Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Riigikantselei Meie 17.09.2024 nr 1.1-10.1/4114-1 Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. MKR PM 2024 EN; 2. MKR PM 2024 SK; 3. kooskõlastustabel_lisa1 Artur Lundalin 611 3219 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 2  lisa 1 Kooskõlastusringidel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määrusele esitatud arvamused ja ettepanekud ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused on kajastatud järgnevas tabelis. Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata jätmise põhjendus 1 Justiitsministeeriu „Palume täiendavalt selgitada, kas eelnõu § 1 p-dega 9 ja 10 ettenähtav ARVESTATUD m töödeldavate andmete kogum sisaldab ka isikuandmeid. Samuti Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 ettenähtav töödeldavate andmete palume Rahandusministeeriumil esimesel võimalusel arvestada kogum ei sisalda isikuandmeid ning Maksu- ja Tolliametil on maksukorralduse seaduse § 17 muutmise vajadusega.“ võimalik koostöö käigus ka juhtida tähelepanu sellele, et isikuandmeid edastatavate andmeartiklite seas ei oleks. Mis puudutab maksukorralduse seaduse § 17 muutmise vajadust, siis oleme probleemi olemasolust teadlikud ning oleme analüüsimas võimalikke lahendusi. „Eelnõu § 2 lg-tes 2 ja 3 sätestatakse eelmainitud eelnõu § 1 p-de 9 ja ARVESTATUD 10 tagasiulatuv rakendamine. Palume eelnõu koostajatel täiendavalt Rahandusministeerium analüüsis viidatud sätete vajalikkust koostöös analüüsida sellise lahenduse põhjendatust. Õigusnormi tagasiulatuv Maksu- ja Tolliametiga ning jõudis seisukohale, et nende jaoks otsest rakendamine peab õiguskorras jääma erandlikuks nähtuseks, mille vajadust tegelikult ei ole. Sellest tulenevalt on need sätted eelnõust lubatavust ja vajalikkust tuleb iga kord põhjalikult hinnata. eemaldatud. Palume kaaluda, kas tagasiulatuva rakendamise asemel saaks olukorda Niisamuti ei ole vajadust ka mingi muu alternatiivse lahenduse järele, paremini lahendada rakendussätte sõnastamisega, millega sh Justiitsministeeriumi ettepanekule näha ette rakendussäte. reguleeritakse enne eelnõukohase määruse jõustumist saadud andmete Eemaldatud normidele seega mingit alternatiivset lahendust ei ole kandmist vastavatesse rakendustesse.“ lisatud ning Justiitsministeeriumiga on sellel teemal ka suheldud. Normitehnilised märkused. ARVESTATUD OSALISELT Justiitsministeerium tegi dokumentidele normitehnilisi/keelelisi ettepanekuid ning parandusi, millega enamjaolt on ka arvestatud. Küll aga jätsime arvestamata Justiitsministeeriumi märkused seonduvalt sulgude kasutamisega eelnõu tekstis. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas (HÕNTE) on küll öeldud, et sulgude kasutamist „välditakse“, kuid märgime, et see on üldine normitehniline suunis, mitte otsene ja ühemõtteline keeld sulgusid 1  kasutada. Seda tõlgendust kinnitab ka tõdemus, et HÕNTE sisaldab ka expressis verbis keeldusid, st mida konkreetselt „ei tohi“ teha (vt näiteks HÕNTE § 12, § 18 lõige 3 ja § 53). Antud eelnõus on tegemist erandliku olukorraga, kus sulgude kasutamine lihtsustab normi teksti lugemist ja seega suurendab õigusselgust. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et sulgude kasutamine Justiitsministeeriumi poolt viidatud normides on aktsepteeritav. 2 Finantsinspektsio „Kehtivas õiguses ja eelnõus puudub seaduslik alus ARVESTATUD on Finantsinspektsioonile edastada konfidentsiaalset järelevalvelist teavet Eelnõust ning seletuskirjast on eemaldatud viited nendele asutustele, mis ei ole nimetatud Finantsinspektsiooni seaduse Finantsinspektsioonile. (edaspidi FIS) § 54 lõikes 4.“ […] „Eelnõus sätestatu eeldab samas nimetatud õiguse olemasolu, sest eelnõu puhul on tegemist Vabariigi Valitsuse määrusega, mis normitehnilise hierarhia kohaselt ei saa muuta seaduses sätestatut. Eelnevast tulenevalt on vajalik käesoleva eelnõus sätestatu toimimiseks muuta FIS-s sätestatut, et võimaldada eelnõus ettenähtud informatsiooni jagamist.“ 2  Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel, mille kohaselt maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 3 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA). Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 7.märtsi 2019.a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ 1.mai 2024.a redaktsioonis (RT I, 03.04.2024, 4). Eelnõu peamine eesmärk on anda MTA-le õiguslik alus töödelda oma süsteemides1 andmeid, mis laekuvad:  Riigikogu poolt 15.mail 2024.a vastu võetud seadusega2 rahvusvahelise sanktsiooni seadusesse (edaspidi RSanS) lisatud paragrahvi 133 alusel. Antud sättega on pandud krediidiasutustele rahvusvahelise sanktsiooniga kehtestatud kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtlusest või ohust MTA teavitamise kohustus.  Vabariigi Valitsuse 27.mai 2024.a määruse nr 27 „Venemaa Föderatsiooni tegevusega seoses kehtestatud piiravate meetmete rakendamine ja pädeva asutuse määramine“ (RT I, 29.05.2024, 1; edaspidi määrus nr 27) paragrahvi 3 alusel. Antud sätte kohaselt on Rahapesu Andmebürool ja Finantsinspektsioonil õigus – rakendamaks riigisiseselt nõukogu määruse (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukoda Ukrainas3, artiklit 5r – edastada asjakohast teavet teistele pädevatele ja järelevalveasutustele, kes hindavad saadud teavet kooskõlas artikli 5r lõikega 3 ning edastavad oma järeldused Välisministeeriumile. Eelnimetatud pädevaks asutuseks on samuti MTA (RSanS § 11 lg 3 p 4). Ülaltoodud eesmärgil (küll mööndusega Finantsinspektsiooni osas, vt seletuskirja osa 2 punkti 9 kohta) laiendatakse MKR-i alamregistri staatuses oleva tollikontrolli ülesannete lahendamise süsteemi (edaspidi TOTS2) andmekoosseisu. 1 Vt ka MKR-i põhimääruse § 1 lg 2, mille kohaselt MKR koondab Maksu- ja Tolliameti hallatavad rakendused, infotehnoloogilised süsteemid ja muud alamregistrid. 2 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus RT I, 07.06.2024, 1. 3 ELT L 229, 31.07.2014, lk 1–11. Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 konsolideeritud tekst veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02014R0833-20240224 Samuti tehakse eelnõuga sisuline muudatus sisenemisformaalsuste rakenduse (edaspidi NES) andmekoosseisus. Samas tehakse NES-i andmekoosseisus, samuti aktsiisideklaratsioonide rakenduse (edaspidi ADEK), maksuarvestuse pidamise ja võlamenetluse läbiviimise rakenduses (edaspidi APEX- TELLER) ning siseriiklike aktsiisikauba saatedokumentide haldamise elektroonilise süsteemi (edaspidi SADHES) andmekoosseisudes formaalset laadi muudatused. Keelelist, terminoloogilist ja tehnilist laadi parandusi tehakse ka mujal MKR-i põhimääruse tekstis. Eelnõuga ühtegi uut alamregistrit ei looda ja ühtegi senist alamregistrit ei kaotata4. Määrus on kavandatud jõustuma kahes osas: valdavalt üldises korras, st esimesel võimalusel, kuid NES-i puudutav – 15.oktoobril 2024.a. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise osakonna õigusloome jurist Eero Kosk (e-post [email protected]). TOTS2 puudutavas osales eelnõu ja seletuskirja koostamisel MTA tollikorralduse osakonna tollikuulekuse juht Valeri Rauam (e-post [email protected]), NES-i käsitlevas – sama osakonna arendusspetsialist Leili Kristovald (e-post [email protected]) ja SADHES-i puudutavas – MTA aktsiiside osakonna peakasutaja Kairit Sirel (e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused: Punktis 1 tehakse keeleline korrektuur ADEK-i kohta käiva § 7 lõike 2 punktides 1 ja 2 ning parandatakse terminoloogiline eksimus seonduvalt energiatoote aktsiisideklaratsiooniga.5 Punktis 2 kaasatakse ADEK-i andmekoosseisu pakendi aktsiisideklaratsiooni andmed, mis on seni MKR-i põhimääruses ekslikult kajastamata jäänud. Tegemist ei ole sisulise täiendusega, kuivõrd nii, nagu teistegi aktsiisideklaratsioonide andmeid, töödeldakse täna ka pakendi aktsiisideklaratsiooni andmeid ADEK-is. Punktis 3 tehakse terminoloogiline korrektuur §-s 321, asendades maamaksu alusandmete registri nimetuses sõna „register“ sõnaga „rakendus“. Ametlik lühend MARE jääb kehtima. Muudatus on kantud taotlusest saavutada MKR-i alamregistrite liiginimetustes ühetaolisus. Täpsemalt on peetud silmas seda, et register ja andmekogu kui alamregistri liiginimetused 4 Seisuga 01.05.2024 kuulub MKR-i koosseisu kokku 60 alamregistrit. 5 Rahandusministri 19. veebruari 2003.a määrus nr 35 „Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129042020003 2 oleksid kasutusel vaid juhul, kui see alamregister tuleneb otse seadusest. Näiteks töötamise register (MKS § 251), laoarvestuse ja -aruandluse andmekogu (MKS § 259) ning töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogu (MKS § 2510), aga ka tulevane mootorsõidukimaksu register (vt mootorsõidukimaksu seaduse6 § 16). Muudel puhkudel oleksid MKR-i alamregistri liiginimetusena kasutusel rakendus või süsteem (viimane peamiselt tolli alamregistrite puhul tulenevalt EL tollialastest regulatsioonidest). Kuna MARE-t ei ole maamaksuseaduses otse nimetatud, siis sel põhjusel on õigustatud MARE käsitlemine „rakendusena“.7 Punktis 4 kaasatakse APEX-TELLER-i andmekoosseisu seal seni ekslikult kajastamata jäänud andmed laekunud maksusummade kohta. Tegemist ei ole sisulise täiendusega, kuivõrd – nagu nähtub rakenduse nimetusest – maksuarvestust vabatahtlikult, ilma maksuhalduri sunnita tasutud maksude üle peetakse APEX-TELLER-is ka täna. Punktis 5 korrigeeritakse raskeveokimaksu rakenduse ametlikku lühendit, tuues senise lühendi asemele lühendi RVM, mis on MTA praktikas tegelikult käibiv ja mis vastab senisest paremini lühendi kui sellise olemusele. Punktis 6 tuuakse NES-i andmekoosseisus esinevad viited komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veergudele esile senisest detailsemalt8, kuid samas laiendatakse selle alamregistri andmekoosseisu veeruga D (täpsemalt – D3). Andmete, mis on nimetatud veerus D3 (koostoimes veeruga G4, samuti veerus G3) kaasamine NES-i andmekoosseisu on kantud eesmärgist hakata NES-i liidusiseste saadetiste andmeid esitama manifestide funktsionaalsuse kaudu, mis on mugavam tolliklientide jaoks, samuti ressursisäästlikum MTA-le. Tekib terviklik ülevaade õhu- ja meretranspordiga Eestisse saabuvate kaupade kohta, sh ülevaade järgnevatest toimingutest. Manifesti esitamisel NES-i tuleb edastada kauba andmete andmekoosseis elektroonselt õhu- ja meretranspordi saabumisel teisest liikmesriigist mahalaaditava kauba kohta. Manifestiga esitatud andmete puhul saab tegemist olla nii liidu tollistaatusega kaupade kui liiduväliste kaupadega. Manifestide puhul saab rakendada automatiseeritud tollistaatuse tõendamist elektroonilise transpordidokumendi transiitdeklaratsioonina kasutamise loaga esitatud isikule või päringuga süsteemi PoUS9. Liiduväliste kaupade puhul jätkub automaatselt manifesti esitamisel ajutine ladustamine, kus enam ei ole vajalik täiendavalt esitada ajutise ladustamise deklaratsioon. NES-manifesti funktsionaalsusele soovib MTA paindlikult üle minna alates 15.oktoobrist 2024.a. Tootestamise aja valikul on lähtutud tollikliendi mugavusest, pidades silmas, et uue funktsionaalsuse tootestamine ei langeks kokku teiste oluliste tollisüsteemide tootestamise ajaga käesoleval aastal. Punktis 7 kaasatakse SADHES-i andmekoosseisu moodulite AKLA ja LIDO kaudu maksuhaldurile laekuvad andmed, mis on seni MKR-i põhimääruses ekslikult kajastamata 6 Mootorsõidukimaksu seadus. RT I, 17.08.2024, 1. 7 Siiski ei saa siinset käsitlust võtta reservatsioonideta. Näiteks hasartmänguseaduse § 39 näeb ette, et MKR-i alamregistriks on hasartmängu mängimise piirangutega isikute nimekiri. Samas – arvestades, kui laialt käibiv on selle andmekogu tänane nimetus – oleks sõna „nimekiri“ asendamine näiteks sõnaga „register“ ilmselgelt ebamõistlik. 8 Vrdl viiteid määruse nr 2015/2446 lisa B veergudele alamregistrite AES, IMPULSS, PoUS, SMARTDECL ja NCTS andmekoosseisude puhul. 9 Kauba tollistaatuse dokumentide riskianalüüsi andmevahetuse rakendus (MKR PM § 22 2). 3 jäänud. Tegemist ei ole sisulise täiendusega, kuivõrd nii, nagu mooduli ASD kaudu laekuvaid andmeid aktsiisikauba saatelehtede kohta (MKR-i põhimääruse § 43 lg 2 p 1 ja 2), töödeldakse täna andmeid aktsiisikauba laoseisu aruannete ja aktsiisikauba lisadokumentide kohta samuti SADHES-is. Viimasel puhul vt ATKEAS10 § 36 lõike 1 p 181 ja § 50 lg 32 ettevõtjale pandud esitamiskohustust; andmehalduse analoogia mõttes vrdl ka MKR-i põhimääruse § 27 lg 2 p 11. Punktis 8 korrigeeritakse tagatiste haldamise rakenduse ametlikku lühendit, kuivõrd see on versioonipõhine – küll aga on rakenduse versioon GARA sulgemisel. GARA kaudu kogutud andmete töötlemist jätkatakse versioonis TAGATISED, mis saab ka kõnealuse rakenduse ametlikuks lühendiks. Punktis 9 täiendatakse MKR-i põhimääruse §-s 50 esitatud TOTS2 andmekoosseisu uute punktidega 13 ja 14. Esmalt esitatud TOTS2 andmekoosseisu täiendus (uus p 13) tuleneb määruse nr 27 paragrahvist 3, mille kohaselt nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 5r lõike 3 rakendamiseks on Rahapesu Andmebürool ja Finantsinspektsioonil õigus edastada asjakohast teavet teistele pädevatele ja järelevalveasutustele – kelleks on ka MTA –, kes hindavad saadud teavet kooskõlas artikli 5r lõikega 3 ning edastavad oma järeldused Välisministeeriumile. Välisministeerium teavitab järeldustest korrapäraselt teisi liikmesriike ja Euroopa Komisjoni. Täpsemalt vt määruse nr 27 eelnõu seletuskirja11 lk 4 – 5. Küll on käesoleva eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitatavas redaktsioonis piirdutud andmete vastu võtmisega Rahapesu Andmebüroolt ja jäetud välja viide Finantsinspektsioonile, kuivõrd Finantsinspektsioon on eelnõu kooskõlastusprotsessis andnud teada12, et neid puudutavas on vajalik käesolevas eelnõus sätestatu toimimiseks muuta FIS-s sätestatut, et võimaldada eelnõus ettenähtud informatsiooni jagamist. Siit tulenevalt peavad eelnõu koostajad otstarbekaks pöörduda MKR-i põhimääruse sellekohase täiendamise juurde tagasi siis, kui on lahendatud küsimus võimalikust puudusest Finantsinspektsiooni seaduse13 §-s 54. Teisena esitatud TOTS2 andmekoosseisu täiendus (uus p 14) tuleneb joonealuses märkes 2 nimetatud seadusega RSanS-i lisatud uuest paragrahvist 133, mille kohaselt on krediidiasutustel kohustus edastada asjakohast teavet kauba sisse- ja väljaveo keelu rikkumise kahtluse või ohu korral MTA-le, samuti vastata MTA päringutele. Täpsemalt vt joonealuses märkes 2 nimetatud seaduse eelnõu seletuskirja14 lk 19 – 20. Eraldi väärib esile toomist, et MTA ja Eesti Pangaliit on RSanS § 133 rakendamise läbirääkimistel jõudnud kokkuleppele, et krediidiasutuste-poolne teavituskohustuse täitmine saab üldjuhul toimuma Salv Technologies OÜ poolt välja töötatud reaalajas andmete ja dokumentide vahetamise platvormi Bridge kaudu. Bridge võimaldab turvalisel ja krüpteeritud kujul pooltel omavahel informatsiooni, andmeid ja dokumente vahetada. Bridge kasutamiseks sõlmivad nii krediidiasutused kui MTA lepingu Salv Technologies OÜ-ga. Seejuures juhindutakse põhimõttest, et andmete töötlemine on lubatud üksnes kaubandussanktsiooni rikkumiste tõkestamise eesmärgil, millist eesmärki käsitatakse avaliku huvi küsimusena. Andmeid ei töödelda täiendavalt viisil, mis ei vasta nimetatud eesmärgile. 10 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus. RT I, 21.06.2024, 8. 11 Kättesaadav EIS-s: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bb3eb0b7-789a-4e13-af2a-a55bb4bd80e7 12 Finantsinspektsiooni 06.08.2024.a kiri nr 5-8/3986-1. 13 Finantsinspektsiooni seadus. RT I, 04.07.2024, 12. 14 Kättesaadav Riigikogu veebilehel 332 SE juures: Seletuskiri 4 Punktis 10 sätestatakse, et MKR-i likvideerimine toimub seaduse alusel15 seniselt märgitud Vabariigi Valitsuse otsustuspädevuse asemel. Muudatus on kantud asjaolust, et Vabariigi Valitsus ei saa oma äranägemisel lõpetada andmekogu, mille pidamine on seadusega (antud juhul – MKS § 17 lõikega 1) ette nähtud. Sellele üldlevinud puudusele erinevate andmekogude põhimäärustes on tähelepanu juhtinud ka Andmekaitse Inspektsioon.16 Eelnõu §-s 2 sedastatakse erand määruse valdavast jõustumisest üldises korras. Paragrahvi 1 punkt 6 jõustub 15.oktoobril 2024.a, milliseks kuupäevaks on MTA viinud lõpule ettevalmistavad tegevused NES-i laienduse kasutusele võtmiseks. Paragrahvi 1 punktid 1 – 5 ja punktid 7 – 10 jõustuvad esimesel võimalusel, st üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.17 3. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 5. Määruse mõjud Eelnõuga laiendatakse MKR-i alamregistrite TOTS2 ja NES andmekoosseisu. Samas tehakse NES-i, samuti ADEK-i, APEX-TELLER-i ja SADHES-i andmekoosseisudes formaalset laadi muudatused. Keelelist, terminoloogilist ja tehnilist laadi parandusi tehakse ka mujal MKR-i põhimääruse tekstis. Eeltoodu kannab eesmärki tagada MKR-i põhimääruse ajakohasus ja loetavus. Eraldi võib avalduvate mõjude osas tuua esile järgmist: 5.1. TOTS2 andmekoosseisu laiendamine Esineb mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, mõningal määral ka majandusele. Nimetatud mõjude kohta vt joonealuses märkes 14 toodud seletuskirja lk 54 – 55, samuti joonealuses märkes 11 toodud seletuskirja lk 6. Kokkuvõtlikult võib öelda, et MKR-i põhimääruse täiendamine siinnimetatud küsimuses võimaldab kehtestatud ELi sanktsioonirežiimi rakendada ühelt poolt tõhusalt, teisalt – korrektses õiguskeskkonnas. 5.2. NES-i andmekoosseisu laiendamine Sihtrühmad: tollikliendid, MTA Mõju kirjeldus: Edaspidi ei ole eraldi vaja esitada liiduvälise tollistaatusega kaupadele ajutise ladustamise deklaratsiooni, kuivõrd manifest täidab pärast kaupade esitamist ajutise 15 Vt kunagise maamaksu infosüsteemi likvideerimise kohta Maamaksuseadus § 122. 16 AKI 01.aprilli 2021.a kirjaga nr 1.2.-2/21/1302 edastatud materjalid. 17 Vt Haldusmenetluse seadus § 93 lg 2. 5 ladustamise deklaratsiooni rolli. Siseneval suunal tekib võimalus tollitoimingute kombineerimiseks ehk realiseeritakse LTS18 art 145 lg 5 punkt b ettenähtud võimalus teostada ühe dokumendi alusel mitu tollitoimingut. See omakorda vähendab tolliprotseduurideks kuluvat aega. Samuti paraneb NES-i kaasatud manifesti korral andmekvaliteet, misläbi saab teha esitatud andmetele tõhusamat riskianalüüsi. Siit omakorda – paraneb järelevalve kaupade tollistaatuste kinnitamise ja tõendamise üle. Kokkuvõtlikult toetab NES-iga seotud muudatus MTA arengukava19 eesmärki tagada õiguskuulekale maksukohustuslasele lihtne, kiire ja mugav maksu- ja tollikohustuste täitmise võimalus. Kui maksude maksmine on lihtsam kui nendest hoidumine, suureneb inimeste tahe oma maksu- ja tollikohustused õigeaegselt ja korrektselt täita ning seeläbi – maksukuulekus. Mõju olulisus: oluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud 5.3. NES-i, samuti ADEK-i, APEX-TELLER-i ja SADHES-i andmekoosseisude ning laiemalt MKR-i põhimääruse teksti korrigeerimine Sihtrühmad: MKR-i põhimäärusega juhuslikus puutumuses olevad isikud Mõju kirjeldus: muudatused on tehnilist laadi, omades pigem tähendust õigusselguse tagamisel. Mõju olulisus: väheoluline Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud 5.4. Üldisemalt Muudatustega ei kaasne olulist sotsiaalset mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele. Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei kasva; pigem on muudatused (NES, vt p 5.2.) nende vaates positiivse mõjuga. Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud. 6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad tulud ja kulud Eelnõuga käsitletavates küsimustes on ainus teadaolev kulu seoses NES-iga. NES-i arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse maksumus ilma käibemaksuta on kokku 521 349 eurot, millele lisanduvad turvatestid orienteeruva maksumusega 30 000 eurot. Tegevused on planeeritud lõpule viia 15.oktoobriks 2024.a. Arendaja on Nortal AS ja turvatestide teostaja Clarified Security OÜ. Muudes eelnõuga reguleeritavates küsimustes kulu puudub. Näiteks pakendi aktsiisideklaratsioonide, samuti laekunud maksusummade andmete kaasamine vastavalt ADEK-i ja APEX-TELLER-i andmekoosseisu on formaalset laadi, kuivõrd mainitud andmete töötlemine eelnimetatud alamregistrites toimub juba praegu. Siit tulenevalt – kumbki olukord ei eelda ega tingi eraldi arendust. Eelöeldu käib ka SADHES-i ja TOTS2 andmekoosseisu laiendamise kohta. 18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik. ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2013/952/oj/est 19 Kättesaadav MTA veebilehel: Arengukava 2023 | 439.02 KB | pdf 6 Viimasel puhul tasub märkida, et vastavalt MTA ja Salv Technologies OÜ vahelisele lepingule andmete edastamine krediidiasutuste poolt MTA-le ameti jaoks kulu kaasa ei too. Küll tuleb tõdeda, et krediidiasutustelt, samuti järelevalveasutustelt laekuva teabe menetlemine tekitab MTA-le mõningal määral lisakoormust, mis aga maandatakse olemasoleva personaliressursi raames (st uusi ametikohti ei looda). 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub kahes osas:  § 1 punktid 1 – 5 ja punktid 7 – 10 jõustuvad üldises korras ehk kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist  § 1 punkt 6 (NES-i kohta) jõustub 15. oktoobril 2024.a. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Ühtlasi esitati eelnõu arvamuse saamiseks Andmekaitse Inspektsioonile ja Eesti Kaubandus- Tööstuskojale, samuti (seonduvalt TOTS2 andmekoosseisu laiendamisega) Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile ja Eesti Pangaliidule. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkustega. Nimetatud kooskõlastused on nähtavad EIS-is. Kirjalik tagasiside laekus ka Finantsinspektsioonilt (vt joonealune märge 12). Kooskõlastustabel on lisatud eelnõu seletuskirjale. Küll on oluline tuua siinkohal esile, et võrreldes kooskõlastamiseks esitatud dokumentidega on nüüdseks:  tulenevalt Finantsinspektsiooni tagasisidest – jäetud TOTS2 andmekoosseisu täiendamisel välja viide Finantsinspektsioonile kui andmeandjale  tulenevalt Justiitsministeeriumi tagasisidest – loobutud TOTS2 andmekoosseisu täiendamise tagasiulatuvast rakendamisest  kuivõrd TOTS2 andmekoosseisu täiendamise tagasiulatuv rakendamine (mis oli kavandatud kahest eri kuupäevast arvates) jääb eelöeldult ära – senised kaks erinevat muutmiskäsku on liidetud üheks muutmiskäsuks eelnõu § 1 punktina 9 ja eelnõu § 1 senine punkt 11 on numereeritud kui punkt 10. 7  EELNÕU 21.08.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus” muutmine Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „1) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 25 lõike 9 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud alkoholi aktsiisideklaratsioonis, tubaka aktsiisideklaratsioonis ja energiatoote aktsiisideklaratsioonis ette nähtud andmed; 2) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 37 lõike 2 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud alkoholi liikumise ja laoseisu aruandes, tubakatoote liikumise ja laoseisu aruandes ning kütuse liikumise ja laoseisu aruandes ette nähtud andmed;“; 2) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) pakendiaktsiisi seaduse § 7 lõike 3 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud pakendi aktsiisideklaratsioonis ette nähtud andmed.“; 3) paragrahvi 321 pealkirjas, lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „register“ sõnaga „rakendus“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 34 lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad „andmed maksude määramise kohta“ sõnadega „andmed laekunud maksusummade ja maksude määramise kohta“; 5) paragrahvi 39 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „RASKEVEOKIMAKS“ tekstiosaga „RVM“; 6) paragrahvi 421 lõike 2 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/2446 lisa B veergudes D3, F10–F16, F20– F33, F40–F45, F50, F51 ja G2–G5 nimetatud andmed;“; 7) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktidega 3–6 järgmises sõnastuses: „3) andmed aktsiisilaopidaja ja tema laoseisu aruande kohta – aktsiisilaopidaja nimi, registrikood, aktsiisilaopidaja ja aktsiisilao identifitseerimistähis, laoseisu aruande periood, kategooria, number ja esitamise kuupäev ning laoseisu aruande esitaja nimi; 4) andmed laoseisu aruandes kajastatud aktsiisikauba ja selle liikumise kohta – aktsiisikauba saatja ja saaja nimi, registrikood ja identifitseerimistähis, aktsiisikauba liik, koodid, kirjeldus ja kogus, aktsiisikauba liikumise suund, staatus ja saatmise või vastuvõtmise kuupäev ning täiendav teave; 5) vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 36 lõike 1 punktile 181 või § 50 lõikele 32 Maksu- ja Tolliametile esitatud analüüsiakt; 6) andmed punktis 5 nimetatud analüüsiakti kohta – analüüsiakti number või analüüsiaktile süsteemi poolt genereeritud number, analüüsiakti koostamise kuupäev, analüüsi objekti täpsem määratlus, analüüsiaktile vastava saatelehe number, analüüsiakti koostanud ettevõtja ärinimi, registrikood, riik ja aadress, analüüsiakti esitanud ettevõtja ärinimi, registrikood, riik ja aadress, analüüsiakti süsteemi üles laadinud isiku nimi ja isikukood ning täiendav teave."; 8) paragrahvi 46 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „GARA/TAGATISED“ tekstiosaga „TAGATISED“; 9) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses: „13) Vabariigi Valitsuse 27. mai 2024.a määruse nr 27 „Venemaa Föderatsiooni tegevusega seoses kehtestatud piiravate meetmete rakendamine ja pädeva asutuse määramine“ § 3 alusel Rahapesu Andmebüroolt laekuvad andmed – makse algataja ärinimi, registreerimisnumber, aadress ja tema residendiriik, makse saaja ärinimi, registreerimisnumber, aadress ja tema residendiriik, makse algataja ja makse saaja maksekonto number ja vastava makseteenuse pakkuja tunnuskood, makse kuupäev, maksesumma suurus ja valuuta, tehingu kirjeldus ning täiendav teave; 14) rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 133 alusel krediidiasutustelt laekuvad andmed – makse algataja ärinimi, registreerimisnumber ja tema residendiriik, makse saaja ärinimi, registreerimisnumber ja tema residendiriik, teave kauba saaja ja saatja kohta (kui need on makse algatajast või makse saajast erinevad), kaubakood, makse suund (kas laekuv või väljuv makse), maksesumma suurus, valuuta ja maksejuhise selgitus, viide asjaomasele sanktsioonimäärusele ja selle artiklile, teate esitanud krediidiasutuse nimi ja tema esindaja kontaktandmed ning täiendav teave.“; 10) paragrahvi 78 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Register likvideeritakse seaduse alusel.“. § 2. Määruse jõustumine Paragrahvi 1 punkt 6 jõustub 2024. aasta 15. oktoobril. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär 2