dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

AS HELMES täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 19. september 2024
Seotud ettevõtted
AKTSIASELTS HELMES (adressaat)
Viit
12.2-10/24-175/226-7
Registreeritud
19. september 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AKTSIASELTS HELMES
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-175
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎2024 09 18 Helmes AS seisukoht.asice144 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 [email protected] 18.09.2024 Esitatud e-kirja teel AKTSIASELTS HELMES SEISUKOHT Riigihange: „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 280265) Vaidlustaja: Net Group OÜ Registrikood 10585438 aadress A. H. Tammsaaretee 92, 13423 Tallinn Lepinguline esindaja: Vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni tn 8, 10111, Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus registrikood 70009770 aadress Pärnu mnt 132, 11317, Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik I: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ Maakri 30, Tallinn 10145 E-post [email protected] Kolmas isik II: RingIT OÜ registrikood 12039823 Roseni tn 10, 10111, Tallinn Kolmas isik III: Wisercat Estonia OÜ Registrikood 14133207 Tartu mnt 80f, 10112, Tallinn TAOTLUSED: 1. Mõista Net Group OÜ-lt välja Aktsiaselts HELMES lepingulise esindaja kulud summas 1080 EUR. ASJAOLUD 1.1 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka TEHIK või hankija) korraldas riigihanke „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 280265) (edaspidi ka riigihange). 1.2 27.08.2024 tunnistas hankija edukaks RingIT OÜ (97 punktiga), AS Helmes (96,74 punktiga) ja Wisercat OÜ (96,67 punktiga) pakkumused. Vaidlustaja pakkumusele omistati 83,57 hindepunkti. Hankija määras vaidlustajale hindamiskriteeriumi 5.2 eest 1 punkti maksimaalsest võimalikust 6-st punktist ning põhjendas seda asjaoluga, et „kasutusel on gRPC protokoll, kuid puudub põhjendus selle protokolli kasutamise õigustamiseks“. Ülejäänud proovitöö kriteeriumide eest määras hankija vaidlustajale maksimumpunktid. 1.3 Vaidlustaja esitas 06.09.2024 vaidlustuse taotledes kolmandate isikute hindamisotsuse ja pakkumuste edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist argumendil, et vaidlustaja pakkumust on hinnatud vastuolus hindamiskriteeriumitega ning edukate pakkujate kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist. 1.4 VAKO 09.09.2024 vaidlustuse teatega nr 12.2-10/175 anti hankijale ja kolmandatele isikutele tähtaeg seisukohtade esitamiseks kuni 12.09.2024. Seisukoha esitasid hankija, Aktsiaselts HELMES (edaspidi HELMES) ja Wisercat Estonia OÜ. Kõik vaidlesid vaidlustusele vastu. 1.5 VAKO 13.09.2024 kirjaliku menetluse teates nr 12.2-10/175 määrati kirjalike seisukohtade ja lepingulise esindaja kulude nimekirja esitamise tähtajad – 18.09.2024 ja 23.09.2024. 1.6 Käesolevaga esitab HELMES enda täiendava seisukoha ja lepingulise esindaja kulude nimekirja. HELMES SEISUKOHT VAIDLUSTUSELE 2.1 HELMES vaidleb vaidlustusele jätkuvalt vastu ning nõustub hankija seisukohaga seoses hindamiskriteeriumi tõlgendamise ja rakendamisega. Hankija otsus kolmandate isikute edukaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ning hindamiskriteeriumiga 5.2, mistõttu puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks. 2.2 HELMES kui riigihankes osalenud pakkuja ja vastava valdkonna asjatundja tõlgendas vaidluse all olevat hindamiskriteeriumi 5.2 samamoodi hankijaga (ja Wisercat Estoniaga). Hindamismetoodikas on sõnaselgelt öeldud, et Kasutatud tehnoloogiate eest (TEHIK IT Profiil) omistatakse 6 punkti, kui proovitöö lahendus vastab järgmistele tingimustele: „Lahenduse loomisel on arvestatud tellija tehnoloogiatega või on üheselt mõistetavalt põhjendatud, miks on kasutatud teisi tehnoloogiaid, näiteks protsessimootori ja teenuste vahel gPRC kasutamine“ ning 1 punkti kui alternatiivsete tehnoloogiate kasutamise korral ei ole arusaadavalt põhjendatud, miks on kasutatud teisi tehnoloogiad. Seega kui proovitöö vajab tõlgendamist või tuletamist selles küsimuses (mida vaidlustaja ongi täiendavate tähelepanekute ja vaidlustuse esitamisega asunud tegema), siis ei ole see 6 punkti, vaid 1 punkti vääriline nagu hindamismetoodika ette nägi. 2.3 Vaidlust ei ole selles, et vaidlustaja kasutas enda proovitöös protsessimootori ja teenuste vahel gRPC protokolli. Samuti ei saa olla vaidlust selles, et hindamismetoodikas viidatud TEHIK IT Profiilis on gRPC protokolli kasutamise osas lisatud märge, et seda võib kasutada vaid TEHIKu arhitekti eelneval kooskõlastamisel (vt väljavõte profiilist vaidlustuse p-s 2.5). Juba see tähendab, et gRPC protokoll ei ole tellija tehnoloogiana automaatselt aktsepteeritav. Vaidlustaja toodud selgitus proovitöö README failis, millele on viidatud vaidlustuse punktis 2.11 ei kujuta endast 2 üheselt mõistetavalt põhjendatud selgitust, et miks vaidlustaja valis proovitöö teostamiseks gRPC protokolli. HELMES nõustub hankija väitega, et vaidlustaja esitatud väide, et gRPC protokolli kasutamine on vältimatu, on eksitav (hankija vastuse p 1.10.4). Samuti on HELMES nõus hankija vastuse p-s 1.12.3 toodud seisukohaga, et viidatud README faili selgituses on vaidlustaja toonud välja, miks on Zeebe protsessimootoriga liidestumiseks kasutatud sünkroonset suhtlusprotokolli asünkroonse asemel. „Puudub aga põhjendus, miks on vaidlustaja otsustanud just Zeebe enda pakutavat rakendusega liidestumise klienditeeki ja sellega seotult ka gRPC protokolli kasutada. Hankija ei ole riigihanke alusdokumentides konkreetset klienditeeki sünkroonseks suhtlemiseks ette määranud.“ HELMES nõustub ka teiste põhjendustega ja ei hakka neid ükshaaval üle kordama. 2.4 Kohtupraktika kohaselt peab hankija lähtuma esitatud pakkumusest nii, nagu see pakkumuse esitamise ajahetkel esitati. Proovitööde hindamise mõte ongi hinnata nende kvaliteeti täpselt sellisel kujul nagu nad piiratud ajaraamis esitati – mida ideaalsemad ja terviklikumad, seda suurem tõenäosus, et ka lepingu täitmisel on väljund kvaliteetne. Seega ei ole käesoleval juhul võimalik arvestada hankijal vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses ega isegi täiendavates selgitustes esitatud täiendavat informatsiooni, juhendeid või muid dokumente, mis sisuliselt muudaks esitatud pakkumust. Pakkumuse täiendamine pärast pakkumuste avamist RHS § 46 lg 4 alusel on väga kitsalt piiritletud erandolukord, mitte õigus, mida tuleb iga puuduse korral pakkujale anda. Pakkujale ei tohi anda võimalust esitada täpsustustega kvalitatiivselt uus ja teistsuguse sisuga pakkumust, seega ei ole ka käesoleval juhul võimalik vaidlustaja tööd teisiti hinnata kui konkreetse, pakkumuste esitamise ajahetke seisuga esitatu alusel. Kui hankija lubanuks vaidlustajal selgitada proovitööga seonduvat, siis oleks hankija sisuliselt võimaldanud selgituse küsimisega vaidlustajal esitada sisuliselt uue pakkumuse ega oleks saanud objektiivselt kontrollida esitatud töö vastavust seatud nõuetele.1 2.5 Lisaks eelnevale pöörab HELMES tähelepanu veel ka asjaolule, et kuivõrd uut informatsiooni ei saa peale pakkumiste esitamise tähtaega enam esitada, siis ei ole neid ka asjakohane küsida hankija poolt.2 See tähendab, et komisjon toimis õigesti, hinnates konkreetselt pakkumuste esitamise ajahetke seisuga pakkumust ega tuginenud vaidlustaja täiendavatele selgitustele. Nende arvestamine ei oleks käesoleval juhul võimalik, olles vastuolus RHS § 3 p 2 sätestatud pakkujate võrse kohtlemise põhimõttega. 2.6 HELMES hinnangu kohaselt on seega hankija põhjendused sisulised ja asjakohased – hankekomisjonil puudub võimalus proovitööle anda enam hindeid, kui seda käesolevaga tehtud on, kuivõrd proovitöös esinesid objektiivsed puudused – vaidlustaja jättis üheselt mõistetavalt põhjendamata, miks ta kasutas gRPC protokolli. LEPINGULISE ESINDAJA KULUDE NIMEKIRI 3.1 HELMES lepingulise esindaja kulu on 1080 EUR 6 töötunni eest. 3.2 Lepingulise esindaja kulude nimekiri on lisatud (lisa 1). Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ 1 Halduskohtu lahend 3-20-1722 ja seal viidatud kohtupraktika, sh Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-336/12: Manova, punktid 36-37, 39-40.) 2 Vt nt VAKOo 31-20/217195, p 12.7 ja seal viidatud kohtupraktika. 3 Kadri Matteus vandeadvokaat AKTSIASELTS HELMES lepinguline esindaja LISA: 1) Tehtud tööde aruanne 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel