Teie 04.09.2024 nr 1.2-2/83-1,
Sotsiaalministeerium SOM/24-0870/-1K
[email protected] Meie 13.09.2024 nr 1.1-11/3876-2
Perehüvitiste seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
Austatud proua minister
Kooskõlastame perehüviste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste
märkustega.
1. Eelnõuga kaotatakse vanemahüvitise vähendamine, kui saaja töötab ja teenib suurt palka.
Leiame, et see on riigi poolt vale sõnum ja riigieelarve paketi kokkuhoiu eesmärgiga
vastuolus. Kuigi seletuskirjas märgitakse, et sellega kaasneb negatiivne risk, peetakse seda
ebaoluliseks. Leiame, et siin on üks vanemahüvitise võtmeprobleem, mis võib muudatusega
süveneda: hüvitist saav (suurema palgaga) vanem töötab ja lapsega on tegelikult kodus see
vanem, kes hüvitist ei saa. Ennekõike võib tekkida soov „skeemitada“ nendel, kes on
kõrgemapalgalised ja kellel seni ei olnud võimalust ega rahalist motivatsiooni süsteemist
maksimumi võtta. Sellega kaasneb ühelt poolt riigile täiendav kulu ning teiselt poolt kaotab
madalapalgalisem osapool oma töösuhte ning ravikindlustuse. Vanemahüvitise eesmärk on
maksta asendussissetulekut inimesele, kes reaalselt last hooldab. Palume
Sotsiaalministeeriumil analüüsida kõnealuse muudatuse mõju ja vajadusel täiendada eelnõu.
2. Sotsiaalmaksuseaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehtavate muudatuste
kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri rakendumisel nii füüsilisest isikust
ettevõtjal (FIE) kui ka tööandjal õigus maksta maksuvabalt haigushüvitist saamata jääva
summa ulatuses. Ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse arvutab Tervisekassa eelneval aastal
isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel. Selleks, et tööandja või FIE saaks
määrata saamata jäävat osa, peaks neil olema teada Tervisekassa arvutatud ajutise
töövõimetus hüvitise suurus. Sellist teavet tööandajal ega FIE-l ei ole. Kõnealuse
haigushüvitise suurust peaks tööandja või FIE saama arvutada neile teada olevate andmete
põhjal.
Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt:
1) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 18 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Ravikindlustuse seaduse § 54 lõikes 11 sätestatud ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri
rakendumisel võib käesoleva punkti esimese lause alusel arvutatud summale liita eelmise
aasta kalendripäeva keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja ajutise töövõimetuse
hüvitise ülempiiri vahe.“;
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
2) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises
sõnastuses:
„Ravikindlustuse seaduse § 54 lõikes 11 sätestatud ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri
rakendumisel võib tööandja keskmise töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri vahe
töötajale hüvitada .“.
Lisaks märgime, et taoline soodustus tekitab ebavõrdset kohtlemist olukorras, kus töötajal on
mitu tööandjat või ta tegutseb samaaegselt FIE-na. Seaduses on täpsustamata, millisel
tööandjal ja kui suures ulatuses on sellisel juhul õigus maksta ülempiiri rakendumisel saamata
jääva tulu ulatuses sotsiaalmaksuvaba haigushüvitist.
3. Eelnõuga lõpetatakse ülalpeetavate abikaasade/elukaaslaste eest sotsiaalmaksu
ravikindlustusosa maksmine. Seletuskirja mõjuhinnangus on välja pakutud rida käitumuslikke
eeldusi. Mõned neist tunduvad liialt optimistlikud: näiteks, et kolme aastaga on pooled
inimesed mõjutatud sihtgrupist tööle läinud. Seletuskirjas võiks välja tuua, kui tundlik on
mõjuhinnang nendele eeldustele ning millised riskid kaasnevad, kui need eeldused osutuvad
valeks.
4. Hetkel veel seletuskirjas toodud IT-kuludel puudub katteallikas, otsused tehakse RES-RE
2025–2028 protsessis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Marge Kaskpeit 5885 1423
[email protected]
Kairi Ani 5885 1373
[email protected]
Risto Kaarna 5885 1465
[email protected]
Elo Piksarv 5982 5069
[email protected]
2