Sihttoetuse eraldamise ja kasutamise leping nr 1.4-6/24/14
Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAG), keda esindab volikirja alusel tegevjuht Karin Jaanson, ja
Rahandusministeerium , keda esindab kantsler Merike Saks,
(edaspidi koos tellija või tellijad),
ja
Tallinna Tehnikaülikool, keda esindab volituse alusel ettevõtlusprorektor Erik Puura, (edaspidi
sihttoetuse saaja)
lähtudes ETAGi korraldatud finantskirjaoskuse sihttoetuse avaliku konkursi tulemustest
sõlmisid käesoleva lepingu järgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu ese on sihttoetuse eraldamine Rahandusministeeriumi finantskirjaoskuse avalikul
konkursil edukaks osutunud asutusele/konsortsiumile. Sihttoetuse arvelt teeb sihttoetuse
saaja teadus- ja arendustegevust ning teadus-arendustegevust toetavat tegevust, lähtudes
sihttoetuse konkursi lähteülesandest ning esitatud taotlusest;
1.2. Uurimistöö tegemiseks eraldab Rahandusministeerium sihttoetuse saajale:
1.2.1. Tegevustoetust 130 000 eurot (ei lisandu käibemaks)
1.2.2. uurimistoetust 170 000 eurot (kui sihttoetuse saaja on käibemaksukohuslane, siis lisandub
käibemaks).
2. Lepingu dokumendid
2.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingust ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu
sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning
moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel.
2.2. Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad:
2.3. Lisa 1 - Sihttoetuse taotlus koos lisadega;
2.4. Lisa 2 – Lähteülesanne;
2.5. Lisa 3 – Rahastusotsus.
3. Aruandlus ning töö üleandmine ja vastuvõtmine
3.1. Sihttoetuse saaja esitab ETAGile punktis 8.4.2. nimetatud kontaktisikule aruandluse järgmiselt:
3.1.1. 2024. aasta finants- ja tegevusaruanne hiljemalt 31.12.2024
3.1.2. 2025. aasta finants- ja tegevusaruanne hiljemalt 31.12.2025;
3.1.3. 2026. aasta finants- ja tegevusaruanne ja lõpparuande koos selle juurde kuuluvate
dokumentide ja lisadega hiljemalt 31.12.2026.
3.2. Aruandeid hindab juhtkomisjon, kes teeb vajadusel ettepanekuid asjaomase aruande
täiendamiseks.
3.3. Uurimistoetuse rahastusel valminud töö antakse üle ja võetakse vastu koos aruandega. Tööd
loetakse vastuvõetuks finants- ja tegevusaruande heakskiitmisega juhtkomisjoni poolt. Eraldi
üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata.
1 (6)
4. Sihttoetuse väljamaksmi se tingimused
4.1. Tegevustoetuse väljamakse aluseks on leping. Tegevustoetuse väljamakse kogu sihttoetuse
lepingu perioodi kohta tehakse pärast sihttoetuse lepingu sõlmimist. Tegevustoetus kantakse
Tallinna Tehnikaülikooli arvelduskontole:
Konto omaniku nimi: Tallinna Tehnikaülikool
AS SEB Pank, IBAN: EE201010052037382001
SWIFT/BIC: EEUHEE2X
4.2. Uurimistoetuse väljamakse aluseks on sihttoetuse saaja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks
kiidetud uurimistöö tegevus- ja ajakava iga uurimisaasta kohta:
4.2.1. Esimene uurimistoetuse väljamakse teostatakse peale lepingu sõlmimist vastavalt sihttoetuse
saaja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks kiidetud 2024. aasta uurimistöö tegevus- ja
ajakavale. Sihttoetuse saaja esitab Rahandusministeeriumile ettemaksuarve 2024. a
uurimistööde eest e-arvena.
4.2.2. Teine uurimistoetuse väljamakse teostatakse pärast 2024. aasta finants- ja tegevusaruande
heakskiitmist vastavalt sihttoetuse saaja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks kiidetud 2025.
aasta uurimistöö tegevus- ja ajakavale. Sihttoetuse saaja esitab Rahandusministeeriumile
ettemaksuarve 2025. a uurimistööde eest e-arvena.
4.2.3. Kolmas uurimistoetuse väljamakse teostatakse pärast 2025. aasta finants- ja tegevusaruande
heakskiitmist vastavalt sihttoetuse saaja poolt esitatud ja tellijate poolt heaks kiidetud 2026.
aasta uurimistöö tegevus- ja ajakavale. Sihttoetuse saaja esitab Rahandusministeeriumile
ettemaksuarve 2026. a uurimistööde eest e-arvena.
4.2.4. Arvete maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
5. Autoriõigused
5.1. Autoriõigused lepingu punktis 1.2.1. nimetatud tegevustoetuse kasutamisel teadus- ja
arendustegevuse tulemuste suhtes kuuluvad sihttoetuse saajale ning nende kuuluvus ei muutu.
5.2. Lepingu alusel uurimistoetusena rahastatud sihttoetuse saaja poolt loodud või tema poolt
kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud mistahes
uurimistegevuse resultaadid (töö) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused, sh autori
kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle Rahandusministeeriumile ning
kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab sihttoetuse
saaja Rahandusministeeriumile tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva tasuta
ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos
nimetatud „litsents“). Sihttoetuse saaja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud
varaliste õiguste loovutamiseks.
5.3. Rahandusministeeriumil on pärast lepingu täitmise käigus loodud töö mida rahastati
uurimistoetusena, üleandmist õigus kasutada seda oma äranägemisel, sealhulgas on
Rahandusministeeriumil õigus teha ise või tellida kolmandalt isikult sellele edasiarendusi ja
muudatusi. Kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Töö muudatuste puhul peab olema
selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole sihttoetuse saaja. Kui see ei ole selge, peab
Rahandusministeerium sihttoetuse saajat eelnevalt teavitama ning andma talle võimaluse nõuda
oma nime eemaldamist töö tulemitelt.
5.4. Kui uurimistoetusena rahastatud töö ja selle tulemuste kasutamiseks litsentsisaajate poolt on
vajalik kolmanda isiku intellektuaalse omandi litsents, siis tagab sihttoetuse saaja ka sellise litsentsi
saamise tellijale ühes all-litsentsi andmise õigusega.
2 (6)
5.5. Sihttoetuse saajal ei ole ilma Rahandusministeeriumi eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust
uurimistoetusena rahastatud lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada,
v.a teadus-, arendus- ja õppetöös mitte-ärilistel eesmärkidel. Kolmandatele isikutele antakse
lihtlitsentse töö tulemuste kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel.
5.6. Litsents uurimistoetusena rahastatud töö kasutamiseks loetakse antuks punktis 3.3. nimetatud
dokumentide või andmete üleandmisega tellijale.
5.7. Tellijad ja sihttoetuse saaja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama
Rahandusministeeriumile kui sihttoetuse andjale ja sihttoetuse saajale kui uurimistöö läbiviijale.
Tegevustoetuse kasutamisel viitab sihttoetuse saaja Rahandusministeeriumile kui sihttoetuse
andjale.
6. Poolte kohustused
6.1. ETAG kohustub:
6.1.1. edastama aruannete vormid sihttoetuse saajale;
6.1.2. andma sihttoetuse saajale viimase nõudmisel lepingu ja aruandluse täitmiseks vajalikku abi,
infot jm;
6.1.3. kontrollima lepingu täitmist ja korraldama juhtkomisjoni tööd ning suhtlust sihttoetuse
saajaga;
6.1.4. kontrollima sihttoetuse kasutamise sihipärasust;
6.1.5. edastama Rahandusministeeriumile juhtkomisjoni poolt heaks kiidetud finants- ja
tegevusaruande ja lõpparuande.
6.1.6. korraldama aruannete ja uurimistoetuse rahastusel valminud töö nõuetekohasuse
hindamist.
6.2. Rahandusministeerium kohustub:
6.2.1. kandma sihttoetuse saajale lepingu punktis 1.2 nimetatud sihttoetuse riigieelarveliste
vahendite olemasolul üle vastavalt punktile 4;
6.2.2. tegema sihttoetuse saajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel;
6.2.3. osalema sihttoetuse juhtkomisjoni töös ning andma valminud töödele kirjalikult märkusi ja
juhiseid.
6.3. Sihttoetuse saaja kohustub:
6.3.1. kasutama talle eraldatud sihttoetust heaperemehelikult vastavalt sihttoetuse
lähteülesandele ning sihttoetuse saaja konkursile esitatud taotlemise dokumentidele;
6.3.2. andma Rahandusministeeriumile üle sihttoetuse lähteülesandes ja sihttoetuse saaja
konkursile esitatud taotlemise dokumentides nimetatud ning muud tööde käigus koostatud
dokumendid ja kogutud andmed;
6.3.3. viima koostöös Rahandusministeeriumiga ellu sihttoetuse lähteülesandes ja sihttoetuse saaja
konkursile esitatud taotlemise dokumentides nimetatud koostöövormid;
6.3.4. esitama ETAGile uurimistöö tegevus- ja ajakava koos täpsustatud vajaliku eelarvega iga
kalendriaasta kohta järgmiselt:
6.3.4.1. 2024. a uurimistöö tegevus- ja ajakava 8 nädala jooksul peale lepingu sõlmimist;
6.3.4.2. 2025. a uurimistöö tegevus- ja ajakava hiljemalt 30.11.2024;
6.3.4.3. 2026. a uurimistöö tegevus- ja ajakava hiljemalt 30.11.2025.
6.3.5. esitama ETAGile iga aruandlusperioodi lõpuks finants- ja tegevusaruande ETAGi kehtestatud
vormil;
3 (6)
6.3.6. esitama uurimistöö lõpparuande koos selle juurde kuuluvate kõikide lisadega;
6.3.7. esitama ETAGile uurimisprojekti esimese kuue kuu jooksul uurimistöö andmehaldusplaani;
6.3.8. tellija kirjalikul nõudel esitama sihttoetuse arvel tegevustoetuse kulutuste tegemist
tõendavate algdokumentide koopiad viie (5) tööpäeva jooksul vastavasisulise nõude
saamisest;
6.3.9. arvestama tellija või juhtkomisjoni kirjalikult tehtud märkustega ja antud juhistega, kui need
on kooskõlas lepinguga;
6.3.10. viivitamatult teatama tellijatele:
6.3.10.1. asjaoludest mis takistavad lepingu täitmist;
6.3.10.2. lepingu või selle lisade muutmise vajalikkusest;
6.3.10.3. lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest;
6.3.11. nimetama Rahandusministeeriumi lepingu esemes kirjeldatud tegevuse toetajana kõigis
asjakohastes trükistes (artiklid, raamatud, muud trükised jne) ja avalikel esinemistel;
6.3.12. kandma uuringu Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised
andmed:
- projekti pealkiri eesti ja inglise keeles;
- projekti algus- ja lõppkuupäev;
- vastutav täitja; valdkond ja eriala;
- projekti läbi viiv asutus;
- finantseerivad asutused: Rahandusministeerium;
- projekti maksumus;
- annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles;
- tegevuse liik ja protsent: 100% rakendusuuring;
- projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus .
6.3.13. andma ülekantud toetuse viivitamata uurimismeeskonna juhi käsutusse;
6.3.14. Rahandusministeeriumi kirjalikul nõudmisel kandma neljateistkümne (14) päeva jooksul
mitte-sihtotstarbeliselt kasutatud või kasutamata jäänud tegevustoetuse osa
Rahandusministeeriumi arveldusarvele:
Rahandusministeerium
viitenumber 2800045768
Pangakontod
SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X)
Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X)
LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22)
Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: RIKOEE22)
6.3.15. võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruannete õigsust,
lähteülesandes sätestatud sihttoetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust
ja sihttoetuse kasutamise sihipärasust.
6.3.16. kasutama lepingu täitmisel samu isikuid, kelle ta esitas taotluses uurimismeeskonna/
ekspertrühma koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et
lepingu täitmisel osalevad vähemalt samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud, kes
olid nimetatud sihttoetuse saaja taotluses. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb
teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme
kvalifikatsiooni ja kogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on
vajalik tellija nõusolek.
4 (6)
7. Vastutus
7.1. Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes
hea teadustava põhimõtetest.
7.2. Tellijad ei vastuta uurimistöö sisu ega tulemuste eest.
7.3. Rahandusministeeriumil on õigus:
7.3.1. lõpetada sihttoetuse eraldamine ja nõuda sihttoetuse saajalt kogu eraldatud sihttoetuse
tagastamist, kui finants- ja tegevusaruanne või lõpparuanne pole esitatud kuuekümne (60)
päeva jooksul pärast tähtpäeva saabumist, kui juhtkomisjon ei ole aruannet heaks kiitnud või
kui sihttoetuse saaja on rikkunud muid kokkulepitud sihttoetuse kasutamise tingimusi;
7.3.2. lõpetada sihttoetuse eraldamine või vähendada selle summat, kui see tuleneb muudatusest
Rahandusministeeriumile sihttoetuseks ette nähtud vahendite mahus.
7.4. Pooled vastutavad oma kohustuste süülise mittetäitmise korral, kui täitmisest keeldumise õigus
ei tulene lepingust või seadusest.
7.5. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu
jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes
ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või
takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
7.6. Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab
teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega.
7.7. Pool teatab teistele pooltele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt
kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu
rikkumisest. Lepingu rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus
sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui
teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated
olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,
samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku
vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on
saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui
teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide, saatmise korral loetakse teade kätte saaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad on:
8.4.1. Ministeeriumi volitatud esindaja: Reelika Vahopski, telefon +372 5885 1461, e-post
[email protected].
8.4.2. ETAGi volitatud esindaja: Liina Eek, tel: +372 53001912, e-post
[email protected];
8.4.3. Sihttoetuse volitatud esindaja: Tõnn Talpsepp, telefon +372 53429200, e-post
[email protected]
9. Lõppsätted
5 (6)
9.1. Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Leping loetakse
sõlmituks allkirjastamisest kõigi poolte esindajate poolt.
9.2. Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras
Tartu Maakohtus.
9.3. Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni.
10. Poolte andmed:
Tellijad: Sihttoetuse saaja:
SA Eesti Teadusagentuur Tallinna Tehnikaülikool
registrikood 90000759 registrikood 74000323
Soola 8 KMKR: EE100224841
51004 Tartu Ehitajate tee 5
tel: 730 0324 19086 Tallinn
e-post:
[email protected] e-post:
[email protected]
tel: +372 620 2002
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Karin Jaanson Erik Puura
Rahandusministeerium
registrikood: 70000272
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
tel: +372 611 3558
e-post:
[email protected]
/allkirjastatud digitaalselt/
Merike Saks
6 (6)
Finantspädevuste ja rahatarkuse arendamise
kompetentsikeskus
Uurimis- ja arendustegevuse kontseptsiooni kirjeldus
Projekti eesmärk
TalTechi poolt juhitud finantspädevuse tõstmise arendamise projekti eesmärgiks on pakkuda
koostöös erinevate institutsioonide ning teadlastega Rahandusministeeriumile (ning tellijaga seotud
muudele institutsioonidele või osapooltele) vajaliku teadusliku ekspertrühma olemasolu
lahendamaks projekti kestvuse käigus erinevaid finantskirjaoskuse tõstmisega seotud probleeme ja
mõõtmisi; ning teostada projekti lähteülesandes kirjeldatud analüüs, vastata uurimisküsimustele
ning pakkuda täiendavalt välja omapoolseid tegevusi ning meetmeid, mis aitaks kaasa rahatarkkuse
edendamisele.
Lahendust vajavad probleemid
Finantspädevuse tõstmise arendamise projekti raames keskendutakse olulisematele lahendust
vajavatele probleemidele, mis üldistatult on sõnastatud järgnevalt:
1. Sobiva instrumendi väljatöötamine mõõtmaks finantskirjaoskuse taset Eestis
2. Pakkuda välja meetodid, kuidas rahatarkuse teadmisi haridusasutustes edasi anda selliselt,
et need jõuaksid läbi hoiakute käitumisse
3. Pakkuda välja meetmeid ning tegevusi, kuidas parandada täiskasvanute rahatarkusega
seotud väljakujunenud käitumismustreid
Lähtutakse detailsest probleemide kirjeldusest nagu sõnastatud Rahandusministeeriumi poolt
seatud lähteülesande dokumendis ning vastavalt sellele sõnastatakse uurimisküsimused, täiendades
Rahandusministeeriumi poolt sõnastatud uurimisküsimusi viisil, mis teostaja hinnangul võiks
projektile anda täiendavat lisandväärtust.
Metoodiline lähenemine
Projekti eesmärkide täitmiseks viiakse läbi arendusuuring (Edelson, 2002) püstitatud eesmärkide
ning probleemide terviklikuks lahendamiseks. Nimetatud metoodika on sobiv probleemidele uute
lahenduste väljatöötamiseks, pilootprojektide testimise, ning hariduslike mudelite ning raamistike
väljatöötamiseks. Üldise arendusuuringu raames käsitletakse erinevaid uurimisküsimusi, mis on
toodud välja eraldi järgnevas alapeatükis ning olenevalt uurimisküsimusest rakendatakse vastavalt
sobivat teaduslikku metoodikat (näidatud uurimisküsimuste juures) uurimisküsimustele vastuse
saamiseks. Eraldi välja toodud uurimisküsimuste vastused on kas sisendiks või väljundiks
arendusuuringu etappide puhul, vastavalt etapist mille käigus uurimisküsimust rakendatakse.
Arendusuuringu etappides kasutatakse erinevaid teaduslikke metoodikaid alameesmärkide
täitmiseks vastavalt tegevuskavas ja eesmärkide alapeatükis näidatule. Projekti käigus läbitakse
järgnevad arendusuuringu etapid:
1. I etapis analüüsime rahvusvahelist kogemust ning teoreetilisi aluseid. Allikatena kasutama
eelkõige teaduskirjandust, kuid samuti EL ning OECD strateegilisi dokumente ning muud
vajalikku dokumentatsiooni. Tulenevalt kolmest peamisest eesmärgist, lähtub analüüs
järgnevatest temaatikatest:
a. Rahvusvaheliselt ning erinevates riikides kasutatavate rahatarkuse mõõtmise
instrumentide ning metoodika ülevaade ning mõõtmise sisendiks vajaliku andmete,
sh statistiliste kogumite, kirjeldamine ja analüüs.
b. Varasemate uuringute ülevaade ja analüüs rahatarkust mõjutavatest teguritest, mille
tulemusi kasutada nii mõõtmismetoodika väljatöötamisel, rahatarkuse õpetamisel
ning käitumismustrite väljaselgitamisel ja mõjutamisel.
c. Varasemate uuringute ülevaade ja analüüs metoodilisest lähenemisest, kuidas
paremini edasi anda rahatarkuse teadmisi selliselt, et need jõuaks hoiakutesse ja
käitumisse nii haridusasutuste kui muude (kommunikatsiooni) meetmete läbi,
arvestades sihtrühma eripäradega (nt demograafiline ja sotsiaalmajanduslik taust,
finantsseisund, finantsiline haavatavus jne).
d. Teiste riikide kõrghariduse õppekavade analüüs, sh tuues eraldi välja pedagoogika
valdkonna, eesmärgil uurida, millises mahus ja skoobis erinevates riikides
rahatarkuse teemasid kõrghariduse tasemel õpetatakse. Esmalt keskendume
järgnevatele riikidele: Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Holland ja USA, kuna
antud riikides on kõrghariduse ning teadustöö tasemel teadaolevalt varasemalt
arvestatavat rõhku pööratud majapidamiste finantskäitumise parendamisele ja
uurimisele.
2. II etapis (ehk disaini etapp) töötame välja uurimisinstrumendid (küsimustik, registiriandmete
kogumise põhimõtted) rahatarkuse mõõtmise piloteerimiseks. Kaardistame ja defineerime
olulisemad sihtrühmad (sh vanuselised, soolised, majanduslikud, finantskäitumist ning
haavatavust puudutavate omaduste baasil). Samuti viime läbi osalusdisaini sessioonid
kõrghariduse vastava valdkonna lektoritega ning täiskasvanute finantsharidusega tegelevate
koolitajatega (sh nö finantsvaldkonna mõjuisikud), et saada sisendit õpiväljundite
väljatöötamiseks ning mõjutusmeetmete väljapakkumiseks. Samuti töötame välja
uurimisinstrumendid (vaatlus, intervjuu, eksperimendid) projekti raames välja pakutavate
väljundite ja meetmete valideerimise etapiks.
3. III etapis (ehk koostamise etapp) viime läbi rahatarkuse mõõtmise pilootprojekti
väljatöötatud mõõtmisinstrumenti kasutades. Samuti valmivad rahatarkuse õpiväljundid
kõrghariduse taseme jaoks ning soovituslikud meetmed (sh nii hariduslikku sisu,
kommunikatsiooni, pedagoogilisi lähenemisi jms puudutavad) rahatarkuse teadmiste,
hoiakute ning käitumise parendamiseks II etapis defineeritud sihtrühmade hulgas, võttes
arvesse erinevate sihtrühmade karakteristikuid. Töötame välja juhendmaterjali meetmete
rakendamiseks ning meetmete tõhususe testimiseks vajaliku eksperimente puudutavate
hüpoteeside, läbiviimise disaini, katseplaani, osalejate valiku jms osas.
4. IV etapis hindame ja võrdleme rahatarkuse mõõtmisinstrumendi tulemusi olemasolevate
teiste (nt OECD kasutatava) mõõtmisinstrumentide tulemustega, hindamaks väljapakutud
mõõtmisinstrumendi kasutamise eeliseid ja puuduseid. Kui tulemused ei ole rahuldavad,
liigume vastava mõõtmisinstrumendi väljatöötamisega tagasi etappi II eesmärgiga
mõõteinstrumenti täiustada ning kordame järgnevaid etappe kuni tulemuste hindamine
annab selged vastused, kas ja kui mõistlik on eraldi mõõteinstrumendi kasutamine Eesti
kontekstis ning milline vastav instrument peaks olema. IV etapis viime läbi pilootprojekti
rakendades eelnevates etappides koostatud õpiväljundeid kõrghariduse tasemel
(pilootprojekti viime läbi TalTechi üliõpilasi kasutades), sh rakendamise käigus luuakse vastav
sisukirjeldus ja juhendmaterjalid. Täiskasvanute käitumise mõjutamise jaoks viime läbi
eelnevas etapis väljatöötatud eksperimente, kasutades selleks vajadusel sisendiks ligipääsu
teatud finantstoodete kasutajatele või teatud ametipositsioonidele (nt personalijuhid,
koolitajad) läbi projektis osalevate institutsioonide koostöö- ja partnerlussuhete (nt TalTechi
koostöö pankadega või Ettevõtluskõrgkool Mainori koostöö Ülemiste linnaku ettevõtete ja
personalijuhtide organisatsioonidega). Kokku viiakse läbi vähemalt 10 eksperimenti
(eksperimentide arv võib olla ka selgelt suurem ning eksperimentide sisu ja arv sõltub
probleemi analüüsi etapis väljaselgitatud tulemustest) ning koostatakse detailne
eksperimentide tõhususe, rakendatavuse ning sihtrühmade võrdlus ning antakse soovitused
ning juhised edaspidiseks eksperimendi käigus testitud meetmete kasutamiseks.
5. V etapis valideerime täiendavalt fookusgrupi intervjuude käigus varasemates etappides välja
töötatud rahatarkuse mõõtmise metoodikat, õpiväljundite asjakohasust ning rakendatavust
ning täiskasvanute finantskäitumist mõjutavaid meetmeid, kasutades grupi konsensusel
põhinevat metoodikat (Dalbecq & Van de Ven, 1971).
Uurimisküsimused
Alljärgnevalt on toodud uurimisküsimused, millele otsitakse projekti käigus vastust. Lisaks
Rahandusministeeriumi poolt püstitatud küsimustele on eraldi välja toodud teostaja poolt lisatud
uurimisküsimused. Iga uurimisküsimuse juures on esitatud informatsioon, kuidas vastavat
uurimisküsimust plaanitakse metoodiliselt lahendada ning kuidas see suhestub üldise projekti käigus
kasutatava arendusuuringu metoodikaga, kui vastav seos vajab eraldi rõhutamist. Detailne
uurimisküsimuste lahendamise metoodika täpsustub töö käigus ning käesolev kirjeldus on käsitletav
kui esialgne plaan vastavate küsimuste ja probleemide lahendamiseks.
1. Kuidas mõõta täpsemalt eestlaste finantskirjaoskuse taset ning seda seeläbi paremini juhtida?
1.1. Kuidas Eesti inimeste rahatarkust mõõta teadmistes, hoiakutes ja käitumises?
M: Varasema teaduskirjanduse ülevaade, olemasolevate mõõteinstrumentide rakendamine,
uute mõõteinstrumentide väljatöötamine.
1.2. Milline statistika toetab rahatarkuse mõõtmist (finantssektori statistika, pettuste ja võlgnike
arv jms)?
M: Olemasoleva andmestiku analüüs tulenevalt varasema kirjanduse analüüsist.
Fookusgrupi intervjuud finantssektori ettevõtete ning -organisatsioonidega.
1.3. Milliseid täiendavaid andmeid ja statistikat on rahatarkuse mõõtmiseks vaja koguda ja
analüüsida?
M: Varasema kirjanduse ülevaade ning eelnevate uurimisküsimuste vastuste rakendamine
arendusuuringu raames.
1.4. Kas oleks võimalik ja otstarbekas töötada välja nn. Eesti rahatarkuse baromeeter ja milline
see oleks?
M: Arendusuuringu etappe läbides tehtud järeldused.
Täiendavad uurimisküsimused:
1.5. Millised demograafilised, sotsiaalmajanduslikud, hariduslikud ning geograafilised tegurid
mõjutavad inimeste rahatarkkuse taset Eestis?
M: Kvantitatiivne ökonomeetriline uuring tulenevalt registriandmetest (TalTechis ning
partnerina kaasatud Aalto Ülikoolis on teostatud varasemaid sarnaseid uuringuid
kasutades börsi- ning kinnisvaraandmeid ja tarbimist puudutavaid andmeid, lähtuvalt
Andmekaitse inspektsiooni poolt antud loa aluses saadud andmetele)
1.6. Kuidas erinevad eneseraporteeritud (nt enesehinnang rahatarkuse küsitlusel) rahatarkuse
hinnangud objektiivselt mõõdetavatest (nt teadmiste testid, registri- ja tehinguandmed)
rahatarkuse mõõdikutest?
M: Eksperimentaalne katse, kus samad subjektid vastavad küsitlusele ning teostavad
rahatarkuse mõõtmiseks vajalikke teste (partnerina kaasatud Otto Beisheim School of
Managment omab rahvusvaheliselt väga kõrgel tasemel kogemust eksperimentaalse ning
käitumusliku rahanduse uuringute teostamisel).
1.7. Milliseid tehnoloogilisi rakendusi ja lahendusi (sealhulgas koostöös finantsteenuste
pakkujatega) saab kasutada võimalikult objektiivse ning operatiivse rahatarkuse taseme
mõõtmiseks?
M: Fookusgrupi intervjuud finantssektori ettevõtete ning -organisatsioonidega.
2. Kuidas ja milliste meetoditega rahatarkust edasi anda erineva tasemega õppeasutustes, et
teadmised jõuaksid läbi hoiakute käitumisse?
2.1. Millised tegurid (kool, kodu, sotsiaalne keskkond jne) mõjutavad Eesti inimeste käitumist
rahaasjades?
M: Kvantitatiivne ökonomeetriline uuring tulenevalt Eestis varem läbi viidud leibkondade
finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringutest. Vajadusel läbi viia täiendavaid
kvantitatiivselt mõõdetavaid küsitlusi.
2.2. Millised meetodid aitavad paremini omandada rahatarkust erinevates õpiastmetes, st kuidas
saavutada juba väljatöötatud õpiväljundeid?
M: Varasema pedagoogilise ning finantskirjaoskust puudutava kirjanduse ülevaade.
Fookusgrupi intervjuud rahatarkuse õpetajate, lektorite ja koolitajatega.
2.3. Kuidas hinnata rahatarkuse õpetamist koolides?
M: Fookusgrupi intervjuud rahatarkuse õpetajate, lektorite ja koolitajatega.
2.4. Millised peaksid olema finantskirjaoskuse õpiväljundid kõrgkoolis, sh nii pedagoogika- kui
sotsiaalvaldkonna erialade õppe puhul?
M: Arendusuuringu vastavate etappide läbiviimise tulemused.
2.5. Millist sisendit vajavad õpetajad ja õppejõud, et rahatarkust õpetada?
M: Fookusgrupi intervjuud rahatarkuse õpetajate, lektorite ja koolitajatega.
Täiendavad uurimisküsimused
2.6. Millised on võimalused kasutamaks suurte keelemudelite rakendamist individualiseeritud
tagasiside andmiseks rahatarkuse õpetamisel?
M: Inter- ja transdistsiplinaarsed välkeksperimendid finantskirjaoskuse hindamiseks ja
tagasisidestamiseks (TalTech omab projektikogemust vastavate lähenemiste
väljatöötamisel tehnoloogia valdkonnas).
2.7. Millised on konkreetsete õpetamismeetodite rakendamise mõju uuringu sihtrühmas
õppurite teadmistele, hoiakutele ning käitumisele?
M: Eksperimendid õppurite fookusgrupiga, õppurite tagasiside kvantitatiivne analüüs.
Mõõdetavad on pigem teadmiste ja hoiakute muutus, käitumuslikud aspektid
mõõdetavad vaid potentsiaalsete eksperimentide käigus, sh koostöös finantssektori
partneritega.
2.8. Milliseid projektipõhist või praktilist õpet saab interdistsiplinaarselt rakendada kõrg- ja
ülikoolides parendamaks rahatarkuse õpet nii õpetaja-, sotsiaal-, kui erinevates tehnilistel
erialadel, kus seni rahatarkuse õpe puudub või on esindatud vähesel määral?
M: Fookusgrupi intervjuud programmijuhtide ja õppejõududega.
3. Kuidas ja milliste meetoditega viia rahatarkust täiskasvanuteni, et suurendada teadlikkust ja
mõjutada kinnistunud rahakäitumist?
3.1. Kuidas ja milliste kanalite kaudu viia rahatarkust täiskasvanuteni ja mõjutada püsivalt nende
rahakäitumist?
M: Organisatsiooni- ja tarbijakäitumise uuringute tulemuste ülekandmine ja nende mõju
testimine eksperimentide käigus rahatarkuse omandamisele. Tarbimiskäitumise (sh
kommunikatsioon ja reklaam) mõjutamistegurite ning psühholoogiliste tegurite
rakendamise uuringute tulemused ning kohandamine eksperimentideks rahatarkuse
temaatika puhul.
3.2. Kuidas suurendada inimeste valmisolekut panustada pikaajalistesse finantsplaanidesse nii,
et nende kindlustunne oleks tagatud ka vanaduspõlves?
M: Varasemate uuringute tulemused psühholoogiliste ja finantsiliste mõjurite hindamisel.
Küsitlus, erinevate demograafiliste ning sotsiaalmajandusliku taustaga (sh haavatavad
sihtgrupid) fookusgruppide intervjuud.
3.3. Millised on parimad praktikad rahatarkuse viimisel haavatavate sihtgruppideni?
M: Varasemate uuringute ülevaade. Fookusgrupi intervjuud haavatavate sihtgruppidega
kokkupuutuvate nõustajatega (nt võlanõustajad, finantsteenusepakkujate esindajad,
sotsiaalhoolekande esindajad). Võimalusel eksperimentide (nt info edastamine sh
videovinjettide näol) läbiviimine testimaks vastava sihtgrupi vastuvõtlikkust rahatarkuse
infole.
Täiendavad uurimisküsimused
3.4. Kuidas kasutada psühholoogia ning käitumusliku rahanduse varasemate uuringute tulemusi
praktikas, et mõjutada inimeste finantsalast käitumist?
M: Eksperimentide läbiviimine testimaks võimalike meetmete mõju.
3.5. Kuidas mõjutavad finantstemaatika arvamusliidrid, mõjuisikud ning suunamudijad inimeste
finantskäitumist ning investeerimisotsuseid?
M: Kvantitatiivne ökonomeetriline analüüs seoste leidmiseks mõjuisikute postituste, nende
sisu ning investeerimis- või tarbimiskäitumise objektiivselt mõõdetavate näitajate vahel.
3.6. Kas ja kuidas erinevad finantstemaatika mõjuisikute soovitused ning lähenemine inimeste
rahatarkuse alasel koolitamisel ning finantskäitumise mõjutamisel üldistest
haridusvaldkonna ja pedagoogilistest lähenemistest ning kuidas tajuvad osapooled vastava
lähenemise efektiivsust?
M: Intervjuud mõjuisikutega. Küsitlus või fookusgrupiintervjuu mõjuisikute järgijatega.
Kasutatavad allikad
Allikatena kasutame valdkonna teadusartikleid, Euroopa Liidu ja OECD strateegilisi dokumente, Eesti
registriandmeid ning varasemate küsitluste (nt leibkondade uuringud) tulemusi ning erinevate
ülikoolide õppekavasid. Uurimismeeskond on varasemalt finantskirjaoskuse õpiväljundite
väljatöötamisel (omades varasemat kokkupuudet erinevate OECD, EL-i dokumentide, teiste riikide
õppekavade ning hariduse- ning pedagoogika valdkonna vastava teema kirjandusega). Samuti on
projekti teostajatel väga tugev kogemus käitumusliku rahanduse ning kodumajapidamiste rahandust
(i.k. household finance) puudutava teadustöö läbiviimisel, kus nt Talpsepp, Liivamägi, Vaarmets
(2020, 2019) kasutavad väga mahukat erinevatest allikatest kokku pandud andmestikku Eesti elanike
investeerimise- ning finantskäitumise kohta. Samuti on kõik kaasatud välisülikoolide esindajad
käitumusliku rahanduse, finantskäitumise ning seotud teemade puhul Euroopas ja maailmas
tunnustatud teadlased. Akadeemiliste lähtepunktidena võib välja tuua väikese valiku allikatest, mis
puudutavad finantskirjaoskuse teemat laiemalt, teatud eksperimentide korraldamist käitumise
muutmiseks ning Eesti andmestiku ja olude temaatikal varasemalt avaldatud ja projektiga seotud
teadusartikleid (põhjalik kirjanduse ülevaade erinevate alateemade ja uurimisküsimuste lõikes
koostatakse projekti käigus):
• Austin, P., & Arnott-Hill, E. (2014). Financial literacy interventions: Evaluating the impact and
scope of financial literacy programs on savings, retirement, and investment. The Journal of
Social, Political, and Economic Studies, 39(3), 290-314.
• Goyal, K., & Kumar, S. (2021). Financial literacy: A systematic review and bibliometric
analysis. International Journal of Consumer Studies, 45(1), 80-105.
• Ingale, K. K., & Paluri, R. A. (2022). Financial literacy and financial behaviour: A bibliometric
analysis. Review of Behavioral Finance, 14(1), 130-154.
• Lusardi, A. (2019). Financial literacy and the need for financial education: evidence and
implications. Swiss Journal of Economics and Statistics, 155(1), 1-8.
• Lusardi, A., & Mitchell, O. S. (2011). Financial literacy around the world: an overview. Journal
of pension economics & finance, 10(4), 497-508.
• Lusardi, A., & Tufano, P. (2015). Debt literacy, financial experiences, and
overindebtedness. Journal of pension economics & finance, 14(4), 332-368.
• Shamon, H., Dülmer, H., & Giza, A. (2022). The factorial survey: the impact of the
presentation format of vignettes on answer behavior and processing time. Sociological
Methods & Research, 51(1), 396-438.
• Steiner, P. M., Atzmüller, C., & Su, D. (2016). Designing valid and reliable vignette experiments
for survey research: A case study on the fair gender income gap. Journal of Methods and
Measurement in the Social Sciences, 7(2), 52-94.
• Talpsepp, T., Liivamägi, K., & Vaarmets, T. (2020). Academic abilities, education and
performance in the stock market. Journal of Banking & Finance, 117, 105848.
• Vaarmets, T., Liivamägi, K., & Talpsepp, T. (2019). From academic abilities to occupation:
What drives stock market participation?. Emerging Markets Review, 39, 83-100.
Uurimismeeskonna loomine
Osalevad organisatsioonid
Projekti juhtivpartneriks on Tallinna Tehnikaülikool (TalTech). Lisaks on kaasatud partnerina
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor ning teadlasi järgnevatest institutsioonidest: Tartu Ülikool,
Tallinna Ülikool, Estonian Business School, Aalto Ülikool (Soome), Trieri Ülikool (Saksamaa),
ning Otto Beisheim School of Managment (Saksamaa). Et paremini jõuda sihtrühmadeni ja
koostada valimeid eksperimentide ja küsitluste läbiviimiseks, tehakse projekti raames koostööd
Swedbankiga nende kliendibaasi võimalikuks kasutamiseks uuringus.
Projekti teadusliku sisu ning läbiviimise eest vastutab juhtpartner TalTech. Ettevõtluskõrgkool
Mainor on kaasatud aitama läbi viia ning korraldada uuringute rakenduslikku poolt.
Osalevad teadlased ning nende uurimisvaldkonnad
Teadlaste hulgas on esindatud käitumuslikule rahanduse, sotsiaalteaduste, haridusvaldkonna,
psühholoogia, organisatsioonikäitumise, finantstehnoloogia ning andmeteaduse taustaga
teadlased.
Uurimismeeskonna komplekteerimise eesmärgiks on koondada Eesti tipptasemel kompetents,
mis võimaldaks täita projekti seatud eesmärke, vastata projekti lähteülesandes seatud
küsimustele ning lahendada täiendavalt teostaja poolt püstitatud probleeme ja
uurimisküsimusi, millel oleks teaduslik väärtus. Lisaks Eesti kompetentsile on kaasatud
tipptasemel teadlasi Soomest ja Saksamaalt.
Käitumusliku rahanduse ning kodumajapidamiste rahanduse ning finantskirjaoskuse
teemadele keskendunud teadlased TalTechist Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets
ja Karin Jõeveer ning Kaire Põder EBSist. Käitumusliku rahanduse ja finantskäitumise valdkonna
eksperdina on kaasatud maailma absoluutsesse tippu kuuluv professor Matti Keloharju Aalto
Ülikoolist, kes omab TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi ning Tõnn
Talpsepepaga varasemat pikaajalist koostööd erinevate rahanduse ning tarbijakäitumise
projektide juures. Lisaks on kaasatud tunnustatud käitumusliku rahanduse professor Marc
Oliver Rieger, kes on läbi viinud ning avaldanud väga kõrgel tasemel laiapõhjalisi riikidevahelisi
registriandmetel, küsitlustel ning eksperimentidel baseeruvaid finantskirjaoskuse ja
finantskäitumise mõjutamise uuringuid.
Eksperimentaalse- ja käitumusliku rahanduse eksperdina on kaasatud professor Mei Wang ning
Kaire Põder on varasemalt läbi viinud koostöös Leuveni Ülikooliga (Belgia) finantskirjaoskusega
seotud eksperimente. Organisatsiooni käitumise ning psühholoogia valdkonna esindajatena on
osalemas Liina Randmann TalTechist ning Kadi Liik ning Aleksander Pulver Tallinna Ülikoolist.
Sotisaal ning haridusvaldkonna ekspertidena on osalemas Mai Beilmann Tartu Ülikoolist,
samuti Kaire Põder EBSist, ning Marit Rebane TalTechist. Lisaks on psühholoogi tausta ning
organisatsiooni ning finantskäitumise teemadega tegelenud Marii Haak ning psühholoogia taust
on ka Mail Beilmannil. Finantstehnoloogia valdkonnas on ekspertidena esindatud Laivi Laidroo,
Tõnn Talpsepp ning andmeteadlane Innar Liiv, kes on spetsialiseerunud suurandmete ning
suurte keelemudelite rakendamisele erinevate sotsiaal- ja tehnoloogiavaldkonna probleemide
lahendamisele.
Mõõteinstrumentide väljatöötamise ning metoodika ekspertidena on täiendavalt kaasatud laia
kogemuspagasi ning vastava valdkonna eksperdina Kirsti Rumma ning lisaks Kadi Liik ning
Aleksander Pulver Tallinna Ülikoolist, kellel on pikaajaline kogemus mõõteinstrumentide (sh
psühholoogia ning ka finantskirjaoskuse) väljatöötamisel. Lisaks osaleb Mai Beilmann (Tartu
Ülikool), kes muuhulgas õpetab ja rakendab vastavaid meetodeid sotsiaal- ja
haridusvaldkonnas. Varasemalt on mõõteinstrumentide väljatöötamisega tegelenud ka Marit
Rebane ja Laivi Laidroo, kellest viimane omab lisaks väga tugevat üldist finantsvaldkonna ülest
kompetentsi. Finantskirjaoskuse probleemide lahendamisega rakendamisega on väljaspool
akadeemiat tegelenud Anu Olvik (Ettevõtluskõrgkool Mainor), kelle kogemus ja teadmised
kuluvad ära projekti tulemuste rakendamisel ning täiendava sisendi pakkumisel projekti
tegevuste väljatöötamisel.
Kõik projekti liikmed, sh välisliikmed, kaasatakse alates projekti algusest.
Doktorantide ja magistrantide kaasamine
Lisaks osalevatele teadlastele kaasatakse projekti tegevusse 1-2 doktoranti (võimalikud
kandidaadid on olemas, värbamine viiakse lõpule suvel 2024), kellest ühe doktoritöö ning suur
osa tegevusi saab olema projektiga seotud teemadel. Projekt pakub mitmeid võimalusi
magistri- ning bakalaureusetööde teemadeks, seda nii rahanduse, sotsioloogia, psühholoogia,
organisatsioonikäitumise, hariduse, tehnoloogia kui erinevaid eelpool nimetatud valdkondi
interdistsiplinaarselt ühendavates valdkondades. Doktorantide ja magistrantide kaasamine
aitab tõsta rahatarkuse valdkonna kompetentsiringi laiemalt ning tekitab võimalusi, et projekti
raames saab tublide tudengite esile kerkimisel ning nende töö tulemusel sündida täiendavaid
uuringuid lisaks projektis algselt planeeritule.
Osalevate teadlaste tutvustused
Alljärgnevalt on välja toodud lühitutvustus ning projekti iseloomu silmas pidades osalejate
tugevused. Lisaks on projektitaotlusele lisatud ka kõigi osalejate CV-d.
Projekti juhib professor Tõnn Talpsepp, kes vastutab projekti täitmise, tulemuste,
ekspertrühmade koostöö, ülesannete täitmise ning kõigi muude tegevuste toimimise eest. Tõnn
Talpsepp koordineerib suhtlust ka projekti tellijaga ning on vastutav enamike projekti
tegevuskavas näidatud tegevuste eest, seda isegi juhul, kui tegevuste täitjad võivad olla mõned
teised projektimeeskonna liikmed (vt täpsemalt projekti tegevuskavast, kus on iga tegevuse
juures ära toodud osalejad ning vastutav isik). Tõnn Talpsepp on varasemalt teinud edukalt
koostööd enamike projektis osalejatega.
Vajadusel asendab ajutiselt ning toestab projektijuhti professor Laivi Laidroo või dotsent Karin
Jõeveer. Laivi Laidroo on vastutav osade tegevuskavas väljatoodud tegevuste teostamise eest.
Karin Jõeveer on projekti juhtpartneriks oleva TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse
instituudi direktor ning osutab projekti läbiviimiseks igakülgset institutsionaalset tuge. Projekti
teostamisse on kaasatud ka Ettevõtluskõrgkool Mainor, kelle teadus- ja projektialast tegevust
koordineerib Kristjan Välk (ei ole otseselt seotud projekti tegevuste täitmisega). Projekti
osalejad on valitud selliselt, et töögrupis oleks esindatud vajalik kompetents kõigis olulistes
valdkondades ning nende vahel tekiks sünergia. Samuti on arvestatud, et TalTech suudaks
vajadusel asendada osalejaid ning olulisemad kompetentsid oleksid dubleeritud.
Osalejate tutvustus:
Tõnn Talpsepp, TalTech, rahanduse kaasprofessor
Tõnn Talpsepp omab mitmete rahvusvaheliste (sh Šveitsi, Saksa, Soome, Rootsi teadlasi ja
ülikoole ühendavate) teadusprojektide juhtimiskogemust ning lisaks juhtimiskogemust
erasektorist (finantsvaldkonnaga seonduvalt). Ta on lisaks TalTechile töötanud järeldokotrina
Žürichi Üliokoolis ja Aalto Ülikoolis, lisaks teadusjuhina Eesti Ettevõtluskõrgkoolis Mainor. Tema
teadustööd on publitseeritud kõrgel rahvusvahelisel tasemel ning teadustöö puudutab
peamisel suurandmetel baseeruvaid uuringuid käitumusliku rahanduse, majapidamisete
rahanduse, tarbijakäitumise ning investeerimisega seotud teemadel, mis lisaks rahanduse
valdkonnale põimivad lähenemisi psühholoogiast ja andmeteadusest. Ta on kolme rahatarkuse
populaarse õpiku autor, juhtinud TalTechi poolset meeskonda rahatarkuse õpiväljundite
varasemas projektis ning on tunnustatud õppejõud ja tegeleb rahatarkuse teadmiste
edasiandmisega ühiskonnas ja avalikkuses, olles ka vastava valdkonna TalTechi kõneisik.
Laivi Laidroo, TalTech, rahanduse kaasprofessor
Laivi Laidroo omab mitmekülgse teadustöö kogemuse erinevates rahanduse valdkonna
teemadega (pangandus, finantsturud, finantstehnoloogia), mis hõlmavad väga erinevate
uurimismeetodite rakendamist (ökonomeetrilised mudelid, küsitlused, juhtumiuuringud). Seda
täiendab pikaajaline õppetegevuse juhtimise kogemus kõrghariduse valdkonnas (prodekaan,
programmijuht jne), millele lisandub tugev teoreetiline baas õppimise ja õpetamise
dimensioonist täiendava haridusvaldkonna magistriprogrammi läbimise tulemusel ning läbi
teostatud õppetegevuse uurimisprojektide Tallinna Tehnikaülikoolis.
Kaire Põder, Estonian Business School, professor
Kaire on haridusökonoomika professor, kes nomineeriti 2024. aastal silmapaistvate
naisteadlaste portaali AcademiaNet. Tema uurimisteemad on seotud tõenduspõhisuse
hindamismetoodikate – eksperimentaalsed ja kvaasieksperimentaalsed meetodid – hariduse
praktikate ja poliitikate hindamisel. 2020 kuni 2022 töötas ta Euroopa Komisjonis hariduse
kvaliteeti investeerivate praktikate ekspertgrupis. Finantskirjaoskus on olnud üks tema
uurimisteemadest ja koostöös prof. de Wittega (Leuveni Ülikool, Belgia) on valmimas artiklite
sari, mis muuhulgas baseerub erinevate eksperimentide tulemustele. Lisaks on Kaire
koostööprojekti käigus osalenud finantskirjaoskust tutvustavate õppematerjalide
väljatöötamisel.
Mai Beilmann, Tartu Ülikool, kaasprofessor
Mai Beilmann on Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia kaasprofessor ning omab üle 15 aasta
kogemust noorte mitteformaalse hariduse ja osaluse uurimisel noorsootöö kontekstis.
Sealhulgas on ta uurinud ka haavatavaid sihtrühmi ning hiljutisest rahvusvahelisest projektist
on tal värske kogemus ka tegevusuuringust ja poliitika koosloomest haavatavas olukorras
noortega. Sotsiaalse analüüsi meetodite ja metodoloogia õpibaasi vastutava toimetaja ning
uurimismeetodite õppejõuna on tal põhjalikud teadmised inimeste hoiakute, teadmiste ja
käitumise mõõtmise erinevatest metoodikatest.
Innar Liiv, TalTech, suurandmete kaasprofessor
Innar Liiv on TalTechi multidistsiplinaarsete suurandmete kaasprofessor tarkvarateaduse
instituudis. Ta omab märkimisväärset ning väga mitmekülgset teadus- ja rakendusprojektide
teostamise kogemust koostöös arvutiteadlaste, sotsiaalteadlaste, politoloogide, inseneride,
logistikute, filosoofide ja õigusteadlastega. Muuhulgas ta on edukalt uurinud
rakendusprojektide käigus suurte keelemudelite rakendamise võimalusi praktikas, mis sarnane
lähenemine võiks aidata kaasa ka finantskirjaoskuse õppimise toetamisel.
Karin Jõeveer, TalTech, rahanduse dotsent
Karin Jõeveer on rahanduse dotsent, kelle varasem uurimistöö on puudutanud finantskäitumist
finantsteenuste tarbimise ning -pettuste teemadel. Ta omab tugevat akadeemilise valdkonna
juhtimiskogemust ning juhendab finantskirjaoskuse teemalisi tudengitöid ning laiapõhjaliste
teadmistega saab panustada finantskirjaoskuse mõõtmise teemadel ning vajadusel olla toeks
projekti juhtimist puudutavates küsimustes.
Aleksander Pulver, Tallinna Ülikool, dotsent ja käitumisteaduste suuna juht
Aleksander Pulver on Tallinna Ülikoolis isiksusepsühholoogia dotsent ning psühholoogia ja
käitumisteaduste suuna juht. Tema üheks peamiseks tegevusvaldkonnaks on erinevate
mõõtmisvahendite koostamine (sh kogemus uute kontseptsioonide väljatöötamisel) ning
adapteerimine ja mõõtevahendite valiidsuse ning usaldusväärsuse hindamine. Ta on
varasemalt seotud olnud suure hulga psühholoogia valdkonna, sh ka finantskirjaoskusi
puudutavate uuringutega.
Kristjan Liivamägi, TalTech, vanemlektor
Kristjan Liivamägi on kõrgelt tunnustatud TalTechi õppejõud ja vanemlektor ning mitmete
rahatarkuse õpikute autor. Ta on tihedalt autorina seotud TalTechis valminud kõrgetasemeliste
ning auhinnatud käitumusliku rahanduse teadustöödega, on osalenud rahatarkuse
õpiväljundite väljatöötamise projektis ning on aktiivne rahatarkuse propageerija ühiskonnas ja
avalikkuses.
Tarvo Vaarmets, TalTech, külalisuurija
Tarvo Vaarmets on TalTechis külalisõppejõud ning -uurija, olles samal ajal
Finantsinspektsioonis tippspetsialist. Ta on nelja rahatarkuse õpiku ja raamatu autor lisaks
käitumusliku rahanduse ja majapidamiste rahanduse teemalistele kõrgetasemelistele ja
auhinnatud teadusartiklitele. Ta on osalenud rahatarkuse õpiväljundite väljatöötamise projektis
ning on aktiivne rahatarkuse propageerija ühiskonnas ja avalikkuses. Tema finantskäitumist
puudutav doktoritöö valiti Eesti parimaks tudengitööks 2021 aastal.
Marit Rebane, TalTech, vanemlektor
Marit Rebane on TalTechi vanemlektor ning rakendusliku majandusteaduse programmijuht.
Tema uurimistöö on seotud hariduse ning ebavõrdsuse teemadega ning ta on olnud osaline
mitmes hariduse ning sotisaalvaldkonna tegurite mõõtmistega seotud projektides.
Liina Randmann, TalTech, vanemlektor
Liina Randmann on organisatsiooni- ning juhtimispsühholoogia õppejõud, kes tegeleb erinevate
organisatsioonikäitumist ning kommunikatsiooni puudutavate teemadega. Tema varasemad
teadustööd puudutavad psühholoogiliste mõjurite ja meetmete rakendamise ja mõõtmisega
seotud teemasid ning ta omab pikaajalist kogemust käsitledes viise, kuidas organisatsioonid
saavad läbi juhtimisotsuste ja kommunikatsiooni saavad mõjutada oma liikmeid või klientide
tarbimiskäitumist.
Kirsti Rumma, TalTech, vanemlektor
Kirsti Rumma on TalTechi vanemlektor matemaatiliste meetodite rakendamise alal. Ta omab
laialdast kogemust erinevate küsimustike väljatöötamisel, piloteerimisel ja valideerimisel. Tema
varasem taust on seotud haridusvaldkonna ning erinevate meetodite ning mõõtmiste
rakendamisega kvantitatiivsete (eriti küsitlustel) baseeruvate andmete puhul.
Kadi Liik, Tallinna Ülikool, lektor
Kadi Liik on Tallinna Ülikooli tunnustatud lektor, kes omab pikaajalist kogemust erinevate
küsitluste läbiviimises, olles kohandanud eesti keelde mitukümmend hoiakuid, isiksust ja
käitumist kirjeldavat mõõtmisinstrumenti ning osaledes Eesti esindajana rahvusvaheliste
võrgustike võrdlevates uuringutes. Tema õpetamise ja uurimisvaldkonda kuuluvad
finantskirjaoskusega seonduvatest teemadest rahaga seotud hoiakud ja stereotüübid, nende
kujunemine, mõjud käitumisele ning seosed isiksusega, samuti palgaga rahulolu, finantsstress
jms. Laiemalt on puudutab tema uurimisvaldkond motivatsiooni ja rahulolu ning inimeste
käitumist mõjutavaid teemasid.
Marii Haak, TalTech, lektor
Marii Haak on TalTechis alates 2019 vedanud lektorina üle-ülikoolilist Enesejuhtimise kursust,
mille eesmärk on lisaks teistele enesejuhtimise pädevustele tõsta ka üliõpilaste
finantskirjaoskuse taset. Psühholoogina omab teadmisi inimeste hoiakuid ja käitumist
kujundavatest teooriatest ja mudelitest ning on varasemalt tegelenud käitumisteaduste alase
teadustööga.
Anu Olvik, Ettevõtluskõrkool Mainor, lektor ning erialajuht
Anu Olvik on Ettevõtluskõrgkoolis Mainor erialajuht ning lektor. Ta omab kogemust
finantskirjaoskuse edendamisel, töötades õpilaste, tudengite, õpetajate, alustavate ettevõtjate,
karjääriredelil edasijõudnud spetsialistidega ja tööandjatega. See on andnud talle hindamatu
kogemuse rakendada erinevaid haridusmeetodeid, mis toetavad finantsalase teadlikkuse kasvu
erinevates sihtrühmades nii eesti kui ka venekeelsetes ühiskonnagruppides.
Matti Keloharju, Aalto Ülikool (Soome), distinguished professor
Matti Keloharju on Aalto ülikooli kõrgelt tunnustatud professor ning maailmas üks tuntumaid
ning tsiteeritumaid teadlasi käitumusliku rahanduse valdkonnas. Tal on varasem pikaajaline
koostöö TalTechis mitme projekti raames (ühisprojektid alates 2019), sh kaasautor Tõnn
Talpsepaga ühe avaldamisel oleva tarbimiskäitumist uurima teadusartikli puhul. Matti Keloharju
annab oma maailma absoluutses teaduse tipptasemel oleva teadmiste- ja kogemuspagasiga
projektile juurde kompetentsi ja laiendab võrgustikku kogu finantskäitumist puudutavas
spektris.
Marc Oliver Rieger, Trieri Ülikool (Saksamaa), professor
Marc Oliver Rieger on Trieri Ülikooli professor, kes on avaldanud väga kõrgel tasemel
käitumusliku rahanduse teemalisi uuringuid, kasutades selleks nii paljudes erinevates riikides
enda ning oma uurimisgrupi ja koostööpartnerite läbi viidud küsitlusi ja eksperimente. Lisaks
teadmiste ja kogemuste vahetusele avab ta projektile ligipääsu ka oma väärtuslikule
võrgustikule teistes riikides, mis parendab ka Eestis olevad rahatarkuse kompetentsi. Tema
koostöö Tõnn Talpsepa ning TalTechi käitumusliku rahanduse doktorantidega ulatub aastasse
2008.
Mei Wang, Otto Beisheim School of Managment (Saksamaa) professor
Mei Wang on Saksamaal tunnustatud äri(üli)kooli professor, kes omab suurt kogemust ning on
rahvusvaheliselt tunnustatud eksperimentaalse rahanduse ekspert. Projekti toob ta
rahanduslike eksperimentide (ülesannetel, kontrollitud tegevustel, küsitlustel jms baseeruva)
tegemise täiendava kompetentsi. Tema koostöö Tõnn Talpsepa ning TalTechi käitumusliku
rahanduse doktorantidega ulatub aastasse 2010.
Uurimismeeskonna tegevus- ja ajakava
Uurimismeeskond on loodud selliselt, et projektis oleks algusest peale kaasatud kõigi seotud
valdkondade: rahanduse, sotsiaalteadused, psühholoogia, käitumisteadused, haridusteadused
kompetentsid. Iga liikme vastavatest kompetentsidest saab ülevaate lühitutvustuste juures või
CV-st. Vajadusel võimaldab selline lähenemine kaasata teatud tegevuste, meetmete või
eksperimentide juurde täiendavaid eksperte, juhul kui see osutub vajalikuks.
Uurimismeeskonna liikmed on komplekteeritud selliselt ning välismaised ning Eesti sisesed
partnerid selliselt, et TalTechi juurde loodaval kompetentsikeskusel oleks sidemed kõigi vajalike
Eesti ning rahvusvaheliste antud valdkonna olulisemate võrgustike ning Eesti siseselt ka
ettevõtete ning finantsasutustega. Selline lähenemine võimaldab edukalt läbi viia projektis ette
nähtud tegevusi ning on riskide maandamiseks juhul, kui projekti kestvuse käigus peaks mõni
liige projektimeeskonnas vahetuma või vajab meeskond kompetentside täiendamiseks uute
liikmete lisandumist.
Uurimismeeskonna tegevus- ja ajakava on näidatud üldise projekti tegevuskava juures, kus iga
tegevuse juurde on märgitud teostamise aeg kuu täpsusega ning tegevust teostavad projekti
meeskonnaliikmed. Projekti tegevus- ja ajakava täpsustatakse tellijaga lepingu sõlmimisel ning
vajadusel korrigeeritakse tegevuse käigus kokkuleppel tellijaga.
Riskide maandamise kava
Alljärgnevalt antakse ülevaade projekti sisulist teostamist ja projekti juhtimist puudutavatest
peamistest riskidest ning nende maandamismeetmetest.
Võimalik risk Riski Esinemise Riski maandamisviisid Vastutajad
mõju/olulisus1 tõenäosus2
Üldised metoodika riskid
Uurimisküsimuste Suur Väike Projekti läbiviijatel on Tõnn Talpsepp
vastused on liialt mitmekülgne kogemus
pealiskaudsed ja erinevate teaduslike ning
üldised. rakenduslike projektide
läbiviimisel, nad on süvitsi
kursis vajalike
metodoloogiliste aluste ning
vastava ala
teaduskirjandusega,
valdavad kõiki kasutatavaid
andmekogumis- ja
analüüsimeetodeid. Lisaks
kaasatakse soovituste ja
ettepanekute
väljatöötamisse
valdkonnaeksperdid.
Valitud Suur Väike Metoodika on välja pakutud Tõnn Talpsepp,
metoodikaga ei ole pidades silmas Laivi Laidroo
püstitatud uuringuprojekti sisu,
eesmärk mõistlikku eelarvet ning
saavutatav. tuginedes teistele sarnastele
läbiviidud uuringutele.
Kombineeritakse erinevaid
andmete kogumise viise ning
välja on toodud
alternatiivseid lahendusi, mis
aitaksid eesmärki saavutada
algselt planeeritud meetodi
rakendamise probleemide
korral.
Metoodika ning vajalikud
etapid kooskõlastatakse
täiendavalt projekti alguses,
vajadusel kohendatakse
toimumise ajal. Töö käigus
selguvate ootamatute
vastuolude korral eesmärgi
ja metoodika vahel
konsulteeritakse
1
Skaalal: suur, keskmine, väike(suur, keskmine, väike
2
Skaalal: suur, keskmine, väike
koheselt tellijaga.
Varasemalt on sama
metoodikat edukalt
kasutatud rahatarkuse
õpiväljundite väljatöötamise
projektis ning kattuva
projektimeeskonna poolt.
Erinevate Suur Väike Erinevate uuringuetappide Tõnn Talpsepp
uuringuetappide tulemused formuleeritakse
tulemused ei ole jooksvalt aruande kirjalikeks
piisavalt osadeks, esitatakse ja
ammendavad reflekteeritakse tellija
ettepanekute ja esindajatega, tagamaks
soovituste uuringutulemuste vastavus
formuleerimiseks. tellija ootustele.
Projekti tegevustega seotud riskid
Kohati puudub Väike Keskmine Partneriteks olevate Tõnn Talpsepp
leitud välisülikoolide ressursside
teemakohasele kasutamine, vajadusel
teaduskirjandusele tasulise teenuse kasutamine,
juurdepääs. täiendavat kirjandusallikate
soetamine.
Kirjanduse Keskmine Väike Kirjanduse ülevaadet on Tõnn Talpsepp,
ülevaate maht ei võimalik teostada kogu Karin Jõeveer
ole pakkumuse projekti läbiviimise jooksul.
koostamise hetkel
teada, mistõttu Pakkujal on võimalik kaasata
võib analüüs võtta vajadusel projektimeeskonna
planeeritust liikmetega samaväärse
kauem aega. kvalifikatsiooni ja
kogemustega lisatööjõudu,
kui selgub, et analüüsi maht
osutub planeeritust
suuremaks.
Andmestiku Keskmine Suur Andmestiku analüüsiga
analüüs võtab alustatakse paralleelselt Kristjan
planeeritust kirjanduse analüüsiga. Liivamägi, Tarvo
kauem aega Ajakavas on ettenähtud Vaarmets
vajalik puhver.
Meeskonna poolt Keskmine väike Riski maandamiseks Laivi Laidroo
kogutavate kasutatakse erinevaid
andmete kvaliteet andmeallikaid, kasutatakse
või maht ei ole erinevaid andmekogumise
analüüsiks piisav meetodeid (nt küsitlus
kombinatsioonis
intervjuudega) ning
intervjueeritakse erinevaid
sihtgruppe.
Eksperimentide Keskmine Suur Eksperimentide
kontseptsiooni väljatöötamisega alustatakse Tõnn Talpsepp,
väljatöötamine paralleelselt kirjanduse Liina Randmann
võtab planeeritust analüüsiga. Ajakavas on
kauem aega ettenähtud vajalik puhver.
Ajakavas on ettenähtud
vajalik puhver.
Eksperimentide Keskmine Suur Eksperimentide läbiviimiseks Tõnn Talpsepp,
läbiviimine võtab on planeeritud periood, mis Liina Randmann
planeeritust on Pakkuja varasema
kauem aega. kogemuse kohaselt piisav
aeg sellise hulga
eksperimentide
läbiviimiseks. Vajadusel saab
eksperimentide jaoks
ettenähtud aega pikendada.
Eksperimente hakatakse
planeerima ja läbi viima
esimesel võimalusel ning
paralleelselt täiendavate
eksperimentide
väljatöötamise ja
planeerimisega.
Raporti koostamist
alustatakse eksperimentide
teostamise ajal (luuakse
analüüsiks vajalik struktuur
ja üldised tekstid).
Teatud regulaarsusega
saadetakse meeldetuletused
eksperimentides
osalemiseks. Vastavalt
vajadusele täiendatakse
sihtgruppideni jõudmise
meetodeid.
Pakkuja on arvestanud
ajakavas eksperimentide
läbiviimisel ajapuhvriga.
Eksperimentides Keskmine Suur Kontaktandmete andmebaasi Tõnn Talpsepp,
osalejate valimi ning küsitluse läbiviimise Marit Rebane,
moodustamine ja plaani koostamisega Laivi Laidroo
sihtgrupi alustatakse paralleelselt
kontaktandmete eksperimentide
leidmine on koostamisega. Pakkuja on
keeruline ja võtab läbimõelnud valimi
planeeritust moodustamise metoodika
kauem aega. ning kooskõlastab selle
varajases faasis ka Tellijaga.
Tehakse koostööd uuringu
läbiviimisse kaasatud
finantsasutustega ning
partner asutusega, kelle läbi
on otsem ligipääs
finantsasutuse klientidele või
Ülemiste linnaku ettevõtete
töötajatele, samuti osalevate
ülikoolide tudengitele ning
töötajatele. Läbi partneriteks
olevate välisülikoolide on
ligipääs ka laiemale
võrgustikule ja kogemusele
eksperimentide efektiivseks
läbiviimiseks.
Vajadusel arvestatakse
teatud tüüpi eksperimentides
osalejatele rahalise
kompensatsiooni
maksmisega projekti
eelarvest.
Rahatarkuse Keskmine Suur Küsimustike koostamist
mõõteinstrumendi teostatakse paralleelselt Laivi Laidroo,
küsimustike kirjanduse ning andmestiku Marit Rebane
koostamine võtab analüüsiga.
planeeritust Ajakavas on ette nähtud ka
kauem aega. ajaline puhver küsimustiku
lõpliku versiooni
koostamiseks ja
kooskõlastamiseks tellijaga.
Küsitluse valimi Keskmine Suur Kontaktandmete andmebaasi Laivi Laidroo,
moodustamine ja ning küsitluse läbiviimise Marit Rebane
sihtgrupi plaani koostamisega
kontaktandmete alustatakse paralleelselt
leidmine on küsimustiku koostamisega.
keeruline ja võtab Pakkuja on läbimõelnud
planeeritust valimi moodustamise
kauem aega. metoodika ning kooskõlastab
selle varajases faasis ka
Tellijaga.
Küsitluse Keskmine Keskmine Küsitluse läbiviimiseks on Laivi Laidroo
läbiviimine võtab planeeritud periood, mis on
planeeritust Pakkuja varasema kogemuse
kauem aega. kohaselt piisav aeg sellise
mahuga küsitluse
läbiviimiseks. Vajadusel saab
küsitluse aega pikendada
teades juba esialgsete
vastuste järgi, millised on
esialgsed tulemused.
Raporti koostamist
alustatakse küsimustiku
välja saatmise ajal (luuakse
küsimuste analüüsiks
struktuur ja üldised tekstid).
Teatud regulaarsusega
saadetakse meeldetuletused
küsitluses osalemiseks.
Vastavalt vajadusele
täiendatakse sihtgruppideni
jõudmise meetodeid.
Pakkuja on arvestanud
ajakavas küsitluse
läbiviimisel ajapuhvriga.
Liiga väike Keskmine Suur Koostöö uuringu läbiviimisse Laivi Laidroo,
vastamismäär/ kaasatud finantsasutustega Tõnn Talpsepp
palju poolikuid ning partner asutusega, kelle
ankeete. läbi on otsem ligipääs
finantsasutuse klientidele või
Ülemiste linnaku ettevõtete
töötajatele.
Saadetakse meeldetuletusi.
Lõplik valim ei ole Keskmine Suur Sobivate kaalude Laivi Laidroo,
piisavalt kasutamine ning täiendav Tõnn Talpsepp
esinduslik. ring saatmaks küsimustikke
laiali läbi partnerasutuste.
Küsimustiku Keskmine Väike Analüüsi kaasatakse Tõnn Talpsepp
tulemused on vajadusel lisa-eksperte, kes
planeeritust aitavad juba varasemas
erinevad või faasis tulemusi ennustada
annavad ning esialgsete tulemuste
ootamatuid analüüsi alustada, et
tulemusi. Analüüs vajadusel edasist tulemust
võtab eeldatavast prognoosida.
rohkem aega. Projektimeeskond on
koostatud teatava varuga, et
hõlmata võimalikult laia ning
erinevat kompetentsi.
Erinevate andmete Keskmine Keskmine Tõnn Talpsepp,
Pakkujal on kogemus
kogumise allikate Innar Liiv
erinevate andmebaaside
(nt registriandmed,
ühendamisel. Võimalikud
küsitluse andmed)
erinevused andmete ja
andmed on
andmeallikate eripäradest
mittekattuvad või
tingituna kirjutatakse lahti
nende ühendamine
ning analüüsitakse
keeruline.
erinevuste põhjusi.
Vajadusel kaalutakse ka
uuringu seisukohalt
vähemoluliste andmebaaside
kasutamisest loobumist.
Ei leita piisavalt Suur Väike Ajakavas on arvestatud Marit Rebane
intervjueeritavaid piisava ajavaru intervjuude
fookusgrupi läbiviimiseks, mis võimaldab
intervjuude jaoks, leida intervjueeritavale
intervjueeritavad sobiva aja intervjuul
on hõivatud, osalemiseks.
loobuvad või ei Kasutatakse otse
soovi uuringus helistamist.
osaleda. Toeks osalemise määra
tostmisel on online/hübriid
intervjuu võimalus.
Intervjuukavade Keskmine Keskmine Intervjuukavade koostamine Marit Rebane,
koostamine ja algab varakult ning esialgsed Mai Beilmann
kooskõlastamine seisukohad kooskõlastatakse
võtab planeeritust varakult. Intervjuukavasid
kauem aega. saab jooksvalt täiendada.
Intervjuud Väike Keskmine Intervjuukavade koostamisel Marit Rebane,
kujunevad jälgitakse, et ei ületata Mai Beilmann
sedavõrd pikaks, optimaalset ajalimiiti (kestus
et kõiki teemasid ei tohiks üldjuhul ületada
ei suudeta avada. kaht tundi).
Ökonomeetriliste Väike Suur Projekti käigus kasutatakse Tõnn Talpsepp
meetoditega mitmeid meetodeid ning
teostatud uuringu andmeallikaid. Isegi kui
osade tulemused väljapakutud täiendavate
on statistiliselt uurimisküsimuste puhul pole
ebaolulised ökonomeetriliste meetodite
tulemused statistiliselt või
majanduslikult olulised, siis
tellija poolt esitatud
uurimisküsimustele on
endiselt võimalik vastata
kasutades planeeritud
uurimismeetodit ning selle
etappe.
Kaasatud on välisülikoolide
tippteadlased partneritena,
et tõsta edukuse tõenäosust
teadusliku väljundi
saamiseks.
Planeeritud Väike Keskmine Kaasatud on välisülikoolide Tõnn Talpsepp,
teaduslike tippteadlased partneritena. Laivi Laidroo
publikatsioonide Projekti käigus kogutakse ja
jaoks pole uuringu analüüsitakse väga
tulemused mitmetest allikatest ja
piisavad (puudub viisidel kogutus andmeid,
uudsus või mis tõstab tõenäosust, et
statistiline teatud tulemuste või
usaldatavus) andmete baasil on võimalik
avaldada planeeritud määral
teadusartikleid.
Projektijuhtimisega seotud riskid
Pakkumuse Suur Keskmine Pakkuja on ajakavas Tõnn Talpsepp
ajakava ei pea arvestanud kõikide
enam paika, kuna tegevuste juures
mõni tegevus on puhverajaga.
võtnud Pakkuja on kavandanud
kavandatust meeskonna piisava
kauem aega. suurusega ja planeerinud
uuringus osalemiseks neile
piisavalt aega, et
planeeritavatesse
tegevustesse vajaliku
põhjalikkusega süveneda.
Vajadusel saab pakkuja
meeskonda kaasata
täiendavat
meeskonnaliikmetega
sarnase kvalifikatsiooniga
tööjõudu.
Projektijuht tegeleb pidevalt
projektiga ja jälgib, et
meeskond püsiks töödega
ajakavas. Juhul, kui mõne
töö tegemine osutub
oodatust mahukamaks,
reageeritakse sellele kohe.
Toimuvad regulaarsed
meeskonna-sisesed arutelud
ja ühine edasijõudmiseks
vajalik sisuosa
koordinatsioon.
Projektimeeskonna Keskmine Väike Meeskonnaliikmed on oma
liige lahkub tööde puhul arvestanud
pikemaks ajaks selles projektis osalemisega. Tõnn Talpsepp,
või jäädavalt töölt Pakkuja on võimeline Karin Jõeveer
ja/või projektist asendama meeskonnaliikme
või pakkumuses sama kvalifikatsiooniga
kirjeldatud meeskonnaliikmega.
meeskonnaliikmed
ei saa uuringus
kirjeldatud mahus
osaleda.
Projektimeeskonda Keskmine Väike Projektijuhil või teatud Tõnn Talpsepp,
on kaasatud palju alateemasid juhtivatel Karin Jõeveer,
liikmeid, kelle teadlastel on varasem Laivi Laidroo
vahel võib tekkida positiivne koostöökogemus
erimeelsusi või kõigi projektis osalejatega.
kelle juhtimine Vajadusel saab
võib olla keerukas projektimeeskonda
ümberstruktureerida
vastavalt parimatele
juhtimispraktikatele. Pakkuja
on võimeline asendama
meeskonnaliikme sama
kvalifikatsiooniga
meeskonnaliikmega ning
meeskonnaliikmed on
arvestanud projektis
osalemisega.
Kommunikatsioon Keskmine Väike Projektijuht annab tellija Tõnn Talpsepp,
uuringu läbiviijate esindajale regulaarselt Laivi Laidroo
ja tellija vahel ei ülevaate projekti
toimi, on kulgemisest ning nii
projektijuht kui meeskonna
ebaregulaarne või liikmed on kättesaadavad
lünklik. erinevaid
kommunikatsioonikanaleid
pidi.
Toimuvad regulaarsed
vaheetappide tulemustega
kooskõlas ajastatud
kohtumised tellijaga.
Projekti ressursid Keskmine Suur Planeeritud on reservaeg Tõnn Talpsepp
(aeg, inimesed, ootamatute viivituste jaoks.
eelarve) on Uuring on üles ehitatud nii,
piiratud ning et erinevate etappide
analüüsiraport ei tulemusi saaks
valmi õigeaegselt. maksimaalselt ära kasutada
ja aruande osasid koostada
jooksvalt.
Uuringu meeskond on
komplekteeritud parimal
moel vastavalt töömahule,
meeskonna kollektiivsele
kvalifikatsioonile ning töö
teostamise ajale, tuginedes
ka varasematele
kogemustele uuringute
elluviimisel.
Meeskonnal on ligipääs
täiendavatele ekspertidele
ning tööde võimalikele
teostajatele, keda
erinevatesse etappidest
kaasata saab.
Uurimistulemuste teadmistepõhine rakendamine
Tegevuste tulemusel valmib kaks vaheraportit iga aasta lõpus ning lõppraport projekti lõpus
vastavalt tellija nõuetele. Raportite täpne sisu lepitakse tellijaga kokku projekti alguses ning
korrigeeritakse vajadusel projekti käigus. Projekti tulemusel planeeritakse vähemalt 3-5
teadusartiklit, mille jaoks kasutatakse projekti raames analüüsitud või kogutud andmeid.
Teadusartiklite valmimiseks ning projekti tegevuste nõustamiseks kasutatakse kaasatud ning oma
nõusoleku andnud tipptasemel välisülikoolide professorite (oma nõusoleku andud isikud on näidatud
ja kirjeldatud projekti osalejaid tutvustavas sektsioonis) ning nende uurimisrühmade kompetentsi,
kellega on toimunud ka varasem koostöö sarnase sisuga projektide puhul. Eksperimentide
läbiviimiseks kasutatakse finantssektori ettevõtete abi sobivate sihtrühmadeni jõudmisel.
Projekti tulemuste tutvustamiseks korraldatakse igal aastal üks avalik seminar-üritus, kus
projektimeeskond tutvustab läbiviidud projekti tegevusi ning nende tulemusi ja järeldusi. Iga aasta
avaldatakse projektimeeskonna poolt vähemalt kolm arvamus- või ülevaateartiklit Eesti
ajakirjanduse vahendusel, mille eesmärk on hoida finantskirjaoskuse teema ühiskonnas aktuaalne
ning tutvustada projekti eesmärke ja tulemusi laiemale avalikkusele. Iga aasta korraldatakse TalTechi
pressiteenistuse poolt vähemalt üks ajakirjanikele suunatud finantskirjaoskuse pressiüritus, kus
valitud projekti liikmed tutvustavad projekti tulemusi ning vastavad ajakirjanike finants- ning
investeerimisteemalistele küsimustele, eesmärgiga saada laiemat kajastust projektile ning tõsta
üldist rahanduslike pädevuste taset ühiskonnas. Projekti alguses pannakse koostöös tellijaga paika
võimalikud täiendavad üritused, mida koostöös tellijaga projekti raames korraldatakse. Lisaks tagab
projektimeeskond kogu projekti teostamise perioodil oma esindaja kohaloleku ning valmiduse teha
lühiettekanne ja/või vastata osalejate küsimustele tellija(te) enda poolt korraldatud avalikel või
sisemistel üritustel, mis ei pruugi olla otseselt projektiga seotud, kuid kus projektimeeskonna
esindaja kohalolek on ürituse sisu arvestades oluline.
Tegevus - ja ajakava 2024 Järgnevas tabelis on toodud tegevused, mis teostatakse aastal 2024 ehk perioodil september kuni detsember 2024 . Nimetatud 4 kuu jooksul viiakse läbi tegevused, mis toetavad projekti jaoks esitatud uurimisküsimuste täitmist, kuid uurimisküsimused saavad vastused alles hilisemas projekti faasis, sest vajavad täiendatavate tegevuste läbiviimist, mis on planeeritud projekti üldises tegevus- ja ajakavas toimuma peale 2024 aasta lõppu. Projekti alguses moodustatakse TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi alla rahatarkuse uurimisgrupp, mille eesmärgiks on tagada valdkonna järelkasv ning rahatarkuse ning finantskirjaoskuse uurimisküsimuste teaduslik käsitlemine, sh teaduspublikatsioonide s ning üliõpilastööde s . Uurimisgrupi tegevustesse kaasatakse üliõpilasi erinevatelt õppetasanditelt , tehakse koostööd välisülikoolide teadlastega, Eesti finantssektori ettevõtetega. Lisaks teadusliku töö publitseerimisele on uurimisgrupi töö üheks väljundiks anda avalikkuses edasi informatsiooni ning läbi viia tegevusi , mis aitaks tõsta ühiskonna üldist finantspädevust. Tegevused 2024 Teostamis-periood Vastutaja ja läbiviijad ning tähtaeg Rahvusvaheliselt ning erinevates riikides kasutatavate rahatarkuse mõõtmise instrumentide ning metoodika ülevaade ning mõõtmise sisendiks vajaliku andmete, sh statistiliste kogumite, kirjeldamine ja analüüs. Varasemate uuringute ülevaade ja analüüs rahatarkust mõjutavatest teguritest, mille tulemusi kasutada nii mõõtmismetoodika väljatöötamisel, rahatarkuse õpetamisel ning käitumismustrite väljaselgitamisel ja mõjutamisel. Varasemate uuringute ülevaade ja analüüs metoodilisest lähenemisest, kuidas paremini edasi anda rahatarkuse teadmisi selliselt, et need jõuaks hoiakutesse ja käitumisse nii haridusasutuste kui muude (kommunikatsiooni) meetmete läbi, arvestades sihtrühma eripäradega (nt demograafiline ja sotsiaalmajanduslik taust, finantsseisund, finantsiline haavatavus jne). Teiste riikide kõrghariduse õppekavade analüüs, sh tuues eraldi välja pedagoogika valdkonna, eesmärgil uurida, millises mahus ja skoobis erinevates riikides rahatarkuse teemasid kõrghariduse tasemel õpetatakse. Esmalt keskendume järgnevatele riikidele: Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Holland ja USA, kuna antud riikides on kõrghariduse ning teadustöö tasemel teadaolevalt varasemalt arvestatavat rõhku pööratud majapidamiste finantskäitumise parendamisele ja uurimisele. Sept.2024-dets.2024 Mõõtmisinstrumendid – Laivi Laidroo, Karin Jõeveer, Marit Rebane, Mai Beilmann. Rahatarkust mõjutavad tegurid – Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp. Käitumise mõjutamine – Laivi Laidroo, Marii Haak, Liina Randmann, Tõnn Talpsepp. Kõrghariduse õppekavade analüüs - Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp. Kõigi antud alapunktis näidatud tegevuste täitmise eest vastutab Tõnn Talpsepp ning täiendavalt kaasatakse tegevuste täitmisesse TalTechi doktorante ja/või magistrante. Osa ülevaadetest valmib esimese kahe kuu jooksul, et saaks leitud väljundit kasutada järgnevate tegevuste sisendiks . Olemasoleva andmestiku analüüs tulenevalt varasema kirjanduse analüüsist. Fookusgrupi intervjuud finantssektori ettevõtete ning -organisatsioonidega leidmaks sobivat andmestikku rahatarkuse mõõtmiseks Okt.2024-dets.2024 Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Marit Rebane, Mai Beilmann. Vastutab Tõnn Talpsepp Soovituslike meetmete ning eksperimentide kontseptsiooni esialgse mustandi väljatöötamine rahatarkuse teadmiste, hoiakute ning käitumise parendamiseks täiskasvanute hulgas Okt.2024- dets .202 4 Kaire Põder, Liina Randmann, Marii Haak, Marit Rebane, Mai Beilmann, Kadi Liik, Aleksander Pulver, Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Laivi Laidroo. Vastutab Tõnn Talpsepp . Eksperimente ning meetmeid ja nende juhendmaterjale töötatakse välja iteratiivselt ning vastavalt varasema kirjanduse ja kokkuvõtete valmimisele. Töö on teadlikult planeeritud toimuma osaliselt paralleelselt teadus- ja erialase kirjanduse ülevaate koostamisega tulenevalt projekti kestvuse ajalistest piirangutest. Tehnoloogiliste rakenduste ja lahenduste leidmise intervjuud või fookusgrupi intervjuud finantssektori ettevõtete ja/või -organisatsioonidega. Okt.2024-ja a n.2025 Laivi Laidroo, Marit Rebane, Mai Beilmann. Vastutab Laivi Laidroo Haavatavate sihtgruppide defineerimine ning nende probleeme puudutavate hüpoteeside püstitamine Okt.2024-dets.202 4 Marit Rebane, Mai Beilmann, Laivi Laidroo. Vastutab Marit Rebane Jaanuaris 2025 viiakse läbi seminar tellija meeskonnale tutvustamaks läbi viidud tegevuste tulemusi ning saamaks tagasisidet 2024 aasta lõpuks valminud esmasele projekti käigus läbi viidatavate eksperimentide ning meetmete ideede mustandile.
Tegevuskava Järgnevas tabelis on toodud erinevad tegevused, nende tähtajad ning läbiviijad. Taotluse selguse huvides on tegevusi kirjeldatud uurimisküsimuste kontekstis ning taotluse uurimis- ja arendustegevuse kontseptsiooni kirjelduse juures koos iga tegevuse väljundiga. Käesolevas tabelis on toodud väljavõte viidatud dokumendis kirjeldatud tegevustest, kuhu on lisatud tähtajad ning läbiviijad. Seega antud tabelit tuleks käsitleda kombinatsioonis infoga, mis on presenteeritud metoodilise lähenemise ning uurimisküsimuste all kogu uuringu kontseptsiooni kirjelduse juures. R eaalne tegevuste teostamise järjekord ning ajakava ning tähtajad võivad kujuneda tulenevalt eelnevate tegevuste tulemustest erinevaks kui antud tabelis näidatud. Vastavad muudatused räägitakse läbi ning kooskõlastatakse tellijaga. Tellija suhtlus projektijuhiga toimub pidevalt ning iga kahe kuu tagant vaadatakse töögrupiga üle eelnevalt valminud tegevused ning vajadusel kooskõlastatakse muutused edasises aja- ja tegevuskavas. Projekti täitmiseks luuakse TalTechi juurde uus rahatarkuse uurimisgrupp, mida hakkab juhtima professor Tõnn Talpsepp. Uurimisgrupi eesmärgiks on tagada valdkonna järelkasv ning rahatarkuse ning finantskirjaoskuse uurimisküsimuste teaduslik käsitlemine, sh teaduspublikatsioonides ning üliõpilastöödes (sh bakalaureuse, magistri kui doktoritööd) . Uurimisgrupi tegevustesse kaasatakse üliõpilasi erinevatelt õppetasanditelt, tehakse koostööd välisülikoolide teadlastega, Eesti finantssektori ettevõtetega. Lisaks teadusliku töö publitseerimisele on uurimisgrupi töö üheks väljundiks anda avalikkuses edasi informatsiooni ning läbi viia tegevusi, mis aitaks tõsta ühiskonna üldist finantspädevust. Välisteadlased on projekti kaasatud loodavat uurimisgruppi nõustavas rollis ning kellega uurimisgrupp teeb teaduslikku koostööd. Välisteadlased osalevad koos projektiliikmetega teaduspublikatsioonide kirjutamisel ning projekti teostamiseks vajalike tegevuste sisustamisel kontseptuaalsel tasemel . Koostöö välisteadlastega loob eeldused rahvusvahelise tasemega uurimisgrupi loomiseks ning kõrge kompetentsitaseme säilitamiseks loodava kompetentsikeskuse puhul. Tegevused Teostamis-periood Vastutaja ja läbiviijad ning tähtaeg Rahvusvaheliselt ning erinevates riikides kasutatavate rahatarkuse mõõtmise instrumentide ning metoodika ülevaade ning mõõtmise sisendiks vajaliku andmete, sh statistiliste kogumite, kirjeldamine ja analüüs. Varasemate uuringute ülevaade ja analüüs rahatarkust mõjutavatest teguritest, mille tulemusi kasutada nii mõõtmismetoodika väljatöötamisel, rahatarkuse õpetamisel ning käitumismustrite väljaselgitamisel ja mõjutamisel. Varasemate uuringute ülevaade ja analüüs metoodilisest lähenemisest, kuidas paremini edasi anda rahatarkuse teadmisi selliselt, et need jõuaks hoiakutesse ja käitumisse nii haridusasutuste kui muude (kommunikatsiooni) meetmete läbi, arvestades sihtrühma eripäradega (nt demograafiline ja sotsiaalmajanduslik taust, finantsseisund, finantsiline haavatavus jne). Teiste riikide kõrghariduse õppekavade analüüs, sh tuues eraldi välja pedagoogika valdkonna, eesmärgil uurida, millises mahus ja skoobis erinevates riikides rahatarkuse teemasid kõrghariduse tasemel õpetatakse. Esmalt keskendume järgnevatele riikidele: Soome, Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Holland ja USA, kuna antud riikides on kõrghariduse ning teadustöö tasemel teadaolevalt varasemalt arvestatavat rõhku pööratud majapidamiste finantskäitumise parendamisele ja uurimisele. Sept.2024-dets.2024 Mõõtmisinstrumendid – Laivi Laidroo, Karin Jõeveer, Marit Rebane, Mai Beilmann . Rahatarkust mõjutavad tegurid – Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp. Käitumise mõjutamine – Laivi Laidroo, Marii Haak, Liina Randmann, Tõnn Talpsepp. Kõrghariduse õppekavade analüüs - Tarvo Vaarmets, Kristjan Liivamägi, Tõnn Talpsepp. Kõigi antud alapunktis näidatud tegevuste täitmise eest vastutab Tõnn Talpsepp ning täiendavalt kaasatakse tegevuste täitmisesse TalTechi doktorante ja/või magistrante. Osa ülevaadetest valmib esimese kahe kuu jooksul, et saaks leitud väljundit kasutada järgnevate tegevuste sisendiks . Olemasoleva andmestiku analüüs tulenevalt varasema kirjanduse analüüsist. Fookusgrupi intervjuud finantssektori ettevõtete ning -organisatsioonidega leidmaks sobivat andmestikku rahatarkuse mõõtmiseks Okt.2024-dets.2024 Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Marit Rebane, Mai Beilmann . Vastutab Tõnn Talpsepp Soovituslike meetmete ning eksperimentide kontseptsiooni väljatöötamine rahatarkuse teadmiste, hoiakute ning käitumise parendamiseks täiskasvanute hulgas . Kokku plaanitakse läbi viia 5-10 eksperimenti, mille puhul koostatakse projekti lõpuks detailne tõhususe, rakendatavuse ning sihtrühmade võrdlus ning antakse soovitused ning juhised edaspidiseks eksperimendi käigus testitud meetmete kasutamiseks. Okt.2024-ja a n.2025 Kaire Põder, Liina Randmann, Marii Haak, Marit Rebane, Mai Beilmann , Kadi Liik, Aleksander Pulver , Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Laivi Laidroo. Vastutab Tõnn Talpsepp . Eksperimente ning meetmeid ja nende juhendmaterjale töötatakse välja iteratiivselt ning vastavalt varasema kirjanduse ja kokkuvõtete valmimisele. Töö on teadlikult planeeritud toimuma osaliselt paralleelselt teadus- ja erialase kirjanduse ülevaate koostamisega tulenevalt projekti kestvuse ajalistest piirangutest. Eksperimentaalne katse, kus samad subjektid vastavad küsitlusele ning teostavad rahatarkuse mõõtmiseks vajalikke teste Sept.2024-ja a n.2025 Kaire Põder, Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets. Vastutab Tõnn Talpsepp Tehnoloogiliste rakenduste ja lahenduste leidmise intervjuud või fookusgrupi intervjuud finantssektori ettevõtete ja/või -organisatsioonidega. Okt.2024-ja a n.2025 Laivi Laidroo, Marit Rebane, Mai Beilmann . Vastutab Laivi Laidroo Rahatarkuse mõõteinstrumendi esmase versiooni väljatöötamine Jaan.2025-veebr.2025 Kadi Liik, Aleksander Pulver , Kaire Põder, Laivi Laidroo, Kirsti Rumma , Karin Jõeveer, Marit Rebane, Mai Beilmann , Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Tõnn Talpsepp . V astutab Laivi Laidroo Haavatavate sihtgruppide defineerimine ning nende probleeme puudutavate hüpoteeside püstitamine Okt.2024-dets.202 4 Marit Rebane, Mai Beilmann , Laivi Laidroo. Vastutab Marit Rebane Haavatavad sihtgruppide fookusgruppide intervjuud Jan .202 5 -märts.2025 Marit Rebane, Mai Beilmann , Laivi Laidroo. Vastutab Marit Rebane Kvantitatiivsed ökonomeetrilised uuringud tulenevalt registriandmetest ja/või finantskäitumise ja tarbimisharjumuste ning selle baasil kuni 3 teadusartikli valmimine Jaan.202 5 -dets.2026 Kogu projektimeeskond ning kaasatud teadlased välisülikoolidest ning projekti juurde kaasatud doktorant(id). Teooria ja esmaste empiiriliste andmete alusel kõrghariduse rahatarkuse õpiväljundi te esmase versiooni väljatöötamine. Osalusdisaini sessioonid Jaan.2025-veebr.2025 Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Marit Rebane, Mai Beilmann , Kaire Põder . Vastutab Tõnn Talpsepp Fookusgrupi intervjuud programmijuhtide ja õppejõududega selgitamaks, milliseid projektipõhist või praktilist õpet saab interdistsiplinaarselt rakendada kõrg- ja ülikoolides parendamaks rahatarkuse õpet nii õpetaja-, sotsiaal-, kui erinevates tehnilistel erialadel Jaan.2025-märts.2025 Marit Rebane, Mai Beilmann , Tõnn Talpsepp, Laivi Laidroo, Karin Jõeveer. Vastutab Marit Rebane Suurte keelemudelite rakendamise eksperimendid individualiseeritud tagasiside andmiseks rahatarkuse õpetamisel Apr.2025-juuni.2025 Innar Liiv, Tõnn Talpsepp, Laivi Laidroo, Karin Jõeveer . Vastutab Tõnn Talpsepp. Kaasatakse välisülikoolide teadlasi. Ökonomeetriline uuring koos (fookusgrupi) intervjuudega mõjuisikute mõju väljaselgitamiseks ning selle baasil teadusartikli kirjutamine Veebr.2025- okt.2026 Kogu projektimeeskond ning kaasatud teadlased välisülikoolidest ning projekti juurde kaasatud doktorant(id). Uurimisinstrumentide (vaatlus, intervjuu, eksperimendid) väljatöötamine projekti raames välja pakutavate väljundite ja meetmete valideerimise etapiks Veebr.2025- juuni .2025 Kogu projekti meeskond . V astutab Tõnn Talpsepp Rahatarkuse mõõtmise pilootprojekti läbiviimine Märts.2025-mai.2025 Laivi Laidroo, Kirsti Rumma , Karin Jõeveer, Marit Rebane, Mai Beilmann , Kadi Liik, Aleksander Pulver , Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Tõnn Talpsepp . Vastutab Laivi Laidroo Rahatarkuse õpiväljundite valideerimine, sh fookusgrupi intervjuusid ekspertgruppidega Märts.2025-juuni.2025 Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Marit Rebane, Mai Beilmann . Vastutab Marit Rebane T arbijakäitumise uuringute tulemuste ülekandmine ja nende mõju testimine eksperimentide käigus rahatarkuse omandamisele. Apr.2025-dets.2025 Liina Randmann, Marii Haak, Tõnn Talpsepp, Laivi Laidroo, Karin Jõeveer. Vastutab Tõnn Talpsepp. Kaasatakse välisülikoolide teadlasi. Rahatarkuse mõjutamise eksperimentide läbiviimine Sept.2024-okt.2026 Kogu projektimeeskond. Vastutab Tõnn Talpsepp. Eksperimente viiakse läbi iteratiivselt ning vastavalt varasemate tulemuste analüüsile. Vaheraport Juuni.2025 Kogu projektimeeskond. Vastutab Tõnn Talpsepp Rahatarkuse mõõtmise pilootprojekti tulemuste analüüs ja võrdlus ning soovituste esitamine Juuni.2025-aug.2025 Laivi Laidroo, Kirsti Rumma , Karin Jõeveer, Marit Rebane, Mai Beilmann , Kadi Liik, Aleksander Pulver , Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Tõnn Talpsepp . Vastutab Laivi Laidroo Vahetulemuste levitamise seminar Juuni.2025 Kogu projektimeeskond. Vastutab Tõnn Talpsepp Rahatarkuse mõõtmisinstrumendi rakendamine, valideerimine ning iteratiivne parendamine vastavalt analüüsi tulemustele Sept.2025- sept .2026 Kadi Liik, Aleksander Pulver , Laivi Laidroo, Kirsti Rumma , Karin Jõeveer, Marit Rebane, Mai Beilmann , Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Tõnn Talpsepp . Vastutab Laivi Laidroo Rahatarkuse õpiväljundite piloteerimine kõrgkooli tasemel Sept.2025- jaan.2026 Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Marit Rebane, Mai Beilmann . Vastutab Tõnn Talpsepp Täiendavad eksperimendid õppetöö täiustamiseks suurte keelemudelite abil Sept.2025-jaan.2026 Innar Liiv, Tõnn Talpsepp, Kaire Põder, Laivi Laidroo, Karin Jõeveer . Vastutab Tõnn Talpsepp Õpetamismeetodite rakendamise mõju uuring kõrgkooli õppurite hulgas Sept.2025-jaan.2026 Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Marit Rebane, Mai Beilmann , Kaire Põder . Vastutab Marit Rebane Lõplike rahatarkuse õpiväljundite koostamine Jaan.2026-märts.2026 Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets, Marit Rebane, Mai Beilmann , Kaire Põder . Vastutab Tõnn Talpsepp Õpetamismeetodite rakendamise mõju uuringu kokkuvõte ning raporti valmimine Veebr.2026-sept.2026 Marit Rebane, Mai Beilmann , Kaire Põder, Kirsti Rumma , Tõnn Talpsepp, Kristjan Liivamägi, Tarvo Vaarmets . Vastutab Marit Rebane Vaheraport Juuni.2026 Kogu projektimeeskond. Vastutab Tõnn Talpsepp Vahetulemuste levitamise seminar Juuni.2026 Kogu projektimeeskond. Vastutab Tõnn Talpsepp Lõppraport Okt.2026-dets.2026 Kogu projektimeeskond. Vastutab Tõnn Talpsepp Lõpptulemuste levitamise seminar Dets.2026 Kogu projektimeeskond. Vastutab Tõnn Talpsepp Soovitused rahatarkuse parendamise tegevuste, poliitikameetmete jms osas esitatakse vahe- ning lõppraportitest vastavalt soovituste aluseks olevate tegevuste valmimisele. Soovitused esitatakse vastavalt sihtrühmadele, mis defineeritakse uuringu ning soovituste väljatöötamise eesmärgil läbi viidud eksperimentide käigus. Soovitused ning väljapakutav mõõteinstrument sisaldab võrdlusi olemasolevate uuringutega ning võtab arvesse kitsendusi ja piiranduid, mis võivad tuleneda nii juriidilisest kui käitumisteaduslikust küljest. T egevuste tulemusel valmib kaks vaheraportit iga aasta lõpus ning lõppraport projekti lõpus vastavalt tellija nõuetele. Projekti tulemusel planeeritakse 3 teadusartiklit, mille jaoks kasutatakse projekti raames analüüsitud või kogutud andmeid. Teadusartiklid võivad lõplikult valmida alles peale projekti lõppu ning projekti käigus valmivad vähemalt esmased versioonid esialgsete tulemustega. Teadusartiklite valmimiseks ning projekti tegevuste nõustamiseks kasutatakse kaasatud ning oma nõusoleku andnud tipptasemel välisülikoolide professorite (oma nõusoleku andud isikud on näidatud ja kirjeldatud projekti osalejaid tutvustavas sektsioonis) ning nende uurimisrühmade kompetentsi , kellega on toimunud ka varasem koostöö sarnase sisuga projektide puhul . Eksperimentide läbiviimiseks kasutatakse finantssektori ettevõtete abi sobivate sihtrühmadeni jõudmisel. Projekti tulemuste tutvustamiseks korraldatakse igal aastal vähemalt üks avalik seminar-üritus (v.a. 2024 aastal, mille teises pooles alles teostatakse projekti sissejuhatavaid tegevusi) , kus projektimeeskond tutvustab läbiviidud projekti tegevusi ning nende tulemusi ja järeldusi. Iga aasta avaldatakse projektimeeskonna poolt vähemalt kolm arvamus- või ülevaateartiklit Eesti ajakirjanduse vahendusel, mille eesmärk on hoida finantskirjaoskuse teema ühiskonnas aktuaalne ning tutvustada projekti eesmärke ja tulemusi laiemale avalikkusele. Iga aasta korraldatakse TalTechi pressiteenistuse poolt vähemalt üks ajakirjanikele suunatud finantskirjaoskuse pressiüritus, kus valitud projekti liikmed tutvustavad projekti tulemusi ning vastavad ajakirjanike finants- ning investeerimisteemalistele küsimustele, eesmärgiga saada laiemat kajastust projektile ning tõsta üldist rahanduslike pädevuste taset ühiskonnas. Projekti alguses pannakse koostöös tellijaga paika võimalikud täiendavad üritused, mida koostöös tellijaga projekti raames korraldatakse. P rojektimeeskond tagab kogu projekti teostamise perioodil oma esindaja kohaloleku ning valmiduse teha lühiettekanne ja/või vastata osalejate küsimustele tellija(te) enda poolt korraldatud avalikel või sisemistel üritustel, mis ei pruugi olla otseselt projektiga seotud, kuid kus projektimeeskonna esindaja kohalolek on ürituse sisu arvestades oluline. Lisatud on eelarve projekt, kus tegevustoetus läheb 100% ulatuses Tallinna Tehnikaülikoolile ning projektis kaastaotlejana osalev Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor osaleb projektis vaid uurimistegevuste läbiviimises toetavas rollis, mistõttu nende osas ei kohaldu vähese tähtsusega abi sätted.
RAHANDUSMINISTEERIUMI TA VOORU LÄHTEÜLESANDE VORM Uurimisteema pealkiri Finants kirjaoskuse s ihttoetus Lahendatavad probleemid Lahendamist vajav probleem: Puudub toimiv instrument, mis võimaldaks täpsemalt mõõta eestlaste finantskirjaoskuse taset ning seda seeläbi paremini juhtida. Mõõdikud, mida hetkel Rahandusministeerium kasutab rahatarkuse taseme mõõtmiseks, on välja töötatud OECD poolt ja tuginevad kättesaadavatele andmetel e ja ei anna vastuseid mõjuteguritest . Lisaks ei kasuta mitmed juhtivad rahatarkuse riigid nt Inglismaa, Austraalia, Uus-Meremaa OECD uuringut ja kasutavad oma mõõtmismudeleid. Rahatarkus on aga keeruline konseptsioon , kuna ei koosne vaid omandatud faktiteadmistest, vaid on mõjutatud ka mitmetest käitumuslikest aspektidest, aga ka keskkonnast. OECD definitsioon i kohasel t on finantskirjaoskus oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumise kogum, mis on vajalik arukate otsuste tegemiseks rahaasjades ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks. Finantsotsustel on inimese igapäevaelus tähtis osa ning see mõjutab nii inimese elukvaliteeti kui majanduslikku turvalisust. Edukate finantsotsuste eelduseks on inimeste teadlikkus finantsteenuste tingimustest ning kaasnevatest riskidest, õigustest ja kohustustest. 2019. aastal töötati küll koostöös teadus-arendustegevuse teostajatega täiendatud lähenemine Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi hindamisele. Selleks koguti infot ja analüüsiti lisaks varasemates uuringutes kasutatud küsimustele viit uut teemat: inimeste majanduslik heaolu, pensioni II samba muudatused, finantskeskkonna usaldusväärsus, krüptovaluutad ja interneti kasutamine finantsotsuste tegemiseks. See metoodika ei võimalda aga siiski hinnata finantskirjaoskuse põhjus-tagajärg seoseid ning leida paremaid lahendusi rahatarkuse edendamiseks. 2023. aasta uuringus võeti valimisse rohkem 18.-19. aastaseid noori, et hinnata, kas koolides rahatarkuse edendamisse kajastub ka uuringus. Lisaks on Sotsiaalministeerium koos teadlaste ja OECD eksperdiga välja töötanud pensionitarkuse küsimustiku korduv us uuringuna ja esimene uuring viiakse läbi 2024. aasta kevadel. L ahendamist vajav probleem: Puudub teadmine, kuidas ja milliste meetoditega rahatarkus t erineva haridustasemega õppeasutustes ed asi anda, et teadmised jõuaksid läbi hoiakute käitumisse? Finantskirjaoskuse arendamisega tegelevad Eestis peale avaliku sektori institutsioonide (Rahandusministeerium , Finantsinspektsioon, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jne. ) ka finantsteenusepakkujad . Eesti elanike rahatarkuse edendamiseks on loodud Rahandusministeeriumi eestvedamisel riiklik strateegia mis on järjekorras juba teine. Strateegia üheks eesmärgiks on rahatarkuse kõigile kättesaadavaks tegemine, mis hõlmab ka haridussüsteemi kaudu rahatarkuse baastõdede süsteemset õpetamist alustades lasteaedadest ja lõpetades kõrgkooliga. Rahatarkusega seotud tegevusi koordineerib Eestis Rahandusministeeriumi vastav tiim, haridusega seotud küsimustes on headeks partneriteks Haridus- ja Teadusministeerium ning Haridus- ja Noorteamet ( Harno ). Ka Euroopa Liit väärtustab järjest rohkem rahatarkuse andmist, seepärast töötati 2023. aastal välja „Laste ja noorte finantspädevuste raamistik“. Juba 2021. aastal valminud uuringuga „Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs üldharidus- ja kutsekoolides“ tõdeti, et kuigi teema on oluline, ei leita rahatarkuse teema süvendatud käsitlemiseks tihtilugu aega, materjalid pole lihtsasti leitavad ning pigem käsitlevad teemat õpetajad, kes on ise asjast rohkem huvitatud. Uuringust tuli ka välja, et rahatarkus ettevõtlikkuspädevuse osana peaks olema käsitletav aineteüleselt ning iga õpetaja peaks leidma võimalusi lõiminguks oma aine piires . Sellest ajendatult algatati 2022. a koostöös Tallinna Ülikooli ja Tal T echiga teadusprojekt, mille tulemusel töötati välja finantskirjaoskuse õpiväljundid, mida peab õppetöö tulemusena teadma ja oskama laps või nooruk rahatarkuse erinevatest tahkudest alusharidus t , põhiharidus t, gümnaasiumiast et ning kutseharidust lõpetades . Kuigi projekti tulemusel töötati välja esialgsed õpiväljundid, ei anna need vastust, kuidas õpiväljundite saavutamist hinnata, mistõttu tuleb nende edasiviimiseks vajalike me e todi tega veel tööd teha. U uringu fookusest jäi välja kõrghariduse tasand , kuid rahatarkuse strateegia ütleb, et rahatarkust peaks õpetama lasteaiast kõrgkoolini. Teravalt tuleb probleem esile selles, et rahatarkust ei õpetata õpetajaõppes ja sotsiaalvaldkonna erialadel. Õpetajatel on aga ülesanne viia rahatarkust õpilasteni ja sotsiaalvaldkonna erialade inimesed on rahaprobleemide esmamärkajad haavatavate sihtgruppide seas (sh erivajadustega inimeste seas) L ahendamist vajav probleem: Puudub teadmine, kuidas ja milliste meetoditega viia rahatarkust täiskasvanuteni, kelle käitumismustrid on rahaasjade s kinnistunud. Eestis on senini peamiselt keskendutud rahatarkuse viimisele koolidesse ja õpetajate kaudu õpilasteni, siis puudub teadmine, k uidas ja milliste meetoditega viia rahatarkust täiskasvanuteni, kellel on väljakujunenud käitumismustrid rahaasjade haldamisel ja kes pole saanud rahatarkust koolidest. 2022. aastal avaldati “ELi/OECD-INFE täiskasvanute finantspädevuse raamistik “, mis ei anna vastust, kuidas anda rahatarkust selliselt, et see paneks inimes i rahateadlikumalt käituma. 2023. aasta OECD finantskirjaoskuse uuringust tuli välja, et eestlaste rahatarkus ei jõua käitumisse peamiselt pikaaegsete plaanide puudumise tõttu. Kuigi Sotsiaalministeeriumis käib ettevõtetes pensionitarkust jagamas pensionitiimi nõustajad ja 2024. a asta märtsis vii di Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi pensionitarkuse uuring, siis pensionitarkus on vaid üks osa rahatarkusest. Küsimus on, k uidas ja milliste kanalite kaudu viia rahatarkust täiskasvanuteni ja mõjutada püsivalt nende rahakäitumist selliselt, et inimestel suureneks valmisolek panustada pikaajalistesse finantsplaanidesse ja tagada nende kindlustunne ka vanaduspõlves . Eraldi vajab tähelepanu rahatarkuse viimine haavatavate sihtgruppideni , sh rahalistes raskustes kui erivajadustega inimesteni Lahendamist vajavaid probleem e on tõstatatud kolm, aga need moodustavad siiski kokku terviku. Läbi nende 3 teema saame vastuseid, kuidas rahatarkust õigemini mõõta ja rahatarkust edasi anda erinevatele sihtgruppideni selliselt, et teadmised jõuaksid käitumisse. Finantskirjaoskuse teemaga tegeledes oleme jõudnud järeldusele, et meie vajadustele vastava t finantskirjaoskusele keskenduvat ekspertrühma meie mõttekodades ja ülikoolides ei ole , mistõttu oleks vaja luua selle tekkimiseks vajalikud eeldused ja võimekus. Eesmärk S ihttoetuse eesmärk on kasvatada valdkondlikku võimekust ja tead m ust finantskirjaoskuse ja selle edendamise alal, luues paremad alusteadmised finantskirjaoskusest ning luu es majandus-, sotsiaal- ja kasvatustead laste abil uudsed lahendused rahatarkuse õpetamiseks ning paremad instrumendid Rahandusministeeriumi finantsteenuse poliitika osakonna le rahatarkuse edendamiseks ja mõõtmiseks . Selleks on sihttoetus fookuses võimaluste loomine: uurimismeeskonna loomiseks ülikoolide/mõttekodade juures (sh majandus-, sotsiaal- ja käitumisteadlaste, sh doktorantide kaasamine; teadlaste koolituste ja lähetuste rahastamine ); uurimistöö läbiviimiseks ( sh E estile sobiva te lahenduste arendamine ); töö tulemi teadmiste põhiseks rakendamiseks (koolitus, teadusnõustamine). Uurimisküsimused/hüpoteesid Uurimisküsimused : Kuidas mõõta täpse ma lt eestlaste finantskirjaoskuse taset ning seda seeläbi paremini juhtida ? K uidas Eesti inimeste rahatarkust mõõta teadmistes, hoiakutes ja käitumises ? Milline statistika toetab rahatarkuse mõõtmist ( finantssektori statistika, pettus te ja võlgnik e arv jms)? Millis eid täiendavaid andmeid ja statistikat on rahatarkuse mõõtmiseks vaja koguda ja analüüsida ? Kas oleks võimalik ja otstarbekas töötada välja nn . Eesti rahatarkuse baromeeter ja milline see oleks? 2. Kuidas ja milliste meetoditega rahatarkust edasi anda erineva tasemega õppeasutustes, et teadmised jõuaksid läbi hoiakute käitumisse? Millised tegurid (kool, kodu, sotsiaalne keskkond jne) mõjutavad Eesti inimeste käitumist rahaasjades? Millised meetodid aitavad paremini omandada rahatarkust erinevates õpiastmetes, st kuidas saavutada juba väljatöötatud õpiväljundeid? Kuidas hinnata rahatarkuse õpetamis t koolides? Millised peaksid olema finantskirjaoskuse õpiväljundid kõrgkoolis, sh nii pedagoogika - kui sotsiaal valdkonna erialade õppe puhul? M illist sisendit vajavad õpetajad ja õppejõud , et rahatarkust õpetada? 3. Kuidas ja milliste meetoditega viia rahatarkust täiskasvanuteni, et suurendada teadlikkust ja mõjutada kinnistunud rahakäitumist? 3.1. Kuidas ja milliste kanalite kaudu viia rahatarkust täiskasvanuteni ja mõjutada püsivalt nende rahakäitumist? 3.2. Kuidas suurendada inimeste valmisolekut panustada pikaajalistesse finantsplaanidesse nii, et nende kindlustunne oleks tagatud ka vanaduspõlves ? 3.3. Millised on parimad praktikad rahatarkuse viimisel haavatavate sihtgruppideni ? Kolm tõstatatud uurimisküsimust moodustavad kokku terviku, t aotleja esitab oma nägemuse uurimisprobleemi lahendamisest oma taotluses. Sihttoetus saajatele jäetakse vabadus täpsustada uurimisküsimusi, uurimismeetodeid ja allikaid (k.a teaduskirjandus, mille toel antakse ülevaade võimalikest lahendustest) lähtuvalt taotleja nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannet täita. Rahastaja näeb ette, et nimetatud valikuid saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Tehnilised nõuded Taotlusvoor korraldatakse ETISes . Taotlusvoor jääb avatuks kuni 29.05. 2024 kell 17.00. Taotluse esitamine Sihttoetuse taotlemiseks tuleb esitada : Taotleja nägemus uurimistoetuse kasutamisest koos tegevus- ja ajakavaga kavandatava uurimis- ja arendustegevuse kontseptsiooni kirjeldus ja põhjendatus (eesmärk, uurimisküsimused, võimalikud teoreetilised alused, uurimismetoodika , potentsiaalsete kasutatavate allikate/andmestike ülevaade) uurimistöö läbiviimise tegevus- ja ajakava. uurimistöö eelarve koos põhjendusega ( esitada vabatahtlikul vormil Lisa 6 ). Uurimistegevuse summale lisandub käibemaks. Taotleja nägemus tegevustoetuse kasutamisest koos tegevus- ja ajakavaga uurimismeeskonna/ekspertrühma loomine ülikoolide/mõttekodade juures (sh doktorantide kaasamine; teadlaste koolituste ja lähetuste korraldamine, taotleja nägemus, kuidas saavutatakse toimiv koostöö ja sünergia erinevate ekspertrühmade vahel) koos tegevus- ja ajakavaga; töö tulemuste teadmistepõhine rakendamine sh, koolitused, teadusnõustamine, mudeli rakendamise kestel koos tegevus- ja ajakavaga tegevustoetuse kasutamise eelarve koos põhjendusega ( esitada vabatahtlikul vormil Lisa 6 ) . Summale ei lisan du käibemaks Uuringumeeskonna kirjeldus koos CV-dega, mis annab ülevaate uurimismeeskonna põhikoosseis ust ja rollide jaotus est , uurimismeeskonna põhiliikmete senise uurimistöö teaduslik ust tase mest , ja põhjendus, kuidas koostatud uurimismeeskond toetab parimal viisil sihttoetuse eesmärgi täitmist ja uurimisprobleemi lahendamist . Koostööpartnerid ja nende kinnituskirjad (kui asjakohane). R iskide maandamise kava, mis kajastab lisaks sisulise töö riskidele ka uurimismeeskonna töö koordineerimisega seotud riske. Kes on oodatud osalema, kvalifikatsiooninõuded : Sihttoetust saavad taotleda kõik teadus-arendustegevuse teostajad, ei pea olema positiivselt evalveeritud teadusasutus. Sihttoetuse taotlemiseks peab komplekteerima uurimismeeskonna ning oluline on , et meeskonnas o leks id esindatud erinevad eksperdid (näiteks majandus-, sotsiaal- ja käitumisteadlas ed) , kes suudavad täita püstitatud eesmärgid ja/või on vajadusel kaasatud väliseksperte/-teadlasi . Taotleja esitab oma nägemuse, kuidas ja mitu ekspertrühma luuakse püstitatud eesmärkide lahendamiseks oma taotluses . Oluline on , et välja toodud 3 eesmärgi lahendamiseks oleks tagatud pädeva d ning vajalike oskustega meeskonnaliikmed/ eksper d id. Taotleja esitab oma nägemuse uurimisrühma koosseisust ja rollijaotusest oma taotluses, aga igal ekspertrühmal peab olema projektijuht, kes on kontaktisikuks tellijale. Erinevate ekspertrühmade projektijuht võib olla samas isikus. Olenemata eraldi välja toodud eesmärkidest, on lahendatav probleem terviklik, mistõttu on oluline erinevate ekspertrühmade pidev koostöö kogu sihttoetuse kestel. Taotluses tuleb avada, kuidas koostöö ja sünergia erinevate ekspertrühmade vahel saavutatakse. Soovitused koostöövormi osas Alljärgnevalt on esitatud esialgne nägemus soovituslikust koostöö formaadist ( taotleja võib esitada oma nägemuse töökorraldusest): Tegemist on koostööga, mille keskmes on regulaarselt toimuvad töökoosolekud - analüütilised seminarid /arutelud teadlaste ning ministeeriumi nõunike vahel. Töökoosolekuid viiakse läbi regulaarselt vastavalt vajadusele , aga mitte harvem kui 1-2 kuu tagant. Töökoosolekutel antakse ülevaade lahendatud uurimisprobleemistikest, viiakse sellele tuginedes läbi arutelu ning püstitatakse täpsem ülesandepüstitus järgmiseks töökoosolekuks . Esimene töökoosolek toimub mõni kuu pärast sihttoetuse algust ning esimesel töökoosolekul antakse ülevaade olemasoleva kirjanduse , teoreetiliste lähenemiste ja hetkeolukorra statistika põhjal. Lisaks toimuvad juhtkomisjoni kohtumised, mille eesmärk finants- ja tegevusaruannete ülevaatamine ja heakskiitmine. Uuringu kestel toimub lisaks soovituslikult 3 avalikku seminari: e simene vaheseminar pärast 1. toetuse aasta lõppemist , kus tutvustatakse vahetulemusi; e simene vaheseminar pärast 2 . toetuse aasta lõppemist, kus tutvustatakse vahetulemusi; l õpuseminar , mis keskendub väljatöötatud lahenduste tutvustamisele. Sihttoetuse maksimaalne eelarve : 3 00 000 € (käibemaksuta) Projekti kestus, töö etappideks jagamine jne : Kestus esialgu planeeritud 3 aastat, vähemalt 2026. a lõpuni. Väljamaksed tahame planeerida järgmisel põhimõttel: Tegevustoetuse väljamakse kogu sihttoetuse perioodi kohta toimub järgmisel põhimõttel: tegevustoetuse väljamakse teostatakse 2024. a pärast lepingu sõlmimist Teostatakse kogu tegevustoetuse väljamakse sihttoetuse koguperioodi kohta (st tegevustoetusele kuluv summa 2024-2026). Väljamakse suurus lepitakse kokku rahastaja ja taotleja vahel lähtudes taotleja poolt tehtud ettepankust ja põhjendustest tegevustoetuse kasutamisele (Vt lisa 6) . Tegevustoetuse väljamaksetele ei lisandu käibemaksu Järgnevad väljamaksed, st uurimistoetuse väljamaksed toimuvad järgmistel põhimõtetel: Uurimistoetuste väljamaksete etapid ja suurused lepitakse kokku rahastaja ja taotleja vahel lähtudes taotleja poolt tehtud ettepankust ja põhjendustest uurimistoetuse kasutamisele. Esimene uurimistoetuse väljamakse teostatakse peale lepingu sõlmimist vastavalt taotleja poolt esitatud ja rahastaja poolt heaks kiidetud 2024. aasta uurimistöö tegevus- ja ajakavale. Taotleja esitab rahastajale ettemaksuarve 2024. a uurimistööde eest. 2024. a tööde valmides, st hiljemalt 31.12.2024 esitab taotleja finantsaruande- ja tegevusaruande (vt finants- ja tegevusaruande näidisvormi, Lisa 3) 2024. aastal teostatud tööde kohta. Teine uurimistoetuse väljamakse teostatakse 2024. a lõpus vastavalt taotleja poolt esitatud ja rahastaja poolt heaks kiidetud 2025. aasta uurimistöö tegevus- ja ajakavale. Taotleja esitab rahastajale ettemaksuarve 2025. a uurimistööde eest. 2025. a tööde valmides, st hiljemalt 31.12.2025 esitab taotleja finantsaruande- ja tegevusaruande 2025. aastal teostatud tööde kohta. Kolmas ja viimane uurimistoetuse väljamakse teostatakse 2025. a lõpus vastavalt taotleja poolt esitatud ja rahastaja poolt heaks kiidetud 2026. aasta uurimistöö tegevus- ja ajakavale. Taotleja esitab rahastajale ettemaksuarve 2026. a uurimistööde eest. 2026. a tööde valmides, st hiljemalt 31.12.2026 esitab taotleja finantsaruande- ja tegevusaruande 2026. aastal teostatud tööde kohta ning lõpparuande koos selle juurde kuuluvate dokumentide ja lisadega. Uurimistoetuse puhul tellitakse sisse uurimisteenust, mistõttu lisandub käibemaks. NB! R ahastus tagatakse eelarveliste vahendite olemasolul. Sihttoetuse väljaandmine: sihttoetuse saamiseks tuleb taotlejatel esitada oma taotlus ETISes . Sihttoetus antakse ühele uurimismeeskonnale, kelle taotlus saab kõige kõrgemad kvaliteedipunktid. Oodatav tulemus/ väljundid Sihttoetuse tulemused/väljundid on järgmised: moodustub ekspertrühm , kellele on tagatud piisavalt pikaajaline rahastus ning meiepoolne tugi ja kindlus, et see töö saaks lõpule viidud. Sihttoetuse eesmärgi täitmine eeldab nii akadeemilist tööd, suhtlemist riikide/institutsioonidega, vajadusel täiendavate ekspertide kaasamist, lahenduse väljatöötamist ja nende testimist ning RAMi nõunike koolitamist. Analüüsitud on rahatarkuse mõõtmise teoreetilisi alused, võimalused ja parimad praktikad ning välja on pakutud Eestile parim rahatarkuse mõõtmise mudel koos vastava tehnilise lahenduse ning juhendmaterjalidega Koostatud on metoodikad , kuidas rahatarkus viia nii noorte kui täiskasvanute käitumisse rahaasjades . Laiemalt on tulemiks ka valdkondliku kompetentsi kasvatamine ülikoolides/mõttekodades ning ka järelkasvuks võimaluste laiendamine. Sihttoetuse tulem võimaldab planeerida valdkonna arengut valdkonna spetsialistel. Vastu võetakse: Tööde käigus valmi nud finantskirjaoskuse baromeetri eestikeelne metoodikaraport, mis kirjeldab põhjalikult nii metoodika sisulisi ja tehnilisi eeldusi ja tingimusi, kui ka piiranguid. Tuuakse välja baromeetri edasi arendamise vajadused. Kõrghariduse õpiväljundid (sh pedagoogilise ja sotsiaal valdkonna eriala de haridus t e puhul eraldi). Õpiväljundite rakendamiseks vajalikud metoodikad ja tööriistad. Parimate praktikate kogumik, mis anna b ülevaate, kuidas viia rahatarkust erinevate sihtgruppideni selliselt, et see jõuaks ka nende käitumisse (sh kinni s tunud käitumismustritega täiskasvanutele). Lisaks antakse analüütikutele üle kõik töö käigus tekkinud süstematiseeritud andmestikud, andmemudelid, tööriistad, t öö tulemusena valmivad analüütilised töötulemid/faktilehed. Kõiki töö tulemeid tuleb valideerida. Valminud töötulemid koondatakse töö lõppedes ühte kogumikku ning lisatakse metoodikaraportile. Toimiv tehniline lahendus (saavutatav tehnoloogiline tase TVT 9). Rahastaja ei määra ette, milline on töö lõplik väljund, parima lahenduseni jõutakse uuringuprotsessi jooksul valideerides vahetulemeid. Rahastaja ei tea ette , millised soovitused talle uuringu lõpus tehakse. Lähteülesande lisad on: 1. Hindamis juhend ja hindamis kriteeriumid (Lisa 1) ; 2 . Lõpparuande vormistamise juhend (Lisa 2) , 3. Finants ja tegevusaruande vorm (Lisa 3) 4. Juhtkomisjoni töökor d (Lisa 4): 5. Sihttoetuse eraldamise ja kasutamise lepingu näidis (Lisa 5_1 ja 5_2) 6. Eelarve koostamise abivahend (Lisa 6)
JUHATUSE KÄSKKIRI
Tartu 03.07.2024 nr 1.1-4/24/154
Konkursi tulemuste kinnitamine
1. Rahuldan konkursi „Finantskirjaoskuse sihttoetus“ uuringuettepaneku:
1.1. „Finantspädevuste ja rahatarkuse arendamise kompetentsikeskus“, taotleja Tallinna
Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (Eesti Teadusinfosüsteemis taotlus nr
RAM-KOS3).
2. Sean uuringuettepaneku rahastamisele järgmised lisatingimused:
2.1. Esitada täpsustatud tööplaan koos täpsustatud metoodikaga. Defineerida haavatavad
sihtgrupid; lisada kitsenduste ja piirangute uurimine nii juriidilisest kui
käitumisteaduslikust küljest, nt kuidas takistada kiirlaenude võtmist.
2.2. Esitada aja- ja tegevuskava, mis näeb ette projekti lõppu 2026. aasta lõpuks.
2.3. Teadusnõustamine tuleks ümber tõsta tegevustoetuse alla ning selle arvelt
proportsionaalselt suurendada tegevustoetuse eelarvet. Konkretiseerida tulemuste
rakendamise sihtrühmad ja rohkem selgitada, kuidas toimub tulemuste rakendamine.
2.4. Selgitada välisteadlaste rollijaotust uurimismeeskonnas ning aja- ja tegevuskavas.
Käskkirja andmise alused:
1. Hindamiskomisjoni 27.06.2024 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 2-2/24/6);
2. teenuse osutamise leping 18.03.2024 nr 1.4-6/24/4.
Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide
Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva
jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks
pidanud teada saama.
(allkirjastatud digitaalselt)
Anu Noorma
juhatuse esimees