Sissetulev kiriAvalik
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Rahandusministeerium · 20. september 2024
- Viit
- 1.1-10.1/4110-4
- Registreeritud
- 20. september 2024
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Õiguskantsleri Kantselei
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
- Sari
- 1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-10.1/2024
- Vastutaja
- Tanel Steinberg (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Fiskaalpoliitika osakond)
Sisu (failidest)
Jürgen Ligi Teie 17.09.2024 nr RAM/24-0934/-1K; 1.1-
Rahandusministeerium 10.1/4110-1
[email protected]
Meie 20.09.2024 nr 6-8/220466/2405357
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Austatud rahandusminister
Tänan Teid võimaluse eest avaldada riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
arvamust.
Eelnõu kohaselt lisatakse iga-aastasele riigieelarvele kulude jaotus nende sisu järgi, kuid see
eelarve lisa ei seo täitevvõimu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 115 järgi peab Riigikogu iga-aastase
riigieelarve võtma vastu seadusena ja see seadus peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid.
Põhiseaduse § 116 kinnitab, et Riigikogul peab olema võimalik teha aasta riigieelarves sisulisi
muudatusi, mh jaotada kulusid ümber. Eesti ei kuulu nende riikide sekka, kus parlamendi
põhiseaduslik roll piirdub valitsuse esitatud eelarve kinnitamise või tagasilükkamisega. Riigikogu
olulisust eelarveküsimuste otsustamisel olen põhjalikult käsitlenud 16.05.2021 märgukirjas
“Otsustusõigus eelarve üle“, Riigikogu rahanduskomisjonile koostatud ettekandes ja
Rahandusministeeriumile saadetud kirjas riigieelarve seaduse väljatöötamiskavatsuse kohta.
Ka majandusliku sisuga kuludele piirmäärade seadmise korral on võimalik seaduses ette näha, et
väikeste ja sisult vähemoluliste muudatuste tegemiseks ei pea pöörduma Riigikogu poole (nt saab
ministrile anda seaduses ette nähtud summa või protsendi piires kulude ümbertõstmise võimaluse).
Majandusliku sisuga kuludele seaduses piirmäärade seadmine ei saa riigile suuri ümberkorraldusi
või kulusid kaasa tuua, sest eelarve täitmist jälgitakse ka praegu majandusliku sisuga kulude järgi.
Kokkuvõttes leian, et kavandatav seadusemuudatus ei taga PS § 115 täitmist. Üks võimalus
küsimus lahendada on tuua lisas ettenähtud jaotus eelarve seaduse põhiteksti ning praegu eelarves
esitatav viia seletuskirja. Sel juhul tuleks üle kontrollida ja vajadusel muuta ka riigieelarve seaduse
ülejäänud sätted, mis reguleerivad eelarve ülesehitust ja täitmist.
Austusega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kristi Lahesoo 693 8409 [email protected]
Evelin Lopman 693 8431 [email protected]