Ettepanekud Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus eelnõu muutmiseks

ETTEPANEKUD “ Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus ” eelnõu muutmise k s Tulumaksuseaduses tehakse järgmised muudatused : Ettepanek nr 1. Lisada eelnõu paragrahvi 2 punkt 1 3 järgmise tekstiga : 1 3 ) Tulumaksuseaduse paragrahvi 1 lõige 3 teksti muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt : “ (3) Paragrahvides 49–52 ja 54 1 ja 54 5 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse kasum selle jaotamisel , sõltumata kasumi jaotamise viisist ja vormist , tehtud kingitused , annetused ja vastuvõtukulud , ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud sh põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks tehtud kulud ja väljamaksed ning püsivasse tegevuskohta väljaviidav vara .” Ettepanek nr 2. Lisada eelnõu paragrahvi 2 uus punkt 14 järgmise tekstiga : 1 4 ) Tulumaksuseaduse paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses : “16) kulusid , mis on tehtud põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks .” Ettepanek nr 3. Lisada eelnõu paragrahvi 2 uus punkt 15 järgmise tekstiga : 15 ) paragrahvi 51 lõige 2 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : “ 1) paragrahvi 34 punktides 3–6, 11 , 13 ja 16 nimetatud kulud või väljamaksed ; ” Lisatud ettepanekute seletuskiri 7 leheküljel “ Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise seadus e ” eelnõu muutmise ettepanekute seletuskiri Vabariigi Valitsus on algatanud Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise . Seetõttu on igati mõistlik ja ajakohane teha ühe menetlusega ka tulumaksuseaduses väga olulised ning vajalikud muudatused . Tulumaksuseaduse muutmise ettepanekutega muudetakse residendist juriidilise isiku maksusta mine edaspidi eesmärgipärasemaks , vajaduspõhisemaks ning edaspidi maksustatakse tulumaksuga ka residendist juriidilise isiku poolt põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks tehtud kulud . Eesti iga seadus peab teenima põhiseadusega püstitatud riigi põhieesmärke – aidata säilitada eesti rahvuse , keele ja kultuuri järjepidevust . Kuid residendist juriidilise isiku poolt põllumajandusmaa ning metsamaa ostuks tehtud kulude tulumaksuvabastus ei ole teeninud põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamist , vaid sellega on hoopis riiklikult intensiivistatud põllumajandus - ja metsamaade koondumist juriidilis te isikute omandisse ning seega põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamisele vastu tegutsetud . Lisaks sellele anna vad käesolevad seadusemuudatus ed võimaluse saada riigi eelarvesse igal aastal ca 6 9 milj eurot täiendavat maksutulu . Eelnõu muutmise eesmärk Eelnõukohase seaduse muutmise eesmärk on muuta tulumaksuga maksustamine eesmärgipärase maks ja vajaduspõhise maks ning pidurdada kahjulikku protsessi – järjest suuremat maade koondumist üksikute isikute omandisse . Lisaks eelnevale on muutmise eesmärgiks luua õiguslikud alused , et ka Tulumaksuseadus saaks kaasa aidata Põhiseaduses püstitatud Eesti Vabariigi põhieesmärkide - tagada eesti rahvuse , keele ja kultuuri säilimine läbi aegade – täitmisele ja saavutamisele . Põhiseaduse peamist eesmärki – säilitada Eesti rahvuse , keele ja kultuuri järjepidevust - ei ole võimalik täita , kui ei ole piisaval arvul Eesti rahvuse , keele ja kultuuri järjepidevuse kandjaid ning nende omandis põllumajandus - ja metsamaad . Eelnõu muutmise sisu Antud seadusemuudatused muudavad residendist juriidilise isiku maksustamine edaspidi eesmärgipärasemaks ja vajaduspõhisemaks ning võimaldavad teenida riigieelarvesse täiendavaid vahendeid ja pidurdada omariikluse seisukohalt väga negatiivset protsessi – riigi poolt soodustatud endiste põliste talumaade ( põllumajandus -ja metsamaade ) intensiivset koondumist juriidiliste isikute ( eriti aga välismaiste ja kolmandate riikide firmade ) omandisse . PRAEGUSES OLUKORRAS RESIDENDIST JURIIDILISE ISIKU POOLT PÕLLUMAJANDUS- JA METSAMAA OSTUKS TEHTUD KULUDE TULUMAKSUGA MITTEMAKSUSTAMINE: 1) vähendab Eesti kultuuri järjepidevuse säilitamist . Eestlased on Eesti Vabariigi põlisrahvas . Eesti põliskultuuri juured on maa elus . Eestlastele omase kultuuri ja traditsioonid on loonud ning kujundanud maaga seotud inimesed – peamiselt talupojad . Seega võime öelda , et talupojakultuur on Eesti põliskultuur . Eesti põliskultuur on otseselt seotud loodusega – maa ja metsaga . Sellest lähtuvalt sõltub eesti põliskultuur väga oluliselt maa- ja metsaomanike arvust . Talud ja maamajapidamised on peamised kultuuri järjepidevuse uute kandjate kasvatajad . Järjest kiiremini väheneb taluomanik e , meie põliskultuuri järjepidevuse peamiste kandjate , arv ning taluomanike omandis oleva põllumajandus - ja metsamaa pindala . Erakordselt intensiivselt on viimasel ajal kasvanud juriidiliste isikute ( edaspidi firmade ) omandis oleva põllumajandus - ja metsamaa pindala ( seda kindlasti tänu riiklik ule tulumaksu soodustusele ). Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus . Säästva arengu riikliku strateegia “ Säästev Eesti 21” kohaselt on Eesti esmaseks pikaajalise säästva arengu eesmärgiks aastani 2030 Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine . Kultuur on jätkusuutlik , kui on arvukas , aktiivne ja järjepidev kultuurikandjate arv ning nendele on loodud soodne elu - ja majanduskeskkond . Kultuurikandjaks ei sünnita vaid kujunetakse ja kasvatakse vastavas kultuuri - ning majandus ruumis . Põhiseaduse peamist eesmärki – säilitada Eesti rahvuse , keele ja kultuuri järjepidevust - ei ole võimalik täita , kui ei ole piisaval arvul Eesti rahvuse , keele ja kultuuri järjepidevuse kandjaid ning nendele loodud soodsat elu - ja majanduskeskkonda . Talumaade pindala ja taluomanike arv on praktiliselt vähenenud kriitilise piirini ning jätkuv vähenemine ohustab juba eesti põliskultuuri järjepidevuse säilitamist ja on ka ohuks Eesti omariiklusele . 2 ) on soodustanud suurmaaomandite teket ja nn . uusmõisastumist . 1919. aasta maareform i eesmärgiks oli suurmajapidamiste täielik likvideerimine ning jagada mõisamaad väikemajapidamisteks ja anda need uusmaasaajale põliseks kasutamiseks . 1939.a. põllumajandusloenduse andmeil oli Eestis 144 000 talumajapidamist ja neile kuulus 3,13 milj . ha maad . 1940 aastal okupeeris Nõukogude Liit Eesti . Seejärel natsionaliseeriti nii maa kui ka vara . Maa kuulus riigile ja põllumajanduslikuks tootmiseks loodi sundkorras kolhoosid ning sovhoosid . Aastaks 1989 oli Eestis kokku 326 kolhoosi ja so v hoosi ( ehk uusmõisa ) ning nende keskmine suurus oli 7630 hektarit . 1991.aastal alanud m aa- ja omandireformiga taheti Eesti põllumajandustootmises minna üle suurtootmiselt väiketootmisele ja seniste suurmajandite asemele pidid tekkima talumajapidamised . Kuid reformide eesmärki ei ole saavutatud ning järjest enam areneb suurtootmine ja väheneb väiketootmine . Põllumajanduslikud ettevõtjad ja nende maakasutus Aasta Juriidilised isikud Füüsilised isikud Ettevõtjate arv Kasutatav põllumajandusmaa (ha) Ettevõtjate arv Kasutatav põllumajandusmaa (ha) 2010 1 651 490 396 13 504 439 291 2020 3 661 694 323 7 708 281 000 Allikas: Põllumajandusloendus – 2010 Põllumajandusloendus – 2020 Olukorra tõsidust näitab teadlase Marii Rasva poolt 2023 aasta märtsis kaitstud doktoritöö - Põllumajandusmaa kasutuse muutused Eestis : tasakaalustatud maakasutuse vöimalused – mi s kinnita b , et Eestis toimub negatiivse protsessina intensiivne põllumajandusmaa koondumine väheste ettevõtete kätte . “ Selle protsessi peatamiseks vajab Eesti regulatsioone , mis aitaksid tagada laia maaomanike ringi , maa kättesaadavuse väiketootjatele ja uutele põllumajandustootjatele ning maapiirkondade elujõulisuse . Vajalikud kehtestatud piirangud võivad olla füüsilistele ja ju r iidilistele isikutele erinevad . Põllumajandusmaa koondumine avaldab negatiivset mõju maakogukondade arengule , sest väikesed põllumajandustootjad on need, kes säilitavad maakultuuripärandit ja elu maapiirkondades , kasutavad loodusressursse säästlikult . Võimalikult suur omanike arv tagab säästlikuma maaressursi kasutamise ning loodusliku mitmekesisuse säilimise . Näiteks Lätis ja Leedus on kehtestatud regulatsioonid , millega piiratakse maaomandi koondumist . Piirangud põllumajandusmaa omandamisele on seadnud ka Leedu , kus füüsiline või juriidiline isik ja seotud isikud ei saa riigilt ja teistelt müüjatelt omandada ja/ ega omada üle 500 hektari põllumajandusmaad . Eestis oli pärast taasiseseisvumist soov minna sovhoosidest ja kolhoosidest üle euroopalikule peretaludel põhinevale põllumajandustootmisele . Kuid kahjuks on 30 aastat hiljem Eestis olukord , kus suur hulk maad on koondunud aina väiksema arvu kasutajate kätte . Nii põllu - kui metsamajanduslik maakasutuse jagunemise struktuur hakkab üha rohkem sarnanema sovhoosidele ja kolhoosidele ( ehk tegemist on järjekordse uusmõisastumisega – T.L. ), erinedes sageli vaid selle poolest , et praeguste suurtootjate maakasutus on tunduvalt rohkem tükeldatud ja ei asu kompaktselt ühes piirkonnas . Põllumajandusmaa koondumist võiks Eestis piirata suurte põllumajandustootjate omanduses ja võib -olla ka kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala edaspidise suurenemise peatamisega sarnaselt Lätile ja Leedule . Selleks tuleb kehtestada maksimaalne põllumajandusmaa pindala , mis saab kuuluda ühe tootja või seotud tootjate omandusse . Lai maaomanike ring on tagatis riiklikule julgeolekule . Ainult firmade majanduslik e huvid e eelistamine ei tohi kaaluda üles inimeste toimetulekut maapiirkonnas .” 3 ) on kujundanud Eestist Euroopa suurima firmametsade osakaaluga riigi . Euroopa riikides kuulub firmadele keskmiselt alla 10 % metsamaast . Ainult Rootsis kuulub ligemale 24 % metsamaast firmadele . Kuid see protsent ei ole seal alates 20 sajandi algusest saati suurenenud . Eestis on käesolevaks aastaks läinud firmade omandisse SMI hinnangul 2 3 % metsamaast . Tänu residendist juriidilise isiku poolt metsamaa ostuks tehtud kulude tulumaksuvabastusele ja firmadele makstavatele metsanduslikele toetustele suureneb nende metsaomand jõudsalt veelgi . ( Näiteks ainuüksi Tornator Eesti OÜ on võrdlemisi lühikese ajaga kokku ostnud ligemale 70 000 ha metsamaad .) Firmade metsaomand Eestis (ha) 2005* 2010* 2019* 202 4 ** Firmade metsaomand / protsent metsamaast 188 000/ 8 % 245 000/ 11 % 475 000/ 22 % 539 000/ 23 % Eesti metsamaa KOKKU 2 260 000 2 212 000 2 333 000 2 334 000 Allikad :* Aastaraamat “Mets 2019” ** SMI, seisuga 10.06.2024 Eestil on otstarbekas eeskuju võtta Rootsi riigist . Kui 20 sajandi alguseks oli Rootsis firmade omandisse läinud juba ligemale 24 % metsamaast , siis valitsus tunnetas firmametsade suurenemisest riiklikku ohtu ja võeti vastu seadus , mille järgi ei olnud firmadel enam õigust talumaad ( metsa ja põldu ) juurde osta . Küll võisid nad omavahel maid osta või müüa . Ja selline kord kehtib Rootsis tänini . Seetõttu ongi Rootsi suured metsafirmad huvitatud Eesti põliste talumaade kokkuostust . 4 ) ei toeta vaid vähendab säästvat metsandust . Rahvusvaheliselt on tunnustatud ning Eestis ja mujal maailmas on ka praktikas leidnud kinnitust , et kõige säästvam metsade majandamine on talumetsandus , see tähendab füüsilisest isikust metsaomanike poolt metsade majandamine . Kõige vähemsäästvam on firmametsandus , see tähendab juriidilisest isikust metsaomanike poolt metsade majandamine . Seda eeskätt seetõttu , et mets on talumetsaomanikule eelkõige ELUKESKKOND ning seepärast arvestab ta metsa majandamisel võrdselt nii kultuuriliste , sotsiaalsete , ökoloogiliste kui ka majanduslike mõjudega . Metsa majandades säilitab talumetsaomanik ka oma elukeskkonna ja metsa elurikkuse . Firma jaoks on mets aga siiski peamiselt MAJANDUSKESKKOND ( mets on ju maksimaalse majandusliku tulu teenimiseks ostetud ) ning seepärast jääb kultuuriliste , sotsiaalsete ja ökoloogiliste mõjude arvestamine tagaplaanile . Esimesel kohal on selgelt ja jõuliselt ainult majanduslikud huvid ! Suurmetsaomanikest firmadel on metsade majandamine nagunii majanduslikult tasuv ja nemad ei vajaks ebavõrdsuse suurendamiseks ning metsamaade kokkuostu soodustamiseks täiendavat riikliku toetamist . Väikemetsaomanike toetamise eelistamine suurendab olulisel määral ka säästva metsanduse edenemist ja võimaldab väikemetsaomanikel oma metsi jätkusuutlikumalt majandada . Tänane firmametsade majandamine on tugevalt kaldu intensiivse üle raiumise suunas . Uurimustest on selgunud , et firmad raiuvad oma metsades keskmiselt mitu korda üle juurdekasvu ehk üle säästva metsakasutuse normi . Samal ajal talumetsades tehtavad raied on keskmiselt oluliselt alla juurdekasvu . 5 ) ei ole vajaduspõhine ja eesmärgipärane ning suurendab kõlvatut konkurentsi . Toetada tuleb neid , kes tegelikult toetust vajavad , seda eriti piiratud vahendite korral . Ühiskond peab toetama neid , kes annavad ühiskonnale tervikuna rohkem tagasi ja teevad selleks olulisi kulutusi . Toetada tuleb säästvat ja jätkusuutlikku metsade majandamist . Firmametsandus on kõige vähemsäästvam ja talumetsandus on kõige säästvam metsandus . Juriidilis tele isiku tele ehk firmadele on aasta st 2000 riigi poolt loodud majandamiseks ebamõistlik ning oluliselt ( üle 40 % maksueelis ) soodsam majandus - ja maksukeskkond kui füüsilis tele isik ut ele . Firmad ei pea maksma 20 (22) % tulumaksu , kui tulu ei lähe ettevõtlusest välja . Ja seda ka maade ostuks tehtud kulutustelt . Firmad saavad 20 % - lise käibemaksu tagasi . Füüsilised isikud peavad metsanduslikelt toetustelt , erinevalt firmadest , maksma 20 % -list tulumaksu . Firmadel on suurem majandusvõimekus ning majanduslikku tulukust suurendab ka m aa omandi suurus ja sellest tingitud suurusefekt . Väiksema m aa omandi majandamine on vähem tulukas ning suhteliselt suuremate kuludega ühiku kohta . 2019 aastal oli 107 suurema firma ( omavad 80 % firmametsadest ) keskmine metsaomand 3452 ha ja keskmine talumetsaomandi suurus oli 6,6 ha. Nii on firmadel vaja ühe tihumeetri puidu tootmiseks teha oluliselt vähem kulutusi kui talumetsaomanikel . Et riik on loonud firmadele oluliselt soodsama majanduskeskkonna , siis seepärast ei vaja nad ka niipalju riiklikku toetamist . Firmadele siseriiklike metsanduslike toetuste jätkuva maksmisega suurenda takse riiklikult majanduskeskkondade ebavõrdsust , kahjusta takse maaelu ja soodusta takse juriidilise metsaomandi vormile loodud kõlvatut konkurentsi veelgi . Selles olukorras soodustatakse sisuliselt riiklikult firmasid metsamaade kokkuostmisel . Riigi poolt füüsilisest isikust metsaomanikele üle 40% ebasoodsama metsade majandamise keskkonna loomine ja juriidilisest isikust metsaomanike toetamine on põhjustanud selle , et Eesti kodanikud on sunnitud pikaajaliselt toimiva ebavõrdse konkurentsi tingimustes lõpuks oma maa ära müüma . Müügisurvet suurendab veelgi lähiajal suurenev maamaks . 6 ) töötab vastu arvuka püsiomanikkonna tekkele ja säilimisele . Taasiseseisvunud Eestis olid paljud valiku ees , kas võtta omandireformi käigus oma esivanemate maa tagasi või võtta selle aemel kompensatsiooni . Need inimesed , kes võtsid maad tagasi , soovisid seda kindla sooviga majandada ja edaspidi pärandada järeltulevatele põlvedele . Kuid üliliberaalne majanduskeskond ja firmade riiklik toetamine on viinud selleni , et paljud taluomanikud on olnud sunnitud oma m aa omandist loobuma . Tulumaksu soodustus ja s iseriiklike metsanduslike toetuste maksmine firmadele on soodustanud maa( metsa ) omandi kiiret ja suuremahulist koondumist firmade ( eeskätt välismaise ( ka venemaise ) kapitaliga firmade ) oman disse . Maksusoodustus ei ole teeninud põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamist , vaid on hoopis põhiseaduse peamiste eesmärkide saavutamisele vastu toiminud . Riigi poolt soodustatud metsaomandi koondumine firmade omandisse kaotab sõjaeelse Eesti Vabariigi ajast jäänud maaomandi järjepidevuse . Kodanikest m aa omanike püsiomanikkonna pidev ja suurearvuline vähenemine on suureks ohuks nii metsade loodusliku mitmekesisuse säilimisele kui ka Eesti riigi turvalisusele ja julgeolekule . M etsade looduslik mitmekesisus säilib oluliselt paremini , kui metsadel on järjepidevuse alusel võimalikult palju erinevaid metsaomanikke . 7 ) aitab kaasa Eesti inimeste siirdumisele välismaale elama . Kuna riik on loonud firmadele oluliselt soodsama majanduskeskkonna kui füüsilis est isiku st maaomanikele ning lisaks sellele maksab ka metsanduslikke toetusi , siis paljud m aa omanikud on sunnitud selles kõlvatu konkurentsi olukorras oma maad firmadele ära müüma . Ja kui inimesed ei oma enam Eestis maad , siis nad ei ole enam nii tugevasti Eestiga seotud . Seetõttu teevad nad oluliselt kergemini otsuse välismaale elama minna , kui need, kes omavad Eestis oma esivanemate maad . Mida rohkem on meil maaomanikke , seda väiksem on ka eestlaste väljaränne . Kui inimesi ei seo Eestiga enam maa- ja metsaomand , siis suureneb ka nende inimeste väljaränne kas maalt linna või üldse välismaale . Kui riigis ei hoolita sellest , et meil oleks võimalikult arvukas taluomanikkond , siis lähevad m aa omanikud kergemini ka oma m aa omandist loobumisele . 8 ) nõrgestab Eesti omariiklust . Omariikluse seisukohalt on väga oluline , et võimalikult palju maid ja metsi kuuluksid riigi kodanikele . Firmadele kuuluvad , eriti aga väliskapitalile kuuluvad , maad ja metsad vahetavad väga tihti omanikke , mis omakorda mõjutab väga olulisel määral ka meie maaelu ja majanduskeskkonda . Seoses koroonakriisiga on Euroopas täheldatud , et Hiina (ja varjatult ka Venemaa ) on asunud aktiivselt oma majanduslikku mõjuvõimu suurendama . Hiina ja Venemaa jaoks ei ole äri ainult äri . Alati on ka poliitilised tagamaad . Hiina püüab osta Euroopa firmade kontrollpakette . Koroona - ja maandus kriisiga kaasnenud majandusraskutesse sattunud firmad ( nende seas maid ja metsi omavad firmad ) on suurtele välisinvestoritele väga ihaldusväärsed ostu objektid . M aa omamine füüsiliste isikute poolt tugevdab selgelt omariiklust . Füüsilisest isikust m aa omanikud lähevad kaitsma oma elukohta ja omandit. Seega oleneb riigi julgeolek ja kaitsevõime suuresti ka kodanikkonna maaomandi suurusest. Mida rohkem on kodanikest maaomanikke , seda suurem on rahva kaitsetahe ja motiveeritus oma kodu (- maad ) kaitsta . Seda tõestab ajalugu . O n teada tõsiasi , et Vabadussõda võideti ka ainult tänu sellele , et mindi võitlusse OMA MAA eest ! Sama näitab ka olukord Ukrainas . Mida rohkem endisi talum aid läheb juriidiliste isikute omandisse, seda väiksem on riigi julgeolek, turvalisus ja kaitsevõime ning inimeste kaitsetahe . Eestlased peavad olema peremehed oma maal . Tuleb vältida sellise olukorra tekkimist nagu Soomes , kus avastati oma sõjaväebaaside läheduses naaberriigi suunatud investeeringuid . Mitmed Eestis metsamaid omavad firmad on seotud Venemaa kapitaliga ning saavad taodelda Eestis metsanduslikke toetusi ja kasutada tulumaksusoodustust . Praeguses julgeoleku olukor ras on Eesti riigil kahjulik tulumaksu soodustusega riiklikult toetada firmasid maade ( metsade ) kokkuostul . Eesti julgeoleku peamine küsimus on see - kellele kuulub Eesti maa ! Eesti ühiskond on seda tervem , mida rohkem on meil inimesi-peresid , kellel on oma maa- ja metsaomand , kuhu on võimalik alati minna puhkama , „ patareisid ” laadima või kriisiolukorras kaugtööd tegema . Maa- ja metsaomandi omamine osutu s väga oluliseks ka koroonakriisi ajal . 9 ) jätab riigikassasse laekumata ca 63 milj eurot maksutulu . Maa- ameti allikail kaubeldakse kinnisvaraturul igal aastal keskmiselt umbes 82 000 hektari maaga , millest umbes 25 000 hektarit moodustab haritav maa ja umbes 45 000 hektarit metsamaa . Püsivalt koondub igal aastal juriidilisest isikust omanike kätte järjest rohkem maad . Kogu müügis oleva maa pindalast ostavad 85% juriidilised isikud , igal aastal keskmiselt 70 000 hektarit , millest umbes 28% moodustab haritav maa ja umbes 57% metsamaa . Näiteks : 70 000 ha x ca 4 500 eur ( ligilähedane ühe ha maksumus ) = ca 315 000 000 eur Tulumaks ca 315 milj . eurolt on ca 6 9 milj . eurot . Maahinna tõus suurendab tulumaksu laekumist veelgi . 10) on kujunenud riigikahjulikuks protsessiks ja firmade poolt maade ostuks tehtud kulude tulumaksuga mittemaksustamine tuleb seetõttu lõpetada . 18 .0 9 .202 4 MTÜ Ambla Metsaühistu Toomas Lemming Juhatuse liige / allkirjastatud digitaalselt / Saatja: "Toomas Lemming" <[email protected]> Saaja: "RAM Info", "Jürgen Ligi" Teema: Tulumaksuseaduse muutmine Kuupäev: 2024-09-18 20:04 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Edastan ettepanekud Tulumaksuseaduse muutmise eelnõule . Lugupidamisega, Toomas Lemming Ambla Metsaühistu Juhatuse liige 56665252