Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (sooline tasakaal)

Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri (sooline tasakaal) 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) peamiseks eesmärgiks on edendada soolist tasakaalu reguleeritud turul noteeritud Eestis registreeritud suurte 1 aktsiaemitentide juhtorganites. Sellekohased sätted põhinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivil 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (edaspidi direktiiv)2. Tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites nähakse ette, et aktsiaemitendi üldkoosolek valib direktiivist tuleneva kahe võimaliku eesmärgi vahel: vähemalt 40% aktsiaemitentide nõukogu liikmetest on alaesindatud soost või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost. Aktsiaemitendid peaksid valitud eesmärgi saavutama 2026. aasta 30. juuniks. Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone kaasa ei too. Siiski näeb eelnõu ette trahvid soolise tasakaalu eesmärkide seadmata jätmisel ning teavitamis- ja aruandluskohustuse rikkumisel. Kui aktsiaemitent ei täida seatud soolise tasakaalu eesmärke tähtaegselt, kohustub ta rakendama läbipaistvaid ja mittediskrimineerivad valikukriteeriume juhtorganite liikmete ametikohtadele valimisel. Samuti näeb eelnõu ette ajutise kohustuse juhuks kui juhtorgani liikme kandidaadid on võrdselt kvalifitseeritud, sellisel juhul tuleb eelistada alaesindatud soost kandidaati (ehk rakendada positiivset erimeedet). Aktisaemitentidele pannakse kohustus anda teavet valitud eesmärgi ja selle täitmise kohta Finantsinspektsioonile. Eelnimetatud meetmed on ajutist laadi, kuna nii eelnõu aluseks olev direktiiv kui ka seda üle võtvad sätted kaotavad kehtivuse 2038. aasta 31. detsembril. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunikud Marit Maidla ([email protected]), sama osakonna nõunik Valner Lille ([email protected]), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakonna soolise võrdsuse poliitika juht Lee Maripuu ([email protected]) ja sama osakonna soolise võrdsuse nõunik Eva Liina Kliiman ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 1.3. Märkused 1 Direktiivi kohaselt loetakse suureks ettevõtjaks äriühingut, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive ületab 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ületab 43 miljonit eurot. 2 Direktiivi tekst kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022L2381 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Küll on aga paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusega Riigikogus menetluses seaduseelnõu 422 SE, millega muudetakse väärpaberituru seadust.3 Jälgime aktiivselt selle eelnõu menetluse edenemist ning korrigeerime vajadusel vastavalt ka käesolevat eelnõu. Eelnõul on seos Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP 2023-2027), mille punkti 11.17 kohaselt on seatud eesmärgiks võtta üle direktiivi 2022/2381 (23. november 2022). Eelnõu aluseks on Euroopa Liidu (edaspidi EL) direktiivis sätestatud nõuded. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva EL õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Eelnõuga muudetakse järgmiseid seaduseid: väärtpaberituru seadus RT I, 30.05.2024, 9 (edaspidi VPTS), Finantsinspektsiooni seadus RT I, RT I, 30.05.2024, 3 (edaspidi FIS), võrdse kohtlemise seadus RT I, 22.10.2021, 11 (edaspidi VõrdKS). Pärast eelnõu I kooskõlastusringi otsustati eelnõust välja jätta direktiiviga mitteseotud riigivaraseaduse muudatused ja lahendada koalitsioonilepingu eesmärk 4 riigi osaluspoliitika põhimõtete täiendamise kaudu. Riigi osaluspoliitikat ajakohastatakse 2024. aasta lõpuks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. EELNÕU PEAMISED EESMÄRGID 2.1. Üldine taust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, aluseks on novembris 2012 avaldatud Euroopa Komisjoni algatus.5 Samal aastal kinnitatud Eesti seisukohtade 6 kohaselt nõustuti lähenemisega, et kõikides liikmesriikides tuleks tagada võrdsed võimalused naistele ja meestele töötamaks juhtivatel ametikohtadel. Siiski sedastati, et Eesti ei toeta Euroopa Liidu tasemel kohustusliku kvantitatiivse eesmärgi (kvoodi) kehtestamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete soolise jaotuse kohta; Eesti seisukohtade kohaselt eelistati 3 Seaduseelnõu 422 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/018bb6e6-7561-4875-bdf1- 68bce7d87b8a/finantsinspektsiooni-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 4 VVTP p 11.17. „Seame riigifirmade nõukogudes eesmärgiks meeste ja naiste võrdse esindatuse nõude selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%“, kättesaadav veebis: https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2023-2027 5 Euroopa Komisjoni ettepanek kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/ALL/?uri=CELEX%3A52012PC0614 ; lisaks avaldas Euroopa Komisjon ka mõjuanalüüsi, mis on kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:52012SC0348 6 Eesti seisukohad Euroopa Liidu algatuse, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas ja sellega seotud meetmeid, suhtes kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/22b07e12-2c29-4566-a758-4585c48078be 2 pigem ettevõtlusvabadust vähem riivavaid soovituslikke instrumente. Viimati kinnitati Eesti sellekohased seisukohad 2022. aasta veebruaris, kus kinnitati ka üle, et Eesti jääb üldise lähenemisviisi hääletusel hääletusest kõrvale.7 Direktiiv toetub Euroopa Liidu lepingule (edaspidi ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingule (edaspidi ELTL). ELi leping artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Selleks antakse ELTL artikli 157 lõikega 3 Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. ELTL artikkel 157 lõige 4 võimaldab liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud soost isikutel tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada takistusi tööalases karjääris. Ehk EL ja liikmesriigid võivad võtta meetmeid, mis annavad alaesindatud soole nö eeliseid. Direktiiv, millel eelnõu rajaneb, on osa Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetest, mille eesmärgiks on kaasa aidata naiste ja meeste võrdsele kohtlemisele, sh tagada võrdsed võimalused osalemaks tööturul ja edendamaks karjääri. Ka komisjon rõhutab, et jätkuvalt on juhtivatel ametikohtadel, sh äriühingute juhatustes, liiga vähe naisi. 8 Soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline kasutamaks ära olemasolevaid kvalifitseeritud isikuid ning lahendada liidu ees seisvaid demograafilisi ja majanduslikke väljakutseid. Naiste alaesindatus juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule. Komisjon märgib, et eduka juhtimise jaoks on suure tähtsusega, et otsustajate ringis oleksid esindatud nii naised kui ka mehed. Annete ja oskuste paljusus aitab teha paremaid otsuseid, parandab äriühingu üldjuhtimist ja soodustab majanduskasvu. On leitud, et mitmekesisus toob kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust. 9 Muuhulgas on mitmed uuringud näidanud, et koos parema soolise tasakaaluga tippjuhtide seas paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus, tagades märkimisväärse pikaajalise jätkusuutliku kasvu. Samuti on täheldatud positiivset korrelatsiooni juhtivatel kohtadel naiste arvu ja suuremate dividendimaksetega ning ettevõtjad, kus on suurem sooline mitmekesisus, saavutavad paremaid tulemusi keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimiskriteeriumide osas. See viitab, et mitmekesised ettevõtjad järgivad tõenäolisemalt jätkusuutlikke ja eetilisi äripraktikaid, mis võivad parandada nende pikaajalist tulemuslikkust ja mainet.10 7 Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu (EPSCO) 14. märtsi 2022. a istungil, kättesaadav veebis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3aad45e6-e5aa-488d- b7fb-9b5ea71bf7ff 8 Euroopa Komisjon. „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020-2025“, https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/policies/justice-and-fundamental-rights/gender- equality/gender-equality-strategy_et 9 ILO „Women in Business and Management: The business case for change“, lk 21, https://www.ilo.org/publications/women-business-and-management-business-case-change 10 Credit Suisse, „Gender 3000 in 2021: Broadening the diversity discussion“, https://www.credit- suisse.com/about-us-news/en/articles/media-releases/credit-suisse-gender-3000-report-shows-women-hold- almost-a-quart-202109.html 3 On selge, et soolise tasakaalu saavutamine juhtorganites on oluline EL-i majandusliku konkurentsivõime tagamiseks globaliseerunud majanduses ning annaks liidule suhtelise eelise kolmandate riikide ees. Kuid vaatamata positiivsetele aspektidele, mida naiste kaasamine ettevõtjate juhtorganitesse endaga kaasa toob, ulatus 2022. aasta oktoobris naiste osakaal suurimate börsil noteeritud ettevõtjate juhatustes ELi liikmesriikides vaid 32,2%-ni; neli riiki on saavutanud juhatustes vähemalt 40%-lise soolise tasakaalu (FR, IT, NL, DK) ja mitu teist on ületanud 33% piiri (BE, DE, FI, ES, SE, IE, PT ja AT), kuid mõnes riigis, sh Eestis on naisi juhatustes endiselt vaid üks kümnest (HU, EE, CY).11 Eelnevast tulenevalt on direktiivi ja eelnõu peamised eesmärgid: 1. Soolise tasakaalu tagamine aktsiaemitentide juhtorganites: eelnõu eesmärk on edendada soolist võrdõiguslikkust, parandada aktsiaemitentide juhtorganite soolist tasakaalu ja seeläbi vähendada soolist ebavõrdsust juhtimistasandil. 2. Aktsiaemitentide läbipaistvuse suurendamine ja teabe kättesaadavuse lihtsustamine: eelnõuga püütakse suurendada aktsiaemitentide läbipaistvust soolise tasakaalu osas, nõudes, et aktsiaemitendid avaldaksid teavet oma juhtorgani soolise koosseisu kohta oma veebilehel, lisaks avaldab Finantsinspektsioon tulevikus sellekohase ülevaate oma kodulehel. 3. Meetmete võtmine soolise tasakaalu saavutamiseks: eelnõu kohaselt laieneb soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku pädevus, tulevikus saab volinik võtta samme ka soolise tasakaalu edendamiseks aktsiaemitentide juhtorganites. 2.2. Sooline tasakaal Eesti aktsiaemitentide juhtorganites Nagu eespool välja toodud, siis Eestis on naiste osakaal börsil noteeritud ettevõtjate juhatuses üks EL-i madalamaid. Eesti tööturgu iseloomustab meeste ja naiste vertikaalne segregatsioon, st juhtkondades on sooline lõhe tähelepanuväärselt suur. Sarnane trend, kuid vähemal määral, jätkub ka madalama astme juhtide seas.12 Veelgi enam, naiste esindatus Eestis korporatiivsete hierarhiate tipus on olnud stabiilselt madal, ja seega eristub teistest riikidest, kus see on viimase kümnendi jooksul oluliselt kasvanud. Näiteks Lätis on naiste osakaal organisatsioonide juhtorganites aastatel 2009–2019 peaaegu kahekordistunud. 13 Kuid Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) andmeil on naiste osakaal suuremate börsiettevõtjate juhtorganites Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud kõigest 3 protsendipunkti võrra (2013. aastal oli naiste osakaal 7%, 2023. aastal 10%). Lisaks kirjeldab soolise võrdsuse olukorda juhtimises EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksi alanäitaja „võim“, mis mõõdab soolist tasakaalu otsustamises ja juhtimises. Majandusliku võimu alanäitaja oli Eestis 2023. aastal 21,8 punkti 100-st, mis jääb tugevalt maha EL riikide keskmisest skoorist (54,7 punkti). 11 EIGE, „Gender balance in business and finance“, https://eige.europa.eu/publications- resources/publications/gender-balance-business-and-finance-december-2022 12 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“, https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2022-12/OECD%20rapordi%20t%C3%B5lge%20- %20soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20suurendamise%20majanduslik%20kasu%20Eestile.pdf, lk 52. 13 Sama, lk 11. 4 Indeks näitab, et naiste positsioon majanduse otsustustasanditel on Eestis märgatavalt tagasihoidlik.14 Samas iseloomustab Eesti tööjõuturgu fakt, et madalamates juhtimistasandites on soolised erinevused väiksemad. Naised on ka hea haridustasemega: 25–64-aastaste vanuserühmas on kõrgharidusega 52,7% naistest ja 33,7% meestest; magistrikraadiga on Eesti naistest 26,4%, samas kui meestest vaid 16,3%.15 See viitab et Eestis on kvalifitseeritud naiste nö ootejärjekord ehk leidub kvalifitseeritud naisi, keda võiks kaasata juhtorganitesse.16 Joonis 1. Naiste osakaalsuurimate börsil noteeritud äriühingute juhtkondades võrreldes EL-i keskmisega (roheline – EL keskmine naised nõukogus; sinine – EE naised nõukogus; roosa – EL keskmine naised juhatuses; oranž – EE naised juhatuses;)17 Vähemalt üks naiste alaesindatuse põhjus on see, et üldiselt ei usuta, et naisjuhid tuleks organisatsioonidele kasuks. 18 Eesti elanike arvamus, nagu oleks mehed paremad juhid kui naised, on soolise võrdsuse monitooringu andmeil alates 2009. aastast pidevalt vähenenud (2009. aastal arvas nii 43% Eesti elanikest, 2021. aastal 27%).19 Kusjuures need, kelle otsene ülemus on või oli viimati naine, leiavad harvem, et mehed on paremad juhid. Monitooringu andmeil arvab 56% naistest ja ainult 36% meestest, et ettevõtetele oleks kasulik, kui juhtivatel kohtadel oleks praegusest rohkem naisi. Naiste seas on enam neid, kes peavad soolist tasakaalu oluliseks nii erinevate poliitiliste otsustajate kui ka ettevõtete tippjuhtide seas. Meeste hulgas on neid vähem ja kõige vähem peavad mehed võrreldes naistega vajalikuks soolist tasakaalu eraettevõtete tippjuhtide hulgas.20 Eeltoodu kõrval on vertikaalse segregatsiooni põhjuseks ka fakt, et naised tõusevad sageli karjääriredelil aeglasemalt kui mehed, isegi kui nad töötavad samades ametites ja majandusharudes. Osati võib olla see seotud trendiga, et meestel on naistest 14 EIGE, Gender Equality Index, https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2023/domain/power/EE 15 Sama. 16 Sama, lk 11. 17 EIGE, Largest listed companies: CEOs, executives and non-executives, https://shorturl.at/DueMr 18 OECD, „Soolise võrdõiguslikkuse suurendamise majanduslik kasu Eestile“, lk 30. 19 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, https://s3-web-1a.tehik.ee/vordsuskeskus-live- web-prd/s3fs-public/2023-10/soolise_vordoiguslikkuse_monitooring_2021._lopparuanne.pdf, lk 70. 20 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, lk 81. 5 erinevad sotsiaalsed võrgustikud, mis edendavad nende karjääri.21. Igal juhul mõjutab taoline suundumus omakorda negatiivselt naiste osakaalu ettevõtete juhtkondades ehk nö klaaslagi piirab naiste ligipääsu juhtivatele ametikohtadele.22 Direktiivi fookuses on soolise tasakaalu parandamine aktsiaemitentide juhtorganites just seetõttu, et suuremad börsiettevõtted on suurt majanduslikku ja sotsiaalset mõju omavad institutsioonid, kellel on ühiskonnas väljapaistev roll, seades eeskuju ka teistele organisatsioonidele. Selliste organisatsioonide eeskuju võib innustada soolise tasakaalu eesmärke seadma ka teisi, hetkel regulatsiooni alt välja jäävaid ettevõtteid ja organisatsioone, suurendades nii laiemalt soolist tasakaalu juhtimises ja ühiskonna otsustusprotsessides osalemises. Arvestades börsiettevõtete arvu ei too naiste suurem kaasatus juhtkondades ilmselt otseselt kaasa mõju Eesti soolisele palgalõhele, küll aga võib kaudselt läbi laiema ühiskondliku mõju panustada palgalõhe vähenemisesse. Positiivne erimeede aitab organisatsioonide tasandil suurendada teadlikkust soolise võrdsuse edendamisest ning seab konkreetsete nõuete kaudu stiimuli soolise tasakaalu suurendamiseks vajalike tegevuste rakendamiseks, mh võib see kaasa tuua näiteks soolist tasakaalu arvestavate värbamis- ja personalipraktikate ja talendipoliitika, sh naisjuhtide järelkasvu toetavate tegevuste senisest laialdasemat ja süsteemsemat kasutuselevõttu ning soolist võrdsust toetava organisatsioonikultuuri arendamist. Naiste senisest suurem osalus ja nähtavus võib tippjuhtimises positiivse muutusena kaasa tuua seniste kultuuriliste ja ühiskondlike sooliste eelarvamuste murenemise, mille kohaselt mehed sobivad naistest paremini juhtideks. Niisiis on asjakohane direktiivi eesmärk suurendada soolist tasakaalu just börsil noteeritud aktsiaemitentide juhtorganites. Direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad vaid suured aktsiaemitendid, ehk ettevõtted, kus on üle 250 töötaja ja kelle aastakäive on üle 50 miljoni euro või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ületab 43 miljonit eurot. Eesti Nasdaq Balti põhinimekirjas noteeritud aktsiaemitentidest kvalifitseerub suureks ettevõtteks 12 aktsiaemitenti. 2024. a augusti seisuga täidavad neist neli eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1: nõukogust moodustavad alaesindatud soost isikud 40%); kolmel moodustavad alaesindatud soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2). Nõuk+Juh Nõukogu Juhatus Kokku Nõuk liikmed liikmed Vastab 1. Vastab 2. M N M N Mehed Naised eesmärgile? eesmärgile? 1. Tallink Grupp 5 1 3 2 8 3 Ei Ei 2. Tallinna Kaubamaja Grupp 5 0 1 0 6 0 Ei Ei 3. Silvano Fashion Group 3 2 1 0 4 2 Jah Jah 4. Infortar 3 1 1 1 4 2 Jah Jah 21 Praxis, „Tippjuhiks saamise teed: mehed juhtuvad juhiks, naised juhivad end juhiks“, lk 53. 22 Võrdsuskeskus, „Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2021“, lk 11. 6 5. Ekspress Grupp 3 1 2 1 5 2 Jah Jah 6. Harju Elekter Group 5 1 3 0 8 1 Ei Ei 7. LHV Group 5 2 4 0 9 2 Ei Ei 8. Merko Ehitus 2 1 3 0 5 1 Jah Ei 9. Nordecon 5 0 2 1 7 1 Ei Ei 10. Tallinna Sadam 6 1 4 0 10 1 Ei Ei 11. Coop Pank 6 0 5 0 11 0 Ei Ei 12. Tallinna Vesi 7 2 3 0 10 2 Ei Ei Tabel 1. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis ületavad eelnõus seatud künnised (august 2024. a seisuga) Kohaldamisalast väljajäävatest kuuest aktsiaemitentidest (ehk aktsiaemitendid, kes on VKE-d) täidab eelpool nimetatud eesmärke kaks. Nõukogu Juhatus Kokku Nõuk liikmed Nõuk+Juh liikmed Vastab 1. Vastab 2. M N M N Mehed Naised eesmärgile? eesmärgile? 13. PRFoods 5 0 2 0 7 0 Ei Ei 14. Enefit Green 3 2 3 0 6 2 Jah Ei 15. Pro Kapital Grupp 3 0 1 1 4 1 Ei Ei 16. Hepsor 3 0 1 0 4 0 Ei Ei 17. Arco Vara 5 0 1 1 6 1 Ei Ei 18. EfTEN Real Estate Fund AS 3 1 2 0 5 1 Jah Ei Tabel 2. Eesti ettevõtted Nasdaq Balti põhinimekirjas, mis jäävad künniste alla (august 2024. a seisuga) 2.3. Artikli 6 kohaldamise peatamine Direktiivi artikkel 12 kohaselt võib liikmesriik peatada artikli 6 ja artikkel 5 lõike 2 kohaldamise juhul kui 2022. aasta 27. detsembri seisuga on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1) börsil noteeritud äriühingutes on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 30 % nõukogu liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna (direktiivi mõttes juhatuse ja nõukogu) liikmete ametikohtadel või 2) kui liikmesriigi õiguses on börsil noteeritud äriühingutele sätestatud alaesindatud soost isikute osakaalu kohta nõuded (30 % tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtkonna liikmete ametikohtadel või vähemalt 25 % kõigi juhtkonna liikmete ametikohtadel). Eesti ei täida kumbagi tingimust. 2022. aasta seisuga ei olnud siseriiklikus õiguses kehtestatud punkt 2 kohast nõuet alaesindatud soost isikute osakaalu kohta. Samuti ei täitnud Eesti punktis 1 toodud kriteeriume, 2022. aasta lõpus moodustasid naised u 11,2% aktsiaemitentide nõukogu liikmetest ja 11,4% juhatuse ja nõukogu liikmetest kokku. Seega ei saa Eesti kohaldada artikkel 12 kohast artikkel 6 kohaldamise peatamist. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 7  3.1. Väärtpaberituru seaduse muudatused Seaduse täiendamine 11. jaoga. Seaduse 16. peatükki „Turu korraldamine“ lisatakse uus jagu „Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites“, millega võetakse üle direktiivist tulenevad sätted Eesti õigusesse. VPTS 16. peatükis nähakse ette mh turul kaubeldava väärtpaberi emitendi kohustused (§ 135jj), ehk direktiivist tulenevad sätted sobituvad samasse peatükki. VPTS-i 16. peatükk määrab kindlaks Eesti reguleeritud turu korraldamise, sh osalemise ja väärtpaberi kauplemisele võtmise reeglid ehk kehtestatakse turu-põhised nõuded. VPTS-i 16. peatükk kohaldub kõigile väärpaberi emitentidele, kes soovivad osaleda Eesti reguleeritud turul, olenemata sellest, mis on turul kaubeldava väärtpaberi emitendi päritoluriik. Erinevalt eelpool kirjeldatud VPTS-i põhimõttest näeb direktiiv ette, et ülevõtmissätted ja nende kohaldamine on aktsiaemitendi päritoluriigi ülesanne, ehk kehtestatakse aktsiaemitendi päritoluriigi-põhised nõuded. Käesolevas jaos kehtestatakse nõuded kõigile Eestis registreeritud suurtele aktsiaemitentidele ja neid nõudeid peab täitma sõltumata sellest, millise liikmesriigi reguleeritud turul Eestis registreeritud aktsiaemitent soovib osaleda. Uue jao sätteid kohaldatakse suurtele aktsiaemitentidele ajalises mõttes astmeliselt: - esiteks tuleb aktsiaemitendi üldkoosolekul seada VPTS § 1356 lõike 1 (ja asjakohasel juhul lõike 2) kohased eesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks ja täita kuni direktiivi kehtimisaja lõpuni 2038. aasta 30. detsembrini; o lisaks tuleb kõigil seaduse kohaldamisalasse jäävatel aktsiaemitentidel (sõltumata sellest, kas nad seatud eesmärke täidavad või mitte) anda Finantsinspektsioonile VPTS § 1359 kohast teavet ja seda ka oma veebilehel avaldada; - teiseks, kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke tähtaegselt (st 2026. aasta 30. juuniks), käivitab see VPTS § 1357 ja § 1358 ning rakenduvad sellest tulenevad kohustused, sh positiivse erimeetme rakendamise kohustus23; - juhul kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke mingil ajahetkel vahemikus 1. juuli 2026 kuni 30.detsember 2038, rakendub automaatselt VPTS § 1357 ja § 1358; Seaduse täiendamine §-ga 1355. 16. peatüki uue 11. jao paragrahviga 1355 piiritletakse jao kohaldumisala ja nähakse ette, et jagu 11. kohaldub ainult Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitentidele (edaspidi aktsiaemitent), kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul. Lõikega 2 täpsustatakse, et 11. jagu ei kohaldata Eesti äriregistrisse kantud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ei ületa 43 miljonit eurot ehk seadust ei kohaldata väikese- ja keskmise suurusega aktsiaemitentide suhtes. 23 VPTS § 1356 lõike 2 kohaste eesmärkide mittetäitmine ei vii VPTS § 135 7 kohaldamiseni. 8 Esimese kooskõlastusringi tagasisides tõid mitmed turuosalised välja vajadust täpsustada, millise ajahetke seisuga ja kuidas mõõta VKE künnise täitmist. Direktiiv seda küsimust ei täpsusta. Kuid selleks, et võimalikult vähe aktsiaemitente halduskoormust suurendada, tuleks töötajate arvu määramisel lähtuda juba täna emitentidele kehtivatest reeglitest. Seega VPTS § 1355 lõikes 2 nimetatud VKE künnise täitmise nõuet tuleks mõõta kord aastas tuginedes aktsionäride kinnitatud majandusaasta aruande andmetele ja ka töötajate arvu hindamisel lähtuda raamatupidamise seaduse kohaselt leitud keskmisest töötajate arvust. Ühtlasi tuleneb sellest, et aktsiaemitent peab kord aastas kontrollima VKE künnise ületamist toetudes möödunud aasta kinnitatud majandusaasta aruande andmetele. Kui kinnitatud majandusaasta aruande põhjal selgub, et aktisaemitent on VKE, siis rakendub VPTS § 1355 lõike 2 kohane välistus ja aktsiaemitent ei pea enam täitma käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid. Seaduse täiendamine §-ga 1356. Uue paragrahvi kohaselt peab aktsiaemitendi üldkoosolek seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe lõike 1 punktides nimetatud eesmärkidest: nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40% (punkt 1) või juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33% (punkt 2). Valik, millist eesmärki soovib aktsiaemitendi üldkoosolek seada, on jäetud vabaks ja võimaldab valida kõige paremini sobivat eesmärki. Siiski peab meeles pidama, et kui valitakse punktis 1 nimetatud eesmärk (nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40%), siis peab aktsiaemitent lisaks seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses (lõige 2). Individuaalne kvantitatiivne eesmärk, nagu ka termin viitab, peaks olema numbriliselt väljendatud eesmärgiks seatav juhatuse sooline tasakaalu näitaja, mis peaks aktsiaemitendil aitama paranda soolist tasakaalu. Milline lõike 2 kohane individuaalne kvantitatiivne eesmärk täpsemalt on, see jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski peegeldama direktiivi eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama alaesindatud soost liikmete suuremat esindatust juhatuses (vt ka VPTS § 23790 seletuskirja osa). Silmas tuleks pidada, et direktiivist ega VPTS-i lisatavatest sätetest ei tulene kohustust lõpetada enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega selleks, et täita VPTS § 1356 kohaselt seatavaid eesmärke. Muudatus nõukogu või juhatuse tasemel peaks toimuma aja jooksul vastavalt sellele, mis hetkel saab läbi ametis olevate juhatuse või nõukogu liikmete ametiaeg. Direktiivi selgituspunktide kohaselt peaks § 1356 lõikes 1 ettenähtud eesmärke võtma arvesse üksnes juhtorganite liikmete üldise soolise tasakaalu vaates ja mitte igal üksikjuhul, kui toimub konkreetse liikme valimine nais- ja meessoost kandidaatide hulgast. Eelkõige ei takista käesolev säte kedagi kandideerimast juhtorgani liikme kohale ega kohusta aktsiaemitenti ega aktsionäre valima alaesindatud soost liiget. Juhtorganite liikmete piiratud arvu tõttu ei ole matemaatiliselt alati võimalik saavutada täpselt 40%-list või vajaduse korral 33%-list alaesindatud soost isikute osakaalu, nagu uus § 1356 ette näeb. Lõige 3 täpsustabki lõike 1 punktides 1 ja 2 ettenähtud alaesindatud soost liikmete protsentuaalset esindatust: aktsiaemitendi nõukogu liikmete ametikohtade arv, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult 9 võimalikult lähedal 40%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Kõigi nõukogu ja juhatuse liikmete ametikohtade arv kokku, mis on vajalik käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ette nähtud eesmärgi saavutamiseks, peab olema arvult võimalikult lähedal 33%-le osakaalule, aga mitte ületama 49%. Lisa „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“ toob ära täpse ametikohtade arvu ja alaesindatud soost liikmete miinimumarvu eesmärgi saavutamiseks. Lisa kolmanda rea kolmandas tulbas, kus juhatuses ja nõukogus on kokku märgitud 3 liiget, Eesti ühinguõiguse kohaselt üldjuhul ei ole võimalik. Käesoleva eelnõu lisaks olev tabel tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi lisast, mis võetakse üle üks-ühele. Eesti siseriiklikust õigussüsteemist tulenevalt kolmanda tulba kolmandat rida Eestis ei rakendata. Seaduse täiendamine §-ga 1357. Käesolev paragrahv tervikuna kohaldub alates 2026. aasta 1. juulist. Säte näeb ette tagajärjed juhuks, kui aktsiaemitent ei saavuta VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt aktsiaemitendi üldkoosoleku poolt seatud eesmärki 2026. aasta 30. juuniks (vt VPTS § 2729). § 1357 järgne kohustus rakendub ka juhul, kui esialgselt seatud eesmärk küll tähtajaliselt saavutati, kuid pärast 2026. aasta 30. juunit mingil hetkel enam eesmärki siiski ei täideta. VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt seatud individuaalse kvantitatiivse eesmärgi mittetäitmine ei vii VPTS § 1357 kohaldamiseni. Kui aktsiaemitent ei saavuta VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, peab aktsiaemitent kohandama kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele nimetamiseks või valimiseks (lõige 1). Selleks peab aktsiaemitent võtma järgmiseid samme: kehtestama enne valikumenetluse algust ja kohaldama kogu valikumenetluse vältel mittediskrimineerival viisil selgeid neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavaid kriteeriume, sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel (punkt 1), ning valima kandidaadid võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdleva hinnangu (punkt 2). Neutraalse sõnastuse ja valikriteeriumina võiks kasutada näiteks erialast kogemust juhtival või järelevalvealasel ametikohal, rahvusvahelist kogemust, juhtimisoskust, võrgustike loomise oskust ja teadmisi mõnes asjaomases valdkonnas – näiteks rahanduses, finantsjärelevalves või personalijuhtimises. Valikmenetluses peaksid selged ja läbipaistavad olema nii valikmenetluse kriteeriumid kui ka see, kuidas neid kriteeriume kandidaatidele kohaldatakse. Selleks on soovitatav kriteeriumid paika panna juba enne valikmenetluse algust. Samuti peaksid läbipaistvad reeglid hõlmama kandidaatide otsimise staadiumit (nn head hunting-ut) ja seda ka juhul kui kandidaatide otsimist viib aktsiaemitendi nimel läbi aktsiaemitendi töötaja või kolmas osapool (nt värbamisettevõte). Täitmaks VPTS § 1357 lõigetest 5 ja § 1358 tulenevaid kohustusi on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida. Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Käesolevas lõikes sätestatakse võrdse kvalifikatsiooniga alaesindatud soost isikute osas positiivne erimeede. Taoline lähenemine baseerub EL Kohtu otsustel, milles leitakse, et teatavatel juhtudel võib töölevõtmise või edutamise puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati tingimusel, et ta on vastassoost kandidaadiga võrdne nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, ning et 10 kõnealune eelistamine ei toimu automaatselt ja tingimusteta, vaid seda võidakse eirata, kui teisest soost konkreetse kandidaadi kvalifikatsioon kallutab tulemuse selle kandidaadi kasuks, ning et iga kandidaati tuleb objektiivselt hinnata, kohaldades konkreetsete kandidaatide suhtes kõiki valikukriteeriume.24 Eestis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse (edaspidi SoVS) kohaselt diskrimineerimine keelatud kõigis eluvaldkondades, välja arvatud juhul, kui kasutatakse spetsiaalseid meetmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Need erimeetmed võivad anda eeliseid alaesindatud soole või vähendada soolist ebavõrdsust. Taoline erimeede peaks olema ajutise iseloomuga. Eelnõu aluseks olev direktiiv, sh käesolev lõige 2, ongi taoline ajutine positiivne erimeede, mis annab alaesindatud soost kandidaatidele teatud eelise. Oluline on märkida, et käesolev lõige 2 ei kohaldu äriseadustiku § 310 kohase asendusliikme määramisele kuna asendusliikme näol on tegemist ajutise meetmega ning asendusliikmed ei kuulu direktiivi reguleerimisalasse. Lõike 3 kohaselt on käesoleva lõikega 2 vastuolus tehtud otsus tühine. Seega sätestatakse VPTS-is aktsiaemitendi organi otsuse tühisuse erijuht kui aktsiaemitendi üldkoosolek või nõukogu rikub § 1357 lõikest 2 tulenevat alaesindatud soost isiku positiivse erimeetme rakendamise kohustust. Samas täpsustatakse, et positiivse erimeetme rakendamise kohustust ei pea täitma ja positiivse esimeetmega vastuolus otsus ei ole tühine, kui esineb suurema õigusliku kaaluga põhjuseid, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost kandidaadi kasuks. Käesolevaga sätestatud meetme kohaldamise välistamine peaks jääma siiski erandlikuks ja põhinema üksikjuhtumipõhisel hindamisel ning see peaks olema nõuetekohaselt põhjendatud objektiivsete kriteeriumidega, mis ei tohiks olla ühelgi juhul alaesindatud soo suhtes diskrimineerivad. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 1357 lõike 2 nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Lõige 4 paneb aktsiaemitendile üldkoosoleku teavitamise kohustuse. Selle kohaselt tuleb aktsionäre teavitada käesolevas jaost, eelkõige VPTS §-dest 1356 ja 1357 tulenevatest soolise tasakaalu eesmärkidest ja selle saavutamise vahenditest, samuti § 1357 lõike 3 kohasest otsuse võimalikust tühisusest, kui rikutakse § 1357 lõike 2 esimesest lausest tulenevat nn positiivse erimeetme rakendamise kohustust. Lõike 5 kohaselt tuleb kandidaadile, keda kaaluti aktsiaemitendi juhtorgani liikme ametikohale nimetamiseks või valimiseks kandidaatide valiku ajal, kirjaliku taotluse korral anda 20 tööpäeva jooksul kirjalikult järgmine teave: kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti, nende kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang ja kui see on asjakohane, siis konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras teisest soost kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost. Lõikest 5 tuleneva teabe andmise kohustuse täitmisel tuleb aktsiaemitendil järgida asjakohaseid isikuandmete kaitse regulatsioone ja teabenõudele vastates ei tohi väljastada kandidaatide isikuandmeid. 24 Vt otsuseid järgmistes kohtuasjades: C-450/93, C-409/95, C-158/97, C-407/98. 11 Seaduse täiendamine §-ga 1358. Käesolev paragrahv kohaldub pärast 2026. 30. juunit. Sätte aluseks on direktiivi artikli 6 lõige 4, mis näeb ette, et kui alaesindatud soost mitteedukas kandidaat tõendab kohtus või muus pädevas asutuses asjaolud, millest võib järeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes nimetati või valiti juhtkonna liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud, on asjaomane börsil noteeritud äriühing kohustatud tõendama, et VPTS § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust (artikli 6 lõiget 2) ei ole rikutud. Sarnane jagatud tõendamiskohustus on Eesti õiguses ka SoVS §-s 4 ja võrdse kohtlemise seaduse (edaspidi ka VõrdKS) §-s 8, kus nähakse ette, et kohtu või muu pädeva asutuse poole pöörduv isik peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et toimunud on sooline diskrimineerimine. Erinevalt VõrdKS ja SoVS sätetes, kus nähakse ette jagatud tõendamiskoormus (soolise) diskrimineerimise puhuks, nähakse käesoleva eelnõuga ette jagatud tõendamiskohustus positiivse erimeetme rakendamise nõude rikkumise olukorras, kus juhtorgani valikumenetluses ei ole eelistatud võrdselt kvalifitseeritud alaesindatud soost kandidaati. Isik, kes kahtlustab et positiivset erimeedet ei ole rakendatud, peab esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et aktsiaemitent on rikkunud kohustust eelistada alaesindatud soost kandidaati. Isik peab seega pädevale organile tehtud avalduses kirjeldama juhtunut ja enda seisukoha toetuseks esitama endale kättesaadavad asjaolud, mille alusel on tal tekkinud kahtlus, et positiivse erimeetme rakendamise kohustust rikuti. Aktsiaemitent, kelle vastu avaldus on esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud nn positiivse erimeetme rakendamise nõuet või et tema toimimisviisil on olnud mingi muu aktsepteeritav põhjus (eelkõige VPTS § 1357 lõikes 3 toodud suurema õigusliku kaaluga põhjused). Siiski tuleb meeles pidada, et võrreldes VõrdKS ja SoVS sätestatuga kohaldub käesolev paragrahv piiratud juhtudel, VPTS § 1358 ajaline ja isikuline kohaldamisala on piiratud. VPTS § 1357 lõikes 2 ettenähtud nn positiivse erimeetme rakendamise nõue kohaldub vaid juhul, kui aktsiaemitent ei täitnud valikmenetluse ajal VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki. Ehk et ajaliselt saab VPTS § 1358 kohalduda alles pärast 2026. aasta 30. juunit ja seda juhul, kui aktsiaemitendi nõukogus või nõukogus ja juhatuses kokku pole piisavalt alaesindatud soost isikuid. Seaduse täiendamine §-ga 1359, mis reguleerib aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu kohta käivat aruandlust. Lõike 1 kohaselt tuleb aktsiaemitendil kord aastas esitada Finantsinspektsioonile teave juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu kohta, seejuures tuleb eristada andmed juhtorganite lõikes (punkt 1) ja anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt 2). Samuti tuleb asjakohasel juhul anda ülevaade meetmetest, mis on võetud VPTS § 1356 lõike 2 kohaselt seatud eesmärkide saavutamiseks (punkt3). Eelpool nimetatud teave tuleb kergesti ligipääsetavas vormis avaldada ka aktsiaemitendi veebilehel. Lõikes mainitud meetmed, mida aktsiaemitent võib rakendada, on näiteks juhtimistasandi soolise võrdsuse tagamist toetavad ettevõtte sise-reeglid ja protseduurid, kandidaatide leidmiseks värbamisettevõtetele antavad 12 juhised, näiteks sooliselt tasakaalus juhikandidaatide esitamine jmt. Võrreldes esimese eelnõu versiooniga on lisatud ka täpsustav säte (vt VPTS § 27210), mis näeb ette, et VPTS § 1359 lõikes 1 nimetatud teave tuleb esimest korda Finantsinspektsioonile esitada 2025. aasta 1. juuliks, kuna majandusaasta aruande kinnitamise järgselt saab aktsiaemitent määrata, kas kuulub seaduse kohaldamisalasse ning kui kuulub, siis saab üldkoosolek valida ka VPTS § 1356 lõike kohase eesmärgi. Lisaks lõikes 1 määratletud aruandluskohustusele, täpsustab lõige 2 aruandlust juhul kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356 lõikes 2 seatud eesmärke tähtaegselt. Seega käesolev lõige kohaldub alles pärast 2026. aasta 30. juunit. Kui aktsiaemitent ei täida VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärke, siis tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele lisada ka põhjendus eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid, mida aktsiaemitent on enda seatud eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta. Lõige 3 täpsustab aruandeperioodi ja sarnaneb teiste finantssektori aruandlusperioodi käsitlevatele sätetele. Teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse Finantsinspektsioonile kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Lõikes 1 ja 2 nimetatud teave lisatakse ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL. Finantsinspektsioon avaldab aktsiaemitentide loetelu ja märke, kas aktsiaemitent täidab või ei täida valitud eesmärki, esmakordselt pärast esmakordset teabe saamist aktsiaemitentidelt. Eelnõu teises versioonis on käesolevasse paragrahvi lisatud uus lõige 4, millega täpsustatakse, et kui aktsiaemitendi juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis muutub, siis teavitab aktsiaemitent sellest esimesel võimalusel Finantsinspektsiooni, kes selle ka omal veebilehel avalikustab. Lisaks ajakohastab aktsiaemitent oma veebilehel avaldatavat juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu teavet. Lõike aluseks on turuosaliste tagasiside, kes soovisid, et nii Finantsinspektsiooni kui ka nende endi veebilehel oleks alati täpne info juhtkonna ja nõukogu soolise koosseisu kohta. Lõige 5 määratleb andmed, mida avaldatakse Finantsinspektsiooni kodulehel aktsiaemitentide soolise tasakaalu näitajate kohta. Selle kohaselt kantakse kõik aktsiaemitendid Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõikes 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Käesoleva sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõige 1, mille kohaselt tuleb järelevalve nimekirja kanda märge vaid nende kohta, kes täidavad endale seatud eesmärke. Direktiivi artikkel 9 kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada direktiivi sätetest soodsamad sätted, et tagada naiste ja meeste tasakaalustatum esindatus, ehk tegemist on nn miinimum-harmoniseerivad direktiiviga. Käesolevas lõikes on kasutatud liikmesriigile jäetud võimalust kehtestada lisanõudeid soolise tasakaalu saavutamiseks. Käesolevaga laiendatakse Finantsinspektsiooni lehel avaldatavate aktsiaemitentide nimekirja ja lisaks direktiivi kohaselt endale seatud eesmärke täitvatele aktsiaemitentidele peaks tulevikus Finantsinspektsioon avalikustama aktsiaemitentide loendi, kes nimetatud eesmärke veel ei täida. Sellega antakse huvitatud osapoolele (nt potentsiaalsetele investoritele) rohkem infot ja 13 selge ülevaade Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolisest tasakaalust. Finantsinspektsioon avaldab aktsiaemitentide loetelu esimest korda pärast esmakordselt teabe saamist aktsiaemitentidelt, ehk pärast VPTS § 27210 nimetatud kuupäeva (1. juuli 2025). Seaduse 16. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i 16. peatüki 11. jagu. Paragrahv 18410 lõikes 3 tekstiosa asendamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on vajalik kuna esmakordne täisviide vastavale Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile liigub VPTS § 1359 lõikesse 3. Paragrahv 18410 lõikes 3 tekstiosa asendamine. Tegemist on tehnilise muudatusega. Kuna eelneva muutmiskäsuga muudeti § 18410 tekstiosa, kuid nimetatud muudatus kaotab kehtivuse 31. detsembril 2038 (vt § 4 lõige 2 seaduse jõustumine), siis on vaja ka taastada muudetud tekstiosa esialgne sõnastus. Paragrahvi 23789 kehtetuks tunnistamine. Tegemist on tehnilise muudatusega, mis on tingitud uute väärteokoosseisude lisamisest §-i 23790 ja § 23791. Kehtivas §-s 23789 sätestatakse, et antud peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon. See menetluse säte sobib oma sisult peatüki lõppu, mistõttu on uute väärteokoosseisude lisamisega vajalik ka vastavat menetluse paragrahvi asukohta tahapoole nihutada. Kohtuvälise menetleja põhimõte kehtestatakse nüüd §-s 2622. Paralleelselt käesoleva eelnõu kooskõlastusega on Riigikogus menetluses seaduseelnõu 422 SE,25 millega tõstetakse samuti VPTS-s nimetatud menetluse sätet ümber. Jälgime aktiivselt selle eelnõu menetluse edenemist ning korrigeerime vajadusel vastavalt ka käesolevat eelnõu. Seaduse täiendamine §-ga 23790. Direktiivi sõnastus näeb ette kohustuse siseriiklikus õiguses kehtestada teatud kohustuste (artikkel 5 lõike 2, artikkel 6 ja artikkel 7) rikkumise puhuks karistused (penalties). Direktiiv ei sea täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. VPTS on kehtestatud umbes 65 karistussätet, millest kaheksal juhul on kehtestatud juriidilise isiku karistusmääraks 400 000 eurot. Näiteks on nimetatud trahvimäär ette nähtud emitendi osanike koosoleku või aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise, selle läbiviimise, seal hääletamise ja hääleõiguse piiramise nõuete rikkumise eest (vt VPTS § 23729). Sama määr kehtib emitendile ka võrdse kohtlemise nõuete rikkumisel (vt VPTS § 23735). Ehk 400 000 euro suurused karistused on ette nähtud rikkumiste puhul, mis ei too kaasa niivõrd rakseid tagajärgi investoritele (vrd nt kliendi vara hoidmise ja kaitse nõuete rikkumine) ega kujuta endast süsteemset riski. Käesoleva eelnõu aluseks olev direktiiv näeb karistused ette mh andmete esitamise ja avalikustamise kohustuse rikkumise puhuks. Iseloomult on need väärteokoosseisud pigem sarnased eelpool mainitud 25 Seaduseelnõu 422 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/018bb6e6-7561-4875-bdf1- 68bce7d87b8a/finantsinspektsiooni-seaduse-ja-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ 14 ühingu juhtimise nõuete rikkumisega, samuti ei kahjusta eelnõuga lisatavate kohustuste rikkumine otseselt investorit ja tema vara, ning ei too investori jaoks kaasa rahalist kahju. Seetõttu ei ole karistamine niivõrd kõrges määras kui teiste VPTS väärteokoosseisude puhul põhjendatud. Seega käesolevaga lisatakse VPTS-i karistussäte § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, selle kohaselt võib juriidilist isikut karistada kuni 400 000 eurose rahatrahviga. Direktiivi põhjenduspunkt 46 selgitab, et VPTS § 1356 lõike 2 kohane eesmärk peaks aitama äriühingutel saavutada käegakatsutavat edu, võrreldes nende praeguse olukorraga. Praeguseks olukorraks, ehk võrdlusmomendiks millega võrreldes sooline tasakaal peaks parandama, tuleks lugeda 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamise aeg, millal saab ka teha otsustuse, kas aktsiaemitent kuulub seaduse kohaldamisalasse (ehk ületab VKE künnise). VPTS § 1356 lõike 2 kohase kohustuse rikkumiseks tuleb pidada eelkõige olukorda kui aktsiaemitent ei sea üldse individuaalset kvantitatiivset eesmärki soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses. Samuti tuleks rikkumiseks pidada seda kui kvantitatiivne eesmärk ei sea sisuliselt eesmärgiks parandada soolist tasakaalu juhatuses, näiteks kui eesmärgiks seatakse soolist tasakaalu mitte parandada. Muul juhul, kui eesmärgiks seatakse alaesindatud soost isikute suurem esindatud juhatuses, tuleks lugeda VPTS § 1356 lõike 2 kohane kohustus täidetuks. Lisaks juhatustes, kus juba on saavutatud sooline tasakaal (näiteks kaheliikmelises juhatuses, kus on mõlema soo esindajad), saab soolise tasakaalu seadumise kohustuse täitmiseks formaliseerida hetkeolukord ka sellekohase eesmärgi seadmisega (ehk seada eesmärgiks jätkuvalt hoida juba saavutatud sooline tasakaal). Seaduse täiendamine §-ga 23791. Kehtestatakse rahatrahv juhuks, kui juriidiline või füüsiline isik rikub VPTS § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustust ehk soolise tasakaalu saavutamise vahendite või soolise tasakaalu aruandluse esitamisega seotud kohustust, selle eest võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Seaduse §-de 23790 ja 23791 kehtetuks tunnistamine. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i §-d 23790 ja § 23791. Paragrahvi 2622 muutmine. Et vältida pidevat menetluse paragrahvi kehtetuks tunnistamist ja uuesti sõnastamist selle asukoha muutuse tõttu (traditsiooniliselt on menetluse paragrahv paiknenud kohe pärast väärtegude koosseise ja koosseisude lisandumisel nihkub ta edasi), on Justiitsministeerium soovitanud reguleerida menetluse ja aegumise sätted ühes paragrahvis. Eraldi aegumise paragrahvi olemasolu, nagu finantsvaldkonna seadustes on olnud, ei toeta Justiitsministeerium samuti, kuna teiste valdkondade seadustes on menetluse ja aegumise sätted reguleeritud ühes – menetluse paragrahvis. Kuna hetkel on menetluses mitu VPTS muutmise eelnõu (sh Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE)), siis oleneb eelnõude liikumise kiirusest, millise eelnõuga § 262² muutmine sätestatakse. Juhul, kui see sätestatakse mõne teise eelnõuga, jäetakse käesolevast eelnõust vastavad sätted välja. 15 Seaduse täiendamine §-ga 2729. Sättega pannakse aktsiaemitentidele kohustus viia oma tegevus kooskõlla VPTS §-s 1356 sätestatuga hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. Ehk aktsiaemitendil on seaduse eelduslikust jõustumisest umbes poolteist aastat aega, et seada ja saavutada üks VPTS § 1356 lõike 1 kohastest eesmärkidest ja asjakohasel juhul seada endale kvantitatiivne eesmärk juhatuse liikmete osas. Seaduse täiendamine §-ga 27210. Käesoleva seaduse § 1359 lõikes 1 nimetatud teave esitatakse Finantsinspektsioonile esimest korda hiljemalt 2025. aasta 1. juuliks. Seaduse §-de 2729 ja 27210 kehtetuks tunnistamine. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VPTS-i §-d 2729 ja § 27210. Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse VPTS-i normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks. Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa. 3.2. Finantsinspektsiooni seadus Seaduse täiendamine § 53 lõikega 5. Sätte aluseks on direktiivi artikli 7 lõike 1 viimane lause, mille kohaselt avaldavad liikmesriigid kergesti ligipääsetava ja tsentraliseeritud loetelu aktsiaemitentidest, kes on saavutanud ühe artikli 5 lõikes 1 (VPTS § 1356 lõige 1) sätestatud eesmärkidest. VPTS § 1359 kohaselt kannab Finantsinspektsioon veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja kõik Eesti aktsiaemitendid ja lisatakse ka märge, kas aktsiaemitent täidab VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki või mitte. Kuigi Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõige 4 reguleerib teabe avalikustamist inspektsiooni veebilehel, siis lõige 4 näeb ette, et teabe ulatust reguleerib täpsemalt ministri määrus. Direktiivi artikkel 7 lõike 1 viimasest lausest tulenevalt tuleb FI kodulehel avaldada vaid kindlalt piiritletud andmed (kas aktsiaemitent seab endale VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki). Seega ei ole vaja täpsustada aktsiaemitendi kohta avalikustatavat teavet ministri määruses ja Finantsinspektsiooni seadusesse lisatakse alus VPTS-i kohaselt vajaliku teabe avalikustamiseks. Seaduse § 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks FIS § 53 lõige 5. Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse Finantsinspektsiooni normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks. 16 Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa. 3.3. Võrdse kohtlemise seaduse muudatused Seaduse täiendamine § 16 punktiga 10. Sätte aluseks on direktiivi artikkel 10, mille kohaselt määravad liikmesriigid asutused, kes edendavad ja toetavad soolist tasakaalu juhtorganites. Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid selliseks asutuseks määrata võrdõiguslikkuse küsimusega tegeleva asutuse, mille nad on määranud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/54/EÜ (13) artikli 20 kohaselt. Eestis on selleks soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik. Käesolevaga laiendatakse võrdse kohtlemise seaduse §-s 16 toodud voliniku pädevuste loendit ja lisatakse punkt 10, mille kohaselt volinik tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Eesmärgi täitmiseks võib volinik kasutada näiteks name and fame lähenemist, kus tuuakse positiivseid eeskujusid aktsiaemitentidest, kes täidavad endale võetud soolise võrdsuse eesmärke. Peale selle aitaksid teabekampaaniad ja parimate tavade jagamine märkimisväärselt kaasa kõigi aktsiaemitentide seas sellest küsimusest teadlikkuse suurendamisele ja julgustaksid neid soolise tasakaalu saavutamisega tegelema. Seaduse § 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks. Säte tuleneb direktiivi artiklist 14, mille kohaselt kaotab direktiiv kehtivuse 31. detsembril 2038. Seetõttu lisatakse ka eelnõusse säte, mis jõustub nimetatud kuupäeval ning millega tunnistatakse kehtetuks VõrdKS § 16 punkt 10. Seaduse normitehnilise märkuse täiendamine. Sellega lisatakse võrdse kohtlemise seadusesse normitehniliste märkuste juurde viide direktiivile 2022/2381, mis on käesoleva eelnõu aluseks. Seaduse normitehnilise märkuse muutmine. Kuna artiklist 14 tulenevad tunnistatakse 2038. aasta 31. detsembril direktiivi 2022/2381 sätted kehtetuks, siis jäetakse normitehnilistest märkustest välja ka vastav tekstiosa. 3.4. Seaduse jõustumine Lõike 1 kohaselt jõustub käesolev seadus 2024. aasta 28. detsembril. Lõikes 2 täpsustatakse, et käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 7, 10 ja 12, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 3 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril. Lõike aluseks on direktiivi 2022/2381 artikkel 14, mille kohaselt tunnistatakse direktiiv 2038. aasta 31. detsembril kehtetuks. Sellest tulenevalt tunnistatakse kehtetuks ka direktiivist tulenevad eelnõuga riigisisesesse õigusesse lisatavad sätted. 4. MUUDATUSTE KOOSKÕLA PÕHISEADUSEGA 17 VPTS-is ette nähtud muudatustel on puutumus eelkõige mitme põhiseadusesättega. VPTS-i lisatavad ajutised positiivsed meetmed puutuvad põhiseaduse § 12 kaitsealasse, mis näeb ette diskrimineerimise keelu ja sätestab, et seaduse ees on kõik võrdsed. Põhiseaduse kohaselt ei tohi kedagi diskrimineerida muu hulgas soo, varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Samas tasub märkimist, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 23 kohaselt tuleb naiste ja meeste võrdõiguslikkus tagada kõikides valdkondades ning et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid. Ka SovS § 5 lõike 2 punkt 5 kohaselt ei loeta diskrimineerimiseks ajutiste soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust. Eelkõige tuleneb eelnõuga ette nähtud juhtorganite koosseisude soolise tasakaalu nõue Euroopa Liidu õigusest, mis peab põhiseaduse täiendamise seaduse § 1 kohaselt olema kooskõlas Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega. Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 2 kohaselt on võrdsus üks liidu alusväärtusi ning see on liikmesriikide ühine väärtus ühiskonnas, kus valitseb naiste ja meeste võrdõiguslikkus. Vastavalt ELi lepingu artikli 3 lõikele 3 edendab liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 157 lõikega 3 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta meetmeid, et tagada meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamine tööhõive ja elukutse küsimustes. Pidades silmas meeste ja naiste täieliku ja tegeliku võrdõiguslikkuse tagamist tööasjus, võimaldatakse ELi toimimise lepingu artikli 157 lõikega 4 positiivseid meetmeid, lubades liikmesriikidel säilitada või võtta meetmeid, mis sätestavad erilised eelised, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris. Nagu juba ülal nimetatud, nähakse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 23 ette, et naiste ja meeste võrdõiguslikkus tuleb tagada kõikides valdkondades ning et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 2017. aastal ühiselt välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete hulka kuuluvad naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused, sealhulgas seoses tööturul osalemisega, töötingimustega ja karjääri edendamisega. Põhiseaduse §-st 12 tulenev diskrimineerimise keeld, mille eesmärgiks on üldine õiguslik võrdsus, on tagatud siis, kui seadus ka sisuliselt kohtleb sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Samas on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidnud, et mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei 18 leidu mõistlikku põhjust.26 Seadusloome võrdsuse põhimõtte rikkumiseks tuleks pidada seda, kui ebavõrdset kohtlemist ei ole võimalik põhiseaduslikult õigustada.27 Ehk Riigikohus on leidnud, et põhiseaduse § 12 puhul on tegu lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega, mis on piiratav igal põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel.28 Eelkõige on põhiõiguse rikkumisega tegu, kui see on põhiseadusevastane ehk piirang ei ole sobiv, vajalik või proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Samuti tuleb erineva kohtlemise põhiseaduspärasuse hindamiseks kaaluda kas riive intensiivsus on mõõdupärases suhtes taotletavate eesmärkide kaalukusega.29 VPTS § 1357 lõike 2 kohaselt kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu eelistama alaesindatud soost kandidaati. Siin kehtestatakse nn positiivne erimeede ehk kohustus võrdsete kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati. I. Puudutatud isikud: isikuid, kes kandideerivad aktsiaemitendi juhtorganisse. Võrdsuspõhiõigust ei rikuta kandideerimisel, mil igaühel olenemata soost on võrdne võimalus kandideerida juhtorganitesse. Siinjuures on kandideerimine puutumuses üldise vabaduspõhiõigusega, mis tuleneb põhiseaduse § 19 lõikest 1 ning mille kohaselt on kaitstud vaba eneseteostus. Ka põhiseaduse § 19 lõige 1 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, millest tulenevalt võib seda piirata mis tahes põhjusel, mis ei ole põhiseadusega otseselt keelatud. Küsimus ebavõrdsest kohtlemisest, seega põhiseaduse § 12 riivest tekib järgmises etapis, kus võrdsete tulemustega isikute seast tuleks valida juhtorgani liige, kuid siin eelistatakse seadusest tulenevalt isikut, kes on sooliselt alaesindatud. Võrreldavad grupid on siin erinevad sood, st naised ja mehed. Neid koheldakse erinevalt, olenevalt milline sugu on juhtorganites alaesindatud. Seega ei ole ebavõrdse kohtlemise eelduseks tingimata üks sugu, nt et naised on alati eelistatud. VPTS-i § 1357 lõike 2 positiivne erimeede on kahtlemata sobiv meede aitamaks kaasa eesmärgile, et aktsiaemitentide juhtorganites oleks rohkem alaesindatud soost kandidaate, kuna olukorras, kui on mitu võrdselt kandidaati, kes on kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, eelistatakse alaesindatud soost kandidaati. Alaesindatud soost isikule ei pea andma eelist olukorras, kus tema kvalifikatsioon ei ole samaväärne teisest soost isikuga. 26 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-2-02, p 17. 27 Vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium 3-4-1-3-05, p 20. 28 Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. § 12. punkt 22. Kättesaadav https://pohiseadus.ee/sisu/3483 29 Sama, p 24. 19 Samuti võib sätet pidada vajalikuks, kuna vaatamata senistele püüdlustele tagada mõlemast soost isikutele võrdsed õigused, sh ligipääs haridusele ja tööturule, näitab statistika, et Eestis on naised jätkuvalt aktsiaemitentide juhtorganites selgelt alaesindatud, vt ka seletuskirja 6. osa „Seaduse mõjud“. Meetme proportsionaalsuse tagavad kehtestatava positiivse erimeetme sisu ja ajaline kestvus. Positiivse erimeetme kohaldamine eeldab, et alaesindatud soost kandidaati eelistatakse olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne muust, kui alaesindatud soost isikuga. Põhiõigusesse sekkumine ei ole ulatuslik, kuna puudutab nii meeste kui naiste alaesindatust ning isegi ühe ja sama juhtorgani korral võib alaesindatus olla kord meeste, kord naiste suhtes kaldu, nii et oleks vaja sekkuda. Samuti ei sekkuta juhtorgani liikmeks kandideerimisse, st igaüks võib kandideerida juhtorganisse, ainult võrdsete tulemuste korral eelistatakse alaesindatud soost isikut. Ka ei ole riive intensiivne, sest selliseid juhtorganeid, millele abinõu kohaldatakse, ei ole palju. Eelnõu kohaldub Eestis seadusena rakendamise hetkel 12 aktsiaemitendile, täpsemalt seletuskirja 6. osas „Seaduse mõjud“. Siinjuures ei pruugi igal juhtorgani liikme valimisel ka sellist olukorda tekkida, kus kandidaadid oleksid võrdsed. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on ebaregulaarne ja harv. Tuleb arvestada, et nimetatud positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke. Eelnevale tuginedes võib VPTS-i § 1357 lõike 2 esimeses lauses sätestatud positiivset erimeedet pidada PS §-ga 12 kooskõlas olevaks. II. Puudutatud isikud: äriühingud, kes on aktsiaemitendid Kuigi põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohaliku omavalitsuse kohustus, st ka põhiseaduse § 12 on suunatud riigi vastu, on antud juhul põhiõiguste tagajad eraõiguslikud juriidilised isikud. Eelnõu riivab eraõigusliku juriidilise isiku vabadust, kuna ta on kohustatud juhtorganite liikmete valikul soolise tasakaalu nõudeid järgima. Põhiseaduse § 9 lõike 2 kohaselt laienevad Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. Põhiseaduse §-s 13 sätestatud üldine kaitseõigus on igaüheõigus, mis peab olema tagatud kõikidele isikutele võrdselt ja seondub seetõttu PS § 12 lõikes 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega, aga ka järgnevate alltoodud põhiõigustega. 20 Põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt peab igaüks oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Põhiseaduse § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Sätte kohaselt võib seadus kehtestada vastavad piirangud ning kui need ei ole põhiseadusega vastuolus, siis nad on lubatud. Antud juhul kitsendatakse vabadust valida vabalt liikmeid juhtorganitesse. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samas on Riigikohus korduvalt märkinud, et Põhiseaduse § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus. Võrreldavad grupid on äriühingud, kes peavad oma juhtorgani liikmete valimisel järgima soolist tasakaalu ja äriühingud, kes ei pea. Meede on sobiv, et saavutada sooline tasakaal juhtorganites. Sooline tasakaal on vaja saavutada lähtudes põhiseaduse aluspõhimõtetest. Meetme tulemusena ei peaks halvenema aktsiaemitentide juhtimine võrreldes teiste äriühingutega, kuna sooline eelistus alaesindatud soo puhul tehakse juhul, kui on mitu võrdset kandidaati, kes on erinevast soost. Seega esmane, mida iga äriühing juhtorgani liikme valikul vaatab, on ikkagi juhtorgani liikme kandidaadi oskused, pädevus ja ametialane suutlikkus. Meede on vajalik, kuna kuigi on äriühinguid, kus ka ilma seaduse sekkumiseta järgitakse juhtorganite soolist tasakaalu, siis ilma seaduse sekkumiseta ei ole võimalik seda kindlalt tagada. Tavaliselt on äriühingu juhtorganite valimine sisemine protseduur, mille käigus otsustatakse, keda eelistada juhtorgani liikmena. Juhtorgani liikme peab otsustama eraõigusliku juriidilise isiku üldkoosolek või nõukogu. VPTS-i täiendused sätestavad juba eelpool kirjeldatud kohustuse teatud piiratud juhtudel rakendada nn positiivset erimeedet ehk võrdsete juhtorgani kandidaatide puhul eelistada alaesindatud soost kandidaati. Eelnimetatud sättega vastuolus olev aktsiaemitendi üldkoosoleku otsus on tühine – ehk piiratakse mõnevõrra aktsiaemitendi omanike otsustusvabadust. Tühisuse sätte eesmärgiks on tagada, et täidetakse nn positiivse erimeetme rakendamist igal juhul. Meede on proportsionaalne, kuna juhtorgani liikme valimist ei tule äriühingutes ette liiga tihti. Otsuse tegemine, kes valida juhtorgani liikmeks, tuleb nii või teisiti ära teha ka nendes äriühingutes, kus juhtorganite soolise tasakaalu nõuet ei ole. Alaesindatud soost kandidaati eelistatakse olukorras, kus tema kvalifikatsioonid, pädevus, suutlikkus on samaväärne vastassoost kandidaadiga. Positiivse erimeetme rakendamise aeg on piiratud ja rakendub vaid 12 aastat (1. juuli 2026 kuni 31. detsember 2038) ning sedagi vaid juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärke. 21 Eeltoodut arvesse võttes tuleb eelnõus kavandatud muudatusi pidada põhiseadusega kooskõlas olevaks. 5. TERMINOLOOGIA Direktiivi ülevõtmisega seoses ei lisata Eesti õigusesse uusi termineid. 6. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid. Eelnõus esitatud sätete vastavust EL normidele väljendab seletuskirja lisas esitatud tabel. 7. Seaduse mõjud Kavandatav meede: soolise tasakaalu eesmärgi ja meetmete rakendamine Eestis registreeritud aktsiaemitentidele Mõjuvaldkond I Majanduslik – halduskoormus ja majanduslik tulemuslikkus Sihtrühm: Eestis registreeritud aktsiaemitendid Eelnõuga Eesti õigusesse üle võetavad direktiivi sätted aitavad kaasa soolise tasakaalu saavutamisele Eestis registreeritud aktsiaemitentide juhtorganites. Eelnõu kohaldamisala on piiratud isikute ringiga. Eelnõu sihtrühm on Eestis registreeritud suured aktsiaemitendid. Eelnõu ettevalmistamise ajal on Nasdaq Balti põhinimekirjas 18 Eestis registreeritud aktsiaemitenti. Neist direktiivi mõttes suurteks aktsiaemitentideks klassifitseerub 12. Eelnõu kirjutamise seisuga täidavad 12 suurest aktsiaemitendist neli eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks alaesindatud soost isikud 40%. Kolmel aktsiaemitendil moodustavad alaesindatud soost isikud nõukogust ja juhtkonnast kokku vähemalt 33% (eesmärk 2). Lisaks on Eestis kuus väikese või keskmise suurusega aktsiaemitenti, kes eelnõu kohaldumisalasse täna ei kuulu, kuna neil on alla 250 töötaja ja aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ei ületa 43 miljonit eurot. Eelnõu kooskõlastamise ajal täitis neist üks (Enefit Green) eelnõus toodud eesmärki 1. Potentsiaalselt võivad väikese või keskmise suurusega aktsiaemitendid ühel hetkel eelnõu kohaldumisalasse kuuluda, kui nende ettevõtlus peaks laienema piisavalt, et eelnõu kohaldamisalasse kuuluda. Eelnõu on piiratud ajalise kohaldamisega: sätteid rakendatakse alates 2025. aasta algusest kuni 2038. aasta 30. detsembrini. Halduskoormus – mõju ulatus: keskmine. Eelnõust tuleneb eelkõige teabe esitamise kohustus, millega tuleb suurtel aktsiaemitentidel mõnevõrra kohaneda: esiteks peavad aktsiaemitendi aktsionärid valima ühe eelnõus ettenähtud soolise tasakaalu eesmärgi, mille poole peab aktsiaemitent püüdlema. Suurtele aktsiaemitentidele hakkab kehtima teabe andmise kohustus – valitud eesmärgi kohta peab kord aastas teabe avaldama enda kodulehel ja teavitama 22  Finantsinspektsiooni. Jooksvalt peab ajakohastama teavet juhtorganite soolise tasakaalu kohta aktsiaemitendi veebilehel. Sellest tulenevalt suureneb mõnevõrra halduskoormus. Sätete kehtivusaja hilisemas etapis (pärast 2026. aasta 30. juunit) võib vähesel määral teabe andmise kohustus suureneda juhul kui aktsiaemitent ei täida endale seatud kohustusi. Samas ei kohusta eelnõu vahetama välja nõukogu või juhatuse liikmeid, samuti ei nähta ette trahve või muid karistusi juhuks kui aktsiaemitent ei täida endale võetud soolise tasakaalu eesmärke. Trahvid on siiski ette nähtud teatud aruandlus- ja teavitamiskohustuste rikkumise eest (näiteks asjakohasel juhul individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmata jätmise eest, üldkoosoleku nõuetekohase teavitamata jätmise eest jmt). Mõne aktsiaemitendi puhul võib halduskoormus suureneda ka vajadusest täpsemalt dokumenteerida juhtorgani liikme valikmenetluse protsess, kuid arvatavasti on enamikel aktisaemitentidel juba täna värbamisprotsess piisava põhjalikkusega reguleeritud ja dokumenteeritud. Majanduslik tulemuslikkus – mõju ulatus: väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Eelnõu seletuskirjas välja toodud uuringud näitavad juhtorganite sooline mitmekesisus tuleb ettevõttele kasuks, nt ettevõtted, mille tegevjuhtkonnas edendatakse soolist tasakaalu, saavutavad keskmisest kõrgemat kasumlikkust.30 Seega toetudes varasemalt viidatud uuringutele võib eeldada, et mitmekesisus aktsiaemitendi juhtorganites annab neile äritegevuses eelise, mida võib lugeda positiivseks mõjuks emitendi majanduslikule tulemuslikksuele. Mõju ulatust mõjutab kindlasti ka fakt, et ei ole teada, kas aktisaemitendid suudavad soolise tasakaalu eesmärke täita, ning kui jah, siis millise aja lõikes. Halduskoormus – mõju avaldumise sagedus: keskmine. Kokkupuude mõjuga on regulaarne, aga mitte igapäevane. Nagu eelpool välja toodud, siis peab aktsiaemitent andma ülevaate enda juhtorganite soolisest jaotusest kord aastas avaldades selle enda kodulehel ja esitades selle info Finantsinspektsioonile. Avaldumise sagedus võib suureneda, jäädes siiski ebaregulaarseks, juhul kui aktsiaemitent ei täida endale võetud kohustusi ja peab hakkama rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid. Kui aktsiaemitent täidab endale võetud soolise tasakaalu kohustusi, siis ei pea emitent täitma VPTS-ist tulenevaid läbipaistva värbamispoliitika nõudeid. Küll aga kohalduvad aktsiaemitendile jätkuvalt (nagu ka täna) SoVS-ist ja VõrdKS-st tulenevad soolise diskrimineerimise keeld, soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustus ja võrdse kohtlemise põhimõte. Kuna juhatuse liikmed valitakse kuni kolmeks aastaks ja nõukogu liige kuni viieks aastaks, siis ei ole alust arvata, et juhatuse või nõukogu liikmete vahetumine toimuks väga tihti ja põhjustaks üleliigset koormust. Majanduslik tulemuslikkus – mõju avaldumise sagedus: väike kuna kokkupuude on ebaregulaarne ja harv. Eelnõu kirjutamise seisuga on keeruline hinnata kuidas ja mis aja jooksul aktsiaemitendid soolise tasakaalu eesmärke hakkavad täitma või ei täida, siis mil määral liigutakse alaesindatud soost isikute suurema esindatuse poole. Lisaks mõjutab soolise tasakaalu mõju avaldumise sagedust majanduslikule tulemuslikkusele ka see, millisesse 30 ILO, „Women in Business and Management“, kl 23, veebis kättesaadav: https://www.ilo.org/publications/women-business-and-management-business-case-change 23  juhtorganisse alaesindatud soost isikuid kaastakse. Kogu seaduse kehtivuse aja (u 14 aastat) tuleks kokkupuudet pidada siiski pigem harvaks. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: väike kuna kaasnevad negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed. Kokkupuude halduskoormuse suurenemisega on reeglipärane, aga mitte igapäevane. Muudatus puudutab kõiki suuri aktsiaemitente (eelnõu kirjutamise hetkel 12), kellele halduskoormus kasvab, kuna kõik seaduse kohaldumisalasse kuuluvad aktsiaemitendid peavad seadma endale soolise tasakaalu eesmärgi ja hakkama edastama teavet Finantsinspektsioonile (vt VPTS § 1359). Kuid teabe esitamise sagedus on kord aastas, üldjuhul pärast korralise üldkoosoleku toimumist; ebakorrapäraselt peab andma teavet kui juhtorganite sooline koosseis muutub mingil hetkel hiljem. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad harva, ning mitte iga juhtorgani liikme vahetus ei too kaasa soolise tasakaalu muutumist, siis sellekohase teabe Finantsinspektsioonile edastamine võib toimuda kord aastas või isegi harvem. Teiseks ebasoovitavaks mõjuks võib olla trahv aruandlus- ja teavitamiskohustuste rikkumise eest. Taoline ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike, kuna kokkupuude on ebaregulaarne ja harv. Aktsiaemitendid on professionaalsed turuosalised, kes on teadlikud neile kohaldavates nõuetest ning on väheusutav, et aktsiaemitentidel võiks tekkida probleem eelnõus ettenähtud kohustuste täitmisega. Karistuslikele trahvidele eelnevalt on Finantsinspektsioonil võimalik teha ettekirjutus ja vajadusel kohaldada sunniraha, seetõttu on vähetõenäoline, et aktsiaemitendi rikkumine võiks viia trahvi kohaldamiseni. Samas võib välja tuua, et soolise tasakaalu parandamine juhtorganites mõjutab positiivselt aktsiaemitendi mainet, ja aitab kujundada aktsiaemitendi kuvandit kui heast töökeskkonnast ja atraktiivsest tööandjast.31 Mõju olulisus: keskmine. Aktsiaemitendid, kes kvantitatiivset eesmärki tähtaegselt ei täida, peavad ette võtma täiendavaid samme (vt VPTS § 1357 soolise tasakaalu saavutamise vahendid) soolise tasakaalu saavutamiseks, eelkõige läbipaistva valikumenetluse, asjakohasel juhul rakendama positiivset erimeedet, teavitama teatud juhtudel üldkoosolekut nende kohustustest. Samas ei ole tõenäoline, et emitentidel kaasneks kohanemisraskusi. Mõjuvaldkond II Sotsiaalne mõju – mõju soolisele võrdõiguslikkusele Sihtrühm: kõik suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse kandideerivad isikud Alaesindatud soost isikud Eelnõuga luuakse positiivne erimeede alaesindatud soost isikute esindatuse suurendamiseks suurte aktsiaemitentide juhtorganites. Eelnõuga nähakse ette meetmed, mis rakenduvad kahes osas. Esiteks, seab aktsiaemitent endale soolise tasakaalu eesmärgi ja kui seda ei täida 2026. aasta juuni lõpuks; teiseks, kui eesmärki ei täideta peab aktsiaemitent rakendama läbipaistvaid värbamispoliitikaid (VPTS § 1357 lõige 1), võrdsete kandidaatide valikus eelistama 31 Wilton, L., et al, „In Good Company: When Gender Diversity Boosts a Company’s Reputation“, kättesaadav veebis: https://journals.sagepub.com/doi/10.1177/0361684318800264 24 alaesindatud soost kandidaati (VPTS § 1357 lõige 2) ning alaesindatud soost isiku nõudel andma valiku tegemise kohta täpsemat teavet (VPTS § 1357 lõige 5). Seega positiivsed erimeetmed on nähtud ette ainult olukorraks, kus aktisaemitent ei täida endale seatud soolise tasakaalu eesmärki. Mõju ulatus: väike. Muudatused mõjutavad isikuid, kes potentsiaalselt kandideerivad Eestis registreeritud suurte aktsiaemitentide juhtorganitesse. Kuna taolisi aktsiaemitente on vähe (hetkel 12) ning nõukogu ja juhatuse liikmed vahetuvad võrdlemisi harva (vastavalt umbes 5 ja 3 aasta järel), siis nii mitte-alaesindatud kui ka alaesindatud soost isikute hulgast mõjutab eelnõuga kehtestatav positiivne erimeede väikest hulka. Samas kuna erimeede julgustab aktisaemitente juhtorganites liikuma soolise tasakaalu poole, siis kuigi mõju alaesindatud soost isikutele on väike, on see siiski positiivne. Mõju avaldamise sagedus: väike. Eelpool juba välja toodud, et eelnõu kohaldub Eestis 12-le aktsiaemitendile. Eelkõige võib mõju avaldada just juhtorgani liikme värbamise protsessis. Kuna juhtorganite liikmed vahetuvad võrdlemisi harva ja eelnõu ei sunni ka eesmärgi saavutamiseks aktsiaemitente enda juhtorganite liikmeid nö välja vahetama, siis mõju on ebaregulaarne ja harv. Sihtrühma suurus: väike. Eestis registreeritud suuri aktsiaemitente on 12, neis on kokku 104 juhtorgani liiget. Võrdluseks, Eestis on üle paari tuhande registreeritud aktsiaseltsi. Seega moodustab võimalike aktsiaemitentide juhtorganite kandidaatide arv kõigist juhtorganite kandidaatide arvust väikese osa. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike, negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed ja nendega kokkupuude on harv, eelkõige võib negatiivne mõju tekkida neile, kes positiivse erimeetme rakendamise tulemusena osutused ebaedukaks juhtorgani liikme kandidaadiks. Mõjuvaldkond III Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühmad: - Finantsinspektsioon, milles töötab 2023. a lõpu seisuga 134 töötajat; - soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, kelle kantseleis töötab 2024. aasta mai seisuga kokku 7 inimest; - kohtud kus töötab umbes 200 tsiviilvaidlusi lahendavat kohtunikku. Mõju ulatus: Eelnõus sätestatud nõuded mõjutavad Finantsinspektsiooni tegevust vähe. Seaduse jõustumisega võib vähesel määral tõusta töökoormus ja kulud. Eelkõige võib Finantsinspektsiooni koormust mõjutada eelnõus sätestatud suurem teabevahetus, sh teabe avaldamine Finantsinspektsiooni veebilehel. Samas ei ole võimalik hinnata Finantsinspektsiooni täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Kuna Finantsinspektsiooni rahastatakse finantsjärelevalve subjektide poolt, siis ei kaasne seaduse jõustumisega täiendavat kulu riigieelarvele. 25 Mõju ulatus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike. Eelnõu kohaselt laiendatakse voliniku pädevust, kes tulevikus edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu aktsiaemitentide nõukogudes ja juhatustes. Samas ei ole ette nähtud regulaarseid kohustuslikke tegevusi (nt raporteerimine). Pigem on tegemist suunava loeteluga. Ka siin ei ole võimalik hinnata täpset töökoormuse kasvu töötundides ega ka rahalisi suurusi kuludele, mis on tingitud eelnõu sätetest. Mõju ulatus kohtutele on väike, kuna kohtute kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Kohtute jaoks võib töökoormus vähesel määral suureneda seoses eelnõu sättega, mis annab alaesindatud soost kandidaadile võimaluse pöörduda kohtusse juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamiseks juhul kui ta leiab, et aktsiaemitent on rikkunud positiivse erimeetme rakendamise kohustust. Siiski ei ole alust arvata, et õigusvaidluste arv kasvaks niivõrd, et nendega kohanemiseks peaks võtma lisameetmeid. Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Finantsinspektsioonile lisandub piiratud arv uusi tööülesandeid, lisandub teabe saamisega seotud kohustused (veebilehel avaldamine, teabe esitamise kontrollimine), kuid seda (tänase seisuga) 12 aktsiaemitendi lõikes. Seejuures tuleb silmas pidada, et VPTS § 1359 kohast teavet peavad avaldama kõik suured aktsiaemitendid, ka need, kes soolise eesmärki täidavad. Seaduse kohaldumise ajal (12 aastat) ei ole usutav, et kohustatud emitentide arv oluliselt kasvaks. Finantsinspektsiooni uute ülesannetega seotud tegevused on pidevad, st teabevahetust tuleb teha jooksvalt kogu aasta vältel. Kõige tihedamini tekkivaks töökohustuseks on arvatavasti Finantsinspektsiooni kodulehel emitendi juhtorganite soolise tasakaalu näitajate ajakohastamine. Samas ei ole alust arvata, et eelnõust tulenevad kohustused võiksid põhjustada liigset töökoormust. Mõju avaldumise sagedus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on samuti väike, pigem ebaregulaarne ja harv, kuna voliniku kantseleile ei nähta ette regulaarseid kohustuslikke tegevusi. Mõju avaldamise sagedus kohtutele on väike, kuna kokkupuude on ebaregulaarne, juhuslik ja harv. Nagu eelpool kirjeldatud, siis kohtute jaoks võib töökoormus vähesel määral suureneda. Eelnõu koostamise hetkel kuulub seaduse kohaldamisalasse 12 aktsiaemitenti. Seaduse mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kohaldub ajaliselt piiratult (2025. a kuni 2038 lõpp) ja õigusvaidlus võib tõstatuda tingimusel, et aktsiaemitent ei täida soolise tasakaalu eesmärki, valikmenetluses jäävad sõelale erinevast soost kandidaadid, kes on võrdselt kvalifitseeritud ja uue juhtorgani valikul ei eelista alaesindatud soost isikut. Eelnõu koostamise hetkel ei täida soolise tasakaalu eesmärki kaheksa aktsiaemitenti, kellel on kokku 79 juhtorgani liiget. Seega õigusvaidlus võiks potentsiaalset tõstatuda juhul kui ajavahemikus 2026-2038 juhtorgani liikme vahetumisel tuleneb aktsiaemitendile positiivse erimeetme rakendamise kohustus. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik prognoosida hagide arvu kasvu. Siiski kui võtta arvesse, et näiteks 2023. aastal saabus maakohtutesse kokku 45 ühingu organi 26  otsuse vaidlustamise hagi ja võttes arvesse eelnevalt väljatoodud tingimusi õigusvaidluse tekkimiseks, ei ole tõenäoline, et seadusega kaasneks märkimisväärne hagide arvu kasv.32 Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Töökoormuse suurenemine nii Finantsinspektsioonile, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ning kohtutele on väike. Kõigi eelnõuga kavandatavate muudatuste mõju füüsiliste isikute ja ettevõtjate halduskoormusele Eelnõu tulemusel kasvab vähesel määral halduskoormus suurtele aktsiaemitentidele, kuna eelnõuga kohustatakse neid seadma soolise tasakaalu eesmärk ja andma regulaarset (umbes kord aastas) teavet eesmärkide täitmise kohta Finantsinspektsioonile. Füüsiliste isikute halduskoormus ei kasva kuna eelnõuga ei lisata füüsilistele isikutele uusi kohustusi. 8. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Eelnõu rakendamise mõju riigieelarvele on kaudne. Koormuse tõus riigieelarvele on pigem ebatõenäoline. Finantsinspektsioon on finantsjärelevalve subjektide poolt täielikult rahastatav seetõttu täiendavat kulu riigieelarve tähenduses nende kulude tõusmisega ei kaasne. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on väike või olematu. Avaliku sektori, nt Rahandusministeeriumi ametnike töökoormus, jääb samaks. Vähene koormuse kasv kaasneb Finantsinspektsioonile, võrdse kohtlemise voliniku kantseleile ja kohtutele. 9. RAKENDUSAKTID Käesoleva seadusega ei kehtestata uusi rakendusakte ega muudeta olemasolevaid. Samuti ei kaasne seadusega rakendusaktide kehtetuks muutumist. 10. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril. Jõustumise aeg tuleneb eelnõu aluseks oleva direktiivi artikli 11 lõikest 1. Eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt jõustuvad § 1 punktid 2, 4, 7, 10 ja 12, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 3 punktid 2 ja 4 2038. aasta 31. detsembril. 2038. aastal jõustuvate sätetega tunnistatakse kehtetuks direktiivist tulenevad sätted, kuna direktiiv kaotab artikkel 14 kohaselt nimetatud kuupäeval kehtivuse. 11. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON 32 Võrdluseks maakohtutesse esitati 2023. aastal kokku 10 660 hagi. Kohtute menetlusastatistika kättesaadav veebis: https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiZTkxMDE4NTQtMWY0Ny00NTdkLTg0YTYtMzhkYzQ3ZGNhZThiI iwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9 27 Eelnõu saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu esimesele kooskõlastusele Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule, FinanceEstoniale, Eesti Pangaliidule, Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Advokatuurile, kohtutele, Nasdaq Tallinn AS-ile, kõigile Nasdaq Balti põhinimekirjas olevatele Eesti ettevõtjatele (Tallink Grupp, Tallinna Kaubamaja Grupp, Silvano Fashion Group, Infortar, Ekspress Grupp, Harju Elekter, LHV Group, Merko Ehitus, Nordecon, Tallinna Sadam, Coop Pank, Tallinna Vesi, PRFoods, Enefit Green, Pro Kapital Grupp, Hepsor, Arco Vara, EfTEN Real Estate Fund). Tagasisidet andsid Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Finantsinspektsioon, Harju Maakohus, LHV, Kaubandus-Tööstuskoda (vt märkuste tabelit). Käesolevaga esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile. ____________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 28  LISA. EL direktiivi ja eelnõu kohaste sätete võrdlustabel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2381, 23. november 2022, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid EL õigusakti artikkel Seadus Eesti seaduse säte Selgitus Artikkel 1 - - Eesmärk Artikkel 2 VPTS § 1355 Artikkel 3 - - Mõisted Artikkel 4 VPTS § 1355 lg 1 Artikkel 5(1) VPTS § 1356 lg 1 Artikkel 5(2) VPTS § 1356 lg 2 Artikkel 5(3) VPTS § 1356 lg 3 Artikkel 6(1) VPTS § 1357 lg 1 Artikkel 6(2) VPTS § 1357 lg 2 Artikkel 6(3) VPTS § 1357 lg 5 Artikkel 6(4) VPTS § 1358 Artikkel 6(5) VPTS § 1357 lg 4 Artikkel 7 (1) VPTS VPTS § 1359 lg 1 ja FIS lg 4 FIS § 53 lg 4 p 5 Artikkel 7 (2) VPTS § 1359 lg 2 Artikkel 7 (3) VPTS § 1359 lg 3 Artikkel 7(4) - - Kohaldub kui liikmesriik kasutab artikkel 12 toodud erandit Artikkel 8 VPTS 1357 lg 3, § 23790, § 23791 Artikkel 9 - - Miinimumnõuded Artikkel 10 VõrdKS § 16 p 10 Artikkel 11 - - Ülevõtmine Artikkel 12 - - Artikli 6 kohaldamise peatamine – sätestab tingimused, mis juhul loetakse direktiivi eesmärgid selles riigis täidetuks; EE ei täida artikkel 12 kohaldamise eeldusi Artikkel 13 - - Läbivaatamine Artikkel 14 VPTS § 2729 Artikkel 15 - - Adressaadid 29  Justiitsministeerium Meie 17.09.2024 nr 1.1-10.1/3097-6 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (sooline tasakaal) Austatud proua Pakosta Esitame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu koos seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis on lisatud käesolevale kirjale. Palume Teie seisukohta kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) Eelnõu 2) Seletuskiri 3) Märkuste tabel Marit Maidla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus I kooskõlastusringi kommentaarid Finantsinspektsioon...................................................................................................................................... 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ............................................................................................... 6 Harju Maakohus ........................................................................................................................................... 8 LHV .............................................................................................................................................................. 9 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium .................................................................................................. 10 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ................................................................................................................... 12 Justiitsministeerium .................................................................................................................................... 18 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik ................................................................................ 21 Märkus RAM vastus Finantsinspektsioon 1. Pädev asutus: Eelnõu kohaselt hakkab Emitentide tegevusel on oluline puutumus aktsiaemitentide üle järelevalvet teostama Finantsinspektsiooni vastutusalaga, eelkõige turu Finantsinspektsioon, kes on määratud nii läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamisega. järelevalveasutuseks kui ka kohtuväliseks Emitentide seaduskuulekas tegevus tagab ka turu menetlejaks. Finantsinspektsiooni hinnangul usaldusväärsuse. VPTS-i lisatavad sätted puuduvad seletuskirjas põhjendused, miks on seonduvad soolise tasakaaluga aktsiaemitentide just Finantsinspektsioon määratud pädevaks juhtkondades, ja järelevalve ülesandeks jääb asutuseks ning millistest kaalutlustest lähtuti hinnata, kas aktsiaemitendid on nõuetekohased pädeva asutuse määramisel aktsiaemitentide eesmärgid seadnud ja kas nad avaldavad nõutud juhtkonna soolise tasakaalu kontrolli teavet oma veebilehel. Kehtiva VPTS-i kohaselt teostamiseks. Arvestades seadusega seatavate teostab FI näiteks järelevalvet emitentide uute kohustuste sisu ja iseloomu, siis jääb hääleõiguse jaotuse muutuse üle (vt VPTS § küsitavaks, miks muud asutused ei või teostada 187.5/ § 237.24) samuti ühingu juhtimise nõuete sellist kontrolli (nt reguleeritud turu korraldaja rikkumise üle. Seega FI-l on juba sarnaseid ja/või soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei) (aktsia)emitentide järelevalve ülesandeid. Tulenevalt direktiivist on liikmeriigil kohustus ette näha karistusnormid direktiivi nõuete mittetäitmise kohta (vt artikkel 18). Väljapakutud alternatiivsed pädevad asutused (reguleeritud turu korraldaja ja/või soolise võrdõiguslikkuse voliniku kantselei) ei oma FI-ga sarnast sanktsioonide rakendamise õigust. Samuti ei ole neile asjakohane taolist õigust direktiivi ülevõtmise käigus anda kuna tegemist oleks põhimõttelise muudatusega, mis nõuaks põhjalikku kaalumist ning arvatavasti tagaks tõhusat lahendust. 2. Järelevalve halduskoormus ja Kuna kogumina Finantsinspektsiooni koormus finantseerimine: Finantsinspektsioon on siiski ei suurene märkimisväärselt, siis hetkel tasu korduvalt rõhutanud ja peab vajalikuks ka kehtestamine ei oleks mõistlik. Siiski hindame praeguse Eelnõu juures juhtida edaspidi tervikuna ka muudest õigusaktidest Rahanduministeeriumi tähelepanu sellele, et tulenevaid kohustusi (sh ka võimalikke tulevasi järelevalve teostamiseks tuleb finantsjärelevalve EL-i regulatsioonidest tulenevaid kohustusi), mis finantseerimisel ja rahastamisel lähtuda tulenevad emitentidele, ning selle pinnalt kaalume vähemalt järgmistest printsiipidest: - järelevalve emitentidele tasukohustuse lisamist. peab olema vastava sektori enda poolt tasustatud, ehk tuleb vältida olukorda, kus neid  kulusid kataksid teised finantsjärelevalve subjektid; - järelevalve peab olema kulupõhine, st tuleb luua olukord, kus järelevalve teostamine on tasustatud vastava sektori poolt esimesest päevast alates; - rahastus peab olema piisav, et tagada kvaliteetne järelevalve teostamine. Märgime, et Eelnõuga kehtestatud järelevalve tõttu ei tohi kannatada juba olemasolevate järelevalvesubjektide üle teostatav järelevalve. Seejuures ei või tekkida olukord, kus olemasolevad subjektid maksavad aktsiaemitentide järelevalve eest. Muutmata kujul Eelnõu vastuvõtmine tekitab paratamatult just sellise olukorra, kus teised finantsjärelevalvesubjektid katavad aktsiaemitentide tekitatud kulusid, sest Eelnõu ei näe ette aktsiaemitentidele järelevalvetasu maksmist. Eelnevast tulenevalt on vajalik täiendavalt hinnata järelevalve rahastamise mõju ning kui pädevaks asutuseks jääb Finantsinspektsioon, siis tuleb täiendada FIS-i ja lisada sinna aktsiaemitentidele kohustus maksta järelevalvetasu. 3. Järelevalve teostamise ja väärtegude Väärteod on eelnõus ette nähtud 7 võimaliku menetlemisega kaasneb paratamatult rikkumise eest. Seaduse kohaldamisalasse ressursikulu ning halduskoormuse tõus. kuulub umbes 12 emitenti. Me eeldame, et Küsitavusi tekitab Eelnõu seletuskirjas esitatud emitendid on seaduskuulekad ning ei riku mõjude hinnang, mille kohaselt on tahtlikult ja korduvalt eelnõust tulenevaid nõudeid. Finantsinspektsioonile tekkiv töökoormus ja kulu Seega ei ole tõenäoline, et Finantsinspektsioon väike (lk 23). Kuigi mõjude hindamisel on peaks läbi viima märkimisväärsel hulgal arvestatud teabevahetuse ja -avaldamisega väärteomenetlusi. seotud ressursikuluga, puudub arvestus väärteomenetlusega seotud kulude kohta. Väärteomenetlused võivad oluliselt suurendada Finantsinspektsiooni kulusid. Arvestades, et seisuga 27.07.2024 on Finantsinspektsiooni sunni rakendamise osakonnas üksnes kolm töötajat, nõuaks väärtegude menetlemise lisandumine märkimisväärselt rohkem tööjõudu ja ekspertiisi. Märgime, et vastavaid mõjusid tuleks Rahandusministeeriumil hinnata. 4. Täiendavalt ei ole Finantsinspektsioon nõus Seletuskirja muudetud. Rahandusministeeriumi hinnanguga Eelnõu seletuskirjas (lk 23), et mõju avaldamise sagedus on väike, sest teabevahetus on harv („kord aastas“). Finantsinspektsiooni hinnangul toimub teabevahetus ja -kontroll sagedamini kui kord aastas. Kuigi aktsiaemitentidel on kohustus esitada aruandeid üksnes kord aastas, kaasnevad aruannetega paratamatult täiendavad küsimused ja vastused, mistõttu on Finantsinspektsioonil vaja pidevalt emitendiga suhelda. Seetõttu ei ole teabevahetus ühekordne, vaid pidev, mistõttu ei saa pidada teabevahetust üksnes „kord aastas“ toimuvaks. 5. Eelnõu VPTS § 135.5 lõikes 2 kasutatud mõiste Termin muudetud. „aastabilansi kogumaht“ võiks asendada  raamatupidamise seaduses kasutatud mõistega „varade maht aruandeaasta bilansipäeval“. Ettepanek tagab selguse ja ühtlustab raamatupidamise seadusest tulenevaid mõisteid. 6. Eelnõu VPTS § 135.5 seob kontrolli teostamise 6.1. Mis hetkest tekib kohustus? Kas nõuded lõikes 2 sätestatud künnise ületamisega, kaovad koheselt pärast allapoole künnist mistõttu on Finantsinspektsioonil tekkinud langemist? mitmeid tehnilisi küsimusi künnise rakendamise Aktsiaemitendil tekib kohustus järgida seadusest kohta, mis vajaksid täpsustamist Eelnõus: tulenevaid nõudeid hetkest, kui on selge, et 6.1. Vajab täpsustamist see, mis hetkest aktsiaemitent on suurettevõtja (ehk ei ole VPTS § tekib emitendil kohustus nõudeid 1355 lõike 2 mõttes VKE). järgida ning kas nõuded kaovad Otsustus, kas aktsiaemitent on suurettevõtja või koheselt pärast seda, kui emitent VKE, tuleb teha toetudes usaldusväärsetele langeb allapoole kehtestatud künnist. andmetele, ehk toetuma peaks üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande andmetele. Seega aktsiaemitent saab teha otsuse, kas ta liigitub VKE-ks või suurettevõtjaks, kord aastas pärast majandusaasta aruande heakskiitmist aktsionäride poolt. Eelduslikult jõustub seadus 2024. aasta lõpus. Seega saab otsuse VKE künnise ületamise kohta teha 2025. aastal toimuval üldkoosolekul, kui kinnitatakse ka 2024. a majandusaasta aruanne. Ehk 2025. a üldkoosolekul on majandusaasta aruande kinnitamise järel selge, kas emitent on VKE või mitte. Kui kinnitatud majandusaasta aruande näitajate kohaselt on aktsiaemitendi näol tegemist suurettevõtjaga, siis tuleb täita eelnõust tulenevad kohustused, sh nt teha ka VPTS § 1356 kohane otsustus soolise tasakaalu eesmärgi osas ja edastada VPTS § 1359 kohaselt teave Finantsinspektsioonile. Emitent ei pea täitma käesolevast eelnõust tulenevaid nõudeid kui ta üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande andmete kohaselt kvalifitseerub VKE-ks. Kui aktsiaemitent on näiteks 2024. aasta majandusaasta aruande andmete kohaselt suurettevõtja (ületab VKE künnise), kuid 2025. aasta majandusaasta 6.2. Vajab täpsustamist see, kas künnise aruande andmete kohaselt VKE, siis pärast 2025. täitmist mõõdetakse vaid kord aastas aasta majandusaasta aruande kinnitamist ei pea (näiteks majandusaasta lõpu aktsiaemitent enam täitma käesolevast seadusest seisuga) või tuleks seda teha tulenevaid kohustusi. pidevalt. Kui künnise täitmise nõuet tuleks mõõta kord aastas 6.2. Kas künnise täitmist mõõdetakse kord majandusaasta lõpu andmete alusel, aastas? Mis hetke seisuga ja mis andmete siis tuleks kohustuste täitmiseks põhjal? teabe esitamise osas 2025. aastal VKE künnise ületamist kontrollitakse kord aastas kasutada andmeid 2023. toetudes üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta majandusaasta kohta, sest aruandele. majandusaasta andmeid võib pidada lõplikeks pärast majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäride poolt. Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole otstarbekas kasutada kohustuste rakendamiseks vahepealseid või esmaseid andmeid,  kuna pärast majandusaasta lõppu täpsustatakse andmeid veel pikka aega, samuti võidakse andmeid täpsustada auditeerimise käigus. Aktsionäride kinnitatud majandusaasta aruande andmete kasutamine künnise täitmise 6.3.Mida mõeldakse töötajate arvu all? mõõtmiseks vähendaks teadlikku või Töötajate arvu termini sisustamisel tuleb lähtuda ebateadlikku andmete moonutamist. raamatupidamise seaduses sätestatust ehk keskmisest töötajate arvust majandusaastal. 6.3. Vajab täpsustamist see, kas töötajate arvu all peetakse silmas keskmist töötajate arvu majandusaastal, töötajate arvu majandusaasta lõpu seisuga või suurimat töötajate arvu majandusaasta jooksul. 6. Eelnõu VPTS § 135.6 lõike 1 kohaselt peab Arvestatud. Aktsiaemitendid peavad VPTS § 1359 aktsiaemitendi üldkoosolek seadma soolise lõike 1 kohast teavet esitama tasakaalu eesmärgi, mis tuleb saavutada 2026. Finantsinspektsioonile esimest korda 2025. aasta 30. juuniks. VPTS § 135.9 lõiked 1 ja 3 aastal, lisatud sellekohane säte VPTS § 27210. sätestavad, et emitendid peavad esitama teabe Finantsinspektsioonile (valitud eesmärk, juhtorganite sooline koosseis, meetmed) ja avaldama selle oma veebilehel üks kord aastas, ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu (tavaliselt jaanuarikuu jooksul). Seadus peaks jõustuma 2024. aasta 28. detsembril. On vaja täpsustada, millal aktsiaemitendid peavad vastavat teavet esitama hakkama: kas 2025. aastal või esimest korda 2027. aastal (pärast eesmärgi saavutamise tähtaega)? 7. Eelnõu VPTS § 135.9 lõige 3 sätestab, et „Kui Muudetud. see on asjakohane“, lisatakse lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL. Küsimusi tekitab sõnastus „Kui see on asjakohane“, sest Eestis on kõigil reguleeritud väärtpaberituru aktsiaemitentidel kohustus esitada ühingujuhtimise aruanne. Vastava teabe lisamine peaks olema kohustuslik, mitte emitendi otsustada. 8. Eelnõu VPTS § 135.9 lõike 3 kohaselt tuleb Muudetud. teave esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu ja asjakohasel juhul tuleb teave lisada ühingujuhtimise aruandesse. Raamatupidamise seaduse § 242 lõike 1 kohaselt lisatakse ühingujuhtimise aruanne eraldiseisva osana tegevusaruandele. Ühingujuhtimise aruande ja majandusaasta aruande tähtaeg on sama, mistõttu ei ole Eelnõus teabe avalikustamise ja esitamise loogika arusaadav. Küsimusi tekitab asjaolu, kas VPTS § 135.9 lõike 3 kohaselt tuleb andmed esitada Finantsinspektsioonile jaanuari lõpuks ja avalikustada veebilehel ning majandusaasta  aruande koosseisus erinevatel aegadel? See erinevus lõhestab aruande terviklikkust, tekitab segadust teabe kasutajatel ja probleeme Finantsinspektsioonile andmete kontrollimisel. Finantsinspektsioon leiab, et andmete avalikustamise ja esitamise tähtajad tuleks täpsemalt määratleda ja ühtlustada. Näiteks võiks andmete esitamine ja avalikustamine toimuda koos majandusaasta aruande koostamise tsükliga, hiljemalt viie kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. See lihtsustaks järelevalvet ja ei lisaks emitentidele täiendavat koormust. 9. Eelnõu seletuskirjas esineb teatud küsitavusi: 9.1. Eelnõu seletuskirja avalehel on sedastatud: 9.1. Direktiiv näeb ette, et tõhusad, “Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone proportsionaalsed ja hoiatavad karistusmeetmed kaasa ei too. Kui aktsiaemitent ei täida seatud nähakse ette selleks, et aktsiaemitendid täidaksid eesmärke tähtaegselt, kohustub ta rakendama neile pandud aruandluskohustust (artikkel 7/ läbipaistvaid ja mittediskrimineerivad VPTS § 1359), seaksid endale kvantitatiivsed valikukriteeriume juhtorganite liikmete eesmärgid (artikkel 5(2)/ VPTS § 1356 lg2) ja ametikohtadele valimisel“. Direktiivis (EL) täidaksid valikmenetluse läbipaistvuse nõudeid 2022/2381 sätestatakse, et liikmesriigid peavad (artikkel 6/ VPTS § 1357). Lisaks on direktiivi pp kehtestama tõhusad, proportsionaalsed ja 48 öeldud: „/…/seni, kuni börsil noteeritud hoiatavad sanktsioonid, kui ettevõtted ei täida äriühingud järgivad nimetatud kohustusi, ei tohiks direktiivis sätestatud soolise tasakaalu neid karistada, kui nad ei suuda saavutada eesmärke. Seetõttu ei vasta seletuskirja lause kvantitatiivseid eesmärke seoses naiste ja meeste "Eesmärkide mittetäitmine endaga sanktsioone tasakaalustatuma esindatusega juhtkonna kaasa ei too" direktiivi nõuetele, mis nõuavad liikmete seas.“ sanktsioone mittetäitmise korral. Seletuskirjas Seletuskirjas on eesmärkide all silmas peetud tuleks täpsustada, millised sanktsioonid on VPTS § 1356 soolise tasakaalu eesmärke ja plaanis kehtestada, et tagada vastavus direktiivi nende eesmärkide saavutamata jäämise eest ei nõuetele või täpsustada viidatud lause mõtet, et ole direktiivis ega eelnõus karistust ette nähtud. vältida seaduse mitmeti tõlgendamist. Seletuskirja on lisatud lause, millega täpsustatakse, et trahvid on ette nähtud teatud teavitamis- ja aruandluskohustuse rikkumise korral. 9.2. Eelnõu seletuskirja esimesel leheküljel on Valner Lille e-posti aadress puudulik ("valner.lille@"). Tuleks esitada täielik e- posti aadress. 9.3. Eelnõu seletuskirja leheküljel 6 asuva tabeli järgi täidavad neli aktsiaemitenti eesmärki 1. Seletuskirja lehekülje 21 peatüki „Seaduse mõjud“ osas on kirjas: „Hetke seisuga täidavad 12 suurest aktsiaemitendist viis eelnõus toodud eesmärki (eesmärk 1), et nõukogust moodustaks alaesindatud soost isikud 40%, ehk peaaegu pooled aktsiaemitendid täidavad juba täna eelnõus üht võimalikku valitavat  eesmärki“. Tegelikult täidab eesmärki neli emitenti (mitte viis) ning seega on fraas „peaaegu pooled“ eksitav. 9.2. Parandatud. 9.3. Parandatud. 10. FI juhib tähelepanu, et VPTS § 52 lõige 3 Kaalume muudatuse tegemist tulevikus mõne sätestab, et FI avalikustab tegevusloa kehtetuks teise eelnõu raames. tunnistamise lisaks § 52 lõikes 2 ettenähtule vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Sätte eesmärk on teavitada avalikkust võimalikult laialdaselt tegevusloa kehtetuks tunnistamisest. Tänasel päeval saavad inimesed oma uudisvajaduse kätte pigem veebiväljaannetest, kui paberlehte lugedes. Seetõttu tuleks FI hinnangul sõna „päevalehes“ asendada „meediaväljaandega.“ See annab FI- le ka paremad võimalused kiiremaks avalikustamiseks võrreldes näiteks paberlehega. Sama muudatusettepanek kehtib ka krediidiasutuste seaduse § 18 lõikele 2, krediidiandjate ja -vahendajate § 19 lõikele 1 ja makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 23 lõikele 1. 11. FI teeb ettepaneku VPTS § 581 kehtetuks Kaalume muudatuse tegemist tulevikus mõne tunnistada, kuna säte on eelkõige lõigete 2 ja 3 teise eelnõu raames. osas minetanud oma praktilise vajaduse. Üheski teises FI tegevust puudutavas õigusaktis ei ole sarnast sätet, vaid on piirdutud subjekti teavituskohustusega muudatustest. FI hinnangul tuleks VPTS-i muuta sarnaselt, et subjektile jääb teavituskohustus, aga otsust selle kohta FI ei tee. See vähendaks nimetatud olukorras oluliselt FI ressursikulu. 12. FI juhib tähelepanu, et VPTS § 80 lõikes 2 tuleb Parandame VPTS-i mõne teise eelnõu raames. parandada viide ehk õige on „§ 79 lõigetes 1, 2, 3 ja 9“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 13. Eelnõu § 3 kohaselt peab nimetamiskomitee riigi RVS-i vastavad sätted on eelnõust välja jäetud. Vt osalusega äriühingute nõukogu liikmete seletuskirja pt 1.3. Märkused. nimetamise ettepanekute tegemisel arvestama riigi otsustusõigusega äriühingute juhtorganite soolise tasakaalu eesmärki ning nõudeid, et kolme liikmega nõukogudes oleks alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt üks kolmandik ning nelja ja enama liikmega nõukogudes vähemalt kaks viiendikku. Seletuskirjas lk 1 on öeldud, et nimetatud eesmärk tuleb saavutada 2026. aasta 30. juuniks. Eelnõu § 3 lõike 2  kohaselt täiendatakse aga riigivara seadust §-ga 108⁴ „Soolise tasakaalu saavutamine riigi osalusega äriühingute nõukogudes“ sätestades, et „käesoleva seaduse § 801 lõike 3 punktis 2 sätestatud eesmärk tuleb saavutada kolme aasta jooksul arvates käesoleva seaduse § 801 lõike 3 jõustumisest“. Seega on seletuskirja jäänud varasem tähtaeg ilmselt eksitus. Erisust, miks riigi osalusega äriühingutele on võrreldes börsiettevõtetega seatud pikem tähtaeg eesmärgi saavutamiseks, ei ole hetkel seletuskirjas põhjendatud ja seda tuleks teha. Võttes arvesse, et riigi osalusega äriühingud võiksid juhtkondades soolise tasakaalu eesmärgi täitmisel olla ülejäänud ettevõtetele eeskujuks, tuleks kaaluda eesmärgi saavutamise täitmise tähtaja lühendamist ja harmoneerimist börsiettevõtetele seatud tähtajaga 30. juuni 2026. 14. Seletuskirja lk 7 on öeldud, et oma sisemises RVS-i vastavad sätted on eelnõust välja jäetud. Vt töökorralduses on ametis olev nimetamiskomitee seletuskirja pt 1.3. Märkused. juba arvestanud soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga ning riigivara seadusesse lisatav soolise tasakaalu nõue formaliseerib senise praktika. Seletuskirja kohaselt on alates aprillist 2023 sooline tasakaal olnud iga äriühingu nõukogu puudutava arutelu taustamaterjalides markeeritud, kuid seletuskirjast ei selgu täpsemalt, millised on senised soolise tasakaalu saavutamise praktikad, tavad või töökorraldus, millest nimetamiskomitee on lähtunud ning milline on hinnang nende tulemuslikkusele. Kui vaadata seletuskirjas välja toodud riigi osalusega äriühingute soolise tasakaalu statistikat ja muutusi alates aprillist 2023, siis selgub, et naiste osakaal nõukogudes on kasvanud tagasihoidlikult, kõigest 1,1 protsendipunkti võrra aastas, ulatudes 2024. aasta aprilli seisuga 27,8%-ni. Kokku on soolist tasakaalu vaja parandada 15 äriühingus. Soolise tasakaalu paranemise tagasihoidlik tempo viitab senise praktika formaliseerimise kõrval vajadusele senisest süsteemsemalt soolise tasakaalu eesmärgi täitmist silmas pidada. Seetõttu palume, et seletuskirjas oleks põhjalikumalt lahti seletatud eelnõu § 3 rakendumiseks vajalikud tegevused. Tervitame rahandusministeeriumi algatust uuendada riigi osaluspoliitika põhimõtteid, lisades sinna viite soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nõudele. Peame sellele lisaks oluliseks, et osaluspoliitikas ja nimetamiskomiteele töökorralduses kajastuksid selgelt põhimõtted, mis aitavad seda eesmärki täita ja eesmärgi täitmist ka jälgida. Nimetamiskomitee töökorraldus võib hõlmata näiteks põhimõtet, et vabade nõukogu liikmete kohtade täitmisel tuleb alati esitada ja kaaluda  mõlemast soost kandidaate, sooliselt tasakaalustatud nõukogu liikmete kandidaatide nimekirjade ehk nn talendipanga koostamist jt nõukogu liikme kandidaatide leidmise ja nimetamise põhimõtteid, mis arvestavad soolise tasakaalu saavutamise eesmärgiga. Samuti peame oluliseks, et sarnaselt eelnõus kavandatud börsiettevõtete soolise tasakaalu andmete avalikustamisele oleks edaspidi lihtsam jälgida ka riigi osalusega äriühingute soolise tasakaalu olukorda ning teeme ettepaneku avaldada selle kohta regulaarselt andmed rahandusministeeriumi veebilehel. Harju Maakohus 15. Kohtu töökoormusega seotud märkused: Eelnõu Seletuskirja täiendatud. sätestab, et täitmaks VPTS § 135-7 lõigetest 5 ja § 135-8 tulenevaid kohustusi on soovitatav kriteeriumid ja värbamismenetlus dokumenteerida. Lõike 2 kohaselt kui aktsiaemitent valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab aktsiaemitent eelistama alaesindatud soost kandidaati. Juhul kui alaesindatud soost isik leiab, et VPTS § 135- 7 lõike 2 nõuet on rikutud, võib ta esitada hagi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Selleks annab talle õiguse TsÜS § 38 lõike 2 teine lause, mille kohaselt saab huvitatud isik juriidilise isiku organi otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Eelnõu seletuskirja kohaselt on Eestis hetkel 18 sellist ettevõtet, millele seadusemuudatusest tulenevad kohustused nõukogu ja juhatuse soolist tasakaalu suurendada. Eelnõu seletuskirja mõjude III osas - mõju riigiasutustele, nimetatakse küll mõju finantsinspektsioonile ja võrdõigusvolinikule, aga kohtuid ei mainita. Puudub analüüs, kui palju sellkohaseid tühistamishagisid võiks kohtusse oodata ja milline on see mõju kohtunike ja kohtute töökoormusele. Palume teha vastav mõjuhinnang kohtute töökoormusele ja esitada prognoos eeldatavate hagide arvule, arvestades lisaks asjaoluga, et võrdõigusvolinik saab õiguse esindada isikuid kohtus. 16. Tõendamiskoormusega seotud märkused: Arvestatud. Sätte sõnastust on muudetud ning Seadust täiendatakse 135-8 lg-ga 2, mille teise VPTS § 1358 lg 2 teine lause kustutatud. lause kohaselt, kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 135-7 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga. Kohustuse rikkumine või mitterikkumine on õiguslik hinnang, sest see sõltub § 135-7 lg 2 kõikide sätestatud nõuete üheaegsest rikkumisest. TsMS § 231 lg 2 järgi on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus  avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. See tähendab, et omaks saab võtta vaid faktilist asjaolu, mitte õigusliku hinnangut. Näiteks ei saa võtta omaks seda, kas tehing on tühine või kehtiv, samuti seda, kas leping on sõlmitud. Omaks saab võtta faktilist asjaolu, et lepingu tekstile on isik alla kirjutanud. Riigikohus on 24.01.2023 otsuses 2-19-3390 selgitanud, et omaks saab TsMS § 231 mõttes võtta üksnes faktilisi asjaolusid (RKTKo nr 3-2-1- 129-11, p 12). See, kas kostja järgis TÜS § 61 lg 4 esimeses lauses sätestatut kui tegi oma avalduse teatavaks hageja juhatuse liikmetele, on õiguse kohaldamine, mitte faktilise asjaolu tuvastamine. Järelikult see, kas kostja on juhatuse liikme kohalt kehtivalt tagasi astunud, sh kas kostja tegi oma tagasiastumise avalduse teatavaks õigele isikule, ei ole faktiline asjaolu, mida saab lugeda omaksvõetuks. Samuti on Riigikohus 07.03.2018 otsuses 2-13-11524 selgitanud, et omaksvõtt TsMS § 231 lg 2 tähenduses on üksnes poole tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine vastaspoole väitega (Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 17. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-09, p 13). TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõtu tuvastamine eeldab, et kohus järgiks TsMS § 392 lg 1 p 3, st et kohus peab eeldatava omaksvõtu olukorras võimalusel küsima poole seisukohta asjaolu kohta ning alles siis, kui pool ei avalda pärast seda otseselt või kaudselt tahet asjaolu vaidlustada, on alust lugeda, et pool on asjaolu omaks võtnud (vt Riigikohtu 1. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-23176, p 17; 1. juuli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-09, p 12). Eelnevast lähtuvalt on kavandatav säte vastuolus nii TsMS mõtte kui ka kehtiva kohtupraktikaga ja sellisel kujul sisutühi, sest kohus ei saa seda rakendada omaksvõtuna. LHV 17. Praeguses eelnõu §1359 lg 3 kohaselt on teabe Arvestatud. VPTS § 1359 lõike 3 sõnastus esitamise tähtajaks üks kuu pärast muudetud. Uue sõnastuse kohaselt tuleb teave aruandeperioodi lõppu. Kuid Euroopa esitada kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2022/2381 lõppu. preambuli punkt 47 rõhutab, et tarbetu halduskoormuse ja dubleeritud jõupingutuste vältimiseks peaks teave olema esitatav koos aastaaruandega. Arvestades majandusaasta aruande kinnitamise ja üldkoosoleku toimumise praktikat, on keeruline anda täpsemat teavet juba ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Börsiühingud kinnitavad majandusaasta aruande ja üldjuhul valivad nõukogu liikmed korralisel üldkoosolekul, mis toimub hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (ÄS § 291 lg 2). Aktsiaemitendid avaldavad majandusaasta  aruande hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu (Nõuded emitentidele p.5.3.1.). Selline ajakava muudab teabe esitamise jaanuaris ebapraktiliseks ja ebaefektiivseks, kuna esitatav teave võib olla vananenud ja nõuda peatset uuendamist. Ettepanek 1: Sõnastada eelnõu §1359 lg 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja vajadusel lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, lisades eristatavana teabe, mis on kogunenud aruandeaasta lõpust kuni esitamiseni. Kui see on asjakohane, lisatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL.“ 18. Lisaks sätestab praegune eelnõu §1359 lg 1, et Arvestatud. VPTS § 1359 lisatakse uus lõige 4, aktsiaemitent peab avaldama oma veebilehel mille kohaselt kui juhtorgani soolise tasakaalu kergesti ligipääsetavas vormis seaduses andmed muutuvad, siis sellest tuleb teavitada sätestatud teabe kord aastas. Oluline on, et Finantsinspektsiooni viivitamata. Seeläbi veebilehel esitatav teave oleks alati ajakohane tagatakse, et nii aktsiaemitendi enda veebilehel ning selle muutmise vajadus võib tekkida kui ka FI kodulehel avaldatakse värske info sagedamini kui üks kord aastas. soolise tasakaalu näitajate kohta. Ettepanek 2: Sõnastada eelnõu §1351 lg 1 järgmiselt: „(1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab kergesti ligipääsetavas vormis oma veebilehel kord aastas järgmise teabe ning ajakohastab seda oma veebilehel vajadusel sagedamini, kui teave muutub.“ Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 19. Seaduseelnõu seletuskirja osas „eelnõu Arvestatud, seletuskirja täiendatud. peamised eesmärgid“ on välja toodud, et „naiste alaesindatus juhtorganites on kasutamata ressurss liikmesriikide majandustes ning naiste suuremamahulisem kaasamine aitaks kaasa arengule ja majanduskasvule“. Tuginedes Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) raportile ja The Credit Suisse Research Institute (CSRI) raportile, toovad eelnõu koostajad välja selle, et „mitmekesisus toob kaasa rohkem innovatsiooni, paremat otsustamist ning parandab ettevõtja tulemuslikkust, samuti paranevad ka ettevõtja majandustulemused ja kasumlikkus“. Eelpool toodud seisukohad on akuutsed olukorras, kus mitmekesisus on tagatud nö loomuliku järelkasvuna, küll aga ei ole analüüsitud, kuidas mõjuvad kavandatud meetmed majanduslikku aspekti (seaduse mõjude osas ei kajastata majandusliku mõju analüüsi), mis sätestavad erilisi eeliseid, et hõlbustada alaesindatud sool tegutsemist omal kutsealal. Tulenevalt asjaolust, et kavandatud muudatused võivad potentsiaalselt mõjutada aktsiaemitente, mis on tihedalt seotud  Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalaga, on vajalik analüüsida majanduslikku mõju, mida hetkel seletuskiri ei kajasta. Nimelt analüüsida, kuidas kavandatud muudatused mõjutavad äriühingu majanduslikku heaolu ja majanduslikku tulemuslikkust, sh millised täiendavad kulud peavad äriühingud kandma. Eelnevast tulenevalt palume täiendada seletuskirja vastava analüüsiga. 20. Juhime tähelepanu, et hetkel jääb arusaamatuks Arvestatud, seletuskirja täiendatud. kavandatav § 1356 lõige 2, mille kohaselt „kui aktsiaemitendi eesmärgiks ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärki, peab aktsiaemitent seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses“. Seletuskirjas antud sätte selgituste juures on sõnastatud järgnev: „lõike 2 kohane individuaalne kvantitatiivne täpne eesmärk jääb aktsiaemitendi otsustada, kuid peaks siiski peegeldama direktiivi eesmärke ehk et taoline individuaalne eesmärk peaks soodustama alaesindatud soost liikmete suuremat esindatust juhatuses. Seatav eesmärk peaks aitama aktsiaemitendil saavutada muudatust võrreldes nende hetkeolukorraga. Samas ei tulene direktiivist ega VPTS-i lisatavatest sätetest kohustust lõpetada enneaegselt nõukogu või juhatuse liikmete ametiaega selleks, et täita VPTS § 1356 lõike 1 kohaselt seatavaid eesmärke.“. Lisaks eelnevale kavandatav § 23790 sätestab, et käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Eelnevalt nimetatud kavandatavate paragrahvide koosmõjust tulenevalt on karistatav see, kui aktsiaeminent ei sea individuaalse kvantitatiivse eesmärki soolise tasakaalu parandamiseks. Küll aga seadusest ega seletuskirjast ei tulene, millistele tingimustele peab vastama individuaalne kvantitatiivne eesmärk soolise tasakaalu parandamiseks ning millal on tegemist individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumisega. Seda enam, et karistusõiguses on kasutusel määratletuspõhimõte, mille kohaselt peab nii tegu, mille eest seadus karistuse ette näeb, kui ka karistus olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada. Eelnevast tulenevalt palume täiendada seletuskirja selliselt, et oleksid selged tingimused, millele peab vastama individuaalne kvantitatiivne eesmärk soolise tasakaalu  parandamiseks juhatuses või lahti kirjutada, mida täpselt tähendab individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda 21. Eelnõu § 1355 lõige 2 on sõnastatud järgnevalt: Arvestatud, seletuskirja täiendatud, vt ka „Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud märkuste tabeli punkt 6. aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot“. Kaubanduskoja hinnangul vajab säte täiendavaid selgitusi rakendamise osas. Nimelt ei ole üheselt mõistetav ajaraam, millal otsustatakse, kas aktsiaemitent kuulub eelnõu kohaldamisalasse või mitte. Samuti ei ole üheselt arusaadav, millist töötajate arvu arvestatakse sätete kohaldamise otsustamisel, kas majandusaasta aruande lõpu seisu arvu või majandusaasta keskmist. Lisaks on meie hinnangul vaja täpsustada, mis saab, kui ettevõte, kes peab eelnõus toodud soolise tasakaalu eesmärgi saavutamise sätteid kohaldama, ühel hetkel enam eelnõu kohaldamisalasse ei kuulu. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu §-s 1 olevat § 1355 lõiget 2 selliselt, et on üheselt mõistetavad reeglid, millal aktsiaemitent peab eelnõud rakendama ja millal mitte. 22. Eelnõu lisa “Alaesindatud soost liikmete arvulised Seletuskirja täiendatud. eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites” Eelnõu lisa kolmandas tulbas “Alaesindatud soost liikmete miinimumarv nõukogus ja juhatuses 33% eesmärgi saavutamiseks” on märgitud, et kui juhatuses ja nõukogus on kokku 3 liiget, siis peab eelnõu §-is 1356 lõikes 1 punktis 2 toodud eesmärgi täitmiseks juhtorganis olema 1 alaesindatud soost isik. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 318 lõikele 1 peab aktsiaseltsi nõukogus olema vähemalt 3 liiget ning § 308 lõike 1 kohaselt võib juhatuses olla 1 või mitu liiget. Sellest lähtudes ei ole võimalik eelnõu lisa kolmandas tulbas märgitud kolm liiget juhatuses ja nõukogus kokku. Seega minimaalne kahe juhtorgani liikmete arv kokku saab olla neli. Äriseadustiku järgi on võimalik olukord, mil aktsiaseltsil ei ole juhatust. Sellisel juhul on potentsiaalselt võimalik, et eelnõu lisa kolmandas tulbas on juhatuse ja nõukogu liikmeid kokku 3, kuid seletuskirjas ei ole selgitatud eelnõu lisas toodud arvulisi näitajaid. Kaubanduskoja ettepanek: Palume eelnõu koostajal täpsustada, kas eelnõu lisas oleva tabeli kolmandas tulbas peaks juhatuse ja nõukogu liikmete minimaalne arv kokku olema 4, mitte 3. Kui 3 on õige, siis palume  vähemalt seletuskirjas täpsustada, mis juhtudel saab liikmete arv olla 3. 23. Eelnõu seletuskirja lehekülgedel 6 ja 7 on toodud Arvestatud. Tabel on ajakohastatud august 2024. tabelid 1 ja 2, mis kajastavad 18 Eesti a seisuga. aktsiaemitenti, kes peavad või potentsiaalselt tulevikus peavad hakkama eelnõuga kehtestatavaid juhtorganite soolise tasakaalu reegleid järgima. Juhime eelnõu koostaja tähelepanu asjaolule, et vähemalt kaheksa tabelites välja toodud ettevõtte nõukogu ja juhatuse liikmete andmed ei vasta e-Äriregistris olevatele andmetele. Kui arvestada, et seletuskirjas toodud tabelites on andmed aprilli 2024.a seisuga, siis on mõistetav, et pärast aprilli tehtud juhtorganite muudatused ei pruugi tabelites olla kajastatud. Kuid varasemad andmed peaksid olema korrektsed. Näiteks on Nordecon AS-i juhatuse liikmeks naine juba aastast 2017 ning EfTEN Real Estate Fund AS-i nõukogus on naine aastast 2020, aga seletuskirja tabelite kohaselt on nende ettevõtete juhtorganites ainult mehed. Kaubanduskoja ettepanek: Palume üle vaadata ja parandada vead eelnõu seletuskirja lehekülgedel 6 ja 7 olevates tabelites 1 ja 2. 24. Eelnõu §-s 1 oleva § 1357 kohaldamise kord. Arvestatud, seletuskirja täiendatud. VPTS § 1357 7 Eelnõuga lisatakse VPTS-i § 135 , mille lõike 1 kohaldub tervikuna pärast 2026. aasta 30. juunit. esimene lause sedastab: „Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, kohandab ta kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele valimiseks järgmiste meetmetega“. Eelnõus toodud § 2729 seab § 1356 sätestatud soolise tasakaalu eesmärkide saavutamise tähtajaks 2026. aasta 30. juuni. Saame eelnõust ja seletuskirja selgitustest aru, et kõiki §-i 1357 lõikeid tuleb aktsiaemitendil kohaldada siis, kui eesmärke ei ole 2026. aasta 30. juuniks saavutatud või kui mingil põhjusel pärast seda tähtaega eesmärke enam ei täideta. Samas ei ole eelnõu ega seletuskiri selles osas piisavalt selge ning võib praktikas tekitada ettevõtjates segadust. Eelkõige tekitab segadust see, et viidatud sättes ega rakendussätetes ei ole viidet selle kohta, et seda tuleb kohaldada alates 2026. aasta 30. juunist. Seetõttu võib sätet tõlgendada ka selliselt, et pärast 2026. aasta 30. juunit tuleb kohaldada üksnes §-i 1357 lõiget 1 ning lõiked 2 – 5 kohalduvad kõigile börsiettevõtetele (olenemata eesmärgi täitmisest) kohe pärast eelnõu jõustumist. Näeme võimalust, et praktikas kaotab lõige 1 oma mõtte, kui lõiked 2-5 kehtivad alati kõigile, sõltumata eelnõu §-i 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärgi täitmisest. Nimelt näeb §-i 1357 lõike 2 sõnastus ette põhimõtte eelistada vähemesindatud soost  kandidaati ka siis kui valitud soolise tasakaalu eesmärk on täidetud. Lisaks ei viita säte ka eelnõu lisas olevatele soolise tasakaalu saavutamise arvulistele kriteeriumitele. Sellest lähtuvalt tuleb väikesearvuliste juhtorgani (2 - 7) liikmete valimisel alati võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost kandidaat valida, sest iga valimisprotsessi järgi jääb muidu keegi alaesindatuks. Kardame, et see võib osutuda praktikas takistuseks, miks pädevad kandidaadid ei kandideeri, sest avalikust infost on näha, mis soost kandidaati tuleb valida. Samuti tuleb aktsiaemitendil arvestada lõikes 3 sätestatuga, mille kohaselt võrdsete kandidaatide puhul vähemesindatud soost kandidaati mitte valides, on juhtorgani otsus tühine. Kui juhtorgani liikme valimine osutub tühiseks, siis on kõik juhtorgani vastu võetud otsused, mille tegemises ebaõigelt valitud liige osales, ka tühised. Mistõttu on väga oluline, et eelnõus on üheselt mõistetavalt toodud sätte kohaldumise aeg. Kaubanduskoda toetab eelnõu sellist tõlgendust, mille kohaselt kogu säte kohaldub tervikuna pärast 30. juunit 2026. aastal. Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda soovib teada, kas me saame eelnõust õigesti aru, et § 1357 kohaldub tervikuna pärast 2026. aasta 30. juunit? Kui jah, siis teeme ettepaneku vähemalt seletuskirjas, kuid soovitatavalt ka eelnõu rakendussätete all see asjaolu selgelt välja tuua. 25. Eelnõu §-s 1 oleva § 1357 lõike 5 võimalik Selgitatud. VPTS § 1357 lõike 5 aluseks on vastuolu isikuandmete kaitsega. direktiiv, mis ei näe ette lisapiiranguid teabe Eelnõu §-i 1357 lõige 5 näeb ette: „(5) väljastamisele. Kuna direktiiv on Aktsiaemitent peab kandidaadile, keda kaaluti miinimumharmoniseeriv, siis pole võimalik juhtorgani liikme ametikohale valimiseks liikmesriigil ka omapoolselt sätet kitsendada. kandidaatide valiku ajal, tema kirjaliku taotluse Samuti läheks väljapakutud kitsendus vastuollu korral andma 20 tööpäeva jooksul kirjalikult direktiivi eesmärgiga, milleks on võimaldada järgmise teabe: alaesindatud soost kandidaadil hõlpsalt 1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik kontrollida, kas aktisaemitent on seadusest tehti; tulenevaid kohustusi täitnud ning vajadusel enda 2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane õigusi kohtumenetluses maksma panna. kandidaatide objektiivne võrdlushinnang; 3) kui see on asjakohane, siis konkreetsed Samuti ei oleks proportsionaalne kehtestada kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras seaduse tasandil konfidentsiaalsuskohustus; kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud aktsiaemitent võib soovi korral kaaluda soost“. konfidentsiaalsuslepingu sõlmimist käesoleva Eelnõu seletuskirja lehekülje 11 kohaselt „lõikest kirjeldatud maandamismeetmena. Siiski tasub 5 tuleneva teabe andmise kohustuse täitmisel meeles pidada, et kui kandidaat, keda kaaluti tuleb aktsiaemitendil järgida asjakohaseid juhtorgani liikme ametikohale valimiseks, saab isikuandmete kaitse regulatsioone ja teadlikuks teiste kandidaatide isikuandmetest, siis teabenõudele vastates ei tohi väljastada kohalduvad IKÜM-st ja IKS-st tulenevad kandidaatide isikuandmeid“. Oleme saanud kohustused ja piirangud ka talle. ettevõtjatelt tagasisidet, milles tuntakse muret, et praktikas võivad äriühingud antud normi VPTS § 1357 lõikes 5 nimetatud teabe avaldamise kohustuse täitmiseks rikkuda isikuandmete kaitse kohustus ei ole Eesti õiguses uus. Ka täna seadust (IKS) ja isikuandmete kaitse üldmäärust kehtiva soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 7  (EL) 2016/679 (GDPR). Trahvid IKS-i ja GDPR- näeb tööandjale ette kohustuse tööle/ametisse rikkumise puhul on suured, ulatudes 20 miljoni kandideerinud isikule avaldada tema kirjaliku euroni või 4% käibest, mille kohaldamine on taotluse alusel teabe valitud kandidaadi tööstaaži, ettevõttele oluline majanduslik kahju. Nimelt hariduse, töökogemuse ja muud selgeid eeliseid kogutakse kandidaatidelt muuhulgas nende andnud oskuste kohta. kvalifikatsiooniga seotud andmeid, sh VPTS-i lisatavad sätted on võrreldes SoVS-iga töökogemus ja haridus. Eestis ei ole väga palju aktsiaemitendi jaoks vähemkoormavamad. tippjuhte, eriti valdkonnaspetsiifiliselt. Seega on Näiteks kvalifikatsiooninõuete võrdlushinnangut võimalik kandidaat tuvastada tema on võimalik väljendada punktisüsteem kadu (mitu 7 kvalifikatsiooni järgi, kui §-i 135 lõike 5 kohaselt punkti said kandidaadid näiteks hariduse, teavet avaldada ning isikuandmete töökogemuse või tööstaaži). Seega läbi pseudonüümiseerimisest ei piisa. objektiivse võrdlushinnangu, nagu eelnõu ette näeb, on võimalik vähendada kui mitte täielikult Kaubanduskoja ettepanek: välistada võimalust, et kandidaat tuvastatakse. Palume eelnõu koostajal seletuskirjas täiendavalt analüüsida §-i 1357 lõike 5 kooskõla IKS-i ja GDPR-iga. Lisaks teeme ettepaneku piirata lõikes 5 toodud andmete väljastamist, näiteks lubada andmete väljastamine ainult õigusvaidluses või kehtestades konfidentsiaalsuskohustuse. Samuti tuleks reguleerida börsiettevõttele andmekaitsereeglite rikkumisega tekkiva kahju hüvitamise korda. 26. Eelnõu §-s 1 olev § 1358. Arvestatud. Eelnõus on § 1538 sõnastatud järgnevalt: „§ 1358. Jagatud tõendamiskohustus (1) Kohtu või töövaidluskomisjoni poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. (2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. Kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga. (3) Jagatud tõendamiskohustust ei kohaldata halduskohtu- ja kriminaalmenetluses“. Juhime tähelepanu, et lõikes 1 märgitud töövaidluskomisjoni ei saa pöörduda valituks mitte osutunud kandidaat, sest töövaidluste lahendamise seaduse järgi on töövaidluskomisjoni pädevuses ainult töösuhtest lähtuvad vaidlused. Juhtorganite liikmetel puudub ÄS §-de 309 ja 319 kohaselt töösuhe. Seega ei ole isikul, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, alust pöörduda töövaidluskomisjoni poole, vaid tegemist on tsiviilvaidlusega. Eelnõu §-i 1358 lõike 2 teise lause kohaselt: „kui aktsiaemitent keeldub tõendamisest, võrdsustatakse keeldumine käesoleva seaduse §  1357 lõikest 2 tuleneva kohustuse rikkumise omaksvõtuga“. Meie hinnangul on antud lause vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, sest selle §-i 231 lõike 2 järgi „omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse“. Eelnõu § 1357 lõikes 2 sätestatud kohustuse rikkumine või mitte rikkumine tuleb esmalt õiguslikult hinnata, mistõttu ei ole potentsiaalset rikkumist börsiettevõttel võimalik omaks võtta. Kaubanduskoja hinnangul ei ole §-i 1357 lõiget 3 vaja, sest eelnõu sätetega seotud menetlused kuuluvad tsiviilõiguse valdkonda, mitte haldusõiguse või kriminaalõigusesse, mistõttu ei ole mõtet asjatult õigusakti koormata. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku jätta § 1538 lõikes 1 välja viide töövaidluskomisjonile. Samuti teeme ettepaneku jätta eelnõu §-s 1 toodud § 1358 lõike 2 teise lause eelnõust välja või muuta sõnastust selliselt, et vastuolu tsiviilkohtumenetluse seadustikuga oleks välistatud. Lisaks teeme ettepaneku jätta lõige 3 eelnõust välja. 27. Eelnõu §-s 1 olev § 1359 lõige 3 sätestab, et Arvestatud. juhtorganite soolist tasakaalustava eesmärgi täitmisega seotud reeglite kohta tuleb aktsiaemitendil §-s 1359 nimetatud teave esitada ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi (1 aasta) lõppu. Kaubanduskoja hinnangul ei ole selline kõrvalekalle direktiivist asjakohane, sest tekitatakse ettevõtetele asjatult liigset halduskoormust ja kulutusi. Direktiivi preambula punktis 47 on sätestatud: „Börsil noteeritud äriühingud peaksid selle teabe avaldama nõuetekohaselt ja kergesti juurdepääsetavas vormis oma veebisaitidel ning esitama selle oma aastaaruandes“. Kaubanduskoda on seisukohal, et soolise tasakaalu eesmärgi aruandluse peaks esitama koos majandusaasta aruandega nagu seda näeb ette direktiiv. Sest sel viisil ei tekitata aktsiaemitentidele ebamõistlikku halduskoormust. Praktikas valitakse tavaliselt nõukogu liikmed aktsionäride üldkoosolekul, mis vastavalt ÄS §-le 291 lõikele 2 toimub mitte hiljem kui kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Lisaks esitatakse nõukogu liikmete kandidaadid aktsionäridele ÄS §294 lg 3 järgi kolm nädalat enne aktsionäride koosolekut. See tähendab, et kui kuu pärast majandusaasta lõppemist soolise tasakaalu andmed esitada, muutuvad need mõne kuu möödudes ebatäpseks. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja kuidas on aktsiaemitendil võimalus Finantsinspektsioonile esitatavaid andmeid uuendada, kui pärast  andmete esitamist on valitud uued juhtorgani liikmed ning aktsiaemitent soovib andmeid uuendada. Lisaks paneb eelnõu ettevõttele kohustuse samad andmed avalikustada oma veebilehel, mida ettevõttel on võimalik igal ajal muuta. Sel juhul võib tekkida olukord, kus pärast juhtorgani liimete muutumist on aktsiaemitendi veebilehel andmed uuendatud, kuid Finantsinspektsiooni lehel olevas nimekirjas on aegunud andmed. Mistõttu näeme vajadust eelnõud täiendada, võimaldades börsiettevõtetel vabatahtlikult esitada avaldus soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekirjas toodud andmete ajakohastamiseks enne aasta möödumist ning Finantsinspektsioonile tuleb panna kohustus neid andmeid uuendada, kui aktsiaemitent on saatnud uuendatud andmed. Samuti ei selgu eelnõust ega seletuskirjast, millal tuleb esimest korda aktsiaemitendil nõutavaid andmeid pädevale asutusele esitada. Kaubanduskoja ettepanek: Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 olevat §-i 1539 lõiget 3 nii, et eelnõuga nõutavad soolise tasakaalu eesmärgi täitmise andmed esitatakse koos majandusaasta aruandega ning tuua vähemalt seletuskirjas selgelt välja, millal peavad ettevõtjad andmeid esmakordselt esitama hakkama. Lisaks teeme ettepaneku täiendada eelnõud, võimaldades aktsiaemitendil avalduse esitamisega vabatahtlikult ajakohastada soolise tasakaalu täitmise nimekirja andmeid juhtorgani liikmete muutumisel ning sellisel juhul peab Finantsinspektsioonil olema ka kohustus neid andmeid uuendada. 28. Eelnõu §-s 1 olev § 1359 lõige 4, soolise tasakaalu Osaliselt arvestatud, seletuskirja täiendatud. eesmärgi täitmise nimekiri. Finantsinspektsiooni lehel avaldatav soolise Eelnõu § 1359 lõikes 4 sätestatakse soolise tasakaalu nimekiri koondab juba täna avalikult tasakaalu eesmärke täitvate ja mitte täitvate kättesaadavat infot, mis on kättesaadav börsiettevõtete nimekiri, mis avaldatakse äriregistris. Seega ei ole väide, et andmete Finantsinspektsiooni veebilehel. Kaubanduskoja avaldamine kahjustab ettevõtte mainet, hinnangul ei pane eesmärki mitte täitvate asjakohane. ettevõtete andmete avaldamine aktsiaemitente kiiresti ja erakorraliselt juhtorganite liikmeid välja vahetama. Eelnõu ja direktiiv näevad ette, et juhtkonna liikmeid ei pea kohe pärast direktiivi üle võtmist välja vahetama, vaid seda tuleb teha järk- järgult vastavalt nende lepingute lõppemisele. Seega võib ettevõttel minna paar aastat aega enne reegli täitmist, milleks annab aja ka direktiiv. Seevastu võib nö negatiivne nimekiri jätta ettevõtetest avalikkusele halva mulje ja kahjustada ettevõtte mainet. Lisaks ei näe negatiivset nimekirja ette direktiiv ning meie hinnangul ei ole vaja direktiivi rangemalt üle võtta. Seejuures ei selgu eelnõust ja seletuskirjast, millal täpsemalt Finantsinspektsioon eesmärgi  täitmise või mittetäitmise kohta nimekirja avaldama hakkab. Kaubanduskoja ettepanek: Kaubanduskoda ei nõustu eelnõu § 1359 lõikes 4 sätestatud plaaniga avaldada soolise tasakaalu reeglit järgivate börsiettevõtete nimekirjaga koos ka reeglit mittejärgivad ettevõtted ning teeb ettepaneku nö negatiivset nimekirja mitte avaldada. Lisaks teeme ettepaneku eelnõus täpsustada, millal soolise tasakaalu eesmärgi täitmise nimekirja avaldama hakatakse. 29. Eelnõu täiendamine võrdse kohtlemise seaduse Selgitatud. rikkumise välistusega. Juhtkondade soolise tasakaalu statistika Oleme saanud ettevõtjatelt tagasisidet seoses esitatakse agregeeritult, mitte isikustatult, st murega, et eelnõu ei arvesta ametlikult määratud eelnõuga ei seata äriühingule kohustust avaldada soo ja tunnetusliku soo avaliku eksponeerimisega juhtkonna liikmete isikuandmeid, nende sugu või kaasneda võiva diskrimineerimise ja – soolist identiteeti. Ettepanek täiendada eelnõud menetlusega. Nimelt on Euroopas aina enam võrdse kohtlemise seaduse rikkumise välistusega laienemas kolmanda soo ehk „muust soost“ ei ole asjakohane, kuna ei käsitle kommentaaris mõiste kasutuselevõtt. Näiteks on 2019. aastal käsitletud küsimusi. Võrdse kohtlemise seadus Saksamaal kasutusele võetud intersoolisuse tagab isikute kaitse diskrimineerimise eest mõiste. ÜRO on samuti seisukohal, et rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, intersoolisuse eitamine on diskrimineerimine. usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude Võrdse kohtlemise seaduse §-ide 2 ja § 3 või seksuaalse sättumuse alusel. koostoimes on aktsiaemitentide maine potentsiaalselt ohus, täites direktiivist ja eelnõust Käesoleva eelnõu aluseks oleva direktiivi tulenevat kohustust isikule määratud soo kohaldamisala on rangelt piiratud kahe sooga avaldamisega, kuid isiku tunnetuslik sugu ei vasta (naised ja mehed). Direktiiv omakorda toetub ELi sellele. Kuigi sellise olukorra juhtumine on ilmselt lepingu artikli 3 lõikele 3, mille kohaselt edendab ebatõenäoline, siis ei tohiks meie hinnangul liit naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Seega ei ole ettevõttele reeglite kehtestamisega tekitada direktiivi ega eelnõu eesmärgiks hõlmata muid võimalust äriühingu maine kahjustamiseks. sooidentiteete. Kaubanduskoja ettepanek: Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 5 lg 2 p 5 Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku kohaselt ei loeta diskrimineerimiseks ajutiste täiendada eelnõus soolise tasakaalu andmete soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete avaldamise kohustuse osa võrdse kohtlemise rakendamist, mis annavad eeliseid alaesindatud seaduse rikkumise välistusega. soole või vähendavad soolist ebavõrdsust. Seega ei teki siinkohal konflikti ka võrdse kohtlemise seaduse §-ga 2 ja 3. Justiitsministeerium 30. Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja Osaliselt arvestatud. Seletuskirja täiendatud. nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse Riigivaraseaduse muutmise punktid on eelnõust soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud välja jäetud, vt seletuskirja punkt kt 1.3. äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega Märkused. seotud meetmeid. Samas läheb eelnõu direktiivist kaugemale, kehtestades soolise tasakaalu nõuded ka riigi otsustusõigusega äriühingutele. Seletuskirjas põhjendatakse seda Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga (VVTP (2023– 2027), mille punkti 11.17 kohaselt on seatud eesmärk saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus riigifirmade nõukogudes selliselt, et ühe soo esindajaid ei oleks nõukogus üle 60%. Palume selle otsuse tagamaid seletuskirjas põhjalikumalt kirjeldada (nt seletuskirja 2. osas),  tuues ka välja Eesti seisukohad viidatud direktiivi läbirääkimiste ajal. 31. „§ 23790. Soolise tasakaalu parandamiseks I. Teeme ettepaneku seaduses tervikuna individuaalsete kvantitatiivsete eesmärkide karistusmäärasid ühtlustada seadmise kohustuse rikkumine (1) Käesoleva Võrdsed karistusmäärad ei peaks olema seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse eesmärgiks omaette, vaid lähtuma peaks kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse kaitstavast hüvest, sh kaaluma peaks, kas kaitse rikkumise eest, kui selle on toime pannud eesmärk on finantsstabiilsus, investorite vara juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni kaitse, finantsturu tõrgeteta toimimine, turu 400 000 eurot. toimimise efektiivsus või muu, finantsstabiilsusega mitteseotud eesmärk. Seletuskirjas märgitakse lk 13, et direktiiv ei sea Käesoleval juhul on karistusmeetmed ettenähtud täpseid karistusmäärasid, vaid näeb ette, et soolise tasakaalu meetmete jõustamiseks, mitte karistused peavad olema tõhusad, finantsstabiilsuse tagamiseks, seega ei ole nende proportsionaalsed ja hoiatavad. Seega võeti ühtlustamine muude VPTS-i karistusmääradega karistusmäära suuruse aluseks sarnased VPTS-i õigustatud. karistussätete määrad. Palume seletuskirja täpsustada ning konkreetselt viidata, mida II. Palume seletuskirja täpsustada ning peetakse silmas sarnaste VPTS karistussätete konkreetselt viidata, mida peetakse all. Kui vaadata VPTS kehtivat teksti, siis seal on silmas sarnaste VPTS karistussätete enamuses juriidilise isiku vastutuse sätetes all. ettenähtud karistusmäär oluliselt kõrgem, pigem Seletuskirja täiendatud. VPTS näeb ette umbes miljonites eurodes, või on seotud ettevõtja 65 karistussätet, millest kaheksal juhul on käibega. Miks on eelnõus leitud, et seekord on kehtestatud juriidilise isiku karistusmääraks siiski põhjendatud kuni 400 000- eurone 400 000 eurot. Näiteks on nimetatud trahvimäär rahatrahv, mitte aga kõrgem määr? Teeme ette nähtud emitendi osanike koosoleku või ettepaneku seaduses tervikuna karistusmäärasid aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise, selle ühtlustada. Oleme sellele ka varasemalt läbiviimise, seal hääletamise ja hääleõiguse tähelepanu juhtinud. Kui tegemist on turul piiramise nõuete rikkumise eest (vt VPTS § noteeritud suurte aktsiaemitentidega, siis kuni 237.29). Sama määr kehtib emitendile ka võrdse 400 000 euro suurune rahatrahv ei pruugi olla kohtlemise nõuete rikkumisel (vt VPTS § 237.35). tõhus ja mõjus, nagu näeb ette üle võetav Ehk 400 000 euro suurused karistused on ette direktiiv. nähtud rikkumiste puhul, mis ei too kaasa niivõrd rakseid tagajärgi investoritele (vrd nt kliendi vara Kehtiva VPTS 24. peatükk sätestab järelevalve hoidmise ja kaitse nõuete rikkumine) ega kujuta VPTS-is sätestatud nõuete üle. VPTS §-s 2341 endast süsteemset riski. Käesoleva eelnõu on reguleeritud sunniraha suurus. See võib aluseks olev direktiiv näeb karistused ette mh juriidilisele isikule olla kuni 15 miljonit või kuni 15 andmete esitamise ja avalikustamise kohustuse protsenti aastasest kogukäibest vastavalt rikkumise puhuks. Iseloomult on need viimasele kättesaadavale juhtimisorgani väärteokoosseisud pigem sarnased eelpool kinnitatud raamatupidamise aastaaruandele või mainitud ühingu juhtimise nõuete rikkumisega, kuni kolmekordsele rikkumise tulemusel teenitud samuti ei kahjusta eelnõuga lisatavate kohustuste kasumile või kuni kolmekordsele rikkumise rikkumine otseselt investorit ja tema vara, ning ei tulemusel ära hoitud kahjumile vastav summa, kui too investori jaoks kaasa rahalist kahju. Seetõttu sellist kasumit või kahjumit on võimalik kindlaks ei ole karistamine niivõrd kõrges määras kui teiste teha. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise VPTS väärteokoosseisude puhul põhjendatud. emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama Ehk eesmärgid käesoleva regulatsiooni puhul on konsolideeritud raamatupidamise aruandeid, siis muu kui investorkaitse ja finantsstabiilsus. Nende on kogukäive kas aastane kogukäive või sätete eesmärk on edendada soolist tasakaalu, asjaomase tululiigi kogukäive viimase mitte kaitsta turgu, nagu ülejäänud VPTS-i kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise karistussätted. aastaaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan. III. Kas direktiiv kohustab kindlasti selle Tõstatame küsimuse, kas on kaalutud kontrollida kohustuse täitmise tagamise üksnes soolise tasakaalu parandamise kvantitatiivse väärteokaristusega? Kas soovitud eesmärgi seadmise kohustust järelevalve käigus. tulemuse saavutamine oleks võimalik Kas soovitud tulemuse saavutamine oleks ettekirjutuse ning sunnirahaga? võimalik ettekirjutuse ning sunnirahaga? Kas  direktiiv kohustab kindlasti selle kohustuse Direktiivi artikkel 8 kasutab väljendeid täitmise tagamise üksnes väärteokaristusega? „Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid“ Kui väärteokaristus on tingimata nõutud, siis miks (Member States shall lay down rules on penalties) ei ole karistussättes kavandatud rahatrahv seotud ja „Karistused peavad olema tõhusad, teenitud kasumiga? Oleme arvamusel, et juhul proportsionaalsed ja hoiatavad“ (The penalties kui järelevalve raames võib sunniraha shall be effective, proportionate and dissuasive.). kohaldamisel võtta aluseks teenitud kasumi, siis Seega on direktiiviga ette nähtud, et liikmesriigid tuleks sama ette näha ka väärteomenetluses peavad ette nägema karistused artikli 5 lõike 2 rahatrahvi kohaldamise alusena. ning artiklite 6 ja 7 alusel riigisisesesse õigusesse lisatud normide rikkumise eest. Lisatavad normid ei välista Finantsinspektsiooni õigust rakendada ettekirjutust ja sunniraha. Üldjuhul normi rikkumise korral ei järgne kohe väärteomenetlust, vaid seda rakendatakse süstemaatiliste ja korduvate eksimuste korral või kui ettekirjutusest ja sunnirahast ei ole viinud normi rikkumise lõpetamiseni. IV. Kui väärteokaristus on tingimata nõutud, siis miks ei ole karistussättes kavandatud rahatrahv seotud teenitud kasumiga? Keeruline kui mitte võimatu oleks määratleda kasu (või ära hoitud kahju), mis on teenitud direktiivis ettenähtud kohustuste rikkumisega, näiteks kuidas määrata, mis oli kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumisega (VPTS § 23790) või või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuste rikkumisega (VPTS § 23791) teenitud kasu. Karistussätted, mis kasutavad trahvi suuruse määramisel teenitud kasu vormelit on üldjuhul seotud rikkumisetega, mis pannakse toime selleks, et kasu saada, seetõttu on võimalik ka teenitud kasu/ ära hoitud kahju määratleda. Käesoleval juhul ei ole rahatrahvi võimalik siduda teenitud kasumiga. 32. § 23791. Soolise tasakaalu saavutamise V. Ka selle väärteokoosseisu juures vahenditega või soolise tasakaalu aruandlusega tõuseb küsimus, kas on kaalutud seotud kohustuste rikkumine (1) Käesoleva kohustuse täitmist ehk aruannete seaduse §-s 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 esitamist tagada järelevalve käigus ehk lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste rikkumise ettekirjutuse ning sunnirahaga. eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 Nagu eelpool punktis 31(iii) märgitud, siis direktiiv trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime kohustab liikmesriiki siseriiklikus ette nägema pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga karistusi § 1357 (artikkel 6) ja § 1359 (artikkel 7) kuni 400 000 eurot. ettenähtud kohustuste rikkumise eest. Ehk direktiiv näeb nimetatud artiklite rikkumise puhuks Seletuskirja kohaselt kehtestatakse rahatrahv ette karistusliku iseloomuga sanktsiooni, milleks juhuks, kui juriidiline või füüsiline isik rikub VPTS sunniraha ei ole (sunniraha ole karistus). § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 Finantsinspektsioonil on õigus enne trahvi sätestatud kohustust ehk soolise tasakaalu määramist kasutada ettekirjutust kui järelevalve saavutamise vahendite või soolise tasakaalu tulemusel on avastatud õigusakti rikkumine. aruandluse esitamisega seotud kohustust. Samuti saab järelevalve kasutada sunniraha, kui ettekirjutus jäetakse täitmata või täidetakse Kavandatava § 1359 lõike 1 kohaselt peab ebakohaselt. Seejuures sunniraha saab aktsiaemitent avaldama kergesti ligipääsetavas rakendada ka korduvalt ning karistusena vormis oma veebilehel kord aastas järgmise määratud rahatrahvi kõrval. Kui ettekirjutus ja teabe: 1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis,  eristades andmeid juhtorganite lõikes; 2) teabe sunniraha ei ole täitnud eesmärki saab järelevalve selle kohta, milline § 1356 lõikes 1 nimetatud kasutada ka võimalust kohaldada trahvi. eesmärk seati, ja ülevaade meetmetest, mis on võetud seatud eesmärgi saavutamiseks; 3) VI. Kui nõutav teave on aktsiaemitendil asjakohasel juhul ülevaate meetmetest, mis on tegelikult olemas ja seda ei ole võetud § 1356 lõike 2 kohaselt seatud eesmärgi veebilehel avaldatud, siis miks ei piisa saavutamiseks. tähelepanu juhtimisest, ettekirjutusest, et see teave veebilehel avaldataks? Kui Ka selle väärteokoosseisu juures tõuseb ettekirjutusele ei reageerita, siis oleks küsimus, kas on kaalutud kohustuse täitmist ehk võimlik kohaldada sunniraha. Palume aruannete esitamist tagada järelevalve käigus selgitust, kas direktiiv nõuab tingimata ehk ettekirjutuse ning sunnirahaga. Kui nõutav sellise tegevuse eest üksnes teave on aktsiaemitendil tegelikult olemas ja seda karistusõiguslikku lahendust ja muud ei ole veebilehel avaldatud, siis miks ei piisa meetmed on välistatud. tähelepanu juhtimisest, ettekirjutusest, et see Eelnõu ei piira Finantsinspektsiooni õigust teave veebilehel avaldataks? Kui ettekirjutusele kasutada ettekirjutust ja sunniraha. VPTS § 234 ei reageerita, siis oleks võimlik kohaldada kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha sunniraha. Palume selgitust, kas direktiiv nõuab ettekirjutus mh kui järelevalve tulemusel on tingimata sellise tegevuse eest üksnes avastatud õigusakti rikkumine. Samuti saab karistusõiguslikku lahendust ja muud meetmed Finantsinspektsioon ettekirjutuse täitmata jätmise on välistatud. Kui muud meetmed on võimalikud, või ebakohase täitmise puhul rakendada siis palume kaaluda haldusõiguslike sunniraha. Nagu eelpool mainitud, siis sunniraha sunnimeetmete kohaldamist. ei ole iseloomult karistuslik, kuid direktiiv näeb ette karistused artikkel 5 lõike 2 ning artiklite 6 ja 7 alusel vastu võetud riigisiseste sätete rikkumise puhuks. 33. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades Arvestatud. esitatud eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta. 34. Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 Arvestatud. lõikele 5 palume eelnõu esitada Justiitsministeeriumile täiendavaks kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik 35. Palun täiendada eelnõu seletuskirja nii, et sellest Mitte arvestada. Kuigi voliniku kantselei selguks voliniku kantselei töökoormuse töökoormus suureneb mõnevõrra, siis eelnõust suurenemine. Palun lisanduvatele tegevustele tulenevad lisanduvad kohustused (edendada, planeerida eelarvevahendid 0.25 ametikoha analüüsida, seirata ja toetada soolist tasakaalu töötasu ulatuses. Eelnõuga täiendatakse võrdse reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava kohtlemise seaduse § 16 punktiga 10, millega hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes antakse volinikule täiendavad ülesanded ja juhatustes) ei ole iseloomult (edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist igapäevased/regulaarsed, samuti on subjektide tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul ring piiratud (Eestis registreeritud aktsiaemitendid, kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide hetkel selliseid 18). Seega ei ole töökoormuse nõukogudes ja juhatustes). Eelnõu seletuskirjas suurenemine võrdeline 0,25 ametikoha tööajaga. (lk 23) märgitakse, et „Halduskoormuse suurenemine nii Finantsinspektsiooni kui Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleile on väike.“ Leheküljel 24 märgitakse, et avaliku sektori ametnike töökoormus jääb samaks. Kuna voliniku kantselei isikkoosseis on juba täna olemasolevate ülesannete täitmiseks pingeline, siis uute tööülesannete lisandumisel ametnike töökoormus suureneb rohkem, kui eelnõu seletuskirjas välja toodud mõju.  EELNÕU 2024 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (sooline tasakaal) § 1. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse 16. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses: „11. jagu Sooline tasakaal aktsiaemitendi juhtorganites § 1355. Jao kohaldamine (1) Käesolevas jaos käsitatakse aktsiaemitendina Eesti äriregistrisse kantud aktsiaseltsi, kelle hääleõigusega või hääleõiguseta aktsiad on kauplemisele võetud Eesti või teise lepinguriigi reguleeritud turul. (2) Käesolevat jagu ei kohaldata lõikes 1 nimetatud aktsiaemitendi suhtes, kellel on alla 250 töötaja ja kelle aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot või kelle varade maht aruandeaasta bilansipäeval ei ületa 43 miljonit eurot. § 1356. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgid (1) Aktsiaemitendi üldkoosolek peab seadma ja aktsiaemitent saavutama ühe järgmistest eesmärkidest: 1) nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal vähemalt 40 protsenti; 2) juhatuse ja nõukogu liikmetest on alaesindatud soost liikmete osakaal kokku vähemalt 33 protsenti. (2) Kui aktsiaemitendi eesmärgiks ei seata käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud eesmärki, peab aktsiaemitent seadma individuaalse kvantitatiivse eesmärgi soolise tasakaalu parandamiseks juhatuses. (3) Aktsiaemitendi nõukogu alaesindatud soost liikmetega täidetud ametikohtade arv peab olema võimalikult lähedal 40 protsendile nõukogu liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte ületama sellest 49 protsenti. Aktsiaemitendi nõukogu ja juhatuse alaesindatud soost liikmetega täidetud ametikohtade arv kokku peab olema võimalikult lähedal 33 protsendile nõukogu ja juhatuse liikmete ametikohtade koguarvust, aga mitte ületama sellest 49 protsenti. Juhtorganitesse alaesindatud soost liikmete valimisel tuleb lähtuda arvulistest eesmärkidest, mis on sätestatud käesoleva seaduse lisas „Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites“. 1 § 1357. Soolise tasakaalu saavutamise vahendid (1) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt seatud eesmärki, kohandab ta kandidaatide valimise menetlust juhtorganite liikmete ametikohtadele valimiseks järgmiste meetmetega: 1) kehtestab enne valikumenetluse algust mittediskrimineerival viisil selged neutraalselt sõnastatud ja üheselt mõistetavad kriteeriumid ja kohaldab neid kogu valikumenetluse vältel, sealhulgas vabade ametikohtade teadete koostamisel, eelvaliku tegemise ja kandidaatide loetelude koostamisel ning valikukogumi koostamisel; 2) valib kandidaadid, võttes aluseks iga kandidaadi kvalifikatsiooni võrdlevat hinnangut. (2) Kui üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu valib juhtorgani liikmekandidaatide vahel, kes on võrdselt kvalifitseeritud nii sobivuse, pädevuse kui ka ametialase suutlikkuse poolest, peab üldkoosolek või asjakohasel juhul aktsiaemitendi nõukogu eelistama alaesindatud soost kandidaati. (3) Käesoleva paragrahvi lõikega 2 vastuolus otsus on tühine, välja arvatud juhul, kui suurema õigusliku kaaluga põhjused, nagu muu mitmekesisuspoliitika elluviimine, millele tuginetakse objektiivse hindamise raames ja mis võtab arvesse vastassoost kandidaadi konkreetset olukorda ning mis põhineb mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, kallutavad tulemuse teisest soost kandidaadi kasuks. (4) Aktsiaemitent teavitab üldkoosolekut käesolevast jaost tulenevatest kohustustest ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tagajärjest enne käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase otsuse tegemist. (5) Aktsiaemitent peab kandidaadile, keda kaaluti juhtorgani liikme ametikohale valimiseks kandidaatide valiku ajal, tema kirjaliku taotluse korral andma 20 tööpäeva jooksul kirjalikult järgmise teabe: 1) kvalifikatsiooninõuded, mille alusel valik tehti; 2) nimetatud kvalifikatsiooninõuete kohane kandidaatide objektiivne võrdlushinnang; 3) asjakohasel juhul konkreetsed kaalutlused, mille põhjal otsustati erandkorras kandidaadi kasuks, kes ei ole alaesindatud soost. § 1358. Jagatud tõendamiskohustus (1) Kohtu poole pöörduv alaesindatud soost kandidaat, keda ei valitud juhtorgani liikmeks, peab avalduses esitama faktilised asjaolud, mille alusel võib eeldada, et kõnealune kandidaat oli teisest soost kandidaadiga, kes valiti juhtorgani liikme ametikohale, võrdselt kvalifitseeritud ja et aktsiaemitent on rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. (2) Aktsiaemitent, kelle vastu on avaldus esitatud, peab menetluses tõendama, et ta ei ole rikkunud käesoleva seaduse § 1357 lõikest 2 tulenevat kohustust. § 1359. Aktsiaemitendi juhtorganite soolise tasakaalu aruandlus 2 (1) Aktsiaemitent esitab Finantsinspektsioonile ja avaldab kergesti ligipääsetavas vormis oma veebilehel kord aastas järgmise teabe: 1) juhtkonna ja nõukogu sooline koosseis, eristades andmeid juhtorganite lõikes; 2) teave selle kohta, milline käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 nimetatud eesmärk seati, ja ülevaade meetmetest, mis on võetud seatud eesmärgi saavutamiseks; 3) asjakohasel juhul ülevaade meetmetest, mis on võetud käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohaselt seatud eesmärgi saavutamiseks. (2) Kui aktsiaemitent ei saavuta käesoleva seaduse § 1356 lõikes 1 ega asjakohasel juhul § 1356 lõikes 2 seatud eesmärke, peab aktsiaemitent käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele lisama põhjenduse eesmärkide saavutamata jätmise kohta ja põhjalikult kirjeldama meetmeid, mida aktsiaemitent on nimetatud eesmärkide saavutamiseks juba võtnud või kavatseb võtta. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ning asjakohasel juhul lõikes 2 nimetatud teabe aruandeperiood on aasta. Teave esitatakse Finantsinspektsioonile kuue kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teave lisatakse ka ühingujuhtimise aruandesse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76). (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave muutub, teavitab aktsiaemitent sellest viivitamata Finantsinspektsiooni ja ajakohastab teabe oma veebilehel. (5) Aktsiaemitendid kantakse Finantsinspektsiooni seaduse § 53 lõike 5 alusel Finantsinspektsiooni veebilehel asuvasse aktsiaemitentide soolise tasakaalu nimekirja, millele lisatakse märge, kas aktsiaemitent täidab käesoleva seaduse § 1356 lõike 1 kohaselt valitud eesmärki või mitte.“; 2) seaduse 16. peatüki 11. jagu tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 18410 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76), ülevõtmisel“ tekstiosaga „vastavalt direktiivi 2013/34/EL, ülevõtmisel“; 4) paragrahvi 18410 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „vastavalt direktiivi 2013/34/EL, ülevõtmisel“ tekstiosaga „vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.06.2013, lk 19–76), ülevõtmisel“; 5) paragrahv 23789 tunnistatakse kehtetuks; 6) seadust täiendatakse §-dega 23790 ja 23791 järgmises sõnastuses: 3 „§ 23790. Soolise tasakaalu parandamiseks individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumine Käesoleva seaduse § 1356 lõike 2 kohase individuaalse kvantitatiivse eesmärgi seadmise kohustuse rikkumise eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot. § 23791. Soolise tasakaalu saavutamise vahenditega või soolise tasakaalu aruandlusega seotud kohustuste rikkumine (1) Käesoleva seaduse § 1357 lõigetes 1, 4 ja 5 või § 1359 lõigetes 1–3 sätestatud kohustuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; 7) seaduse §-d 23790 ja 23791 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahv 2622 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2622. Menetlus (1) Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on inspektsioon. (2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.“; 9) seadust täiendatakse §-dega 2729 ja 27210 järgmises sõnastuses: „§ 2729. Aktsiaemitendi soolise tasakaalu eesmärkide saavutamine Aktsiaemitent peab oma tegevuse kooskõlla viima käesoleva seaduse §-s 1356 sätestatuga hiljemalt 2026. aasta 1. juuliks. § 27210. Finantsinspektsioonile teabe esitamine Käesoleva seaduse § 1359 lõikes 1 nimetatud teave esitatakse Finantsinspektsioonile esimest korda hiljemalt 2025. aasta 1. juulil.“; 10) seaduse §-d 2729 ja 27210 tunnistatakse kehtetuks; 11) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“; 12) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44–59)“ . § 2. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule.“; 4 2) paragrahvi 53 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“; 4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“. § 3. Võrdse kohtlemise seaduse muutmine Võrdse kohtlemise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 16 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses: „10) edendab, analüüsib, seirab ja toetab soolist tasakaalu reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava hääleõigust andva aktsia emitentide nõukogudes ja juhatustes.“; 2) paragrahvi 16 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks; 3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“; 4) seaduse normitehnilisest märkusest jäetakse välja tekstiosa „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2022/2381, milles käsitletakse soolise tasakaalu parandamist börsil noteeritud äriühingute juhtkonna liikmete seas ja sellega seotud meetmeid (ELT L 315, 07.12.2022, lk 44– 59)“. § 4. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 28. detsembril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 4, 7, 10 ja 12, § 2 punktid 2 ja 4 ning § 3 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2038. aasta 31. detsembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn …………….2024 Lisa. Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites 5 Algatab Vabariigi Valitsus ………… 2024 (allkirjastatud digitaalselt) 6  Väärtpaberituru seadus Lisa Alaesindatud soost liikmete arvulised eesmärgid Eestis registreeritud aktsiaemitendi juhtorganites Ametikohtade Alaesindatud soost liikmete Alaesindatud soost liikmete arv juhtorganis miinimumarv nõukogus 40% miinimumarv nõukogus ja eesmärgi saavutamiseks juhatuses 33% eesmärgi saavutamiseks 1 - - 2 - - 3 1 (33,3%) 1 (33,3%) 4 1 (25%) 1 (25%) 5 2 (40%) 2 (40%) 6 2 (33,3%) 2 (33,3%) 7 3 (42,9%) 2 (28,6%) 8 3 (37,5%) 3 (37,5%) 9 4 (44,4%) 3 (33,3%) 10 4 (40%) 3 (30%) 11 4 (36,4%) 4 (36,4%) 12 5 (41,7%) 4 (33,3%) 13 5 (38,4%) 4 (30,8%) 14 6 (42,9%) 5 (35,7%) 15 6 (40%) 5 (33,3%) 16 6 (37,5%) 5 (31,3%) 17 7 (41,2%) 6 (35,3%) 18 7 (38,9%) 6 (33,3%) 19 8 (42,1%) 6 (31,6%) 20 8 (40%) 7 (35%) 21 8 (38,1%) 7 (33,3%) 22 9 (40,1%) 7 (31,8%) 23 9 (39,1%) 8 (34,8%) 24 10 (41,7%) 8 (33,3%) 7 25 10 (40%) 8 (32%) 26 10 (38,5%) 9 (34,6%) 27 11 (40,7%) 9 (33,3%) 28 11 (39,3%) 9 (32,1%) 29 12 (41,4%) 10 (34,5%) 30 12 (40%) 10 (33,3%) 8