnud läbipaistev ega kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega (RHS § 3 p-d 1 ning 2). Pärast pakkumuse esitamise tähtaega pakkumuse muutmine on keelatud. Hankijal ei ole võimalik asuda ise Ortolink’i asemel sisustama tema pakkumust hakates sisuliselt eeldama, millisele osale Ortolink’i poolt esitatud tagatist võinuks kohaldada. AB Technology poolt esitatud pakkumus ei vastanud RHAD-i tehnilise kirjelduse p-s 16.1.4.1. nõutud tingimustele 2.11. Tehnilise kirjelduse punkti 16.1.4.1. kohaselt peavad naelad olema pikkuse vahemikus 170-235 mm ja valikus peab olema vähemalt kahes erinevas pikkuses naelasid. AB Technology pakkumusega koos esitatud tehnilise ettepaneku p-st 16.1.4.1. koos tehnilise andmestikuga (lisad 2 ja 3, /ärisaladus/) nähtub, et AB Technology kinnitab lahtris pealkirjaga ’Parameetri arvväärtus või sätestatud tingimuse täitmise täpne kirjeldus’: „Pikkused 180mm ja 260mm“, mistõttu ei vasta AB Technology pakkumus tehnilise kirjelduse p-s 16.1.4.1. nõutud tingimustele. Hankija jaoks on äärmiselt oluline oma eelarveliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine 2.12. Hankija majanduslikud võimalused on oluliselt muutunud. Hankija nõukogu poolt 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsusega (lisa 4 /ärisaladus/) kinnitatud 2024. aasta eelarvest lähtuvalt tuleb hankijal nii käesoleval kui tõenäoliselt ka järgnevatel aastatel oma kulusid ulatuslikult piirata, kuivõrd 2024nda aasta majandustulemiks on planeeritud -5,6 miljoni euro suurune kahjum (vt Regionaalhaigla 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsuse protokolli punkti 2, lisa 2 lk 16, lisa 3 lk 1 esimene lõik ning lk 3). 2.13. Nagu eespool öeldud, peab hankija muutma maksumusvormis (vt RHAD-i dokument pealkirjaga „264160 maksumuse vorm 140224.xlsx“) toodud eduka pakkumuse maksumuse kujunemise arvutamise meetodit, kuna hetkel on maksumusvormis võetud parima pakkumuse väljaselgitamiseks (odavaim keskmine hind, vt maksumusvormi lahtrit K9) 3/6  arvesse üksnes lahtrites B9 kuni B16 nimetatud tooteid. Selline arvutamise meetod tekitab olukorra, kus pakkujatel on näiliselt võimalik küll esitada soodsaim pakkumus lahtrites B9 kuni B16 nimetatud toodete keskmist maksumust arvestades, kuid juhul, kui pakkujad määravad ülejäänud toodetele2 turuväärtusest kordades suurema maksumuse, siis hankija jaoks tähendab see faktiliselt olukorda, kus hankijal ei ole võimalik oma rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt kasutada (RHS § 3 p 5). 2.14. Kuna vaidlustaja ise on pakkumuse esitamisel sellist võimalust kasutanud, s.o esitanud oma pakkumuses ülejäänud toodetele3 turuväärtusest mitmeid kordi suurema maksumuse, siis on loogiliselt põhjendatav ja mõistetav, et hankija jaoks tähendab see olukorda, kus näiliselt on vaidlustaja esitanud küll majanduslikult soodsaima pakkumuse, kuid tegelikkuses see nii ei ole, kuna ülejäänud tooted4, mida hankija oma ravitegevuses kasutab, muudavad vaidlustaja poolt esitatud pakkumuse tegeliku maksumuse hankija jaoks oluliselt kallimaks. 2.15. Hankijal puudust teistes riigihanke osades reaalne vajadus maksumuse vormi muuta, kuna teised pakkujad ei kasutanud teistes riigihanke osades ära olukorda, kus pakkumuse maksumuse vormi tabelis toodud valemi järgi oli pakkujal võimalik näiliselt esitada soodsaim pakkumus, kuid ülejäänud toodetele, mida valemis ei arvestata, oleks toodetele määratud mitmekordne turuhind. 2.16. Vaidlustaja viide5 sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu (edaspidi A. Peedu) artiklile kuulub demagoogia valdkonda. A. Peedu artikkel oli vastuseks Monika Haukanõmm’i (edaspidi M. Haukanõmm) artiklile pealkirjaga: „Uue koalitsiooni haige haiglareform“, milles M. Haukanõmm muuhulgas väidab, et „Hästi majandatud haiglad lapivad võlgades PERH-i6“. 2.17. A. Peedu sõnum vaidlustaja viidatud artiklis on selge ja ühemõtteline: „Regionaalhaigla finantsseis on jätkusuutlik“ viidates asjaolule, et hankija ei ole võlgades nagu M. Haukanõmm püüdis oma artiklis demagoogiliselt väita, vaid suuremahuliste laenude puhul on tegemist tavapäraste suurinvesteeringutega eelkõige uute haiglakorpuste ehitamiseks ning olemasolevate renoveerimiseks, mille raames võetud kohustusi on Regionaalhaigla nõuetekohaselt täitnud. Täiendavalt viitas A. Peedu oma artiklis, et: „Nii on ka kliinikumi ja regionaalhaigla laenukoormused rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide ees sarnased (2023. aasta lõpu seisuga vastavalt ca 55 miljonit eurot ja ca 60 miljonit eurot). Selliseid pikaajalisi kohustusi mõistlikel laenutingimustel ei saa kuidagi pidada tohutuks laenukoormuseks, eriti kui arvestada tipphaiglate ravitöö ja -rahastuse mahtusid.“ 2.18. Hankija pikaajaline finantsseis (sh suuremahuliste laenude teenindamine) saab olla jätkusuutlik üksnes olukorras, kus ta kasutab oma rahalisi vahendeid järjepidevalt säästlikult ning otstarbekalt. Riigihanke menetlust jätkates ja ainsa järele jäänud pakkujaga (vaidlustajaga) lepingut sõlmides ei ole tegemist hankija rahaliste vahendite otstarbeka ning säästliku kasutamisega, võttes arvesse käesoleva vastuse p-des 2.12.-2.18. toodud asjaolusid. Hankija vajaduste hindamine ning hankeotsuste tegemine vastavalt eelarvemahule on üksnes hankija pädevuses. 2 maksumustabelis alapealkirjadega: täiendavate pikkuste ja konfiguratsioonidega implantaadid, süsteemipõhised kulumaterjalid (nt puurid, traadid, vardad) 3 samas 4 samas 5 vaidlustuse p 2.8. 6 viidates sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaiglale 4/6  Hankija poolt riigihankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse õiguspärasust toetav kohtupraktika 2.19. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on hankijal suur vabadus riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise põhjuse sisustamisel, tingimusel, et järgitud on riigihanke menetluse üldpõhimõtteid7. Riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel ei pea olema tegemist kaaluka või olulise asjaoluga8. Samas peab hankija ettevõtjaid tulenevalt läbipaistvuse põhimõttest ja kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendustest teavitama ning hankija sellist otsust peab olema liikmesriigi kohtutel võimalik kontrollida9. 2.20. VAKO ja kohtute praktikast tulenevalt on hankijal väga lai kaalutlusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustus- ja kohtupraktikas on leitud, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas RHS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne10. On leitud, et kuna RHS § 73 lg 3 p 6 alusel tehtav riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise otsus on kaalutlusotsus, tuleb selle otsuse õiguspärasuse üle otsustamiseks kontrollida, kas selle otsuse tegemisel ei esinenud sisulist otsustamist mõjutavaid menetlus- ja vormivigu, kas otsus on kooskõlas kehtiva õigusega, kas asjaolud peavad sisuliselt paika ja ega hankija ei ole teinud ilmselgelt kaalutlusviga.11 Sealjuures ei kuulu hankija otsuse otstarbekuse hindamine VAKO ega kohtute pädevusse.12 2.21. Selleks, et hankija otsuse õiguspärasust saaks kontrollida, peab hankija otsus sisaldama piisavas ulatuses sisulisi põhjendusi, millest nähtuks, miks hankijal on vaja riigihanke menetlus kehtetuks tunnistada.13 Kohtupraktikas on leitud, et põhjendamises esinevad mõningased puudused ei too kaasa otsuse tühistamist, kui on võimalik mõista, millistel põhjustel on hankija riigihanke kehtetuks tunnistanud.14 Seega, et hankija otsust ei saaks pidada meelevaldseks, peavad selles sisalduma põhjendused ulatuses, mis võimaldavad mõista riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamise vajadust. Hankija hinnangul võimaldavad hankija 23.08.2024 otsuses toodud sisukad põhjendused mõista hankija vajadust hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks. 2.22. RHS § 73 lg 3 p-s 6 sisalduva mõiste „põhjendatud vajadus“ puhul on tegemist määratlemata õigusmõistega. See tähendab, et mõiste sisustamise kohustus lasub hankijal. Hankija nõustub, et menetlust ei tohi kehtetuks tunnistada meelevaldselt15 ning hankija ei olegi riigihanke menetlust meelevaldselt riigihanke osades 13-16 kehtetuks tunnistanud. 2.23. Hankija on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel arvestanud RHS-s sätestatud üldpõhimõtetega. Hankija 23.08.2024 otsuse põhjendustest nähtub, et riigihanke menetlus tunnistati kehtetuks, sest vaid ühe pakkuja menetlusse jäämine ei võimalda tagada konkurentsi efektiivset ärakasutamist (RHS § 3 p 3) ning RHAD-is olevat maksumusvormi muutmata ei ole hankijal võimalik oma rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt kasutada (RHS § 3 p 5). 7 EKo C-92/00, p 40. 8 EKo C 27/98, p-d 23 ja 25; VAKO 30.05.2023, 58-23/258338, p 10. 9 EKo C-92/00, p-d, p-d 39, 46. 10 VAKO 12.03.2021, 34-21/230740, p 10; VAKO 08.03.2022, 21-22/238387, p 9. 11 VAKO 23.10.2020, 195-20/227369, p 8; VAKO 08.03.2022, 21-22/238387, p 12; TlnRnKo 25.05.2018, 3-18-452, p 13. 12 VAKO 23.10.2020, 195-20/227369, p 8; TrtRnKo 07.06.2019, 3-18-1987, p 20. 13 VAKO 20.02.2018, 7-18/191465, p 11; VAKO 16.03.2018, 28-18/191319, p 9. 14 TrtRnKo 07.06.2019, 3-18-1987, p 20. 15 VAKO 12.03.2021, 34-21/230740, p 10; EÜKo T-203/96, p 61. 5/6 3. Hankijal puudub kohustus väljastada vaidlustajale teiste pakkujate poolt pakutavate toodete tehniline andmestik 3.1. Vaidlustaja taotleb vaidlustuse p-s 2.11., et hankija väljastaks vaidlustajale AB Technology ning Ortolink’i riigihanke osades 13, 14, 15 ja 16 kohta esitatud tehnilise andmestiku. 3.2. Hankijale jääb arusaamatuks, miks peaks hankija vaidlustajale väljastama tehnilise andmestiku Ortolink’i kohta, kui Ortolink pakkumus ei vastanud RHAD-is toodud nõuetele tagatise tõttu (vt p-te 2.6.-2.10.). Tegemist ei ole käesoleva vaidlustuse lahendamiseks vajaliku informatsiooniga. 3.3. Hankija edastab VAKO-le AB Technology poolt esitatud tehnilise ettepaneku faili ning sinna juurde kuuluva tehnilise andmestiku (lisad 2 ja 3, /ärisaladus/), mille alusel saab VAKO kontrollida hankija 23.08.2024 otsuse õiguspärasust. Hankija ei pea põhjendatuks esitada neid dokumente vaidlustajale, kuna tegemist on AB Technology ärisaladusega, mida ei pea hankija hinnangul käesoleva vaidluse lahendamiseks vaidlustajale edastama. Eeltoodust tulenevalt taotleb hankija, et VAKO: 1. jätaks vaidlustaja vaidlustuse ning käesoleva vastuse p-s 1.7.2. nimetatud taotluse täies ulatuses rahuldamata ning 2. jätaks vaidlustusmenetluse kulud, sh vaidlustaja tasutud riigilõiv ning õigusabikulud, vaidlustaja enda kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Saamot Hankija volitatud esindaja Lisa(d): 1. Lisa 1 – Ortolink tagatise väljavõte, kinnitatud hankija pearaamatupidaja Siiri Paenurm poolt 2. Lisa 2 – AB Technology poolt esitatud tehniline ettepanek /ärisaladus/ hankija 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsus /ärisaladus/ 3. Lisa 3 – AB Technology poolt esitatud tehniline andmestik /ärisaladus/ 4. Lisa 4 – hankija 13.02.2024 nõukogu koosoleku otsus /ärisaladus/ 5. Lisa 5 – Volikiri 6/6  Organisatsioon: SA PÕHJA-EESTI REGIONAALHAIGLA Kande ajalugu Töökood 20240213937694 Staatus Töödeldud Tüüp Laekumine Kuupäev 13.02.2024 Dokumendi number Maksja/saaja nimi ORTOLINK INVEST OÜ Maksja/saaja 11910656 registrikood Maksja/saaja konto EE752200221073513837 number Summa kande 15 542.26 valuutas Kande valuuta EUR Summa konto valuutas 15 542.26 Konto valuuta EUR Traumatoloogia ja ortopeedia metallosteosünteesi vahendid, 264160, OSA Selgitus 13, OSA 15 TAGATIS Tagasi Selgitamata Tegevuse Tegevuse Tegevus kande Tegutseja Kasutaja Kommentaar kuupäev kellaaeg staatus Riigikassa / Süsteem Sisestamine Töödeldud 13.02.2024 12:08 admin Süsteem Compiled: 01.08.2024 20:55:46 Release 38.4.0  Meie: 19.10.2023 nr 2.1-3/8837-1 VOLIKIRI Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla registrikoodiga 90006399 (edaspidi Regionaalhaigla) seaduslik esindaja juhatuse esimees Agris Peedu volitab Aivi Karu (isikukood 47411260306) Liisa Saamot´it (isikukood 48501095218) Nataly Sonk-Bahharev´i (isikukood 47703150323) Marika Rüütli´t (isikukood 47908022223) Janika Pajula´t (isikukood 47905155226) esindama Regionaalhaiglat: 1) kõigis kohtutes tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades; 2) riigihangete vaidlustuskomisjonis; 3) Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonis ja 4) kõigis riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes Regionaalhaigla osas või osalusel toimuvates haldusmenetlustes kõigi õigustega, mis Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid on ette näinud menetlusosalistele, sh õigusega dokumente esitada ja nõuda. Käesolev volikiri tühistab 08.09.2023 aasta volikirja nr 2.1-3/7583-1. Volikiri kehtib iga volitatu osas kuni tema töölepingulise suhte lõppemiseni Regionaalhaiglas ning on välja antud ilma edasivolitamise õiguseta. (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu juhatuse esimees