Ettepanek loobuda ettevõtte kasumile lisatulumaksu kehtestamisest

Teema: Teenusmajanduse Koja ettepanek From: Hanna Jäe - Teenusmajanduse Koda <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, September 11, 2024 10:54 PM To: [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; HTM minister <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Liisa-Ly Pakosta <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Jürgen Ligi <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Riina Sikkut <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Signe Riisalo <[email protected] <mailto:[email protected]> >; [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> ; Ardo Hansson <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Risto Kaljurand <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Teenusmajanduse Koja ettepanek Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Head ministrid, fraktsioonid ja nõunikud! Edastan Teenusmajanduse Koja poolt ettepaneku loobuda ettevõtte kasumile lisatulumaksu kehtestamisest. Lugupidamisega, Hanna Jäe Teenusmajanduse Koda Projektijuht 56 655 106 12 . september 2024 Vabariigi Valitsuse ministrid Reformierakonna parlamendifraktsiooni liikmed Erakonna Eesti 200 parlamendifraktsiooni liikmed Sotsiaaldemokraatliku Erakonna parlamendifraktsiooni liikmed Ettepanek loobuda ettevõtte kasumile lisa tulumaksu kehtestamisest Ettevõtete majandusaasta kasumile 2% täiendava tulumaksu kehtestamise kavatsus on Eesti majanduslikule võimekusele kahjulik . Teenusmajanduse Koda koos mitmete teiste erialaliit ude ja ettevõtlusorganisatsioon idega soovitab Valitsusel ja Riigikogul sellest plaanist loobu da . Riiki toob raha juurde ainult kasvav majandus, seega on praegu kõige olulisem taastada Eesti majanduskasv. Teadupoolest on Eesti SKT kasvus Euroopa viimaste osas. Ettevõtete tulumaksu kehtestamise mõju on vastupidine: välisinvesteeringute suurendamise asemel too b see kapitali väljavoolu, kohalike ettevõtete edenemise asemel seisaku. Tarbetut bürokraatiat ja lisakulusid teki b nii riigile kui ettevõtetele ja Eesti konkurentsivõime halvene b tuntavalt . Eesti maksusüsteem on siiani olnud lihtne, ühetaoline ja efektiivne. Täiendav e ttevõtte tulumaks ja kahe arvestussüsteemi juurutamine vähenda b aruandluse läbipaistvust ja või b viia kasumite optimeerimiseni. Maks sunni b tegevusi reorganiseerima, sest uue maksu tasumine nõuab täiendavat likviidsust. Maksuameti halduskoormus kasva b , sest uue maksu kogumiseks on vaja IT-süsteemi ja täiendavat järelevalvet. Ettevõtte tulumaksu on esitatud ajutise meetmena ja niivõrd kulukate ümberkorralduste tegemine mõneks aastaks ei ole põhjendatud. Avalikkuses on kõlanud nõudmisi, et ettevõtted peavad hakkama samuti Eesti eelarvesse panustama, justkui praegu ei maksaks ettevõtted makse. See ei ole õige, ettevõttest välja võetud kasum on tänagi maksustatud. Peale selle tasuvad ettevõtted töötajate nimel sotsiaalmaksu, äritegevuse pealt keskkonnatasusid ja aktsiise, käibemaksu ja tollimaksu, erisoodustusmaksu. Ettevõtete panus riigieelarvesse on juba praegu suurim laekumine . Oleme vastu nii koalitsioonilepingus sätestatud ettevõtete tulumaksu kehtestamisele kui ka selle asenduseks pakutud muudele maksutõusudele. T eenusmajandussektoris tegutsevate ettevõtete vaates on palju efektiivsem kehtestada ettevõtetele maksu asemel kolmeks aastaks riigikaitse lõiv. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poolt rahandusministeeriumile edastatud ettepaneku kohaselt tasuksid firmad riigilõivu koos majandusaasta aruande esitamisega ning see arvestatakse bilansimahu (käibe- ja põhivara summa bilansipäeva seisuga) järgi. Bilansimahu suurusele vastav aastane maksumäär fikseeritaks astmetena riigilõivuseaduses. Nagu ettepanekus kirjas oli, võib a lternatiivina kaaluda ka maksumäära, mis oleks 0,1% varade mahust. Palume arvestada teenusmajandusettevõtete arvamusega ettevõtete võimaliku täiendava tulumaksustamise arutelus. Teenusmajanduse ettevõtted annavad ca 70% Eesti majanduse SKT-st ning on tegemist kõige enam SKT-d mõjutava majandusvaldkonnaga. Statistikaameti andmetel oli näiteks 2019. aastal Eesti teenusmajandussektoris hõivatud 457 300* inimest (* vastavalt EMTAK 2008 klassifikaatorile on teenusmajandussektorina arvesse võetud jaotised G-S Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringust koostöös Tartu Ülikooli majandusteaduskonnaga, 2012.a.). Selle näitajaga on sektor konkurentsitult riigi suurim tööandja ja maksumaksja. Sektor erineb ülejäänud majandus harud est , kuivõrd maksab mitmekordse l t kõrgemat maksukoormust ühe euro käibe kohta , kui teised majandusharud. Lugupidamisega Jaan Pillesaar Teenusmajanduse Koja juhatuse liige