Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0907 - Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.09.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/00f6e788-b8f3-4383-b5bb-0311e283e8c3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/00f6e788-b8f3-4383-b5bb-0311e283e8c3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 11 (muudetud sõnastuses) Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Lubatud saak 2024. aastal Mereala Maakond tonnides Pärnu maakond, kaasa arvatud Kihnu ja Liivi laht (ICESi* Manõja püsielanikud, Saare maakond 8243 alarajoon 28-1) (ühiskvoot) Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid kõik maakonnad (ühiskvoot) 943 28-2, 29 ja 32) * ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Kalaliik Lubatud saak 2024. aastal Märkus tonnides Kilu 3 Tursk 6 Lubatud ainult kaaspüügiks  Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 21 (muudetud sõnastuses) Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Tabel. Räime-, kilu- ja tursakvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel Mereala (ICESi Lubatud püügivõimalused Kalaliik Märkus alarajoonid) 2024. aastal tonnides 25, 26, 27, 28-2, 4250,28 Räim 29 ja 32 28-1 10 514 22–24 3 Lubatud ainult kaaspüügiks Tursk 25–32 7 Lubatud ainult kaaspüügiks Kilu 22–32 24 065,75  Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 31 (muudetud sõnastuses) Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2024. aastal kasutada lubatud aastasaagid Eesti lubatud aastasaagid Liik 2024. aastal tonnides Ahven 979 Latikas 771 Koha 513 Haug 106 Särg 380 Kiisk 150 Rääbis 15 Luts* 55 Peipsi tint* 5 Siig* 1 * Lubatud vaid kaaspüügiks Tabel 2. Lubatud aastasaagid püügivahendi tüübi kohta kalaliikide kaupa 2024. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata aastasaak Lubatud kalaliigi aastasaagid püügivahendi kohta kokku Püügivahend kilogrammides, seejuures sulgudes on esitatud kalaliigi aastasaak ühe püügivahendi kohta Ahven Haug Koha Latikas Rääbis Avaveevõrk 3000 (1) 69 000 (23) 306 000 258 000 0 (0) (102) (86) Kaldavõrk 9534 (14) 681 (1) 0 (0) 681 (1) 0 (0) Ääre- või 483 747 (1177) 4521 (11) 25 893 (63) 72 747 8220 (20) avaveemõrd (177) Mõrd mõrrajadas 182 770 (373) 16 170 (33) 65 660 (134) 357 210 490 (1) (729) Juhtaiata mõrd 1075 (215) 20 (4) 100 (20) 75 (15) 0 (0) Põhjanoot ehk 294 760 11 180 108 960 79 480 0 (0) mutnik (14 738) (559) (5448) (3974) Pöörinoot 291 (97) 9 (3) 51 (17) 306 (102) 0 (0) Püüvõrk 195 (13) 2640 (176) 4455 (297) 615 (41) 0 (0) Kastmõrd 291 (97) 0 (0) 0 (0) 0 (0) 5943 (1981) Püügivahendite 3337 1779 1881 1886 347 vahel jagamata aastasaak  EELNÕU 06.09.2024 MÄÄRUS xx.xx.2024 nr Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 46 lõike 1 ning § 47 lõike 1 ja 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruses nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa 11 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 2) määruse lisa 21 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 3) määruse lisa 31 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kristen Michal Peaminister Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 11 Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 21 Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Lisa 31 Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel  Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 46 lõike 1 ning § 47 lõike 1 ja 2 alusel. KPSi § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, iga aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi EL) ei sea püügivõimalusi hiljem. KPSi § 46 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega püügivõimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel selleks aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad. KPSi § 47 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Eesti Vabariigi Valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö 4. mail 1994. a sõlmitud kokkuleppe alusel moodustatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon) 49. istungil, mis leidis aset 2023. a novembris lepiti kokku püügimahud. Istung peeti videokonverentsina. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi, koha, latika ja rääbise lubatud aastasaagid kehtestatakse püügivahendite kohta. KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel lubatud aastasaagi iga kalaliigi kohta veealade ja maakondade ning püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte jaoks. See kehtib selle kalaliigi kohta, mida püütakse Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrust nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ (edaspidi määrus nr 95) osas, millega reguleeritakse rannapüügis Läänemere avaosa räime aastasaagi jaotust. Räime püügiks jääb edaspidi sel hooajal ühine lubatud aastasaak ning maakondade-vahelist jaotust teisel poolaastal ei ole. Muudatuse eesmärk on väljapüügiks lubatud räimekoguse võimalikult rohke kasutus. Samuti koondatakse Liivi lahes rannapüügis Pärnu maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna lubatud aastasaagid ühiseks lubatud aastasaagiks. Lisaks jagatakse ELi nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, p.3) (edaspidi nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96) artikli 4 alusel 2023. a järgmisse aastasse ülekantavad räime- ja kilu kogused rannapüügi ja traalpüügi vahel. Võttes arvesse püügidünaamikat ja -mahtusid jääb edaspidi sel hooajal Liivi lahel rannapüügis räime püügiks maakondadele ühine lubatud aastasaak. Seega ei ole mõistlik maakondade-vahelist 1 jaotust selle aasta teiseks pooleks kehtestada. Asjaolu tõttu, et kastmõrdasid kasutatakse püügiks vaid kevadisel püügiperioodil, jäetakse määrusest välja kastmõrra kohta püüda lubatud saagi kogused. Kaluri kalapüügiloa alusel püütavat lubatud aastasaaki Liivi lahel vähendatakse ning selle arvelt suurendatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel sellel merealal püüda lubatud räime püügivõimalusi (väljapüügimahtu). Muudatuste eesmärk on võimalikult palju ära kasutada seni välja püüdmata Eestile eraldatud püügikvooti. Määruse eelnõu kohaselt suurendatakse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 49. istungi käigus kokku lepitud ahvena-, koha-, haugi-, ja latikakvoote 2023. a kasutamata jäänud koguste arvelt ja jagatakse need laiali püügivahendite liikide kaupa. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Margus Salundi (5048097, [email protected]) ja kvoodiarvestused on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Janet Poola (6256248, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on määruse eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065, [email protected]). Eelnõud on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165 [email protected]) 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ redaktsiooni: RT I, 12.12.2023, 5. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse nr 95 lisa 11 „Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel“ kohaselt saavad kutselised kalurid püüda 2024. a Liivi lahes Pärnu maakonnas (v.a Kihnu ja Manõja püsielanikud) räime 7231,39 tonni (sealhulgas 872,95 tonni 2023. a ülekantav kogus), seejuures 47,89 tonni kastmõrra kohta, ning Kihnu ja Manõja püsielanikud 1269,36 tonni (sealhulgas 154,61 tonni 2023. a ülekantav kogus), seejuures 52,89 tonni kastmõrra kohta. Saare maakonna Liivi lahe räime lubatud aastasaak on 2024. a 113,65 tonni (sealhulgas 49,22 tonni 2023. a ülekantav kogus). Seega on määruse nr 95 lisa 11 kohaselt Liivi lahe rannapüügis aastasaagiks 8614,4 tonni. Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja Toiduameti veebileheküljel, jäi eelmisel aastal Läänemerel Liivi lahel välja püüdmata 1228,82 tonni räime, mis moodustab 5,6% Eesti Vabariigi 2023. a Liivi lahe räime lõplikust aastasaagist. Seega saab üle kanda käesolevasse aastasse 1228,82 tonni räime, ehk välja püüdmata koguse, mis ei ületa 10% eelmise aasta Liivi lahe räime kvoodist. See on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013) artikkel 15 lõikega 9. Eelmisel aastal välja püüdmata kogusest on määrusega nr 95 juba rannapüügiks üle kantud 1076,78 tonni ja jaotamata on veel 152,04 tonni, millele lisandub 25 tonni muude püügivahenditega püügiks määratud osa ning tulemuseks on 177,04 tonni. 2 Käesoleva eelnõuga muudetakse määruse nr 95 lisa 11 selliselt, et Liivi lahes (ICESi1 alarajoon 28-1) koondatakse Pärnu maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna lubatud aastasaagid ühiseks lubatud aastasaagiks, ning Liivi lahes (ICESi alarajoon 28-1) määratakse kaluri kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaagiks 2024. a 8243 tonni. Asjaolu tõttu, et kastmõrdasid kasutatakse püügiks vaid kevadisel püügiperioodil, jäetakse määrusest välja kastmõrra kohta püüda lubatud aastasaagid. Rannapüügis on räimepüügi hooaeg Liivi lahes kevadeti, kui püütakse ligikaudu 90 protsenti aastasest lubatud aastasaagist. Liivi lahest on rannapüügil 16. juuli 2024. a seisuga püütud 8209,77 tonni räime, mis on 95,3 protsenti aastasest lubatud aastasaagist. Välja on veel püüdmata 404,63 tonni ehk 4,7% räime 2024. a lubatud aastasaagist. Viimasel viiel aastal on augustist detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel räime Liivi lahest püütud keskmiselt 6,28 tonni. Vältimaks Liivi lahe räime väljapüügiks lubatud koguse alakasutust, jagatakse käimasoleval aastal kaluri kalapüügiloa alusel Liivi lahes püüda lubatud räime kogus kaluri kalapüügiloa ja kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjate vahel ringi. Kalalaeva kalapüügiloa alusel püütava Liivi lahe räime lubatud püügivõimalusi (väljapüügimahtu) suurendatakse ning kaluri kalapüügiloa alusel püütava räime lubatud aastasaaki vähendatakse. Kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele kaluritele määratud kogus 8243 tonni on piisav, et katta ka sügist räimepüügi vajadust. Kaluri kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaak 2024. a Liivi lahel saadakse, kui liidetakse 2024. a seni püütud kogusele (seisuga 16. juuli 2024. a 8209,77 tonni) juurde 33,23 tonni, mis peaks olema piisav kogus arvestades viie aasta keskmist augustist detsembrini püütud räime saaki (6,28 tonni). Saadud arvutuse tulemusel saadakse 2024. a lubatud aastasaagiks Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel 8243 tonni. Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püügil ülejääv räime lubatud aastasaak (371,4 tonni) ja eelmisest aastast ülekantav kogus, mida pole määrusega nr 95 välja jagatud ning millele lisatakse muude püügivahenditega püügiks määratud osa (177,04 tonni), liidetakse kalalaeva kalapüügiloa alusel lubatud kehtivale räime püügivõimalusele (väljapüügimahule) (9965,66 tonni). Määruse nr 95 lisa 21 „Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel“ kohaselt on mereala „Liivi lahes (ICESi alarajoonis 28-1)“ räime lubatud püügivõimalusteks 2024. a 9965,66 tonni. Eelnõuga määratakse mereala ICESi alarajoonis 28-1 räime lubatud püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2024. a 10 514 tonni. Arvutuskäiku on kirjeldatud eespool. Nõukogu määruse (EL) 2023/2638, millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja nende rühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust (EL) 2023/194 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2023/2638, 22.11.2023) tabeli 3 kohaselt on 2024. a Eesti Vabariigi Läänemere avaosa räimekvoot 4535 tonni. Määrusega nr 95 on eraldatud 3770,28 tonni (83,1 protsenti) traalpüügiks ja 764,72 tonni (16,9 protsenti) rannapüügiks. Jaotamisel on arvestatud eelmiste aastate püügistatistikat. Nimetatud kogustele lisanduvad nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2023. a järgmisse aastasse ülekantavad räimekogused. Määruse nr 95 kohaselt on Eesti Vabariigi Läänemere avaosa rannapüügi räimekvoot 764,72 tonni, millele on lisatud 2023. a kasutamata jäänud räimekvoodi jääk, mis on 0,37 tonni. Seega on määrusega nr 95 lubatud Eesti Vabariigi Läänemere avaosas (ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32) kaluri kalapüügiloa alusel 2024. a püüda 765,09 tonni räime. Räimevaru jaotamise korral piirkonna maakondade vahel jagati kaluri kalapüügiloa alusel lubatud räime aastasaak kahte ossa. Esimest osa saavad kasutada kõik maakonnad ja teine osa – kvoodijääk 300 tonni – jagati kuue maakonna vahel. Kõikide maakondade 2024. a ühiselt 1 ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu 3 kasutatav kvoot on 465,09 tonni. Ühiskvoodi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime maakondade vahel järgmiselt: 1) Ida-Viru maakonnale 130 tonni; 2) Lääne maakonnale 85 tonni; 3) Harju maakonnale 40 tonni; 4) Hiiu maakonnale 15 tonni; 5) Saare maakonnale 20 tonni; 6) Lääne-Viru maakonnale 10 tonni. Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja Toiduameti veebileheküljel 16. juuli 2024. a seisuga oli püütud räime rannapüügil Läänemere avaosas 931,47 tonni (mis on 166,38 tonni rohkem kui määrusega nr 95 kehtestatud) ja traalpüügil 1965,77 tonni. Regionaal- ja Põllumajandusminister on oma käskkirjaga peatanud KPS § 49 lõike 1 ja 2 alusel kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi ja kalapüügi kastmõrdadega Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru ja Saare maakondades. Eelnõuga muudetakse määruse nr 95 lisa 11 „Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel“ selliselt, et koondatakse mereala „Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32)“ lubatud räimesaak rannapüügi ühiskvoodi alla. Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja Toiduameti veebileheküljel, jäi eelmisel aastal Läänemere avaosas välja püüdmata 658,72 tonni räime. Seega saab üle kanda käesolevasse aastasse 658,72 tonni räime, ehk välja püüdmata koguse, mis ei ületa 10% eelmise aasta räime kvooti. Rannapüügile eraldatakse üle kantavast osast 177,91 tonni ja traalpüügile 480 tonni. Seega on Läänemere avaosas rannapüügil räime lubatud aastasaak 2024. a kõikides maakondades kokku 943 tonni. Eelmisel aastal püüti rannapüügis juulist detsembrini kokku 6,6 tonni räime. Muudatus on vajalik, et rannapüüdjad saaks sügispüügihooajal nakkevõrkudega räime püüda ja lubatud aastasaak kataks ka räime kaaspüügi muude liikide püügil (räim on tagasiheite keelu alune liik, mis tähendab, et kõik püütud räimed peab igal juhul lossima). Tabel 1. Räime kvoot ja saagid Läänemerest kaluri kalapüügiloa alusel 16. juuli 2024. a. Kalaliik Maakond Kvoot Püügiruut Kokku t Veel püüda Räim Harju 465.09 28-32 (avaosa) 2.135 Räim Hiiu 28-32 (avaosa) 2.632 Räim Ida-Viru 28-32 (avaosa) 297.318 Räim Lääne 28-32 (avaosa) 123.766 Räim Lääne-Viru 28-32 (avaosa) 37.218 Räim Pärnu 28-32 (avaosa) 0.012 Räim Saare 28-32 (avaosa) 2.010 Räim Kokku 465.09 28-32 (avaosa) 465.090 0.000 Räim Harju 40 28-32 (avaosa) 17.114 22.886 Räim Hiiu 15 28-32 (avaosa) 1.903 13.097 Räim Ida-Viru 130 28-32 (avaosa) 319.373 -189.373 Räim Lääne 85 28-32 (avaosa) 86.538 -1.538 Räim Lääne-Viru 10 28-32 (avaosa) 40.257 -30.257 Räim Saare 20 28-32 (avaosa) 1.196 18.804 Räim Kokku 300 28-32 (avaosa) 466.381 -166.381 Räim 765.09 28-32 (avaosa) 931.471 -166.381 Kalaliik Maakond Kvoot Püügiruut Kokku t Veel püüda Räim Kihnu,Manija 1269.4 28-1 (Liivi laht) 1097.614 171.746 Räim Pärnu 7231.4 28-1 (Liivi laht) 6913.301 318.089 Räim Pärnu MK kokku 8500.8 28-1 (Liivi laht) 8010.915 489.835 Räim Saare 113.7 28-1 (Liivi laht) 198.859 -85.209 Räim 8614.4 28-1 (Liivi laht) 8209.774 404.626 Määruse nr 95 lisa 21 „Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel“ kohaselt on mereala „Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32)“ räime lubatud püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) 2024. a 3770,28 tonni. Sellele lisandub nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2023.a järgmisse aastasse ülekantav räimekogus 480 tonni 4 ulatuses. Eelnõuga määratakse mereala ICESi alarajoonides räime 28-2, 29 ja 32 lubatud püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2024. a 4250,28 tonni. Määruse nr 95 lisa 21 „Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel“ kohaselt on mereala ICESi alarajoonides 22–32 lubatud püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) 2024. a 23 021 tonni. Eelnõuga määratakse mereala ICESi alarajoonides 22–32 lubatud püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2024. a 24 065,75 tonni. Kilu lubatud püügivõimalusi (väljapüügimahtu) traalpüügil suurendatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 847/961 artikli 4 alusel 2023. a järgmisse aastasse ülekantava kilukoguse arvelt. Eelmisel aastal jäi välja püüdmata 1044,75 tonni kilu, mille saab üle kanda käesolevasse aastasse. Rannapüügil jääb lubatud aastasaak samaks (3 tonni). See on piisav rannapüügi vajaduse katmiseks (viimastel aastatel on saak jäänud alla 1 tonni). Tursa väljapüügiks lubatud kogus ei muutu ja jääb samaks nii rannapüügil kui traalpüügil. Eelnõuga muudetakse määruse nr 95 lisa 31 „Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel“, millega kehtestatakse teatud kalaliikide lubatud aastasaagid püügivahendite kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 14. – 16. novembrini 2023. a toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 49. istung, mille käigus lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2024. a. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi võib 2024. a ahvena-, koha-, haugi-, rääbise- ja latikakvoodile lisada 2023. a kasutamata jäänud kogused, kuid mitte rohkem kui 5% iga liigi 2023. a kvoodist. Kalapüügilubade andmiseks kehtestati 2024. a lubatud aastasaagid enne 2024. a lõppu, millal ei olnud kalapüügi andmed lõplikud. Need andmed selguvad peale püügihooaja lõppu (järgmise aasta veebruaris peale nende üle kontrollimist). Kalapüügikomisjoni 49. istungil lepiti muuhulgas kokku, et on lubatud püüda rääbist 21. juunist kuni 20. juulini (lühem periood võrreldes varasemate aastatega). Kuna 2023. a rääbise kvoodijääk oli väga väike (0,374 tonni) on ka võimalik ülekantav osa väga väike ja ka rääbisepüük lõppenud sellel aastal. Seetõttu rääbisele ülekantavat osa ei kehtestata. Rolli mängib ka asjaolu, et eelmisel aastal ületasid rääbisekvoote 5 või 6 ettevõtet, kelle käesoleva aasta rääbise lubatud saakidest võeti maha liigselt püütud kalakogused. Alles jääva kvoodijäägiga on võimalik selliseid olukordi korrigeerida sel aastal, et mitte ületada lubatud ning kalanduskomisjoni istungil kokku lepitud riigikvooti. Määruse nr 95 lisas 31 muudetakse tabelit 1 „Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2024. aastal kasutada lubatud aastasaagid“ vastavate nimetatud kalaliikide osas. Muudatused on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 2. Püük, kvoodijääk 2023. a ja ülekantav osa 2024. a kalaliikide kaupa. Kvoodijääk 2023. a Ülekantav 5% 2024. a-sse Kalaliik Püük 2023. a (tonnides) (tonnides) (tonnides) Ahven 821.867 73.133 44 Latikas 499.827 235.173 36 Koha 380.9185 89.0815 23 Haug 85.2995 39.7005 6 Rääbis 9.626 0.374 0 Kuna nimetatud kalaliikide aastasaakide suurenemine mõjutab ka lubatud aastasaaki püügivahendi tüübi kohta, on määruse nr 95 lisa 31 tabelis 2 „Lubatud aastasaagid püügivahendi tüübi kohta kalaliikide kaupa 2024. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja 5 püügivahendite vahel jagamata aastasaak“ tehtud vastavad muudatused. Lubatud aastasaagid kalaliikide kaupa püügivahendi tüübile on ümber arvutatud arvestades 2023. a kasutamata jäänud koguseid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Muudatus puudutab riigisisest aastasaagi jaotamist, mida EL ei reguleeri. Nõukogu määruse 2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Samuti puudutab muudatus eelmisel aastal välja püüdmata Eestile eraldatud püügikvooti koguse ülekandmist käesolevasse aastasse. Eelnev on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikkel 15 lõikega 9 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4. Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse mõju kalandusele on positiivne. Traalpüüdjad saavad võimaluse püüda Läänemere avaosas ja Liivi lahes rohkem räime (1028 tonni) ja kilu (1044 tonni), millega suureneb sektori sissetulek. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluritel on võimalik püüda rohkem ahvenat, koha, haugi ja latikat, mis samuti suurendab piirkonna kalurite sissetulekuid. Kõikidel Läänemere avaosa maakondade rannakaluritel on võimalik jätkata räimepüüki ka sügisel. Lisaks paraneb värske kala kättesaadavus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ Eesti Kalurite Liidule, rannapüügi kalanduspiirkondadele (Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing), traalpüüdjate ühendustele (Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu ja Saarte Kalandus MTÜ), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tegutsevate kalurite ühendustele (Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit). 6  Rahandusministeerium Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/927 Kliimaministeerium Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine“ eelnõu. Palume tagasiside edastada 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Määruse eelnõu (VVM_EELNOU_2024.pdf) 2. Määruse eelnõu lisad (VVMLisa_1_1.pdf; VVMLisa_2_1.pdf; VVMLisa_3_1.pdf ) 3. Määruse seletuskiri (VVM_muutmine_seletuskiri.pdf) Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Kalurite Liit, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ, Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit Margus Salundi 626 0701 [email protected] Jan Nilson 5626 7065 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734