Rahandusministeerium 22.09.2024 nr 4-12/24/4504
Taotlus netovõlakoormuse suurenemise
lubamiseks aastatel 2024-2028
Austatud rahandusminister
Kooskõlas rahandusministri 17.03.2022 määruse nr 13 „Keskvalitsuse juriidilise isiku
finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude,
põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika“ § 6 lõikele 1
esitan taotluse AS Eesti Raudtee netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks üle riigieelarve
seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud piirmäära aastatel 2024-2028.
AS Eesti Raudtee netovõlakoormuse prognoos 2024-2028 on järgmine:
2024 2025 2026 2027 2028
Netovõlakoormuse osakaal põhitegevuse 89,60 120,31 144,49 211,28 228,58
tuludest (%)
AS Eesti Raudtee on riigieelarve tasakaalu arvestuses alates 2023. aasta novembrist.
Netovõlakoormuse piirmäära ületamise põhjuseks on raudteeinfrastruktuuri projektide jaoks
võetud laenud. Paljud projektid on rahastatud CEF ja CO2 vahenditest, kuid osade projektide
jaoks on vaja läinud laenuvahendeid. Seisuga 31.12.2023 oli AS Eesti Raudtee
intressekandvaid kohustisi 74,4 mln eurot, millest 50,0 mln eurot oli kohustis Euroopa
Investeerimispanga (EIB) ees kaalutud keskmise intressimääraga 2,02%.
Kokku on EIB olemasoleva laenulepingu maht 113,5 mln eurot, mis võetakse lõplikult välja
2025. aastal. Vastavalt laenulepingule kasutab AS Eesti Raudtee seda laenu taristuülese
turvangusüsteemide uuendamise ja liikluskorralduse automatiseerimise projektide
finantseerimiseks, mis koondnimetuse all „Liiklusjuhtimissüsteemide uuendamine“ ja on
kantud Vabariigi Valitsuse 22.01.2022 korraldusega kinnitatud Avaliku raudteeinfrastruktuuri
arendamist suunavasse tegevuskavasse aastateks 2021–2028. Nimetatud projektid on kajastatud
ka omaniku ootustes AS-ile Eesti Raudtee.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Lisaks olemasolevale laenulimiidile on vajalik täiendava investeerimislaenu võtmine 70 mln
euro ulatuses aastatel 2026-2028, milleks ettevõte on EIB-ga alustanud eelkonsultatsioone.
Ilma selleta jääks tegemata turvangusüsteemide uuendamine Ülemiste-Aegviidu lõigul ning
Muuga ja Maardu jaamades. See ei võimalda nendes piirkondades lõpetada ka riiklikult olulist
elektrifitseerimise projekti, kuna uus turvangusüsteem on vajalik uue 25 kV kontaktvõrgu
kasutamiseks, mistõttu reisirongide kiiruste 160 km/h saavutamine ei ole võimalik. Vabariigi
Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse
arengukava 2021–2035ˮ näeb ette 1520 mm raudtee kiiruste suurendamise kuni 160 km/h, et
vähendada aegruumilist vahemaad ja suurendada säästva pikamaareisitranspordi osakaalu.
Kiiruste suurendamisel kasutatakse arengukava kohaselt laenu- ja ELi struktuurivahendeid.
Laenu mittesaamisel ammenduks AS Eesti Raudtee investeerimisvõimekus 2026. aastal ja
jääksid tegemata ka nn tavainvesteeringud – raudtee tõsteremont ja raudteerajatiste (sillad,
truubid, ooteplatvormid, ülesõidud, ülekäigud) korralised remondid. Nimetatul oleks otsene
mõju raudtee toimepidevusele ja -ohutusele, mistõttu tuleks raudteel ka kiirusi vähendada.
Täiendav laen on vajalik järgmiste investeeringute katteks:
Turvangusüsteemide uuendamine Ülemiste-Aegviidu lõigul ning Muuga ja 20,98
Maardu jaamades (SMO, seadmeruumid, pöörmeajamid)
Raudteeinfrastruktuuri hooned, sh CCS hooned (v.a seadmeruumid) 11,83
Uus liiklusjuhtimiskeskus, sh Rail Baltic liiklusjuhtimine 25,13*
Tee tõsteremont 13,00
Kokku (mln EUR) 70,94
* Investeering sisaldub Eesti Raudtee pikaajalises investeerimisplaanis, kuid elluviimise vajalikkus otsustatakse
nõukogu poolt koostöös omanikuga peale detailplaneeringu valmimist ja alternatiivide kaalumist. Ühishoone on
vajalik nii Rail Balticu kui Eesti Raudtee tarbeks. Sellest loobumisel jääb kahe erineva laiusega raudtee
liiklusjuhtimine erinevatesse kohtadesse, samuti on vajalik sellisel juhul lahendada Rail Balticu tööks vajalike
ruumide küsimus.
Olulises osas on turvangusüsteemide ja vastavate hoonetega seotud tööd käimasolevate
projektide koosseisus ning nendest loobumine on praeguses faasis ebamõistlik ja kulukas.
Võlakoormuse kasv kajastub ettevõtte finantsplaanis.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Margit Dengo, 623 2254
[email protected]