Hankija täiendav seisukoht

Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] Vaidlustaja: Net Group OÜ Registrikood: 10585438 Aadress: A. H. Tammsaaretee 92, 13423 Tallinn Esindaja: Vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Registrikood: 70009770 Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn Hankija esindaja: Kerli Lubja, e-post: [email protected] Kolmas isik I: Wisercat Estonia OÜ Registrikood: 14144207 Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn Esindajad: Vandeadvokaat Erki Fels, Vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Kolmas isik II: RingIT OÜ Registrikood: 12039823 Roseni 10, 10111 Tallinn e-post: [email protected] Kolmas isik III: AS HELMES Registrikood: 10364097 Lõõtsa 6, 11415 Tallinn e-post: [email protected] Esindaja: Vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ Maakri 30, Tallinn 10145 e-post: [email protected] Vastus Net Group OÜ täiendavale seisukohale vaidlustusmenetluses Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendus- ja hooldustööd, viitenumbriga 280265 Järgnevas seisukohas esitatud põhjendustel taotleb hankija: 1. Jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustaja menetluskulud tema enda kanda. I Asjaolud 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi: hankija) avaldas 31.05.2024 riigihangete registris riigihanke „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 280265). Pakkumuste esitamise tähtajaks 10.07.2024 esitati hankes kokku kaksteist pakkumust. 1.2. Hankija tegi riigihankes otsused 08.08.2024, mille tunnistas aga 15.08.2024 otsusega riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 73 lg 3 punkti 6 alusel kehtetuks. Kehtima jäi 15.08.2024 otsuse alusel 08.08.2024 vastavusotsus. 1.3. Hankija viis läbi pakkumuste hindamise kontrolli ja langetas 27.08.2024 otsused pakkujate edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise osas, millest teavitati pakkujatele samal päeval riigihangete registri (edaspidi: RHR) vahendusel. 1.4. Vaidlustaja esitas 06.09.2024 riigihangete vaidlustuskomisjonile hankija 27.08.2024 otsustele vaidlustuse, kuna leiab, et hankija on eksinud vaidlustaja pakkumusele hindepunkti  määramisel hindamiskriteeriumis nr 5.2 ning sellest tulenevalt ka edukate pakkujate otsustamisel. Hankija esitas omapoolse vastuse vaidlustusele 11.09.2024, misjärel esitasid oma seisukohad ka kolmas isik I ja III. Vaidlustaja esitas 18.09.2024 täiendava seisukoha hankija ja kolmandate isikute seisukohtade alusel. III Hankija seisukoht vaidlustaja 18.09.2024 seisukohale 1.5. Hankija ei nõustu vaidlustaja arvamustega ja jääb selle juurde, et on hankemenetluses teinud õiguspärase otsuse. Ükski vaidlustaja seisukoht ei veena hankijat vastupidises. Varasemalt esitatud seisukohti hankija ei korda, kuid pean selguse huvides vajalikuks esitada täiendavalt järgmised vastuväited. 1.6. Vaidlustaja püüab oma 18.09.2024 seisukohas hankija varasemaid seisukohti eksitavalt ümber sõnastada ja anda neile tegelikkusest erineva tähenduse. Palun vaidlustuskomisjonil arvestada hankija seisukohti sellisena nagu need on hankija poolt esitatud ja jätta tähelepanuta vaidlustaja ebaõiged tõlgendused. Näiteks ei vasta tõele vaidlustaja väide (p 2.5) justkui oleks hankija enda vastuses kinnitanud, et gRPC oli üks hankija poolt kinnitatud ja riigihanke alusdokumentides välja toodud klienditeegi alternatiiv. Hankija vastuse punktist 1.10.3 või muudest hankija seisukohtadest sellist kinnitust välja lugeda võimalik ei ole, vaidlustaja on omistanud hankija selgitusele uue tähenduse.1 1.7. Hankija hinnangul püüab vaidlustaja vaidlusküsimust käsitleda ja esitada keerulisemana, kui see sisuliselt on. Pakkumuse koosseisus tuli esitada gPRC protokolli kasutamise korral põhjendus. Nimetatu on selgesõnaliselt alusdokumendis nõutud (proovitöö hindamismetoodika kriteeriumi 5.2 kirjeldus: „(...) on üheselt mõistetavalt põhjendatud, miks on kasutatud teisi tehnoloogiaid, näiteks protsessimootori ja teenuste vahel gPRC kasutamine.“). Kuivõrd justnimelt konkreetse gPRC protokolli kasutamise on hankija hindamismetoodikas selgelt välja toonud kui põhjendamist nõudva tehnoloogia valiku, on sisutud ja asja lahendamisel tähtsust mitte omavad ka vaidlustaja arutelud teemal, kas tegemist võiks siiski olla hankija IT-profiilis kajastatud automaatselt aktsepteeritava tehnoloogiaga, mis oleks toonud vaidlustajale ilma põhjendust esitamata kõrgemad hindepunktid. Hindamismetoodika on esitatud sedavõrd ühemõtteliselt ja selgelt, et taolist küsimust tekkida ei saa. 1 Hankija vastuse p 1.10.3: „(...)Nimetatud protokolli valimisel on aga hanke alusdokumentides üheselt viidatud, et hankija nõuab põhjenduse esitamist. See tuleneb nii IT profiili punktist, mille kohaselt gRPC protokolli valimine on lubatav üksnes TEHIKu arhitekti kooskõlastuse saamisel kui ka hindamismetoodika selgitusest kriteeriumi 5.2 osas, kus on ühemõtteliselt just selle tehnoloogia osas toodud esile, et põhjendus on vältimatult nõutav: (...) on üheselt mõistetavalt põhjendatud, miks on kasutatud teisi tehnoloogiaid, näiteks protsessimootori ja teenuste vahel gPRC kasutamine.“  1.8. Pakkuja gPRC protokolli kasutamiseks põhjendust pakkumuses esitanud ei ole, vaid viitab lõigule pakkumusest, mis konkreetset protokolli arusaadavalt ei käsitle. See on selge juba tulenevalt asjaolust, et vaidlustaja peab menetluses esitama täiendavaid selgitusi, kuidas vastav lõik saaks tema hinnangul olla vaidlusaluse hindamiskriteeriumiga seotud (vaidlustuse p 2.11-2.13; täiendava seisukoha p 2.16-2.17), kuna pakkumusest endast see järeldatav ei ole. 1.9. Pakkumuse koosseisus tuli esitada põhjendus selliselt, et see käsitleks gPRC protokolli valikut. Vastasel juhul selle eest pakkujale kõrgemaid hindepunkte omistada lubatav ei ole. Hankija hinnangul selline põhjendus puudub. Mistahes täiendavad argumendid on vaidlustaja soovinud lisada hilisemas teabevahetuses või käesolevas menetluses, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna hankija saab ja tohib pakkumuste hindamisel arvestada üksnes pakkumuses esitatud andmeid. Arvestades, et põhjenduse olemasolu või selle puudumine oli konkreetsel juhul hindamismetoodika järgi lisapunktide määramise aluseks, ei saa ühtki sellekohast hiljem esitatud täiendust arvesse võtta. See oleks vastuolus nii pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte (RHS § 3 p 2) kui ka pakkumuste hindamise regulatsiooniga (RHS § 117). 1.10.Vaidlustaja tõstatab küsimuse, kuidas oli hankija IT-profiiliga arvestamise kohustusele hanke alusdokumentides viidatud.2 Hindamismetoodika kriteeriumi 5.2 juures oli nii viide kui ka link tellija IT-profiilile, mida selgelt tehnoloogiate valikul selles kriteeriumis arvestada tuli. Proovitöö ülesannet tulebki vaadelda koos selle hindamiskriteeriumite ja -metoodikaga. Sellele viitab hankija väga selgelt ka riigihangete registrisse lisatud vastavustingimuses nr 2: „Nõuded proovitööle on esitatud alusdokumendis "Proovitöö" ja proovitööd hinnatakse vastavalt alusdokumendile "Hindamismetoodika".“ Toon veelkord esile, et isegi kui vaidlustaja mingil põhjusel ei soovinud hankija IT-profiiliga tutvuda ja seda arvestada, on hindamiskriteeriumis p 5.2 väga selgelt kirjas, et gPRC protokolli kasutamisel tuleb proovitöös lisada põhjendus. 1.11. Vaidlustaja rõhutab 18.09.2024 seisukohas (p 2.13 jj.), et tema hinnangul on hankija seisukohad pärast pakkumuse esitamist toimunud teabevahetuses olnud eksitavad ja ei ole kooskõlas hankija seisukohtadega vaidlustusmenetluses. Hankija on menetluses otsuse tegemisel soovinud olla avatud ja jaganud vaidlustajale lisaselgitusi otsuse tegemise aluste kohta RHR-i teabevahetuse käigus, kuid kindlasti ei saa nendega muuta hankemenetluses tehtud allkirjastatud otsust. Ka ei oma asja lahendamiselt tähtsust teoreetilised arutelud teemal, mis saanuks olla piisav põhjendus hindamiskriteeriumi p 5.2 tähenduses, kuna 2 Vaidlustaja täiendavate seisukohtade p 2.10.: „Tehniline proovitöö (...) ei viita IT profiilile tervikus tegelikult üldse (!).“  faktiliselt ei olnud põhjendust pakkumuses esitatud. Seda asjaolu ei saa teabevahetuses käigus muuta ühelgi viisil ja hankija on teabevahetuses ka selgelt välja toonud, et teistsugust otsust menetluses teha võimalik ei ole. 1.12. Vaidlustaja on täiendava seisukoha punktis 2.19 jj. selgitanud, et tema hinnangul ei ole proovitöö ülesande lahendamine REST liidese abil võimalik, vaid selleks tuleb siiski kasutada gPRC protokolli. Kui see ka nõnda oleks, siis justnimelt sellist põhjendust saanuks vaidlustaja pakkumuses kasutada ning esitada enda nägemuse, kuidas proovitöö nõuetele vastavalt lahendada võimalik on. Kuivõrd põhjenduse esitamine oli hindamiskriteeriumite järgi kohustuslik pakkumuse osana, ei saa vaidlustaja põhjendusi lisada alles vaidlustusmenetluses. Seetõttu ei ole need vaidlustuses esitatud argumendid hankija otsuse ümberlükkamisel ka asjakohased, kuna need ei väära hindamiskriteeriumis fikseeritut. Kui vaidlustaja hinnangul oli hindamiskriteerium mingil viisil ebaselge või vastuoluline, tulnuks pakkujal vaidlustada riigihanke alusdokumendid. Seda vaidlustaja aga teinud ei ole. 1.13. Menetluses esitatud seisukohtadele tuginedes on hankija teinud õiguspärase, RHS § 117 lõikega 1 kooskõlas oleva otsuse edukate pakkujate tuvastamisel ja pakkumuste hindamisel. Puudub alus vaidlustuse rahuldamiseks ja hankija otsuste tühistamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kerli Lubja Õigustiimi juht